Peaminister Jüri Ratas kohtus täna enam kui kümne iduettevõtte esindajaga, et arutada nende ootusi riigile ning rolli Eesti majanduses. Peaminister Jüri Ratase sõnul on iduettevõtted dünaamiline osa Eesti majandusest, kellega riik peab hoidma tihedat kontakti, et saada head tagasisidet ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooni kohta. 

„Ettevõtlikkus on meie ühiskonna edukuse ja heaolu üks olulisematest alustaladest. Iduettevõtete tegevus on juba oma olemuselt suunatud välisturgudele ja kõrge lisandväärtusega toodete pakkumisele ning seepärast on mul hea meel, et Eestis on iduettevõtete alustamise määr Euroopa üks kõrgeimaid,“ sõnas peaminister Ratas. Peaminister lisas, et me peame riigina hoolitsema, et pealehakkamise ja ettevõtluse ees ei oleks ebamõistlikke takistusi. „Ettevõtjate tagasiside ja ideed on meile väga olulised. Iduettevõtjate kogemus ja mõtted on väärtuslikud, sest nende tegevus on nii tehnoloogiliste kui ka ühiskondlike arengute eesotsas,“ ütles peaminister.

Kohtumisel tutvustati iduettevõtete sektori peamisi majandusnäitajaid. Eelmise aasta lõpu seisuga töötas Eesti iduettevõtetes kohapeal umbkaudu 3000 ning väliskontorites 1300 inimest. Majandusharu areneb kiiresti, mistõttu on väga oluline omada juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule. Eelmise aastaga lisandus Eestisse selles valdkonnas viissada töökohta ning maksti kaheksa miljoni euro ulatuses rohkem tööjõumakse kui üle-eelmisel aastal. Kokku maksid iduettevõtted mullu tööjõumakse 35 miljonit eurot. Nende maksude maht töötaja kohta on idufirmades üle kahe korra suurem kui samaealistes ettevõtetes keskmiselt. Ettevõtete eelmise aasta müügitulu oli umbes 270 miljonit eurot ning koos väliskontorite tuludega hinnanguliselt 400 miljonit eurot. Kümne aasta jooksul on kaasatud 648 miljonit eurot investeeringuid. Viimastel aastatel umbes 100 miljonit eurot aastas. Eraldi arutati, kuidas vähendada Eestis välismaiste iduettevõtete ees olevaid takistusi.

Eelmisel nädalal kohtunud majandusarengu valitsuskomisjon otsustas, et välismaalastele muutub Eesti ettevõtetesse investeerimine lihtsamaks. Tulevikus saaks osaühingu kapitali rahalisi sissemakseid teha ka Euroopa majanduspiirkonna riikide pankade ja makseasutuste kaudu. Samuti on plaanis luua uus notariaalse tõestamise viis - kaugtõestamine, mis lubaks teha osa toiminguid Eesti välisesindustes. See muudaks notariteenuse e-residentidele ja mujal elavatele Eesti kodanikele kättesaadavamaks.

Arutelul pöörati tähelepanu ka valdkonna teistele väljakutsetele, milleks Eestis on iduettevõtjate sõnul ligipääs talentidele ning tööjõu maksukoormus. Startup-kogukond pakkus olukorra leevendamiseks välja omapoolseid lahendusi (näiteks maksuosak), mida ka analüüsitakse ning lahenduste rakendamist arutatakse järgmisel iduettevõtjatega kohtumisel, mis on plaanis sügisel. Samuti oli teemaks, kuidas iduettevõtted saavad kaasa aidata nn traditsioonilise majanduse tootlikkuse kasvule ja uuenduslikkusele.

Kohtumisel osalesid Kristiina Koort (EstVca), Maarika Truu (Startup Estonia), Marek Kiisa (Superangel), Martin Goroško (Tehnopol), Martin Villig (Taxify), Ragnar Sass (Pipedrive, LIFT99), Rain Rannu (Superangel, Fortumo), Risto Rossar (Insly), Rivo Riistop (Startup Estonia), Ronald Hindriks (Jobbatical), Sille Pettai (Smartcap) ja Sten Tamkivi (Topia). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt oli kohtumisel asekantsler Viljar Lubi.