erakond

Rahvus- ja integratsioonipoliitika

Me lähtume oma rahvuspoliitikas tõsiasjast, et Eesti Vabariigi territoorium on ainuke koht maailmas, kus eestlased on põhirahvus ning kus sellest tulenevalt on eestlastel võõrandamatu õigus kestma jääda ja areneda. 20. sajandi tormiline ajalugu paiskas miljoneid inimesi kaugele oma kodumaast. Sellest tulenevad tänased integratsiooni­probleemid. Toetame eesti rahvusest põlvnevate isikute elamist Eestis või võõrsilt siia elama asumist. Nendele inimestele tuleb anda Eesti kodakondsus soodustingi­mustel.

Integratsioonipoliitika

Eesti riigi ülesandeks rahvuspoliitika ja integratsiooni valdkonnas on luua kõigile Eestis elavatele rahvastele tingimused väärikaks eluks ning samas toetada eestlasi mujal maailmas.

Eesti rahvuspoliitika on üles ehitatud mitte-eestlaste integratsioonile. Selle tule­mu­sena on kasvanud mitte-eestlastest elanikkonna eesti keele oskus, paranenud toi­me­tulek Eesti ühiskonnas ning kahanenud konfliktid rahvussuhete pinnal. Eesti ühis­kond on muutunud muulaste suhtes tolerantsemaks ja pooldab pragmaatilisi lahen­dusi.

Paraku on jätkuvalt probleemiks rahvusvähemuste tõrjutus ja teisejärgulisus. Nad on nõrgalt esindatud valitsuses, Riigikogus, omavalitsustes ja avalikus sektoris. Mitte-eestlastest kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid kannatavad struktuurse tööpuuduse all. Mittekodanike osakaal rahvastikus on ebaloomulikult kõrge. Eesti ning vene kogu­konnad tegutsevad jätkuvalt omaette. Vene koolide tööd halvab ebakindlus tule­viku suhtes. Need ei tule oma ülesandega rahuldavalt toime ega võimalda lõpetanutel Eestis edukalt hakkama saada.

Sotsiaalne tõrjutus omakorda soodustab kuritegevuse, narkomaania, aidsi, tuberku­loosi, alkoholismi ja prostitutsiooni levikut just selle elanikkonnakihi hulgas.

Eesti Keskerakond peab vajalikuks rahvusprobleemide lahendamiseks Eestis järg­miste abinõude rakendamist:

1. Muuta senine ühekülgne ja sageli formaalne integratsioonipoliitika kogu ühiskonda haaravaks süstemaatiliseks liikumiseks. Tuleb kaasata erinevad minis­teeriumid ja ametkonnad – sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni-, regionaal-, justiits-, põllumajandus- jt ministeeriumid, aga samuti erasektor ja kolmas sektor.

2. Luua etnilist ja rassilist ahistamist tõkestav seadusandlus ja käivitada selle täitmist kontrolliv süsteem (ombudsman, järelvalveametnikud, kohus), tagamaks mitte-eest­lastele võrdse kohtlemise tööelus, sotsiaalsfääris, hariduses, avalikkusele paku­tavate kaupade ja teenuste kättesaamisel ning kindlustada neile sellega turvaline ja väärikas kohtlemine.

3. Välja töötada riiklik programm, tagamaks tõrjutuse ja ahistamise juhtumite enne­tamine ning professionaalne abi vajajatele.

4. Käivitada sotsiaalmajanduslikud programmid, mis loovad uusi töökohti, vähen­davad tööpuudust, parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd­väärse positsiooni Eesti ühiskonnas.

5. Käivitada koolitusprogrammid, mis aitavad muuta riigiametnike, poliitikute, töö­andjate jt hoiakuid ning stereotüüpe, kujundavad sallivuse kasvule suunatud väärtus­teadvust ja käitumisnorme.

6. Kindlustada vähemusrahvuste poliitika usaldusväärse teabe ja sotsiaaluuringute süsteemiga.

7. Otsus 2007. a koolireform iga hinna eest ja muutmata kujul ellu viia mõjuks nega­tiivselt kogu Eesti ühiskonnale. Vene koolile pandavad täiendavad ülesanded vajavad vastavat finantseerimist. Vene koolide vastutus oma lõpetajate konku­rentsi­võime eest vähendaks pinget vene noorte ja nende vanemate seas ning looks posi­tiivse õhkkonna vene noorte edasiseks karjääriks Eestis.

Väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste toetamine

Möödunud sajandi erinevad ajaloosündmused on viinud või sundinud oma kodumaalt lahkuma suure osa eestlastest. Paiguti on väljaspool oma ajaloolist asuala elanud ligi viiendik eestlastest. Suur osa nendest on pidanud kannatama rahvuslikku taga­kiusa­mist, ümberrahvastamispoliitikat ja repressioone ning olnud vägivaldselt lahu­tatud oma ajaloolisest kodumaast. Ühel osal neist puuduvad tänaseni võimalused oma esi­vanemate maale naasta küll ühiskonna hoolimatu ja tõrjuva suhtumise, küll majan­duslike võimaluste nappuse või nendele ületamatute bürokraatlike takistuste tõttu. Eesti koolid ja kultuuriseltsid kannatavad kvalifitseeritud kaadri nappuse ja ressursside piiratuse tõttu. Arhiive ähvardab peremeheta jäämine. Kontaktid kodu­maa­ga on kohati kasinad. Eesti riik omalt poolt on nõrgalt kasutanud võimalusi tut­vustada väliseestlaste vahendusel oma riiki ja kultuuri.

Oleme seisukohal, et Eesti riik peab igakülgselt toetama eesti keele ja kultuuri säili­mist ning arengut väljaspool (etnilise) kodumaa piire.

Eesti Keskerakond peab vajalikuks väljaspool Eestit elavate eestlaste ja nende kultuuri kaitseks järgmiste abinõude rakendamist:

1. Töötame välja riikliku programmi kodumaale naasta soovivate eestlaste toe­ta­miseks ning nende ühiskonnaellu kaasamiseks, samuti võõrsilt Eestisse elama asu­da soovivate eesti rahvusest noorte perede toetuseks.

2. Arendame välja riiklikke stipendiumide programmi väliseestlaste lastele oma aja­loolisel kodumaal hariduse omandamiseks ja täiendõppe läbimiseks, aga samuti Eesti noortele spetsialistidele töötamiseks Välis-Eesti institutsioonide juures.

3. Toetame Välis-Eesti haridus- ja kultuuriseltse, eesti koole ja perioodilisi välja­andeid.

4. Käivitame programmi Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamiseks, ajaloo uurimiseks ja jäädvustamiseks, arhiivide korrastamiseks ja vajadusel Eestisse alatisele hoiule toi­metamiseks.

5. Peame vajalikuks riiklike meetmete tõhustamist ja eraldatavate vahendite suuren­damist eesti keele õpetamiseks ja arendamiseks nii muukeelsetes Eesti õppeasutustes kui ka välisriikide ülikoolide ning uurimiskeskuste juures.