Riigikogus läbis esimese lugemise kirgi kütnud eelnõu, millega maksustatakse magustatud joogid, mille suhkru sisaldus ületab 5 grammi 100 milliliitri kohta. Riigikogu liikme Tiit Teriku sõnul on seaduse eesmärk suunata inimesi mõtlema tervislikumatele alternatiividele.

„Samas ootame ka tootjate poolseid samme toodetes lisatud suhkrute vähendamiseks,“ toonitas Terik. „Plaanitav hinnatõus ei ole nii suur, et karastusjoogid muutuksid tarbija ei suudaks enam endale karastusjooke osta,“ selgitas Terik, kelle sõnul võib näiteks magustatud vee hind maksu kehtima hakkamise tagajärjel tõusta 20-30 senti.

Terik rõhutas, et maksu seadmise eesmärgiks ei ole muuta karastusjoogid kättesaamatuks, vaid suunata inimesi tarbima vähem magusaid jooke. „Samal ajal on endiselt plaan tekitada erisus naturaalsetele mahladele, mis sisaldavad vajalikke vitamiine ning koosnevad naturaalsest puuviljasuhkrust,“ lisas ta. Teriku sõnul on magustatud jookide maksu näitel tegemist kaheastmelise maksumudeliga, mis pakuks tootjatele stiimulit, et oma toodetes suhkrusisaldust vähendada. „Vähendades toodetes suhkru sisaldust väheneb ka inimeste üleliigne suhkrutarbimine,“ rõhutas Terik, kelle sõnul kehtib madalam maksumäär esialgu toodetele, mille suhkrusisaldus on 5-10 grammi 100 milliliitri kohta. „Kahe aasta jooksul langetatakse kõrgemalt maksustatav suhkrusisaldus 8 grammini 100 milliliitri kohta,“ märkis Terik.

Tema sõnul aitab selline üleminekuaeg kaasa sellele, et tootjad saaksid oma toodetes suhkrukoguseid vähendada ning tarbijad saaksid uute maitsetega harjuda. „Toidu ja jookide maksustamine on alati õrn teema, mistõttu tekitab igasuguste maksude kehtestamine probleeme,“ märkis Terik, kes selgitas, et alati leidub neid, kellele selline otsest tarbimist mõjutav maks ei meeldi. Maksu kehtestamisel maksustatakse magusaid jooke, mis sisaldavad 5-10 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta maksumääraga 0,10 eurot ühe liitri kohta. Jooke, milles on enam kui 10 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta, on maksumääraks 0,30 eurot ühe liitri kohta.