Eelmise aasta detsembrist on Euroopa Parlament kahel korral käsitlenud Baltimaade mittekodanike teemat. Esimesel korral tulid Euroopa Parlamendi liikmed välja soovitusega kiirendada Eesti ja Läti mittekodanike hääletamisõiguste petitsiooni läbivaatamist. Eile vastu võetud vähemuste õiguste ja nende mittediskrimineerimise resolutsioonis sisaldub üleskutse EL liikmesriikidele pöörata tähelepanu mittekodanike õiguslikule staatusele. 

Mõlemal korral reageeris Euroopa Parlament Eesti saadiku Yana Toomi initsiatiivil (Keskerakond). „Hea, et enamus Euroopa Parlamendi liikmeid on suutnud mittekodanike probleemist aru saada ning hinnata seda kui ebanormaalset anakronismi, millest tuleb võimalikult kiiresti vabaneda. Kahetsusväärne on aga see, et nende paranduste vastu hääletasid teised Eesti saadikud – inimesed, kes elavad mittekodanikega kõrvuti ning kes oleksid võinud näidata nende vastu üles inimlikku kaastunnet,“ märkis Toom. Resolutsiooni vastuvõtmine näitab, et EL surve Eestile on kasvamas ning Vabariigi Valitsus peab alustama üksikasjalikku arutelu mittekodanike kaua kestnud probleemile lahenduste leidmiseks.

Eesti Keskerakond pooldab selle küsimuse lõplikku lahendamist, võimaldades Eestis enne taasiseseisvumist elanud mittekodanikel taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Samuti leiab erakond, et Eestis pikalt elavate ja ennast Eestiga sidunud inimeste lapsed peaksid saama Eesti Vabariigi kodakondsuse, sõltumata nende vanemate kodakondsusest või kodakondsuse puudumisest. See raskendab saadiku hinnangul mõnede koalitsioonipartnerite positsiooni. „Keskerakond võiks minu arvates ajutise meetmena pakkuda välja ka Eestis alaliselt elavate mittekodanike õiguste laiendamist, näiteks, andes neile hääleõiguse Euroopa Parlamendi valimistel, laiendades neile rahvusvahelisi viisavaba liiklemise leppeid jne.“