Valitsus sai tänasel istungil ülevaate tegevusprogrammi aastaplaanist, mille 249 ülesandest on täidetud 207 (83%). Aasta lõpuks soovib valitsus arutada läbi veel mitmeid tegevusprogrammi punkte. „Valitsusel on olnud väga töine aasta. Me oleme jõudsalt liikunud koalitsiooni eesmärkide täitmise poole, milleks on võrdsem, sidusam ja õnnelikum Eesti ühiskond. 

Samuti on aasta jooksul tehtud palju tööd Eesti julgeoleku suurendamiseks ning pingutatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu nimel,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Eesti rahvaarvu kasvu toetamiseks suurendas valitsuskoalitsioon lasterikka pere toetust 300 euroni kuus 3–6 lapsega peredele ja 400 euroni kuus 7 ja enama lapsega peredele. Kolme lapsega pere hakkas 1. juulist 2017. a saama peretoetusi kokku 500 eurot kuus. Ühtlasi muudeti paindlikumaks vanemapuhkuse ja –hüvitise süsteemi. Ravijärjekordade lühendamiseks ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendati haigekassa tulubaasi. "Kauaoodatud tervishoiu rahastamise reformi lükati aastaid edasi ning mul on hea meel, et see valitsus astus esimese reaalse sammu arstiabi kättesaadavuse parandamiseks,” lausus sotsiaaldemokraatide esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Rahvatervise edendamiseks ning laste ja noorte kaitseks karmistati alkoholi reklaami- ja müügipiiranguid.

IRL-i valitsusdelegatsiooni juht Urmas Reinsalu rõhutas aasta kokkuvõtet tehes, et valitsuskoalitsiooni hoiab koos tahe pärisasjade ärategemiseks. „See valitsus on senisest intensiivsemalt ehitanud Eesti laiapõhjalist riigikaitset, et tõrjuda mistahes ohtusid. Just tegelike asjade ära tegemine on olnud selle valitsuse moodustamise juhtliin. Eesti rahvusriigi arengu eeldus on, et tänapäevases avatud maailmas saaks eestlane Eestis tööd tehes majanduslikus mõttes hakkama. Sellele on suunatud maksureform ja mitmed teised inimeste ise hakkama saamist toetavad meetmed,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamiseks viidi ellu tulumaksu reform, mis suurendab sissetulekut enam kui 80 protsendil Eesti inimestest. Seejuures enamik neist võidavad igakuiselt 64 eurot. 2018. aastal tõuseb ühtlasi töötasu alammäär 500 eurole, mis aitab samuti kaasa madalapalgaliste inimeste elujärje parandamisele. Eesti majanduskasvu jätkusuutlikkuse tagamiseks suurendas valitsus riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Heaks on kiidetud kolmeaastane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori arenguprogramm, mis leevendab IKT-sektori tööjõupuudust ning aitab Eesti tööstusel alustada digipööret. Samuti suunas valitsus täiendavaid vahendeid Eesti konkurentsivõime kasvu parandamiseks.

Valitsus jättis ära eelmise valitsuskoalitsiooni kehtestatud majutusasutuste käibemaksu tõusu 2017. aastal ning diislikütuse aktsiisi tõusu 2018. aastal. Majutusasutuste käibemaksumäär säilitati 9 protsendi tasemel, mis toetab turismisektorit. Riikliku julgeoleku hoidmiseks ja tagamiseks otsustati 2018. aastal kaitsekuludeks eraldada 524 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos ning mis moodustab prognoositavast SKPst 2,14 protsenti. Kevadel saabus Eestisse kollektiivkaitse eesmärgil ligi 1200-liikmeline NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupp. Samuti on kokkulepitud riigikaitseinvesteeringute programmi põhimõtetes.

Valitsus viis lõpule üle kahekümne aasta vindunud haldusreformi, mille tulemusena tekkis senise 213 kohaliku omavalitsuse üksuse asemel 79 potentsiaalselt võimekamat omavalitsust. Eestis on nüüd 15 linna ja 64 valda. Samuti suurendas valitsus kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja uuendas tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Riigi eelarvestrateegias on selleks aastatel 2018-2020 kokku ette nähtud 185 miljonit lisaeurot.