astmelinetulumaks

Astmeline tulumaks

SELETUSKIRI

TULUMAKSUSEADUSE §4 JA §24 MUUTMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE

I Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Kehtiva seaduse järgi alaneb tulumaks aastaks 2012 18 protsendini. Järsult langenud majanduskasv, mis tänaseks on jõudnud juba märkimisväärse majanduslanguseni tekitab riigieelarvesse tulude alalaekumise, mille tulemusena jäävad mitmed vajalikud valdkonnad rahaliste vahenditega katmata. Selle vältimiseks näeb eelnõu esitaja  tulumaksumäära fikseerimist 21%-le ja teise astme sisse viimist 33%-le tulu osale, mis ületab aastas 300 000 krooni ehk kuus 25 000 krooni ning maksuvaba tulu määra fikseerimist 27 000 kroonini. See tähendab, et tulumaksu määr 33% hakkab kehtima tulu osale, mis ületab 25 000 krooni kuus – näiteks kui eraisik saab kuus tulu 27 500 krooni siis 33% kõrgemat maksumäära maksab antud isik ainult 2 500 krooni pealt.

Riigikogus seaduse vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.

II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Tulumaksuseaduse muutmisega sätestatakse tulumaksumäär esimesele astmele 21% ja teisele astmele 33%, residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha arvatav maksuvaba tulu on 27 000 krooni. Tulumaksu edasine alandamine peatatakse ning asendatakse astmelise tulumaksu sisse viimisega. Hetkel on riigieelarves kaudsete maksude osakaal ebaproportsionaalselt suur, mis tõttu on riigieelarve laekumine seotud ebamõistlikult palju tarbimisega.

Eelnõu näeb ette tulumaksu määra teise astme sisse seadmist maksustatavale tulule, mis ületab aastas 300 000 krooni, see tähendab 25 000 krooni kuus, mis võrdub ka eelmise aasta Statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali kahekordset keskmise palgaga. 2008. aasta kolmanda kvartali keskmine palk oli Statistikaameti andmetel 12 512 krooni ehk siis kahekordne keskmine palk on 25 024 – kõik palgatulu, mis ületab kalendrikuus 25 000 krooni maksustatakse tulumaksumääraga 33%.

Allikas: Statistikaamet

Viimasel ajal on ühiskonnas leidnud laialdast vastukaja kõrgepalgaliste inimeste teenistus ja seda nii avalikus kui erasektoris. Teine aste võimaldab üle kahekordse keskmise palga tulu teenivatel isikutel panustada solidaarselt ühiskonda, mis aitab leevendada kõrgepalgaliste ja madalapalgaliste isikute vahelisi pingeid ühiskonnas. Eestis on kindlasti vaja kõrgepalgalisi ja ka väga kõrgete palkadega isikuid, ent samas on vaja suurendada ka nende panust ühiskonda, mida astmeline tulumaks kindlasti teeb. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele on neid inimesi, kes teenivad kuus üle 25 000 krooni, 30 000 ehk ligikaudu 5% tööealistest elanikest ja nende, üle 25 000 krooni teenivate inimeste keskmine palk on üle 40 000 krooni ehk siis keskmiselt maksustatakse kõrgema maksumääraga üle 15 000 kroonine sissetulekut ühe inimese kohta.

Füüsilise isiku tulumaksust riigieelarveline laekumine on aasta-aastalt vähenenud ning seetõttu on tarbimismaksude ja otseste maksude proportsioon muutunud riigile kahjulikuks. Antud olukorra muutmiseks näeb eelnõu algataja ette tulumaksuseaduse muudatused, mis aitavad tagada eelarve jätkusuutliku laekumise ja maksusoodustuste vahelise tasakaalu.

2008. aasta koondstatistika andmed ei ole käesolevaks ajaks veel avaldatud ning seetõttu on kasutatud eelnõu mõjude arvestamisel 2007. aasta koondandmeid ja 2008. aasta esimese kolme kvartali statistikat. Vastavalt viimasel ajal toimuvale majanduse kokkutõmbumisele võib märkida, et 2009. aasta palgatase on langeb suure tõenäosusega 2007. aasta tasemele. Seetõttu võib arvestuse aluseks olevaid 2007. aasta andmeid lugeda põhjendatuks ning samuti on 2008. aasta ja 2009. aasta tööpuuduse kasvu tagajärjel arvestatud ka 10% tööpuudusega kõrgemat maksumäära tasuvas palgagrupis.

Eesti on üks väheseid alles jäänud Euroopa riike, kus tänaseks ei kehti astmeline tulumaks ja kus kõrgemalt tasustatud inimesed ei panusta solidaarselt ühiskonda.

III Eelnõu terminoloogia, vastavus põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Euroopa Liidu õigus eelnõus käsitletavaid teemasid ei reguleeri.

IV Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Tulumaksumäära fikseerimine, astme sisse viimine ja maksuvaba tulu edasine mitte langetamine tähendavad täiendavaid riigi eelarvelisi vahendeid 2009. aastal hinnanguliselt 0,3 miljardit krooni ja 2010. aastal 2,1 miljardit krooni ja 2011. aastal ligikaudu 2,3 miljardit krooni.

Autori arvutused vastavalt Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti, Rahandusministeeriumi ja Riigikogu Õigus- ja analüüsiosakonna andmetele.

V Rakendusaktid

Kõik seaduse jõustumisega seotud rakendusaktid valmistab ette ja kehtestab Vabariigi Valitsus.

VI Seaduse jõustumine

Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. juulil 2009.

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon       

23.02.2009