Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa viibis möödunud nädalavahetusel Helsingis, kus toimus Soome Rootsi Rahvapartei (SFP/RKP) kongress. Valitsuskriisi sattunud Soomes võib just see erakond saada uue koalitsiooni osaks.

 Paralleelselt Soome Rootsi Rahvapartei kongressile toimus Jyväskyläs Põlissoomlaste kongress, kus valiti erakonna uueks liidriks valiti Jussi Halla-Aho. „Põlissoomlaste kongressil valitud uus liider oleks valitsusparteide tööd pidurdanud peaaegu seiskumiseni, sest nii Soome Keskerakonna kui ka Koonderakonna liberaalne poliitika erineb Põlissoomlate uue juhi ideoloogiast pea täielikult, mida on ka tema senised seisukohad ja tegevused näidanud. Seega ei jäänud Soome peaminister Juha Sipilälal muud üle, kui valitsus laiali saata,“ rääkis Eesmaa.

Soome peaminister Juha Sipilä teataski 12. juunil, et Koonderakond ja Soome Keskerakond ei jätka valitsuskoalitsioonis koos Põlissoomlastega. Eesmaa selgitas, et Vasakliit on küll üles kutsunud erakorralisi valimisi korraldama, kuid spekulatsioonid kalduvad uue valitsusliidu loomisele Koonderakonna, Soome Keskerakonna ja Soome Rootsi Rahvapartei poolt. „Vältimaks vähemusvalitsuse tekkimist, kaasatakse arvatavasti läbirääkimistesse ka kristlikud demokraadid,“ leidis Eesmaa. Eesmaa sõnas, et Soome Rootsi Rahvapartei on koalitsiooni moodustamiseks sobilik kandidaat, sest SFP väärtused on sarnased nii Soome Keskerakonnale kui Koonderakonnale mida oli näha ka kongressil peetud kõnedes. Erakonna juht, Anna-Maja Henriksson tõi enda kõnes esile, et Soome edu tagab avatud, Euroopa Liidu suhtes positiivne ja inimlik ühiskond. Samuti leiti, et tugevdada tuleb koostööd Põhjamaade vahel ning ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜROga.

Riigikogu asespiiker loodab kiirele Soome valitsuskriisi lahenemisele, sest kongressil külalisena viibides erakonna juhatusega vesteldes, avaldus selge noot rahvapartei valmisolekust uue valitsuse moodustamises. Soome Rootsi Rahvapartei omab 30000 liiget üle Soome. SFP esindab peamiselt soome rootslaste huve ning seisab rootsi keele riigi teise ametliku keelena seismise eest. Hetkel hoiab erakond parlamendis üheksa kohta.