Peaminister Jüri Ratas ütles täna Tartus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kõnes, et Eesti tulevik on kindlatel alustel, kui mäletame, kes me oleme, kust tuleme ja milliste sündmuste läbi oleme siia jõudnud, ning tegutseme koos, et oma vaba riiki ühiselt hoida ja kasvatada.

 Ratase sõnul ei ole meie riik iialgi varem olnud majanduslikult ja kultuuriliselt nii heal järjel kui praegu, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lävel. "Meie isade ega vanaisade põlvkond ei ole näinud nii pikka rahuaega. Meie vaba riik on suurim aare, mille hoidmine ja pärandamine järeltulijatele on meie ühine püha kohus," ütles ta Vanemuise kontserdimajas peetud juubelikõnes. Peaministri sõnul tuleb seejuures osata hoida tundlikku tasakaalu looduskaitse ning majandusarengu vahel. "Eestimaa on rikas puhaste metsade, soode ja saarte poolest. Nii peab see jääma ka tulevastele põlvedele," kinnitas ta.

Samuti on Ratase sõnul oluline jätkata heaoluühiskonna ehitamist, mida iseloomustab võimaluste võrdsus, kõrge elatustase, solidaarsus ning laialdane sotsiaalne turvavõrgustik. "Eestimaa iga inimene peab tundma end kodus turvaliselt ja kaitstuna. Koduvägivald ei ole ainult üksikute mure, vaid ülivalus väljakutse meile kõigile. See on meie riigi ja rahva väärikuse küsimus," lausus ta. Soovides tõusta Põhjamaade sarnaseks hoolivaks riigiks, tuleb meil valitsusjuhi sõnul tõsiselt tegeleda iga inimese heaolu ja kaitse ning märksa enam ka soolise võrdõiguslikkuse tagamisega. "Avatud, kaasav ja õiglane heaoluühiskonna mudel võiks iseloomustada kogu Baltoskandiat, kuhu Eesti kuulub nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt," sõnas Ratas. 

Peaminister viitas oma kõnes Eesti Vabariigi iseseisvusmanifestile, mis algab pöördumisega kõigi Eestimaa rahvaste poole ning milles on lubatud võimaluste tagamine rahvusvähemuste kultuurilise identiteedi säilitamiseks. "Ma mõistan, kui raske on emotsionaalselt kõigi läbi elatud kannatuste ja kaotuste tõttu ületada eesti ühiskondlikus teadvuses "meie – nemad" vastandamise mentaliteeti. Ometi, teist teed meil pole. Nagu hiljuti on rõhutanud ka professor Marju Lauristin, tuleb meil lõpetada pidev barjääri, võõrdumise ja negatiivsuse kujundamine," ütles ta. Ratase sõnul soovib muukeelne elanikkond aktiivselt Eesti ühiskonda panustada, meil on venekeelne esikirjanik Andrei Ivanov ja maailmakuulus Juri Lotmani semiootikakoolkond, pikkade traditsioonidega riiklik Vene Teater, üha tõhusamalt toimiv kohalik venekeelne inforuum ning kümneid Eestile kuulsust toonud vene emakeelega sportlasi. "Ma tahan sellega öelda, et see, mis meid eristab, on küll keelelis-kultuuriline kuuluvus, aga mis ühendab – see on patriotism, Eesti kui meie ühine kodu," lausus ta.

Peaminister viitas ka 1992. aastal vastu võetud Eesti põhiseaduse preambulile, mille kohaselt on riik loodud eesti rahvuse ja kultuuri kestmiseks üle aegade. "Niisuguselt eksistentsiaalselt kõrguselt on väärtustanud meie keelt ja kultuuri meie vanemad ning meie kohus on seda edasi kanda. Selline olgugi meie igapäevane loomistöö oma riigi hüvanguks: hoida ja kasvatada," ütles Ratas.

Peaministri kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-kone-eesti-vabariigi-100-sunnipaeva-eel-tartus-220218