Riigikogu võttis täna vastu alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse, mis raskendab alaealiste alkoholi kättesaamise võimalust ning seab piirangud alkoholireklaamile. Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Erki Savisaare sõnul näeb seadus ette, et alkohoolsed joogid tuleb poodides panna edaspidi teistest kaupadest eraldi ning alkoholi ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks nendega vältimatult kokku ehk väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav. „Seejuures oleme arvestanud maapoodidega ja teeme erandid neile, kus selliste tingimuste loomine pole võimalik,“ rõhutas Savisaar.

Riigikogulane tõi näite, et alkoholi müük leti tagant väikepoodides ei kao ning säilivad ka seina ääres olevad külmkapid, kuid nendes ei tohi müüa samaaegselt limonaad ja alkoholi. Savisaar sõnas, et alkoholipoliitika on tekitanud ühiskonnas palju arutelusid ning küsimusi, miks riik teeb tugevaid samme nii alkoholi maksustamisel kui ka alkoholireklaami piiramisel. „Vastust näitab meile statistika. Eestis joodi iga elaniku kohta 2016. aastal iga täiskasvanud inimese kohta 9,9 liitrit alkoholi, joobes sõidukijuhtimisi fikseeriti 5875 korral ning otseselt või kaudselt põhjustab alkohol 1000 surma aastas. Vastutustundlik riigivalitsemine peab neid numbreid arvesse võtma ega saa siin silma kinni panna,“ ütles Savisaar.

Seadus näeb ette ka alkoholi reklaamipiirangud ning kontrolltehingute võimaluse. Riigikogulane Tiit Terik peab neid otsuseid olulisteks sammudeks eelkõige noorte alkoholitarbimise vähendamisel, sest tervise arengu instituudi läbiviidud uuring näitas, et 18-le protsendile 9. klassi ja 43-le protsendile 11. klassi alaealistele noortele on alkohol poes kättesaadav. „Lisaks statistikale on ka vastavad ajakirjanduslikud eksperimendid näidanud, et alkohol on noortele jätkuvalt kättesaadav ning seaduserikkumine mõningaid müüjaid paraku ei heiduta,“ rääkis riigikogulane. Terik lisas, et alkoholitööstus on teinud tarbimise justkui laheda elustiili osaks, mistõttu on jäänud noortele mulje, et alkoholi tarbimine juba varajast east on sõpradega kokkusaamise kohustuslikuks osaks. „Lahja, erinevate maitsetega alkohol ning nende reklaamimine mõnusa ajaviite osana, on muutunud tavapäraseks, kuid nii ei tohiks see olla,“ ütles Terik. Edaspidi ei tohi alkoholireklaam sisaldada elusolendit, kutsuda üles alkoholi ostma või tarbima, kujutada alkoholi serveerimist või tarbimist, seostada alkoholi mõni tähtpäeva või sündmusega ning jätta muljet, et alkohol on loomulik osa elust ning alkoholitarbimisel on positiivne mõju.