erakond
Majanduspoliitika
Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus – inimene.
Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi: suurt majanduslikku ebavõrdsust, keskmise inimese madalat elatustaset, ebaühtlast regionaalset arengut; kuritegevuse, AIDSi, narkomaania ja alkoholismi levikut; maaelu kriisi, teede ja ühistranspordi halba olukorda; tööpuudust, madalaid palku ja pensione; negatiivset iivet ja tänavalapsi; arstiabikriisi ja kvalifitseeritud tööjõu Eestist lahkumist, puudusi haridussüsteemis, varade ning maa massilist ja kergekäelist müüki välismaalastele ja välisettevõtete domineerimist meie elu kõigis valdkondades, usu kadumist oma riiki ja demokraatia taandarengut.
Meie majanduse struktuur on ebarahuldav – me oleme võlgu elavad allhankijad, madala lisandväärtusega toodangu tootjad. Riigi osa majanduses on pidevalt püsinud allpool kriitilist piiri, mistõttu Eesti riigil ei ole olnud võimalik mõjutada riigi majandusarengut ega järgida Euroopas enesestmõistetavaks peetavaid sotsiaalstandardeid.
Keskerakonna majanduspoliitika üldeesmärgid
1. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Majandusküsimuste lahendamine lahus sotsiaalsetest tuleb lõpetada. Meie eesmärk on vähendada elanikkonna varanduslikku kihistumist ja regionaalse arengu suurt ebaühtlust.
2. SKT ja elatustaseme tõus peab olema vähemalt 6% aastas.
3. Riik peab muutuma senisest aktiivsemaks majandussubjektiks, toetades ettevõtete arendustegevust ja kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest.
4. Riiklikku majandussektorit tuleb majandada senisest efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt fikseeritud peaeesmärgid.
5. Majanduse juhtimisotsused peavad põhinema teadusuuringutel, majandusuuringute tulemused peavad jõudma praktikasse.
Nende eesmärkide saavutamiseks realiseerime järgmised meetmed:
1. Võtame vastu ja rakendame ellu uue konkurentsiseaduse, tagades vaba ja ausa konkurentsi tegelikult, mitte sõnades.
2. Toetame väikeettevõtlust.
3. Toetame aktiivselt arendustegevust, tagame töövõtjatele konkurentsivõimelise palga ja hoiame ära töötajate massilise tööle siirdumise välismaale.
4. Tagame töötajate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kasvu vastavuses majanduse vajadustega.
5. Toetame aktiivselt uute töökohtade loomist, kaasates sellesse omavalitsusi.
6. Tagame hindade ja raha stabiilsuse.
7. Reformime maksusüsteemi, lähtudes sotsiaalse õigluse tagamise ja ettevõtluse toetamise eesmärgist.
8. Soodustame kõrge lisandväärtusega lõpptoodangu loomist.
9. Teeme riigihangete süsteemi kiiremaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks.
10. Arendame oluliselt riigi infrastruktuuri, eraldades sh teede korrashoiuks ja ehitamiseks rohkem vahendeid.
11. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks suuname enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse.
12. Tugevdame konkurentsi- ja tarbijakaitseametit ning tööinspektsiooni.
13. Kasutame maksimaalselt ära Euroopa Liidu reeglistikust tulenevad võimalused Eesti huvide kaitseks.
Rahandus, maksud ja eelarve
Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid. Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha.
Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist:
1. Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Teeme eelarve taas läbipaistvaks.
2. Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulumaksule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu perekonnas. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestisse jäävad maksuvabaks.
3. Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele.
4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb.
5. Suurendame kulutusi füüsilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ja peatame nende lagunemise.
6. Euroopa Liidu stabiilsuspakti nõudeid järgides rakendame meetmeid, et üleminek eurole ei põhjustaks märgatavat hinnatõusu.
7. Toetame laenu-hoiuühistute tegevust.
Transpordiprogramm
Eesti on mereriik ja transiiditee, mistõttu laevastikul, sadamatel ja ühendusteedel on meie majanduses eriline roll meie riigi positsioonide tugevdamisel maailmaturul ja maksebilansi tasakaalustamisel. Paraku on Eesti kaubalaevastiku tonnaaž viimastel aastatel oluliselt vähenenud, meie teed ja piirijaamad on ebarahuldavas seisundis.
Transpordisüsteemi arendamiseks peame vajalikuks järgmisi meetmeid:
1. Käivitame laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi.
2. Suuname eelarvesse laekuva kütuse aktsiisimaksu täielikult teedevõrgu ja transpordi infrastruktuuri arendamiseks.
3. Kaasame maksimaalselt Euroopa Liidu erinevate toetusfondide vahendeid suuremate maanteede, raudteede ja teiste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks.
4. Loome omavahel haakuva üleriigilise transpordivõrgu, lähtudes reisijatevoogude analüüsist.
5. Alustame eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Baltica rajamiseks. Toetame reisirongiliiklust.
6. Peame võimalikuks uute riigi äriühingute, Eesti Riigiraudtee ja Eesti Riigilaevad moodustamist.
7. Riigi transpordi infrastruktuur ja seda valdavad äriühingud ei kuulu erastamisele.
8. Toetame Tallinna linnas üleriigilise tähtsusega transpordikoridoride väljaehitamist ning transpordi- ja logistikakeskuse rajamist lennujaama lähedusse.
Maaelu
Keskerakond on seisukohal, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning ühise põllumajanduspoliitika rakendumine ei võta riigilt vastutust maaelu ja põllumajanduse käekäigu eest. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on asustuse säilitamine maal ning maaelu hääbumise vältimine. Riigi ülesanne on maaelu süstemaatiline toetamine ning maatootjatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks.
1. Kvalifitseeritud maatöötajal peab olema teiste kvalifitseeritud töötajatega samaväärne elatustase. Kui see on objektiivsetest põhjustest tulenevalt tugevasti madalam, rakendab riik seda kompenseerivaid majanduslikke abinõusid. Maal efektiivselt tegutseva ettevõtja töö peab olema tulus.
2. Pooldame maa kesk- ja väikeettevõtluse mitmekesisust. Peame otstarbekaks mitme-eesmärgiliste, sh õppe-, katse- ja teadustalude arendamist. Pooldame ka osalise tööhõivega talude ja linlastele kuuluvate maakodude pidamist, mis aitavad kaasa külaelu püsimisele.
3. Peame maaelu arengu vältimatuks eelduseks kõrgetasemeliste põllumajandusharidusasutuste olemasolu. Taotleme nende juures olevate praktikabaaside kaasajastamist ja neile stabiilsete investeeringute tagamist. Haridusasutuste rahastamisel tuleb arvestada valdkonna eripärast tulenevaid vajadusi.
4. Peame väga oluliseks maatootjate ühistegevuse arendamist, mis toob maale rohkem raha ja kapitali. Loome võimalused ettevõtluse piirkondlike tugiteenuste arenguks. Maatootjate kvaliteetse kutsenõustamise tagamiseks peame otstarbekaks riiklikult toetada maal tegutsevaid eriala- ja kutsealaliite.
5. Tagame maaelu toetusskeemide lihtsa ja läbipaistva kasutamise. Pooldame eraldi toetusi noortalunikele.
6. Arvestades suurte maaparandussüsteemide üldriiklikku tähtsust, peab riik tagama olemasolevate süsteemide korrashoiu ning säilitamise.
7. Toetame maapiirkondade kooliõpetajaid, arste, kultuuritöötajaid ning teisi spetsialiste, kes aitavad korraldada külaelu ja on oma oskustega heaks toeks ja täienduseks maatootjatele.
8. Töötame selle heaks, et Eesti osaleks aktiivselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel, lähtudes Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu huvidest ning tagamaks piisavad kvoodid, majandusliku stabiilsuse ja maaelu arengu jätkusuutlikkuse.
9. Toetame taastuvenergia riiklikult suunatavat rakendamist, et väärtustada ja hoida elu maal ning luua täiendavaid võimalusi stabiilseks tööhõiveks. Peame vajalikuks suurema osa maapiirkondades töötavate ettevõtete üleviimist bioenergeetikal põhinevale tehnoloogiale. Seisame selle eest, et maapiirkondades tegutsevad bioenergeetikal põhinevad ettevõtted oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm).
10. Loome tingimused kodumaise kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.