Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja parlamendi sotsiaalkomisjoni liige Dmitri Dmitrijev tunnustas valitsust, kes lõpetas Eestis elavate Tšernobõli katastroofi likvideerijate diskrimineerimise passi järgi. Dmitriev ütles, et opositsioonis on Keskerakond korduvalt esitatud eelnõu, et kõik Eestimaal elavad veteranid, kes osalesid 1986. aastal tuumakatastroofi likvideerimisel, peaksid Eesti riigilt saama toetust.

 Ükski Reformierakonna valitsus seda aga tähtsaks ei pidanud. „Täna, kui Keskerakond juhib valitsust, oli võimalik see ebaõiglane olukord lõpetada. Neid inimesi, kes oma eluga riskides sinna sunniti, ei ole palju ja igal aastal nende arv väheneb. On väga oluline, et nad saaksid oma teenete eest kvaliteetset ravi ja riik neid märkaks,“ rõhutas Dmitrijev. Sotsiaalkomisjoni liige selgitas, et otsus puudutab ligi 1400 määratlemata kodakondsusega ja naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud inimest. „Mul on hea meel, et paljude aastate töö tõttu on vilja kandnud ning suureneb ka toetus praeguselt 192 eurot 230 eurot kõigile, kelle ühiste jõupingutuste tulemusena kõrvaldati Tšernobõli katastroofi tagajärjed,“ sõnas Dmitrijev ja lisas, et valitsuse otsus on taaskord samm võrdsema ühiskonna ja inimeste õiglasema kohtlemise poole.

Valitsus kiitis täna heaks ja saadab parlamendile arutamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse. Eelnõu näeb ette sotsiaaltoetuse isikule, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima. Toetuse suurus on 230 eurot kalendriaastas. Sotsiaaltoetusele on õigus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikul, samuti kodakondsuseta isikul, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel. Toetuse saamiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile ühekordne taotlus. Toetust makstakse ka isikule, kellele on määratud ja makstakse soodustingimustel vanaduspensioni okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel. Eelnõu Eelnõust tuleneva täiendava kuluga ligikaudu 756 000 eurot on riigieelarves arvestatud. Eestist saadeti Tšernobõli katastroofipiirkonda enam kui 4500 inimest.