Programm

 

Eesti Keskerakonna III Programm

 

Vastu võetud Eesti Keskerakonna X kongressil 21. augustil 2005 Rakveres

EESTI KESKERAKOND


Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rah­vale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas.

Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku­ühis­kon­na ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie rii­gi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.
 

Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel


1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge­olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhisea­dus­liku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist.

2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tek­kimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline siht­grupp on keskklass.

3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise­julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaal­kaitset.

4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmoo­ni­liselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rah­vuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla.

5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutun­nistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku kor­da ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus.

6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaa­lus­tatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti kesk­kon­na tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv­ener­gee­tika ja keskkonnahariduse arendamises.
 

KESKKLASS

 

Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna ki­his­tumine veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemis­viisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik.

Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik ela­ni­kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on tera­valt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad.

Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat keskklassi. Keskklassi kuulu­vad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöö­lised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasa­kaalustatud arengust. Nad seovad oma eluplaani võimalusega teenida ausalt oma eri­alastele tead­mistele, kogemustele ja pingutustele vastavat palka või ettevõtjatulu ning on huvi­tatud isikliku vara omamisest, enda kvalifikatsiooni tõstmisest ja oma laste tuleviku nimel säästmisest.

Keskklass on stabiilse demokraatia alus, tasakaalustades äärmusi ja kindlustades turu­majanduse ning demokraatia säilimise. Mida suurem arv inimesi kuulub kesk­klassi, seda vähem on ohtu sotsiaalseteks kriisideks ja rahvuskonfliktideks.

Tasakaalustatud ja stabiilne heaoluriik ei kujune iseenesest, seda on alati sihipäraselt kujundatud. Eestis tuleb otsustavalt alustada barjääride lõhkumist, mis takistavad mitmete sotsiaalsete rühmade (vaesed, mitte-eestlased, naised, noored jt) tegutsemis­võimalusi. See eeldab uute suuremahuliste sotsiaal- ja haridusprogrammide kõrval ka diskrimineerivate õigusaktide ja avaliku arvamuse stereotüüpide muutmist.

RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE 
 

Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Keskerakond peab täht­saks, et riigivõimu teostataks austusega inimeste ja nende põhiõiguste suhtes. Euroo­pa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhi­sea­duses on talletatud inimeste põhiõigused ja -vabadused – üldiste inimõiguste kaitse, diskri­mineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austa­mine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähe­muste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, salli­vus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused.
 

Demokraatia arendamine


Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia „valmis saanud“, on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana.
 

1. Parlamentaarne demokraatia. Peame vajalikuks parlamentaarse demokraatia jät­kuvat täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida.

2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist.

3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid.

4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasan­dile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist.

5. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu. Olukord, kus ületöötavate kohtunike käes kestavad kohtuvaidlused aastaid, õõnestab rahva usku sõltumatusse ja efektiivsesse kohtusüsteemi. Seetõttu ei või kohtusüsteem olla alarahastatud ega kan­natada kaadrinappuse all.

Peame tähtsaks, et kohtunikkonda kuuluksid üksnes kõlbeliselt laitmatud kõrge mo­raaliga isikud. Me peame vajalikuks suurendada vaidluste ja kaebuste kohtuvälist la­hendamist, vähendamaks kohtute töökoormust. Selleks tuleb ametnikkond efek­tiiv­selt tööle rakendada ning lahendada kodanike kaebused kiiresti ja õiglaselt ka ilma kohtuta.

6. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad. See eel­dab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul.

7. Teadus- ja ühiskonnauuringud juhtimisotsuste kujundamisel. Peame äärmiselt oluliseks tõhustada sisulisi ja objektiivset teavet koondavaid ühiskonnauuringuid; sellesse töösse tuleb kaasata nii ülikoolide kui muude riiklike institutsioonide ning erasektori ressursid.

Riigi otsused majandus-, sotsiaal-, tervishoiu-, keskkonna-, haridus-, riigikaitse, sise­julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval või­ma­lik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda.

8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti olu­liseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi hal­dus­suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaad­ri­vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa­muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist.

9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte „lihtsat riiki“, vaid kodanike huvides toi­mivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suu­dab tagada oma kodanike turvalisuse. Eesti Keskerakond taunib tavakodaniku suhtes vaenulikke üleskutseid riigi „kokkutõmbamisele“, maksude olulisele vähendamisele ja riigi funktsioonide ärilisele alusele viimisele.

10. Eesti ja Euroopa Liit. Valitsuse keskseks ülesandeks Euroopa Liidu tingimustes on Eesti huvide ning meie ajalooliste, looduslike ja kultuuriliste eripärade igakülgne, täpne ja õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel. Selleks on välisesindused seatud valitsuse ja Riigikogu suuniseid täitma.
 

Elanikkonna turvalisus ja korrakaitse


Turvalisus ja tõhus korrakaitse on alati olnud Eesti Keskerakonna prioriteediks. Tur­valisus on meie kõigi võõrandamatu õigus ning ühisomand. Sellest sõltub kogu ühis­konna püsikindlus, jätkusuutlikkus, ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvus, soli­daarsus ja omavaheliste suhete humaansus.

Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastas­sei­sude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle taga­järgede vastu.

Eesti riikluse areng ning meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on ühelt poolt oluliselt suurendanud meie turvalisust, kuid üleilmastumise protsessid on tekitanud ka uusi ohte, mille eest me pole küllaldaselt kaitstud.
 

1. Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks­pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada.

2. Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipu­lee­rimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik. Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgi mas­taapsemates vormides.

3. Tänases Eesti ühiskonnas aetakse sageli segamini kuritegevuse põhjused ja taga­jär­jed, mis omakorda vähendab õiguskaitseorganite töö efektiivsust. Selline lähene­mine kätkeb endas ohtu ühiskonna stabiilsusele ja demokraatiale, sest nii markeeritud mõt­teline piir hea ja kurja vahel muutub peagi ühiskonda lõhestavaks kuristikuks ja viib riigi ning ühiskonna ressursside väljakurnamiseni.

4. Inimeste sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku taga­misel tuleb tugineda nii riikli­kele jõustruktuuridele ja riiklike järelevalveorganite kui ka kodaniku­ühenduste tege­vusele. Tahame tugevdada riiklikku järelevalvet ettevõtluse üle ter­vishoiu, hüvede tootmise ja tarbimise, transpordi, energeetika ja hariduse vald­kon­nas, kuna need valdkonnad on kõige otsesemalt seotud inimeste turvalisuse ja hea­oluga.

5. Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele.

6. Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitte­riiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suu­nas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseminis­teerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur.

7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus.

8. Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning raken­da­me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks.
 

Välis- ja julgeolekupoliitika


Peame Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika pea­mi­seks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elu­järje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põ­hinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast.
 

1. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku­polii­tikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta­mist ning osaleme nende elluviimisel.

2. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ning globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ja turvalisema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATOga, mis loob eelduse edukaks võitluseks rahu ja inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud ku­ritegevuse ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu.

3. Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge­olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jät­tes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes ope­ratsioonides.

4. Rõhutame globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tu­gev­damiseks ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Peame vajalikuks Eesti panuse suurendamist arengukoostöösse.

5. Tähtsustame Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioo­nidel. Peame Eestile kõige tõenäolisemaks militaarosalust nõudvaks olukorraks tegutsemist rahvusvahelistes kriisireguleerimisoperatsioonides. Seepärast tuleb kait­se­väe arendamisel jätkata tööd NATO väevõimekuseesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb lähiaastatel kaitsekuludeks riigieelarves eraldada 2% SKP-st.

6. Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lä­hikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning ter­ritoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine­vaks maakaitsestruktuuriks.

7. Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piir­ne­va­tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maa­des.

8. Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades.

9. Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni­po­liitikas.

10. Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete aren­da­mist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres.

11. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demo­kraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele.
 

Sisejulgeolek


Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtu­dega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon, liiklus­ohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, ille­gaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi var­gus, prostitutsioon ja koolivägivald.
 

Tulemuslik töö nimetatud ohtude ennetamisel eeldab järgmiste meetmete rakenda­mist:
 

1. Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks.

2. Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk­järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel.

3. Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku taga­mi­sele suunatud projekte.

4. Luua sisejulgeoleku riskide kiire ja õigeaegse analüüsimise kompetents, kujundada kriiside ennetamise ja nende tagajärgede kiire likvideerimise süsteem. Kujundada välja efektiivsed kriisikommunikatsioonikeskused kõikides maakondades.

5. Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning sea­dus­kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omanda­mi­seks.

6. Pöörata erilist tähelepanu võitlusele varguste ja korruptsiooni vastu igal tasandil.

7. Tugevdada noorsoopolitseid, luua efektiivne koolipsühholoogide institutsioon.

8. Arendada kogu riigis välja perevägivallaga tegelevad kriisiabikeskused.

9. Luua kodututele, kinnipidamiskohtadest ja sõltuvushaigustest vabanenutele, HIV-positiivsetele ning aidsihaigetele rehabilitatsiooni- ja aktiveerimiskeskuste võrk.

10. Kaasata vastavate lepingute või projektide kaudu turvalisuse tagamisse eraõigus­likud isikud ja kolmas sektor .

11. Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee, mängu­välja­kud, spordirajatised ja noorte huvikeskused.

12. Töötada välja üldriiklikud turvalisuse nõuded elamutele ja elurajoonidele ning eraldada selleks vastavad vahendid, kooskõlastada detailplaneeringuid ning elamute ja elurajoonide turvanõudeid.

13. Rakendada efektiivsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sea­du­ses sätestatud võimalust, mis lubab rahapesu tunnustel kurjategijatelt arestitud varade riigi omandisse pööramist.

14. Kaitsta inimeste põhiseaduslikke õigusi riigi võimaliku omavoli eest, kõrvaldada bürokraatlikud takistused kodanike juurdepääsul riigi õigusabisüsteemile.

15. Edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega kuritegevuse vastasel võitlemisel, aga samuti tihendada koostööd Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide korrakaitsestruktuuridega.

16. Kiirendada Euroopa Liidu vahendite kaasamisega oluliselt teede ehitust ning suurendada seeläbi liiklusohutust.
 

Kohalik omavalitsus


Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasa­tus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Senine riigiametnikukeskne ühiskonna­kor­raldus ei ole meile vastuvõetav. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põ­himõtetele. Kohalik omavalitsus on kohalike probleemide lahendamisel riigi kesk­võimu partner, mitte aga pime käsu­täitja.
 

Peame vajalikuks järgmisi muutusi omavalitsuste töö korraldamisel:

1. Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tu­leb suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laie­n­damist oma eelarve kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud koha­liku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks.

2. Töötame välja põhimõtteliselt uue omavalitsuste eelarve kujundamise süsteemi. Kohalike omavalitsuste arenguvõima­luste ühtlustamise tagamiseks on vajalik õiglaste tasandusmehhanismide raken­da­mi­ne.

3. Meie suund on kohalike omavalitsuste tulubaasi viimine sellisele tasemele, mis tagab li­saks igapäevaste ülesannete täitmisele raha ka inves­teeringuteks, põhivara ku­lumi katmiseks ning Euroopa Liidu projektide oma­osaluse katteks.

4. Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordi­asu­tused jne) ja tehnilise infrastruktuuri (teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, täna­va­valgustus, ühistranspordikorraldus, veevarustus, kanalisatsioon, puhastus­seadmed, prügimajandus, haljasalad, puhkealad, rannad jne) korrashoiuks ja arenda­miseks.

5. Elutähtsate üldkasutatavate kommunikatsioonide ja infrastruktuuri (ühis­veevärk, kanalisatsioon, soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nen­de omandivormist, vastutab kohalik omavalitsus. Neil peab säili­ma või­malus kontrollida ja reguleerida teenust osutavate monopoolses seisundis ole­vate ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinna­kujundust.

6. Pöörame senisest suuremat tähelepanu kohalike teede ning tänavate võrgu aren­damisele, eraldades selleks täiendavalt vahendeid. Strateegiliselt tähtsate ühen­dusteede kõrval tuleb tagada ka kohalike teede ning linnatänavate ja oluliste liiklus­sõlmede kaasaegne tase ning läbilaskevõime.

7. Munitsipaalmaa osakaalu tuleb suurendada. Kohalik omavalitsus peab saama pere­meheks maa-asjade korraldamisel oma vallas ja linnas.

8. Hariduse kättesaadavuse eelduseks on üldhariduskoolide hoonete säilitamine koha­liku omavalitsuse omandina.

9. Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks.

10. Keskerakond peab oluliseks kohalikuks arenguks kavandatavate Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite mahu vähemalt kahekordistamist järgmiseks perioodiks (2007–2013) ning intensiivset osalemist ja koostööd Euroopa Liidu institut­sioonidega.

11. Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domi­neerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust.

12. Peame otstarbekaks väikeste ning rõngasvaldade liitumist. See eeldab kohalike elanike nõusolekut ühinemiseks ning nende aktiivset osalust ühinemise etteval­mista­misel. Ühinemine peab lähtuma elanike tee­nindamise parandamise vajadusest ega tohi kah­justada nende huve ja piirkonna arengu­väljavaateid.

13. Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Kesk­erakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühis­konnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist.

14. Peame väga oluliseks, et kohalike omavalitsuste juhid ja ametnikud saaksid oma töö eest konkurentsivõimelist tasu. Riigi- ja omavalitsuste valitsemiskulude kokku­hoid ei pea toimuma kampaaniatena, vaid mõtestatud protsessina.

15. Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nime­kirjad ja üksikkandidaadid.

16. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka tee­nindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse või­mest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsi­võime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmilised võimalused keskustevõrgu arendamiseks.
 

Regionaalareng


Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng.
 

Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Sellesse peavad kuuluma nii maa-, vee- ja õhuteed kui ka sadamad, tolliterminaalid ja logistika­keskused. See peab tagama kaupade ja reisijate takistusteta liikumise minimaalse aja­kulu ja vedude turvalisusega.
 

Vastutus strateegiliste võrkude ja objektide, põhiraudteede ja -jaamade, veeteede ning suuremate sadamate, õhuteede, lennujuhtimiskeskuste ja suuremate len­nu­jaa­made kui ka riigimaanteede toimimise eest, sõltumata nen­de omandivormist, lasub lõppkokkuvõttes riigil. Kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maa­konnakeskustes.
 

Eesti Keskerakond on seisukohal, et erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik järgmiste regionaalpoliitiliste ülesannete täitmine:
 

1. Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks.

2. Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sot­siaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel.

3. Tugevdada maakondliku juhtimistasandi koordineerivat ning arengustrateegiaid kujundavat rolli, tagamaks kohalike huvide ja üldriiklike huvide tasakaalustatumat realiseerimist.

4. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arengu­võimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõi­kidesse maakonnakeskustesse.

5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vaja­dustest lähtuva sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struk­tuuri­poliitika võimalustega. See eeldab riigi regionaalarengu strateegiat ning aren­dus­tege­vust käsitleva seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist.

6. Peame regionaalpoliitika üheks vormiks piiriülese koostöö arendamist ning eri­ne­vate keskkonnakaitse- ja kultuurialaste, aga samuti majandus- ja haridusalaste ühis­projektide käivitamist Eesti vahetusse naabrusse jäävate piirkondadega.

7. Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majandus­likult vähem arenenud piirkondadega. Peame vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile ning saarte ja mandri vahelisele parvlaevaühendusele, sõidu­soodus­tuste võimaldamist õppuritele, vanuritele ning puuetega inimestele.

8. Peame vajalikuks tagada kaasaegsete side- ja postiteenuste kättesaadavus kogu rii­gi territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad. Posti­teenuste tariifid peavad olema ühtsed ja teenused võrdselt kättesaadavad kõiki­dele inimestele.
 

MAJANDUSPOLIITIKA


Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse ideo­loogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus – inimene.
 

Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT) kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja sõiduautode arvu üle. Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi: suurt majanduslikku ebavõrdsust, keskmise inimese madalat elatustaset, ebaühtlast regionaalset arengut; kuritegevuse, AIDSi, narkomaania ja alkoholismi levikut; maaelu kriisi, teede ja ühistranspordi halba olukorda; tööpuudust, madalaid palku ja pensione; negatiivset iivet ja tänavalapsi; arstiabikriisi ja kvali­fitseeritud tööjõu Eestist lahkumist, puudusi haridussüsteemis, varade ning maa massilist ja kerge­käelist müüki välismaalastele ja välisettevõtete domineerimist meie elu kõigis valdkondades, usu kadumist oma riiki ja demokraatia taandarengut.
 

Meie majanduse struktuur on ebarahuldav – me oleme võlgu elavad allhankijad, ma­dala lisandväärtusega toodangu tootjad. Riigi osa majanduses on pidevalt püsinud all­pool kriitilist piiri, mistõttu Eesti riigil ei ole olnud võimalik mõjutada riigi majan­dusarengut ega järgida Euroopas enesestmõistetavaks peetavaid sotsiaal­standar­deid.
 

Keskerakonna majanduspoliitika üldeesmärgid


1. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren­damine. Majandusküsimuste lahendamine lahus sotsiaalsetest tuleb lõpetada. Meie eesmärk on vähendada elanikkonna varanduslikku kihistumist ja regionaalse arengu suurt eba­ühtlust.

2. SKT ja elatustaseme tõus peab olema vähemalt 6% aastas.

3. Riik peab muutuma senisest aktiivsemaks majandussubjektiks, toetades ettevõtete arendustegevust ja kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest.

4. Riiklikku majandussektorit tuleb majandada senisest efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt fikseeritud peaeesmärgid.

5. Majanduse juhtimisotsused peavad põhinema teadusuuringutel, majandusuuringute tulemused peavad jõudma praktikasse.
 

Nende eesmärkide saavutamiseks realiseerime järgmised meetmed:

1. Võtame vastu ja rakendame ellu uue konkurentsiseaduse, tagades vaba ja ausa konkurentsi tegelikult, mitte sõnades.

2. Toetame väikeettevõtlust.

3. Toetame aktiivselt arendustegevust, tagame töövõtjatele konkurentsivõimelise palga ja hoiame ära töötajate massilise tööle siirdumise välismaale.

4. Tagame töötajate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kasvu vastavuses majanduse vaja­dustega.

5. Toetame aktiivselt uute töökohtade loomist, kaasates sellesse oma­valitsusi.

6. Tagame hindade ja raha stabiilsuse.

7. Reformime maksusüsteemi, lähtudes sotsiaalse õigluse tagamise ja ettevõtluse toetamise eesmärgist.

8. Soodustame kõrge lisandväärtusega lõpptoodangu loomist.

9. Teeme riigihangete süsteemi kiiremaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks.

10. Arendame oluliselt riigi infrastruktuuri, eraldades sh teede korrashoiuks ja ehi­tamiseks rohkem vahendeid.

11. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks suuname enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse.

12. Tugevdame konkurentsi- ja tarbijakaitseametit ning tööinspektsiooni.

13. Kasutame maksimaalselt ära Euroopa Liidu reeglistikust tulenevad võimalused Eesti huvide kaitseks.
 

Rahandus, maksud ja eelarve


Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid. Maksud ja eel­arve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna har­moonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha.

Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist:

1. Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Tee­me eelarve taas läbipaistvaks.

2. Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulu­mak­sule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu pere­kon­nas. Tõs­tame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestis­se jäävad maksu­vabaks.

3. Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli koha­like maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele.

4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaal­arengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb.

5. Suurendame kulutusi füüsilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ja peatame nende lagunemise.

6. Euroopa Liidu stabiilsuspakti nõudeid järgides rakendame meetmeid, et üleminek eurole ei põhjustaks märgatavat hinnatõusu.

7. Toetame laenu-hoiuühistute tegevust.
 

Transpordiprogramm


Eesti on mereriik ja transiiditee, mistõttu laevastikul, sadamatel ja ühendusteedel on meie majanduses eriline roll meie riigi positsioonide tugevdamisel maailmaturul ja makse­bilansi tasakaalustamisel. Paraku on Eesti kaubalaevastiku tonnaaž viimastel aastatel oluliselt vähenenud, meie teed ja piirijaamad on ebarahuldavas seisundis.

Transpordisüsteemi arendamiseks peame vajalikuks järgmisi meetmeid:

1. Käivitame laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõst­miseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi.

2. Suuname eelarvesse laekuva kütuse aktsiisimaksu täielikult teedevõrgu ja trans­pordi infrastruktuuri arendamiseks.

3. Kaasame maksimaalselt Euroopa Liidu erinevate toetusfondide vahendeid suure­mate maanteede, raudteede ja teiste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja liiklus­ohutuse tõstmiseks.

4. Loome omavahel haakuva üleriigilise transpordivõrgu, lähtudes reisijatevoogude analüüsist.

5. Alustame eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Baltica rajamiseks. Toetame reisirongiliiklust.

6. Peame võimalikuks uute riigi äriühingute, Eesti Riigiraudtee ja Eesti Riigilaevad moodustamist.

7. Riigi transpordi infrastruktuur ja seda valdavad äriühingud ei kuulu erastamisele.

8. Toetame Tallinna linnas üleriigilise tähtsusega transpordikoridoride väljaehitamist ning transpordi- ja logistikakeskuse rajamist lennujaama lähedusse.
 

Maaelu


Keskerakond on seisukohal, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning ühise põllu­majanduspoliitika rakendumine ei võta riigilt vastutust maaelu ja põllumajan­duse käekäigu eest. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on asustuse säilitamine maal ning maaelu hääbumise vältimine. Riigi ülesanne on maaelu süstemaatiline toeta­mine ning maa­toot­jatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks.
 

1. Kvalifitseeritud maatöötajal peab olema teiste kvalifitseeritud töötajatega sama­väärne elatustase. Kui see on objektiivsetest põhjustest tulenevalt tugevasti madalam, rakendab riik seda kompenseerivaid majanduslikke abinõusid. Maal efektiivselt tegutseva ettevõtja töö peab olema tulus.

2. Pooldame maa kesk- ja väikeettevõtluse mitmekesisust. Peame otstarbekaks mitme-eesmärgiliste, sh õppe-, katse- ja teadustalude arendamist. Pooldame ka osa­lise tööhõivega talude ja linlastele kuulu­vate maakodude pidamist, mis aitavad kaasa külaelu püsi­misele.

3. Peame maaelu arengu vältimatuks eelduseks kõrgetasemeliste põllumajandus­haridusasutuste olemasolu. Taotleme nende juures olevate praktikabaaside kaas­ajastamist ja neile stabiilsete investeeringute tagamist. Haridusasutuste rahastamisel tuleb arvestada valdkonna eripärast tulenevaid vajadusi.

4. Peame väga oluliseks maatootjate ühistegevuse arendamist, mis toob maale roh­kem raha ja kapitali. Loome võimalused ettevõtluse piirkondlike tugiteenuste aren­guks. Maatootjate kvaliteetse kutsenõustamise tagamiseks peame otstarbekaks riik­li­kult toetada maal tegutsevaid eriala- ja kutsealaliite.

5. Tagame maaelu toetusskeemide lihtsa ja läbipaistva kasutamise. Pooldame eraldi toetusi noortalunikele.

6. Arvestades suurte maaparandussüsteemide üldriiklikku tähtsust, peab riik tagama olemasolevate süsteemide korrashoiu ning säilitamise.

7. Toetame maapiirkondade kooliõpetajaid, arste, kultuuritöötajaid ning teisi spetsia­liste, kes aitavad korraldada külaelu ja on oma oskustega heaks toeks ja täienduseks maatootjatele.

8. Töötame selle heaks, et Eesti osaleks aktiivselt Euroopa Liidu ühise põllu­majanduspoliitika kujundamisel, lähtudes Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu huvidest ning tagamaks piisavad kvoodid, majandusliku stabiilsuse ja maa­elu arengu jätkusuutlikkuse.

9. Toetame taastuvenergia riiklikult suunatavat rakendamist, et väärtustada ja hoida elu maal ning luua täiendavaid võimalusi stabiilseks tööhõiveks. Peame vajalikuks suurema osa maapiirkondades töötavate ettevõtete üle­vii­mist bioenergeetikal põhi­nevale tehnoloogiale. Seisame selle eest, et maa­piir­kon­dades tegutsevad bio­ener­gee­tikal põhinevad ettevõtted oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm).

10. Loome tingimused kodumaise kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
 

SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE 

Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses valitseb uus­liberalism, solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid pahatihti naeru­vääris­tatakse.
 

Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puu­dumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõik­võimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega.
 

Riigi esmane ülesanne on eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda polii­tiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodaniku­algatus­likust “projektitööst”. Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna üles­anded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks.
 

Meie sotsiaalpoliitika üldised põhimõtted

1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. Iga inimene on väärtus ning talle peab olema tagatud võimalus leida ühiskonnas oma koht ning tunda ennast vajalikuna.

2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus- ja sotsiaaluuringutel ning praktikute koge­mustel, mis võimaldavad leida Eesti oludes parimaid lahendusi.

3. Sotsiaalelu strateegilistele küsimustele lahenduste leidmiseks tahame algatada laiaulatuslikke diskussioone ning jõuda kõiki olulisi eluvaldkondi hõlmava ühis­kond­liku leppe sõlmimiseni. Põhirõhk peab olema sotsiaalsete probleemide enne­ta­misel, mitte võitlemisel nende tagajärgedega.

4. Suuname sotsiaalpoliitika ühiskonna ühtekuuluvustunde arendamisele ja soosime kodanikualgatust. Soodustame inimeste huvi, initsiatiivi ja aktiivsust enese ning teiste heaolu tagamiseks ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Edendame koos­tööd erinevate huvigruppide, kodanikuühenduste, erakondade, aga ka ametkondade ja asjatundjate vahel. Sotsiaalpoliitika edukaks elluviimiseks on vaja head koostööd ja üksmeelt eriti haridus-, tervishoiu-, õiguskaitse- ja korrakaitsesüsteemide vahel.

5. Sotsiaalhoolekande korraldus peab keskenduma üksikisikute ja perekondade toi­me­tuleku toetamisele neile omases keskkonnas ning vajadusel keskkonna ümber­kujun­da­misele. Iga abivajaja peab leidma abi, seadmata sealjuures ohtu oma inim­väärikust. Vastutus peab algama peresuhetest.

6. Turvalisuse võrgu rajamiseks tuleb omavalitsustes, koolides, haiglates ja teistes institutsioonides rakendada piisaval hulgal väga hea erialase ettevalmistusega üld- ja koolisotsiaaltöötajaid, lastekaitse- ja noorsootöö spetsialiste.

7. Hoolekandesüsteemi toimimine tuleb kindlustada piisava hulga institutsioonide ja hoonetega, kus on piisav kohtade arv ja mis on sisustatud vastavalt tänapäeva nõue­tele.
 

Sotsiaalpoliitilised meetmed


1. Suurendame jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inim­õiguste kaitsele Eestis, et liikuda igasuguse diskrimineerimise vältimise ning võrdse kohtlemise printsiipide täieliku rakendamise suunas.

2. Vähendame vaesust inimeste elatustaseme tõstmise ja uute töökohtade loomise teel. Toetame selleks väike- ja keskmist ettevõtlust ning kodumaist ettevõtlust, aren­dades üld- ja kutseharidussüsteemi ning töötute nõustamist ja ümberõpet.

3. Suuname enam ressursse läbimõeldud ennetustegevuse korraldamisse, et vältida sotsiaalsete probleemide teket ja paisumist. Töötame välja ja rakendame vajamineva abi hindamise süsteemi.

4. Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendame alkoholi ja tuba­ka­toodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel ning õppeasutustes, noorte­üri­tustel ja mujal, samuti narkomaania ning HIVi ja aidsialast selgitustööd ning kuri­tege­vuse ennetustööd. Taotleme alkoholi, seksiteenuste ja tubakareklaami täielikku keelustamist.

5. Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigrup­pi­de­ga; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägi­val­lat­sejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi teki­tavates olu­kordades.

6. Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vaja­likku abi.

7. Parandame oluliselt sotsiaaltöö kvaliteeti ja kättesaadavust omavalitsus- ja noor­sooasutustes, koolides, haiglates, hooldekodudes. Tutvustame sotsiaalabi võimalusi toimetulekuprobleemidega inimestele.

8. Kindlustame järkjärgult sotsiaaltöötajate ametikohtade täitmise vaid vastava eri­haridusega asjatundjatega ning viime nende töö- ja palgatingimused teiste sama haridus­taseme ning töökogemusega töötajate tasemele. Jõuame tasemeni: vähemalt üks laste­­kaitsetöötaja 1000 lapse kohta.
 

Kodanikualgatus ja koostöö


1. Loome riiklikul ja omavalitsuste tasandil tegutsevad koostöögrupid kolmanda sek­tori tegevuse ergutamiseks ja tõhustamiseks ning sobivate koostöövormide leid­miseks ja rakendamiseks.

2. Eraldame kindlad ressursid paikkondlike eestvedajate väljaõppe parandamiseks, europrojektide ettevalmistamiseks ning nendes osalemise toetamiseks.

3. Aitame koordineerida koostööd erinevate huvigruppide vahel. Toetame kogu Eestis vabatahtlike keskuste tekkimist ja tegevust.

4. Toetame „naabrivalvet“, „turvalist kogukonda“, „lapsesõbralikku linna“, „sarnaselt sarnasele“ ja teiste samalaadsete liikumiste tegevust turvalise elukeskkonna loomisel, kogukonna ühtekuuluvuse suurendamisel, abivajajate väljaselgitamisel ning vajaliku abi korraldamisel.
 

Perepoliitika


Rõhutame perekonna ja kodu kui lapse parima kasvukeskkonna tähtsust. Toetame mõlema lapsevanema rolli ja vastutust laste kasvatamisel.
 

Pere toetamiseks:

1. Rakendame efektiivse üleriigilise sünnitoetuste süsteemi.

2. Seostame toetused ning vanemapalga vanemakoolituse ja tervisekontrolliga enne ning pärast lapse sündi.

3. Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

4. Suurendame toetusi paljulapselistele peredele.

5. Loome süsteemi lapse tegelike haridus- ja huvihariduskulude hüvitamiseks, taga­maks kõigile lastele vähemalt rahuldavad võimalused enesearendamiseks ja vaba aja sisustamiseks.

6. Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäeva­rühmades ja päevakeskustes) ka puuetega lastele, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada või õppida.

7. Tagame riikliku elatusraha fondi loomise ja toimimise alimente mittesaavate üksik­vanemate laste elatusraha kindlustamiseks.

8. Teadvustame ühiskonnas töö- ja puhkeaja tasakaalustamise vajadust.

9. Loome üleriigilise süsteemi, mis tegeleb koolist väljalangenud või väljalangemis­ohus ja raskestikasvatatavate noorukite ühiskonnale tagasivõitmisega.

10. Korraldame üleriigiliselt süstemaatilist tööd perekondade pedagoogiliseks nõus­ta­miseks ja abistamiseks, reorganiseerime või loome selleks multifunkt­sio­naalsed päevakeskused.

11. Parandame oluliselt lastekodust ja kasuperest ellu astuvate noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks, kindlustame vajadusel tugiisiku kuni kaheks aastaks.
 

Eluasemepoliitika


Lähtume põhimõttest, et igaühel on õigus eluasemele. Töötame vastavalt ümber riik­li­ku eluasemestrateegia.

1. Loome esmajoones noortele peredele ja tagastatud majade üürnikele võimalused riigi ja omavalitsuste garantiiga elamispinna hankimiseks sooduslaene saada.

2. Tähtsustame munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist.

3. Töötame välja riigi ja omavalitsuste ülesanded noortele peredele sotsiaal­elamis­pindade rajamiseks ning kindlustamiseks ajani, mil nad on ise võimelised lahendama oma elamispinna küsimused.

4. Töötame välja kodu kaotamise riskis olevate inimeste toetamise ning (võla-) nõus­tamise korra.

5. Rakendame meetmeid sundüürnikele omandireformi käigus tehtud ülekohtu heas­tamiseks.

6. Tänavalaste ja kodutute probleemi lahendamiseks peame vajalikuks oluliselt suurendada vastavate varjupaikade kohtade arvu ja rahastamist.
 

Eakad ja toimetulekuraskustega inimesed


Rakendame meetmeid toimetulekuraskustes ja vaesuspiiril elavate inimeste aktivi­seerimiseks ja nende ühiskonda kaasatuse parandamiseks.

Selleks:

1. Kindlustame pensionide järkjärgulise tõusu Euroopa Liidus aktsepteeritavale tase­mele. Tänaste pensionäride kulul ei tohi moodustada tulevaste pensionäride pensioni­fondi.

2. Toetame elukestva õppe põhimõtete levikut kõigis ühiskonnaelu valdkondades nii, et see oleks kättesaadav kõigile.

3. Rakendame koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning nende organisat­sioonidega aktiivseid meetmeid tööjõuturu regulaarseteks uuringuteks, tööjõunõud­luse teadvustamiseks ning aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks.

4. Käivitame riikliku programmi hooldushaigla, hooldekodu, spetsialiseeritud (puude­ga inimeste) hooldekodu, õenduskodu ja muude taoliste teenuste kindlus­tamiseks abivajajatele, kasutades seejuures ka omaosaluse põhimõtet.

5. Soodustame puudega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtade loomist ja sisustamist ettevõtetes, koolitades puudega töötajaid ning nende juhendajaid.

6. Puudega inimeste paremaks ühiskonnaellu kaasamiseks korrastame puudeastmete määramise süsteemi; laste puue tuleb diagnoosida võimalikult varases staadiumis ning määrata vastav taastusravi plaan.

7. Täiustame ja laiendame järkjärgult üleriigiliseks puuetega inimeste toetamiseks mõeldud teenuste nimistut (isiklike abistajate, tõlkide, invatranspordi, abivahendite, elamute kohandamise jm teenused).

8. Kindlustame iga omavalitsuse juures operatiivse teavitamis- ning nõustamis­süsteemi abivõimalustest ning abi saamise korrast.


NOORSOOPOLIITIKA

Keskerakonna noorsoopoliitika põhieesmärgiks on luua kõikidele Eestis elavatele noortele tasakaalustatud sotsiaalsed, majanduslikud ja võrdsed hariduslikud võima­lused, mis aitavad neil alustada täisväärtuslikku vastutusvõimelist elu.

Demograafilised ja sotsiaalsed protsessid on oluliselt muutnud elanikkonna vanu­se­list struktuuri ning kaasa toonud rahvastiku vananemise. Seetõttu langeb praegus­tele noortele oluliselt suurem vastutus meie riigi ja kultuuri jätkusuutlikkuse taga­misel.

Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peavad kõigiti kaasa aitama noorte hariduse, omaalgatuse, huvi- ja vabatahtliku tegevuse ning tööhõive arengule. Me peame jõud­ma selleni, et Eesti noored saavutaksid iseseisva elu korraldamiseks vajaliku sot­siaalse küpsuse mõnevõrra varem kui nende eakaaslased vanades heaoluriikides.

Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast tuleviku ees turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab tuleviku nimel vajaliku ja piisava panuse iga noore isikupäraste võimete parimaks väljaarendamiseks.
 

Noorsoopoliitika üldprintsiibid


1. Noorte väärtustamine ühiskonnas on üks Keskerakonna prioriteete. Noorte toetamine kujunemisel vastutustundlikeks, aktiivseteks ning ühiskonda edasi­viiva­teks kodanikeks on tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna.

2. Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide oma­vahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvus­vaheliseks koostööks.

3. Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi.

4. Noorsoopoliitikat viiakse ellu erinevate ametkondade ja kolmanda sektori koos­töös ning noorsoopoliitika peab toetama kõike seda, mis jääb väljapoole haridus­kohustuse täitmist ja hariduse ning sotsiaalse kindlustuse süsteemide pakutavat.
 

Noorte kaasamine ühiskonna juhtimisse


1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende arvamuste ärakuulamist ning arvestamist. Peame olu­liseks noorte senisest aktiivsemat kaasamist kohalike omavalitsuste töösse.

2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute korraldamist ühiskonnaelu aktu­aalsetes küsimustes.

3. Tagame noortele neile sobivas vormis edastatud vaba teabe poliitilistest ja sotsiaalsetest arengutest nii kodumaal, Euroopas kui ka mujal maailmas, avardamaks nende maailmapilti ja rikastamaks kogu meie rahvuslikku vaimuvara.
 

Avatud ühiskond ja rahvusvaheline koostöö


1. Tähtsustame teabe levitamist õppimis- ja töövõimaluste ning õpilaste, üliõpilaste ja noorte õppejõudude vahetusprogrammide kohta.

2. Toetame õpilaste, üliõpilaste ja noorte õppjõudude rahvusvahelisi vahetuspro­gramme ning noorte õppimis- ja praktikavõimaluste laiendamist Euroopas ning kogu maailmas.

3. Rakendame konkreetseid meetmeid tõrjutute ja sotsiaalselt vähekindlustatud grup­pide kaasamiseks õpiringidesse, suvemalevatesse ja avatud noortekeskuste tegevusse.
 

Tervise- ja töökasvatus


1. Laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmade kui muude meetmete abil.

2. Loome noortele võimalusi osalemiseks vabatahtlikus abistamistegevuses vanurite hooldamisel, kodupaiga heakorrastamisel, tegelemisel lasterühmadega jms.

3. Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervise­alaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda­vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist.

4. Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täie­likku keelustamist.
 

Tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse arendamine


1. Toetame huvialategevust ja huvikoole.

2. Peame vajalikuks huvihariduse süsteemi olulist täiendamist, lähtudes individu­aalse lähenemise ja eakohasuse printsiibist. Eriti oluline on lünga täitmine 10–17-aastaste poiste huvihariduse korraldamisel, mis eeldab tehnika- ja infotehno­loogia­ringide osakaalu tõstmist.

3. Toetame kolmanda sektori organisatsioone noortealgatuste realiseerimisel ning töös noortega.
 

TERVISHOIUPOLIITIKA


Eesti tervishoiukorralduse olukord


Eesti elanikkonna tervislik seisund on murettekitav. Kahjuks on tervist seni sageli käsitletud vaid üksikisiku, mitte aga kogu ühiskonna probleemina. Vaesus ja varanduslik kihistumine on kahjustanud rahva tervist, kasvanud on riskikäitumine. Haigusi avastatakse sageli alles lõppjärgus, kui neid on juba raske või võimatu ra­vida. Paljud inimesed ei suuda endale lubada vajalikku eriarstiabi ja ravimeid.

Tervishoidu on pidevalt reformitud, aga seda on tehtud ilma tervishoiupoliitikata. Haigekassa loomine ja perearstiabile üleminek pole suutnud muuta arstiabi igaühele kättesaadavaks. Tervishoid on olnud alarahastatud kogu Eesti iseseisvusperioodi jooksul, arstiabi maht ei vasta ühiskonna ootustele ja rahulolematus tervishoiuga kas­vab. Ka olemasolevat raha ei kulutata mitte alati sihipäraselt. Tervishoiuasutuste võr­gustik ja teeninduspiirkonnad ei vasta elanikkonna tegelikule paiknemisele ja vaja­dustele.

Arstiabi järjekorrad on lubamatult pikad. Sellest tingitud suureneva erakorralise ravi mahu tõttu kulutused tõusevad.
 

Eesmärk ja arengusuunad


Eesti tervishoiusüsteem peab lähtuma Euroopas omaks võetud solidaarsuskindlustuse põhimõttest, mis tagab arstiabi kättesaadavuse sõltumata isiku rahalistest võima­lus­test ja on tervishoiusüsteemi finantseerimise põhialuseks. Terved inimesed on Eesti ühiskonna ja riigi tähtsaim vara ning rahva püsimajäämise alus. Rahva tervise tun­tavaks parandamiseks on vaja eelkõige paremaks muuta elukeskkonda. Riikliku ter­vishoiusüsteemi eesmärk on inimeste tervise parandamine, mitte kasumi teeni­mine. Tervishoiupoliitika peab põhinema laiapõhjalisel ühiskondlikul kokku­lep­pel ja mitte sõltuma päevapoliitikast.

Peame oluliseks ravikindlustuse süsteemi edasiarendamist, tagamaks rahva tervise paranemine, võrdne kättesaadavus ning vastavus ühiskonna ootustele. Oleme avatud innovaatilistele ja tõhusatele lahendustele, mis aitavad suunata inimeste mõtteviisi tervislikule käitumisele, parandada rahva tervist ja muuta efektiiv­semaks raha kasu­tamist.

Meie eesmärgiks on luua kogu elanikkonna tervislikku käitumist soosiv elukeskkond ning soodustada iga inimese hoolitsust oma tervise eest. Toetame inimeste oma­alga­tust isikliku ja oma pereliikmete tervise eest hoolitsemisel nii vastavate tingi­muste loomise ja selgitustöö kui ka maksupoliitika kaudu.

1. Peame prioriteetseks alkoholi ja narkootikumidega seotud kahjustuste nagu trau­mad, vägivaldne surm, tööõnnetused, HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügi­kohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist.

2. Rahva tervise parandamiseks loome süsteemi mitte ainult keskkonnast tulenevate ohutegurite väljaselgitamiseks, vaid ka nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks.

3. Tagame tervishoiusüsteemile vahendid tööks haiguste ennetamisel.

4. Varajane profülaktika algab tulevase lapse vanemate koolitusest. Seome sünni­toe­tuse suuruse vanemakoolitusega.

5. Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise kontrolli, mis peab toimuma perearstide ja pediaatrite koostöös. Ka­vandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soo­dustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust.

6. Perearstide töös peame tähtsaks tervise edendamist ja haiguste profülaktikat ning tihedat koostööd töötervishoiuspetsialistidega, et koos varakult välja selgitada ini­me­se tervist kahjustavad faktorid ning võtta õigeaegselt kasutusele meetmed nende kõr­valdamiseks.

7. Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervis­hoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii es­mase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korral­damisel.

8. Konkretiseerime riigi ja kohalike omavalitsuste õigused ning vastutuse tervishoiu korraldamises. Regionaalsel tasemel peab rahva valitud esindusorganitel olema sõna­õigus esmatasandi tervishoiu korraldamisel. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad katma haiglate kapitalikulud. Kohalikud omavalitsused toetavad maapiirkondades väikese patsientide arvuga perearste ruumide eest tasumisel.

9. Seame strateegiliseks eesmärgiks tervishoiukulutuste osakaalu tõstmise SKP-st Euroopa Liidu keskmisele tasemele.

10. Keskerakond seisab hea selle eest, et kõik, s.h ka püsivalt või ajutiselt mitte­töö­ta­vad elanikkonnagrupid oleksid hõlvatud kohustusliku ravi­kindlustus-süsteemiga ning jälgime seejuures ravikindlustuskoor­mise õiglast jaotumist.

11. Haigekassa on ravikindlustuse rahastamist tagav asutus, mit­te tervishoiupoliitika väljatöötaja ja kujundaja. Haigekassa ja tervishoiuasutuste juhti­misel kaasame seni­sest enam professionaale ning tegeleme süsteemselt juhtide kooli­tusega.

12. Peame hädavajalikuks riigi vahendite (ravi, raviasutused, inimressursid) planeeri­mist HIV-nakkuse edasise leviku piiramiseks ning lähiaastatel plahvatuslikult sage­neva aidsi adekvaatseks raviks. Riigi valmisolek HIV-epideemiaga toimetulekuks näitab meie hoolivust, sallivust ja jätkusuutlikkust.

13. Arsti palk peab olema vähemalt kahekordne Eesti keskmine palk ja meditsiiniõe palk 60% sellest, mis kindlustab pere äraelamise ja tööjõu taastamise. Tagame õdede palga tõusu samas tempos arstidega. Riik kustutab viie aasta jooksul noore tervis­hoiu­spetsialisti õppelaenu, kui spetsialist jääb tööle Eestisse.

14. Riik peab võtma enda kanda kliinikutes arstide õpetamisega seotud kulud. Riik peab tagama Eestile vajalike arstide stabiilse ettevalmistamise.

15. Kujundame välja riigi tervishoiupoliitikat toetava ravimipoliitika. Rakendame toi­miva retseptiravimite kompenseerimise mehhanismi, mis oluliselt parandab häda­vajalike ravimite ja vaktsiinide kättesaadavust ning kindlustab patsientide omaosa­luse järk-järgulise vähenemise ravimite eest tasumisel.

16. Võimaldame tasuta ravimid lastele kuni seitsmenda eluaastani. Soodustame ravi­mite kättesaadavust maapiirkondades. Rakendame otsustavalt konkurentsiseadust ra­vimite jae- ja hulgimüügivõrgu korrastamiseks.
 

HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA


Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloo­lisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel.
 

Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seo­tud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd.
 

Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puuduli­kust kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooli­uurin­gud. Praegune hariduskulude osakaal riigieelarvest ei taga õpetajatele rahul­davaid sissetulekuid, piisavalt vahendeid koolide korrashoiuks ja õppevahendite kaasajastamiseks ega toeta Eesti noorte üldist konkurentsivõimet Euroopa Liidu ning rahvusvahelisel tööturul.
 

Kutseõppe ja gümnaasiumihariduse disproportsioonid on tekitanud kooli lõpetanutele raskusi tööjõuturul ning edasijõudmatust gümnaasiumi-keskkooliastmel. Kõrg­koolide võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga. Teadustöö tase on ebaühtlane ning puudub mõnes vajalikus valdkonnas hoopis. Õpetaja sotsiaalne positsioon on madal, õpetajate kaader vajab noorendamist, kutsemeisterlikkus ühtlus­tamist, täien­duskoolituse süsteem kaasajastamist.
 

Täiskasvanute hõive elukestvas õppes pole piisav, see on üks töötuse ja elukvaliteedi languse põhjusi.
 

Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamine


Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamiseks on vaja varakult märgata ja uurida nende vajadusi ning eripärasid. See eeldab järgmiste riiklikult rahastatavate meetmete rakendamist:
 

1. Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid, keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga.

2. Korraldame sotsiaalpedagoogide – sotsiaaltöötajate – lastekaitsespetsialistide süs­teem­se töö haridusasutustes, tagamaks iga lapse sotsiaalsete probleemide märka­mine või­malikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele.

3. Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel.

4. Loome kõigile lastele kooliküpsuse saavutamiseks soodsad tingimused kas lasteaias või kooli juures eelklassis.

5. Toetame lastevanematele (hooldajaile) korraldatavaid kasvatusalaseid koolitusi, nõustamist ja tugisüsteemi laste võimalike õpiraskuste vältimiseks.

6. Tagame lasteaedades ja algkooli astmes tasuta õppevara, toitlustuse ning kooli­transpordi, põhikoolide õpilastele aga tasuta õppematerjalid ja koolitoidu.

7. Tagame professionaalse terviseõpetuse põhikooli teises ja kolmandas astmes, loo­me tugi- ja raviprogramme sõltlastele.
 

Haridusnõudluse ja hariduse arengu süsteem


1. Käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooli­uuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade aren­duse, õppemetoodika, haridusökonoomika, koolikorralduse ja kooli kui organi­sat­siooni arenduse temaatikaga.

2. Korrastame õppekavad, tagame ainete integratsiooni ning kehtestame aine­stan­dardid kõikides ainetes.

3. Rakendame emakeele ja kirjanduse eelisarendamise programmi ning korraldame võõrkeelte õppe keelerühmades; edendame võõrkeelte õppimist alates teisest klassist eesmärgiga omandada põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõr­keeles.

4. Taastame kutse- ja karjäärinõustamise põhikooli õpilastele ning loome eelkutse­õppe süsteemi.

5. Kindlustame hariduse infotehnoloogilise tugistruktuuri toimimise mistahes Eesti piirkonnas. Tagame gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele tasuta juurdepääsu inter­netile; arendame e – koolitust kõikides kooliastmetes.

6. Rakendame õpiraskustega õpilaste toetamiseks põhiainetes abiõpetajaid, rahas­tades individuaalõpet riiklikult.
 

Võimetekohased õppekavad


Erivajadustega õpilased tuleb võimalusel kaasata tavaõpinguisse ja eriti andekatel võimaldada õpinguid vastavalt nende suutlikkusele.

1. Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele).

2. Rakendame alternatiivteenistuses olevaid noori tugiteenuste osutamiseks erivajadustega lastele; toetame riiklikest vahenditest spetsiifilise õppevara tootmist.

3. Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja arst) kohaliku oma­valitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalange­vuse ennetamiseks.

4. Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime­tekohaseks õppimiseks.
 

Ametiõpe ja gümnaasiumiharidus


1. Väärtustame võrdselt ametiõpet ja gümnaasiumiharidust. Õpe gümnaasiumiastmel peab olema diferentseeritud, võimaldamaks õpilasel kujundada endale sobiv haridus­tee.

2. Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele.

3. Diferentseerime keskhariduse gümnaasiumi- ja üldkeskhariduseks. Integreerime üldkeskhariduse ametiõppega, arvestades tööturu nõudlust ning Eesti majanduse spetsiifikat.

4. Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele.

5. Tõstame otsustavalt ettevõtjate rolli kutsehariduse korraldamisel (tööjõuvajaduse prognoosimine, õppeprotsessi kujundamine, õppekavade konsulteerimine, õppe- ja praktikabaasi loomine).

6. Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või raken­duslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes.

7. Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus­pro­grammid.

8. Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vaja­likel erialadel.
 

Kõrgkoolid


1. Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust.

2. Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid.

3. Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa üli­koolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.

4. Tagame nn väikeste erialade õpetamise rahastamise riiklikest vahenditest rahvus­teaduste valdkonnas, arvestades nende unikaalsust (neid ei ole võimalik täies mahus välismaa ülikoolidest “sisse osta”) ja erilist tähtsust meie rahvahariduse arengule.

5. Tagame noorte õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu; tagame piisava ja eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse-, magistri- kui dok­toriõppes.

6. Osutame suuremat tähelepanu üliõpilasteadusele ja üliõpilaste kaasamisele teadus­projektide täitmisel.

7. Reorganiseerime senise valdavalt “tavaõigusele” tugineva riikliku koolitus­telli­muse süsteemi ja viime selle vastavusse ühiskonna reaalsete vajadustega.
 

Õpetaja


1. Õpetajate töö vajab kõrgemat sotsiaalset väärtustamist. Ühtlustame õpetajate põhi­koolituse erinevates ülikoolides ning taastame haridustöötajate täienduskoolituse süs­teemi.

2. Ühtlustame õpetajakoolituse ja praktika õppekavad.

3. Loome noore õpetaja tugiprogrammi, taastame professionaalse ainealase nõus­ta­mise ja igale õpetajale kättesaadava õpetajate riikliku täiendkoolituse süsteemi.

4. Rakendame õpetaja tervise- ja taastusprogrammi, mis võimaldab iga viie aasta järel kasutada ühe semestri enesetäienduseks ja taastusraviks.

5. Tagame pedagoogidele nii üldharidus- ja kutsekoolides kui koolieelsetes laste­asutustes üleriigilised palga alammäärad, mis arvestavad riigi keskmist palka, õpetaja tööstaaži ja kvalifikatsiooni.
 

Huvitegevus


Hästi korraldatud huvitegevus aitab lastel ja noortel arendada oma andeid, järgida terveid eluviise ning on asotsiaalse käitumise efektiivne preventsioonivahend.

1. Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm), arendame piirkondlike avatud noortekeskuste tegevust, toetame koori- ja kooli-muusika, kooliorkestrite, rahvatantsu ja kooliteatrite programme.

2. Rakendame riiklikult rahastatud programme poiste huvialahariduse arendamiseks, tehniliste spordialade, tehnikahuvi ja spordi edendamiseks.
 

Vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid


1. Integreerime vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid Eesti haridussüsteemi ning arendame ulatuslikumalt keele- ja kultuuriõpet riiklikult toetatud pühapäeva­koolide kaudu.

2. Tagame venekeelse kvaliteetse üld- ja kutsehariduse säilimise; venekeelsetele koo­lidele Eestis koostatud õppevara, selle arenduse ja pedagoogide erialase ning täiend­koolituse.

3. Tagame süsteemse riikliku toetuse rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega tegelevatele pühapäevakoolidele.
 

Täiskasvanuharidus


Täiskasvanuhariduse kui elukestva õppe ajamahukaima osa arendamine võimaldab tõsta kogu elanikkonna haridustaset ja tööpotentsiaali.

1. Toetame kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks.

2. Toetame kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel, aren­da­me rahvaülikoolide võrku, toetame riiklikult nn teise võimaluse koole üldhariduse omandamiseks.

3. Loome õpitulemuste arvestussüsteemi, millest lähtutakse kvalifikatsiooni tõst­mi­sel ja ümberõppe korraldamisel.

4. Kaasame meedia hariduse toetamisse ning parandame haridussaadete, loengute, publikatsioonide jms kättesaadavust.
 

Teaduspoliitika


Eesti riigi osa meie teaduspoliitika kujundamisel on olnud tagasihoidlik. Sellest tingituna puuduvad selged teaduse rahastamise printsiibid ja teaduse hindamise alu­sed. Real juhtudel toimub planeerimine lähtuvalt ajalooliselt kujunenud olukorrast, mis pole paraku kooskõlas Eesti ühiskonna tänaste vajaduste ning rahaliste võima­lustega. Teaduse hindamisel puudub usaldusväärne hindamissüsteem.
 

Teaduspoliitika osas peame oluliseks järgmisi põhimõtteid:
 

1. Eesti teadus on orgaaniline osa Euroopa Liidu teadusruumist. Eesti ülikooliteadus peab tagama taseme, millest lähtuvalt on meie teadlastel võimalik lülituda Euroopa teadusvõrgustiku töösse.

2. Lähtudes Eesti riigi majanduslikest võimalustest, toetame tugevate teadus­üli­koo­lide ja teaduse tippkeskuste eelisarendamist.

3. Valmistame ette ja rakendame rahvusülikooli seaduse, tagamaks rahvusteaduste kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis.

4. Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja raken­da­mist.

5. Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadus­projektides, programmides ja koostöövõrgustikes.

6. Püüame vältida seisaku tekkimist teadustööks hädavajalikus infotehnoloogilises arengus.

7. Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste raja­mist.

8. Laiendame sotsiaal- ja rakendusuuringuid, tagamaks parimate lahenduste leidmist ja kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri, ökoloogia, õigus- ja korrakaitse areng peab senisest oluliselt enam tugi­nema teadusuuringute tulemustel.

9. Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia, arheo­loogia, rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis.
 

KULTUURIPOLIITIKA 

Eesti rahvas on loonud aegade jooksul oma identiteedi, mis väljendub meie keeles ja kultuuris, kommetes, tavades, arusaamas vabadusest ja vastutusest. Need on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise peab tagama riik. Elujõuline kultuur on kogu meie rahvuse elujõu tagatis ning järjepidevuse ja kestmise alus. Rahvakultuuris peituvad meie kultuuriajalooline mälu, meie vaarisade ja -emade oskused ning teadmised. Selle säilitamine on meie kohus ja ülesanne.
 

Rahvakultuur


1. Eesti rahvakultuuri säilimiseks töötame välja pikaajalise riikliku programmi ning tagame tegevustoetuse rahvakultuuri koolitusprogrammidele ning koorilaulu, rahva­tantsu ja rahvusliku käsitöö viljelemiseks.

2. Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise, tagame selle võrdse staatuse teiste ELi liikmesriikide keeltega.

3. Kindlustame Eesti laulu- ja tantsupidude kestmajäämise ning edasiarendamise.

4. Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega.

5. Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi.

6. Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno­loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme.

7. Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri.

8. Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professionaalse koolitamise süsteemi.

9. Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ja seal elavate rahva­kil­dude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut.
 

Professionaalne kultuur


Eesti Keskerakond peab vajalikuks meie professionaalse kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmiste ülesannete täitmist:
 

1. Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumise, toetame eesti kultuuri tutvustamist maailmas erinevatel teatri- ja muusikafestivalidel ning kunstiüritustel.

2. Toetame muusikute ja kunstnike eneseteostust ning suurendame nende loo­min­gulisi ja enesearenduslikke võimalusi, osalemaks rahvusvahelistel koolitustel.

3. Toetame ja arendame igakülgselt laste kunsti- ja muusikakoolide võrku.

4. Arendame välja riiklike kultuuriasutuste (teatrid, kontserdisaalid, muuseumid jne) optimeeritud võrgu ja kindlustame nende ülalpidamise.
 

Kehakultuur ja sport


Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks:
 

1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm.

2. Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite etteval­mistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega.

3. Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile.

4. Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks.

5. Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava.

6. Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise.

7. Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine).

8. Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võima­luse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel.
 

Meediapoliitika


Demokraatlik ühiskond eeldab demokraatlikku ajakirjandust. Selle ideaal on vaba info- ja arvamusturg, kus avalikus arutluses jõutakse vastastikuste kompromisside ja kokkulepete abil probleemide parimate lahendusvariantideni. Demokraatlikus ühis­konnas täidab meedia vähemalt kolme ülesannet:

1. Väljendab laias plaanis ühiskonna erinevate rühmade huve, infot ja arusaamu. See puudutab ka meelelahutust ja kunsti, võimaldades käsitleda ajalugu ning kultuuri mitme nurga alt ja vahendada erinevaid kogemusi.

2. Meedia pakub kõigile sõltumatut teavet ja on meie „vabaduse valvekoer“; vaba ajakirjandus on inimeste teenistuses, teenib avalikku huvi.

3. Tagab ühiskonna arengu läbi ausa kokkuleppe, mis sünnib erinevaid huve esin­davate ühiskonnagruppide survel.
 

Eesti meedia on sellest ideaalist veel kaugel. Paljude ühiskonnagruppide huvid ei ole meediakommunikatsioonis esindatud ja mitmed väljaanded on selgelt ühe või teise huvigrupi suunas „kallutatud“. See pärsib ausat konkurentsi poliitikas, vähendab võimu efektiivsust ja poliitikute vastutust valijate ees.
 

Põhiliseks ohuks sõnavabadusele ja mitmekesise info kättesaadavusele on meedia kontsentratsioon. Meediasüsteem on aruandekohustuslik küll välisomanike, kuid mit­te oma lugejate-vaatajate, Eesti kodanike ees. See on vastuolus demokraatliku aja­kirjanduse tavade ja Eesti ühiskonna huvidega.
 

Eestis tegutseb ainult üks, monopoolses seisundis uudisteagentuur. Raadio- ja tele­visiooniuudised saadakse valdavalt uudisteagentuuride materjalidest. Ka ajalehtede uudistes on uudisteagentuurist pärit sõnumite osa väga suur.
 

1. Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arva­muste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune­misse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate te­gutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meedia­tar­bijate valikut.

2. Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kol­man­dikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast.

3. Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbi­paistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsia­te või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetuleku­allikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses.
 

RAHVUS- JA INTEGRATSIOONIPOLIITIKA


Me lähtume oma rahvuspoliitikas tõsiasjast, et Eesti Vabariigi territoorium on ainuke koht maailmas, kus eestlased on põhirahvus ning kus sellest tulenevalt on eestlastel võõrandamatu õigus kestma jääda ja areneda. 20. sajandi tormiline ajalugu paiskas miljoneid inimesi kaugele oma kodumaast. Sellest tulenevad tänased integratsiooni­probleemid. Toetame eesti rahvusest põlvnevate isikute elamist Eestis või võõrsilt siia elama asumist. Nendele inimestele tuleb anda Eesti kodakondsus soodustingi­mustel.
 

Integratsioonipoliitika


Eesti riigi ülesandeks rahvuspoliitika ja integratsiooni valdkonnas on luua kõigile Eestis elavatele rahvastele tingimused väärikaks eluks ning samas toetada eestlasi mujal maailmas.

Eesti rahvuspoliitika on üles ehitatud mitte-eestlaste integratsioonile. Selle tule­mu­sena on kasvanud mitte-eestlastest elanikkonna eesti keele oskus, paranenud toi­me­tulek Eesti ühiskonnas ning kahanenud konfliktid rahvussuhete pinnal. Eesti ühis­kond on muutunud muulaste suhtes tolerantsemaks ja pooldab pragmaatilisi lahen­dusi.

Paraku on jätkuvalt probleemiks rahvusvähemuste tõrjutus ja teisejärgulisus. Nad on nõrgalt esindatud valitsuses, Riigikogus, omavalitsustes ja avalikus sektoris. Mitte-eestlastest kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid kannatavad struktuurse tööpuuduse all. Mittekodanike osakaal rahvastikus on ebaloomulikult kõrge. Eesti ning vene kogu­konnad tegutsevad jätkuvalt omaette. Vene koolide tööd halvab ebakindlus tule­viku suhtes. Need ei tule oma ülesandega rahuldavalt toime ega võimalda lõpetanutel Eestis edukalt hakkama saada.

Sotsiaalne tõrjutus omakorda soodustab kuritegevuse, narkomaania, aidsi, tuberku­loosi, alkoholismi ja prostitutsiooni levikut just selle elanikkonnakihi hulgas.
 

Eesti Keskerakond peab vajalikuks rahvusprobleemide lahendamiseks Eestis järg­miste abinõude rakendamist:
 

1. Muuta senine ühekülgne ja sageli formaalne integratsioonipoliitika kogu ühiskonda haaravaks süstemaatiliseks liikumiseks. Tuleb kaasata erinevad minis­teeriumid ja ametkonnad – sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni-, regionaal-, justiits-, põllumajandus- jt ministeeriumid, aga samuti erasektor ja kolmas sektor.

2. Luua etnilist ja rassilist ahistamist tõkestav seadusandlus ja käivitada selle täitmist kontrolliv süsteem (ombudsman, järelvalveametnikud, kohus), tagamaks mitte-eest­lastele võrdse kohtlemise tööelus, sotsiaalsfääris, hariduses, avalikkusele paku­tavate kaupade ja teenuste kättesaamisel ning kindlustada neile sellega turvaline ja väärikas kohtlemine.

3. Välja töötada riiklik programm, tagamaks tõrjutuse ja ahistamise juhtumite enne­tamine ning professionaalne abi vajajatele.

4. Käivitada sotsiaalmajanduslikud programmid, mis loovad uusi töökohti, vähen­davad tööpuudust, parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd­väärse positsiooni Eesti ühiskonnas.

5. Käivitada koolitusprogrammid, mis aitavad muuta riigiametnike, poliitikute, töö­andjate jt hoiakuid ning stereotüüpe, kujundavad sallivuse kasvule suunatud väärtus­teadvust ja käitumisnorme.

6. Kindlustada vähemusrahvuste poliitika usaldusväärse teabe ja sotsiaaluuringute süsteemiga.

7. Otsus 2007. a koolireform iga hinna eest ja muutmata kujul ellu viia mõjuks nega­tiivselt kogu Eesti ühiskonnale. Vene koolile pandavad täiendavad ülesanded vajavad vastavat finantseerimist. Vene koolide vastutus oma lõpetajate konku­rentsi­võime eest vähendaks pinget vene noorte ja nende vanemate seas ning looks posi­tiivse õhkkonna vene noorte edasiseks karjääriks Eestis.
 

Väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste toetamine


Möödunud sajandi erinevad ajaloosündmused on viinud või sundinud oma kodumaalt lahkuma suure osa eestlastest. Paiguti on väljaspool oma ajaloolist asuala elanud ligi viiendik eestlastest. Suur osa nendest on pidanud kannatama rahvuslikku taga­kiusa­mist, ümberrahvastamispoliitikat ja repressioone ning olnud vägivaldselt lahu­tatud oma ajaloolisest kodumaast. Ühel osal neist puuduvad tänaseni võimalused oma esi­vanemate maale naasta küll ühiskonna hoolimatu ja tõrjuva suhtumise, küll majan­duslike võimaluste nappuse või nendele ületamatute bürokraatlike takistuste tõttu. Eesti koolid ja kultuuriseltsid kannatavad kvalifitseeritud kaadri nappuse ja ressursside piiratuse tõttu. Arhiive ähvardab peremeheta jäämine. Kontaktid kodu­maa­ga on kohati kasinad. Eesti riik omalt poolt on nõrgalt kasutanud võimalusi tut­vustada väliseestlaste vahendusel oma riiki ja kultuuri.
 

Oleme seisukohal, et Eesti riik peab igakülgselt toetama eesti keele ja kultuuri säili­mist ning arengut väljaspool (etnilise) kodumaa piire.
 

Eesti Keskerakond peab vajalikuks väljaspool Eestit elavate eestlaste ja nende kultuuri kaitseks järgmiste abinõude rakendamist:
 

1. Töötame välja riikliku programmi kodumaale naasta soovivate eestlaste toe­ta­miseks ning nende ühiskonnaellu kaasamiseks, samuti võõrsilt Eestisse elama asu­da soovivate eesti rahvusest noorte perede toetuseks.

2. Arendame välja riiklikke stipendiumide programmi väliseestlaste lastele oma aja­loolisel kodumaal hariduse omandamiseks ja täiendõppe läbimiseks, aga samuti Eesti noortele spetsialistidele töötamiseks Välis-Eesti institutsioonide juures.

3. Toetame Välis-Eesti haridus- ja kultuuriseltse, eesti koole ja perioodilisi välja­andeid.

4. Käivitame programmi Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamiseks, ajaloo uurimiseks ja jäädvustamiseks, arhiivide korrastamiseks ja vajadusel Eestisse alatisele hoiule toi­metamiseks.

5. Peame vajalikuks riiklike meetmete tõhustamist ja eraldatavate vahendite suuren­damist eesti keele õpetamiseks ja arendamiseks nii muukeelsetes Eesti õppeasutustes kui ka välisriikide ülikoolide ning uurimiskeskuste juures.
 

KESKKONNAPOLIITIKA

Inimkonna hea käekäik sõltub öko­loo­gilistest ressurssidest, ökosüsteemide terviklik­kusest ning elu toetavate looduslike süsteemide tervisest.
 

Keskkonnakaitse ja loo­dus­hoid on tihedalt seotud ühiskonnaelu kõigi valdkondadega. Keskkonnapoliitikat ei ole võimalik ra­kendada valikuliselt mingis kit­sas valdkonnas, piirkonnas või isegi üksikus riigis. Ökoloogilise jul­geoleku prioritee­diks on inimese tervise, keskkonnaohutuse ja piiri­ülese saaste vä­hendamise ning loo­dusvarade tasa­kaalustatud kasutamise tagamine. Selleks tuleb tingimusteta täita sise­riikliku seadus­andluse, rahvusvaheliste konvent­sioonide ja ka­he- ning mitmepoolsete lepin­gutega võetud keskkonnaalaseid kohustusi. Tä­naste vajaduste rahuldamisel ei tohi hävitada tulevaste põlvkondade võimalusi. Para­ku on Eesti riigi areng viimase poolteise aasta­kümne jooksul toimunud nii sot­siaalse kui ka ökoloogilise ressursi arvelt.
 

Eestis puudub keskkonnahariduse strateegia ja tegevuskava. Keskkonda ohustavad tootmisest ja kemikaalide kontrollimatust kasutamisest tingitud ohud. Rahva tervist ohustavad saastatud toiduained. Väheneb kogu elanikkonnale avatud kvaliteetsete puhkemaastike pindala ja osakaal. Metsade ökoloogiliste ja sotsiaalsete funkt­sioo­ni­de täitmist ohustab mõtlematu ekspluateerimine, enam kui poolel raiutud pind­alast on raide halva kvaliteedi tõttu raskendatud puiduvarude taastumine, eramet­sades uuen­datakse vaid kümnendik raiesmikest.
 

Keskerakond peab vajalikuks rakendada järgmised abinõud:
 

1. Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohu­tegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks.

2. Tõhustame laste ja täiskasvanute looduskaitsealast koolitust. Lülitame kesk­kon­na­õpetuse aineprogrammid kõikidesse kõrgkoolide õppekavadesse.

3. Juurutame looduslikult puhaste ja bioloogiliselt aktiivsete toiduainete tootmiseks mahetoodangu sertifitseeritud käitlemissüsteemi ja logistikatalituse. Loome riigi abi­ga sõltumatutest asjatundjatest ja entusiastidest mahetootmise arenduskeskuse. Ma­he­toodetele tarbijate usalduse võitmiseks kavandame abinõud geneetiliselt muun­da­tud organismide kasutamise vastu Eesti põllumajanduses.

4. Soodustame teadusmahuka, vähese toormekulu ja madala keskkonnamõjuga toot­mist ning materjalide säästlikku kasutamist, lähtudes korduvkasutuse põhi­mõt­test, ning taastuvenergeetika laialdasemat kasutamist.

5. Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tule­vikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taasta­mise tagatisraha põhimõtet.

6. Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning kesk­konda võimalikult vähe mõjutaval viisil.

7. Soodustame maa ja maastike arendamist ja hooldamist riiklike programmide toe­tu­sel. Arendame edasi rahvusmaastike kaitsealade võrgustikku ja nende kaitset. Re­gu­leerime rannikualade kasutust, lähtudes ühetaolisuse ja võrdse kohtlemise print­siipi­dest. Tagame igamehe õiguse mere ja veekogude rannikualal ning loodus­kauni­tes kohtades. Säilitame ja arendame edasi Eesti looduskaitsealade võrgus­tikku.

Programm