Yana Toom alistas väitluses Reformierakonna esindaja Kristen Michali

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) ja Riigikogu liige Kristen Michal (Reformierakond) väitlesid Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe koostöös korraldatud debatil teema «Haridus olgu eestikeelne juba lasteaiast» üle. Väitluse võitis kohtunike arvates Yana Toom.

 Väitluse kohtunik Margo Loor tõi välja, et väitluse tulemuseks jäi, et ilmselt võiks eestikeelne õpe alata küll tänasest varem, kas siis alg- või põhikoolist, kuid lasteaiast alustada on liiga vara. Väitluse võitjaks kuulutas kohtunik Yana Toomi. Väitluse jaatav pool oli Michal ning eitav Toom. Kumbki esines kahe väitega.

Michal kinnitas, et eesti keele kui riigikeele oskamine annab noortele paremad võimalused ning mida varem eestikeelset õpet alustada, seda parem on tulemus. Toomi esimene väide oli aga, et venekeelsete koolide ja lasteaedade säilitamine on vähemusrahvuste ehk siis inimõiguste küsimus. Teiseks väitis ta, et eesti keele õppe tõhustamine ei eelda üleminekut eestikeelsele õppele. „Oponendi põhiteesid olid, et eesti keele oskus annab eeliseid tööturul ja varajane keeleõpe on tõhusam. Esimene tees on õige vaid osaliselt ning kumbki ei toeta vene lasteaedade eestistamist. Paraku ei taga keele oskus ja kodakondsuse olemasolu tänapäeva Eestis eestivenelastele võrdseid eestlastega võimalusi tööturul. Seda kinnitavad arvukad uuringud ja probleem on tegelikult palju laiem,” sõnas Yana Toom oma kokkuvõttes.

Tema sõnul ei kahtle varajase keeleõppe kasulikkuses keegi, ka seadusandja mitte, sest eesti keelt õpetatakse vene lasteaedades alates kolmandast eluaastast ning vastav määrus kehtib aastast 2008. Oletus, et eesti keele parimaks omandamiseks on vajalik varajane eestikeelne õpe, ei leidnud kinnitust – puuduvad veenvad uuringute tulemused. „Vastupidi, rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistide seas on konsensus, et varajane õpe peab toimuma emakeeles,“ rõhutas Toom.

Europarlamendi saadik selgitas, et oponendi tõlgendus vanemate soovile, et eesti keelt oleks õpetatud lasteaias, on väär. Selline soov ei võrdu sooviga likvideerida venekeelsed lasteaiad. „Need, kes soovivad anda laps eestikeelsesse lasteaeda, teevad seda ka praegu,“ kinnitas ta. Ka eestikeelsed vanemad, kes usuvad, et integratsioon on kahesuunaline protsess, ja kelle lastele see sobib, saadavad oma lapsed sageli vene lasteaeda ja see võimalus peab neil olema ka tulevikus. „Kui eesti keelt on parem õppida liivakastis, kehtib see ka vene keele puhul,“ leidis Toom.

„Oponent ei suutnud lükata ümber minu argumenti, et õigus õppida emakeeles on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigus. Ootame ära Euroopa inimõiguste kohtu lahendi kaebusele seoses Rõivase valitsuse keeldumisega anda gümnaasiumidele võimalus jätkata vene keeles,“ sõnas Toom. Ta lisas, et igal juhul on eestivenelased tunnustatud rahvusvähemus ning lugupidav suhtumine rahvusvähemustesse on Euroopa õiguse üks nurgakive. See on ka terve mõistuse ja ühiskonna stabiilsuse küsimus. „Õigus õppida ja olla kasvatatud emakeeles pole jonn, vaid aitab inimesel täiuslikumalt realiseerida õigust haridusele,” ütles Yana Toom.