Kuna olen isegi mitmete suurte kõnede sünni juures olnud, siis tean, kui raske on kõiki oma mõtteid ühte teksti paigutada. Alati tahaks rohkemat öelda, kui selleks võimalust on. Peaminister Jüri Ratase kõne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks suutis ühelt poolt väärtustada meie minevikku, kuid samas rõhutada oleviku ja tuleviku tähtsust. 

Iga Eesti inimene võib tunda oma päritolu üle uhkust ning peab oskama väärtustada neid inimesi tänu kellele oma sajandat sünnipäeva pidada võime. See tänutunne kuvas peaministri kõnes tugevalt läbi. Riik peab olema ühtne ja tugev ennekõike sisemiselt, kuid ei tohi unustada, millistena paistame välja teistele riikidele – Eesti välispoliitiline positsioon on tugevam kui kunagi varem ning võime kindla teadmisega edasi minna, et ükski riik ei suhtu meisse ükskõikselt ja seda tänu mitme valdkonna inimestele, keda peaminister oma kõnes välja tõi. Olgu tegu sportlaste, diplomaatide, ajakirjanike, politsei, ettevõtjate või mõne muu eriala esindajaga.

Nii nagu peaminister ütles, Eesti riik pole kunagi olnud kultuuriliselt ega majanduslikult nii heal järjel, kuid see ei tähenda, et meil tuleks praegust olukorda nautima jääda. Meie kohus on liikuda suuremate eesmärkide poole ehitades üles veel avatumat ja tasakaalukamat ühiskonda. See on võimalik ainult siis, kui peame väärtuslikuks iga Eestimaa inimest – meid on liiga vähe, et saaksime lubada mingitki eristavat suhtumist oma kaaskodanike suhtes. Kindlasti jäi peaministril oma kõnes nii mõnigi oluline punkt aja puuduse tõttu välja toomata, kuid kokkuvõtvalt oli tegemist riigimeheliku, lausa presidentaalse kõnega.

Enn Eesmaa Keskerakonna juhatuse liige, Riigikogu esimene aseesimees