Riigikogus läbis teise lugemise seaduseelnõu, millega karmistatakse korduvalt joobeseisundis juhtimisega vahele jäänud sõidukijuhte. Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaid ütles, et oluline on karmistada korduvalt joobeseisundis liikluses osalevaid juhte, kuna joobeseisundis sõiduki juhtimine on üks levinumaid ja samas ohtlikumaid süütegusid, mis võivad puudutada igaüht. 

Karilaiu sõnul puudutab antud seadus ennekõike just korduvrikkujaid. „Joobeseisundis korduvate rikkumistega vahele jäänud juhtidele määratakse kohustuslik šokivangistus. Ühiskonnale peab olema selge sõnum, et joobes sõiduki juhtimisele järgneb väga konkreetne karistus,“ ütles riigikogulane, kes lisas, et šokivangistuse pikkus jääb siiski kohtunikku otsustada. Karilaid märkis, et arvestuslikult liigub meie teedel iga päev 1000-4000 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, kellest vaid 1-2% kõrvaldatakse liiklusest. „Karmimad karistused üksi ei aita kõikide purjus peaga autojuhtide teelt ärahoidmise vastu, kuid saadab välja olulise signaali,“ ütles Karilaid, kelle sõnul peab karistus joobeseisundis juhtimise eest peab olema nii suur, et see peab muutma nii süüdlase enda kui kogu ühiskonna hoiakut.

Karilaid tõi välja, et joobes sõidukijuhtide tagajärjel hukkunute arv on küll võrreldes kümne aasta taguse olukorraga küll vähenenud, kuid olukorraga ei saa endiselt rahul olla ning viimastel aastatel pole hukkunute arv enam vähenenud. Poliitiku sõnul pole senised karistused olnud süütegude ärahoidmisel piisavalt efektiivsed. „Hoolimata korduvatest karistustest jätkavad juhid uute rikkumiste toimepanemist,“ märkis Karilaid, kelle sõnul väljendatakse karistuste karmistamistega riigi hukkamõistu sellistele tegudele.