Peaminister Jüri Ratas rõhutas Riigikogu tänasel istungil valitsuse teadus- ja arendustegevuse ülevaadet andes, et teadlaste ja ettevõtjate vahel on vaja parandada koostööd ning teaduse mõju majandusarengule peab suurenema.  

Peaminister Ratase sõnul on Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas läbi aastate olnud keskseks teemaks ülikoolide ja teiste teadusasutuste ning ettevõtjate parema koostöö saavutamine. „See on ka tänase valitsuskoalitsiooni jaoks prioriteetne valdkond, mis vajab selget edasiminekut. Eesti majandusarengu eeldus on ettevõtlussektori teadmusmahukus – keerukamad tooted ja teenused aitavad paremini konkureerida ning loovad suuremat lisandväärtust ja töökohti,“ ütles Ratas ning lisas, et erasektoriga koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse osatähtsus peab suurenema. Ta tõi näitena, et ettevõtete tellimusel ja rahastusel läbiviidud uuringud moodustavad vähem kui viis protsenti teadus- ja arendustegevuse asutuste teaduskuludest.  

Ratase hinnangul on tulemusliku teaduskoostöö aluseks rahastamise stabiilsus ning selgelt kokkulepitud eesmärgid. „Oleme otsustanud suurendada teaduse baasrahastamise osakaalu 50 protsendini. Hetkel on baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise suhe circa 30 ja 70 protsenti. Lisaks eraldame doktorantide stipendiumitele 9 miljonit lisaeurot alates 2018. aastast,“ märkis Ratas.  Ratase sõnul on Eesti eesmärk 2020. aastaks saavutada teadus- ja arendustegevuseks kolm protsenti SKPst. Ta tõdes, et hetkel oleme sellest eesmärgist kaugel, sest teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus moodustas 2015. aastal SKPst 1,5 protsenti.

„Koalitsiooni eesmärk on tõsta riigi poolt tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus ühe protsendini SKPst. Riigi kulutuste kasv aitab kaasa erasektori investeeringute stimuleerimisele, kui riik kasutab enda vahendeid nutikalt,“ ütles Ratas.  

Ratase hinnangul on hea aeg teha põhimõttelisi strateegilisi muudatusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi juhtimises ja rahastamises. Tema sõnul esitab teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise ning korraldamise rakkerühm tänavu kolmandas kvartalis valitsusele oma ettepanekud antud küsimuses.  

Ratas nimetas üheks keskseks probleemiks ettevõtete juhtide ja omanike vähest teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalustest ning piiratud motivatsiooni tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks. Eesti ettevõtted on digitaalsete lahenduste ärakasutamisel 28 Euroopa Liidu riigi seas alles 22. kohal. „Vaja on luua ettevõtete vajadustest ja huvidest lähtuvaid koostööplatvorme, mis aitavad kaasa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimisele,“ ütles Ratas.