erakond

Kultuuripoliitika

Eesti rahvas on loonud aegade jooksul oma identiteedi, mis väljendub meie keeles ja kultuuris, kommetes, tavades, arusaamas vabadusest ja vastutusest. Need on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise peab tagama riik. Elujõuline kultuur on kogu meie rahvuse elujõu tagatis ning järjepidevuse ja kestmise alus. Rahvakultuuris peituvad meie kultuuriajalooline mälu, meie vaarisade ja -emade oskused ning teadmised. Selle säilitamine on meie kohus ja ülesanne.

Rahvakultuur

1. Eesti rahvakultuuri säilimiseks töötame välja pikaajalise riikliku programmi ning tagame tegevustoetuse rahvakultuuri koolitusprogrammidele ning koorilaulu, rahva­tantsu ja rahvusliku käsitöö viljelemiseks.

2. Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise, tagame selle võrdse staatuse teiste ELi liikmesriikide keeltega.

3. Kindlustame Eesti laulu- ja tantsupidude kestmajäämise ning edasiarendamise.

4. Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega.

5. Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi.

6. Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno­loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme.

7. Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri.

8. Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professionaalse koolitamise süsteemi.

9. Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ja seal elavate rahva­kil­dude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut.

Professionaalne kultuur

Eesti Keskerakond peab vajalikuks meie professionaalse kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmiste ülesannete täitmist:

1. Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumise, toetame eesti kultuuri tutvustamist maailmas erinevatel teatri- ja muusikafestivalidel ning kunstiüritustel.

2. Toetame muusikute ja kunstnike eneseteostust ning suurendame nende loo­min­gulisi ja enesearenduslikke võimalusi, osalemaks rahvusvahelistel koolitustel.

3. Toetame ja arendame igakülgselt laste kunsti- ja muusikakoolide võrku.

4. Arendame välja riiklike kultuuriasutuste (teatrid, kontserdisaalid, muuseumid jne) optimeeritud võrgu ja kindlustame nende ülalpidamise.

Kehakultuur ja sport

Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks:

1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm.

2. Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite etteval­mistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega.

3. Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile.

4. Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks.

5. Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava.

6. Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise.

7. Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine).

8. Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võima­luse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel.

Meediapoliitika

Demokraatlik ühiskond eeldab demokraatlikku ajakirjandust. Selle ideaal on vaba info- ja arvamusturg, kus avalikus arutluses jõutakse vastastikuste kompromisside ja kokkulepete abil probleemide parimate lahendusvariantideni. Demokraatlikus ühis­konnas täidab meedia vähemalt kolme ülesannet:

1. Väljendab laias plaanis ühiskonna erinevate rühmade huve, infot ja arusaamu. See puudutab ka meelelahutust ja kunsti, võimaldades käsitleda ajalugu ning kultuuri mitme nurga alt ja vahendada erinevaid kogemusi.

2. Meedia pakub kõigile sõltumatut teavet ja on meie „vabaduse valvekoer“; vaba ajakirjandus on inimeste teenistuses, teenib avalikku huvi.

3. Tagab ühiskonna arengu läbi ausa kokkuleppe, mis sünnib erinevaid huve esin­davate ühiskonnagruppide survel.

Eesti meedia on sellest ideaalist veel kaugel. Paljude ühiskonnagruppide huvid ei ole meediakommunikatsioonis esindatud ja mitmed väljaanded on selgelt ühe või teise huvigrupi suunas „kallutatud“. See pärsib ausat konkurentsi poliitikas, vähendab võimu efektiivsust ja poliitikute vastutust valijate ees.

Põhiliseks ohuks sõnavabadusele ja mitmekesise info kättesaadavusele on meedia kontsentratsioon. Meediasüsteem on aruandekohustuslik küll välisomanike, kuid mit­te oma lugejate-vaatajate, Eesti kodanike ees. See on vastuolus demokraatliku aja­kirjanduse tavade ja Eesti ühiskonna huvidega.

Eestis tegutseb ainult üks, monopoolses seisundis uudisteagentuur. Raadio- ja tele­visiooniuudised saadakse valdavalt uudisteagentuuride materjalidest. Ka ajalehtede uudistes on uudisteagentuurist pärit sõnumite osa väga suur.

1. Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arva­muste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune­misse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate te­gutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meedia­tar­bijate valikut.

2. Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kol­man­dikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast.

3. Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbi­paistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsia­te või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetuleku­allikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses.