erakond

Riikluse arendamine ja demokraatia kaitse

Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Keskerakond peab täht­saks, et riigivõimu teostataks austusega inimeste ja nende põhiõiguste suhtes. Euroo­pa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhi­sea­duses on talletatud inimeste põhiõigused ja -vabadused – üldiste inimõiguste kaitse, diskri­mineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austa­mine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähe­muste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, salli­vus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused.

Demokraatia arendamine

Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia „valmis saanud“, on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana.

1. Parlamentaarne demokraatia. Peame vajalikuks parlamentaarse demokraatia jät­kuvat täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida.

2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist.

3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid.

4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasan­dile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist.

5. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu. Olukord, kus ületöötavate kohtunike käes kestavad kohtuvaidlused aastaid, õõnestab rahva usku sõltumatusse ja efektiivsesse kohtusüsteemi. Seetõttu ei või kohtusüsteem olla alarahastatud ega kan­natada kaadrinappuse all.

Peame tähtsaks, et kohtunikkonda kuuluksid üksnes kõlbeliselt laitmatud kõrge mo­raaliga isikud. Me peame vajalikuks suurendada vaidluste ja kaebuste kohtuvälist la­hendamist, vähendamaks kohtute töökoormust. Selleks tuleb ametnikkond efek­tiiv­selt tööle rakendada ning lahendada kodanike kaebused kiiresti ja õiglaselt ka ilma kohtuta.

6. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad. See eel­dab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul.

7. Teadus- ja ühiskonnauuringud juhtimisotsuste kujundamisel. Peame äärmiselt oluliseks tõhustada sisulisi ja objektiivset teavet koondavaid ühiskonnauuringuid; sellesse töösse tuleb kaasata nii ülikoolide kui muude riiklike institutsioonide ning erasektori ressursid.

Riigi otsused majandus-, sotsiaal-, tervishoiu-, keskkonna-, haridus-, riigikaitse, sise­julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval või­ma­lik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda.

8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti olu­liseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi hal­dus­suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaad­ri­vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa­muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist.

9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte „lihtsat riiki“, vaid kodanike huvides toi­mivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suu­dab tagada oma kodanike turvalisuse. Eesti Keskerakond taunib tavakodaniku suhtes vaenulikke üleskutseid riigi „kokkutõmbamisele“, maksude olulisele vähendamisele ja riigi funktsioonide ärilisele alusele viimisele.

10. Eesti ja Euroopa Liit. Valitsuse keskseks ülesandeks Euroopa Liidu tingimustes on Eesti huvide ning meie ajalooliste, looduslike ja kultuuriliste eripärade igakülgne, täpne ja õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel. Selleks on välisesindused seatud valitsuse ja Riigikogu suuniseid täitma.

Elanikkonna turvalisus ja korrakaitse

Turvalisus ja tõhus korrakaitse on alati olnud Eesti Keskerakonna prioriteediks. Tur­valisus on meie kõigi võõrandamatu õigus ning ühisomand. Sellest sõltub kogu ühis­konna püsikindlus, jätkusuutlikkus, ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvus, soli­daarsus ja omavaheliste suhete humaansus.

Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastas­sei­sude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle taga­järgede vastu.

Eesti riikluse areng ning meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on ühelt poolt oluliselt suurendanud meie turvalisust, kuid üleilmastumise protsessid on tekitanud ka uusi ohte, mille eest me pole küllaldaselt kaitstud.

1. Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks­pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada.

2. Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipu­lee­rimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik. Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgi mas­taapsemates vormides.

3. Tänases Eesti ühiskonnas aetakse sageli segamini kuritegevuse põhjused ja taga­jär­jed, mis omakorda vähendab õiguskaitseorganite töö efektiivsust. Selline lähene­mine kätkeb endas ohtu ühiskonna stabiilsusele ja demokraatiale, sest nii markeeritud mõt­teline piir hea ja kurja vahel muutub peagi ühiskonda lõhestavaks kuristikuks ja viib riigi ning ühiskonna ressursside väljakurnamiseni.

4. Inimeste sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku taga­misel tuleb tugineda nii riikli­kele jõustruktuuridele ja riiklike järelevalveorganite kui ka kodaniku­ühenduste tege­vusele. Tahame tugevdada riiklikku järelevalvet ettevõtluse üle ter­vishoiu, hüvede tootmise ja tarbimise, transpordi, energeetika ja hariduse vald­kon­nas, kuna need valdkonnad on kõige otsesemalt seotud inimeste turvalisuse ja hea­oluga.

5. Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele.

6. Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitte­riiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suu­nas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseminis­teerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur.

7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus.

8. Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning raken­da­me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Välis- ja julgeolekupoliitika

Peame Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika pea­mi­seks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elu­järje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põ­hinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast.

1. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku­polii­tikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta­mist ning osaleme nende elluviimisel.

2. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ning globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ja turvalisema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATOga, mis loob eelduse edukaks võitluseks rahu ja inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud ku­ritegevuse ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu.

3. Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge­olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jät­tes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes ope­ratsioonides.

4. Rõhutame globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tu­gev­damiseks ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Peame vajalikuks Eesti panuse suurendamist arengukoostöösse.

5. Tähtsustame Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioo­nidel. Peame Eestile kõige tõenäolisemaks militaarosalust nõudvaks olukorraks tegutsemist rahvusvahelistes kriisireguleerimisoperatsioonides. Seepärast tuleb kait­se­väe arendamisel jätkata tööd NATO väevõimekuseesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb lähiaastatel kaitsekuludeks riigieelarves eraldada 2% SKP-st.

6. Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lä­hikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning ter­ritoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine­vaks maakaitsestruktuuriks.

7. Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piir­ne­va­tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maa­des.

8. Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades.

9. Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni­po­liitikas.

10. Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete aren­da­mist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres.

11. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demo­kraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele.

Sisejulgeolek

Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtu­dega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon, liiklus­ohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, ille­gaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi var­gus, prostitutsioon ja koolivägivald.

Tulemuslik töö nimetatud ohtude ennetamisel eeldab järgmiste meetmete rakenda­mist:

1. Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks.

2. Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk­järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel.

3. Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku taga­mi­sele suunatud projekte.

4. Luua sisejulgeoleku riskide kiire ja õigeaegse analüüsimise kompetents, kujundada kriiside ennetamise ja nende tagajärgede kiire likvideerimise süsteem. Kujundada välja efektiivsed kriisikommunikatsioonikeskused kõikides maakondades.

5. Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning sea­dus­kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omanda­mi­seks.

6. Pöörata erilist tähelepanu võitlusele varguste ja korruptsiooni vastu igal tasandil.

7. Tugevdada noorsoopolitseid, luua efektiivne koolipsühholoogide institutsioon.

8. Arendada kogu riigis välja perevägivallaga tegelevad kriisiabikeskused.

9. Luua kodututele, kinnipidamiskohtadest ja sõltuvushaigustest vabanenutele, HIV-positiivsetele ning aidsihaigetele rehabilitatsiooni- ja aktiveerimiskeskuste võrk.

10. Kaasata vastavate lepingute või projektide kaudu turvalisuse tagamisse eraõigus­likud isikud ja kolmas sektor .

11. Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee, mängu­välja­kud, spordirajatised ja noorte huvikeskused.

12. Töötada välja üldriiklikud turvalisuse nõuded elamutele ja elurajoonidele ning eraldada selleks vastavad vahendid, kooskõlastada detailplaneeringuid ning elamute ja elurajoonide turvanõudeid.

13. Rakendada efektiivsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sea­du­ses sätestatud võimalust, mis lubab rahapesu tunnustel kurjategijatelt arestitud varade riigi omandisse pööramist.

14. Kaitsta inimeste põhiseaduslikke õigusi riigi võimaliku omavoli eest, kõrvaldada bürokraatlikud takistused kodanike juurdepääsul riigi õigusabisüsteemile.

15. Edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega kuritegevuse vastasel võitlemisel, aga samuti tihendada koostööd Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide korrakaitsestruktuuridega.

16. Kiirendada Euroopa Liidu vahendite kaasamisega oluliselt teede ehitust ning suurendada seeläbi liiklusohutust.

Kohalik omavalitsus

Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasa­tus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Senine riigiametnikukeskne ühiskonna­kor­raldus ei ole meile vastuvõetav. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põ­himõtetele. Kohalik omavalitsus on kohalike probleemide lahendamisel riigi kesk­võimu partner, mitte aga pime käsu­täitja.

Peame vajalikuks järgmisi muutusi omavalitsuste töö korraldamisel:

1. Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tu­leb suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laie­n­damist oma eelarve kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud koha­liku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks.

2. Töötame välja põhimõtteliselt uue omavalitsuste eelarve kujundamise süsteemi. Kohalike omavalitsuste arenguvõima­luste ühtlustamise tagamiseks on vajalik õiglaste tasandusmehhanismide raken­da­mi­ne.

3. Meie suund on kohalike omavalitsuste tulubaasi viimine sellisele tasemele, mis tagab li­saks igapäevaste ülesannete täitmisele raha ka inves­teeringuteks, põhivara ku­lumi katmiseks ning Euroopa Liidu projektide oma­osaluse katteks.

4. Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordi­asu­tused jne) ja tehnilise infrastruktuuri (teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, täna­va­valgustus, ühistranspordikorraldus, veevarustus, kanalisatsioon, puhastus­seadmed, prügimajandus, haljasalad, puhkealad, rannad jne) korrashoiuks ja arenda­miseks.

5. Elutähtsate üldkasutatavate kommunikatsioonide ja infrastruktuuri (ühis­veevärk, kanalisatsioon, soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nen­de omandivormist, vastutab kohalik omavalitsus. Neil peab säili­ma või­malus kontrollida ja reguleerida teenust osutavate monopoolses seisundis ole­vate ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinna­kujundust.

6. Pöörame senisest suuremat tähelepanu kohalike teede ning tänavate võrgu aren­damisele, eraldades selleks täiendavalt vahendeid. Strateegiliselt tähtsate ühen­dusteede kõrval tuleb tagada ka kohalike teede ning linnatänavate ja oluliste liiklus­sõlmede kaasaegne tase ning läbilaskevõime.

7. Munitsipaalmaa osakaalu tuleb suurendada. Kohalik omavalitsus peab saama pere­meheks maa-asjade korraldamisel oma vallas ja linnas.

8. Hariduse kättesaadavuse eelduseks on üldhariduskoolide hoonete säilitamine koha­liku omavalitsuse omandina.

9. Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks.

10. Keskerakond peab oluliseks kohalikuks arenguks kavandatavate Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite mahu vähemalt kahekordistamist järgmiseks perioodiks (2007–2013) ning intensiivset osalemist ja koostööd Euroopa Liidu institut­sioonidega.

11. Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domi­neerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust.

12. Peame otstarbekaks väikeste ning rõngasvaldade liitumist. See eeldab kohalike elanike nõusolekut ühinemiseks ning nende aktiivset osalust ühinemise etteval­mista­misel. Ühinemine peab lähtuma elanike tee­nindamise parandamise vajadusest ega tohi kah­justada nende huve ja piirkonna arengu­väljavaateid.

13. Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Kesk­erakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühis­konnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist.

14. Peame väga oluliseks, et kohalike omavalitsuste juhid ja ametnikud saaksid oma töö eest konkurentsivõimelist tasu. Riigi- ja omavalitsuste valitsemiskulude kokku­hoid ei pea toimuma kampaaniatena, vaid mõtestatud protsessina.

15. Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nime­kirjad ja üksikkandidaadid.

16. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka tee­nindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse või­mest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsi­võime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmilised võimalused keskustevõrgu arendamiseks.

Regionaalareng

Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng.

Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Sellesse peavad kuuluma nii maa-, vee- ja õhuteed kui ka sadamad, tolliterminaalid ja logistika­keskused. See peab tagama kaupade ja reisijate takistusteta liikumise minimaalse aja­kulu ja vedude turvalisusega.

Vastutus strateegiliste võrkude ja objektide, põhiraudteede ja -jaamade, veeteede ning suuremate sadamate, õhuteede, lennujuhtimiskeskuste ja suuremate len­nu­jaa­made kui ka riigimaanteede toimimise eest, sõltumata nen­de omandivormist, lasub lõppkokkuvõttes riigil. Kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maa­konnakeskustes.

Eesti Keskerakond on seisukohal, et erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik järgmiste regionaalpoliitiliste ülesannete täitmine:

1. Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks.

2. Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sot­siaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel.

3. Tugevdada maakondliku juhtimistasandi koordineerivat ning arengustrateegiaid kujundavat rolli, tagamaks kohalike huvide ja üldriiklike huvide tasakaalustatumat realiseerimist.

4. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arengu­võimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõi­kidesse maakonnakeskustesse.

5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vaja­dustest lähtuva sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struk­tuuri­poliitika võimalustega. See eeldab riigi regionaalarengu strateegiat ning aren­dus­tege­vust käsitleva seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist.

6. Peame regionaalpoliitika üheks vormiks piiriülese koostöö arendamist ning eri­ne­vate keskkonnakaitse- ja kultuurialaste, aga samuti majandus- ja haridusalaste ühis­projektide käivitamist Eesti vahetusse naabrusse jäävate piirkondadega.

7. Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majandus­likult vähem arenenud piirkondadega. Peame vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile ning saarte ja mandri vahelisele parvlaevaühendusele, sõidu­soodus­tuste võimaldamist õppuritele, vanuritele ning puuetega inimestele.

8. Peame vajalikuks tagada kaasaegsete side- ja postiteenuste kättesaadavus kogu rii­gi territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad. Posti­teenuste tariifid peavad olema ühtsed ja teenused võrdselt kättesaadavad kõiki­dele inimestele.