Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna Riigikogus läbikukkunud umbusaldusavaldust kommenteerides, et umbusaldus, mis tugineb juba varasemalt ümber lükatud valeväidetele, ei saanudki toetust leida. Simsoni sõnul tehti seda vaid tähelepanu saamise nimel ning selleks, et näidata opositsiooni olemasolu. 

„Kui sisuliste teemadega ei suudeta pilti tõusta, siis võetakse ette drastilisemaid samme, nagu näiteks umbusaldus. Mida täpsemalt kokkuvõttes siiski ette heidetakse, on opositsiooni umbusaldustekstist raske aru saada, sest see on tõeline pudru ja kapsad. Ühte potti on pandud kõikmõeldavad väited, millest väga suur enamus ei vasta tõele ning osa tugineb lihtsalt maailmavaatelistel erinevustel. Tundub, et ka opositsioon ei saanud päris lõpuni aru, mida siis ikkagi mulle täpsemalt ette heidetakse,“ kommenteeris majandus- ja taristuminister Kadri Simson täna riigikogus läbi kukkunud umbusaldusavaldust. Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 44 saadikut, vastu oli 49 riigikogulast. Seega usaldas riigikogu majandus- ja taristuministri ametis jätkamist.

Peamiste umbusalduses esitatud valeväidetena tõi majandus- ja taristuminister Kadri Simson välja juba möödunud aasta lõpul ümber lükatud kahtlustused sigade tõuaretustoetuse jagamise osas ning väite, et tasuta ühistranspordi rakendamisest võidavad vedajad, mitte reisijad. Samuti eksivad umbusaldajad väitega, mille kohaselt rikub EVR Cargo Venemaa suunalisi sanktsioone. „Mis puudutab tasuta maakondlikke bussiliine, siis on selge, et antud küsimuses on meil tõepoolest Reformierakonnaga erinev arusaam. Mind ei üllata Reformierakonna ükskõiksus ja põlgus maaelu edendamise osas, kuid see ei tähenda, et ka tänane valitsus peaks käed rüpes istuma ning laskma maaelul hääbuda. Kindlasti ei päde esitatud väide, et tasuta ühistransport on mõeldud bussifirmade tulude suurendamiseks. Bussifirmad saavad teadupärast fikseeritud liinikilomeetritasu ja maakonnaliinidel teenust osutavad ettevõtted valitakse avaliku hanke tulemusena. Nende sissetulek ei sõltu sellest kui palju inimesi liinil sõidab. Eksivad ka need, kes väidavad, et keegi ei kasuta maakondlikke bussiliine. Maakonnaliinidel tehti möödunud aastal ligikaudu 18 miljonit reisi. Eesti ei ole vaid Tallinn ja suuremad keskused. Kui mulle heidetakse ette seda, et ma tegelen maaelu eest seismisega, siis seda tiitlit kannan ma uhkusega,“ rääkis Kadri Simson.

Lisaks heitsid umbusaldajad minister Simsonile ette valitsuse taristuinvesteeringute kava ja konkreetsemalt investeeringuid Haapsalu raudteesse, Mõntu sadamasse ja Pärnu lennujaama. „Kui eelmise valitsuse investeeringute plaan nägi ette vaid Tallinn-Tartu maantee ehitust, siis uus valitsus on otsustanud arendada taristut üle kogu Eesti. Mis puudutab konkreetselt Pärnu lennujaama, siis on kohalikud ettevõtjad korduvalt rõhutanud, et piirkond vajab arenguks ja turistide meelitamiseks korralikku lennujaama. Seda ei saa aga teha ilma riigi abita. Mind hämmastavad ka etteheited Haapsalu raudtee osas, eriti kui need tulevad inimestelt, kes on ise antud raudtee taastamise toetusrühmas. Haapsalu raudtee toetusrühmas on parlamendis koguni 42 liiget, kellest pea pooled on tänased umbusaldajad ehk opositsioonisaadikud. Tundub, et see toetus on vaid näiline. Kokkuvõttes olen aga veendunud, et tegemist on õigete ja heade otsustega, mille valguses pole midagi häbeneda. Pigem tunnen uhkust, et tänasel valitsusel jagus arukust, et näha kaugemale, kui vaid harjumuspäraseks saanud Tallinn-Tartu liin. Umbusaldajatel soovitan aga tulevikus keskenduda rohkem sisulisele tööle, et seeläbi Eestit paremaks muuta,“ lõpetas Kadri Simson.