Eesti Keskerakonna Euroopa Parlamendi valimiste platvorm

 

Põhisõnumid

Meie peamine välis- ja julgeolekupoliitiline eesmärk on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva jõukuse kasv. Peame ülioluliseks Eesti aktiivset liikmelisust Euroopa Liidus ja NATO-s.

Seisame selgelt Eesti inimeste huvide ning tugeva Euroopa Liidu eest. Euroopa Liit peab jätkuvalt toimima struktuurina, mis soosib liikmesriikide liikumist kõrgeimale võimalikule inimarengu tasemele. Euroopa saab olla edukas vaid siis, kui seab endale ambitsioonikad eesmärgid, mille täitmist toetab jätkusuutlik majanduse areng ning bürokraatia ei kasva üle kodanike ja ettevõtjate peade.

Viimased aastad on näidanud, et kriisiolukorras on Euroopa Liit võimeline reageerima otsustavalt. Kuigi kompromisslahenduste leidmine 27 liikmesriigi vahel on aeganõudev ning kohmakas protsess, on see Eesti inimestele äärmiselt oluline. Euroopa Liidus peab jätkuvalt olema igal riigil, olgu see väike või suur, hääl.

Säilitame ühehäälsuse, sest nii garanteerime, et Eesti inimeste huvisid ei hääletata maha. Samas on selge, et Euroopa vajab mehhanismi, mis võimaldab selgelt tuvastada erandlikku kriisiolukorda ja kiirendada nendel juhtudel otsustusprotsessi. Euroopa Liidu piiririigina peame leidma tasakaalu EL-i julgeolekupoliitika ühehäälsuse põhimõtte ja kiire reageerimisvõime vahel.

Maailm meie ümber on väga palju muutunud. Sellega koos ka Euroopa oma uute võimaluste ning uute riskidega. Euroopa Liidu laienemise kontekstis seame esikohale eurooplaste turvatunde ja heaolu. Kestev majanduskriis ega sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus liimesriikide vahel ei tohi jääda tagaplaanile. Laienemise juures peame oluliseks adekvaatse ajaraami kehtestamist. Me ei toeta järk-järgulise kandidaatriikide ühinemise ideed, mille kohaselt EL ja uued riigid alustaksid integreerumist enne seda, kui on teostatud vajalikud reformid  - eranditult kõik liitujad peavad vastama Kopenhaageni kriteeriumidele.

Peame oluliseks Euroopa Liidu jätkuvat majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist ja sõjalist tuge Ukrainale. Euroopa Liit peab kohanema uute väljakutsetega. Olukorras, kus lähinaabruses käib sõda ja Venemaa sõjakulud ulatuvad 6%ni sisemajanduse kogutoodangust, peame ülioluliseks Euroopa Liidu iseseisva kaitsevõime kiiret arendamist. Toetame Euroopa kaitsevoliniku portfelli loomist.

Pürgides Pariisi kokkuleppe eesmärkide poole, milleks on kliimaneutraalsuse tagamine Euroopas aastaks 2050, peab selgelt võtma arvesse selle sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Me ei tohi lähtuda ainult poliitilisest ambitsioonist, vaid iga tegu tuleb eelnevalt teaduspõhiselt läbi analüüsida. Keskerakond ei toeta kohustusi, milledel puuduvad mõjuanalüüsid ja konkreetne finantseerimise plaan. 

Kaasamine on poliitilise usalduse alustala. Pingutame selle nimel, et Euroopa Liidu poliitika aruteludesse oleksid võimalikult varajasel etapil kaasatud Eestis Riigikogu, kohalikud omavalitsused, kodanikuühendused ja huvigrupid. Tagame, et otsuste langetamine oleks selge, mõistetav ning läbipaistev.

Toetame Euroopa strateegilise autonoomia väljaarendamist - kiipide tootmisest ja toidujulgeolekust kuni kaitsetööstuse arendamiseni. Jätkame tööd selle nimel, et lisaks toimivale ühisturule Euroopa Liidus tekiks ka toimiv digitaalne ühisturg, mille raames liikmesriigid tunnistavad üksteise digiallkirju ja digidokumente. 

Energiajulgeolek on eelseisva perioodi võtmesõna. Töötame selle nimel, et tulevikus Eesti ja Euroopa Liit suudaksid iseseisvalt katta oma energia- vajadused. Energiahinnad peavad jääma inimestele taskukohaseks ja ettevõtjatele konkurentsivõimeliseks - selleks võtame eeskujuks liikmesriikide parimad praktikad.

Ühtne Euroopa vajab ka häid ühendusi. Hoolitseme selle eest, et Eesti saaks Euroopa Liidu kaasabil kaasaegsed transpordilahedused. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu elanikel oleksid kvaliteetsed ja taskukohased ühiskondliku transpordi ühendused. Tallinn saab siinkohal jagada oma parimaid praktikaid.

Töötame selle nimel, et kohalikele omavalitsustele oleks rakendatav otsene Euroopa Liidu rahastamine. Peame vältima olukordi, kus keskvalitsuse poliitilise kemplemise tulemusena ei saa kohalikud omavalitsused arendada hädavajalikke projekte. Euroopa Liidu vahendite jagamine peab olema elanike ja ettevõtjate huvidest lähtuv, mitte poliitiline. 

Peame äärmiselt tähtsaks, et õiglane üleminek võtaks arvesse ka regionaalsed, eelkõige Ida-Virumaa kui põlevkivitootja vajadused. 

Peame oluliseks rõhutada, et igal Eestist valitaval Euroopa Parlamendi saadikul lasub suur vastutus ning kohustus esindada väärikalt Eesti inimesi.

Eesti Keskerakond kutsub kõiki kodanikke 9. juunil 2024 Euroopa Parlamendi valimistest osa võtma. Ainult nii saame viieks aastaks laiapõhjalise mandaadiga esindajad, kes seisavad tugeva ja ühtse Euroopa ning seeläbi ka Eesti rahva heaolu eest.

 

Julgeolekupoliitika

Selgelt näeme vajadust, et  Euroopa Liit võtaks suurema vastutuse oma julgeoleku eest, suurendaks suutlikkust tegutseda strateegiliselt autonoomselt. Peame tugevdama NATO Euroopa sammast ja toetama Ukrainat rahvusvaheliselt tunnustatud piiride täieliku taastamise ja kontrollimiseni, toetama Ukraina riiki taastamis- ja ülesehitusprotsessi vältel.

Mõistame, et ohud Euroopale ulatuvad Euroopast kaugemale. Murettekitavad arengud Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, ebastabiilsuse ja terrorismi levik Sahelis ning põletav julgeolekuolukord Lähis-Idas tekitavad tõsiseid küsimusi meie lähenemisviisi kohta sellele valdkonnale. Lisaks koostöö tugevdamisele NATO raames peab tõsiselt tegelema ka Euroopa kollektiivkaitse arendamisega. 

Seisame Euroopa Liidu, sealjuures Eesti, kaitsevõime tugevdamise eest. Peame vajalikuks Euroopa Liidu abiga arendada ja kaasata senisest enam kodumaist kaitsetööstust. Anname endast võitluses hübriidohtudega parima, pingutame selle nimel, et vabaneda tehnoloogilistest sõltuvustest.

Peame hädavajalikuks Euroopa otsustusvõime suurendamist kriiside ajal. Lisaks teeme ettepaneku luua Euroopa Parlamendis täieõiguslik julgeoleku- ja kaitsekomisjon.

Ühiste kaitsekulutuste suurendamine ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine on Euroopa julgeoleku ja strateegilise autonoomia kaitsmisel kriitilise tähtsusega. Pooldame 100 miljardi euro investeerimist ühisteks kaitsehangeteks ja -arenduseks ning toimiva kaitseotstarbelise ühtse turu loomist.

Oleme veendunud, et rahu tagamine meie naabruses on Euroopa Liidul kollektiivse julgeoleku jaoks ülimalt tähtis. Seetõttu seisame kindlalt Ukraina taga ning toetame Moldova, Armeenia, Bosnia ja teiste samameelsete partnerite integreerimist Euroopa julgeolekuarhitektuuri.

Hübriidohtude ja tehnoloogiliste väljakutsete lahendamine nõuab terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi. Selleks vajame tihedat koostööd NATO partneritega ning kiiret ja täieliku Strateegilise kompassi programmi rakendamist.

Töötame selle nimel, et nii riigisiseselt kui rahvusvahelisel tasandil tõsta hübriidohtudega võitlemise võimekust, samuti valmisolekut ja võimekust väärinformatsiooni leviku tõkestamisel, seadmata sealjuures ohtu demokraatiat, sõnavabadust ja õigusriigi põhimõtteid. 

Sõjalist võimekust arendades peab EL seadma selged eesmärgid tsiviilkaitse valdkonnas. Peame eluliselt oluliseks, et riigi- ja tsiviilkaitse- õpetus oleks kohustuslik osa õppeprogrammist igas Euroopa koolis. Seisame selle eest, et arendada riiklike programmidega elanike kaitse- võimekust meie kohalikes omavalitsustes, ettevõtetes, riigiasutustes ja kodudes.

 

Välispoliitika

 

Kuigi Euroopa Parlamendi mõju Euroopa Liidu välispoliitikale on piiratud - otsustajaks on selles valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogu,   peame oluliseks selgete seisukohtade kujundamist.

Seisame selle eest, et  Euroopa Liidu kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimine avatud turumajandustega partneritega USA-s ja Austraalias, Aafrikas ning lndia ja Vaikse ookeani piirkonnas areneks edasi.

Töötame selle nimel, et saaks sõlmitud USA-ga Atlandi-ülene vabakaubandusleping.

Peame oluliseks vähendada sõltuvust režiimidest, mis ei jaga demokraatlikke väärtusi, milleks kasutame riskide vähendamise ja mitmekesistamise põhimõtet.

Illegaalse migratsiooni ohjeldamiseks peame vajalikuks arendada tõhusaid partnerlusprogramme, milles seatakse prioriteediks töökohtade loomine ja kliimamuutuste leevendamine. Samuti tuleb luua väljaspool Euroopa Liidu piire Euroopa Liidu hallatavad ühised rajatised varjupaigataotlejatele.

Tõhusa Euroopa Liidu välispiiri kontrolliks, vastavuses kõrgete inimõiguste standarditega, pooldame Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ümberkujundamise reforme.

 

Tervishoid, tööturg, sotsiaalvaldkond

Peame oluliseks Euroopa Sotsiaalõiguste samba rakendamisega edasi liikuda, kohandades reeglistikku muutunud olukorras, kus oluline on põlvkondade vaheline solidaarsus, töötajate õigused oleks kaitstud ning abivajajatele tagatakse kohane abi.

Oleme seisukohal, et töötavate inimeste vaesusel ei ole kohta 21. sajandi ühiskonnas. Õiglase sissetuleku tagamiseks toetame kooskõlastatud Euroopa Liidu lahendusi, et saavutada reaalpalga kasv ning edendada sotsiaalset lähenemist.  

Seisame ametiühingute tugevdamise eest, toetame kollektiivläbirääkimiste osakaalu suurendamist Eestis.

Tagamaks igaühele inimväärset elu, toetame Euroopa Liidu miinimumsissetuleku raamistiku väljatöötamist. Edendame võrdseid võimalusi ning toetame algatusi naiste rahalise sõltumatuse tagamiseks ning naiste töötuse vähendamiseks.

Kasvav sotsiaalne lõhestumine vajab kiireid vastumeetmeid. Seisame selle eest, et liikmesriigid, sealhulgas Eesti, seaksid prioriteediks Euroopa Komisjoni soovitused sotsiaal- ja tööhõive poliitika osas, mis on suunatud sotsiaalse heaolu arengule.

Tagame platvormitöötajatele sotsiaalsed garantiid. Kõik töötajad peavad olema kaetud sotsiaalkindlustusega. Pooldame iga töötaja õnnetusjuhtumi- kindlustust ning kaitset ametist ebaõiglase vallandamise eest.

Kutsume Euroopa Komisjoni üles esitama uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat, mis käsitleks füüsilist ja vaimset tervist. Seame eesmärgiks jõuliselt vähendada tööga seotud surmade ja kutsehaiguse saanud inimeste arvu.

Toetame uut Euroopa erivajadustega inimeste strateegia väljatöötamist kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Seisame avaliku ruumi, info ja teenuste ligipääsetavuse eest kõigile inimestele, sõltumata nende elukohast, vanusest või tervislikust seisundist.

Vähendamaks noorte töötust, tugevdame noortegarantii programmi rahastamist, muutes seda liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, siduvaks. Erilist tähelepanu pöörame haavatud gruppidele, näiteks puuetega noortele.

Pooldame Euroopa lastegarantii kiiret vastuvõtmist ja rakendamist, et tagada iga lapse õiguste kaitse, ligipääs tasuta arstiabile, tasuta koolieelsele haridusele ja kooliharidusele, väärilistele elutingimustele ja kvaliteetsele toidule.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks toetame investeeringuid e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ja personaalmeditsiini arendamisse. Taotleme Euroopa Liidu fondidest rahalist tuge Tallinna haigla rajamiseks.

Toetame ravimiturureformi, mis muudaks ravimid väikeriikide elanikele kättesaadavamaks. Pöörame erilist tähelepanu harvikhaigustega patsientide ravi toetamisele.

Jõuliselt seisame lähisuhte- ja perevägivalla vastu. Nõuame vastava direktiivi kiiret ülevõtmist ja Istanbuli konventsiooni täiemahulist rakendamist.

Võitleme rahvuse, soo, vanuse ja muude tunnuste alusel diskrimineerimise vastu tööjõuturul. Tagame töötajatele võrdse kohtlemise ning tööjõu vaba liikumise.

 

Energia julgeolek ja kliimapoliitika

Energiajulgeolek on eelseisva perioodi võtmeprobleem. Töötame selle nimel, et tulevikus Eesti ja Euroopa Liit suudaksid iseseisvalt katta oma energia vajadused. Energiahinnad peavad jääma inimestele taskukohaseks ja ettevõtjatele konkurentsivõimeliseks - võtame eeskujuks liikmesriikide parimad praktikad.

Meie eesmärk on tagada meie inimestele ja ettevõtetele võimalus kõikjal Eestis tarbida elektrit neile vajalikul ning sobival ajal võimalikult soodsa hinnaga.

Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellest tulenevad kohati lausa radikaalsed muudatused on näidanud, kui oluline on Euroopa Liidu ühtne energiaturg ning energiajulgeolek. Euroopa Liidu vahenditest rahastatud energiaühendused on olulised, et tagada ootamatuste korral varustuskindlus.

Euroopa Liit on viimaste aastate jooksul vähendanud sõltuvust Vene gaasist umbes 75%. Tuleb aga jälgida, et taastuvenergiale üleminek ei tooks kaasa uusi sõltuvusi kolmandatest riikidest. Euroopa peab suutma taastuvenergia tootmisega suurendada piirkonna konkurentsivõimet.

Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid on ratifitseerinud Pariisi kliimakokkuleppe ning lubanud, et 2050. aastaks saab Euroopa Liidust kliimaneutraalne ühiskond. Pürgides eesmärgi saavutamise poole, võtame arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning seisame Eesti inimeste huvide eest.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on oluline arvestada, missugused mõjud sellega kaasnevad. Oleme seisukohal, et igal liikmesriigil on õigus ise otsustada, milliseid energiaallikaid kasutada, võttes arvesse EL-i kliimaeesmärke.

Anname endale aru, et hoonete, eeskätt korterelamute renoveerimine on kõige efektiivsem viis energia säästmiseks ja CO2-heite ning küttearvete vähendamiseks. Seisame selle eest, et hiljuti heaks kiidetud ambitsioonika renoveerimisdirektiiviga kaasneks Eestile alates 2025. aastast ka märkimisväärne Euroopa Liidu rahastus.

Toetame kohaliku biomassi kasutamist efektiivsetes koostootmisjaamades, arvestades Euroopa Liidus vastu võetud puidu kaskaadkasutuspõhimõtet.

Euroopa kaasrahastusel kiirendame üleminekut taastuvenergiale koos salvestuslahenduste, vesiniku tootmise ja teiste uute võimaluste laiendamisega.

Kiire üleminek taastuvelektrienergiale peab arvestama kohalike kogukondade huvidega. Uute võimaluste loomine ei tohi tekitada keskkonnale korvamatut kahju. Taastuvenergia arendamisel peab leidma võimalused, mis tekitavad minimaalset kahju piirkonna traditsioonilistele puhtast loodusest sõltuvatele majandusvaldkondadele. Eriti suur mõju on arendustel kalandusele.

Toetame Eesti-Soome elektriühenduse Estlink 3 rajamist, mis suurendab Eesti tarbijate juurdepääsu odavale Põhjamaade tuule- ja hüdroenergiale.

Sünkroniseerime Balti elektrivõrgud juba 2025. aastal Kesk-Euroopa sagedusalaga. Selleks tuleb välja ehitada vajalikud ühendused, et ühendumine oleks meie tarbijale võimalikult soodne.

Peame oluliseks võrguvõimekuse arendamist, et igal majapidamisel oleks võimalik oma katusel olevad päikesepaneelid mõistliku liitumistasuga võrku lülitada. Soosime erasektori lahendusi, mis aitavad tarbijatel juhtida oma energiatarbimist. Niimoodi on võimalik hajutada võrgu tipukoormust ning saavutada kõigile odavam energia.

 

Majanduspoliitika

 

Euroopa Liidus on majanduspoliitika liikmesriikide pädevuses. Samas põhineb Euroopa Liit ühisturul ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on määratletud Euroopa Liidu majanduslikud eesmärgid: Euroopa jätkusuutlik areng, tasakaalustatud majanduskasv, hinnastabiilsus, konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, tööhõive, sotsiaalne progress. Sellest tuleneb Euroopa Liidu liikmesriikide vajadus ja kohustus kooskõlastada majanduspoliitika nende eesmärkide saavutamiseks.

Toetame Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamist suuremahuliste mitmepoolsete majandusprojektidega, eriti sellistes valdkondades nagu uue põlvkonna pooljuhtide tootmine, ravimite tootmine, tehisintellekti ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamine.

Me toetame mõistlikku tasakaalu pikaajaliste majanduslike eesmärkide saavutamisel ja kõrgema elatustaseme tagamisel - süvendades sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust täna, ei saa ehitada jõukat ühiskonda homme.

Ühtlustame riigihangete reegleid, et hangetel osalemine oleks lihtsam ning seeläbi konkurents tihedam.

Me toetame üleeuroopalisi majandusmeetmeid, mis vähendavad ebavõrdsust. Eelkõige pooldame maksusüsteemide ja erimaksude, näiteks suurettevõtete maksude, nõuete ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil. Me toetame suurettevõtete ülemäärase kasumi maksustamist Euroopa tasandil kriisi ajal.

Seisame aruandluskohustuse vähendamise eest Euroopa Liidus ning lähtume andmete ühekordse esitamise põhimõttest. Toimiv Euroopa Liidu äriregister on hädavajalik ühtse turu osa.

Peame oluliseks ühtse kapitalituru loomist Euroopa Liidus, et suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet maailmamajanduses.

Digivaldkond 

2017. aastal Tallinnas allkirjastatud Tallinna deklaratsioon rõhutas vajadust, et liikmesriigid vahetaksid omavahel andmeid automaatselt ning digitaalselt, et lihtsustada inimeste dokumendihaldust - suheldes riigiga või liikudes ühest liikmesriigist teise. Kiire ja turvaline infovahetus on kiiresti muutuvas maailmas edu pant. 

Paraku on see Euroopa Liidus suurendanud ka digilõhet hästi ühendatud linnapiirkondade ning maapiirkondade ja äärealade vahel ning ühtlasi inimeste vahel, kellest ühed saavad täielikult kasutada rikkalikku, juurdepääsetavat ja turvalist digikeskkonda, teised aga mitte.

Digitaaltehnoloogiad peavad teenima ja olema kasulikud kõigile inimestele. Selle saavutamiseks tuleb tagada juurdepääs nii ühenduvuse kui ka digioskuste kaudu, mis omakorda eeldab investeeringuid haridusse kõigis vanuserühmades. Samas oleme seisukohal, et kedagi ei tohi diskrimineerida digitaalsete tehnoloogiate mittekasutamise tõttu - teenused peavad olema tagatud võrdselt kõigile, olenemata sellest, kas teenust taotletakse digitaalselt või muul viisil.  Digitaalsete põhioskuste kõrval peame panustama ka kriitilise mõtlemise ja faktide kontrollimise oskuste väljaarendamisele. Süvavõltsingu areng teeb üha raskemaks eristada fakte või päriselu kellegi pahatahtlikust valest.

Jätkame tööd selle nimel, et lisaks toimivale Euroopa Liidu ühisturule tekiks ka toimiv digitaalne ühisturg, kus liikmesriigid tunnistavad vastastikku digiallkirju ning digitaalseid dokumente ning kus inimese saab enda soovil edastada teise liikmesriiki tema enda või tema ettevõtte kohta käivat digitaalset infot. 

Peame oluliseks, et tehnoloogiate kasutamine oleks turvaline ja igale inimesele peab jääma kontroll oma andmete üle.  Inimeste nägude skaneerimisel ja nende käitumise analüüsimisel ning emotsiooni tuvastamisel reaalajas ei ole kohta meie ühiskonnas. Sama põhimõte kehtib ka isiklike sõnumite lugemise kohta. Inimeste isiklik suhtlus peab jääma privaatseks, välja arvatud juhul, kui on selge viide kuritegelikule tegevusele.

Tagame, et inimestel oleks õigus eraelu puutumatusele ka digitaliseeruvas maailmas ning kaebuste esitamise mehhanism oleks võimalikult lihtne ja kiire.

Tehisintellekti kiire areng ning liikumine erinevatesse eluvaldkondadesse nõuab kiiret ühtlustamist ning mängureeglite kehtestamist. Tehisintellekt ja muud tehnoloogiad võivad olla kasulikud vahendid meie igapäevaelus, kuid võimalike kuritarvituste vältimiseks tuleb kehtestada nõuetekohased kaitsemeetmed. Massiline jälgimine tehisintellekti abil, kus töödeldakse üksikisiku biomeetrilisi andmeid, olgu lubatud ainult rangelt määratletud erandjuhtudel.

Seisame selle eest, et digitaalne areng ei kahjustaks töötajate õigust töö- ja eraelu tasakaalule. Puhkeaeg digitaalse ühenduvuse kontekstis tuleb üle vaadata ning tagada töötajatele õigus olla mittekättesaadav.

Leiame, et tehisintellekti arengu käigus tuleb lahendada ka autoriõiguste küsimus ning kaitsta olemasolevat loomingut, mida tehisintellekt kasutab.

Arvestades  tehisintellekti erakordselt kiiret arengut, tuleb välja töötada tehisintellekti kasutamise regulatsioon.

 

Haridus-, teadus- ja kultuuripoliitika

Eesti kultuuripärand on ainulaadne, kuid lahutamatu osa Euroopa mitmekesisest kultuuripärandist. Hindame ja hoiame rahvusriiki, tutvustame ning näitame oma ainulaadsust teiste Euroopa kultuuripärandite seas.

Esmane vastutus hariduse ja kultuuri eest lasub liikmesriikidel ning Euroopa Liit saab ainult toetada, koordineerida ja täiendada riikide meetmeid. Seega on Euroopal suur roll hariduse piiriülese kättesaadavuse parandamisel. Bologna protsessiga suurendati ühtsust kõrgharidussüsteemides kogu Euroopas ning tagati kvalifikatsioonide ja õppeperioodide vastastikuse tunnustamine välismaal. Samas tuleb edasi töötada selle nimel, et kõrgharidussüsteemid oleksid avatud ning kvalifikatsioonid paremini tunnustatud.

Kõiki kooli- ja kõrghariduse kvalifikatsioone tuleks vastastikku tunnustada kõikides liikmesriikides. Ainult nii saab tööjõud tegelikult liikuda. Igaühel peab olema juurdepääs kvaliteetsele haridusele, sõltumata inimese sotsiaalsest ja majanduslikust taustast. Selleks peame vajalikuks  suurendada täiskasvanuõppes osalemist toetavaid meetmeid.

Seame eesmärgiks, et inimesed oskaksid lisaks emakeelele ka vähemalt kahte võõrkeelt.

Tugevdame elukestva õppe perspektiivi ja keskendume digitaalse kirjaoskuse parandamise tähtsusele. Toetame Erasmus+ rahastamisprogrammi eelarve suurendamist. Seisame selle eest, et Euroopa Liit jätkaks haridus-, koolitus- ja oskuspoliitika rahastamist.

Toetame Euroopa raamistiku loomist väikelaste hariduse ja hoolduse jaoks, mis tagaks igale lapsele õiglase juurdepääsu kvaliteetsele varajasele koolieelsele haridusele. Seisame ”tervikliku kooli” lähenemise eest, et parandada sotsiaalset kaasatust, juurdepääsu ja ennetada koolist väljalangemist.

Lisaks headele õpitulemustele peame oluliseks lastele ka koolirõõmu tagamist. Seisame kiusamisvaba kooli eest, pöörame aina suuremat tähelepanu hariduse kättesaadavusele, õpetajate puudusele ning teistele haridussüsteemi probleemidele, millega saab ja tuleb tegeleda Euroopa Liidu tasemel.

Noortegarantiist peab saama reaalne töötav mehhanism, mille abil iga noor saab kas jätkata õpinguid või asuda tööle. Selleks vajame adekvaatset finantseerimist ning kohandatud ja individuaalseid lähenemisviise, mis keskenduvad kohaliku tööturu vajadustele.

Suurendamaks Euroopa kuuluvustunnet ja vastastikust arusaamist erinevate liikmesriikide elanike vahel, toetame liikuvuse muutmist kõigi haridus- ja koolitussüsteemide, mitteformaalse ja formaalse õppe, noorsootöö ja vabatahtliku tegevuse lahutamatuks osaks.

Toetame ühtse Euroopa teaduskraadi kehtestamist, mida pakutakse ühiste programmidega ülikoolidevahelise koostöö raames.

Keskendume teaduskarjääri jätkusuutlikkusele Euroopa liidu liikmesriikides. Peame parandama tööhõiveraamistikku ja toetama karjääri alustavaid teadlasi, eelkõige tagades elatustaseme ja piisava sotsiaalkindlustuse.

Toetame teadlaste Euroopa Liidu sisest liikuvust ja võrgustike loomist. Julgustame EL-i Nõukogu jätkama tööd teadlaste harta ja Euroopa teadlaste pädevusraamistiku vastuvõtmisel, et suurendada teadlaste karjääri võimekust ning tugevdada Euroopa teadusruumi.

Toidujulgeolek. Põllumajandus ja kalanduspoliitika

Tänases kriitilises julgeoleku olukorras on aina suurem väljakutse Euroopa Liidu liikmesriikidel tagada oma elanike toidujulgeolek, samas ei tohi unustada, et tootes jätame endast maha puhta ja hoolitsetud keskkonna. Oluline on mahetootmise soodustamine.

Praegune Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika suutlikkus reageerida turu situatsioonidele ja kliimamuutustele vajab tõsist ümberhindamist.

Tulevase Ühtse põllumajanduspoliitika kohaselt peab olema toetuste jaotamine liikmesriikide vahel ja sees õiglane - ainult siis saavad Eesti põllumajandustootjad võrdselt konkureerida teiste liikmesriikide tootjatega.  Teeme kõik selleks, et lõpeks Eesti tootjate suhtes ebaõiglane toetuste jaotamine.

Igasugune muudatuste rakendamine peab toimuma koostöös põllumajandustootjatega, et leida parim tasakaal toodete tootmise  ja keskkonnahoiu vahel.

Toetame Euroopa Komisjoni algatatud põllumajandusdialoogi, mis kindlustaks põllumajandustootjate kaasamise kõigil otsustustasanditel. Saadame sinna osalema Eesti parimad põllumajanduse spetsialistid.

Oluline on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt taastuvate kütuste, näiteks biogaasi maksu alandamist, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditud kütusest.

Peame oluliseks mullaseire raamistiku vastu võtmist, pöörates samal ajal erilist tähelepanu kohalikele oludele ja kuulates ning arvestades kohalikke, kuna tervislik pinnas on säästva põllumajanduse oluline osa.

Euroopa komisjon peab kiiremas korras hindama ebaausate kaubandustavade vastase direktiivi rakendamist ja esitama muudatusettepanekud, mis kindlustaksid põllumajandustootjatele väärika positsiooni tootmisahelas.

Euroopa Komisjonile tuleks anda ülesanne esitada keskkonna-, tervishoiu-  ja muudest õigusaktidest tulenevate Euroopa Liidu põllumajandussektori summaarsete nõuete kulude ja tulude analüüs, millega peaks kaasnema täpne finantseerimise mehhanism, vajadusel kaasata era- ja avalikku rahastamist.

Äärmiselt vajalik on põllumajandustootjatel vähendada halduskoormust - aruandluskohustusi tuleb lihtsustada nii Euroopa Liidus kui liikmesriikides. Kõik õigusaktides olevad muudatused tuleb teha umbes 6 kuud enne nende kehtima hakkamist. Õigusaktid peavad olema kõigile üheselt mõistetavad, õiglased ja arusaadavad.

Meie arvates tuleb teha erakorraline rahastamispakett põllumajandussektorile, et aidata kõigil tootjatel üle saada praegusest majanduskriisist. Samas on oluline kaasata tegelikud tootjad raha jagamisse, et see oleks aus ja õiglane.

Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor, ka kalandusel on siin väga oluline roll.

Meie kalandusstrateegiate eesmärk peab hõlmama kutseala sotsiaalset aspekti, edendades töökohti ja parandades kalurite elutingimusi. See aitab kaasa rannikukogukondade arengule ning tagab juurdepääsu olulisele osale meie toidukultuurile.

Toetame realistlike rohe-eesmärkide seadmist nii laevastikule, tööstustele kui ka vesiviljeluses.

Merealade planeeringutes tuleb arvestada kalanduse huvidega ja et kalandusele olulised merealad säilivad kalapüügiks.

Toetame rannapiirkondade arendamist ja ühistegevust läbi tootjaorganisatsioonide.

Kalandusel on alati olnud suur roll nii Eesti majanduses kui ka kultuuris. Kuid viimastel aastatel on paljud kriisid, millele oleme vastu pidanud, mõjutanud ka kalandussektorit. Suureks ohuks nii kalandusele kui laiemalt meie loodusele on keemiarelvad, mis uputati Läänemerre sõdade ajal. Nende

eemaldamine on suur töö, mis nõuab piirkonnariikide pingutusi ja ka Euroopa Liidu abi. Avaldame poliitilist survet probleemi lahendamiseks Euroopa tasemel.

Võitleme ebaausa ülemaailmse konkurentsi vastu põllumajandus- ja toidusektoris. Imporditud tooted peavad vastama rahvusvahelistele standarditele. Eesti riigi vastavad kontrollorganid peavad jälgima, et tooted vastaksid Euroopa tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Rikkumiste avastamisel tuleb koheselt teavitada  Euroopa vastavaid institutsioone, aga samuti Eesti elanikke.

Toetame  jätkusuutliku mehhanismi loomist Ukraina-Euroopa Liidu kaubavoogude jaoks.