Täna Tartut külastanud peaminister Jüri Ratas kohtus Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Balti Kaitsekolledži ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhtkonnaga ning esines Eesti Maaülikoolis avaliku loenguga "Eesti ELi Nõukogu eesistumine ja tulevik Euroopa Liidus". Peaminister sai Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) ja Balti Kaitsekolledžis ülevaate Eesti ohvitseridele antavast haridusest ning täiendõppest. „
Kui väga paljusid erialasid saab õppida kõrgkoolides väljaspool Eestit, siis väikeriigi ohvitseridele vajalikku mõtlemist ja väikeriigi riigikaitse põhimõtteid saame edasi anda ning arendada vaid ise. Seetõttu on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Balti Kaitsekolledži roll ainulaadne, Eesti kaitseväelaste professionaalsus aga kinnitus Tartus antavast väga heast riigikaitselisest haridusest,“ lausus Ratas. Tema sõnul on kaitsekolledž Balti riikide kaitsekoostöö lipulaev ja suurepärane näide, kuidas kolm riiki inim- ning rahalisi ressursse koondades on loonud kõrgel tasemel rahvusvahelise sõjalise haridusasutuse. Kohtumisel Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli juhtkonnaga arutati riigi panust teaduspõhise kõrghariduse arendamisel ning viise, kuidas on võimalik viia avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusesse eesmärgiks seatud tasemele – ühe protsendini SKPst.
Peaminister rõhutas, et teadus- ja arendustegevusel on väga oluline roll Eesti majanduskasvu toetamisel ning tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmisel ning sellepärast leidis ka teadus- ja arendusnõukogu oma viimasel istungil, et selle valdkonna rahastamist tuleb suurendada. Ühtlasi peavad ka kõrgkoolid ja teadusasutused rohkem mõtlema sellele, et nende töö vastaks ettevõtete ja ühiskonna praktilistele vajadustele, näiteks on hädavajalik hõlbustada teadlaste koostööd ettevõtlussektoriga. Oma külaskäigu ülikoolilinna lõpetas peaminister avaliku loenguga Eesti Maaülikoolis.
Ratas ütles, et Eesti jättis eesistujana selgelt oma jälje Euroopa Liidu edasisele arenguteele ning tuleb jätkata Tallinna digivaldkonna tippkohtumisel hoo sisse saanud tööd, mis aitab digiajastu ja innovatsiooni ELi kodanikele lähemale tuua. Peaministri sõnul seisab Eesti selle eest, et ka järgmisel ELi eelarveperioodil oleksid suurema ühtekuuluvuse saavutamine, ettevõtlusele uute võimaluste loomine ja ühenduste parandamine ELi prioriteetsemad valdkonnad. „Oluline on hoida edasi aktiivset joont ning seista alati Eesti ja Euroopa Liidu huvide ning ühtsuse eest. Eesti tulevik on väga selgelt Euroopa Liidus. Üheskoos saavutame märksa enam, kui igaüks eraldi suudaks,“ ütles peaminister.