Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu sõnas, et valitsusel polnud ametisse asudes ambitsioonikusest ega ka töökusest puudu: 70 ette seatud ülesannet täideti. Osaliselt täideti 88st ülesandest seitse ning hilineb 11 tegevust. 

Sarapuu tõi välja, et igasugune valitsuse liigutus on tekitanud pahameelt, et kui enne ei tehtud midagi, siis nüüd tehakse kõike ja liiga kiiresti. 

„Tegelikkuses pole valitsusel kusagile mõtlematult kiiret ning Puhhi kombel mett ei ahnitseta. Küsimus on vaid selles, kas keegi viitsib viimaks teha vajalikke muutusi või mitte. Võinuksime valitsuse vahetuseta jäädagi seni saavutatut vaikselt imetlema,“ leidis Sarapuu. 

Ta sõnas, et olulisi punkte, millega valitsus on tegelenud, on olnud palju. Tähtsaimaks peab ta aga valitsuse tegevusi, mis suunatud sidusama ühiskonna tekkeks. „Euroopa Komisjon tõi oma raportis välja, et ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis üks kõrgemaid. Oli ammu aeg seda muuta ning mitte vasakpöördega, vaid pöördega normaalsusesse, kus aitame üksteist ja oleme pisutki solidaarsemad,“ rääkis Sarapuu.

Ta tõi näitena tulumaksuvaba miinimumi tõusu 500 euroni, mis toob kuni 1200 eurot teenivale inimesele igal kuul taskusse kuni 64 eurot ning rohkem kui 1776 euro teenivad inimesed hakkavad maksma kuni 36 eurot tulumaksu enam. „Kõik, kes vähegi teavad, millised on inimeste palgad, saavad aru, et see pole keskklassi karistamine. Kuni 36 eurot kuus enam maksta pole jõukamatele üle jõu käiv.

Sarapuu rõhutas, et tähelepanu said viimaks ka teemad, mis eelmise valitsuse jaoks polnud prioriteedid. „Kui lisame siia jõulise maaelu toetamise, omavalitsuste tulubaasi suurendamise, riigireformi, mis võiks elu tagasi tuua ka Tallinnast väljaspool, tasuta ühistransport, õpetajate ja lasteaiaõpetajate väärtustamise, siis julgen küll arvata, et valitsus on end nende 100 päeva jooksul positiivselt tõestanud,“ sõnas Sarapuu.