Pühapäeval toimunud presidendi valimiste esimene voor Prantsusmaal pakkus üllatusi ennekõike prantslastele endile, kui nad valisid esmakordselt teise vooru suurte erakondade välised kandidaadid Emmanuel Macroni ja Marie Le Peni. 

Nii öelda outsiderite väljakutse saab olema presidendi juhtiva positsiooni saavutamine ilma suure toetava parteilise seljataguseta. Ilma parlamentaarset enamust omamata president ennast seal maal teostada ei saaks. Nii liberaaltsentrist Macron kui parempopulist Le Pen ei mahu traditsioonilisele parem-vasak skaalale. Seega on esmakordselt Prantsusmaa ajaloos olukord, kus edasisest võitlusest jäeti välja parempoolsed (Francois Fillon) kui ka praeguse presidendi selja taga olnud sotsialistid (Benoit Hamon).

Samal ajal sai vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchon ootamatult suure toetuse ja saavutas neljanda tulemuse. Veel aasta alguses ei olnud Macron kuigi tõsine pretendent jõudmaks Filloni ja Le Peni kõrval teise vooru. Kuid kui konservatiivide kandidaati Filloni minevikust tulid avalikkuse ette lepingud lähisugulastega, mis ei ole Prantsusmaal küll keelatud, siis tõusis ta ootamatult peamiseks konkurendiks just Le Peni euroskeptitsimi vastu. Macron on viimasele vastandudes selgelt Euroopa Liidu ühtsuse pooldaja ning näeb Prantsusmaa tulevikku vaid tugeva Liidu liikmena, lubades küll struktuurseid muutusi, eriti maksunduses. Ja kuigi paberil peaks järgmine Prantsuse president olema Emmanuel Macron, näitas Brexiti hääletus, et midagi pole kindel enne tulemuste kinnitamist. Samas käitub maailm esimese vooru järel nagu oleks Macron juba võitnud.

Finantsturud muutusid esmaste tulemuste järgselt entusiastlikuks: euro kurss tõusis dollari suhtes viimase viie kuu kõrgeimale tasemele ning ka Pariisi börs sulgus 4,24% kõrgemal tasemel. Valimiste teine voor toimub kahe nädala pärast 7.mail. Oodatakse Macroni võitu suhtega 60:40, kuid Le Pen võib vahet siiski ka vähendada. Huviga jälgitakse Mélenchoni soovitust oma valijatele, kelle poolt võiksid nemad teises voorus hääletada, sest seni ei ole ta avaldanud toetust kummalegi kandidaadile. Macroni võidu puhul oleks tegemist noorima Prantsusmaa juhiga.

Marko Šorin, Riigikogu väliskomisjoni liige.