Tänasel vabariigi valitsuse istungil kinnitati riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,076, mille tulemusel kasvavad pensionid keskmiselt 7,6 protsenti. Pensionitõus puudutab enam kui 375 000 pensionisaajat. Endise sotsiaalministri Jaak Aabi hinnangul on tegemist positiivse saavutusega. 

„Igasugune pensionitõus aitab inimeste paremale toimetulekule kaasa, kuid see pole koht, kus peaksime labida metsa viskama. Olen jätkuvalt seisukohal, et lisaks indekseerimisele on vajalik ka erakorraline pensionitõus, mille osas loodan väga kõigi erakondade ühist tahet,“ rõhutas Aab. Riiklikke pensione indekseeritakse 375 649 inimesel, indekseerimise maksumus on 2018. aastal 97,6 miljonit eurot. Rahvapensioni määr tõuseb 189,31 euroni, vanaduspension 30 aastase staažiga 360,27 euroni, 40 aastase staažiga 421,88 euroni ning 44 aastase staažiga 446,52 euroni. „Indekseerimise positiivset mõju on toetanud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa oodatust parem laekumine. Üldiselt võib öelda, et Eesti majandusel läheb hästi. Oleme jõudnud olukorda, kus saame julgelt öelda, et oleme õigel kursil. Liigume suuremate sissetulekute ja parema toimetuleku suunas,“ lisas Aab.

2017. aastal moodustas suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal rahvastikust 21,1 protsenti. Suhtelises vaesuses elab peaaegu pool Eesti eakatest. Üle kolme protsendi Eesti elanikest, kelle sissetulekud jäävad alla 200 euro, elasid absoluutses vaesuses. Aabi sõnul on praegune valitsuskoalitsioon astunud mitmeid samme eakate toimetuleku parandamiseks. „Pensionireform, laste arvestamine tööstaaži, hambaravihüvitis ja üksiku pensionäri toetus on vaid mõned positiivsed näited. Kehtima hakanud täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele võimaldab oluliselt kokku hoida. Need on kõik teemad, millega peame jätkuvalt edasi tegelema. See puudutab ka võimalikku pensionite erakorralist tõstmist lähitulevikus.“

Riikliku pensioni indeksi uut määra rakendatakse riiklike pensionide indekseerimisel 1. aprillil 2018.