erakond

Sotsiaalne turvalisus ja sotsiaalhoolekanne

Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses valitseb uus­liberalism, solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid pahatihti naeru­vääris­tatakse.

Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puu­dumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõik­võimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega.

Riigi esmane ülesanne on eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda polii­tiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodaniku­algatus­likust “projektitööst”. Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna üles­anded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks.

Meie sotsiaalpoliitika üldised põhimõtted

1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. Iga inimene on väärtus ning talle peab olema tagatud võimalus leida ühiskonnas oma koht ning tunda ennast vajalikuna.

2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus- ja sotsiaaluuringutel ning praktikute koge­mustel, mis võimaldavad leida Eesti oludes parimaid lahendusi.

3. Sotsiaalelu strateegilistele küsimustele lahenduste leidmiseks tahame algatada laiaulatuslikke diskussioone ning jõuda kõiki olulisi eluvaldkondi hõlmava ühis­kond­liku leppe sõlmimiseni. Põhirõhk peab olema sotsiaalsete probleemide enne­ta­misel, mitte võitlemisel nende tagajärgedega.

4. Suuname sotsiaalpoliitika ühiskonna ühtekuuluvustunde arendamisele ja soosime kodanikualgatust. Soodustame inimeste huvi, initsiatiivi ja aktiivsust enese ning teiste heaolu tagamiseks ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Edendame koos­tööd erinevate huvigruppide, kodanikuühenduste, erakondade, aga ka ametkondade ja asjatundjate vahel. Sotsiaalpoliitika edukaks elluviimiseks on vaja head koostööd ja üksmeelt eriti haridus-, tervishoiu-, õiguskaitse- ja korrakaitsesüsteemide vahel.

5. Sotsiaalhoolekande korraldus peab keskenduma üksikisikute ja perekondade toi­me­tuleku toetamisele neile omases keskkonnas ning vajadusel keskkonna ümber­kujun­da­misele. Iga abivajaja peab leidma abi, seadmata sealjuures ohtu oma inim­väärikust. Vastutus peab algama peresuhetest.

6. Turvalisuse võrgu rajamiseks tuleb omavalitsustes, koolides, haiglates ja teistes institutsioonides rakendada piisaval hulgal väga hea erialase ettevalmistusega üld- ja koolisotsiaaltöötajaid, lastekaitse- ja noorsootöö spetsialiste.

7. Hoolekandesüsteemi toimimine tuleb kindlustada piisava hulga institutsioonide ja hoonetega, kus on piisav kohtade arv ja mis on sisustatud vastavalt tänapäeva nõue­tele.

Sotsiaalpoliitilised meetmed

1. Suurendame jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inim­õiguste kaitsele Eestis, et liikuda igasuguse diskrimineerimise vältimise ning võrdse kohtlemise printsiipide täieliku rakendamise suunas.

2. Vähendame vaesust inimeste elatustaseme tõstmise ja uute töökohtade loomise teel. Toetame selleks väike- ja keskmist ettevõtlust ning kodumaist ettevõtlust, aren­dades üld- ja kutseharidussüsteemi ning töötute nõustamist ja ümberõpet.

3. Suuname enam ressursse läbimõeldud ennetustegevuse korraldamisse, et vältida sotsiaalsete probleemide teket ja paisumist. Töötame välja ja rakendame vajamineva abi hindamise süsteemi.

4. Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendame alkoholi ja tuba­ka­toodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel ning õppeasutustes, noorte­üri­tustel ja mujal, samuti narkomaania ning HIVi ja aidsialast selgitustööd ning kuri­tege­vuse ennetustööd. Taotleme alkoholi, seksiteenuste ja tubakareklaami täielikku keelustamist.

5. Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigrup­pi­de­ga; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägi­val­lat­sejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi teki­tavates olu­kordades.

6. Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vaja­likku abi.

7. Parandame oluliselt sotsiaaltöö kvaliteeti ja kättesaadavust omavalitsus- ja noor­sooasutustes, koolides, haiglates, hooldekodudes. Tutvustame sotsiaalabi võimalusi toimetulekuprobleemidega inimestele.

8. Kindlustame järkjärgult sotsiaaltöötajate ametikohtade täitmise vaid vastava eri­haridusega asjatundjatega ning viime nende töö- ja palgatingimused teiste sama haridus­taseme ning töökogemusega töötajate tasemele. Jõuame tasemeni: vähemalt üks laste­­kaitsetöötaja 1000 lapse kohta.

Kodanikualgatus ja koostöö

1. Loome riiklikul ja omavalitsuste tasandil tegutsevad koostöögrupid kolmanda sek­tori tegevuse ergutamiseks ja tõhustamiseks ning sobivate koostöövormide leid­miseks ja rakendamiseks.

2. Eraldame kindlad ressursid paikkondlike eestvedajate väljaõppe parandamiseks, europrojektide ettevalmistamiseks ning nendes osalemise toetamiseks.

3. Aitame koordineerida koostööd erinevate huvigruppide vahel. Toetame kogu Eestis vabatahtlike keskuste tekkimist ja tegevust.

4. Toetame „naabrivalvet“, „turvalist kogukonda“, „lapsesõbralikku linna“, „sarnaselt sarnasele“ ja teiste samalaadsete liikumiste tegevust turvalise elukeskkonna loomisel, kogukonna ühtekuuluvuse suurendamisel, abivajajate väljaselgitamisel ning vajaliku abi korraldamisel.

Perepoliitika

Rõhutame perekonna ja kodu kui lapse parima kasvukeskkonna tähtsust. Toetame mõlema lapsevanema rolli ja vastutust laste kasvatamisel.

Pere toetamiseks:

1. Rakendame efektiivse üleriigilise sünnitoetuste süsteemi.

2. Seostame toetused ning vanemapalga vanemakoolituse ja tervisekontrolliga enne ning pärast lapse sündi.

3. Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

4. Suurendame toetusi paljulapselistele peredele.

5. Loome süsteemi lapse tegelike haridus- ja huvihariduskulude hüvitamiseks, taga­maks kõigile lastele vähemalt rahuldavad võimalused enesearendamiseks ja vaba aja sisustamiseks.

6. Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäeva­rühmades ja päevakeskustes) ka puuetega lastele, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada või õppida.

7. Tagame riikliku elatusraha fondi loomise ja toimimise alimente mittesaavate üksik­vanemate laste elatusraha kindlustamiseks.

8. Teadvustame ühiskonnas töö- ja puhkeaja tasakaalustamise vajadust.

9. Loome üleriigilise süsteemi, mis tegeleb koolist väljalangenud või väljalangemis­ohus ja raskestikasvatatavate noorukite ühiskonnale tagasivõitmisega.

10. Korraldame üleriigiliselt süstemaatilist tööd perekondade pedagoogiliseks nõus­ta­miseks ja abistamiseks, reorganiseerime või loome selleks multifunkt­sio­naalsed päevakeskused.

11. Parandame oluliselt lastekodust ja kasuperest ellu astuvate noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks, kindlustame vajadusel tugiisiku kuni kaheks aastaks.

Eluasemepoliitika

Lähtume põhimõttest, et igaühel on õigus eluasemele. Töötame vastavalt ümber riik­li­ku eluasemestrateegia.

1. Loome esmajoones noortele peredele ja tagastatud majade üürnikele võimalused riigi ja omavalitsuste garantiiga elamispinna hankimiseks sooduslaene saada.

2. Tähtsustame munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist.

3. Töötame välja riigi ja omavalitsuste ülesanded noortele peredele sotsiaal­elamis­pindade rajamiseks ning kindlustamiseks ajani, mil nad on ise võimelised lahendama oma elamispinna küsimused.

4. Töötame välja kodu kaotamise riskis olevate inimeste toetamise ning (võla-) nõus­tamise korra.

5. Rakendame meetmeid sundüürnikele omandireformi käigus tehtud ülekohtu heas­tamiseks.

6. Tänavalaste ja kodutute probleemi lahendamiseks peame vajalikuks oluliselt suurendada vastavate varjupaikade kohtade arvu ja rahastamist.

Eakad ja toimetulekuraskustega inimesed

Rakendame meetmeid toimetulekuraskustes ja vaesuspiiril elavate inimeste aktivi­seerimiseks ja nende ühiskonda kaasatuse parandamiseks.

Selleks:

1. Kindlustame pensionide järkjärgulise tõusu Euroopa Liidus aktsepteeritavale tase­mele. Tänaste pensionäride kulul ei tohi moodustada tulevaste pensionäride pensioni­fondi.

2. Toetame elukestva õppe põhimõtete levikut kõigis ühiskonnaelu valdkondades nii, et see oleks kättesaadav kõigile.

3. Rakendame koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning nende organisat­sioonidega aktiivseid meetmeid tööjõuturu regulaarseteks uuringuteks, tööjõunõud­luse teadvustamiseks ning aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks.

4. Käivitame riikliku programmi hooldushaigla, hooldekodu, spetsialiseeritud (puude­ga inimeste) hooldekodu, õenduskodu ja muude taoliste teenuste kindlus­tamiseks abivajajatele, kasutades seejuures ka omaosaluse põhimõtet.

5. Soodustame puudega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtade loomist ja sisustamist ettevõtetes, koolitades puudega töötajaid ning nende juhendajaid.

6. Puudega inimeste paremaks ühiskonnaellu kaasamiseks korrastame puudeastmete määramise süsteemi; laste puue tuleb diagnoosida võimalikult varases staadiumis ning määrata vastav taastusravi plaan.

7. Täiustame ja laiendame järkjärgult üleriigiliseks puuetega inimeste toetamiseks mõeldud teenuste nimistut (isiklike abistajate, tõlkide, invatranspordi, abivahendite, elamute kohandamise jm teenused).

8. Kindlustame iga omavalitsuse juures operatiivse teavitamis- ning nõustamis­süsteemi abivõimalustest ning abi saamise korrast.