Riigikogu täiskogu istungil oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti keel kui riiklik taristu“ arutelu, kus käsitleti eesti keele elujõulisuse ning jätkusuutlikkuse teemat. Keskerakondlasest Riigikogu liikme Märt Sultsi sõnul on teema kindlasti oluline, kuid tema sõnul alustatakse valest otsast. 

„Eesti keel on meie riigikeel, kuid selle püsimajäämise arutelu peaksime alustama rohujuuretasandilt, ehk inimestega, kes keele õpetamisega igapäevaselt tegelevad, näiteks õpetajatega, sest nemad näevad probleeme selgemalt. Seejärel kogutud informatsiooniga püstitama arutelu Riigikogus, kuidas oma riigikeelt hoida ning milliseid seadusi rakendada,“ sõnas Märt Sults. Ta lisas, et keele püsimisele pannakse siiski alus juba lasteaias, kus oma keelt lastele edasi anname. Riigikogu liikme sõnul peaksime oma riigikeelt rohkem väärtustama, kuid vähem oluliseks ei saa pidada ka selle õpetamist. „Eesti keel on meie identiteet ning me ei tohi seda mugavdada teiste riigikeeltega, seetõttu peavad olema ka meie õppematerjalid laenusõnadest vabad. Leian, et see on üks võimalus, kuidas järgmised põlvkonnad saaksid selle sama tugevana, nagu meie oma esivanemate käest. Samuti on oluline, et eestikeelsetel õppekavad oleksid võimalusel doteeritavad, ja nendel õppekavadel õppivad tudengid oleksid suunatud Eesti tööturule ning annaksid oma lisandväärtuse just kodumaale,“ sõnas Märt Sults.

Pikaajalise koolijuhi sõnul näitab emakeelega tegelemise vajalikkust ka eilne e-etteütlus, mis selle teemaga otseselt haakub. „Emakeelepäeval etteütluse tegemine on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks, kuid 6300-st saadetud etteütlusest oli vaid 37 ilma vigadeta. Tulemus näitab, et inimeste õigekeelsus oskus on pigem puudulik ning peame sellega rohkem tegelema, sest muidu ongi meil tulevikus inimesed, kes oskavad vaid allkirja ning saja sõna piires kirjutada,“ lisas Sults lõpetuseks