erakond

Haridus- ja teaduspoliitika

Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloo­lisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel.

Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seo­tud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd.

Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puuduli­kust kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooli­uurin­gud. Praegune hariduskulude osakaal riigieelarvest ei taga õpetajatele rahul­davaid sissetulekuid, piisavalt vahendeid koolide korrashoiuks ja õppevahendite kaasajastamiseks ega toeta Eesti noorte üldist konkurentsivõimet Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tööturul.

Kutseõppe ja gümnaasiumihariduse disproportsioonid on tekitanud kooli lõpetanutele raskusi tööjõuturul ning edasijõudmatust gümnaasiumi-keskkooliastmel. Kõrg­koolide võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga. Teadustöö tase on ebaühtlane ning puudub mõnes vajalikus valdkonnas hoopis. Õpetaja sotsiaalne positsioon on madal, õpetajate kaader vajab noorendamist, kutsemeisterlikkus ühtlus­tamist, täien­duskoolituse süsteem kaasajastamist.

Täiskasvanute hõive elukestvas õppes pole piisav, see on üks töötuse ja elukvaliteedi languse põhjusi.

Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamine

Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamiseks on vaja varakult märgata ja uurida nende vajadusi ning eripärasid. See eeldab järgmiste riiklikult rahastatavate meetmete rakendamist:

1. Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid, keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga.

2. Korraldame sotsiaalpedagoogide – sotsiaaltöötajate – lastekaitsespetsialistide süs­teem­se töö haridusasutustes, tagamaks iga lapse sotsiaalsete probleemide märka­mine või­malikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele.

3. Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel.

4. Loome kõigile lastele kooliküpsuse saavutamiseks soodsad tingimused kas lasteaias või kooli juures eelklassis.

5. Toetame lastevanematele (hooldajaile) korraldatavaid kasvatusalaseid koolitusi, nõustamist ja tugisüsteemi laste võimalike õpiraskuste vältimiseks.

6. Tagame lasteaedades ja algkooli astmes tasuta õppevara, toitlustuse ning kooli­transpordi, põhikoolide õpilastele aga tasuta õppematerjalid ja koolitoidu.

7. Tagame professionaalse terviseõpetuse põhikooli teises ja kolmandas astmes, loo­me tugi- ja raviprogramme sõltlastele.

Haridusnõudluse ja hariduse arengu süsteem

1. Käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooli­uuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade aren­duse, õppemetoodika, haridusökonoomika, koolikorralduse ja kooli kui organi­sat­siooni arenduse temaatikaga.

2. Korrastame õppekavad, tagame ainete integratsiooni ning kehtestame aine­stan­dardid kõikides ainetes.

3. Rakendame emakeele ja kirjanduse eelisarendamise programmi ning korraldame võõrkeelte õppe keelerühmades; edendame võõrkeelte õppimist alates teisest klassist eesmärgiga omandada põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõr­keeles.

4. Taastame kutse- ja karjäärinõustamise põhikooli õpilastele ning loome eelkutse­õppe süsteemi.

5. Kindlustame hariduse infotehnoloogilise tugistruktuuri toimimise mistahes Eesti piirkonnas. Tagame gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele tasuta juurdepääsu inter­netile; arendame e – koolitust kõikides kooliastmetes.

6. Rakendame õpiraskustega õpilaste toetamiseks põhiainetes abiõpetajaid, rahas­tades individuaalõpet riiklikult.

Võimetekohased õppekavad

Erivajadustega õpilased tuleb võimalusel kaasata tavaõpinguisse ja eriti andekatel võimaldada õpinguid vastavalt nende suutlikkusele.

1. Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele).

2. Rakendame alternatiivteenistuses olevaid noori tugiteenuste osutamiseks erivajadustega lastele; toetame riiklikest vahenditest spetsiifilise õppevara tootmist.

3. Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja arst) kohaliku oma­valitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalange­vuse ennetamiseks.

4. Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime­tekohaseks õppimiseks.

Ametiõpe ja gümnaasiumiharidus

1. Väärtustame võrdselt ametiõpet ja gümnaasiumiharidust. Õpe gümnaasiumiastmel peab olema diferentseeritud, võimaldamaks õpilasel kujundada endale sobiv haridus­tee.

2. Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele.

3. Diferentseerime keskhariduse gümnaasiumi- ja üldkeskhariduseks. Integreerime üldkeskhariduse ametiõppega, arvestades tööturu nõudlust ning Eesti majanduse spetsiifikat.

4. Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele.

5. Tõstame otsustavalt ettevõtjate rolli kutsehariduse korraldamisel (tööjõuvajaduse prognoosimine, õppeprotsessi kujundamine, õppekavade konsulteerimine, õppe- ja praktikabaasi loomine).

6. Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või raken­duslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes.

7. Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus­pro­grammid.

8. Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vaja­likel erialadel.

Kõrgkoolid

1. Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust.

2. Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid.

3. Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa üli­koolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.

4. Tagame nn väikeste erialade õpetamise rahastamise riiklikest vahenditest rahvus­teaduste valdkonnas, arvestades nende unikaalsust (neid ei ole võimalik täies mahus välismaa ülikoolidest “sisse osta”) ja erilist tähtsust meie rahvahariduse arengule.

5. Tagame noorte õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu; tagame piisava ja eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse-, magistri- kui dok­toriõppes.

6. Osutame suuremat tähelepanu üliõpilasteadusele ja üliõpilaste kaasamisele teadus­projektide täitmisel.

7. Reorganiseerime senise valdavalt “tavaõigusele” tugineva riikliku koolitus­telli­muse süsteemi ja viime selle vastavusse ühiskonna reaalsete vajadustega.

Õpetaja

1. Õpetajate töö vajab kõrgemat sotsiaalset väärtustamist. Ühtlustame õpetajate põhi­koolituse erinevates ülikoolides ning taastame haridustöötajate täienduskoolituse süs­teemi.

2. Ühtlustame õpetajakoolituse ja praktika õppekavad.

3. Loome noore õpetaja tugiprogrammi, taastame professionaalse ainealase nõus­ta­mise ja igale õpetajale kättesaadava õpetajate riikliku täiendkoolituse süsteemi.

4. Rakendame õpetaja tervise- ja taastusprogrammi, mis võimaldab iga viie aasta järel kasutada ühe semestri enesetäienduseks ja taastusraviks.

5. Tagame pedagoogidele nii üldharidus- ja kutsekoolides kui koolieelsetes laste­asutustes üleriigilised palga alammäärad, mis arvestavad riigi keskmist palka, õpetaja tööstaaži ja kvalifikatsiooni.

Huvitegevus

Hästi korraldatud huvitegevus aitab lastel ja noortel arendada oma andeid, järgida terveid eluviise ning on asotsiaalse käitumise efektiivne preventsioonivahend.

1. Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm), arendame piirkondlike avatud noortekeskuste tegevust, toetame koori- ja kooli-muusika, kooliorkestrite, rahvatantsu ja kooliteatrite programme.

2. Rakendame riiklikult rahastatud programme poiste huvialahariduse arendamiseks, tehniliste spordialade, tehnikahuvi ja spordi edendamiseks.

Vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid

1. Integreerime vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid Eesti haridussüsteemi ning arendame ulatuslikumalt keele- ja kultuuriõpet riiklikult toetatud pühapäeva­koolide kaudu.

2. Tagame venekeelse kvaliteetse üld- ja kutsehariduse säilimise; venekeelsetele koo­lidele Eestis koostatud õppevara, selle arenduse ja pedagoogide erialase ning täiend­koolituse.

3. Tagame süsteemse riikliku toetuse rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega tegelevatele pühapäevakoolidele.

Täiskasvanuharidus

Täiskasvanuhariduse kui elukestva õppe ajamahukaima osa arendamine võimaldab tõsta kogu elanikkonna haridustaset ja tööpotentsiaali.

1. Toetame kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks.

2. Toetame kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel, aren­da­me rahvaülikoolide võrku, toetame riiklikult nn teise võimaluse koole üldhariduse omandamiseks.

3. Loome õpitulemuste arvestussüsteemi, millest lähtutakse kvalifikatsiooni tõst­mi­sel ja ümberõppe korraldamisel.

4. Kaasame meedia hariduse toetamisse ning parandame haridussaadete, loengute, publikatsioonide jms kättesaadavust.

Teaduspoliitika

Eesti riigi osa meie teaduspoliitika kujundamisel on olnud tagasihoidlik. Sellest tingituna puuduvad selged teaduse rahastamise printsiibid ja teaduse hindamise alu­sed. Real juhtudel toimub planeerimine lähtuvalt ajalooliselt kujunenud olukorrast, mis pole paraku kooskõlas Eesti ühiskonna tänaste vajaduste ning rahaliste võima­lustega. Teaduse hindamisel puudub usaldusväärne hindamissüsteem.

Teaduspoliitika osas peame oluliseks järgmisi põhimõtteid:

1. Eesti teadus on orgaaniline osa Euroopa Liidu teadusruumist. Eesti ülikooliteadus peab tagama taseme, millest lähtuvalt on meie teadlastel võimalik lülituda Euroopa teadusvõrgustiku töösse.

2. Lähtudes Eesti riigi majanduslikest võimalustest, toetame tugevate teadus­üli­koo­lide ja teaduse tippkeskuste eelisarendamist.

3. Valmistame ette ja rakendame rahvusülikooli seaduse, tagamaks rahvusteaduste kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis.

4. Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja raken­da­mist.

5. Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadus­projektides, programmides ja koostöövõrgustikes.

6. Püüame vältida seisaku tekkimist teadustööks hädavajalikus infotehnoloogilises arengus.

7. Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste raja­mist.

8. Laiendame sotsiaal- ja rakendusuuringuid, tagamaks parimate lahenduste leidmist ja kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri, ökoloogia, õigus- ja korrakaitse areng peab senisest oluliselt enam tugi­nema teadusuuringute tulemustel.

9. Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia, arheo­loogia, rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis.