Nov 23

Laevad Eesti lipu alla. Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta laevandussektori  arengut, ega uute merendusega tegelevate ettevõtete loomist Eestis. Samas on Eestil potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Lisaks on laevandussektoril potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Mereriigil peab olema oma lipu all sõitev kaubalaevastik. Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu ei suudetaks konkureerida teiste sarnaste valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu teiste, soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Vabariigi Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuministri ettepanekute paketi Eesti laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks, arvestades sealhulgas laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega ning kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

Tasuta maakonnasisene ühistransport on valitsuse üks prioriteete ja tuleva aasta eelarves on selleks vajalik raha olemas. Selle nimel, et tasuta ühistransport uuel aastal rakenduks, teevad praegu tööd nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kohalikud ühistranspordikeskused kui maanteeamet. Tasuta maakonnasiseste bussiliinide tarvis on valitsusleppe järgi omavalitsustele ette nähtud 21 miljonit lisaeurot aastas ja see summa katab nii senise piletitulu kui liinide tihendamise. Seni on maakondliku transpordiga tegelnud maavalitsused, mille kadumisel võtavad nende ülesanded üle maakondlikud ühistranspordikeskused. Nendes maakondades, kus seesugust keskust pole 2018. aastaks jõutud luua, jääb ühistranspordi korraldus esialgu maanteeameti kanda. Oleme kindlad, et 2018. aastal saab maabussides juba tasuta sõita.

Transiidikomisjoni taaselustamine. Transiidikomisjon loodi MKMi juurde 2003. aastal nõuandva organina, et täpsustada riiklikku transiidipoliitikat ning kavandada transiidisektori arenguks vajalikke meetmeid. Paraku pole komisjoni alates 2010. aastast kokku kutsutud. Majandus- ja taristuminister kohtus hiljuti Eesti logistikaettevõtjatega ja andis neile lubaduse, et taaselustame antud komisjoni uuendatud koosseisus. Selline komisjon on vajalik, et valdkonna kandvamad jõud annaksid nõu, mida sektoris edasi teha.

Valitsus võttis vastu uue liiklusohutusprogrammi (LOP), mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Liiklusohutusprogramm 2003-2015 näitas, et senine mudel, kus otsiti ning rakendati järjest üksiktegevusi, enam ei toimi. Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus nullvisioon ette ülesanded igale osapoolele liikluses. Nullvisioon lähtub eeldusest, et eksimise tõenäosust ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini vähendada, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejad vastutavad vaid liiklusreeglite täitmise eest.

Raskeveokitele tuleb teekasutustasu, mis on Euroopas levinud praktika. Meie raskeveokid tasuvad teistes riikides teekasutustasusid, aga Eestis kehtiv raskeveokimaks rakendub vaid Eestis registreeritud veokitele. See on tekitanud olukorra, kus Eesti raskeveokid peavad üleval teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti teedesse raha ei panusta. Oleme 100 päeva jooksul välja töötanud eelnõu väljatöötamiskavatsuse, kooskõlastanud selle erinevate osapooltega ning tänaseks on valmis ka eelnõu, millega minna valitsusse.

Tagasi

Nov 23

Keskerakonna valitsusel täitus sada päeva

3. märtsil täitus Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusel sada ametis oldud päeva. Seetõttu vaatas valitsus üle ka esimese saja päeva tarbeks tehtud plaanid, mis keskendusid eelkõigevalitsuse neljale prioriteedile. Nendeks on Eesti rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine, riigi majandusseisakust väljaviimine ning Eesti julgeoleku hoidmine ja tugevdamine.

Valitsuse 100 päeva plaanis oli 88 tegevust, millest täitsime täielikult 70, osaliselt 7 ning 11 on veel töös. Loomulikult ei lõppe töö siin, vaid jätkame nende ja teiste tegemistega tugevalt ka edaspidi.

Valitsuse senised sada päeva on olnud väga tegusad ja meil on tulnud esimestest hetkedest alates end tublisti tõestada. Mul on hea meel tõdeda, et valitsus on olnud kõigi selle osaliste nägu ning oleme saanud oma häid ideid Eesti riigi ja rahva heaks rakendada.

Olulisemate 100 päeva tegevuste hulgas on lasterikka pere toetuse suurendamine 300 euroni kuus,  vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks muutmine, Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise otsus, pensionireform ning tulumaksureform, mille tulemusena paraneb madalapalgaliste toimetulek.

Valitsuse esimese 100 päeva jooksul leppisime kokku ka riigikaitseinvesteeringute programmi põhimõtetes, jätkasime ettevalmistustega NATO lahingugrupi saabumiseks Eestisse 2017. aasta aprillis, arutasime ettepanekuid Eesti välisteenistuse tugevdamiseks ning kinnitasime Eesti esialgsed prioriteedid Euroopa Liidu eesistumiseks.

Ma tänan siiralt kõiki Riigikogu liikmeid, kes meie valitsusele oma usalduse andsid ning meie tööl tihedalt silma peal hoiavad. Samuti tuleb tunnustada meie ministreid konstruktiivse ja ühisosa otsiva tööõhkkonna eest. Loomulikult teeb meile suurt heameelt ka rahva jätkuv usaldus, mis sunnib meid järgmistel kuudel ning aastatel veelgi enam pingutama, et Eesti oleks ühtsem ja edukam.

 

Jüri Ratas
Eesti Vabariigi peaminister
Eesti Keskerakonna esimees

Tagasi

Nov 21

Riigikogu andis tänasel istungil peaministrikandidaat Jüri Ratasele volituse valitsuse moodustamiseks. Ratast toetas 53 saadikut, vastu oli 33 ja erapooletuks jäi 7 saadikut.

Loe edasi

Keskerakond on Eesti suurim erakond!

Meie peamised eesmärgid

Iseseisvus ja sõltumatus

Tagame riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, seisame põhiseadusliku korra ja rahva elujärje parandamise eest.

ÜHISKONNAKORRALDUS

Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk.

heaoluriik

Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb.