Peaminister Jüri Ratas arutas täna Kanada kaitseminister Harjit Sajjaniga 11.-12. juulil toimuva NATO tippkohtumise ettevalmistusi. Ratase sõnul loodab ta NATO tippkohtumisel näha tugevat ja ühte hoidvat alliansi, kus liitlased jagavad ühiseid kohustusi. Lisaks on Eestile oluline teema lisavägede kiirema liigutamise võimalikuks tegemine ja vägede suurem valmisolek.

 „Sõjatehnika vajadusel kiirem ja lihtsam liigutamine üle riigipiiride on ka osa Euroopa Liidu kaitsekoostöö tõhustamisest. See on üks koht, kus NATO ja Euroopa Liit saavad teineteist toetada,“ märkis Ratas. Ratas tõi kohtumisel esile Kanada olulise panuse Balti riikide julgeolekusse. „Nii nagu Eestis juhib NATO liitlasvägede kohalolekut Ühendkuningriik, kannab Kanada juhtrolli Lätis paiknevas NATO lahingugrupis. Liitlaste kohalolek Euroopas Balti riikides tugevdab kogu NATO julgeolekut,“ kinnitas Ratas.

Eesti ja Kanada kaitsekoostöö sai alguse 1994. aastal, kui Eesti kaitseväelastel ja ametnikel avanes võimalus osaleda Kanada väljaõppeprogrammides. Kanada on pikalt toetanud Balti Kaitsekolledži tegutsemist ning nende ohvitserid teenivad Tallinnas paiknevas NATO staabielemendis. Eesti ja Kanada osalesid mõlemad NATO operatsioonil ISAF, panustades Lõuna-Afganistani. Sel kevadel teatasid nii Eesti kui Kanada, et saadavad oma kaitseväelased Malisse. Eesti liitub Malis Prantsusmaa juhitud sõjalise operatsiooniga Barkhane ning Kanada on otsustanud panustada ÜRO rahutagamismissiooni MINUSMA.

Ratas ja Sajjani rääkisid ka vaenulikust mõjutustegevusest ja küberjulgeolekust. Ratase sõnul on Kanada oodatud liituma NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas. Ratast ootavad täna Ottawas ees veel kohtumised peaminister Justin Trudeau, välisminister Chrystia Freelandi, riigihaldusminister Scott Brisoni ja kindralkuberner Julie Payette’iga.