Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, kellega arutati NATO lahinguüksuse Eestisse saabumise, mais toimuva NATO valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumise ning päevakajalistel julgeolekupoliitilistel teemadel. Peaministri sõnul on Eesti eelseisva Euroopa Liidu nõukogu eesistumise üheks prioriteediks NATO ja Euroopa Liidu koostöö suurendamine. Rääkides Eestisse saabuvatest liitlasvägedet ütles Ratas, et liitlasvägede mõte Eestis, Norras, Saksamaal, Türgis või Rumeenias on inimeste heaolu ja meie eluviisi kaitsmine. 

“NATO vägede kohalolu NATO territooriumil on heidutus, mitte ähvardus,” ütles peaminister Ratas. “See on ka põhjus, miks eestlaste seas on tugev toetus Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani sõdurite kohalolule Eesti riigi territoorimil.” Peaminister Ratas kinnitas peasekretär Stoltenbergile, et Eesti pühendumus NATO-le on vankumatu. “Vabadus ei ole kunagi iseenesestmõistetav ega tasuta. Eesti kaitsekulud on 2,17% SKP-st ja möödunud nädalal tegin parlamendile ettepaneku püsida vähemalt 2% kursil ka järgmisel neljal aastal. Liitlasvägede vastuvõtmisega seotud kulud ja 60 miljoni suurune kaitseinvesteeringute programm lisanduvad sellele,” selgitas Ratas.

“Vajadus toetada stabiilsust ja rahu Alliansi piiridest väljaspool on ilmselge,” ütles Ratas NATO põhilisi väljakutseid kommenteerides. “NATO peab olema ambitsioonikas küberkaitse võime arendamisel ning samuti on oluline jätkata võitlust terrorismiga,” rõhutas peaminister Ratas. Peaministri sõnul on Krimmi okupeerimine ja sõjaline sekkumine Ukraina idaosas Venemaa poolt õõnestanud Euroopa julgeolekut ja rikkunud rahvusvahelist õigust. “Peame olema avatud Venemaaga dialoogi pidamisele NATO-Vene Nõukogus. Kuid selle dialoogi keskmesse peab jääma Ukraina, kuid ka Georgia ja Moldova territoriaalse terviklikkuse täielik taastamine.”