Keskerakonna peasekretär, endine sotsiaalminister Jaak Aab sõnas, et Keskerakonna juhitud valitsuse tänast otsust võib pidada märgiliseks, sest haigekassa alarahastusest on räägitud aastaid. Aabi sõnul näitab tänane otsus valitsuskoalitsiooni tugevust ja sedagi, et olulisi küsimusi teadvustatakse ning mõistetakse.

 „Meenutan, et juba 2012. aastal, toonase sotsiaalministri Hanno Pevkuri ajal, streikisid meditsiinitöötajad pea kuu aega. Viimaks leiti küll kiire plaaster, kuid haav jäi muidugi immitsema. Ravikindlustuse eelarve on olnud aastaid puudujäägis ning tööealise elanikkonna vähenemise ja rahvastiku vananemise tõttu see miinus vaid suurenes,“ selgitas Aab. Nii näiteks jäi 2013. aastal 11,3%-l üle 16-aastasest elanikkonnast vajalik abi saamata, sest see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli järjekord liiga pikk. Üle 65-aastaste hulgas oli see osakaal 16,1%. Euroopa Liidus olid need numbri ligi kolm korda madalamad. Ta tõdes aga, et paraku ei jõutud aastate jooksul ühegi pikaajalisema lahenduseni ning ravijärjekorrad vaid pikenesid. „Tervishoid on keeruline teema, kus tuleb arvestada mitme erineva muutujaga. Ühelt poolt arstiabi vajajate hulk suureneb ning teisalt kallineb meditsiin uute tehnoloogiate ja võimaluste tõttu järjepanu,“ selgitas Aab.

Ta leidis, et just teema komplitseerituse tõttu lükkas enam kui 15 aastat võimul olnud Reformierakond haigekassa alarahastatuse probleemi edasi kui kuuma kartulit, vastutust võtmata. Endine sotsiaalminister sõnas, et peaminister Jüri Ratase valitsuse esimene samm oli kümne miljoni eraldamine haigekassale kohe lisaks, et väheneksid arstile pääsemise ajad kriitilistel erialadel nagu kardioloogia ning neuroloogia, kus elu või surma võivad otsustada loetud päevad. Samuti võttis valitsus tervishoiu küsimuste lahendamise oma prioriteediks. „Lisaks lisarahale on Keskerakond alati rõhutanud, et haigekassa ei saa enam sõltuda vaid tööhõivel põhinevatel maksudel, vaid süsteemi on vaja täielikult ümber teha. Uus valitsus jõudis selleni seni kulunud aastate asemel vähem kui viie kuuga. See on märgiline samm, mis annab lootuse tagasi väga paljudele neist, kes riiklikult rahastatud ravile olid frustratsioonist käega löönud,“ rõhutas Aab.

Täna otsustas valitsus, et neljal järgmisel aastal lisatakse tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha. Täpsemalt hakkab riik tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab 2022. aastaks 13%-ni pensionist. Tervishoiu rahastamise reform aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile inimestele. Ühtlasi hakkab haigekassa korraldama mitmeid seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid.