meedia

Uudised

02.02.12 Boroditš: jälitustingimuste täpsustamine on tervitatav

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš kiidab justiitsministeeriumi eelnõu, mis täpsustab jälitustoimingute tingimusi ja tagab paremini inimeste põhiõiguste kaitse. Samas juhib Boroditš tähelepanu, et Keskerakonna vastavasisulist eelnõu valitsuserakonnad ei toetanud. "Viimasel ajal on palju räägitud õiguskaitseorganite võimupiiridest - usun, et konkreetne seadusemuudatus aitab kahetimõistmist ja võimupiiride hägusust vähendada," märkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni asesimees. "Mul on väga hea meel, et justiitsministeerium võttis õiguskantsleri märkused arvesse ning on asunud inimeste põhiõiguste kaitset tagama," märkis Boroditš. "Samas on ministeerium teinud asjatult topelttööd, sest vastavasisuline eelnõu algatati Keskerakonna fraktsiooni poolt juba eelmise aasta juunis." Boroditši sõnul saanuks ministeerium Keskerakonna eelnõu täiendades seadusmuudatuse juba varem ellu viia. "Sellele vaatamata tunnustan justiitsministeeriumi, kes selle olulise probleemi käsile võttis ning lahendust otsib. Usun, et rahule jääb ka õiguskantsler."

02.02.12 Sarapuu: riik ei tohi olla kasumi eesmärgiga eraettevõte

Sulge

Endine maavanem ja praegune Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu rõhutas kolmapäevases poliitikasaates "Foorum", et riik ei tohi rahulikult pealt vaadata, kuidas inimesi maapiirkondadest lahkub. "Toimiva kodanikuühiskonna heaks näiteks on Virtsu pangaautomaadi probleem," rääkis Sarapuu, "peaminister laiutab vaid käsi ja räägib, et riik ei saa ettevõtlusesse sekkuda - samal ajal aga kodanike tähelepanu ja pahameel on juba sundinud panka automaati alles jätma." Sarapuu rõhutab, et jätkusuutliku regionaalpoliitika põhimõtteks on inimeste võrdne kohtlemine. "Meil on vaja teenuste standardeid, mida omavalitsused saavad jälgida ja regionaalminister kontrollida. Paika pandud reeglite abil saame tagada tervishoiuteenused, ühistranspordi, hariduse ja kõik muu." "Inimesi on seal, kus on töö ja tööd on seal, kus on ettevõtjaid. Seal aga, kus ettevõtjad probleeme ei lahendada, peab tegutsema riik - eelkõige siis maapiirkondades," lisas Sarapuu. Sarapuu sõnul on hetkel selline mulje, kus riik ei tegutse üldse inimeste heaolule mõeldes, vaid justkui eraettevõte, mille eesmärgiks on kasumi teenimine ja selle suurendamine. "Toome Eesti Posti näite - 2011. aastal teeniti 1,2 miljonit eurot kasumit, kuid sellele vaatamata tahetakse sulgeda 24 postkontorit. Riigiettevõte võiks ju teenida vähem kasumit ja selle arvel säilitada postkontori maakohas. See on inimestele oluline!" rõhutas Sarapuu. "Nendes 24 postkontoris on ju töötavad inimesed, kes mõne aja pärast on töötud, aga sellele kasumiahne riik ilmselt ei mõtle." Arvo Sarapuu teisi mõtteid ja tegemisi saab jälgida ka tema veebipäevikus: http://abilinnapea.blogspot.com/

29.01.12 Kaljuvee: peaksime tulevikus Nord Streami projektis osalema

Sulge

Rahvusvaheline meedia kirjutab, et Venemaa ettevõte Gazprom ja selle partnerid on alustamas uuringuid Nord Streami kolmanda ja neljanda gaasijuhtme rajamiseks. Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee leiab, et Eesti peaks kindlasti edaspidi Nord Streami projektis osalema. Kaljuvee sõnul räägivad projektis osalemise kasuks mitmed asjaolud. "Esiteks saame osaledes teada võimalikest looduslikest mõjudest. Väga tähtsaks pean ka fakti, et Nord Streami ehitus- ja kasutusprotsess toob kõigile asjaosalistele nii lühi- kui ka pikaajalisi majanduslike võimalusi. Kaudselt mõjutab projekt ka osalejamaade gaasihinda." "Juba siis kui otsustati Nord Streami rajamine Läänemere põhja, arvasin et Eesti peaks osalema nii uuringutes kui ka kogu protsessis eneses," rõhutas Kaljuvee. "Loomulikult võime spekuleerida Eesti julgeolekut silmas pidades, kuid võttes eeskujuks Soome - ma ei näe Nord Streamis otsest ohtu, pigem hoopis kasu meie majandusele," märkis Kaljuvee. Lõppenud aasta detsembris ütles Gazpromi juht Aleksei Miller uudisteportaalile Vesti Finance, et peatselt ollakse alustamas uuringuid Nord Streami kolmanda ja neljanda gaasijuhtme rajamiseks. Lisainfo: http://www.vestifinance.ru/articles/5707

26.01.12 Toom: kodakondsusprobleemi aitas lahendada meedia

Sulge

Täna Riigikogus õiguskantsleri ettepanekul toimunud kodakondsusprobleemi arutelul ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, et probleemi lahendamisele on kaasa aidanud meedia suur surve. "Tänu meediasurvele reageerisid probleemile ja nõudsid jõuliselt selle lahendamist nii õiguskantsler kui ka president Ilves," märkis Toom, "kahjuks aga ei tegutsenud piisavalt operatiivselt siseminister Ken-Marti Vaher." Toomi sõnul on ebaselge, kes vabandab inimeste ees, kellelt kodakondsus ära võeti. "Probleem on tegelikult väga tõsine, sest kodakondsuse tagasiandmine pole nii lihtne. Osad inimesed on juba võtnud teise riigi kodakondsuse ning tekib küsimus, kas nad enam Eesti kodakondsust tahavadki. Kodakondsusest on ilma jäänud 109 inimest - see on suur number, millest me ei saa mööda vaadata." "Keskerakond on andnud menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mis muuhulgas aitab lahendada mainitud probleemi. Õiguskantsleri ning presidendi toetus ja tähelepanu annavad lootust meie eelnõu kiireks jõustumiseks seadusena," märkis Toom.

26.01.12 EKNA valis esimehe ja juhatuse

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) valis kolmapäeval, 25. jaanuaril toimunud koosolekul juhtorganeid. Esimeheks taasvaliti Urmo Saareoja, juhatusse pääsesid Liis Ostnik, Oleg Siljanov, Pilleriin Laars ja Aleksandra Pavlova. Noortele tudengitele esines ka Riigikogu liige Rainer Vakra. "EKNAl peab kindlasti olema oluline roll üliõpilaspoliitikas kaasa rääkimises ning ideede välja käimises," rääkis Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng Saareoja, "mul on hea meel, et Keskerakonna juhtivpoliitikute seas on mitmeid noori, kes suudavad ja tahavad meile jõu ja nõuga abiks olla." EKNA koondab poliitilise ühendusena üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest.

26.01.12 Tuus-Laul: tööandjate ja töövõtjate raha ei tohi olla valitsuse jagada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses olevat eelnõu, millega valitsus võtab endale õiguse kinnitada Töötukassa eelarve. Praeguse töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinnitab Töötukassa eelarve nõukogu. Ametiühingute ja tööandjate esindajad ei ole osalenud nõukogu töös pärast Töötukassa reservide liitmist riigikassaga, mistõttu ei ole nõukogu olnud otsustusvõimeline. "Ma mõistan esindajate pahameelt, kuna reservid peaksid kuuluma töötukassale. Tegemist on tööandjate ja töövõtjate ühiselt kogutud rahaga - see ei tohiks olla valitsuse jagada,"sõnas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Tuus-Laul on pettunud, et kompromissini ei tahetagi jõuda. "Tegemist on tüüpilise teerulli taktikaga, kus leiti võimalus lahendada "võõra" rahaga riigi likviidsusprobleem ja surutakse oma otsus lihtsalt jõuga läbi."

26.01.12 Vassiljev: sotsiaalne dialoog Töötukassa osas lõpetati

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses olevat eelnõu, millega valitsus võtab endale õiguse kinnitada Töötukassa eelarve. "Segi on aetud põhjused ja tagajärjed. Põhjuseks on Töötukassa reservi konsolideerimine riigieelarvesse, mille vastu protestides kasutasid tööandjad ja töövõtjad võimalust blokeerida Töötukassa nõukogu tegevust," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev. "Nüüd oleks sõna Vabariigi Valitsusel, et jätkata dialoogi Töötukassa reservi teemal. Selle asemel otsustati nõukogu sotsiaalse dialoogi protsessist välja lülitada ja sotsiaalne dialoog kui selline lõpetati - seda tehti sotsiaalkomisjoni kätega," rõhutas Vassiljev. "Keskerakond sellist teguviisi toetada ei saanud ega ka toetanud," lõpetas Vassiljev.

26.01.12 Õiguskantsleri ettepanek toetab Keskerakonna kodakondsuse muutmise seadust

Sulge

Täna tuleb Riigikogus arutlusele õiguskantsleri ettepanek õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamiseks Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisel, kui haldusorgan on isiku ekslikult määratlenud Eesti kodanikuna. Keskerakonna fraktsioon on esitanud eelnõu, mis muuhulgas lahendab antud probleeemi, Riigikogule 17. jaanuaril. "Keskerakonna fraktsiooni eelnõu jõustumisel saab Eesti kodanikuks lugeda ka need isikud, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi pärast 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Arvestades, et just selle probleemi lahendamise vajadusest tuleb õiguskantsler Riigikogule rääkima, loodame meie eelnõu kiirele menetlusele," lisas Simson.

25.01.12 Aadu Must: tasumise lõksu võivad jääda ka võimekad noored

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must rõhutas täna kõrgharidusreformi arutelul, et seaduseelnõuga on tehtud küll palju tööd, kuid eelnõus sisalduvad puudujäägid võivad jätta tasuta hariduseta ka võimekad noored. Musta sõnul on hädavajalik, et kõrgharidusreformis sisalduksid ka vajaduspõhised õppetoetused. "Eduka reformi eelduseks on tasuta õppe ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi samaaegne rakendamine." "Õppetoetuste süsteem peaks võimaldama kõigile võimekatele hariduse omandamise, hoolimata nende rahakoti paksusest," lisas Must. "Mulle tundub, et praegune eelnõu on ideaalse ühiskonna seadus," märkis Must, "kahjuks ei ela me aga ideaalses ühiskonnas ning seega peab seadus arvestama riiki, kus praegu elame." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku Ülikooliseaduse rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada.

25.01.12 Jaanus Riibe: üliõpilaste meeleavaldus on kodanikuühiskonna ärkamine

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe sõnas tänasel tudengite meeleavaldusel Toompeal, et tegemist on kodanikuühiskonna ärkamisega, mis annab otsustajatele märku, et rahvaga peab arvestama. "Kõrgharidusreform, mis pidi pakkuma tasuta ülikooliharidust kõigile soovijatele, on kujunemas dokumendiks, mis muudab kõrghariduse vaid valitute privileegiks," rääkis Riibe. "Eesti vajab tõeliselt tasuta kõrgharidust koos läbimõeldud sotsiaaltagatistega." "Usun, et tänase suurmeeleavaldusega anname selge sõnumi, et tudengid ei lase endale pähe istuda. Tänane meeleavaldus on kodanikuühiskonna ärkamine. See on märk, et kui ka tulevikus peaks leiduma otsustajaid, kes ei soovi kuulata neid, keda tehtavad otsused puudutavad, siis on küllalt olemas organisatsioone, klubisid, üksikisikuid, kes ei luba sellist käitumist," rõhutas Riibe. Jaanus Riibe on endine Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua esimees.

24.01.12 Eesmaa ja Reps: välistamine pole hea lähenemine

Sulge

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa ja poliitiline sekretär Mailis Reps leiavad Sven Mikseri tänast seisukohta kommenteerides, et asjade välistamine pole poliitikas heaks tooniks. "Erinevate olukordade või ideede välistamine juba eos on minu meelest veidi lühinägelik suhtumine," selgitas Eesmaa, "poliitika on ju kompromisside, mitte ultimaatumite kunst." Repsi sõnul on loomulikult Mikseri väljaütlemine tõsine, kuid samas ei tasu unustada, et tegemist on konkureeriva erakonna esimehega. "Ajaloos on küllalt näiteid, kus valitsusi pannakse kokku sisuliselt üle öö ja valitsusi võivad kokku panna ka partnerid, kes esmapilgul ei sobi kokku. Seda teab ka Sven Mikser väga hästi." "Sotsiaaldemokraatidega on meil Riigikogus väga hea koostöö, haridusteemadest päästeameti reformini. See näitab kui lühinägelikuks võivad asjaolude muutudes osutuda Sven Mikseri sõnad," lisas Reps. "Mikseri avaldus kujutab sotside andekspalumist parempoolsete käest. Kuna Allik oli rääkinud Keskerakonnast soodsalt, siis oli vaja Mikseril näidata, et nad on osaliselt parempoolsetega, ega kaldu Keskerakonna poolele," lõpetas Reps.

24.01.12 Mailis Reps valiti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ALDE grupi peasekretäriks

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee liige ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps valiti esmaspäeval, 23. jaanuaril Strasbouris alanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungjärgul Liberaalide ja Demokraatide Ühenduse Euroopa eest (ALDE) grupi peasekretäriks. Peasekretär täidab ühtlasi grupi presidendi asendaja kohustust. "Mul on väga hea meel, et ALDE liikmed usaldasid mulle peasekretäri ametikoha," märkis Reps, "Eestile on väga oluline olla esindatud erinevates Euroopa organisatsioonides - mida kõrgemal tasemel, seda parem." ENPA üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest. ALDE on ENPAs esindatud 91 liikmega.

24.01.12 Keskerakond ei toeta kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänasel kollektiivlepingu seaduse muutmise arutelul, et seaduse muutmisel minnakse vastuollu Euroopa Sotsiaalharta põhimõtete ja praktikaga. "Täna saame öelda, et 23 % kogu meie töötajaskonnast on kaetud kollektiivlepingutega," selgitas Tuus-Laul. "Plaanitav muudatus annaks tööandjale võimaluse tühistada ühepoolselt kehtiv tähtajaline kollektiivleping, ja vabaneda varem kokkulepitust, jättes lubatud kohustused täitmata." Tuus-Laulu sõnul osutatakse kollektiivlepingute sõlmimisele Euroopa Liidu riikides väga suurt tähelepanu. "Kui Eesti siin nii drastilisi muudatusi teeb, pälvib see ka koheselt ILO tähelepanu, sest läheme ju otseselt vastuollu Euroopa Sotsiaalharta põhimõtete ja praktikaga. Ja nende põhimõtete järgi peab liikmesriik looma sotsiaaldialoogiks soodsa kliima, suunama osapooli kokkulepete sõlmimisele. Mitte aga nende lõpetamisele, nagu siin praegu üritatakse teha." "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et antud eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse ühepoolselt ja ilma põhjendamata lõpetada tähtajatuks muutunud kollektiivlepinguid, läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega," lõpetas Tuus-Laul.

24.01.12 Arupärimine Ansipile Aidu karjääri sulgemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise Aidu karjääri sulgemise osas. Karjääri sulgemisel koondatakse pea 300 inimest. "AS Eesti Energia Kaevandused teatas eelmisel nädalal, et ettevõte alustab käesoleva aasta jaanuaris Aidu põlevkivikarjääri sulgemise protsessi, kuid karjääri 351 töötajast saavad vaid 61 edaspidi tööd Narva karjääris," selgitas Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee. Kaljuvee sõnul oli siiani teada, et Aidu karjääri ammendumisel avatakse ligi 6 miljoni tonnise põlevkivi varuga Aidu-3 allmaakaevandus. "Läinud nädalal otsustas ettevõtte nõukogu siiski loobuda Aidu-3 kaevanduse kasutusele võtmisest. Sellise sammuga toimub põlevkiviressursi raiskamine, kuna potentsiaalne põlevkivivaru jääb hetkel kaevandamata ning kunagi hiljem selle juurde tagasi tulemine läheb oluliselt kallimaks." "Leiame, et tegemist on hetkekasumit taotleva lühinägeliku otsusega, mis ei arvesta tulevikuperspektiivi," lisas Kaljuvee. Peaminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas Te hindate 290 inimese koondamist piirkonnas, kus on Eesti üks kõrgemaid tööpuudusi? Kas sulgemisotsusel ei tuleks arvestada ka pikaajalist tulukust ning fakti, et tulevikus on sealse potentsiaalse põlevkivivaru kaevandamine oluliselt kallim?

22.01.12 "Kultuurikoguja 2012" vaagis tulevikustsenaariume

Sulge

19. jaanuaril toimus Salme Kultuurikeskuses Keskerakonna Kultuurikogu mõttekonverents "Kultuurikoguja 2012", mis vaagis eesti kultuuri ellujäämisvõimalusi üha õhemaks muutuva riikliku rahastamise tingimustes. Pea sadat kohale tulnud kultuurikogujat tervitasid erakonna aseesimees Enn Eesmaa ja Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi. Kultuurikogu esimehe Raivo Raave sõnul on rahvuskultuuris peidus ka sisemisi ressursse, mis protsessi alarahastamise tingimustes teatud aja vee peal hoiavad, ent lõputult taolistele reservidele loota ei saa. "Kultuur ei ole pehme väärtus, vaid kõige alus. Otsekui jäämägi, mille loominguline pealisehitus on nähtav, väärtushinnangutest ja ühiskonna hoiakutest koosnev tugisüsteem jääb aga varju," rääkis Raave. Pikema ettekande Eesti kultuuripoliitika eilsest ning tänasest pidas Jaak Allik. Sõnavõtja leidis Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide kultuuripoliitilistes seisukohtades palju ühist ning nägi selles vallas kahe erakonna avaraid koostöövõimalusi. Kultuuriministri jäiga sekkumise valguses Eesti raamatukogude tööpõhimõtetesse, kõlasid eriti päevakajaliselt Eesti Raamatukoguhoidjate Liidu esinaise Katre Riisalu mõtted kirjanduse tähtsusest kohaliku kultuurifooni loomisel. Pika staažiga raamatukogutöötaja pidas tähtsaks seda, et inimesed lugemiseks aega leiaksid ning uskus, et kergemate meelelahutuslike teostega alustajad leiavad kord tee ka süvakirjanduse juurde. Kultuurist ja traditsioonidest kõneles kohaletulnuile muinsuskaitseveteran Trivimi Velliste. Tallinna vanalinnast kui maailmapärandist kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa. Huvitava teemapüstitusega Kultuuripealinna 2011 tähendusest pealinna ja kogu Eesti kultuuripildi avardamisel esinesid Jaanus Mutli ja arhitektuuribüroo KAOS arhitektid. Kultuurse telekanali loomise võimalikkuse üle diskuteerisid Tallinna Televisiooni peatoimetaja Mart Ummelas ja telelegend Enn Eesmaa. Kokkuvõtva arvamussõnavõtuga "Kultuur ja meie" lõpetas infotiheda konverentsi Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps. Kuna huvi Keskerakonna kultuurikogu töös osalemiseks on suur, otsustati täiendada kultuurikogu põhikirja punktiga, mis võimaldab koguga liituda ka neil, kes toetavad Keskerakonna maailmavaadet, kuid erakonda ei kuulu. Kultuurikogu eestseisuse uuteks liikmeteks valiti Mailis Reps ja Enn Eesmaa, esimeheks taasvaliti Raivo Raave, aseesimeesteks Toomas Loo ja Arvo Haug.

19.01.12 Edgar Savisaare avaldus pressikonverentsil

Sulge

19. jaanuar 2011 Tallinna pressikeskuses Seoses kirjavahetusskandaaliga ja eile toimunud presidendi avaldusega on mul öelda järgmist: Alustaksin nii: me ei tee seda, et hakkame kedagi omamehelikult kaitsma. Keskerakond jälgib tähelepanelikult selle asja kulgu õiguskaitseorganites ning me ütleme, et isik, kes on süüdi kirjavahetussaladuse rikkumise osas, peab vastutama. Seda ilma reservatsioonideta. Ma olen sama meelt, nagu presidentki, et Eestis on poliitilise moraali kriis ning erakonnapoliitika on jõudnud pankroti lävele. Sellised asjad on taunimisväärsed ning ma olen nende eest juba ammu hoiatanud. Küsin: kelle poliitilisest moraalist me veel räägime, kui rahapesu ja katusepakkumise kohta Eesti riigi poolt ei ole tehtud mingeid poliitilisi järeldusi? Ometigi on tegu kõrgeima korruptsioonikahtlusega Eesti jõuametkondades. Sealsamas, kust president eile õhtul abi kutsus. Küsin: kui erakonnapoliitika pankrot tähendab seda, et moraalset vastutust nõutakse ainult ühelt erakonnalt, siis selle tulemusena ei usalda rahvas enam ühtegi erakonda, öeldes, et see on teie omavaheline sõda, millega Eesti rahval ei ole midagi pistmist. Muide, praegu püütakse teha nägu, nagu oleks selles midagi enneolematut, kui kellelgi on võõras materjal ja võõrad kirjad. Minu meelest ajakirjandus ju igapäevaselt sellel funktsioneeribki. Ainult aasta on möödas sellest kui Wikileaksi sadu tuhandeid lehekülgi kirju ja õiendeid analüüsis põhjalikult terve maailm ja teeb seda tänini. Ainukesed, kes Wikileaksi süüdi mõistsid, olid need, kes ennast sellest puudutatuna tundsid. Tuletan meelde, et Eestis oli Wikileaksi varastatud dokumentide esmalevitajaks Postimees, kes selleks isegi oma korrespondendi Norrasse saatis. Täna ja eile pakuti välja mitmeid versioone selle kohta kuidas need kirjad Keskerakonna büroosse jõudsid. Arvestades Eesti poliitilise kultuuri tigedust, siis võib-olla need ka toimetati sinna, pole välistatud olukord, et need materjalid ei sattunud Keskerakonna büroosse juhuslikult. Hoiatan neid, kes on asunud seda juhtumit poliitiliselt ära kasutama. Ajalehtedes panin tähele kahte analoogiat, üks oli lindiskandaalist ja teine Siim Kallase kümnest miljonist dollarist. Tuletan meelde Meri kurikuulsat avaldust demokraatia kriisist. Tsiteerin: "Meil tuleb kord luua selles, mis puudutab Eesti Vabariigi kodanike õigusi. Nad peavad tundma, et nende telefone pealt ei kuulata." Keegi pidi ju presidendile ette kandma, et küsimus on telefonide pealtkuulamises, mis tol ajal oleks olnud võib-olla isegi ebatavaline. Uurimine tegi selgeks, et mitte ühtegi telefoni pole keegi pealt kuulanud. Kas keegi vabandas minu ees, kuigi oli algatatud neli kriminaalasja? Kas keegi võttis vastutuse? Kui lindiskandaalist soovitakse midagi õppida, siis eeskätt seda, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt nagu see keedetud on. Mõned kujutavad ette, et need sündmused on hea põhjus Keskerakonna jätkuvaks lõhkumiseks. Ärge meid alahinnake. Lehitsesin Siim Kallase kümne miljoni dollari epopöad - nelja aasta jooksul, mil ta oli süüalune, mil tema vastu oli algatatud kriminaalasi ja ta oli jäetud ilma saadikupuutumatusest, pidas Reformierakond maha kaks kongressi ja ühe suurkogu, kus ta kohtualuse Kallase valis jätkuvalt partei esimeheks ning riigikogu valimiste nimekirja esinumbriks. Kallase süüasja arutamisel ringkonnakohtus pidi ta oma töökohana nimetama, et on rahandusminister. Reformierakond ei lasknud ennast sellest kõigest mõjutada. Kas te tõesti arvate, et Keskerakond on nõrgem või sisemiselt vastuolulisem? Uskuge mind, analoogia Kallasega ei sobi praegu võimulolijatele. Ja nad peaksid olema ettevaatlikud, kui seda kasutavad. Keskerakonna juhatusele ma teen ettepaneku, et toimunut arutaks erakonna aukohus. Õiguskaitseorganid lähenevad asjale juriidiliselt, meie aukohus läheneb eetilistest põhimõtetest. See on erakonnapoliitikas läbiproovitud viis, mida rakendasid ka IRLi juhid elamislubade skandaali puhul. Tunnustan presidenti kadestamisväärselt kiire reaktsiooni pärast. Aga ma kindlasti ei tahaks hiljem kuulda siluvaid seisukohti kui jutt osutus mõnevõrra etteruttavaks. Ka kiirhinnangute eest peab keegi võtma vastutuse. Saan aru, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt. Me ei saa jääda lihtsalt ootama kohtuotsust, mida sel kümnendil ei pruugi tullagi. Usun, et meie aukohus jõuab kiiremini asjad läbi arutada. Kuulates ära nii Onksioni kui ka Toobali. Hinnang olukorrale on erinevatel poliitikutel ja ühiskonnategelastel isesugune. Politoloog Rein Toomla ütleb, et ei ole mingit kriisi. Poliitik Toomas Hendrik Ilves ütleb, et on suur kriis. Mina olen kusagil nende kahe vahepeal. Arvan, et kriis on, iseasi, millest ta on tingitud ja kuhu maandub.

18.01.12 Avaldus Hannes Rummi materjalidest Keskerakonna büroos

Sulge

Endine sotsiaaldemokraat Ivor Onksion tegi avalduse, kus ta teatab, et tema kätte sattusid Tuuli Kochi poolt kirjeldatud materjalid ajal, mil ta töötas Jaak Juske nõunikuna. Nende materjalide sisu oli ka üheks põhjuseks, miks ta pidas õigemaks sellest erakonnast lahkuda. "Need materjalid vedelesid fraktsioonis laua peal ja neid lugesid kõik, kes seda soovisid. Kuna mina kirjutan kaastööd ajalehele Kesknädal juba möödunud aasta veebruarikuust, siis esialgu mõtlesin, et nendes materjalides oleva info vastu võiks Kesknädal huvi tunda ning viisin need Keskerakonna büroosse. Priit Toobal ei soovitanud neid avaldada, kuna Keskerakonnal on sotsidega sõbralik koostöö. Olin sellega ka ise nõus," selgitas Onksion. "Kas nende materjalide avalikuks tulek oli põhjuseks Hannes Rummi lahkumisele poliitikast, selle kohta ei oska ma midagi öelda," lisas Onksion.

17.01.12 Laanet: elamislubade uurimiskomisjon peab tooma selguse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet sõnas täna elamislubade uurimiskomisjoni moodustamise arutelul, et Riigikogu komisjon on suuteline tegemaks selgeks probleemi asjaolud. "Just põhjaliku ja erapooletu uurimise tagamiseks vajame Riigikogu uurimiskomisjoni," märkis Laanet, "komisjonil on võimalik teha selgeks reaalsed asjaolud ning selguse saamiseks kohale kutsuda asjaga seotud isikuid." Laaneti sõnul esitab komisjon vahearuande kevadel ning komisjoni volituste kestuseks on üks aasta. "Algatajad peavad oluliseks Riigikogu ja Eesti riigi usaldusväärsuse taastamist läbi sõltumatu uurimisprotsessi." Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatasid uurimiskomisjoni loomise elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni kuuluvad eelnõu kohaselt kõikide fraktsioonide esindajad.

17.01.12 Keskerakond algatas kodakondsuse seaduse muutmise seaduse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna kodakondsuse seaduse muutmise seaduse, mille peamine eesmärk on lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks elades Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. "Lisaks muudetakse seadust võimaldamaks lugeda Eesti kodanikuks ka isikud, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi enne 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "sama probleemi lahendamise vajadusele on juhtinud äsja tähelepanu ka õiguskantsler."

16.01.12 Pevkur andis aru narkomaania leviku kohta

Sulge

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele narkomaania leviku kohta Eestis. Euroopa Narkoseire (EMCDDA) aastaraportist selgub, et 2009. aasta seisuga on Eestis narkosurmade arv miljoni elaniku kohta konkurentsitult Euroopa Liidu suurim - 146. "Eesti on nende kurbade tabelite esiotsas olnud juba pea 10 aastat, mis näitab, et me pole suutnud probleemiga toime tulla," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul. "Meie uimastiennetus peaks olema tugevam. Tihti leiab kool, et lapsevanemad ei jälgi oma last ning vanemad omakorda süüdistavad kooli, et lastele ei selgitata piisavalt narkootikumide kahjulikkust." Tuus-Laul märgib, et samas peavad kooliealised ise narkootikumide tarvitamist palju leebemaks kui alkoholi joomist. "Muret tekitav on see, et 25-34 aastastest inimestest on narkootikume proovinud lausa 36%!" "Lisaks narkosurmadele püsib Eesti kõrgel pingereas ka HIViga nakatunud narkomaanide arvu poolest. Seega on narkomaania leviku tõkestamine ja narkomaania ennetamine teema, millega Sotsiaalministeerium peab tõsiselt tegelema," märkis Tuus-Laul.

16.01.12 Siret Kotka: kriitika võimu suhtes on iga demokraatia alus

Sulge

Keskerakonna volikogu aseesimees ja Tallinna Ülikooli magistrant Siret Kotka ei ole nõus Tallinna Ülikooli professori Kaja Tampere väitega, nagu oleksid Riigikogu liikmed Priit Toobal ja Ester Tuiksoo riiki naeruvääristanud või kuidagi lugupidamatud olnud, sest iga demokraatliku riigi alus on tema kodanike kriitiline suhtumine võimu. "Me elame iseseisvas Eesti Vabariigis, mis kuulub rahvale, mitte kaitsepolitseile, peaministrile või vabariigi valitsusele. Nad kõik on vastutavad eesti rahva ees ja ei seisa neist kõrgemal. Kodanikel on vääramatu õigus ja demokraatia seisukohast lausa kohustus esitada küsimusi, olla skeptiline ja kriitiline võimukandjate suhtes. See on elementaarne ja üks ekspert esitab ikka tõsiseid argumente, analüüsib ja selgitab olukorda, mitte ei vali pooli. Võimu "uskuv" professor diskrediteerib oma ametit, sest selline ei ole teadlase jutt, sest teadlane "teab", mitte ei "usu"," lisas Kotka. "Muide, kui võrrelda riigiametnikku, siis kaitsepolitsei ametnik on reatöötaja, kes võetakse tööle loodetavasti ikka konkursi alusel, Riigikogu liikmel on aga rahva mandaat." Kotka küsib, mis moel on Toobal või Tuiksoo üles näidanud lugupidamatust kapo vastu ja kas parlamendiliikmest kodaniku alandamine on eetiline ja aus? "Pigem on just võimuesindajad käitunud igatpidi ebaproportsionaalselt, see tähendab lugupidamatust mitte ainult nende kahe rahvasaadiku vastu," lisas Kotka. "Paraku on lood sedasi, et ajaloos on võimu kuritarvitamine tavapärane nähtus ja selles suhtes pole erandiks olnud ka Eesti. Esimese vabariigi viimastel aastatel kehtis meie riigis vaikiv ajastu, kus tollane kaitsepolitsei toimis poliitilise politseina ja ainus lubatud erakond oli Isamaaliit. See oli olukord, kus võimu ja selle tegevust ei tohtinud kritiseerida ning kasutati repressioone. Kas sellist Eestit tahaksime tagasi? Kahjuks avaldavad pr Tampere stiilis avaldused toetust sellise riigikorra taaskehtestamisele. Kui arvate, et see pole võimalik, siis jälgige täna näiteks Ungaris toimuvat."

13.01.12 Mailis Reps: Aaviksoo tahab EKA raha mujal kasutada?

Sulge

Endine haridusminister ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps peab kahetsusväärseks SA Archimedese otsust mitte rahastada Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone rahastust, mis lükkab selle valmimise edasi määramata ajaks. "Archimedese radikaalne otsus rahastamisest loobuda lükkab sisuliselt EKA hoone valmimise määramata ajaks edasi," selgitas Reps, "mulle valmistab muret haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo suhtumine, kes ei mõista olukorra tõsidust ega pööra toimuvale tähelepanu." Repsi hinnangul peame küsima, kas EKA-lt ära võetud raha läheb mõne sellise kõrgharidusobjekti rahastamiseks, mis on Aaviksoole südamelähedasem. "Võib olla on ministri passiivsus tingitud soovist rahastada hoopis mõnda teist objekti?" "Minister peaks igal rindel võitlema, et nii oluline hoone kui seda on Kunstiakadeemia saaks valmis - isiklikel hinnangutel pole siin kohta," rõhutas Reps.

09.01.12 Eesti Keskerakonna juhatuse avaldus

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus otsustas toetada juhatuse liikmeid Priit Toobalit ja Ester Tuiksood nende vastu toime pandud provokatsiooni tõrjumisel ja anda neile igasugust abi alusetute süüdistuste ümber lükkamiseks. Otsus võeti vastu ühehäälselt.

08.01.12 Keskerakond: Jüri Luik ei ole saanud meie juhtfiguuride kaudu tellimust

Sulge

Keskerakonna büroo kinnitab, et ettevõtja Jüri Luige väited tema äritegevuse seotusest Keskerakonna ja selle juhtfiguuridega ei vasta tõele. Jüri Luik ei ole saanud Keskerakonna ja selle juhtfiguuride abil ega kaudu oma ettevõtetele tellimusi. Jüri Luige seotus Keskerakonnaga piirneb kahe rahalise annetusega 28. juulil 2011. aastal ning 30. augustil 2011. aastal vastavalt summades 300 ja 200 eurot. Keskerakonna büroo on tunnistanud, et skandaalse minevikuga ärimehe tausta oleks pidanud enne annetuse vastu võtmist põhjalikult kontrollima.

08.01.12 Toobal: süüd saab tõendada vaid kohus

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal täpsustab tänast raadiointervjuud ning märgib, et lõpliku otsuse juhtumi osas peab langetama kohus kui asi üldse sinnamaale jõuab. "Prokuratuuri sammudest lähtuvalt ma küll oma edasisi samme Riigikogu liikmeslisuse osas ei planeeri. Enne kohtuotsust pole tagasiastumisest põhjust rääkida." "Lisaks pean märkima, et väide, nagu esitanuks Keskerakond pressiteates väärinformatsiooni, on prokuratuuri järjekordne vale," ütles Toobal, "juhul kui prokuratuur ei taha tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid, siis käigu oma andmed välja."

08.01.12 Keskerakond: võimalikku mõjuvõimuga kauplemist pole olnud

Sulge

Keskerakond kinnitab, et riigiprokuratuuri väited kahe Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest ei vasta tõele. Riigikogu liikmed Priit Toobal ja Ester Tuiksoo ei ole mõjutanud SA Tallinn 2011 juhtkonda ühegi otsuse langetamisel ning ei oma mõju SA Tallinn 2011 nõukogu ja juhatuse liikmetele. Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustuse kohaselt on SA Tallinn 2011 juhte mõjutatud eelistamaks ilutulestiku korraldamisel Jüri Luigele kuuluvat ettevõtet. Lõuna-Eesti ärimees Jüri Luik võttis ühendust Keskerakonna bürooga ning avaldas soovi rahaliselt toetada Keskerakonda. 28. juulil 2011. aastal tegi Jüri Luik annetuse summas 300 eurot ja 30. augustil annetuse summas 200 eurot. Annetused on kajastatud ka Keskerakonna annetuste registris. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on Jüri Luige näol tegemist ärimehega, keda on saatnud mitmed skandaalid. Keskerakonna büroo oleks pidanud antud ärimehe tausta kontrollima enne annetuse vastu võtmist, paraku seda ei tehtud. Keskerakond suhtub tekkinud olukorda täie tõsidusega ning esmaspäeval arutatakse tekkinud olukorda erakonna juhatuses.

06.01.12 Keskerakonna selgitus

Sulge

Kaitsepolitseiamet (KAPO) teostab läbiotsimist Keskerakonna büroos seoses ametlikult deklareeritud annetusega erakonnale. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitab, et annetus on tehtud vastavalt seadustele. KAPO ülereageering on seletatav ainult viimasel ajal siseministri erakonna ja KAPO-ga seotud skandaalidega. Keskerakond on šokis jõustruktuuri kasutamisest päevapoliitilistel põhjustel.

25.12.11 Kauneid jõule!

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile oma liikmetele ja toetajatele rahulikke ning kauneid jõulupühi.

20.12.11 Ida-Virumaa keskerakondlasi juhib Eevi Paasmäe

Sulge

Esmaspäeval toimunud Keskerakonna juhatuse koosolekul registreeriti Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna uus juhatuse koosseis ja esimees. Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonda juhib Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe. "Hakkame tööle selle nimel, et jõuda erakonna liikmetele lähemale ning seame eesmärgiks senisest enama inimeste kaasamise," rääkis Paasmäe, "loomulikult kuulub asja juurde ka osakondade aktiivne tegevus ning liikmeskonna suurendamine." Uue juhatuse ning esimehe valisid Ida-Virumaa keskerakondlased 24. novembril toimunud koosolekul. Endine Ida-Virumaa piirkonna esimees Tiit Kuusmik arvati 14. novembril Keskerakonnast välja seoses umbusalduse avaldamisega Kiviõli linnapeale Dmitri Dmitrjevile ning volikogu aseesimehele Hille Ilvesele.

20.12.11 Vakra kutsub haridusministeeriumi malevate osas koostööle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra tervitab Haridus- ja Teadusministeeriumi toetust vabastada malevanoored sotsiaalmaksust. Samas tuletab Vakra meelde, et samasisuline Keskerakonna eelnõu on juba Riigikogus läbinud esimese lugemise ning hea tulemuse nimel tuleks ühiselt minna edasi menetluses oleva eelnõuga. Vakra hinnangul ei peaks riik tegema topelttööd. "Leian, et aja ja kulude kokkuhoiu mõttes võiks ministeerium tulla kaasa Keskerakonna eelnõuga, mis on sisult sama. Pole ju mõtet jalgratast leiutada." "Meie eelnõu toetas nii koalitsioon kui ka kultuurikomisjon ning seega läbis see probleemideta esimese lugemise," selgitas Vakra, "avaldasin juba tookord heameelt, et ka koalitsioonierakonnad soovivad ühiselt keskenduda noorte huvide kaitsmisele." 28. septembril Riigikogus esimese lugemise läbinud Keskerakonna fraktsiooni noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksu seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel vabastaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu.

19.12.11 Keskerakonna juhatus registreeris Kodanikuühiskonna Kogu

Sulge

Täna kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus otsustas ühehäälselt registreerida Keskerakonna Kodanikuühiskonna Kogu. "Lähtuvalt põhikirjast on Kodanikuühiskonna Kogu eesmärgiks tutvustada kodanikuühiskonna väärtuseid ja põhimõtteid, kujundada seisukohti kodanikuühiskonnapoliitilistes küsimuses ning propageerida kodanikualgatust," selgitas Kodanikuühiskonna Kogu juhatuse liige Manuela Pihlap. Kodanikuühiskonna Kogu asutajaliikmed valisid 16. detsembril toimunud koosolekul 7 juhatuse liiget, ülekaalukaima toetuse pälvis Manuela Pihlap saades 28 häält 29 osalejalt. Lisaks Pihlapile valiti juhatusse veel Rainer Vakra, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee, Ester Tuiksoo ja Taavi Pukk. Lisaks vastregistreeritud Kodanikuühiskonna Kogule tegutsevad Keskerakonna juures aktiivselt veel kuus eri teemavaldkonda katvat kogu.

15.12.11 Ratas avaldas toetust Raplamaa omavalitsuste riigireformi algatusele

Sulge

Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas saatis vastuskirja Raplamaa Omavalitsuste Liidule, milles avaldab toetust nende avalikule pöördumisele, kus soovitakse avada arutelu riigireformi kavandamiseks. Ratas tervitab Raplamaa omavalitsuste algatust ning rõhutab, et Keskerakonna Omavalitsuskogu jagab seisukohti kriisini jõudnud riigikorralduse kohta. "Eesti Linnade Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu ei pea Vabariigi Valitsus suhtlemisel võrdväärseteks partneriteks, vaid segavateks vastasteks, kellega pole vaja arvestada," selgitas Ratas, "Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist, kuid nende poolt püstitatud nõuded on valitsusel enamuses täitmata, sealhulgas ka kärbitud tulude taastamine." "Niisuguses olukorras, kus jätkub võimu tsentraliseerimine ja valitsus eemaldub üha enam kohalikest omavalitsustest, on kannatajaks Eesti rahvas," märkis Ratas. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmena ja Riigikogu aseesimehena toetan väga vajalikku algatust, et reformide käivitamine ja läbiviimine teoks saaks. Kutsun ka teisi omavalitsusliite algatust toetama," lõpetas Ratas. Raplamaa Omavalitsuste Liit edastas avaliku pöördumise, millele on allakirjutanud kümne Raplamaa omavalitsuse volikogu esimehed ja vallavanemad. Pöördumine on kättesaadav aadressil: http://www.rol.raplamaa.ee/

14.12.11 Laanet: Reformierakond ei soovi elamislubade uurimist

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti sõnul on eksitav Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi väide, justkui oleks elamislubade andmisega seotud asjaolude uurimiseks Riigikogus komisjon juba olemas. Laaneti sõnul on Tamkivi mainitud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil piiratud pädevus ja võimekus, mistõttu tuleb luua uurimiskomisjon. Laanet rõhutas, et Riigikogu ülesanne on luua uurimiskomisjon asjaolude selgitamiseks, mitte hinnangu andmiseks. "Kui Tamkivi räägib Riigikogu liikme käitumisest ja sellele hinnangu andmisest, siis on see küll tervitatav, kuid avalikkus ootab põhjalikku uurimist elamislubade andmise osas," ütles Laanet. Korruptsiooni kohaldamise erikomisjonil puudub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt pädevus elamislubadega seonduvate asjaolude uurimiseks. "Seepärast tuleb luua erapooletu uurimiskomisjon, kellel on seadusest tulenev õigus avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks," selgitas Laanet.

13.12.11 Indrek Neivelt: võlakriisis peab olema kohanemisvõimeline

Sulge

Täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" esinenud majandusekspert Indrek Neivelt märkis, et võlakriisi ohjamiseks peavad riigid käituma senisest tunduvalt operatiivsemalt. "Tuletan ka meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi," märkis Neivelt. "Otsustajad on seda kriisi kogu aeg alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mida on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja," rääkis Neivelt, "on alahinnatud turu käitumist ja võib öelda, et kui need trendid jätkuvad, siis varsti on probleemid ka Prantsusmaa ja Saksamaaga." Neivelti sõnul peame esiteks leidma lahenduse küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad; teiseks kergendab inflatsioon laenu teenindamist ning kolmandaks on kõneldud võimu tsentraliseerimisest. "Kui me nüüd väga lihtsustatult asja kokku võtame, siis tegelikult vaieldakse selle üle, kas ja kui palju kärpida ning kui palju raha juurde trükkida. Me ei oska täna ennustada, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks. Samuti ei oska me arvata, kui kaua see kriis kestab, aga lõpptulemust on lihtsam ennustada," sõnas Neivelt. "Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse." Neivelt lisas, et liikmesriigid peavad küsima, kas ollakse nõus ühtse maksupoliitika ja ühtse eelarvega. "Ühes vist on kõik ühel meelel: ees ootavad meid väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. Just sellepärast tuleb säilitada oma paindlikkus ja reservid, peame olema kohanemisvõimelised." "Tuletan ka meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi," märkis Neivelt.

13.12.11 Simson: võlakriis võib muuta Euroopa liitriigiks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et Riigikogus peab senisest enam kõnelema Euroopa võlakriisist ja selle mõjudest Eestile. "Täna ei ole Euroopas ühtset filosoofilist arusaama kriisi lahenduste osas - kriisi puhkedes tegeleti leevendamisega, nüüd lepiti kokku kärpimises," märkis Simson. "Olukord muutub aga päevadega ning täna oleme seisus, kus Itaalia võlakirjade intressid on taas kasvamas, samas kulgemises on Hispaania võlakirjad. Krediidiagentuur Moody's on andnud viimasele valitsusjuhtide kriisiistungile hinnangu, et see oli üks paljudest kriisi tippkohtumistest, mis midagi uut ei pakkunud." Simsoni sõnul pole mõistlik jutt, mis väidab, et uued eelarvedefitsiidi nõuded ei ole antud hetkel Eesti jaoks probleemiks. "Väites nüüd, et Euroopa ainsaks lahenduseks saab olla sarnane kärpimispoliitika, eirame me tõsiasja, et meie eelarve tasakaal püsib suuresti ekspordil neisse samadesse riikidesse. Unustatakse asjaolu, et ka Eestis toodetavad kaubad ja teenused võivad kaotada kärpivates riikides turgu." "Võlakriisi tagajärjel on näha, et Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks," rääkis Simson, "üheks probleemseks kohaks saab kindlasti nn klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis, mida soovitavad kehtestada Saksamaa ja Prantsusmaa. See aga tähendaks senise kehtiva ettevõtte tulumaksusüsteemi muutust Eestis." Simson leiab, et Euroopa foonil peab üle vaatama ka Eesti maksulahendused, kus täna on tehtud kingitusi kõige jõukamatele ja väiksema sissetulekuga inimesi koormatud üle jõu käivate maksudega. "Loodetavasti ei jää tänane arutelu viimaseks sisuliseks mõttevahetuseks Euroopa võlakriisi teemal," lõpetas Simson.

13.12.11 Urmas Varblane: võlakriisile reageerimisel jäädakse pidevalt hiljaks

Sulge

Täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" esinenud akadeemik Urmas Varblane rõhutas, et hetkel on tegemist sügavama kriisi väljendusega, kus Euroopa roll muutub üha vähemtähtsaks ning konkurentsivõime nõrgeneb. "Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja," rääkis Varblane, "probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks." Varblase sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. "Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see on liiga lihtsustatud vaade. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust." "Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui majanduslik," märkis Varblane. Samuti toonitas Varblane, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse. "Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus." Akadeemiku sõnul on kriisist väljumisest vajalik tõsta eurotsooni konkurentsivõimet, rakendada rangeid eelarvereeleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme. "Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või aeglase tähtsuse kaotamise maailmas."

13.12.11 Riigikogu arutleb täna Euroopa võlakriisi üle

Sulge

Täna tuleb Riigikogus arutlusele Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mis käsitleb Euroopa võlakriisi ning selle mõju Eestile. Ettekannetega esinevad akadeemik Urmas Varblane ja majandusekspert Indrek Neivelt. "Keskerakonna fraktsioon leiab, et Euroopa finantskriisi arutelu tuleb tuua Riigikogu saali, kuhu on kaasatud lisaks poliitikutele ka teadlased ja praktikud," rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul seab siiani selge lahenduseta Euroopa võlakriis ohtu nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu tuleviku. "Me peame väga selgelt analüüsima, kuidas mõjutab üks või teine otsus Eesti arengut." Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu fraktsioon algatada kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

12.12.11 Opositsioon algatas elamislubade uurimiskomisjoni loomise

Sulge

Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna Riigikogu fraktsioonid esitasid täna eelnõu moodustamaks uurimiskomisjon elamislubade andmise ja kvoodi suurendamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. "Arvestades, et siseministeerium peaks uurima enda ministri ja tema erakonnakaaslastega seotud tegevust, siis põhjaliku ja erapooletu uurimise tagamiseks on vajalik moodustada uurimisorgan Riigikogus," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Komisjoni ülesandeks on Eesti elamislubade andmisega seotud asjaolude välja selgitamine. Näiteks on komisjoni üks ülesanne elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamine. Algatajad peavad oluliseks Riigikogu ja Eesti riigi usaldusväärsuse taastamist läbi sõltumatu uurimisprotsessi. Komisjoni kuuluvad eelnõu kohaselt kõikide fraktsioonide esindajad. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on uurimiskomisjonil õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks.

10.12.11 Savisaar Venemaast, fosforiidist ja omavalitsustest

Sulge

Täna Suure-Jaanis Keskerakonna volikogu ees esinedes analüüsis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar äsjaseid Venemaa riigiduuma valimisi, keskendus võimalikule uuele fosforiidisõjale Lääne-Virumaal ning arutles omavalitsuste olukorra üle "Venemaa valimised on Eesti jaoks ka sisepoliitiline küsimus, sest siin elab üle 100 000 inimese, kes on valinud Venemaa kodakondsuse. Muide, toimunud on suur muudatus: varem oli Eestis rohkem kodakondsuseta isikuid, nüüd aga on tekkinud rohkem vene kodanikke," märkis Savisaar. Keskerakonna esimees juhtis tähelpanu, et analüütikute arvates polnudki tegu õigete valimistega, vaid suure võltsinguga ning ühtlasi olevat saanud Ühtne Venemaa rängalt lüüa hääletustulemuses. "Kui need olid aga tegelikud valimised, siis ei saa ju kuulutada neid ühe hoobiga võltsinguks. Ja kui oli tegemist totaalse võltsinguga, siis ei saa ometigi samal ajal hõisata Putini partei lüüasaamise pärast." Savisaare hinnangul võib Virumaal olla alanud II fosforiidisõda, 25 aastat pärast eelmise heitluse võidukat lõppu. "Pangem tähele, et Vene-Saksa gaasijuhtme puhul keelas Eesti riik üheselt igasugused uuringud, viidates merepõhja, kalade ja mere floora kaitsmisele. Öeldi, et majanduslik kasu pole oluline, peamine on keskkonna puhtus. Soomlased, muide, teenisid selle pealt päris hästi." "Fosforiidi puhul aga näeme meedias ja muudes struktuurides alanud totaalset pressingut uuringute lubamiseks. Nüüd öeldakse, et fosforiit oleks Eesti majandusliku õitsengu aluseks. Näis, kas Eesti riik hoolib tõesti Balti mere kiludest rohkem kui Virumaa ja terve Eesti elanike elukeskkonnast. Meil tuleb aga iga hinna eest seista terve Eesti maa elamiskõlblikkuse säilitamise eest," rõhutas Savisaar. Keskerakonna esimees märkis ka, et samal ajal kui IRL on palju rääkinud haldusreformist ja Reformierakond selle vajadust eitanud, on mõlemad valitsuspartnerid kiires korras asunud kokku tõmbama kõiki avalikke teenuseid - kaovad päästekomandod, haiglad, koolid, postkontorid. "Omavalitsused on sellel kõigel seni tõsiselt sekkumata toimuda lasknud, kuid äratuskellaks sai VII Omavalitsusfoorum, kus tehti ettepanek Eesti Omavalitsuste Kongressi läbiviimiseks," meenutas Savisaar, "kuni omavalitsused ise haldusreformi poliitikat kujundama ei asu, seni sõidetakse omavalitsusest üle. Suuremad linnad saavad hakkama, aga enamik omavalitsusi kaotab sel viisil oma olemasolu mõtte, kuna avalike teenuste kadumisega muutub elu valdaval osal Eestist tegelikult võimatuks." "Maakondade omavalitsusliidud peavad maavalitsused riigilt üle võtma - sellega algaks maavalitsuste positsioonide kindlustumine ja toimuks haldusreform, mis esindaks Eesti piirkondade, mitte aga Stenbocki maja huve," sõnas Savisaar.

10.12.11 Savisaar: jõulueelsed skandaalid näivad saavat traditsiooniliseks

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar analüüsis täna Keskerakonna volikogu ees esinedes Eesti poliitilist olukorda käsitledes ka IRLi elamislubade skandaali ning sotside ja Vene Erakonna ühinemist. "Jõulueelsed skandaalid näivat saavat Eestile traditsiooniliseks, kuid praegu vaieldakse pigem mitte skandaali sisu üle, vaid selle üle, kellele see kasuks tuleb - reformile, kampsunitele või sotsidele," rääkis Savisaar, "mina arvan küll, et eeskätt kampsunitele ja nende taga seisvatele reformistidele. Kui kuu aega tagasi näis, et respublikaanid on IRL`i praktiliselt juba üle võtnud, siis nüüd tundub, et kui samamoodi jätkub, võib Mart Laar jaanuaris tunnistada, et talle ei jäägi muud üle, kui selle sama erakonna eesotsas jätkata." Savisaare sõnul on IRLi sees Reformierakonna õhutusel käiv madin Keskerakonna jaoks võõras sõda. "Me eelistame pigem kõrvale hoidva metsavenna positsiooni, selmet sõdida võõrastes mundrites võõrast sõda. Muretseme Eesti riigi eest, mitte praegu võimul oleva kliki siseheitluse pärast." "Ilmselt üritab Reform üritab IRLi pikalt praadida, eesmärgiks IRLi tombuke, keda vajadusel saab täiendada sotsidega. Ühe tugevneva partneri asemel jõuludeks kaks päkapikku - mida veel tahta!" märkis Keskerakonna esimees. Rääkides sotside ja Vene Erakonna ühinemisplaanidest rõhutas Savisaar, et suund venelaste kaasamisele on väga hea. "Lõpuks ometi on tekkinud peale Keskerakonna veel üks eesti erakond, kes avalikult ja ka vene keeles teatab, et soovib esindada kõikide Eesti elanike huve, sh vene keelt rääkivaid inimesi." "Vene Erakonna Eestis partneriks valimine on sotsidele siiski kehv valik. Selle Reformierakonna poolt inspireeritud ühe teema partei ainsaks eesmärgiks on olnud Keskerakonnalt vene valijate ülelöömine. Seega on meil on pisut kahju vaadata, kuidas maailmavaatelt kõige lähedasemad sotsid praktilises poliitikas libastuvad Ansipi banaanikoortel," rääkis Savisaar.

09.12.11 Laupäeval toimub Keskerakonna volikogu istung

Sulge

Laupäeval, 10. detsembril toimub Viljandimaal Suure-Jaanis Eesti Keskerakonna volikogu istung. Istungil teeb ettekande poliitilisest olukorrast Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, arutletakse 2012. aasta riigieelarve üle ning antakse ülevaade volikogu komisjonide tööst. Keskerakonna volikogu VIII koosseisu II istung toimub Suure-Jaani Gümnaasiumi aulas (Tallinna 24, Suure-Jaani).

07.12.11 Simson: riigieelarve unustab Eesti inimese

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus esinedes, et 2012. aasta riigieelarve unustab Eesti inimese ning tundub justkui elaks valitsuskoalitsioon mingis teises maailmas. Simsoni sõnul vajame inimeste heaolu parandamiseks tugevat haridust, mille lahutamatuks osaks on nii tasuta koolitoit kui ka õpetajate korralik palk. Sama oluline on ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamine, mis on möödapääsmatu kui tahame valgustatud tänavaid ning korras koole ja lasteaedasid. "Kahjuks ei paista aga riigieelarvest ühtki head sõnumit neile, kes loodavad riigi abile oma olukorra parandamiseks." Simsoni sõnul on riigieelarves valikute tegemisel küsimus eelkõige prioriteetides. "Nii on Euroopa Stabiilsusmehhanismi sissemakseks 30 miljonit eurot leitav, kuid õpetajate palgatõusuks seda lihtsalt pole." "Koalitsioonisaadikud on seda eelarvet taevani kiitnud ja rääkinud, kuidas see lahendab kõik Eesti probleemid, kuid enesekriitikat neil kahjuks pole. Opositsioon on toonud välja eelarve puudused, kuid neist sõidetakse paraku teerulliga üle," lisas Simson. "Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelarvet, mis ei paku lahendust Eesti elu võtmeprobleemidele. Nendeks on mitmete ametite lahutamatuks osaks saanud ebaõiglaselt madalad palgad, ühiskonna suurenev kihistumine, inimeste väljaränne ning loomulikult laste heaolu," lõpetas Simson

06.12.11 Laanet: reformidega kiirustamine seab ohtu siseturvalisuse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna katkestamise ettepaneku eelnõule, millega valitsus soovib kiiremas korras kaotada Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti piirkondlikud üksused. "Kellele on kasulik selline segadus Eesti suurimas siseturvalisuse süsteemis?" küsis Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet. Laanet rõhutas, et eelnõu katkestamise eesmärk on asjaolu, et 2010. aastal liidetud suur ühendamet - Politsei- ja Piirivalveamet - ei tööta veel nii, nagu kavandati. "Esmalt tuleb lasta ühel muudatusel tööle hakata kui uute reformidega alustada. Kui tööd ei suudeta ootuspäraselt korraldada praeguses süsteemis, siis millest peaks tulema usk, et täieliku tsentraliseerituse korral saavad inimesed paremat teenust?" "Keskerakond pole mitte üheselt plaanitavate muudatuste vastu, vaid ei pea õigeks nende liiga varast jõustumist," märkis Laanet, "võib-olla mõne aja pärast on olukord muutunud, süsteemid on tööle saadud ja need muudatused tuleb sellisel kujul ellu viia, aga tuleme selle juurde siis uuesti tagasi."

05.12.11 Ansip peab selgitama Schengeni ruumi turvalisuse ohustamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust seoses kontrollimatu elamislubade jagamisega. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on Eesti kohustatud seisma turvalisuse tagamise eest ühtses Schengeni ruumis. "Ootame selgitust selle kohta, kuidas toimunu taustal hindab peaminister Vabariigi Valitsuse tööd, kelle tegevus võimaldas jagada kontrollimatult elamislubasid." "Eesti elamisloaga kaasneb justkui meeldiva boonusena Schengeni viisa ja vaba tee Euroopasse," selgitas Reps. Peaministrilt soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas kavatsete võtta vastutuse Eesti rahvusvahelise maine kahjustamise eest? Kuidas selline juhtum mõjutab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil? Milliseid meetmeid rakendate olukorra lahendamiseks ja edasiste probleemide vältimiseks?

01.12.11 Simson: Töötukassa reserve tuleb kasutada töökohtade loomiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et valitsuse tänane otsus töötukindlustusmakset mitte langetada ning reservide kasutuselevõtt eelarvekulude katteks on rahva petmine. "Veelgi hullemaks teeb asja see, et need reservid on kogutud inimestelt kindla lubadusega - vähendamaks tööpuudust ja ravijärjekordi - nüüd seda lubadust murtakse," rääkis Simson. "Töötukindlustusmakse mittesihipärane kasutamine samastab selle tavalise tulumaksutõusuga, millele peaminister retoorikas on ikka häälekalt vastu seisnud." Simsoni sõnul vajab valitsus Haige- ja Töötukassa reserve, et näidata valitsussektori tasakaalu kunstlikult paremana. "Valitsuse rahahäda näitab ilmekalt ka see, et ollakse kategooriliselt vastu töötukindlustusmakse langetamisele." "Kummalisena mõjub olukord, kus peaminister Riigikogus ei väsi Eesti tublidust kiitmast, kuid nüüd hirmutatakse oma tahtmise saamiseks ebakindla tulevikuga," lisas Simson, "Reformierakonna egoismi ühiskonna suhtes ilmestab olukord, kus Haige- ja Töötukassa nõukogust on juba üks osapool lahkunud, kuid tuimalt surutakse oma tahtmist peale ning asjatundjate arvamust ei tahetagi kuulata."

01.12.11 Keskerakond ja Jalgpalliliit peavad jalgpallilahingu

Sulge

Keskerakonna ja Eesti Jalgpalli Liidu meeskonnad peavad täna sõprusmängu jalgpallis. Pall lüüakse lahti kell 18.00 Sportland Arenal, kus Keskerakonna ridades saab mängimas näha Riigikogu liikmeid Lauri Laasit, Deniss Boroditši ja Rainer Vakrat. Jalgpalliliidust jooksevad teiste seas väljakule eksproff Indrek Zelinski, Meistri- ja Esiliiga tegevjuht Dmitri Skiperski ning noortekoondiste sakslasest peatreener Frank Bernhardt. "Kui varem on Keskerakond võtnud jalgpallis mõõtu nii Reformierakonna kui ka IRLiga, siis nüüd esitasime väljakutse Eesti Jalgpalli Liidule. Kohtumine toimub meie initsiatiivil," rääkis Riigikogu liige Lauri Laasi, üks kohtumise eestvedajatest. Laasi sõnul on tegemist sõprusmänguga, mille eesmärgiks propageerida jalgpalli, sporti ja tervislikke eluviise. "Loodan, et ühtlasi saame nii tihendada koostööd Riigikogus hiljuti loodud jalgpalli toetusrühma ning Eesti Jalgpalli Liidu vahel." "Usun, et tuleb põnev kohtumine ning loomulikult loodan meie meeskonnale võitu. Vastased on aga kahtlemata tugevad ning mäng ei tule sugugi lihtne," lisas Laasi. Sportland Arena on A. Le Coq Arena harjutusväljak ning asub peaväljaku kõrval aadressil Asula 4b.

28.11.11 Edgar Savisaare akadeemiline loeng "Venemaa ja Eesti - 20 aastat hiljem" M.Lomonossovi nim. Moskva Riiklikus Ülikoolis 24. novembril 2011

Sulge

Mul on hea meel jälle viibida Moskva üliõpilasauditooriumis ja pealegi sellises kuulsas kõrgkoolis, nagu Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Minu aspirantuuripäevad Moskva auditooriumites on juba kolm aastakümmend tagasi läbi. Kuid ekslik oleks arvata, et need kolmkümmend aastat on igaveseks katkestanud seotuse tunde. Ma püüan endiselt aeg- ajalt Moskvas käia, mulle meeldib vastu võtta külalisi Venemaalt. Lõppude lõpuks ma lihtsalt klikin Odnoklassniki.ru ja otsin üles tuttavaid vene nimesid. Õnneks selleks pole vaja viisat. Igal juhul seni polnud vaja. Pean tunnistama, et ega selliseid sõpru pole mul palju, kuid loodan, et pärast tänast kohtumist tuleb neid juurde. Täna tuleb juttu nii Eestist, kui ka Venemaast. Täpsemalt nende läbitud teede võrdlemisest. Enne, kui selle juurde asuda, vaatame, mida kujutab endast riik, kust ma tulin. (Lühike videoklipp): Tallinn on selle poolest kuulus, et temas on ühte sulanud muistne ja uus. Mõni aasta tagasi tegime me Tallinnas arheoloogilisi kaevandusi ning ilmnes, et inimesed elasid siin juba kuus tuhat aastat tagasi. Nad püüdsid kala. On alust arvata, et siin asus Euroopa üks vanimaid asustusi. Ning kõrval näeme uut Tallinnat - kõrghooneid, see on Tallinna city. Üks Singapuri investor kavatseb ehitada meie linnas 60-korruselise hoone. See saab olema Baltimaade kõrgeim hoone. Muidugi, kui muinsuskaitsjad lubavad meile seda. Kakskümmend aastat Eesti ja Venemaa arenesid esmapilgul erinevaid teid mööda, kuid vaadeldes üksikasjalikumalt, milleni oleme jõudnud, näeme, et suures osas meie teed olid analoogsed ja me astusime liiga tihti samale rehale. Terve Venemaa võrdlemine riigiga, mille kogu elanikkond moodustab moskvalastest vaid kümnendiku, võib teile isegi kohatu tunduda. Kuid ma loodan, et see pakub huvi mõlemale poolele, sest inimarengu põhinäitajad on universaalsed ja nende võrdlemine võimaldab teha järeldusi meie riikide poolt teostatavate poliitikate efektiivsusest. Mihhail Lomonossov kirjutas tema poolt krahv Šuvalovi kaudu kõrgeimale võimule suunatud kirjas riigi põhiprobleemide kohta: "Selle algust pean kõige peamiseks asjaks: Venemaa rahva säilitamist ja siginemist, milles seisneb kogu riigi suurus, võimsus ja rikkus." Teie ülikooli suur rajaja defineeris 250 aastat tagasi iga riigi peamise ülesande. Nii et arengu peamiseks indikaatoriks on elanikkonna näitajad. Me kasutame allikatena USA Luure Keskvalitsuse avaliku andmebaasi ning Vikipeediat. Asume arvude juurde. Elanikkond Eesti elanikkond on viimase 30 aasta jooksul kahanenud 1,6-lt miljonilt 1,3 miljonini. Me oleme kaotanud ligi 300 tuhat inimest ehk 20%. Venemaal vähenes elanike arv selle ajaga 149 miljonilt 139 miljonini. Kadu on 10 miljonit ehk 7%. Elanikkonna arvult Eesti on praegu seitsmekümnendate aastate alguse, Venemaa - kaheksakümnendate tasemel. Taganemine on üpris ränk mõlemil: Eestil 40 aasta võrra, Venemaal - 30. LKV hinnangul Eesti rahvastiku arv kahaneb 2011. aastal veel 0,64%, Venemaa oma - 0,47%. Selle näitaja osas on meie riigid sootuks globaalsete autsaiderite hulgas, olles vastavalt 225-l ja 222-l kohal. Meie vahel asuvad Läti ja Ukraina, meist tagapool vaid Montenegro ja Bulgaaria. Eesti elanikkonna suuri kahanemisi on ka varem juhtunud, kuid sellist pikaajalist ja sügavat mõõna pole toonud isegi maailmasõjad. Esimese maailmasõja ajal Eesti elanikkond vähenes 133 tuhande inimese võrra, Teise maailmasõja tulemusena 250 tuhande võrra. Venemaal on rahvastiku vähenemine võrreldav Teise maailmasõjaga, mil elanike arv vähenes ligi 12 miljonit. Kui poleks NSV Liidu lagunemisele järgnenud teistest liiduvabariikidest inimeste juurdevoolu, siis oleks Venemaa elanikkonna vähenemine proportsionaalselt võrreldav Eesti inimkaotustega. Keskmine vanus Meie elanikud on umbes ühevanused. Eestis on keskmine vanus 40,5 aastat, Venemaa keskmine elanik on natuke noorem - 38,7 aastat. Meie keskmine vanus on lähedane vana Euroopa keskmise eaga, mis moodustab Euroopa Liidus 40,9 aastat. Eluiga Eestis (73 aastat) on natuke kõrgem, kui Venemaal (66 aastat), kuid me mõlemad jääme alla Euroopa keskmisele (79,4 aastat). Ökonomistide jaoks on see küll pigem hea uudis, kuid igaühele meist isiklikult vaevalt. Elanikkonna tihedus on Eestis 28,4, Venemaal aga 8,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes Euroliiduga, kus rahvastiku tihedus ulatub 112 inimeseni ruutkilometri kohta, oleme me hõreda asustusega maadeks. Linnastumine Mõlema riigi elanikud kalduvad massiliselt kolima linnadesse, eriti suurlinnadesse. Venemaal on sellisteks esmajärjekorras Moskva ja Peterburi. Eestis tullakse Tallinna, kus elab umbes kolmandik , kui aga arvestada koos ümbruskonnaga, siis ligi pool riigi elanikke. Kui kollektiviseerimise ajal voolas elu taludest ja küladest kolhooside ja sovhooside keskustesse, siis nüüd jätkub väike- ja isegi maakonnalinnade elu rohkem inertsi jõul. Huvitav on märkida, et linnastumise astme poolest Venemaa edestab Eestit: linnaelanikkond moodustab Eestis 69, Venemaal aga 73%. Eestist väljaränne Kui kurb see ka poleks, kuid seisame nii meie, kui ka teie silmitsi väljarände probleemiga, mis jätab meid ilma töövõimelisest ja kõrgkvalifitseeritud elanikkonna osast. Sellekohaseid reaalseid arve Eestis - ja mulle tundub, et ka Venemaal - püütakse hoolikalt hoida saladuse loori all. Kuna aga täpsed andmed pole kättesaadavad, muutusid nad poliitilise võitluse vahendiks. Teada on, et enamik töö- (või sotsiaal-)migrante suunduvad Eestist Soome, samuti Rootsi, Iirimaale - ühesõnaga Läände. Eesti kodanikele, kes samal ajal on ka Euroopa Liidu kodanikud, pole seal tööleasumisega suuri probleeme. Eestis elamisluba omavate Venemaa kodanike jaoks reisimine on vaba, kuid see ei anna võrdseid õigusi tööleasumiseks. Aga leidlikumad ja ettevõtlikumad, kes omavad ka kvalifikatsiooni, tööd leiavad. Vaid üksikud aga asuvad alaliselt elama Venemaale. Miks? Üheks põhjuseks võib olla see, et Venemaa presidendi üleskutse naaseda isamaale ei toetu küllaldasele materiaalsele abile, ajaloolisel kodumaal elukoha valik on piiratud. Võimalik on ka teiste põhjuste olemasolu. Nendest ma räägiksin hiljem. Kuid minu veendumuse kohaselt asi pole umbusus Venemaa suhtes. Ning seda tõestab viimaste aastate uus trend: omades valiku Eesti ja Vene kodakondsuse vahel hakkasid nn kodakondsuseta isikud ligi kaks korda sagedamini valima Venemaa kodakondsust. Tänaseks on Eestis 117 tuhat Venemaa kodanikku. Neid on juba rohkem, kui kodakondsuseta isikuid. Sellise valiku põhjuste seas võivad olla Venemaa poolt pakutavad sotsiaalsed eelised. Näiteks on Eestis vastu võetud otsus pensioniea tõstmise kohta. Venemaal on see tunduvalt madalam. Lisandub ka leping vastastikusest nii Eesti, kui ka Venemaa territooriumil teenitud tööstaaži arvestamisest. Sellest sai lisapluss Venemaa kodakondsuse valiku kasuks. Teistsugune praktiline kasu seisneb selles, et Eestis (ja sellega ka Euroopa Liidus) elamisluba omavad Venemaa kodanikud osutuvad teiste Eesti elanike kategooriatega võrreldes olevat eelisolukorras. Kui Eesti kodanik või kodakondsuseta isik vajab Venemaale sõiduks viisat, siis esmalt mainitutele on avatud nii Euroopa ja Venemaa, kui ka kõik SRÜ riigid. Lõppude lõpuks ei tule Venemaa passiga kutsealuses eas noortel teenida ei Eesti ega ka Venemaa sõjaväes. Kuid Venemaa kodakondsuse valikut dikteerivad mitte ainult puhtpraktilised kaalutlused. See on kindlasti ka teatud pettumuse tulemus. Samalaadne asi on juba olnud meil teiega ühises ajaloos mitte eriti ammu. XIX sajandi teisel poolel hakkasid Eesti talupojad, kes enamuses olid luteri usku, massiliselt minema üle õigeusku. Selles väljendus sajanditepikkune protest neid ekspluateerinud saksa mõisnike vastu. Samaaegselt levisid kuulujutud, et isake tsaar annab õigeusklikele talupoegadele maad. Ning tung õigeusku kasvas. Kõige naljakam, et maad lõppude lõpuks ka anti, aga mitte Eestimaal. Nii tekkisid õitsvad eesti asulad Põhja-Kaukaasias ja Siberis. Ka XXI sajandi algul tehakse protestivalikut. Valides Venemaa kodakondsuse, inimesed keelduvad osalemas parlamendivalimistes Eestis, loobuvad võimalusest olla valitud võimuorganitesse või teha karjääri riigiteenistuses. See on kahtlemata kaotus, ja esmajärjekorras Eesti jaoks. Küll aga suhteliselt hiljuti oli kohalike venelaste seas nõudlus Eesti kodakondsuse järgi suur. 20 aasta jooksul nägid inimesed valitsuses kahte mitte-eestlasest ministrit (seegi juhtus ainult siis, kui võimul oli meie Keskerakond), nägid väärilist esindust parlamendis ja säilitasid lootuse, et suudavad mõjutada riigi sise- ja välispoliitikat. Kuid parempoolne valitsus seadis ette rahvusfiltri. Ja täna ministrite ning isegi ministeeriumite kantslerite ja riigiametite juhtide seas pole minu teada mitte ühtegi mitte-eestlast. Huvi kadumine Eesti kodakondsuse vastu langeb ajaliselt kokku praeguse valitsuse võimulolekuga. Võib ka täpsemalt määratleda - 26. aprilliga 2007, mil teisaldati Pronkssõdur. Kuid ka see kuupäev on tinglik, kuna mälestusmärgi demonteerimisest sai meie valitseva eliidi majanduslike, geopoliitiliste ja sisepoliitiliste suunitluste haripunkt. Arvan, et noortele Venemaa politoloogidele pakub huvi teha enda jaoks selgemaks nende sündmuste tausta. 2005.a. kui Keskerakond oli valitsuskoalitsioonis, ostis riik Ameerika firmalt tagasi enne Eesti riigile kuulunud ning vahepeal erastatud raudtee. Raudtee väljaostmine andis riigile võimaluse ära kasutada Eesti geograafilised trumbid - arendada transiiti, kindlustada raudtee ja sadamate hõive. Kuid see tähendas samaaegselt ka Venemaaga majanduslike suhete normaliseerimist ja sisepoliitika liberaliseerimist. Mulle tundub, et olid olemas majanduses Venemaa suunitluse nõrgendamisest huvitatud jõud. Igal juhul sellele viidab Vikileaks. Vahendiks saigi pronkssõdur. Tolleaegne, aga ka praegune peaminister tegi katse meid kui koalitsioonipartnereid sellesse kaasa tõmmata. Meie aga olime huvitatud kokkuleppe saavutamisest kohalike venelastega, mitte aga otsustamisest uisapäisa, demonteerides mälestusmärgi pimedas, saladuse katte varjust ning jõu abil. Tulemusena tõrjuti meid valitsuskoalitsioonist välja ja edasine toimus meie selja taga. Mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline tulemus on teile teada: peale 2007. aastat Venemaa transiit sulas järsult kokku ning raudtee väljaostmine loodetavat kasu ei andnud. Eesti ühiskond lõhenes ja see lõhe eksisteerib seniajani. Nüüd läheb vaja mitu aastat, ja mis peamine, poliitilist tahet, et taastada Eestis elavate rahvaste vahel normaalsed suhted. SKP ühe elaniku kohta SKP ühe elaniku kohta on meie riikides umbes võrdne. Maailmapanga tabelites me asume heanaaberlikult selle näitaja osas 44-l ja 45-l kohal. Sarnane on ka meie valitsevate eliitide lähenemine maksukoormuse jaotamisele. Proportsionaalne tulumaks teeb vaeseid vaesemaks, rikkamaid aga rikkamaks meil 1993.aastast, teil - 2001-st. Kui vaadata proportsionaalse ja astmelise tulumaksu leviku Euroopa kaarti riikide lõikes, siis võib märgata, et Ida-Euroopa maad kaldusid sotsialismist liberalismi äärmusesse. Ning kui Venemaal tema sotsiaalse dominandiga rakendatakse selliseid meetmeid, nagu tipp-manageride täiendav maksustamine või diferentseeritakse sotsiaalkindlustuse makseid, siis meil teenib maksustamise süsteem teenib ainult rikkamate huve. Piisab ütlemast, et tulumaksuga maksustatakse ka niigi väikese pensioni seda osa, mis ületab miinimumpalga. Keskerakond, kuhu kuulun ka mina, peab astmelise tulumaksu sisseseadmist üheks põhilisemaks poliitiliseks ülesandeks. Me seadsime enda ülesandeks keskklassi toetamise, kuigi mõistame hästi, et enne tuleb keskklass tegelikult luua. Jääb ju keskklassi osakaal Lääne-Euroopa, rääkimata juba Skandinaavia tasemest meil tublisti maha. Kui juba tuli keskklassist juttu, siis Venemaal moodustab minimaaltasu natuke üle 100 euro, Eestis - 272 euro. Ei siin ega seal perekonda selle rahaga ei toida. Aga seda siis, kui üldse tööd on. Eestis on säilinud peale kriisi tipu läbimist tööpuudus 10% tasemel, Venemaal on olukord vaid natuke parem - 7%. Omandireform 20 aastat tagasi algasid meie majanduse ümberkujundamise protsessid omandireformist. Eestis sai põhiliseks omandi massiline tagastamine, Venemaal - erastamine raha ja vautšerite eest. Igaüks nendest moodustest omab oma eeliseid ja tõsiseid miinuseid. Väga kiire tagastamine tekitas terve salga uusi eraomanikke, kellel läks vaja mitu-mitu aastat enne, kui nad ära õppisid, mida võib selle varaga peale hakata. Arvan, et kõige suuremaks Eestis tehtud veaks oli taringu kiirustades erastamine. Esmajärjekorras mõtlen ma raudteed, veevarustust ja kütet. Lihtsalt imekombel õnnestus meil tagasi lükata energiasüsteemide erastamise katsed. Tänapäeval on Eesti majanduse lõviosa on välisomanike kätes. See käib pankade, meedia jne kohta. Aga ikkagi jäävad mõningad perspektiivikad ettevõtted ka Eesti omanike kätte. Nii on laevakompaniist Tallink saanud suurim reisijateveo ettevõtte Läänemerel. Kiirelt areneb Balti Laevaremonditehase kontsern, mis omab head kasvupotentsiaali. Venemaal erinevalt Eestist jääb kontroll majanduse üle peamiselt riigi ja rahvusliku kapitali kätte. Varsti juba kuus aastat on Eesti Euroopa Liidu liikmeks; aasta saab peagi täis meie astumisest eurotsooni. Venemaa kavatseb ühineda Ülemaailmse Kaubandusorganisatsiooniga. Tundub, et Eesti peaks tundma rõõmu suure turu, kuhu pürgib ka Venemaa, eelistest. Kuid vaba konkurentsi peamine boonus - hindade alandamine - pole meieni jõudnud. Pigem vastupidi, mitmete positsioonide osas hinnad on isegi kerkinud. Paljud meie kaubad on võrreldes analoogsete kaupadega Venemaal isegi tunduvalt kallimad. Nii maksab 95-da bensiini liiter Venemaal ligi 70 senti, Eestis aga 1 euro 25 senti. Rukkileiva kilo maksab Venemaal ligi 70 senti, Eestis aga 1 euro 50 senti. Tõsi küll leiva osas tuleb arvestada Vene riigi interventsiooni, Eestis aga selline kontroll puudub. Suhkru kilohind on vastavalt 75 eurosenti ja 1 euro 20 senti. Tahes-tahtmata jõuab järeldusele, et Venemaal on turukonkurents palju tugevam, kui Euroliitu kuuluvas Eestis. Võimu vertikaal Alles poolteist aastakümmend tagasi Eesti maavanemaid valiti. Nüüd, nagu teilgi kubernere, määratakse. Need on võimu tsentraliseerimise välised tunnused, mis peegeldavad meie poliitiliste tehnoloogiate samasuunalist ja isegi sünkroonset arengut. Tegelik regioonide potentsiaal aga väheneb kasvutrendiga väiksematest suuremate poole, arenguvedurite osa üha rohkem langeb suurlinnadele ja väikelinnade elu kestab inertsi jõul, kui üldse kestab. Eestis põrkusime me kokku olukorraga, kui riigi territooriumi suuremal osal kohalikud omavalitsused ja nendega seotud ametiasutused muutusid peagi ainukesteks tööandjateks, provintsi elu ainuallikaks. Ma mõistan, et samade probleemide ees seisab ka Venemaa. Ning asi pole selles, et ülal pidada neid omavalitsusi - sellega tullakse kuidagi toime - asi on selles, et - omavalitsustel pole enam keda valitseda jäänud on vaid vanurid ja sandid. Ja kui palju neidki on... Naised poliitikas Võimu tipus ei ole kuigi palju naisi. Nii teil, kui ka meil on üksikud naisministrid. Eestis meie ühekojalist parlamenti juhib naine - Ene Ergma, teil on senati eesotsas meie ammune Peterburi linna sõpruspartner Valentina Matvijenko. Selles küsimuses me erineme drastiliselt Läänest, eriti Skandinaaviamaadest. Keskerakond tegi suure panuse naiste kaasamisele suurde poliitikasse. Minu asetäitja erakonnas ja kaks asetäitjat Tallinna Linnavalitsuses on naised. Kuid meie ühiskond on seni päris külmalt suhtunud soolise võrdsuse poliitikasse. Meedia Nii Eestis, kui ka Venemaal suures meediaruumis domineerib võimupartei. Mis puutub uude meediasse, siis meenuvad Suvorovi sõnad, et "kuul on tobu, tääk on tubli" - ühiskonna peamiseks mõjutamisvahendiks jääb endiselt televisioon. Internet ja sotsiaalvõrgustikud omavad juba tähtsat kohta info loomises ja levitamises, kuid siiski nende osa on praegu pigem täiendav. Selge, et see on vaid aja küsimus. Riigikaitse Küpsemas on päris kiire üleminek ajateenistusest kutselisele armeele. Eesti tegi panuse kollektiivkaitsele NATO, Euroopa Liidu ja Põhjamaade raames. Venemaa riigikaitsepoliitika keskmes on endiselt Venemaa ise. Demokraatia ja kohus Eestis parlamendivalimiste künnisel president teatas, et ta mingil juhul ei anna Keskerakonnale võimalust moodustada valitsust. Venemaal peaminister tegi enne kohtu toimumist avalduse, et Hodorkovski tingimata tunnistatakse süüdi olevaks. Mõlemas avalduses peegeldub teatud ükskõiksus demokraatia ja õigusriigi institutsioonide suhtes. Ma arvan, et kahjuks see tendents on mõlemas riigis suurenev. Ajalugu poliitikas Viimase ajani Teise Maailmasõjaga seotud temaatika oli valdav meie riikide sisepoliitikas. Meil on sellest võitnud äärmuslased. Keskerakond, kelle prioriteediks on ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne areng, sai kannatada. Kuidas see temaatika avaldub teil, võite te ise otsustada. Arenenud infotehnoloogia Tänu meie maa kompaktsusele meil õnnestus välja töötada ning rakendada rida, võib öelda, näidisprojekte. Nende seas on isklik ID-kaart, mis peale isikuandmeid sisaldab ka selliseid asju, nagu juhiload, sõidupilet, medkindlustus jne. Nende seas on elektrooniline pangandus- ja maksusüsteem, e-kool, kus lapsevanemad võivad näha lapse hindeid, koduseid ülesandeid, tunniplaani jne. Nende seas on ka parkimistasu maksmine mobiiltelefoni abil ja teised mugavust loovad lahendid. Teeb rõõmu, et nende projektide vastu tuntakse laialdast huvi, seda teevad ka Venemaa keskasutused ning regioonid. Kuid on olemas ka veel üks elektrooniline projekt, mille vastu tunnevad huvi eranditult vaid vene kolleegid - valimised interneti kaudu. Teistes maades suhtutakse meie elektroonilistesse valimistesse parimal juhul muiates. Nii Ameerika, kui ka Euroopa eksperdid on jõudnud järeldusele, et meie internet-valimiste süsteem pole läbipaistev ning võimaldab tulemustega manipuleerida. Ma loodan, et venemaalased ei tee seda viga, et kopeerida meie valimissüsteemi. Kui aga teid ikkagi huvitavad valimised interneti kaudu, siis soovitaks tutvuda Norra süsteemiga. See võimaldab vähemalt kontrollida valimiste protseduuri. Ja mis eriti tähtis, Norra süsteem on avatud tulemuste adekvaatsuse ekspertlikuks kontrolliks. Eesti süsteem seda ei võimalda. Ma näen selles auditooriumis noori inimesi, kelle karjäär on alles algamas, ja loodan, et kahekümne aasta pärast te kõik olete juhtivatel positsioonidel teie poolt valitud huvitavas valdkonnas. Me läbisime teiega koos teekonna, milleks Venemaal ja Eestil kulus 20 aastat. Proovime nüüd vaadata, milliseks saab maailm veel 20 aasta pärast, kui te olete oma karjääri tipu lähedal. Ennustus on muidugi tänamatu asi, kuid reaalselt sellega tegeldakse igal pool ja alati. Pole ka meil sellest pääsu. (Video: Hiina Uus Aasta Tallinnas) Niisiis ma usun, et kiireneb Euroopa, Venemaa ja Hiina lähenemine. Pange tähele, et Hiinast seoses kriisiga eurotsoonis räägitakse kui võimalikust põhivõlausaldajast, omamoodi messiast Euroopa jaoks. Sama osa omistatakse mõnikord ka Venemaale. Ma arvan, et peale uue Euraasia liidu jalge alla saamist Venemaa koostöö Euroopa Liidu ja Hiinaga vaid tiheneb. Hiina tunneb suurt huvi Euroopa autotööstuse vastu jne. Euroopa ja Hiina on omavahel seotud tihedamini, kui seda kujutatakse ette Venemaal. Nii et Venemaa strateegiline ülesanne säilitada tasakaal Lääne ja Ida vahel satub küsimärgi alla. Lääs saab Hiinaga kokku leppida ka üle Venemaa. Seejuures me peame arvestama Hiina positsioonide tugevnemist esmajärjekorras Aafrikas, kuid ka Ladina Ameerikas. Hiina on ainukesena kaasaegses maailmas võimeline ja huvitatud pakkuma ressursse töötlemata tööstustoorme ja suure inimpotentsiaaliga maade arendamiseks. Isegi optimistliku stsenaariumi kohaselt tuleb Euroopal rakendada suuri jõupingutusi säilitamaks oma praeguseid positsioone selliselt muutuvas maailmas. Ma loodan, et praeguse eurokriisi tulemuseks ei saa eurovaluuta tsooni lagunemine, mis viiks Euroopa võimatuseni osaleda globaalses mõjusfääride jaotamises. Kuigi just Hiinaga globaalse konkurentsi tunnustamine on seni olnud Euroopa integreerimise üheks peamiseks ajendiks. Euro kriis võib kiirendada Hiina üleoleku saavutamist Euroopa üle. Hiina, nagu ka Venemaa, omab reaalseid kasvuvõimalusi. Ning ma usun siiralt, et Hiina müür, mille virtuaalne kujund säilib tänaseni kaasaegses poliitikas, on oma tähtsuse minetanud. Hiina ei isoleeri enam ennast ning ei vaja kaitsevalli vaenulike hõimude vastu. Ta on juba peaaegu täielikult avatud ülejäänud maailmale. Ja ma loodan, et maailm ei sulge ennast tema eest ning ei püstida Hiina ümber müüri. Rikas Lõuna ja vaene Põhi? Kui me Eestis ei taha maailma jagunemist 20 aasta pärast rikkaks Lõunaks ja vaeseks Põhjaks, peaks me igakülgse koostööga lihvima maailma arengu teravaid nurke. Ainult selliselt saame me kahe- või mitmepooluseliselt maailmalt minna üle poolusteta maailmale. Esiplaanile tõusevad linnad - Hansa Liit Võimalik, et täna see kõlab utoopiana, aga võib olla ka mitte. Ma usun, et rahvuslike valitsuste osa tulevikus väheneb ning esiplaanile hakkavad kerkima linnad, globaalsed suurlinnad ja hiidlinnastud.Venemaal on nendeks Moskva ja Peterburi. Me näeme linnastumise ülikiiret kasvu nii Hiinas, kui ka Indias. Ma arvan, et on vaid aja küsimus, millal linnad hakkavad hõivama nii riikides, kui ka globaalsel väljal positsioone, mis vastavad nende elanikkonna arvukusele ja majandusliku võimsuse reaalsele kaalule. Inimkond on seda juba üle elanud mitte ainult Vahemere linnriikide ajastul, vaid ka Läänemerel Hansa Liidu aegu. Euroopa kuningate võim oli habras, ilma tegid vabad linnad. Kaubatee, mis laius Lääne-Euroopast Novgorodini, sünnitas ja sajandeid toitis palju linnu. Nende seas ka Tallinnat. Kaubanduse ja oskustööga väärtusi loovad linnad tolleaegse Euroopa kontekstis said loova kultuuri majakateks. Ma arvan, et ka tänased suurlinnad oma avatuse ja loova vaimu poolest on neid ümbritsevatest rahvusriikidest palju tugevamad. Ma arvan, et ajalugu kordub siis, kui hiidlinnastutest saavad sisult sõltumatud globaalsed keskused. Loomulikult ma poleks õigustanud teie lootusi, kui jätaks kõrvale eesti-vene rahvussuhete teema. Alguseks paar viimase aja tähtsündmust videoklipis. (Video: jalgpall Eesti-Venemaa; Matvijenko; Patriarh-kirik ja Jakunin). Meil on Vassiljev - parlamendi liige ja austatud arst-geriaater. Kuid ta pole kõige tuntum Vassiljev Eestis. Kõige tuntuim Vassiljev on jalgpallur, kes neil päevil on teistkordselt tunnistatud aasta parimaks jalgpalluriks. Ta mängib nüüd Permi Amkaris. Eestis jumaldavad teda lastest vanuriteni, venelastest ja eestlasteni. Parlamendis on kümme vene soost saadikut, nendest muide kaheksa Keskerakonnast. See arv vastab ligikaudu vene päritoluga Eesti kodanike osatähtsusele. Jah, mittekodanikud ja Vene Föderatsiooni kodanikud selles arvsuhtes esindatud pole, kuid kohalikel valimistel, kus neil on hääleõigus, kujuneb pilt palju täiuslikum. Tallinna linnavolikogus on juba 17 venelast. Minu arvates vaatamata 2007. aastal tekkinud rahvuste vahelisele lõhele, suhted eestlaste ja venelaste vahel hakkavad paranema. Vene noored on põhiliselt eesti keele ära õppinud ning nende jaoks avanevad uued võimalused. Probleemidega põrkuvad kokku pigem eesti noored, kes selle näitaja poolest tööturul jäävad alla oma venelastest eakaaslastele. Inglise ja teisi võõrkeeli valdavad nii ühed, kui ka teised. Eesti riigi suur poliitiline ülesanne - õpetada meie venelaste uutele põlvkondadele eesti keelt - on põhiliselt täidetud. Kuid seejuures me ei õpetanud eestlaste noortele põlvkondadele vene keelt. Ma ei oska hinnata, on see hea või halb. Aga see oleks praktiline arvestades seda, et kolmandik elanikkonnast räägib vene keelt ning meie kõrval asub suur selles keeles kõnelev riik. Vene keele mittetundmisest võib tööturul noorte eestlaste jaoks saada tõsine probleem. Arvan, et selles tuleb otsida noorte eestlaste Läänes töötamise tungi üht põhjust. Ja see tung võib osutuda isegi tugevamaks, kui nende venekeelsetel eakaaslastel. Arvan, et Eesti jaoks on tähtis õppida tundma Venemaa kogemust rahvusküsimuses. Me teame, et suhted venelaste ning Kaukaasiast ja Kesk- Aasiast tulnud migrantide vahel on küllalt keerulised, kui mitte öelda teravad. Kuid teie jaoks see probleem pole tabu teema. Eestis täna praktiliselt pole migrante ning minu arvates me pole valmis erinevatest kultuuri- ja keeleruumidest inimeste vastuvõtuks. Peab aga selge olema, et peale kaheaastakümnest rahvaarvu vähenemist välistööjõu kasutamiseta hakkama ei saa. Oma poliitikaga, mille tulemuseks olid sündivuse vähenemine ja emigreerumine, me juba tegime valiku. Ma ei välista just Venemaalt erineva kultuuri- ja usulise taustaga inimeste sisseelamise kogemuse õppimist. Me võime ju õppust võtta ka teie vigadest. Praegune Eesti ja Venemaa vaheliste suhete seis ei rõõmusta. Kaubavahetus jätab paremat soovida. Äriringkonnad, kultuuritegelased ja teadlased suhtlevad omavahel episoodiliselt. Meie vahel paistab olevat liiga palju eelarvamusi. Info on puudulik ja sageli moonutatud. Meie suhted jõuavad mõnikord riski piirile ning ei ühed ega teised midagi head siin ei oota. Poliitikute seas pole haruldane suhtumine: me ei taha pidada Venemaaga sõprust, pigem omada temaga võimalikult vähem suhteid. Mulle tundub, et nii Eestis, kui ka Venemaal on poliitikuid, kes tahaks mobiliseerida oma rahvast kasutades ebameeldivate naabrite argumenti. Eriti valimiste eel! See toimub poliitikute, eriti parempoolsete poliitikute tasemel. Olmetasandil on märgata vastupidist. Ühe uuringu käigus Eesti elanikele esitati küsimus: "Kuivõrd Teie arvates on oluline Venemaa mõju Eesti edasisele arengule?" Selgus, et tervelt kaks kolmandikku eestlastest arvavad, et Venemaa mõjutab järgnevat Eesti arengut väga või küllalt oluliselt. Inimesed tunnetavad Venemaa tähtsust Eesti jaoks. Tänane loeng sai katseks seda tähtsust mõtestada. Tuleb näha uusi suhteid, tuleb määrata ühised huvid ja eesmärgid. Mõlemal riigil tekkisid uued arengu võimalused ja ressurssid, mida saab vastastike suhete arendamisel kasutada. Lõppude lõpuks eksisteerib analoogsete arenguteede, sarnaste edusammude ja vigade viimase kahekümne aasta kogemus. Millest ma ka püüdsin rääkida selle loengu ajal. Meie arenguteed on tegelikkuses rohkem sarnased, kui me tahaks endale tunnistada. Ma loodan, et uued kasulikud ja vajalikud suhted Venemaa ja Eesti arengus on meil ees!

26.11.11 Keskerakonna Tallinna nõukogu esitas Haabersti linnaosavanema kandidaadiks Marek Jürgensoni

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas Haabersti linnaosavanema kandidaadiks Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgensoni. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Jürgenson on varem töötanud ka Kesklinna vanema ametikohal. "Võtan hea meelega uue väljakutse vastu ning usun, et saan Haaberstis kasutada varasemaid kogemusi nii Kesklinna linnaosast kui ka ettevõtlusametist," rääkis Jürgenson. "Usun, et Haabersti kõige enam lahendust nõudvad küsimused on parkimisprobleemid ning Õismäe siseringi korrastamine. Samuti tuleb tegeleda Haabersti ranna alade arendamise ning heakorraga." "Loodan meeldivat ja aktiivset koostöööd korteriühistutega eelkõige projekti "Hoovid korda" raames. Sama tähtis on aga ka koostöö loomaaia ja vabaõhumuuseumiga," lisas Jürgenson. Jürgensoni kandidatuuri peab heaks kiitma Haabersti linnaosa halduskogu. Linnaosavanemad kinnitab ametisse Tallinna Linnavalitsus.

24.11.11 Lenk: kas Pühajärve kooli sulgemine on algus maakoolide likvideerimisele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust, kas Pühajärve põhikooli sulgemine on algus massilisele maakoolide likvideerimisele. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk märkis arupärimist üle andes, et vaatamata lastevanemate varasematele korduvatele protestidele ja arupärimistele kooli sulgemise otsuse õigsuse kohta, suletakse Pühajärve põhikool. "Soovime peaministri selgitust, kas põhikoolide sulgemine on üks osa koolireformist, mille käigus on kavas panna kinni hulk gümnaasiume üle Eesti?" Lenk märkis, et kodulähedase kooli hoidmine peab olema riigi prioriteet ning haridusreformi varjus maakoolide sulgemine on lubamatu. "Soovime peaministri vastust, kuivõrd oluliseks peab ta õpilastele kodu lähedase põhikooli säilimist. Samuti ootame selgitusi, miks Otepääl, kus võimul on Reformierakond, ei anna kohalik võim kooli hoolekogule selgitusi ja arvestusi kooli sulgemise vajaduse kohta?" 23. novembril toimus Valgamaa Otepää Vallavolikogu istung, kus lastevanematest, õpilastest ja õpetajaist pungil saalis tehti otsus Pühajärve põhikooli sulgemise kohta. Seda vaatamata lastevanemate vastuseisule.

24.11.11 Reps: lahendust vajab lasteaia kõrge toidukulu ja madal lapsetoetus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps märkis lasteaia kulusid kommenteerides, et lapsevanemale on kohatasust märkimisväärselt suurem lasteaia toidukulu. Tema sõnul on probleem ka madalas lapsetoetuses, mis ei kata isegi lasteaia kohatasu. "Kuna üha enam kasvavad lasteaias kulutused toidule, siis on Keskerakonna fraktsioon korduvalt teinud ettepaneku, et tagada lasteaia toidukulu katmine 1,5 euro ulatuses," ütles Reps. Tema sõnul on keeruline majandusolukord ja kasvavad toiduhinnad sundinud vanemaid lapsi lasteasutustest ära võtma. Repsi hinnangul on lapsevanemad väga teadlikud, et kohatasu on just see, mille lasteaiad otseselt suunavad õppevahendite ja mänguasjade soetamiseks. "Kuigi 2012. aasta riigieelarve maht kasvas 8%, ei toetanud IRLi ja Reformierakonna saadikud lasteaia toidukulude hüvitamist ega programmi igale lapsele lasteaia koht taastamist," sõnas Reps. Reps lisas, et tähelepanuta ei tohi jätta laste eest hoolitsevaid ja õpetavaid lasteaia õpetajaid. "Tagada tuleb lasteaia õpetajate palgad sarnaselt kooliõpetajatega alammäärade tasemel riiklikult kõigile vaatamata elu- ja töökohast. Ei ole normaalne olukord, kus kõrgharidusega lasteaia õpetajad saavad paljudes Eestimaa lasteaedades lausa miinimumpalka." Repsi hinnangul tuleb kiiresti tõsta lapsetoetusi. "19 eurose lapsetoetusega ei saa last isegi lasteaeda panna. Selline riigipoolne toetus on lastevanematele lausa solvav," lausus Reps.

24.11.11 Lääne-Viru keskerakondlased ei toeta fosforiidi kaevandamist

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka rõhutas, et Lääne-Viru keskerakondlased ei toeta Viru Keemia Grupi plaani Rägaveres alustada fosforiidi kaevandamisega. "Kohalikud elanikud on avaldanud sellele plaanile tugevat vastuseisu ning algatanud ka allkirjade kogumise aktsiooni," selgitas Siret Kotka. "Kohalike vastuseis on mõistetav - kaevandamine võib kaasa tuua vee kadumise kaevudest, õhusaaste, vibratsiooni ja tervistkahjustava müra suurenemise." Kotka sõnul on ka mitmed spetsialistid avaldanud arvamust, et fosforiidi kaevandamine kahjustaks oluliselt piirkonna loodust. "Otsustasime kohalike elanikke toetada ning nende allkirjade kogumise kampaaniale igati kaasa aidata." Allkirja fosforiidi kaevandamise vastu saab anda ka Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna büroos.

24.11.11 Simson: Töötukassa reserve tuleb kasutada töötuse vähendamiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas kahetsust, et valitsus ei kasuta inimestelt kogutud Haige- ja Töötukassa reserve sihtotstarbeliselt. "See raha on kogutud inimestelt kindla lubadusega - vähendamaks tööpuudust ja ravijärjekordi," selgitas Simson, "juhul kui valitsus leiab, et reserve on liialt palju, siis tuleb alandada näiteks töötuskindlustusmakset, mida tõsteti tööpuuduse süvenedes." "Valitsus pole teinud järeleandmisi Haige- ja Töötukassa reservide kasutusele võtmise osas, seega on igati põhjendatud nii Ametiühingute kui ka Tööandjate Keskliidu nõudmine töötuskindlustusmakse määra langetamiseks," märkis Simson. Simsoni sõnul vajab valitsus Töötukassa reserve, et näidata valitsussektori tasakaalu kunstlikult paremana. "Kuna valitsusel on seda raha hädasti vaja, siis peaks olema ka valmidus kompromissiks ja teise poole nõudmistele vastu tulekuks." "Veelgi murelikumaks teeb Tööandjate Keskliidu eilne otsus kutsuda oma esindajad tagasi nii Haige- kui ka Töötukassa nõukogudest," lisas Simson, "see näitab, et ühendus, mis võiks valitsusele olla hea partner, on kaotanud usalduse ja lootuse edasise koostöö suhtes."

23.11.11 Toobal Ansipilt: kas maavanematest kujunevad koalitsioonierakondade poliitkomissarid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise olukorrast, kus maavanemad kasutavad ametit poliitilise hüppelauana, jättes oma põhitöö maakonnas pooleli. "Kujunenud on olukord, kus maavanema kohta kasutatakse poliitilise hüppelauana Riigikokku pääsemiseks," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "kui parteipoliitilised maavanemad lahkuvad Riigikokku enne ametiaja lõppu võib see kahjustada maakonna arengut." "Nii ongi kujunenud olukord, kus maavanematest on saanud võimuparteide poliitilised komissarid maakondades," rõhutas Toobal. Toobali sõnul esindab seaduse kohaselt maavanem riigi huve maakonnas ning hoolitseb selle tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. "Seega peab maavanem olema selgelt riigi, mitte võimuparteide esindaja, valitsus on aga väga kiiresti asunud seda põhimõtet eirama." "Soovime peaministrilt selgitust kuivõrd kooskõlas seadusega on selline maavanemate ametisse nimetamine poliitilistesse erakondadesse kuulumise järgi ning samuti hinnangut olukorrale, kus tänased maavanemad on hakanud parteilise kuuluvuse järgi komplekteerima maavalitsuste koosseise?" märkis Toobal. Aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Hetkel ei kuulu ühtegi erakonda vaid Ida-Viru maavanem, ülejäänud 14 maavanemat on aga kas Reformierakonna või IRLi liikmed.

23.11.11 Riigikogus jätkub arutelu maksusüsteemi muutmise üle

Sulge

Täna jätkub Riigikogu saalis Keskerakonna fraktsiooni esitatud astmelise tulumaksu eelnõu esimene lugemine, mis muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks. Eelnõu jõustumisel jääb kuni 1518 eurosele kuusissetulekule kehtima 21% maksumäär ning seda ületavale osale rakendub 33% maksumäär. "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid ligikaudu 180 miljonit eurot, mis annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kui kõiges muus tahab valitsus olla euroopalik ja esirinnas, siis sealse maksusüsteemi ülevõtmine on justkui unustatud. Eestile on ülimalt vajalik hakata kasutama astmelist tulumaksu, mis suurendab ühiskonna solidaarsust ning ühtlasi riigieelarve tulusid," lisas Simson. Simsoni sõnul võimaldab astmeline tulumaks hoida ka majandust stabiilsena. "Lisaks kui me jälgime avalikus ruumis väljaöeldud arvamusi, siis on küllalt arvamusliidreid, kes ütlevad, et nad on valmis enam maksma, et Eesti õpetajad saaksid korralikku palka. Nad on valmis enam maksma, et Eesti infrastruktuur vastaks nende ootustele, et turvalisus ei oleks üksikute luksus, vaid kõigi hüve. Avalik arvamus on küps, et oma panuse võib anda ka kõrgepalgaline inimene."

22.11.11 Riigikogu arutab astmelise tulumaksu kehtestamist

Sulge

Täna tuleb Riigikogu saalis esimesele lugemisele Keskerakonna fraktsiooni esitatud astmelise tulumaksu eelnõu, mis muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks. Eelnõu jõustumisel jääb kuni 1518 eurosele kuusissetulekule kehtima 21% maksumäär ning seda ületavale osale rakendub 33% maksumäär. "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid ligikaudu 180 miljonit eurot, mis annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul võimaldab seesugune lahendus alandada edaspidi ka tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Senisest õiglasemalt peavad hakkama enam panustama kõrgema tulu teenijad, samuti väldime astmelist tulumaksu kasutusele võttes majanduse ülekuumenemist." "Eestile on ülimalt vajalik Euroopa eeskujul hakata kasutama astmelist tulumaksu, mis suurendab ühiskonna solidaarsust ning ühtlasi riigieelarve tulusid. Kui valitsus läheb rahahädas isegi Haige- ja Töötukassa reservide kallale, siis siin on neile märksa õiglasem ja mõistlikum lahendus," lõpetas Simson.

21.11.11 Lenk: miks jätkub Kagu-Eesti postkontorite sulgemine?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni Kagu-Eestist valitud saadikud esitasid täna arupärimise peaminister Andrus Ansipile seoses postkontorite sulgemisega Valga- ja Võrumaal. Keskerakonna fraktsiooni liikme Heimar Lengi sõnul pole neis külades ka pangautomaati ning ajakirjade-postmarkide müügiletti kaupluses. "Paljud pensionärid saavad ka pensioni postkontori kaudu, sest postkontori teenustasu on kojutoomise tasust väiksem. Bussisõit on keskustesse kallis ja bussid liiguvad harva." "Postkontorite töö säilitamine nii Ruusmäel kui Koikülas on külaelu alles hoidmiseks hädavajalik, kuid kahjuks riik seda seisukohta ei jaga," lisas Lenk. "Kui peaminister meie küsimustele vastab, siis edastan tema sõnumi meeleldi Ruusmäe ja Koiküla rahvale." "Minu poole pöördusid Võrumaa Haanja valla ja Valgamaa Taheva valla elanikud. Nad on mures oma kodukoha ja maaelu tuleviku pärast," selgitas Lenk, "Ruusmäe ja Koiküla rahvas on sügavas mures, sest nende külades plaanib Eesti Post postkontorid järgmise aasta alguses sulgeda." Peaminister Andrus Ansip peab vastama järgmistele küsimustele: miks eelistatakse riigiettevõtte Eesti Post ärihuve kõrgemaks, kui konkreetse maakoha arengut? Miks järjekordse postkontori sulgemist kohaliku võimu ja elanikega ei arutata? Kas valitsus on tundnud huvi nende valdade, kus postkontorid juba varem suletud, edasise käekäigu kohta ja mõõtnud elu kvaliteedi langust neis kohtades?

21.11.11 Toobal: mul on kahju, et koalitsioon ei toeta alkoholireklaami keelamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal avaldab kahetsust, et vaatamata Maris Jesse ja Marju Josingu ettepanekutele ja soovitustele ei toetanud koalitsioonierakonnad Riigikogu sotsiaalkomisjonis alkoholireklaami keelamist. Toobali sõnul on antud juhul tegemist lihtsalt opositsioonile "ära panemise" taktika kasutamisega. "Koalitsioonierakondade käitumist iseloomustab selgelt see ka see, et komisjoni aruteludesse kaasatud spetsialistid Maris Jesse ja Marju Josing tõid välja ridamisi reklaami keelamisega kaasnevaid positiivseid mõjusid ning ei näinud põhimõtteliselt ühtki põhjust, miks seda mitte keelata." "Vaatamata oma suvisele lubadusele Karskusliidu konverentsil piirata alkoholireklaami ei hääletanud sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna tänasel hääletusel selle poolt," lisas Toobal. "Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse otsusega rahva ja eriti noorte tervise arvelt," selgitas Toobal. "Antud juhul sobib küsida, kus on koalitsiooni südametunnistus - Eesti on tarbitava alkoholi poolt Euroopas esirinnas, kuid vaatamata sellele ei nõustutud toetama alkoholireklaami keelustamist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholireklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad.

19.11.11 Kolm küsimust peaministrile

Sulge

Eesti Keskerakonna Seeniorite Kogu üldkoosolekul otsustati pöörduda peaminister Andrus Ansipi poole avaliku kirjaga, küsimaks selgitust Euroopa Liidu pensionistrateegia ja Euroopa Sotsiaalharta täitmise osas. Seenioride pöördumises rõhutatakse, et 4,4 protsendiline pensionitõus 2012. aastal ei korva hinnatõusu ning elatustaseme langust. Samuti juhitakse tähelepanu, et Eesti pensionid on ühed väiksemad Euroopa Liidus ning iga kolmas üle 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksi elavatest eakatest isegi iga teine. Eriti murelikuks teeb seeniore olukord, kus ligi 100 000 eaka pension on alla 200 euro kuus ning pärast kommunaal- ning ravimikulude tasumist jääb neil toidukorvile vaid 1-2 eurot päevas. Peaministrilt palutakse vastust küsimustele: millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peamiseks eesmärgiks on eakate kaitse vaesuse eest? Millal ratifitseerib Eesti Euroopa Sotsiaalharta vanurite sotsiaalkaitse osas? Mida kavatseb valitsus ette võtta, et päästa vaesusriskist need inimesed, kel toidukorvile jagub vaid 1-2 eurot päevas? Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu on Eesti suurim pensionäride ühendus, kuhu kuulub 4500 liiget.

18.11.11 Edgar Savisaar: Kutsume kokku Eesti Omavalitsuste Kongressi

Sulge

Reedel Tallinnas Õpetajate Majas toimunud VII-ndal Omavalitsusfoorumil, millest võttis osa ligi 300 omavalitsustegelast üle kogu Eesti, tegi Tallinna linnapea Edgar Savisaar ettepaneku järgmise aasta veebruaris kokku kutsuda kõigi Eesti omavalitsuste Kongress. Savisaar tuletas meelde, kuidas Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Omavalitsusfoorumi esindajad viisid küsimuse sellest kuidas Eestis kiusatakse taga omavalitsusi ning kärbitakse finantsautonoomiat, rikkudes selle kaudu Euroopa Omavalitsushartat, rahvusvaheliste institutsioonide resolutsioonidesse ja raportitesse. Üle pika aja ilmutas end ka Balti solidaarsus: toimus kolme Balti riigi omavalitsusesindajate kohtumine Rakveres, kus pandi seljad kokku oma õiguste kaitseks Euroopa Liidu Regioonide Komitees. "Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) algatas monitooringu ja nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist. Seitsmendal Omavalitsusfoorumil jõuti seisukohale, et CLRAE nõudmiste pakett Vabariigi valitsusele ei ole täidetud. CLRAE üheksast nõudest on täielikult täitmata jäetud 7 nõuet, ühes punktis (finantsautonoomia) on asi isegi järsult halvenenud. Täitmata on kõik nõuded, mis seotud omavalitsustelt kärbitud tulude taastamisega ning nõuded kaasata omavalitsused neid otseselt puudutava poliitika kujundamisse," rääkis Savisaar. Savisaar ei olnud aga nõus väitega, et Eestis ei toimu haldusreformi. "Tegelikult toimub küll, Eestis käib haldusreform täistuuridel. Ainult valitsus ei nimeta seda õige nimega," ütles Savisaar. "Selle sisuks ei ole mitte ainult üldine valdade pankrotti viimine, vaid juba ka enamiku maakonnalinnade kirurgiline sandistamine. Gümnaasiumide järsk vähendamine tekitab peataolekut terves riigis. Kümnete päästekomandode koondamine on seda ebakindlust veelgi süvendanud. Riiklike muuseumide hävitamisel räägitakse ju mitte ainult Nigulistest, vaid ka maakonnamuuseumidest, ka see on tegelikult üks osa haldusreformist," sõnas Tallinna linnapea. Savisaare sõnul on ilmselt suurem lõikus ees ka vallaraamatukogudel. "Rein Langi sõjaretk Barbara Cartlandi vastu on vast ainult suitsukate riikliku raamatuostu närbutamiseks. Arstipunktid ja terved maakonnahaiglad on kadunud. Suurtes piirkondades pole perearste. Postkontorite sulgemine ei ületa enam uudiskünnistki. Avalike teenuste maalt kaotamine on avanud eelkõige noorte silmad ja tööealine rahvas põgeneb koos lastega üha kiiremini kahte Eesti suuremasse linna, ja siit edasi või ka maalt otse välismaale. Peale Tallinna veel ainult Tartu suudab oma elanike arvu säilitada, kõik teised keskused on juba möödunud 10 aasta perspektiivis languses ja see langus pigem süveneb." "Selle kurva reformi tagajärjed on silmaga nähtavad ja need on tegelikult pöördumatud. Alibi sellele poliitikale annavad aga ainetud vaidlused valdade suuruse ning nende liitmise üle. Regionaalministril on sellises poliitilises tööjaotuses oma selge roll olemas - tema asi ongi üleval hoida neid vaidlusi, seni kuni Aaviksoo ja Parts, Pevkur ja Pentus, Lang ja Michal maapiirkondades avalikud teenused viimseni likvideerivad. Ainus, praeguses valitsuses, kes tegeliku halduse ümberkorraldusega ei tegele, ongi regionaalminister Kiisler," rääkis Tallinna linnapea. "Kõik portfelliga ministrid on aktiivselt ametis regionaalhalduse reaalse ja mastaapse ümberkorraldamisega. Ja küll sellise arengu tulemusena muutuvad juba iseenesest ainetuks ka arutelud valdade teenuste ja nende standardite üle - pole inimest, pole omavalitsust ja polegi probleemi. Siis saabuks ka Siim-Valmar Kiisleri tähetund, et kuulutada - haldusreform on juba ära toimunud. Aga see reform pole legitiimne. Sellise reformi läbiviimiseks pole rahvas võimulolevatele parteidele ja valitsusele mandaati andnud. See reform ignoreerib täielikult omavalitsusi. Ja mis peamine - sellist Eestit pole keegi soovinud." "Need ümberkorraldused, mida valitsusparteid nimetavad haldusreformiks, tuleb kiiremas korras depolitiseerida. Las omavalitsuste esindajad, mitte parteide tagatoad otsustavad iseenda tuleviku üle. Tallinn ei saa ega üritagi siin hakata kedagi õpetama, kuigi oma huve teiste omavalitsuste seas me muidugi esindame. Sest kui omavalitsused ise midagi ette ei võta, koondub kogu Eesti elu ainult pealinna ümber. Tartu võib samuti elama jääda, aga ta pole liiga suurele osale Lõuna-Eestist väljarändajatele enam siiski atraktiivne sihtkoht ega ka mitte vahepeatus. Rääkimata teistest piirkondadest. Hiljuti oli mul külas Pärnu linnapea, kes oli mures analoogiliste tendentside pärast. Inimesed kolivad välja. Pärnu alustas Tallinna eeskujul jõulist registreerimiskampaaniat, et inimesed linna tagasi tuleks. Minnakse aga otse Tallinna või välismaale. Kui mõned aastad tagasi käis veel jutt nelja regionaalse halduskeskuse tugevdamisest, siis tegelik elu on alles jätnud vaid ühe - Tallinna. Tallinn ei ole sugugi rõõmus nähes Eesti hääbumist. Arvestagem siiski, et Eesti rahvaarv on viimase 20 aastaga vähenenud ligi 300 000 inimese ehk 20% võrra, USA Luure Keskagentuuri andmeil on Eesti rahvaarv 1,28 miljonit, 1990 aastal oli meid 1,56 miljonit. Me saame ka Tallinnas väga hästi aru, et senise taandarengu jätkudes pole juba kümnekonna aasta pärast Eesti rahvast enam ka Tallinna jaoks," tõdes Savisaar. Savisaar rõhutas neid põhimõtteid, millele halduslikud ümberkorraldused peaksid tuginema: 1. Ümberkorralduste eesmärgiks peab olema omavalitsuste tugevdamine: nendele riigi poolt edasi antava raha suurendamine (kriisieelse seisu taastamisest enam ei piisaks) ja iseseisva maksubaasi loomine ning finantsautonoomia tugevdamine. 2. Omavalitsustele riigi poolt pandud kohustused peavad olema selgelt määratletud ja riigi poolt ka vastavalt rahastatud. 3. Omavalitsustele peab olema sisuliselt tagatud õigus ja võimekus ka üleriiklikul tasandil neid puudutavate küsimuste otsustamises osaleda. Savisaar tegi ettepaneku 2012. aasta veebruaris viia läbi Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu ja Omavalitsusfoorumi ühine üldkogu- Eesti Omavalitsuste Kongress. Selleks, et kujundada oma seisukoht nende ümberkorralduste suhtes, mida valitsus püüab sildistada kui omavalitsusreformi. "Kuni omavalitsuste esindusorganisatsioonid jõuavad tegeleda vaid tulekahju kustutamisega, seni tegeleb Vabariigi Valitsus tegeliku haldusreformiga, mille tulemuseks on Eesti omavalitsuste hääbumine. Kuni omavalitsusliidud ootavad regionaalministrilt kutset kõikvõimalikele konsultatsioonidele haldusreformi küsimustes, seni toimub tegelik haldusreform hoopis teistes ministeeriumites. Omavalitsuste esindusorganisatsioonid peavad võtma initsiatiivi. Tallinn ja veel mõned linnad jääks ka ilma selleta ellu aga enamik Eesti omavalitsusi ilma kiire sekkumiseta praeguse valitsuse poliitika jätkumisel sisuliselt hävineb. Tallinn on Eesti suurima omavalitsusena valmis omavalitsusliite toetama nõu ja jõuga, sh uuringu ja omavalitsusküsimustega tegeleva mõttekoja rahastamisel (Reformierakonna ja IRLI koalitsioonilepingus on punkt aidata "arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud ja omavalitsejad"). Paraku on see osa koalitsioonilepingust seniajani täitmata ning mõlemad asjaosalised hoiavad selle koha pealt suu kinni." Savisaar kutsus omavalitsusi üles võtma initsiatiivi, kutsuma kokku kõigi Eesti Omavalitsuste Kongressi ja näitama, et kohapeal on veel jõudu ning suudetakse enda ja oma rahva eest seista!

18.11.11 Eesmaa: tragöödia kasutamine päevapoliitikas on lubamatu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa hinnangul ei tohiks arvamusavaldajad lasteaias juhtunud tragöödiat ei poliitilise ega mingi teise eesmärgi huvides kasutada. Tema sõnul vajame koostööd igal tasandil, et tagada kindel ja turvaline haridustee lastele. "Pean häbiväärseks seesugust teguviisi, kus lapse surmaga lõppenud traagilist õnnetust üritatakse muuta poliitiliseks relvaks," selgitas Eesmaa. "Olgu see ajalehe juhtkiri, arvamuslugu või pressiteade, on taunitav, kui sellisele kurvale sündmusele antakse poliitiline sisu." Eesmaa sõnul tuleb meenutada hiljutist Haapsalu lastekodu tragöödiat, kus iga väiksemgi vihje ministri või poliitiliste jõudude süüle, leidis avalikkuse terava hukkamõistu. "On lubamatu luua topeltstandardeid - nii ei tohi ka Rukkilille lasteaias juhtunut kiskuda poliitilisse võitlusesse. Vastasel korral jõuame varsti olukorda, kus iga traagilist avariid või tulekahju kasutatakse ministrite või omavalitsusjuhtide ründamiseks." "Loodan siiralt, et ühiselt suudame seista selle eest, et meie lapsed oleksid kaitstud ning iga lapsevanem saaks viia kindlustundega oma lapse kooli, lasteaeda, huvialaringi," lõpetas Eesmaa.

18.11.11 Keskerakonna seenioride kogu AVALIK KIRI peaministrile

Sulge

Hr Andrus Ansip Peaminister Vabariigi Valitsus AVALIK KIRI Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis rõhutatakse, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata rahva arvamust ja teha koostööd rahvaga. 11. novembril sel aastal Rahvusraamatukogusse kogunenud pensionärid lootsid kohtumisel valitsusjuhiga selgitada oma rasket olukorda. Eakad tahtsid saada adekvaatseid vastuseid sellele, kuidas meeletus hinna-ja maksutõusus toime tulla ning mida kavatseb valitsus ette võtta majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimeste aitamiseks. Tõdegem - osava oraatorina põikles peaminister vastustest kõrvale ja pensionärid lahkusid pettunult, sest nende olukorra parandamiseks ei antud mingit lootust - ei hinna-ja maksutõusu vähendamiseks ega sotsiaaltoetuste kasvuks. Lubatud 4,4%-line pensionitõus 1. aprillist 2012 ei korva aga kuidagi vahepeal toimunud meeletut hinnatõusu, mille kiirusega oleme EL-i riikide seas esikohal. Peaminister Ansip ütles kohtumisel pensionäridega, et Eesti majandusel läheb hästi. Seega peaks nn hea majandusedu kaasa aitama ka elatustaseme tõusule ja sotsiaalkulutuste kasvule. Tegelik olukord on aga teine. Eesti pensionid on ühed väiksemad Euroopa Liidu 27 riigi seas, iga kolmas üle 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksielavatest eakatest isegi iga teine. Ligi 100 000 on Eestis neid eakaid (töövõimetus-, toitjakaotus- ja väiksema tööstaažiga pensionärid), kelle pension on alla 200 euro kuus! Kui nad on tasunud oma kommunaalkulutused ja ostnud hädavajalikud ravimid, jääb neil toidukorvile vaid 1-2 eurot päevas! Suurt abi ei ole ka sotsiaaltoetustest, sest Eesti sotsiaalkulutused on samuti Euroopa Liidus väikseimad (12,5% SKT-st), mis on enam kui kaks korda vähem 27 liikmesriigi keskmisest (26,9%)! Johtuvalt eeltoodust on meil Teile järgmised küsimused: 1. Millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peamine eesmärk kohustab liikmesriike tagama eakatele kaitset vaesuse eest, inimväärse elatustaseme ning kindlustama eakatele võimaluse saada osa riigi majanduslikust heaolust? 2. Millal kavatseb Eesti ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 23 sätestatud õiguse vanurite sotsiaalkaitsele ja artiklis 30 sätestatud õiguskaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest? 3. Mida kavatseb valitsus ette võtta, et välja selgitada ja päästa vaesusriskist pensionärid, puuetega inimesed, töötud pered, lasterikkad - ja üksikvanemaga pered, kelle toidukorvile jagub vaid 1-2 eurot päevas pereliikme kohta? Eesti Keskerakonna seenioride kogu Tallinnas, 17. novembril 2011. a.

14.11.11 Keskerakonna juhatus otsustas erakonna liikmelisuse küsimusi

Sulge

Täna kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus otsustas erakonda vastu võtta 81 uut liiget ning erakonnast välja arvata Ida-Virumaa piirkonna liikmed Tiit Kuusmiku ja Igor Smirnovi ning Pärnu piirkonna liikmed Jaanus Otsa ja Ranno Künnapi. Erakonna juhatus otsustas Kiviõli Linnavolikogu liikmed Tiit Kuusmiku ja Igor Smirnovi erakonnast välja arvata seoses umbusalduse avaldamisega Kiviõli keskerakondlasest linnapeale Dmitri Dmitrijevile ning volikogu keskerakondlasest aseesimehele Hille Ilvesele. Kuusmiku ja Smirnovi välja arvamise põhjuseks on Keskerakonna põhikirja rikkumine, mille kohaselt arvatakse liige erakonnast välja kui ta umbusaldab kohaliku omavalitsuse volikogus erakonna liiget. Erakonna juhatus otsustas Pärnu Linnavolikogu liikmed Jaanus Otsa ja Ranno Künnapi erakonnast välja arvata vastavalt Pärnu piirkonna juhatusele otsusele. Piirkonna juhatus arvas Otsa ja Künnapi erakonnast välja seoses nende lahkumisega Pärnu Linnavolikogu Keskfraktsioonist.

11.11.11 Keskerakonna Naiskogu kogub allkirju tasuta koolitoidu kaitseks

Sulge

Eesti Keskerakonna Naiskogu (KENA) alustas üle-Eestilist allkirjade kogumise kampaaniat toetamaks Keskerakonna algatust tasuta koolitoidule lasteaiast gümnaasiumini. "Koolitoit on paljudele lastele ainsaks soojaks söögikorraks päevas, kuid hinnatõus on teinud oma töö ning riigi poolne panus peaks tõusma, et valmistada tervislikku ja toitvat lõunat," selgitas endine haridusminister Mailis Reps. "Just seepärast on teinud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ettepaneku järgmise aasta riigieelarve muutmiseks, et suurendada koolitoidule eraldatavat rahasummat." "Keskerakonna eestvedamisel hakkasid tasuta lõunat saama põhi- ja kutsehariduskoolide õpilased, kuid nüüd soovime seda võimalust laiendada ka gümnaasiumiõpilastele," lisas Reps. Repsi sõnul pole majanduskriisi mõjud kuhugi kadunud ning paljudel lapsevanematel, eriti maapiirkondades, on raskusi ka lasteaia toidurahade maksmisega. "Meie ettepanekuga kataksime 1,5 eurot maksva toidukorra 5-7 aastastele lasteaialastele." "Keskerakonna Naiskogu aktsioon soovib pöörata avalikkuse tähelepanu tasuta koolitoidu vajalikkusele ning kindlustada selle, et lastele tagataks jätkuvalt kord päevas soe kõhutäis," lõpetas Reps. Allkirju koolitoidu toetuseks koguvad igas maakonnas Keskerakonna Naiskogu liikmed ning allkirju on võimalik anda ka kõigis Keskerakonna büroodes.

09.11.11 Pevkur peab aru andma Viljandimaa perearstisüsteemist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise sotsiaalministrile Hanno Pevkurile Viljandimaa perearstisüsteemist. "Viljandimaa Kõpu valla perearst lahkus töölt 1. novembril ning uue arsti leidmiseks korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi avaldust," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Kõpu piirkonna perearsti kohustusi täidab hetkel Viljandis töötav arst ning Kõpu valla elanikud peavad üldjuhul sõitma vastuvõtule Viljandisse, mis on aga raha- ja ajakulukas," lisas Toobal. Toobali sõnul on viimasel ajal üha enam raskusi perearstide leidmisel maapiirkondadesse ning ka riigikontrolli auditist selgub, et perearstide puudus on muutumas igapäevaseks. "Järgnevatel aastakümnetel probleem üha süveneb, kuna pensioniikka jõuab perearste rohkem, kui noori perearste juurde tuleb." "Sellega seonduvalt küsime sotsiaalministrilt, mis saab lahkuva perearsti nimistust kui konkurss ametikoha täitmiseks nurjub ning kuidas tagatakse sellisel juhul esmatasandi arstiabi? Mida peab tegema Kõpu valla elanik, kui tema elukoha vahetus läheduses ei ole võimalik saada arstiabi?" lõpetas Toobal.

08.11.11 Keskerakond tahab taastada ranitsatoetust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peretoetuste muutmise seaduse eelnõu, mis taastaks riikliku ranitsatoetuse maksmise. "Koolitoetuse maksmine lõpetati riigieelarve kriisi tõttu 2008. aasta lõpus ning nüüd tasuks valitsusel kaaluda äravõetu taastamist," märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. "Jätkuvalt kiire hinnatõus puudutav kõige enam lastega peresid ning just seepärast peabki riik neile laste kasvatamisel abikäe ulatama." Endise haridusministri sõnul on kooliaasta algusega seonduvad kulud peredele märkimisväärne väljaminek ning ranitsatoetus oleks toime tulekuks suureks abiks. "Erinevad ajalehed-ajakirjad analüüsivad iga sügise alguses, et lapse kooli saatmine on väga kulukas ning kokkuhoiuvõimalused minimaalsed," lisas Reps. "Loodan, et koalitsioonierakonnad toetavad ranitsatoetuste taastamist, sest nii anname praegustele ja tulevastele lapsevanematele sõnumi, et riik väärtustab lapsi," lõpetas Reps. Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu taastaks kooliõpilaste iga-aastase ranitsatoetuse alates 7. eluaastast kolmekordses lapsetoetuse määras.

04.11.11 Keskerakond taotleb riigieelarve muudatustega õpetajate palgatõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2012. aasta riigieelarvele muudatusettepanekud, mis näeb ette muuhulgas lasteaia lisakohtade loomist, õpetajate palgatõusu, toasooja käibemaksu alandamist, kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist kriisi eelsele tasemele ning tasuta koolilõuna toetuse suurendamist ning laiendamist gümnaasiumisse ja koolieelsetesse lasteasutustesse. "Valitsuse kärped lõpetasid programmi "Igale lapsele lasteaiakoht", kuigi see oli nende tegevuskava üks olulisemaid lubadusi. Riiklikud kärped lasteaedade arvelt on viinud olukorrani, kus lasteaiakohtade nappus on paljude omavalitsuste mure ning paljud linnad Tartuga eesotsas on lasteaedade küsimust asunud lahendama lastevanematele kohatasu tõstmisega üle 37%," rääkis Simson. "Esitatud parandustega soovime leevendada olukorda, kus kasvav inflatsioon on märgatavalt vähendanud inimeste toimetulekut," selgitas Simson. "Hiljutine õpetajate meeleavaldus näitas, et hariduse alarahastamine on jõudnud kriitilise piirini. Muudatustega toetame Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajalist seisukohta, et õpetajate palk peab jõudma Eesti keskmisele palgale järele ning 2012. aastal tuleb õpetajate töötasu tõsta vähemalt 20%." Simson meenutas, et eelmisel aastal soovis Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riigieelarvest lisavahendeid, kuna alarahastus tingis nii sundpuhkuseid kui ka päästevõimekuse languse, kuid see ei leidnud valitsusparteide toetust. "Selleks, et tagada inimeste igakülgne turvalisus, oleme teinud ettepaneku leida täiendavaid vahendeid Politsei- ja Päästeametile." "Toon eraldi välja ka soojusenergia käibemaksu langetamise 20lt 9le protsendile, mis on tänaseid hinnatõuse vaadates lausa hädavajalik. Kui me ei kasuta koheselt riigi käes olevaid võimalusi hinnatõusu leevendamiseks, siis oleme suve alguseks olukorras, kus me ei jõua küttevõlglasi üleski lugeda," märkis Simson. "Meie muudatusettepanekute rahastamisallikaks on astmelise tulumaksu sisseviimine, mis tooks riigieelarvele täiendavat tulu 180 miljonit eurot," lõpetas Simson.

03.11.11 Edgar Savisaare järelehüüe Peeter Kreitzbergile

Sulge

Täna öösel lahkus meie keskelt Peeter Kreitzberg, kes aastatel 1994-2004 oli Eesti Keskerakonna liige, aastal 1995. Eesti Vabariigi haridusminister ja aastatel 1996-1999 oli Tallinna haridus- ja kultuuriala abilinnapea. Eesti riigi poliitikat ja haridusteemade eeskõnelejate ridu on tabanud valus kaotus. Haritud eesti inimene oli läbi aegade Peeter Kreitzbergi üks suuremaid südameasju ja missiooni küsimusi. Tundsin teda palju aastaid, küll sõbrana ja kaasvõitlejana. Meil tuli ette ka eriarvamusi, kuid alati teadsime, et tegelikult oleme väljas ühe asja eest, Eestimaa ja eesti inimeste elujärje eest seismisel. Ega Peeter ei olnud asjata Keskerakonna presidendikandidaat, tal oli visiooni, riigimehelikkust ja karismaatilisust. Peeter Kreitzberg oli nii mõnigi kord keeruliste olukordade lepitajaks ja tasandajaks. Olime mõlemad lähedalt seotud Lääne-Virumaaga ja mõnikord nimetas ta ennast ka "meie küla meheks". Jään alati mäletama meie ühiseid meeleolukaid istumisi nii Eismal kui ka Hundisilmal. Peeter oli inimene, kellega sai rääkida paljudest asjadest ja üheealistena mõistsime teineteist sageli ka sõnadeta. Peeter Kreitzberg jättis sügava jälje Eesti poliitikasse, ta oli ideoloog ja mõtleja ning haridusvaldkonna suunanäitaja. Tunnen kurbust, et teda enam meie seas pole, kuid mul on hea meel, et teda lähedalt tundsin, oli võimalus temaga koos töötada ning et võisin pidada teda oma sõbraks. Avaldan sügavat kaastunnet perekonnale, lähedastele ja Eesti avalikkusele.

02.11.11 Toobal: Tallinna raadio on väga hea mõte

Sulge

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et Tallinna raadio loomine on väga hea mõte ning sealjuures peaks kaaluma rahvusringhäälingu raadiojaama "Raadio Tallinn" kasutamist. "Rahvusringhäälingul on täiesti olemas isegi sobiva nimega raadiojaam "Raadio Tallinn", mis võiks alustada koostööd Tallinna Linnavalitsusega olulisemate pealinna sündmuste ja uudiste kajastamisel," rääkis Toobal. Toobali sõnul pakub hetkel Raadio Tallinn uudised nii Eestist kui ka välismaalt näiteks BBC programmi edastades. "Tasub kaaluda mõtet, kas ja kuidas oleks võimalik koostöö Tallinnaga edastamaks eraldi saadetena pealinnas toimuvat." "Raadiot on võimalik kuulata nii taustaks, autoroolis kui ka spordirajal - seega annaksime raadioprogrammidega võimaluse laiendada nende inimeste ringi, kes tunnevad huvi ja tahavad kuulata igal ajal seda, mis parajasti Tallinna puudutab," lisas Toobal. "Oma raadioprogrammi loomine ei tohiks aga sündida Tallinna Televisiooni kaotamise teel - mida laiemalt pealinna tegemistest kogu Eesti inimesi teavitatakse, seda parem,"leidis Toobal.

27.10.11 Tarmo Tamm: kas saame loota Randpere häälega õpetajate palgatõusuks?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine Põlva linnapea Tarmo Tamm märkis Valdo Randpere seisukohta õpetajate palga osas kommenteerides, et kui reformierakondlase mure õpetajate palga pärast on tõsine, siis loodame, et ta toetab riigieelarve menetlemisel õpetajate 20 protsendilist palgatõusu. "Vahendid 2012. aasta riigieelarves õpetajate palga tõstmiseks on olemas, kui seada see prioriteediks," märkis Tamm. Tamm rõhutas, et õpetajate palgad tulevad eraldisena riigieelarvest. "Randpere võiks Riigikogu liikmena teada, et õpetajate palga saatus sõltub valitsuse, mitte linnade ja valdade otsustest," sõnas Tamm. Ta lisas, et see ei ole esimene kord, kui valitsus püüab näidata süüdlasena omavalitsusi. "Mis puudutab Eesti kulutusi haridusele, siis ka Inimarengu aruande üks toimetaja Mati Heidmets rõhutas aruannet tutvustades, et seitse protsenti SKTst hariduskuludeks on summa, mis jõuab haridussektorisse. Kuid raha, mis jõuab pärast õpetajate palkadeks, on Euroopa mastaabis väga madal. OECD riikide hulgas on Eesti oma õpetajate palkadega lausa häbiväärselt nelja viimase hulgas," lõpetas Tamm.

27.10.11 Simson: vajame lahendust rahvastiku vähenemisele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rääkis täna Riigikogus Inimarengu aruande arutelul, et Eesti kitsaskohad on jätkuvalt kõrge tööpuudus, maapiirkondade mahajäämus ning puudulik peretoetuste süsteem, mis on põhjustanud rahvastiku kokkukuivamise. "Eelmisel aastal arutlesime inimarengu aruannet kuulates, kas riigi valitud teed on õiged saamaks skandinaavialikuks heaoluriigiks. Täna tuleb tõdeda, et riigile oluliste teenistujate nagu õpetajate, arstide, politseinike ja päästetöötajate liialt madalad palgad, maapiirkondade mahajäämus ja arstiabi kättesaamatus ning jätkuvalt kõrge tööpuudus on viinud riigi arenguks vajalikud inimesed Skandinaaviasse, kus väärtustatakse indiviidi panust rohkem kui Eestis," märkis Simson. "Oleme kasutanud meetmeid, mis on pikendanud mõnevõrra eluiga, kuid pole suutnud tegeleda rahvaarvu kahanemise probleemiga - näiteks toetab tänane peretoetuste süsteem eelkõige laste sündi aga jätab tähelepanuta, et lapse kasvades kulud kasvavad märgatavalt," selgitas Simson, Simsoni sõnul peab riik tegelema noorte väljarändega, mille aeglustamiseks vajame tõhusamat tööpoliitikat. "Keskerakond on teinud noorte tööpoliitika tõhustamiseks mitmeid ettepanekuid, nagu näiteks töökohtade loomise seadus või töötu noore töölevõtmisel ettevõttele pakutav sotsiaalmaksuvabastus."

26.10.11 Simson eelarvest: kodukulud kasvavad, palgad seisavad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna riigieelarve esimesel lugemisel, et õhukeseks lihvitud riik ei suuda tagada tugevat riigieelarvet ning inimeste toimetulekut. "Valitsuse maksupoliitika vähendab otseseid ning suurendab kaudseid makse, mis tähendab seda, et vaesemad leibkonnad kulutavad enamiku sissetulekutest toidule ja eluasemele," rääkis Simson, "koalitsiooni häältega võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega vähendatakse tulumaksumäära 2015. aastal 20%-le. Selle kõige taustal on piinlik kuulata, et õpetajate palgatõusuks raha ei jätku." Simsoni sõnul on selge, et kui inimesed Eestist välismaale tööle lahkuvad, siis laekub riigieelarvesse vähem makse ning pole võimalik tagada inimväärseid pensione ega palkasid. "Juba mitmendat aastat peame kuulama koalitsioonisaadikute suust, kui hea riigieelarve on Riigikokku toodud. Ära on aga unustatud, et õpetajate, politseinike, päästjate ning meditsiiniõdede palgad on ka järgmisel aastal külmutatud, kuid hinnad tõusevad jätkuvalt. Võrreldes 2010. aastaga on toit kallinenud 15,3% ja eluaseme kulud 12,8%, mille tagajärjel inimeste vaesumine süveneb veelgi." "Inimeste heaolu parandamiseks vajame tugevat haridust, mille lahutamatuks osaks on nii tasuta koolitoit kui ka õpetajate korralik palk. Sama oluline on ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamine, mis on möödapääsmatu kui tahame valgustatud tänavaid ning korras koole ja lasteaedasid." Simson märkis, et raha muudatuste jaoks oleks olemas, kui Eesti kasutaks euroopalikku tulumaksu süsteemi ehk astmelist tulumaksu. "Kui valitsuskoalitsioon armastab ühes või teises küsimuses ikka eeskujuks tuua Euroopat, siis astmelise tulumaksu puhul salatakse see fakt, et enamus Vanast-Euroopast kasutab astmelist tulumaksu, osavalt maha."

25.10.11 Ratas: kui eestlasi on poole vähem, kas siis on meil rikkam riik

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Jüri Ratase hinnangul on kahetsusväärne valitsusjuhi Andrus Ansipi seisukoht, mille kohaselt õpetajate palka on võimalik tõsta nende vähendamise arvelt. Ratas küsis, kas meil oleks parem riik, kui meie rahvaarv oleks 650 000? "Kas peaministri matemaatika kohaselt oleks meil rikas riik, kui poleks eakaid või kui vähendada politsei ja päästetöötajate arvu poole võrra? Kas meil oleks parem, kui vähendada arstide ja õdede arvu poole võrra või kui meil poleks lapsi, kelle kasvatamiseks tuleb riigil panustada," küsis Ratas irooniaga. "Valitsuse eelarvepoliitika näeb vaid numbreid, kuid ühiskond vajab, et astutaks samm edasi ja toodaks need numbrid reaalsesse ellu," rääkis Ratas "Vaid eelarvenumbrite tähtsustamine ja selle toomine eeskujuks ei saa olla eesmärk omaette - riigi edukust näitab riigi toimimine ning inimeste toimetulek ja heaolu selles riigis." Ratas rõhutas, et valitsuse liikmed peavad teadma, et elu ei saa olla vaid esimese klassi matemaatika - siin toimivad lihtsa üks-kaks-kolm liitmise ja lahutamise asemel keerulisemad tehted. "Inimesed ei ole numbrid vihikulehel ning ei kehti tõdemus, et kui tervet rehkendust ei jõua, teeme pool. Meile ei piisa poolest riigist, me vajame kogu Eestit!"

25.10.11 Mailis Reps: kui valitsusel oleks tahet, võimaldaks riigieelarve õpetajate palgatõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps rõhutab pöördumises õpetajate ja haridustöötajate poole, et Keskerakonna fraktsioon toetab õpetajate palgatõusu nõudmisi ning 2012. aasta riigieelarves on võimalik selleks vahendeid leida. "On lubamatu, et pedagoogide töötasu on pideva hinnatõusu tingimustes jäänud 2008. aasta tasemele," selgitas Reps, "uus õppekava ning internetipõhine ühiskond nõuavad õpetajatelt üha rohkemate teadmiste edasiandmist, mida üksnes kooliõpikutest ei leia." Repsi sõnul pole 2012. aasta riigieelarves palgatõusuks raha ette nähtud, kuid selle võiks leida, kui seada õpetajad prioriteediks. "Keskerakonna fraktsioon toetab Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajalist seisukohta, et palk peab jõudma Eesti keskmisele palgale järele ja seetõttu peab 2012. aastal olema õpetajate palgatõus vähemalt 20%. Sellekohase ettepaneku teeb Keskerakonna fraktsioon riigieelarve muudatusettepanekuga." "Eesti õpetajad, lasteaiaõpetajad, kutsekoolide meistrid, erivajadustega laste õpetajad ning haridustöötajad on vaatamata lubamatult väikesele sissetulekule viinud Eesti suurepäraste tulemusteni OECD riikide võrdluses ning PISA uuringus," märkis Reps. "Suurepäraste tulemuste kõrval peaksid tõusma ka Eesti õpetajate palgad Euroopa võrdluses konkurentsivõimeliseks. Loodetavasti suudame üheskoos mõjutada valitsust vastutust kandma ning 2012. aasta riigieelarvesse vajalikke muudatusi tegema, selleks et õpetajate palkade alammäära tõstetakse."

24.10.11 Aadu Must: kas peaminister jätab pooled õpetajatest tööta?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must avaldab imestust täna Riigikogus arupärimisele vastanud peaminister Andrus Ansipi loogika üle, et õpetajate palku saab tõsta kui osa neist lahti lasta. "Vastates Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele õpetajate palga osas, märkis peaminister, et koolivõrgu ümberkorraldamisel on paratamatu, kui õpetajaid üle jääb," selgitas Must. "Veelgi enam, nii lahendame tema arvates õpetajate kõrge keskmise vanuse probleemi." "On ääretult kurb kui valitsus saadab õpetajatele sõnumi: paljud teist on töötanud entusiasmist, kuid nüüd saadame selle entusiastide põlvkonna pensionile," märkis Must. Professor Musta sõnul nõuab riigi jätkusuutlik areng seda, et haridusele tuleb pöörata rohkem tähelepanu ning tuleb eraldada rohkem raha. "Ma ikka ja jälle kordan, et ainult Eesti rahva hariduseusk, on meie olemasolu taganud."

21.10.11 Vakra: Riigikogu otsusest ei sõltu ESMi tuleviku aruteludes enam midagi

Sulge

Keskerakonna fraktsioon ei toeta täna Euroopa Liidu asjade komisjonis valitsuse esitatud seisukohta Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) varasema jõustumise osas, kuna antud hetkel puudub selge ülevaade, millistest vahenditest makstakse ESMi esimene sissemakse, mis on ligikaudu 30 miljonit eurot. Keskerakonna fraktsiooni saadikud ei toetanud komisjonis ka erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja 85% häälteenamuse nõude kehtestamist. "See tähendab sisuliselt seda, et Eesti Riigikogu otsusest ei sõltu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) aruteludes enam midagi," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra. "Meil ei ole võimalik toetada ühehäälsuse põhimõttest loobumist, sest konsensuslikud otsused on siiani olnud Euroopa Liidu alustalaks," selgitas Vakra. "Me ei tohi 150 miljoni euro sissemaksete varasemat jõustumist otsustada enne, kui pole toimunud sisulist parlamentaarset arutelu," rääkis Vakra. "Varasem jõustumine ESMiga tähendab ka varasemat rahalist sissemakset. Täna on valitsus öelnud, et õpetajate 20%-liseks palgatõusuks Eesti riigil 30 miljonit eurot ei ole," sõnas Vakra. "Antud juhul jääb arusaamatuks, kust või mille arvelt leitakse raha ESMiga liitumiseks?" Kui EFSF tähendas Eestile peaaegu 2 miljardi euro suuruse garantii andmist, siis ESMi peab Eesti viie aasta jooksul sisse maksma praktiliselt 150 miljonit eurot ehk viiel järjestikkusel aastal 30 miljonit eurot, millele lisandub 1,3 miljardiline garantii. Riigikogu Euroopa asjade komisjon arutas valitsuse ettepanekut Eesti seisukohti 21. oktoobri eurogrupi kohtumisel ja 22. oktoobri Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) istungil.

20.10.11 Arupärimine Tallinna Sadama kahtlasest hoonestusõigusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile arupärimise, mis puudutab Tallinna Sadama uue konteinerterminali hoonestusõigust. "Tallinna Sadam on mingisuguse protseduuri alusel, mida ei saa pidada ei konkursiks, riigihankeks ega mõneks muuks äratuntavate tunnustega seaduslikuks protsessiks, otsustanud anda 50 aastaks hoonestusõiguse uue konteinerterminali rajamiseks tundmatule mõned kuud tagasi Eestis registreeritud riiuliettevõttele, mille tundmatud osanikud paiknevad Küprosel ja Briti Neitsisaartel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditši sõnul puudub Eesti Vabariigil ülevaade, kellele on antud uue terminali opereerimise õigus, mis on rajatud suures mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse eest. "Lisaks väga tõsistele kahtlustele langetatud otsuste seaduslikkusest, on käesolev juhtum tõstatanud küsimuse ka Tallinna Sadama tegevuse eesmärkidest," lisas Boroditš. "Tallinna Sadama eesmärgiks peab olema riigi poolt üle antud varade optimaalne kasutamine ja kasumi teenimine, seega soovimegi ministri selgitust kahtlaste tegevuste kohta, mis võivad riigile hoopis kahju tekitada," märkis Boroditš. "Muidugi oleks Eesti majandusele kasulik, kui uus operaator tooks kaasa uued kaubavood meie sadamasse, kuid reaalsuses suunab Venemaa oma kaubavoogusid üha enam Eesti sadamatest mööda Ust-Luga sadamasse ning asjaolu, et konkursi võitnud operaatori taga on offshore äriühing, sellesse kindlustunnet just ei lisa," lõpetas Boroditš.

19.10.11 Ratas regionaalministrile: haldusreform ei sõltu Reformierakonnast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas märkis regionaalministri põhjendusi haldusreformist kommenteerides, et Riigikogus on kindlasti poliitikuid, kes reformi toetavad. "Kui regionaalminister väidab, et haldusreformiga ei saa alustada Reformierakonna vastuseisu tõttu, siis soovitan vaadata Riigikogu saalis ringi - seal on kindlasti neid poliitikuid ja erakondi, kellele on tasakaalustatud piirkondlik areng oluline ja kes peavad seetõttu reformi oluliseks sammuks," ütles Ratas. Ratas meenutas, et nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör on teravalt kritiseerinud valitsuse suutmatust haldusreformi osas. "On selge, et Eestil pole pääsu haldusreformist. Samas põhjendab regionaalminister suutmatust reformi käivitada asjaoluga, et koalitsioon toimib põhimõttel, et tehakse asju, milles kaks valitsuserakonda on ühisel seisukohal." Ratase sõnul vajab Eesti sisulist haldusreformi. "Uuele omavalitsussüsteemile üleminek peab toimuma riigi ja omavalitsuste koostöös," sõnas ta. "Haldusreform ei saa olla pelgalt omavalitsuste liitmine, sellel peab olema ka reaalne tulemus, et kohalik tasand suudaks edukalt pakkuda oma elanikele vajalikke teenuseid." Ratas lisas, et kui minister sellise kava Riigikogule esitab, siis võib ta loota koostööle ja leiab kindlasti toetajaid.

18.10.11 Stalnuhhin: haige riigi haiguse diagnoosib riigikontroll

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin rõhutas täna riigikontrolöri aruande analüüsil, et Eesti riik on justkui haige patsient, kelle haiguse diagnoosis riigikontroll ning koalitsioonist sõltub, kas ravi aitab või mitte. "Mul on hea meel, et riigikontroll on valinud tee rääkida probleemidest ausalt ja keerutamata," rääkis Stalnuhhin, "riik on haige ja sümptomid räägivad iseenda eest - õigusaktide mõju reaalsele elule hinnatakse vähe ning pealiskaudselt. Nii näiteks garanteeriti hiljuti siinsamas saalis 2 miljardi euro saatus ilma ühegi analüüsita." Stalnuhhini sõnul on patsiendil kaks võimalust - kas alustada ravi ja saada terveks või minna oma haigusega hauda. "Koalitsioon peab kas riigikontrolli raportit arvesse võtma või tegema näo, et midagi pole juhtunud. Minu meelest oleks targem alustada ravi ehk probleemidega tegeleda." "Tarkus ei seisne vanade probleemide konstateerimises, vaid uute probleemide ette nägemises. Koalitsiooni ja opositsiooni koostöö kvaliteet peab tõusma. Riigikontrolöri tõstatatud probleemide lahendamine sõltub valitsusparteide tahtest," tõdes Stalnuhhin.

18.10.11 Riigikogu arutab jälitustegevuse suuremat kontrollimist

Sulge

Täna hakkab Riigikogu arutama Keskerakonna fraktsiooni algatatud Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis suurendaks kontrolli jälitustegevuse üle ning tagaks inimeste privaatsuse parema kaitse. "Lihtsalt öeldes tagab antud eelnõu inimestele privaatsuse ning välistab nende laialdase ja kontrollimatu jälitustegevuse," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning Põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš. "Seadusemuudatus viib kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla põhiseadusega ning lõpetab olukorra, kus on võimalus jätta inimene teavitamata tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest. Sellise muudatuse vajalikkust on rõhutanud ka õiguskantsler," rõhutas Boroditš. "Esiteks antakse jälitustoimingute loa väljastamise õigus ainuisikuliselt eeluurimiskohtunikule ning likvideeritakse prokuratuuri kui asjast huvitatud poole võimalus seda teha. Teiseks moodustatakse kohtu juurde asjatundjate komisjon, mis töötab põhjalikult läbi jälitustoimingute taotlused ning vähendab kohtunike senist suurt töökoormust. Kolmandaks vähendatakse vahi all hoidmise perioodi kümne päevani, mida on võimalik kuni pooleks aastaks eeluurimiskohtuniku taotlusel kuu kaupa pikendada." "Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia 2012. aastal kehtima hakkavad normid jälitustoimingute osas kooskõlla Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooniga ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega," lisas Boroditš.

17.10.11 Laanet: kas siseminister suunab päästjate toetamise omavalitsuste kanda?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna siseminister Ken-Marti Vaherile arupärimise, et saada selgitust, kuidas ta hindab ministeeriumi päästeteenistuse kvaliteedi tõstmise kava päästjate palkade külmutamise taustal. "Kuidas on võimalik tõsta teenuse kvaliteeti samal ajal kulusid külmutades," imestas Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet, "siin on ju selge vastuolu reaalsuse ja ministeeriumi paberile pandud plaani vahel." "Eriti huvitab meid küsimus, mis põhjusel suunab riik vabatahtlike päästjate toetamise varjus oma kohustused siseturvalisuse tagamisel kohalikele omavalitsustele, kelle ülesandeks jääb pakkuda vabatahtlike päästjate tegevuseks igakülgset abi," rõhutas Laanet. Laaneti sõnul suurendatakse päästetööde teostamiseks maismaal kaasatavate vabatahtlike rolli ning Euroopa Regionaalarengufondi toel täiendatakse päästevarustust ja tehnikat. "Sellega seoses küsimegi siseministrilt, kuidas ta hindab päästeteenuse võimekuse ja kvaliteedi tõstmise plaani abivahendite toel soetatud päästevarustuse ja tehnikaga olukorras, kus päästjate palkasid on vähendatud ning seejärel aastateks külmutatud." Lisaks peab siseminister Ken-Marti Vaher vastama küsimustele: kuidas kavatseb riik muuta vabatahtlikud päästjad tööandjatele atraktiivseks ning milliseid soodustusi võiks tööandja loota vabatahtliku päästja töölevõtmisel? Kuidas toimub riigipoolne vabatahtlikele päästjatele suunatud kasutuskõlbliku päästevarustuse ning tehnika hooldamise ja remondi rahastamine? Siseministeerium näeb ette päästet abistavate vabatahtlike arvu suurendamist. Eesmärgiks on, et aastaks 2012 on Eestis 1200 abipäästjat, kes vajadusel teevad päästetöid ja 500 abipäästjat, kes abistavad päästet päästesündmuste ennetamisel.

15.10.11 Priit Toobal: alkoholireklaami peaks keelama ka internetis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal leiab, et vajalik on tõsiselt analüüsida, kas alkoholireklaami saaks keelata ka internetis. "Mul on hea meel, et majanduskomisjon otsustas tele- ja raadioprogrammides ning välimeedias alkoholireklaami keelavat eelnõu toetada," rääkis Toobal, "arutelude käigus leiti, et vajalik oleks tegeleda ka internetis leviva alkoholireklaamiga. See on väga hea mõte, mis võiks aidata ennetada ja vähendada noorte alkoholitarbimist." "Uuringud on näidanud, et Eestis kasutavad pea kõik noored internetti, seega on nad ka potentsiaalsed alkoholireklaamide lugejad-vaatajad," märkis Toobal. Toobali sõnul on internetis millelegi piirangute seadmine äärmiselt keeruline, kuid ilmselt mitte teostamatu protsess. "Siinkohal vajame IT-spetsialistide abi, kes tutvustaksid, kas ja millises mahus on võimalik alkoholireklaami internetis piirata. Olgu see siis läbi serveri asukoha, domeeni asukoha või muu seesuguse teel." Käesoleva nädala neljapäeval läbis Riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, mille jõustumisel keelataks alkoholireklaam tele- ja raadioprogrammides ning välimeedias.

13.10.11 Riigikogu arutab alkoholireklaami keelamist

Sulge

Täna on Riigikogus arutlusel Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. "Tarbitava alkoholi poolest on Eesti Euroopas esirinnas," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%. Toobali sõnul on alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid -näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. "Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid," rõhutas Toobal. Riigikogu majanduskomisjon otsustas antud eelnõu esimesel lugemisel toetada.

13.10.11 Tuiksoo: solidaarsuspõhimõtet tuleb järgida ka põllumajandustoetuste määramisel

Sulge

Keskerakond toetab Eesti põllumajandusorganisatsioonide Põllumeeste Keskliidu (EPK), Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) liikmete seisukohti, kes nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid toetustingimusi eelarveperioodil 2014─2020. "Kui Euroopa Liidu tootja tegutseb ühisel turul, siis on loogiline, et ka toetused peavad võrdsustuma. Eesti on piisavalt kaua olnud põllumajanduses uue liikmesriigi tasandil ning saanud väiksemat toetusmäära koos Läti ja veel teistegi hiljem liitunud riikide põllumeestega," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo. "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel tuleb liikmesriikidele tagada võrdne toetuste jaotamine, vaid sellisel juhul saame rääkida solidaarsuspõhimõttest." "Eesti ei tohi nõustuda olukorraga, kus Euroopa solidaarsusest räägitakse valikuliselt. Loodan, et valitsus suudab end kehtestada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel, seistes Eesti põllumeeste eest," rääkis Tuiksoo. "Vastasel korral seame ohtu meie põllumajanduse püsimajäämise, mis on oht Eesti toidu tootmisele ja seega ka riigi julgeolekule." Tuiksoo märkis, et ebavõrdsed toetused on mõjutanud ka põllumajanduslike majapidamiste arvu. "Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Euroopa Liidus põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud enim Eestis. Seitsme aastaga on Eesti majapidamiste arv vähenenud koguni 47%," lõpetas Tuiksoo.

12.10.11 Edgar Savisaar: 20 aastat Keskerakonda tehtud, järgmine 20 ees!

Sulge

Ma pöördun Keskerakonna 20. juubeli puhul kõigi nende poole, kes usuvad, et Eesti ilma Keskerakonnata hakkama ei saa! Me lõime koos asutajaliikmetega oma erakonna vähem kui kaks kuud pärast oma riigi iseseisvuse taastamist. Me sündisime Rahvarinde ideaalidest, ja ma julgen küll öelda, et meie oleme neile ideaalidele truuks jäänud. Sest meil on Eesti Vabariigiga eriline suhe - meie ei taha teda vahetada peenrahaks ega loobuda meile kallist omariiklusest seeklite ega läätseleeme eest. Meie tahame, et õnn ja heaolu oleks eesti rahvale kättesaadav oma isamaal. Ma mõistan neid, kes riigi ülesehitamise raskustes on valinud lihtsamaid radasid ja läinud kergema vastupanu teed. Meiega koos ongi raske! Aga see-eest me oleme vähemalt püüdnud jääda õigluse parteiks, jääda äärmusi vältivaks parteiks, jääda inimkeskseks parteiks, jääda südametunnistuse parteiks. Vaatan tänast Keskerakonda ja näen, et meil on peale kasvanud uus põlvkond. Meie Riigikogu fraktsioonis on päris mitu noort tegusat ja juba küllalt tuntud poliitikut. Tallinna linnavalitsuses ja linnavolikogus on palju aktiivseid kesknoori. Alles eelmisel nädalal nimetasime kolm uut linnaosa vanemat, kellest ühegi kohta ei saa öelda "vana", kuid kellest igaühe kohta saab öelda "kogenud". Nii, noortele ja vanadele pühendudes, peamegi edasi minema. Siis oleme ka 20 aasta pärast sama toimekas ja valijatele vajalik erakond. Just valijatele on meid kõik need 20 aastat vaja läinud - meie poolt on stabiilselt hääletanud kõigi läbikäidud aastate jooksul rohkem kui veerand kõigist Eesti valijatest, ja Tallinnas on meil absoluutne ülekaal. Kes julgeks öelda, et sellist erakonda pole vaja? Mina ütleks hoopis, et tehku teised järele! Olla ainus nii pikaealine ja väärikas partei, samas mitte loobudes oma põhimõtetest - seda ei suuda mitte iga erakond. Ma olen tänulik kõigile keskerakondlastele, kes on meie näo kujundanud. Sünnipäeva puhul meil on palju põhjusi, miks rõõmus olla. Eesti Keskerakond on sama vana kui uus Eesti Vabariik, ja kõik rõõmud, mille üle oleme viimasel 20 aastal koos rõõmustanud, on ka meie rõõmud. Kuid meie räägime ka tõsistest muredest, mis meie rahval veel kanda on - just meie peame need lahendama, sest teised erakonnad räägivad ju, et paradiis peaaegu et ongi langenud juba meie maale. Meil, 13 000 Keskerakonna liikmel, jätkub paremaks tulevikuks veel palju tegemist. Soovin head ja rahulikku meeleolu kõigile, kes tunnevad, et Keskerakonna sünnipäev neid puudutab - eelkõige asutajaliikmetele, aga ka kõigile praegustele liikmetele, toetajatele ning loomulikult meie valijatele. Eesti riik ja Keskerakond, kes neid suudaks lahuta!

11.10.11 Ravikindlustatute ring peab laienema

Sulge

Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni seaduse muutmise eelnõu, mis tagab ravikindlustuse ka neile, kes saavad lepingulise töö alusel töö- või teenustasusid, kuid ei teeni ühelt lepingult miinimumpalka, saades selle lepingute kogu summalt. "Täna puudub ravikindlustus ligi 83 000 inimesel ning just osadel seetõttu, et töötavad erinevate lepingute alusel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev, "inimestel peavad olema võrdsed võimalused oma tervise eest hoolt kanda, sõltumata nende sotsiaal-majanduslikust staatusest, nende haridusest, rahvuslikust või muust kuuluvusest." "Meie poolt välja pakutav seadusmuudatus lõpetaks ebavõrdse olukorra, kus kõiki nõudeid täitev inimene jääb sellele vaatamata ilma ravikindlustusest. Neid inimesi, kes ootavad meie otsust, on kümneid tuhandeid. Nii kaua, kuni me loobime seda asja ühe ja teise ministeeriumi vahel, on kõik need inimesed jätkuvalt ravikindlustuseta," lõpetas Vassiljev. Reformierakonna ja IRLi häältega lükati antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

11.10.11 Deniss Boroditš: õiguskantsler peab pakkuma turvatunnet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš viitas täna Riigikogus õiguskantsleri ülevaate arutelul ebapiisavale õigusabi kättesaadavusele ja puudulikule omavalitsuste rahastamisele ning rõhutas, et õiguskantsleri mõju peab suurenema rahva turvatunde pakkujana. "Ootame tulevikus õiguskantslerilt senisest enam ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtimist. Keerulises majandusolukorras, kus üha enam varjutab meid väljaränne, tööpuudus ja laste vaesus, kasvab õiguskantsleri vastutus ja roll ühiskonnas," rääkis Boroditš, "seda enam loodame, et õiguskantsleri institutsioon ei allu päevapoliitikale, vaid seisab enam rahva kaitsel, et tagada neile turvatunne, mis valitsuse kas rutakuse või hoopis vajakajäämiste tagajärjel nende põhiõigusi riivaks." Boroditš märkis, et Eesti õigusloome kvaliteet kannatab õigusaktide kiirkorras läbi surumise tõttu ning meenutas käibemaksutõusu ning hiljutist EFSFi seaduseelnõu. "Kuid samapalju võib kannatada see ka liigse passiivsuse käes - nii takistab õigusabi kättesaadavust siiani lahenduseta kõrgete riigilõivude temaatika. Lisaks on kõrgete riigilõivude näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga." "Õiguskantsler märkis, et kohaliku omavalitsuse probleemide aeglane lahendamine tekitab tõsiseid raskusi põhiõiguste tagamisel. Tuletan meelde, et Riigikohus sedastab, et koos kohustustega tuleb riigil anda omavalitsustele nende täitmiseks ka raha. Tänaseni on see kohtuotsus täitmata, sest valitsusel puudub tahe. Hea meel on aga tõdeda, et see temaatika on õiguskantsleri huviorbiidis ka 2011. aastal," lisas Boroditš.

10.10.11 Savisaar esines Pärnumaa seenioritele

Sulge

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar esines täna Pärnumaa Kutsehaigete Ühingu seenioride üldkoosolekul ettekandega poliitiliselt olukorrast. Savisaar rääkis seenioridele olukorrast nii kohalikus kui riigipoliitikas. Peamiselt keskenduti sotsiaalteemade arutelule, kuid räägiti ka riigi ja kohalike omavalitsuste suhetest. Keskerakonna esimees tunnustas ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi julgust juhtida tähelepanu keskvalitsuse tegevusele, mis selgelt nõrgestab lisaks Tallinnale ka kõiki teisi kohalikke omavalitsusi. Lisaks rääkisid koosolekul puuetega inimeste probleemidest ja nende lahendamisest ning sotsiaaltööst Pärnu linnavalitsuse spetsialistid Raul Kivi ning Hiie Juhkam.

07.10.11 Ain Seppik: valitsus tahab muuta Eesti politseiriigiks!

Sulge

Keskerakonna juhatuse liikme Ain Seppiku sõnul pole pädev täna Eesti Ekspressis avaldatud valitsuse seisukoht Keskerakonna algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu suhtes ning sisaldab eksitavaid tõlgendusi. Seppik kinnitab, et eelnõu eesmärk on kohtuliku kontrolli suurendamine ning jälitustegevuse regulatsiooni põhiõigustega kooskõlla viimine. Seppiku sõnul kaoks Keskerakonna algatatud eelnõu jõustumisel konflikt, kus prokuratuur juhib uurimist ja annab loa jälitustegevuseks, teostades ise järelevalvet lubade andmise õiguslikkuse üle. "Sisuliselt peab prokuratuur iseendalt küsima, kas jälitustegevus on ikka seaduslik - see on absurdne!" "Ise teen ja ise kontrollin - sellist poliitikat ei tunta üheski demokraatlikus Euroopa Liidu liikmesriigis. Justiitsministeeriumi soovi kohaselt tekib võimalus kasutada jälitustegevust poliitilistel eesmärkidel, mis loob omakorda kõik tingimused vohavaks korruptsiooniks," selgitas Seppik. "Keskerakonna eelnõu lõpetaks seesuguse politseiriigile omase olukorra, kus inimest on võimalik jälitada motiivideta ning hoida kinni ilma tõenditeta." "Tundub, et valitsus soovib jälitustegevuseks loa andmise ning kontrolli suunata ühele asutusele, mis vastupidiselt suurendab korruptsiooni, võimaldades seda täielikult ühel erakonnal oma huvidest lähtuvalt juhtida," lisas Seppik. "Selleks, et kehtiv seadusandlus järgiks Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid, tuleb anda jälitustoimingute loa väljastamise õigus ainuisikuliselt kohtule ning kindlasti likvideerida prokuratuuri kui asjast huvitatud poole võimalus seda teha," rõhutas Seppik. Keskerakonna eelnõu viib kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla põhiseadusega ning lähtub õiguskantsleri hinnangust, mille kohaselt annab kehtiv seadus võimaluse jätta inimene läbiviidud jälitustoimingust üldse teavitamata, mistõttu on õiguskantsler teinud Riigikogule ettepaneku viia jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla.

06.10.11 Tarmo Tamm: Kohalikke omavalitsusi petetakse jälle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning 11 aastat Põlva linna juhtinud Tarmo Tamm ütles, et peaminister Andrus Ansipi lubadus kompenseerida 2013. aasta maamaksu kaotamine omavalitsustele tulumaksuosa tõstmisega pole mitte antud lubaduse täitmine, vaid ilmselge kohalike omavalitsuste petmine. "Kuidas saab tulumaksuosa taastamist nimetada kompensatsiooniks maamaksu kaotamise eest?" imestas Tamm, "tulumaksuosa alandamine oli kärbe, mis tuleb nagunii taastada, mitte sildistada seda kui hüvitist maamaksu kaotamise eest." Tamme sõnul juhtis Keskerakond mõlemal juhul tähelepanu sellele, et valitsus ei pruugi kohalikelt omavalitsuselt võetud raha õiglaselt tagasi anda. "Nüüd kuuleme peaministri enda suust, et kõike äravõetut ei kavatsetagi tagastada." "Omavalitsusliidud on pidanud pidevalt läbirääkimisi tulubaasi taastamiseks, kuid siiani pole valitsus neid kuulda võtnud - nüüd siis leiti lahendus tappa kaks kärbest ühe hoobiga ning loodetakse niiviisi suu lukku panna," lisas Tamm. "Loomulikult on hea, et kohalike omavalitsuste rahastus suureneb, kuid tegelikult on neil õigus palju suuremale rahastusele. Hetkel aga üritatakse avalikkust kavala nipiga ebaõiglaselt uinutada," lõpetas Tamm.

05.10.11 Mailis Repsi tervitus õpetajate päeva puhul

Sulge

Head Eesti õpetajad! Taaskord on põhjust tänada riigi arengu võtmeisikuid - Eesti õpetajaid. Õpetajate päev on üks päev aastas, kus iga Eesti koolilõpetanu mõtleb tänutundega oma õpetajate peale. Just tänu Teile on Eesti inimestest saanud teadmistejanus võitlejad, kelle tegevust tunnustatakse mitte ainult kodumaal vaid ka rahvusvaheliselt. Kui igal teisel päeval aastas tuleb õpetajatel tegelda tundide ettevalmistamise, tööde parandamise ning õppetundide läbiviimisega, siis tänane päev on tänu abiturientidele eriline. Ühel päeval aastas antakse õpetajatele võimalus puhata ning abituriendid saavad tunda õpetaja-ameti rasket, kuid äärmiselt põnevat koormat. Ise 20-30 õpilasega klassi ees seistes saab iga tulevane koolilõpetaja teada, kui vastutusrikas on meie õpetajate igapäevane ülesanne. Niisiis, kallid õpetajad, kasutage võimalust ning unustage üheks päevaks muretsemine puuduolevate õpikute, parandamata kontrolltööde, õppekava õigeaegse täitmise ja vahetunni korra pärast - las selle eest vastutavad noored, kes peagi tänu Teile astuvad täiskasvanute keerulisse maailma. Koolis on palju ilusat, kuid sel sügisel võib leida ka tõrvatilga meepotis. Riigieelarves peab arvestama sellega, et ainult missioonitundega õpetajad ära ei ela. On äärmiselt kahetsusväärne, et 2012. aasta riigieelarvega väärtustatakse küll mitmeid teisi valdkondi, kuid õpetajate palgatõusuks ressursse ei leita. Lapsed veedavad suurema osa oma päevast koolimaja seinte vahel, mis tähendab, et üksteisega arvestamine ning väärtushinnangud kujunevad nendesamade alla Eesti keskmist palka saavate õpetajate toel. Vägisi jääb mulje, et lastest olulisemateks peetakse täna soomusautosid. Õpetaja amet pole vaid kontrolltööde parandamine ja õppetundide läbi viimine - see on hoopis palju enamat. See on õpilaste ettevalmistamine ühiskonnas hakkamasaamiseks, see on õpilaste argimuredega tegelemine, see on see, mis jääb saatma kõiki lapsi kogu elu. Nii nagu iga laps on oma kodu nägu, on ta ka oma kooli nägu. Tänan kõiki Eesti õpetajaid, kes on andnud meile võimaluse tunda uhkust suurepäraste tulemuste eest OECD riikide võrdluses ning PISA uuringus. Tänan kõiki Eesti õpetajaid, kes Te täna töötate lasteaias ja aitate igal lapsel avastada oma andeid ning huvi õppimise vastu. Tänan õpetajaid, kes Te töötate erivajadusega lastega ning aitate lastel ja nende vanematel leida iga lapse erilisus. Tänan õpetajaid ja meistreid, kes Te töötate kutsekoolis ning annate meile võimaluse tunda uhkust suurepäraste tulemuste eest rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Õpetajatöö pole kunagi olnud neile inimestele, kes oma tööaega väga täpselt piiritleda armastavad. Väljapaistvate tulemuste saavutamiseks tuleb töötada palju rohkem kui vaid ainetunde andes. Suur tänu Teile, et olete selle koormava kuid tänuväärse ameti valinud. Ilma Teieta ei oleks tänast Eesti riiki ja tema inimesi. Soovin Teile kõigile tänasel tähtsal päeval head pidutuju ning jõudu tööle terveks õppeaastaks!

04.10.11 Toobal: alkoholipoliitikas on aeg astuda järgmine samm

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal leiab, et riigi alkoholipoliitika peab muutuma rangemaks ning alustada võiks alkoholireklaami keelamisest nii tele- ja raadiomeedias kui ka välireklaamina. "Mul on hea meel, et Riigikogu majanduskomisjonis toimus Keskerakonna esitatud vastava eelnõu ümber sisuline arutelu ning komisjon toetas selle esimese lugemise lõpetamist," märkis Toobal. "Seadusmuudatus on Eesti rahva tervise seisukohalt ülioluline, sest oleme tarbitava alkoholi poolest Euroopas esirinnas, eelkõige on probleemiks just noorte suur alkoholitarbimine. Et reklaam mõjutab noori enam ning lihtsamini, peaksimegi just sellest alustama." "Loodan, et ka edaspidi läheb menetlus Riigikogus samasuguses koostöövaimus ning see äärmiselt vajalik eelnõu jõustub peagi seadusena. Alkoholireklaami keelates saame anda panuse tervislikemate ning ohutumate eluviiside jaoks. Ühtlasi vähendame võimalust, et noored alkoholi tõttu elu hammasrataste vahele jäävad. Veenvalt on tõestatud noorsoo alkoholitarbimise ja reklaami vahelised seosed - viie minuti pikkune alkoholi reklaami vaatamine suurendab alkoholi tarvitamist viie grammi absoluutse alkoholi ehk pudeli lahja õlle võrra päevas," rääkis Toobal. Toobali sõnul näitavad erinevad uuringud, et alkoholireklaami piirangud vähendavad oluliselt selle tarbimist: OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%. Alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid - näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. "Keskerakonna eestvedamisel kehtestati 2008. aastal öine alkoholi müügikeeld ja tänaseks on selge, et sel on olnud positiivne mõju - alkoholi tarbimine on oluliselt vähenenud. Aeg on astuda alkoholi liigtarvitamise vähendamise suunas järgmine samm," lõpetas Toobal.

01.10.11 Keskerakonna volikogu valis aseesimehe ja aukohtu liikmed

Sulge

Täna Tallinnas toimuval Keskerakonna volikogu korralisel istungil valiti volikogule aseesimees ning erakonna aukohtu liikmed. Volikogu aseesimeheks osutus valituks Keskerakonna arendussekretär ning Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka. Aukohtu liikmeteks valiti Toivo Tootsen, Tiit Kivikas, Arvo Jaakson, Andrei Birov, Uuno Laul, Harri Henn, Enn Seppet, Ants Pilving, Sirje Jõgiaas, Endel Ploom, Arvo Aun, Aalar Kotli, Mart Mäemets ja Ilmar Tõlner. Keskerakonna volikogu juhib Kalev Kallo. Aukohtu esimeheks valiti Keskerakonna XIII kongressil Kalle Klandorf.

01.10.11 Jaanus Riibe: järgmises valitsuses saab Eesti noorteministri

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe rääkis täna Keskerakonna volikogu ees esinedes, et Eesti vajab noorteministrit. "Julgen väita, et möödunud valimistel olid noorte küsimused pinnapealsed," märkis Riibe, "järgnevatel aastatel hakkab meie riiki üha rohkem kummitama noorte suur tööpuudus, hariduse kehv kvaliteet, kasvav väljaränne, laste vähene sünd, sotsiaalprobleemid ja noorte perede küsimused." Riibe sõnul on paljud neist probleemidest ametkondade vahelised ja ükski minister ei vastuta nende küsimuste eest üksi. "Seetõttu vajame konkreetset inimest, kes vastutaks ja annaks vastuseid, kui olukord ei ole nii nagu peab. Vajame inimest, kes seisaks selle eest, et need teemad jõuaksid lahendusteni ja ka tulevikus koalitsioonilepetesse. Inimest, kes seisaks noorte eest ja oleks ise noortepärane." "Olen seisukohal, et järgmises valitsuses peab olema noorteministri ametikoht," lõpetas Riibe.

01.10.11 Savisaar: võimuparteisid on tabanud mitu ebameeldivat üllatust

Sulge

Edgar Savisaar analüüsis täna Keskerakonna volikogu ees arenguid Eesti poliitilisel maastikul. Savisaar rõhutas, et võimuparteisid on tabanud üksteise järel mitu ebameeldivat üllatust. "Esiteks, meie koostöö Indrek Tarandiga presidendivalimistel sundis nii mõndagi parempoolset tegelast halva mängu juures head nägu tegema. Kui me isegi Tarandiga, keda peeti kibedaimaks Keskerakonna vastaseks, suudame teha koostööd, mis isolatsioonist ja kelle isolatsioonist siis räägitakse?" rääkis Keskerakonna esimees. "Teiseks, jõudis septembri keskpaiku jõudis Postimehe vahendusel avalikkuseni Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari intervjuu, milles ta teatas, et ei kavatse enam erakonna esimehe kohale kandideerida. Seesugune uudis tekitas esialgu ühiskonnas veidi imestust, kuid õige pea tõdesid mitmed arvamusliidrid, et ega tal õieti isiklikult mingit muud valikut polnudki," märkis Keskerakonna esimees. "Juba tänavu kevadel sai selgeks, et Laaril tuli esimehe kohal jätkamiseks ning ministriportfelli saamiseks reeta "kampsunid" ja nii muutuski ta kasutuks ka Res Publica tiivale. Nüüd aga saab Res Publica ametlikult vormistatud koos sellest tuleneva poliitikaga." "Kolmandaks, juba mõnda aega on käinud aktiivsed ettevalmistused nn pärus-eestlaste partei loomiseks. Timo Soini edu Soome Eduskunta valimistel ei anna ka meie tegelastele rahu. Pealegi, paremal tiival on ruumi rohkelt, sest rahulolematus RE ja IRLi poliitikaga on suur ja see kasvab," märkis Keskerakonna esimees, "tänavu kevadel olid sel aastatuhandel esimesed valimised kui uut jõudu ei tekkinud. Kuid kindlasti on rahulolematust ka praeguste Reformierakonna ja IRLi sponsorite seas ja kindlasti kalkuleeritakse uue kaubamärgi tekitamise üle. Kuid uued tulijad võivad olla ka suurest rahast sõltumatud ning establishmendi poolt kodustamata, tõeliselt metsikud tulijad. Euro- ja Euroopa vastased, kseno- ja homofoobsed, Venemaa ja venelastevastased - sellise platvormiga võib teha praeguse koalitsiooni jätkudes paremal tiival korraliku lõikuse." Neljandaks on Savisaare sõnul meedias tekkinud ooterežiim, kus pärast Keskerakonna kongressi tõmbus ajakirjandus tagasi. "Paistab, et uueks taktikaks on frontaalrünnakute asemel snaiprituli üksikute keskerakondlaste pihta. Nähti ära, et avalikult, poliitiliselt ei ole Keskerakond võetav. Sellepärast toimubki nüüd salajane sõda ja snaiperituli avaliku sõja asemel. Aga meie inimesed on karastatud ning oskavad ennast ja erakonda hoida." "Viiendaks juhin tähelepanu 2011-2012. aasta rahvaloendusele, millel on meie jaoks suur poliitiline tähendus. Kas ja kui palju Eesti rahvas siin territooriumil väljarändamise tõttu ikkagi väheneb? Rahvaloenduste teemas on midagi sarnast e-valimistega. Kas ma pean silmas võimalikke petuskeeme? Mingil määral ka seda - Läti kolleegide jutu järgi kulutati neil üsna palju "administratiivset ressurssi" selle peale, et "2.000.000 ikka täis tuleks", kusjuures kohati balanseeriti seda tehes lubatu piiril ja vist ka üle selle. Jutt on näiteks interneti hääletuse pikendamisest 10 päeva võrra ja võimalusest kusagil Lääne-Euroopas töötades ennast siiski Aluksnesse kirja panna," rääkis Keskerakonna esimees. "Šokk oli suur, kui selgus, et ka organisatsioonilistele pingutustele ja metoodilistele järeleandmistele vaatamata kinnitas oma elamist Lätis ligikaudu 1,9 miljonit, ja see tulemus on vaieldamatult allpool psühholoogilist 2 miljoni piiri. Nii suur hälve näitab, et vahepeal juhiti mingit hoopis muud, oletuslikku ja ilustatud andmetega riiki, mitte seda tegelikku!" Savisaare sõnul võib loota, et äkki selgub pärast rahvaloendust ka Eesti praegusele valitsusliidule tõsiasi, et olukord Eestis on väga kaugel imekaunitest kujutluspiltidest ning hämmastavalt sarnane sellega, millest Keskerakond on juba aastaid rääkinud ja omapoolseid meetmeid pakkunud. "Paratamatult selgub siis tõsiasi, et jutud "tööpuuduse vähenemisest Eestis" ei tulene töökohtade arvu taastumisest, vaid seletuvad inimeste riigist lahkumise või ka töötute arvu illusoorse registreerimisega."

01.10.11 Savisaar: Keskerakond peab pakkuma lahendusi

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Tallinnas Keskerakonna volikogu ees esinedes, et erakond on oma kursi valinud ning peab kindlalt seisma oma põhimõtete eest pakkumaks alternatiivi tänasele parempoolsele valitsusele. "Usun, et paljud teist nägid ka ise hiljuti avaldatud reitingutulemusi, mis ütlesid, et Keskerakonna toetus on taastunud. Kohe kui meie kongress oli läbi ja sai selgeks, kuidas Keskerakond edasi läheb, taastus ka toetusprotsent," rääkis Savisaar, "meil on üks ja ainus Keskerakond, millel on kindel siht ja kohustus seista oma põhimõtete eest. Keskerakond ei saa oma seisukohti muuta, sest me oleme Eestimaa elanikele lubanud nende huvide eest seista." Savisaar tuletas kõigile meelde, et Keskerakonna poolt andis viimastel valimistel hääle 134 tuhat inimest, aga erakonnal lasub kohustus seista kõigi Eesti inimeste heaolu eest. "Meil lasub kohustus seista selle eest, et Eesti riik oleks tugevam ja hoolivam kõigi oma elanike suhtes. See on suur vastutus tuleb end pingutada, et sellist vastutust kanda. Me vajame tugevat erakonda, mis seisab selle eest, et kedagi ei jäeta maha. Me seisame selle eest, et riik tuleks appi kõigile neile, kes seda vajavad." "Me oleme parlamendi tasandil suurim opositsioonijõud. Seega peame pidevalt oma poliitikat tehes mõtlema ja kaaluma, kuidas pakkuda alternatiive tänasele parempoolsele valitsusele. Opositsioonis olek ei tähenda pelgalt valitsuse kritiseerimist. See tähendab ühiskonnas arutelu tekitamist ja oluliste lahenduste otsimist ning pakkumist," selgitas Keskerakonna esimees. "Me julgeme tunnistada ja juhtida tähelepanu Eesti ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Selles ongi Keskerakonna poliitilise kursi erinevus paremparteide poliitikast. Meie hoolime kõigist Eestimaa elanikest olenemata soost, rahvusest või vanusest. Hea peremehega riigis on reservid suured headel aegadel ning raha kulutatakse keerulises majandusolukorras." "Meile esitletakse hea uudisena pensionide mõningast kasvu - kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, millega kiidelda?," märkis Savisaar, "mulle valmistab muret ka meie tervishoiu ja päästeteenistuste olukord. Keskerakond ei taha sellist riiki, kus arstiabi eest peab kõvasti maksma ning iga kriisi korral peab anuvalt naabrite poole vaatama. See pole heaperemehelik riik." Keskerakonna esimees rõhutas ka tugevat haridussüsteemi kui iseseisva riigi eduka tuleviku garantiid. "Kvaliteetne haridus ja hästi ette valmistatud noored võimaldavad Eesti riigil olla edukas Euroopas ja maailmas. Kahjuks liigume hetkel paratamatult suunas, kus vanemate õpetajate pensionile jäämine jätab õpilased ilma pädevate pedagoogideta ning OECD riikide võrdluses oleme õpetajate palkade osas lausa tagantpoolt neljandad! Ilma haridussüsteemi täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid suunamata polegi ju võimalik selle kvaliteeti hoida." "Kõigis kohalikes omavalitsustes, kus Keskerakond võimul on, kantakse edasi meie põhimõtteid ja tegeletakse inimeste probleemide lahendamisega. Aga sellest üksi on vähe, Eestile on vaja, et ka valitsus hakkaks inimestele tähelepanu pöörama," rõhutas Savisaar. "Kahjuks aga tegeletakse keskvalitsuse tasandil pigem sellega, kuidas Euroopas hea välja näha. Tegeletakse sellega, et keegi jumala eest Eesti ministreid Brüsselis noomida ei saaks. Aga teate, mõnikord kulub ka noomimine ära, toob maa peale tagasi. Võib olla siis märgataks ka seda, et endiselt lahkuvad meie inimesed riigist töö ja parema palga otsingutele. Märgataks ka seda, et meil on piirkondi, kus töötuid on rohkem kui töölkäijaid. Senikaua aga kuni valitsus ei taha seda tunnistada ja sellega tegeleda, on Keskerakonna kohustuseks lahendusi pakkuda." Savisaar tõi esile, et 26. septembril esitas Keskerakonna fraktsioon Riigikogule astmelise tulumaksu eelnõu, mille jõustumisel seadusena hakkaksid ühiskonda rohkem panustama inimesed, kelle kuu sissetulek on üle 1518 euro kuus. "Kokku võiks riik teenida selle seaduse abil lisaraha 180 miljonit eurot. Seesugune summa võimaldaks leevendada õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad." "Eks me näeme, kuidas antud eelnõu menetlus Riigikogus läheb. Selge on aga see, et Keskerakond pakub jälle kord reaalse lahenduse riigieelarve suurendamiseks ning mitmete probleemide leevendamiseks. Eks me näeme, kas koalitsioonipoliitikud tahavad või ei taha seda lahendust kasutada. Ma poleks küll nende suhtes väga lootusrikas, kuid Eesti rahvas näeb, et just nimelt Keskerakond tegeleb lahenduste otsimisega," rõhutas Keskerakonna esimees.

30.09.11 Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas linnaosavanemate kandidaate

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas Kesklinna, Kristiine ja Lasnamäe linnaosavanemate kandidaadid. Kesklinna linnaosavanema kandidaadiks kinnitati kuus aastat Kristiinet juhtinud Mihhail Korb. Kristiine linnaosavanema kandidaadiks kinnitati Lasnamäe linnaosavanema kohusetäitja Andrei Novikov. Lasnamäe linnaosavanema kandidaadiks kinnitati Põhja-Tallinna linnaosavanema asetäitja Olga Ivanova. Kõik kandidaadid on valitud linnaosade juhtkonna seast ning aastate pikkuse Tallinna linnasüsteemis töötamise kogemusega. Mihhail Korb tänab Kristiine elanikke senise usalduse ja talle antud mandaadi eest linnaosa juhtida. "Kesklinn on aga siiski linnaosade pealinn ja pean oma kohustuseks see pakkumine vastu võtta. Linnaosa arendamisel pean tähtsaks kolme põhimõtet: hoovid korda, rohealad korda, linna ajaloolise pärandi arendamine ning selle eest hoolitsemine. Tallinnat külastav turist jõuab esimesena just Kesklinna ning seepärast on selle areng ja väljanägemine kogu Eestile väga oluline." Andrei Novikov avaldas heameelt, et saab uue kogemuse võrra rikkamaks. "Olen töötanud nii linnavalitsuses kui ka linnaosas erinevatel ametikohtadel ning nüüd on võimalus asuda ametisse linnaosavanemana. Minu eelkäijad Kristiinest, Lauri Laasi ja Mihhail Korb on teinud väga head tööd ning tunnustan neid. Lasnamäel oli minu esmaülesandeks Lasnamäe arengukava koostamine ja täitmise jälgimine ning ametis olles õnnestus suur osa sellest ka täide viia. Loodan, et ka Kristiines õnnestub seada pikaajalised alused linnaosa arenguks." "Tänan Põhja-Tallinna inimesi kogemuse ja koostöö eest," ütles Olga Ivanova. "See on suur ja vastutusrikas väljakutse saada suurima linnaosa vanemaks. Loodan jätkata eelkäijate tööd vähemalt samal tasemel ning proovin pakkuda Lasnamäe arengusse julget lähenemist ja nooruslikku värskust." Täna saadab linnapea Edgar Savisaar kandidaadid linnaosade halduskogudele heaks kiitmiseks. Linnaosavanemad kinnitab ametisse Tallinna Linnavalitsus.

29.09.11 Keskerakond takistab Riigikogus EFSFi jõustumist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon takistab parlamendis EFSFi raamlepinguga ulatuslike kohustuste võtmist Eesti riigile, sest sellega võivad tekkida Eestile ülejõu käivad võlad. "Tekib küsimus, miks koalitsioonierakonnad püüavad kiirkorras läbi suruda 2 miljardi euro saatust otsustavat eelnõu, kasutades selleks isegi õhtuseid erakorralisi istungeid," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, lisades, et nii oluline otsus peaks sündima pärast põhjalikke arutelusid päevavalgel, mitte varjatult õhtuhämaruses. "Tuletan meelde, et Reformierakond ja IRL tõid teema parlamenti viimasel minutil. Koalitsioonierakonnad võtavad meile üle jõu käiva 2 miljardi euro suuruse kohustuse, kuid vastutust selle eest peavad kandma järgmised valitsused ja tulevased põlved," lausus Simson.

28.09.11 Riigikogu toetas malevlaste sotsiaalmaksust vabastamist

Sulge

Riigikogu toetas tänasel istungil Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõud, mis vabastaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu. "Mul on hea meel, et Riigikogu otsustas eelnõu esimesele lugemise lõpetada," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra, "antud juhul keskendume sisuliselt noorte huvide kaitsmisele ning anname väikese panuse ka ettevõtluse elavdamisse." Vakra sõnul suurendab antud seadusmuudatus tööandjate huvi ning kasvatab malevakohtade arvu. "Võttes arvesse, et ravikindlustuse seaduse alusel on Eesti noor ravikindlustusega kaetud kuni 19-aastaseks saamiseni, siis puudub vajadus maksta tööandjal õpilasmalevas töötava noore eest sotsiaalmaksu. Aasta-aastalt on malevakohtade pakkujateks samad ettevõtted ning uusi pakkumisi on keeruline leida, just seepärast on vaja luua täiendavaid motivaatoreid." "Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ning omandada tulevikuks töökogemusi - seega oleks noorte huvides olnud igati mõistlik seda kõigil erakondadel ka edaspidi toetada," lõpetas Vakra.

28.09.11 Simson: eelarve peab võimaldama palgatõusu

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna Riigikogus esinedes, et 2012. aasta riigieelarve peaks leidma lahenduse päästjate, politseinike ja õpetajate palgatõusule ning kohalike omavalitsuste olukorra parandamisele. "Eelarve juures arvestatakse märkimisväärsete maksutuludega: kasvama peaks nii füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine. Need peaksid tulema läbi palgatõusude ja sisetarbimise kasvu. Kuulates ühelt poolt valitsuse kurtmist maailmamajanduse kasvu väljavaadete halvenemise üle ja teisalt saades siin Riigikogus menetlusse ülimalt optimismi täis kohaliku eelarve, tekib paratamatult kahtlus, kas maksutulude planeerimisel on ikka reaalset elu arvestatud," märkis Simson. "Kulude maht on võrreldes 2011. aastaga suurenenud 11%. Ühe põhilise hea uudisena esitatakse meile pensionide 4,4% kasvu ning riigipoolsete maksete taastamist kohustusliku kogumispensioni fondi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "Kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, millega kiidelda? Me oleme ikka olukorras, kus Eesti pensionid on naeruväärselt madalad ning praeguse inflatsioonitaseme juures tuleks pensione tõsta oluliselt rohkem, et meie vanematele ja vanavanematele tagada elamisväärne elu." Simsoni sõnul on inimestele olulised sisejulgeolek, haridus ning avalikud teenused. "Kahjuks ei ole selle vallas ühtegi edusammu näha - päästjate ning politseinike palgatõusuks eelarve raha ette ei näe, samuti ei ole leitud raha õpetajate palgatõusuks. Küsimus on prioriteetides, kuid nähtavasti pole need valdkonnad meie valitsusele prioriteetideks. Selline lühinägelik suhtumine võib saada Eestile ohtlikuks." "Paljudele lastele on koolilõuna ainukeseks soojaks söögikorraks päevas ning sellegi peavad kokatädid valmistama vaid 78 eurosendi eest. Keskerakond on esitanud eelnõu, millega tuleb koolilõuna toetus viia 1 euroni ning viia tasuta koolilõunaga ka gümnaasiumi astmesse. Lapsed on meie tulevik ning selle arvelt ei saa kokku hoida," rõhutas Simson. "Keskerakond on pakkunud lahenduse riigieelarvele lisatulude leidmiseks - astmelise tulumaksu eelnõu, millega hakkavad rohkem ühiskonda panustama inimesed, kelle kuu sissetulek on üle 1518 euro kuus. Lisaks võimaldaks seesugune lahendus alandada edaspidi tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset." Simson märkis, et lisaks inimestele põlistab ka järgmise aasta eelarve järjekordselt kohalikke omavalitsusi. "Kui 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le, räägiti sellest kui ajutisest meetmest. Ka sel aastal ei taastata kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa ning samuti ei tagata vajalikus mahus tasandusfondi. Ometigi juhtis kohalike omavalitsuste raskele olukorrale tähelepanu ka Vabariigi President Riigikogu sügisesel avaistungil."

27.09.11 Keskerakond tegi EFSFi eelnõule tagasilükkamise ettepaneku

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna eelnõule "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevatest kohustuste täitmise tagamist" tagasilükkamise ettepaneku, kuna Riigikogu kaasatus ja kontroll Eesti riigi garantiikohustuste üle peab olema suurem. "Keskerakond ei seisa Euroopa solidaarsuse vastu, vaid vastupidi - peab seda ääretult oluliseks." sõnas Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. "Tõsi on aga see, et oleme olnud kriitilised selliste eelnõude ja otsuste osas, kus arutelusid on selgelt vähe. Kahe miljardi euro kohta otsuse langetamine kahe päevaga on selgelt kiirenduskursil vastu võetud vastutustundetu otsus." Ratase sõnul on täna selgelt vähe lahtirääkimisi, alternatiivide otsimist, selgitusi ning vastuseid sisulistele küsimustele. "Antud eelnõu kohaselt garanteerib Eesti raskustes euroalade liikmesriikide võlakohustusi 1,995 miljardi euro ulatuses, millele lisanduvad intressid - tegemist on praktiliselt 1/3 Eesti riigieelarvest. Peame arvestama, et iga allkiri, mille anname, eeldab meie võimekust tulevikus." "Paratamatult tuleb arvestada võimalusega, et garantii võib pöörduda ka täitmisele. Kas me oleme suutelised tulevikus selliseid rahalisi kohustusi kandma?" märkis Ratas. "Paljud meist küsivad seda endalt, kuid kindlasti küsivad seda meie riigis elavad inimesed. Täna läheme selle eelnõu kohaselt toetama endast paremal elujärjel olevaid riike garantiiga, mis käib meile selgelt üle jõu." "Oleme sarnaselt õiguskantsleriga seisukohal, et Riigikogu kaasatus ja kontroll Eesti riigi garantiikohustuste üle peab olema suurem - eelnõu oleks pidanud sisaldama sätet, et iga garantii kohase väljamakse kinnitab Riigikogu," lisas Ratas. "Me peame arvestama võimalusega, et garantii pöördub täitmisele täies mahus ning raha tuleb reaalselt välja maksta, seega peame ka teadma, kelle või mille arvelt me 2,5 miljardit eurot kinni maksame. Täna me seda ei tea, mistõttu pole seda eelnõu sellisel kujul võimalik toetada ning peame õigeks teha tagasilükkamise ettepanek." lõpetas Ratas.

27.09.11 Keskerakond ei toeta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis osalemist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab vastutustundetuks anda Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) miljardite eurode eest laenutagatisi end lõhki laenanud eurotsooni riikidele, sest see seab tulevikus ohtu Eesti riigieelarve. Täna Riigikogus lugemisel oleva EFSFi lepinguga hakkab Eesti tagama üha uusi suuri laene, mis tekitab riigile kuni 2,5 miljardi euro eest kohustusi. "Tuletan meelde, et fondi raha võib minna riikidele, keda ei usalda enam turud, keda ei usalda reitinguagentuurid, kellel pole enam mõtet tülitada IMFi ja kellel on vilets ajalugu laenude tagasimaksmisel," ütles Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Me ei saa riskida sellises koguses Eesti maksumaksja rahaga sellistel tingimustel. Jah, me pooldame Euroopa Liidu liikmete solidaarsust rasketel hetkedel, kuid iga solidaarsus eeldab reeglite täitmist, ja praegu neid ei täideta." "Kindlasti kerkib kõikjal esile eksperte, kes soovitavad lõhkilaenanud riike päästa, et rahustada turge. Kuid need eksperdid peaksid endalt küsima, kus on nende enda asutuse raha ja palju nad ise oma raha oleksid valmis Vahemere ääres mängu panema," sõnas Kadri Simson. "Mis näoga me vaatame otsa Eesti kultuuritöötajatele, õpetajatele ja päästeametnikele, kes pidid palgakärpeid üle elama, kui me nüüd jagame nii kerge käega nii suuri laenukäendusi?" Keskerakonna fraktsioon protestib nii EFSFile antavate laenugarantiide suuruse, nende kohaldamistingimuste ebaselguse kui ka nende Riigikogus suurema aruteluta läbisurumise vastu. Lepingu jõustumisel võtab Eesti kohustuse tagada teiste riikide laene ja laenuteenindamise kulusid, mistõttu ulatub maksimaalne garantii prognoositavalt 2,5 miljardi euroni. Keskerakond

26.09.11 Keskerakond esitas uue astmelise tulumaksu eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna eelnõu, millega hakkavad rohkem ühiskonda panustama inimesed, kelle kuu sissetulek on üle 1518 euro kuus. Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid, mistõttu on võimalik tagada palgatõus õpetajatele, päästjatele, ja politseinikele ning suurendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa. "Astmelisele tulumaksule üleminekul eeldame tulumaksu laekumiste kasvu ligikaudu 180 miljonit eurot," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "seesugune lisatulu riigieelarvele annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad." Simsoni sõnul aitab tulumaksusüsteemi muutmine astmeliseks vältida majanduse ülekuumenemist ning teiselt poolt pehmendada ja leevendada majanduslangust. "Lisaks võimaldaks seesugune lahendus alandada edaspidi tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset." "Lisanduv 33% aste muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks ning maksustab aastase maksustatava tulu, mis ületab 15 972 eurot. Senisest enam peavad hakkama panustama kõrgema tulu teenijad, nii tõuseb oluliselt ka näiteks Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike maksukoormus," lisas Simson. "Olukorras, kus valitsus ei suuda leida vajalikke vahendeid isegi õpetajate palgatõusuks, pakub Keskerakond välja reaalse katteallika, millest Riigikogu ei tohiks keelduda," lõpetas Simson.

24.09.11 Edgar Savisaar ja Mihhail Korb võtsid osa Ühtse Venemaa kongressist

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Keskerakonna välissuhete sekretär Mihhail Korb võtsid täna Moskvas osa Ühtse Venemaa kongressist, kus nimetati partei kandidaadid parlamendivalimiste nimekirja etteotsa ning presidendivalimisteks. "Nii Putini kui ka Medvedevi nimetamine võeti Lužniki spordihallis 11 000 osavõtja poolt vaimustusega vastu, kuid samas selles suurt üllatust polnud," tunnistas Savisaar, "küll aga eeldasin, et Ühtse Venemaa presidendikandidaat kuulutatakse välja alles pärast detsembrikuiseid Riigiduuma valimisi." "Vladimir Putin näitas ennast selgelt Venemaa kindlakäelise liidrina, kelle järele joondutakse," märkis Savisaar. Savisaar ja Korb kohtusid ka mitmete Ühtse Venemaa ja Rahvarinde "Ülevenemaaline Rahvarinne" poliitikutega, kellest Savisaar tõstis eriti esile Riigiduuma välissuhete osakonna esimeest Konstantin Kossatšovi. Arutleti arenguid Eesti ja Venemaa majandussuhetes ning koostööd pealinnade vahel. Savisaar tõstis eriti üles Narva silla ehituse küsimuse, mis on kahjuks ikka veel lahendamata. Kõnelusi kahe partei suhete arendamise teemal kavatsetakse sügisel jätkata.

24.09.11 Kesknoorte esimees kohtus Leedu ministritega

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe osaleb Vilniuses toimuval Euroopa Noorte Liberaalide juhtide kohtumisel, kus keskendutakse noorte esindamisele poliitikas ja püütakse vahetada kogemusi, kuidas aktiivsemalt mõjutada poliitilisi protsesse. Täna külastasid ja osalesid aruteludes ka Leedu kommunikatsiooni ja transpordiminister Eligijus Masiulis ja justiitsminister Remigijus Šimasius. Jaanus Riibe juhtis aruteludes tähelepanu, et tänastel noortel on poliitikas keerulisem läbi murda kui eelkäijatel, sest pole võimalik toetuda puhtalt noorte häältele. "80-ndate lõpu ja 90-ndate alguse "buumipõlvkond" vananeb ja uus pealekasvav generatsioon on arvuliselt oluliselt väiksem. Seepärast peavad uute noorte ideed olema palju laiapõhjalisemad ja puudutama tervet ühiskonda, mitte ainult kitsalt noorte valdkonda." Riibe sõnul on noorte tugevuseks uus vaatenurk poliitikale, mis toob kaasa muutuse olemasolevas süsteemis ja omaette väärtusena võib see üle kaaluda ka vanade poliitikute kogemused, mida noortel paraku veel ei ole. "Erakondi, kes poliitikas muudavad baasseisukohti arvamusküsitluse alusel, ei saa tõsiselt võtta ja noored peaksid nägema pikemaajalisi eesmärke, seades sihiks õppimise, kogemuste kogumise ja nende pinnalt pakkuma välja uusi ideid."

24.09.11 Siret Kotka: Savisaare tagasivalimine tõstis kohe Keskerakonna reitingut

Sulge

Eesti Keskerakonna arendussekretäri Siret Kotka hinnangul tõusis Keskerakonna reiting septembris tänu Edgar Savisaare tagasivalimisele erakonna esimeheks, mis taastas erakonna valijates usu senise kindla kursi jätkumisse. Siret Kotka hinnangul ootab valija Keskerakonnalt eelkõige kindlust ja stabiilsust. "Ei saa välistada, et erinevad rünnakud meedias nii erakonna kui ka selle esimehe aadressil nii omade kui ka vastaste poolt ei mõjunud erakonna reitingule hästi, kuna suurendas ebaselgust, millist kurssi jätkatakse," selgitas Kotka. "Ja oodatud selgus saabus augusti lõpus erakonna kongressil, kus keskerakondlased otsustasid arvestatava häälteenamusega senise esimehe tagasi valida, misjärel valijate usaldus meie erakonna suhtes kasvas."

22.09.11 Keskerakond: Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis osalemine käib Eestile ilmselt üle jõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas mitte toetada euroala abipaketiga ühinemist. Fraktsioon on seisukohal, et nii mahukas garantii käib ilmselgelt Eestile üle jõu ning laiaulatuslike kohustuste võtmisele peab eelnema sisuline parlamentaarne arutelu. "Loomulikult on Euroopa solidaarsus ja ühtekuuluvus meile oluline," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. "Kuid kusagilt jookseb piir, kus isegi solidaarsuse nimel ei saa hiiglaslikke kohustuste pealesurumist lubada. Viimase kolme aasta jooksul on läbi kärbete ja hindade tõusu Eesti inimeste ostujõud vähenenud ning täna me läheme toetama endast paremal elujärjel olevaid riike garantiiga, mis käib meile kindlalt üle jõu." "Pärast põhjalikke arutelusid fraktsioonis ning kohtumist rahandusminister Jürgen Ligiga jõudsime seisukohale, et kiirmenetluse teel ehk kahe päevaga kahe miljardi euro saatuse otsustamine on vastutustundetu," selgitas Ratas, "leiame, et valitsus on võtnud kohustusi ilma maksumaksjatele olukorda selgitamata - Eesti antav laenugarantii on 1,995 miljardit eurot." Ratas lisas, et see summa moodustab kolmandiku Eesti riigieelarve mahust. "Isegi pensionid, sotsiaaltoetused ning peretoetused kokku moodustavad riigieelarves selles valguses ainult 1,7 miljardit eurot. Ilmselgelt käib see garantii meie jaoks üle jõu." Ratas sõnas, et pärast otsuse vastu võtmist puudub Riigikogul sõnaõigus kaasa rääkida iga EFSFist välja antava laenu puhul eraldi. "Eelnõu pidanuks sisaldama sätet, et iga konkreetse garantii kinnitab ka Riigikogu. Valitsus on teinud ka meid vastutavaks garantiide eest, kuid samas otsustab ja kontrollib protsessi valitsus," lisas ta. Ratase sõnul peame allkirja andes arvestama ka võimalusega, et garantii võib pöörduda täitmisele täies mahus ja me peame reaalselt raha välja maksma. "See tähendab seda, et riik võtab laenu meist jõukamate riikide abistamiseks. Samas on kogu mehhanismi käivitumine ning pärast garantii välja nõudmine võlgu olevalt riigilt väga segane." "Me vajame pikemat arutelu, kuidas maksumaksja raha paigutada. Sellist otsust, kus mängus on sisuliselt üks kolmandik riigieelarvest, ei tohi teha kergekäeliselt," lõpetas Ratas.

22.09.11 Simson: rahanduskomisjon peab algatama olulise riikliku küsimuse arutelu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb täna rahanduskomisjonile ettepaneku algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu enne euroala abipakettidega ühinemise lõpphääletust. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et nii laiaulatuslike kohustuste võtmisele peab eelnema põhjalik eksperte kaasav parlamentaarne arutelu," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Me ei saa nõustuda, et niivõrd olulist teemat parlament ei aruta, vaid otsustatakse kiirmenetluse käigus." Riigikogus on menetlusel "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" otsuse eelnõu. Lepingu jõustumisel võtab Eesti kohustuse tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt toetusprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute (võlakirjade emiteerimine, laenude võtmine) põhiosasid. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu komisjon algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb rahanduskomisjonile ettepaneku arutada nimetatud teemat kui olulise tähtsusega riikliku küsimust enne antud otsuse lõpphääletust.

21.09.11 Keskerakond toetab ametiühingute ettepanekut tõsta miinimumpalka

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arutas ning otsustas toetada Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekut tõsta miinimumpalka 325 euroni. "Alampalga tõus on täna täiesti väljapääsmatu teema," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "viimaste aastate jooksul oleme elanud pideva hinnatõusu tingimustes, kus alampalk on kaotanud ostujõudu 21%." Simsoni sõnul ei saa me mööda vaadata ka sellest, et ilmselt hinnatõusud lähiajal ei peatu. "Mõtleme kas või elektrituru avanemise peale 2013. aastal, kus lisaks elektri hinnale tõusevad ka esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad. " "Alampalk pole selgelt majandusega kaasas käinud ning riigil on aeg seda olukorda parandada. Eesti tööinimese väärtustamine on Keskerakonnale oluline ning seisame selle eest, et alampalk ning seeläbi inimeste majanduslik olukord paraneks," lõpetas Simson. Eesti Ametiühingute Keskliit soovib töötasu alammääraks kehtestada 325 eurot alates 2012. aasta jaanuarist.

21.09.11 Keskerakonna delegatsioon sõidab Ühtse Venemaa kongressile

Sulge

Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning Keskerakonna välissuhete sekretär Mihhail Korb osalevad eeloleval nädalavahetusel erakond Ühtne Venemaa kongressil. Ühtse Venemaa eeloleval kongressil kinnitatakse erakonna valimisplatvorm ning nimekirjad 4. detsembril toimuvateks riigiduuma valimisteks. Väliskülalistena osalevad veel näiteks Soome erakonnad Keskusta ja Kokoomus; Läti valimised võitnud erakond Üksmeele Keskus; Leedu erakond Talupoegade Liit; Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy erakond Rahvaliikumise liit (UMP); Suurbritannia peaministri David Cameroni erakond Briti Konservatiivne Partei jt.

21.09.11 Siret Kotka: kas tankid on tähtsamad meie laste haridusest?

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimehe Siret Kotka hinnangul on õpetajate palgatõusuks raha riigil täiesti olemas, kui suudetakse kaitseväele uued tankid osta ja mitme miljardi kroonist riigikaitse eelarvet suurendada. Siret Kotka sõnul on tänase kaitseministri kiidujutt suurenevatest kaitsekulutustest vastutustundetu olukorras, kus meie riigil ei olevat raha õpetajatele, pääste- ja meditsiinitöötajatele korraliku ja väärika palga maksmiseks. "Rahuajal peaks riigi prioriteet igal sammul olema hea haridus, mitte tankid," sõnas Kotka. "Seetõttu on võimuerakondlaste jutt, et raha õpetajate palgatõusuks ei ole, igatpidi põhjendamatu, sest nagu näha, on vabariigi valitsuse prioriteedid lihtsalt paigast ära. Raha õpetajate palgatõusuks on seega täiesti olemas, küsimus on pigem valitsuse soovimatusest haridustöötajate palka tõsta." Kotka sõnul kulutas endine kaitseminister ja tänane haridusminister Aaviksoo Vabadussõja Võidusambale ligi 150 miljonit krooni. "Mis kasu on võidusambast, kui lapsed, kes peaksid teadma, mida see monument Eesti riigi ja rahva jaoks tähendab, küsivad, et mis rist see selline on, kuna pole õpetajaid, kes neile kodumaa ajalugu õpetaksid?" küsib Kotka. "Milleks tankid riigile, kust noored, päästetöötajad, õpetajad, meditsiiniõed ja paljud teised on välismaale ära läinud?"

21.09.11 Keskerakond saatis järelepärimise seoses ühtse sularahaautomaatide võrgustiku loomisega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi saatis finantsinspektsiooni juhile Raul Malmsteinile kirjalikud küsimused seoses sularahaautomaatide universaalseks muutmisega. "Finantsjärelevalve üheks eesmärgiks on selgitada millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks," selgitas Laasi, "me ei saa lubada tekkida olukorral, mil inimesel pole enam suurt teenustasu maksmata ligi pääseda omaenda sularahale." Laasi sõnul jõudis hiljuti avalikkuseni info, et Eestis kaovad 2012. aastal kolme eri tunnuskirjaga pangaautomaadid, loovutades koha uuele ja seni nimetule sularaha jagajale. "Kuigi mitu panka lubab oma klientidele tulevikus igast automaadist teenustasuta sularaha, võib see siiski kõigile tasuliseks muutuda. Pangaliidu hinnangul võidakse seada näiteks piiranguid sularaha tasuta väljavõtmise kordadele." "Seoses sellega soovime vastust, millisel seisukohal on finantsinspektsioon kavandatavate muudatuste osas ning kas on arvestatud võimalusega, et teenustasud uue operaatori poolt väga kõrgeks osutuvad?" märkis Laasi.

19.09.11 Riigikogu kultuurikomisjon toetas ideed vabastada malevlased sotsiaalmaksust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra ütles, et president Ilvese soovitus aruteludeks ja mõistlikeks otsusteks on Riigikogu liikmete seas vilja kandnud, sest Riigikogu kultuurikomisjon toetas Keskerakonna eelnõud malevlaste sotsiaalmaksust vabastamiseks. "Riigikogu kultuurikomisjon toetas üksmeelselt malevlaste sotsiaalmaksust vabastamise eelnõud ja suunas selle esimesele lugemisele," selgitas Vakra, "tunnen heameelt, et kuigi tegemist on opositsiooni ettepanekutega, keskenduti seekord üksmeelselt sisule ja noorte huvide kaitsmisele." Vakra sõnul suurendab antud seadusmuudatus tööandjate huvi ning kasvatab malevakohtade arvu. "Võttes arvesse, et ravikindlustuse seaduse alusel on Eesti noor ravikindlustusega kaetud kuni 19-aastaseks saamiseni, siis puudub vajadus maksta tööandjal õpilasmalevas töötava noore eest sotsiaalmaksu. Aasta-aastalt on malevakohtade pakkujateks samad ettevõtted ning uusi pakkumisi on keeruline leida, just seepärast on vaja luua täiendavaid motivaatoreid." "Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ning omandada tulevikuks töökogemusi - seega oleks noorte huvides olnud igati mõistlik seda kõigil erakondadel ka edaspidi toetada," lõpetas Vakra.

19.09.11 Arupärimine Ansipile õpetajate palga osas

Sulge

Riigikoge Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust valitsuse seisukohtadele seoses õpetajate palgaprobleemiga. "Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm tõstab haridusvaldkonna eelseisvate aastate prioriteediks ning näeb ette noorte õpetajate osakaalu suurendamiseks," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must. "Samas on Eesti õpetajate palk jäänud 2008. aasta tasemele." Musta sõnul tõi ka OECD võrdlus välja, et Eesti õpetajate neto- ja brutopalgad jäävad ülejäänud OECD riikidest märgatavalt maha. "Oleme 34 riigi võrdluses häbiväärsel 31. kohal." "Lisaks Eesti keskmisest madalamale palgale tuleb õpetajatel tihti 35 tunni asemel, mis lepingus kirjas, töötada 50 tundi nädalas. Suure koormuse ja madala palga tõttu ei ole õpetaja amet populaarne. Nii oligi käesoleva õppeaasta alguseks oli koolides puudu 135 õpetajat," lisas professor Must. "Minu meelest on õpetaja palk justkui mõõdupuuks sellest kui palju ühiskond haridust väärtustab, arvan et peaksime ka selles suunas liikuda Põhjamaade poole." Arupärimine soovib vastust järgnevatele küsimustele: Millistele argumentidele tuginedes ei ole kavas järgmisel aastal õpetajate palka tõsta? Kuidas õpetajad toime tulema hinnatõusu tingimustes, kui nende palk ei tõuse? Kuidas on Vabariigi Valitsusel plaanis lahendada õpetajate vananemise, liiga madala palga ning õpetaja ameti maine parandamise probleem? Kuidas hindate ettepanekut siduda õpetajate palgad Eesti keskmise palgaga?

16.09.11 Jaanus Riibe: Kas IRL-i "must hobune" on Allar Jõks?

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe leiab, et Mart Laari poolt lubatud parteiväline kandidaat IRLi esimehe kohale võib olla endine õiguskantsler Allar Jõks. "Endine õiguskantsler on varemgi silma paistnud IRL-i meelsete seisukohtadega. Lisaks teeks tema esilekerkimine Res Publica tiiva elu mõruks, sest vastandub Jõks ju selgelt tagatubadepoliitikale ja toetab kodanikuühiskonna laialdasemat kaasamist poliitikasse," selgitas Riibe. "Sellise käigu tegemine Laari poolt võiks Res Publica plaanitud käigud segi lüüa, seega võib arvata, et Laari poolt lubatud "must hobune" on just Allar Jõks." IRLi esimeheks mittekandideerimisest teatanud Mart Laar rääkis täna ERRi raadiouudistele, et IRLil on mitu väga head esimehekandidaati, sest erakonnas on palju tugevaid isiksusi, ja võistlus tõotab tulla hea. "Arvan, et vähemalt üks väga tugev kandidaat on, kes tuleb väljastpoolt parteilist tausta, parteilise minevikuga tausta," märkis Mart Laar.

15.09.11 Rainer Vakra: Eesti ei tohiks euro võlakriisis võtta ebamõistlikke riske

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra rõhutas kolmapäevases poliitikasaates "Foorum", et Eesti parlament on selgelt hiljaks jäänud euroala võlakriisi üle arutlemisega ning ei tohiks võtta ebamõistlikke riske. "Tegelikkuses oleks pidanud vastav arutelu toimuma juba 2010. aastal kui Eesti polnud veel euroga liitunud. Erinevad ministeeriumite pressiteated sõnasid, et meie Kreekale kindlasti raha andma ei pea. Nüüd oleme asjaga lootusetult hiljaks jäänud, võib öelda, et Eestis on viimane parlament, kes võlakriisi arutab," selgitas Vakra. Vakra sõnul ei arutletud kordagi ei parlamendis ega ühiskonnas võimalike ohtude üle. "Oli teada, et rahandusega on probleeme - Euroopa juba pani päästepakette kokku. Garantii, mida me anname - kaks miljardit eurot - see on 1/3 Eesti riigieelarvest." "Toetame siinkohal rahandusminister Ligi ütlemist - euroalal peaks olema väljumismehhanism. Eestlaste hoiak euro suhtes on liiga tõsine, usutakse, et ilma selleta ei saa, Kreekas on aga mentaliteet hoopis teine. Kui neilt küsida võimaliku euro kaotuse kohta, siis see ei morjenda kedagi: võtame vana raha tagasi, las Saksa pangad lähevad pankrotti," rääkis Riigikogu liige. "Kreeklane elab väga päikselist elu, nii on näiteks nende õpetajate palk kolm korda kõrgem kui Eesti õpetajatel, miks meie peame hakkama seda kinni maksma? Kui vaadata ajalukku, siis Kreeka on viimase 200 aasta jooksul neli korda pankrotis olnud. Seega väita, et ühe riigi pankrot pole võimalik, on jama," lõpetas Vakra.

15.09.11 Arupärimine Partsile Eesti Postiga toimuvast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise AS Express Post müügi kohta Eesti Postile. "Selle aasta kevadel sõlmisid AS Ekspress Grupp ja Eesti Meedia ning riigiettevõte Eesti Post eellepingu ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva ettevõtte AS Express Post müügi kohta. Tehingu hind ulatub erinevatel andmetel 2,6 miljoni euroni," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Lõpliku lepingu sõlmimine ettevõtete vahel seisab praegu Konkurentsiametilt koondumisloa saamise taga." Simsoni sõnul on Konkurentsiamet võtnud täiendavat aega, et uurida põhjalikult, kas kahe postifirma ühinemine kahjustab turul konkurentsi. "Infologistika ettevõtte Itella Informationi sõnul sulgeb riik Express Posti Eesti Postiga liitmisel kaks aastat tagasi avatud kirjade turu." "Seega soovime majandusministrilt selgitust, miks asutakse piirama konkurentsi postiturul ning miks peab riik vajalikuks osta pidevalt kahaneva käibega ettevõtte?" lisas Simson. "Juhime ka tähelepanu sellele, et Itella Corporationi ettevõte Soomes loobus Express Posti ostmisest, sest pidas hinda 2,6 miljonit eurot liiga kõrgeks. Kuidas on tagatud, et tehinguhind on Eesti Postile soodne ning ei toimuks maksumaksja raha ebaotstarbekat kulutamist? Miks langes eellepingu sõlmimine kokku valimisteeelse perioodiga?" lõpetas Simson.

13.09.11 Lääne-Viru Keskerakond: õpetajate palgatõusuks tuleb vahendid leida

Sulge

Viimastel nädalatel on tõusnud avalikkuse tähelepanu keskmesse õpetajate palgateema. Alanud uus kooliaasta ning valitsuse planeeritavad haridusreformid on samuti soodustanud antud teema oluliselt laialdasema kajastuse. Kahjuks tuleb tõdeda, et õpetajate palga alammäärad on Eestis keskmisest maha jäänud ning ei vasta tegelikule haridusnõudlusele ja panusele. See olukord sunnib õpetajaid töötama mitmekordse koormusega - uuringud on näidanud ligi 60 tunniseid töönädalaid. Õpetajate nõustamise ning erialase toe süsteem on puudulik ning jätab õpetajad tihti ebakindlasse olukorda. Riigieelarve kärpeaastad on ka haridusvaldkonnale väga suure jälje jätnud ning paljude haridusasutuste juhid on olukorras, kus kokku peab hoidma nii küttekuludelt kui ka igasugu arendustegevuse arvelt. Seega polegi võimalik haridusasutuste enda eelarveridade abil palkasid tõsta. Ka kogu haridussüsteemi sisemiste rahade ümberjagamine ei annaks soovitud tulemust. See, kui näiteks leida raha iga teise kooli sulgemise teel, pole lahendus. Nii kannatab hariduse kvaliteet piirkondlikult ning kahju on rohkem kui kasu. Lääne-Virumaa keskerakondlased leiavad, et õpetajatele on vaja olulist palgatõusu, mis saab võimalikuks kui tänane valitsus otsustab hakata Eesti õpetajate tööd tõeliselt hindama ja väärikalt tasustama. Küsimus on riigieelarve prioriteetides - vajame ühiskondlikku kokkulepet, millised valdkonnad on riigieelarves olulisemad ja millised mitte. Meie riigi hariduse kvaliteedi tagamiseks ja tõstmiseks ning noorte inimeste Eestis hoidmiseks vajavad nii kooli-, kutsekooli- kui ka lasteaiaõpetajad palgatõusu!

13.09.11 Simson: FIEde maksukoormus peab vähenema

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna Riigikogus peetud ettekandes, et füüsilisest isikust ettevõtja peaks olema kõige lihtsam ettevõtlusvorm, kuid täna see seda kindlasti pole. Simsoni sõnul on füüsilisest isikud ettevõtjad võrreldes osaühinguga mitmes mõttes oluliselt kehvemas olukorras. "Eelkõige on FIEde probleemiks tulu- ja sotsiaalmaksu avansilised maksed. Kui tulumaksu avansilistest maksetest on võimalik veel vabaneda esitades Maksuametile avaldus, siis sotsiaalmaksu avansilised makseid tuleb maksta ka tulu puudumisel." "Keskerakonna välja pakutud eelnõu eesmärgiks on parandada füüsilisest isikute ettevõtjate olukorda Eestis läbi avansiliste sotsiaalmaksete vähendamise ning samuti nähakse ette täiendav tulumaksuvabastus FIEdele omapüütud kalade realiseerimise eest kuni 2833 euro ulatuses aastas," selgitas Simson. "Sellega võrdsustatakse FIEdest rannakalurid põllumeeste ja erametsaomanikega." "Maksukoormuse kergendamine soodustaks iseendale tööd andvate inimeste olukorda. Lahendusi lubasid enne valimisi ka võimuerakonnad, kes nüüd aga eelnõu vastu hääletasid," lõpetas Simson.

12.09.11 Keskerakonna juhatus kinnitas sekretariaadi

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas tänasel koosolekul sekretariaadi koosseisu. Erakonna peasekretärina jätkab Riigikogu liige Priit Toobal. Tuginedes erakonna põhikirjale ja kongressil langetatud otsustele jätkab Toobal jätkab ka erakonna juhatuse liikmena. Poliitilise sekretärina jätkab Mailis Reps ning finatssekretärina Kalev Kallo. Rahvussuhete sekretäriks kinnitati Olga Ivanova; arendussekretäriks Siret Kotka; välissuhete sekretärideks Daisy Järva ja Mihhail Korb ning infosekretäriks Taavi Pukk. Toobal alustas Keskerakonna peasekretärina 13. septembril 2007. aastal

09.09.11 Jüri Ratas: Strandbergi solvangud on häbiväärsed

Sulge

Riigikogu aseesimees ja endine Tallinna linnapea Jüri Ratas peab häbiväärseks Marek Strandbergi solvanguid Tallinna linna ja selle juhtide aadressil. "Stalini, Hitleri ja Gadaffi ajal võis riik panna võimule ja sealt kõrvaldada, keda tahab. Eesti on aga demokraatlik riik - soovitada kellegi vägisi võimult kõrvaldamist on hirmu tekitav mõte. Kas Strandberg soovib Eestit muuta Gadaffi laadseks maaks?" märkis Ratas. "Seesuguste labaste solvangute ning kurjade mõtetega ei ründa Strandberg mitte ainult Keskerakonda, vaid ka kõiki linnaametnikke ning tallinlasi," märkis Ratas. "Kurb ja lausa vastik oli lugeda, millist pilti minu kodulinnast üritati maalida." "Endise Riigikogu liikmena peaks Strandberg oskama rohkem oma sõnu valida ning tajuma, et interneti suhtlusvõrgustik pole koht, kus vaenu õhutada," lõpetas Ratas.

03.09.11 Toobal kutsus noori poliitikasse

Sulge

Järva- ja Viljandimaalt valitud Riigikogu liige Priit Toobal esines 1. septembri hommikul Suure-Jaani Gümnaasiumis tervitusega uue kooliaasta puhul. Toobal rõhutas oma kõnes poliitika rolli nii igapäeva- kui ka hariduselus. "Võin teile kinnitada, et poliitiku elu on huvitav, töine, sündmusterohke ja vajalik. Just nendest inimestest, kes Riigikogus otsuseid teevad sõltubki see, kas õpilased saavad tasuta koolitoitu; kas õpetajad hakkavad lõpuks saama tööle väärilist palka; kas noored tahavad kooli tööle tulla; kas koolil jagub raha uute õppevahendite, raamatute, huviringide ja klassiruumide remondi jaoks," rääkis Toobal. "Veelgi enam, poliitikutest sõltub ka see, mis saab Eesti maakoolidest ning maapiirkondadest." "Need, kes täna laeva nimega "Eesti" juhivad, arvavad, et kõik peavad ise hakkama saama ning riigil ei tohikski mingit olulist rolli inimeste elus olla. Mina ja ka kõik teised kolleegid minu erakonnast nii ei arva. Leiame, et need, kes on tugevamad, peavad oma jõu ja nõuga nõrgemaid aitama. Ma pole Eestis mitmete asjadega rahul, eriti valmistab muret just noorte hakkamasaamine ja tulevik. Haridusreformi puhul ei tohi rääkida vaid koolimajade arvust ja asukohast, vaid ka hariduse kvaliteedist ja selle jätkusuutlikkusest. Ülikoolid kipuvad olema muutunud konveieriteks ning kutseharidust ei taheta väärtustada. See pole aga jätkusuutlik, vajame tasakaalu kõrg- ja kutsehariduse vahel. Kutsekool, ameti omandamine - see on väärt asi ja häbeneda pole miskit!" rõhutas Riigikogu liige. "Mis kasu on aga heast koolist kui noored Eestist lahkuvad?" küsis Toobal õpilastelt. "Viimasel ajal võetakse selline plaan juba põhikoolis, rääkimata gümnaasiumist. On mõistetav, et soovitakse saada kõrgemat palka ja elada sõbralikumas ühiskonnas. Kurb on aga see, et nii voolab Eesti noortest tühjaks. Usun, et seda probleemi saavad suuresti lahendada poliitikud - kui nad vaid tahavad. Seega vajame teistsugust poliitikat kui valitsus praegu ajab. Eesti peab olema rohkem olemas oma kodanike jaoks, vajame paksemat riiki ja enam hoolivust. Vaid nii saame jõuda järele Põhjamaadele ja tuua oma noored koju tagasi. Ja talendid leiame juba nende seast." "Täna, mil on tarkuse- ja teadmistepäev, võiksite mõelda ka sellele, mida saaksite ise ära teha, et meie endi elu siin riigis paremaks muuta - kas siis läbi õppimise, perekonna, töö või muul viisil. Loodan väga, et nii mõnigi Teist leiab ka tee poliitikasse ja riigijuhtimisse. See pole alati lihtne, kuid võin lubada, et poliitikas ei hakka Teil kunagi igav," rõhutas Suure-Jaani Gümnaasiumi vilistlane Priit Toobal.

02.09.11 Toobal: Laanet ei tunnista erakonna põhikirja ja kongressi otsuseid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet on esitanud intervjuus ajalehele Meie Maa mitmeid valeväiteid. "Laanet väidab, nagu oleks Riigikogu liikmete igakuise annetuse puhul tegemist kirjutamata reegliga, mis on vale jutt!" selgitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "Keskerakonna põhikirja punkt 16.5. sätestab nii Riigikogu liikme kui ka Euroopa Parlamendi liikme kohustuse tasuda igakuiselt 7% brutopalgast liikmemaksuna erakonna arveldusarvele. Seega on see saadiku põhikirjaline kohustus." Toobali sõnul on põhikiri igale erakonna liikmele täitmiseks kohustuslik, niisamuti Riigikogu liikmetele. "Endise politseiniku ning siseministrina peaks Kalle Laanet teadma, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest. Erakonna põhikiri on erakonna liikmetele täitmiseks tingimusteta ning pole võimalust seada kriteeriume, mil juhul ma seda täidan ja millisel mitte. Pole võimalik nii, et ei meeldi Savisaar ja Toobal, ei maksa liikmemaksu või ei kandideeri Keskerakonna, vaid hoopis Reformierakonna nimekirjas!" "Erakonna XIII kongress on oma sõna öelnud - esimees on Savisaar ja valitud on 14-liikmeline juhatus, kes erakonda juhivad. Sellega tuleb leppida kõigil keskerakondlastel või valida teine tee. "Keskerakonna finantside kasutamist ei saa määrata erakonna esimees Edgar Savisaar ja peasekretär Priit Toobal kahekesi. Finantside kasutamise määravad juhatuse kinnitatud erakonna eelarve; erakonna juhatuse otsused ning sõlmitud kokkulepped kohustuste täitmiseks," lisas Toobal "Riigikogu saadikud peaksid olema eeskujuks kogu ühiskonnale, samuti erakonna liikmetele üle maa. Millist eeskuju näitab Kalle Laanet kutsudes üles mitte austama erakonna põhikirja ja kongressi otsuseid? Minu arvates on tegemist jätkuvalt sooviga erakonda lõhkuda ja nõrgestada," lõpetas Keskerakonna peasekretär.

30.08.11 Simson: hinnatõus vähendab koolilõuna suurust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tuleb valitsusel seoses kiire hinnatõusuga kaaluda riigipoolse koolitoidu toetuse suurendamist. "Täna andis Haridus- ja Teadusministeerium teada, et algaval kooliaastal ei suurendata koolilõunale eraldatavat toetust, samas on Eesti eurotsooni kiireima hinnatõusuga riik," ütles Simson. "Toiduainete hinnad on tõusnud võrreldes eelmise aasta juuliga 10,8%, kuid koolilõuna rahastus on suurenenud selle ajaga 4%," märkis Simson. "On selge, et koolitoidule ette nähtud rahast korraliku lõuna valmistamiseks enam ei piisa. Seega ootab kooliteed alustavaid lapsi ees kas kesisem lõuna või lapsevanemaid kohustus tasuda hinnavahe, mis tähendaks tasuta koolilõuna kadumist." Simson lisas, et viimaste aastatega on märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek ning koolitoit on paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Keskerakonna kevadel algatatud seaduseelnõu, mis tagab tasuta toidu gümnaasiumidele ja koolieelsetele lasteasutustele, läbis esimese lugemise. "Eelnõu jõustumisel suureneb riigi toetus koolilõunale 1 euroni esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini. Loodame, et koalitsioonierakonnad toetavad eelnõu ka sügisel, kui see tuleb teisele lugemisele," lõpetas Simson.

30.08.11 Keskerakond: Tšerepanovi süüdistused ei vasta tõele

Sulge

Keskerakond lükkab kategooriliselt ümber Stanislav Tšerepanovi väited ja rõhutab, et ei ole kunagi saanud ei rahalist ega tehnilist abi Venemaa Föderaalselt Julgeolekuteenistuselt. Tšerepanovi erakonna näol on tegemist väikese vene erakonnaga, mis moodustati Reformierakonna rahade ja tehnilise abiga, et kukutada Keskerakonda ja võtta ära meie hääli. Valimistel said nad aga tuhatkond häält ning seega oli plaan ebaõnnestunud. Keskerakond käsitleb antud juhtumit kui Reformierakonna ja Tšerepanovi ühist laimu Keskerakonna vastu. Kõik Keskerakonna finantsaruanded on avalikult kätte saadavad ning sealt on näha, et Keskerakond on kasutanud oma igapäevaseks tegevuseks ning valimiskampaaniateks üksnes vahendeid, mis on saadud seaduslikul teel.

27.08.11 Keskerakonna XIII kongressi valimistulemused

Sulge

Esimees: Edgar Savisaar Juhatus: Kadri Simson, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Ain Seppik, Marika Tuus-Laul, Enn Eesmaa, Aadu Must, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Rein Ratas, Deniss Boroditš, Toomas Vitsut, Priit Toobal, Ester Tuiksoo. Aukohtu esimees: Kalle Klandorf Revisjonikomisjon: Heido Vitsur, Andres Kollist, Enn-Toivo Annuk, Helle Virt, Valeri Ivanov, Ove Pärtelson, Aare Järvik

27.08.11 Keskerakonna XIII kongress valis esimeheks Edgar Savisaare

Sulge

Täna Tallinnas Nokia kontserdimajas toimunud Keskerakonna XIII kongressil valiti erakonna esimeheks Edgar Savisaar. Keskerakonna juhatusse osutusid valituks: Kadri Simson, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Ain Seppik, Marika Tuus-Laul, Enn Eesmaa, Aadu Must, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Rein Ratas, Deniss Boroditš, Toomas Vitsut, Priit Toobal, Ester Tuiksoo.

27.08.11 Savisaar: tahaksin, et tänast kongressi nimetataks ühtekoondumiskongressiks

Sulge

Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Keskerakonna XIII kongressil peetud ettekandes, et just kongressi otsustest sõltub Eesti edasine käekäik. "Paljud siin istuvad erakonnakaaslased ning õieti kõik keskerakondlased ootavad siin ka selget analüüsi, mida senine juhatus esimees on halvasti teinud. Siin sellest rääkida on ainuõige koht," lausus Savisaar. "Pean tõdema, et juhtimises on vaja muuta kaht põhimõttelist asja. Esiteks pole me igakord osanud või suutnud delegeerida võimu piirkondadele ja kohalikele organisatsioonidele. Me pole loonud põhikirjalist alust piirkondlike kohalike organisatsioonide oma tulubaasi moodustamiseks," analüüsis Keskerakonna esimees, "oleme kahjuks teinud ka kampaaniaid, mille reaalne ühiskondlik tulu ei õigusta tehtud rahalisi kulutusi. Lisaks ei peaks oma siseasju arutama teiste erakondade peakorterites või õukonnameedias." "Keskerakonna augustikuine reiting oli 21% - ega paremat polnud lootagi. Kui mõned parteikaaslased oma erakonna igapäevaselt Delfis või Postimehes üle kallavad, siis mõjub see avalikule arvamusele erakonna kohta kindlasti laastavalt," märkis Savisaar. "Teiselt poolt, muidugi vajab iga erakond aegajalt sisemist puhastumist ja intriigidest vabanemist ning harva küll, aga selles mõttes võivad niisugused löömingud kasuks tulla." "Poliitikat ei tehta taevatähtede järgi, kuid need võivad meile meenutada iga poliitiku, iga erakonna missiooni: per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede poole. Kuni meil on silme ees oma programmiline põhieesmärk, kuni me sellest ei tagane ega tee kompromisse, kuni me ei vaheta esmasünniõigust läätseleeme vastu, seni me tohime edasi kanda Eesti Keskerakonna nime,"rõhutas Savisaar. "Kunagi annab ajalugu nime ka meie tänasele kongressile. Ma tahaksin, et seda ei hakataks nimetama lõhenemiskongressiks. Ma tahaksin, et seda hakataks nimetama ühtekoondumiskongressiks. Ainult nii me võidame," lõpetas Keskerakonna esimees.

27.08.11 Savisaar: libategelikkuse probleem on Keskerakond

Sulge

Keskerakonna XIII kongressil peetud ettekandes tõi Edgar Savisaar esile, et Eestis on tekkinud ajakirjanduslik libategelikkus, mille üksainus must laik ja probleem on Keskerakond. "Reformierakonna kontrollitaval üleriigilisel meedial on õnnestunud hakata looma kaht tegelikkust - tegeliku elu kõrvale veel ajakirjanduslikku tegelikkust, libategelikkust, mis just nagu oleks päris elu," selgitas Savisaar, "tolles ajakirjanduslikus libategelikkuses kehtivad omad, Reformierakonna majandusseadused, seal valitseb Eesti riigi majanduslik heaolu, kasvab Eesti inimeste jõukus, seal käib Euroopa hoogsaim majanduskasv, õitseb ainuõige, reformierakondlik demokraatia, koidab ees igaühe särav tulevik - kuuluda Euroopa viie rikkaima riigi hulka." Savisaare sõnul on selles libategelikkuses on üksainus must laik, üksainus vastik probleem - Keskerakond. "See probleem tuleb järelikult likvideerida, Keskerakond hävitada! Reformierakond on rajamas "ühemõõtmelist Eestit",kus poleks vaja enam mitte kellelegi vastanduda ja saaks kõik rahulikult ära teha omatahtsi." "Ajakirjanduslik libategelikkus on nakkav ja kleebib end inimestele külge ning paneb nägema seda, mida sisendatakse. Nii nagu oli 2006. aastal Arnold Rüütli mustamine vajalik Ilvese valimiseks, oli libategelikkus ka "kirikuraha skandaal", lisas Keskerakonna esimees, "Ilves sai presidendiks tänu libategelikkusele ning just seepärast toetame meie Indrek Tarandit, kes ei kandideeri presidendiks mitte põlgusest eelmise presidendi vastu, vaid soovist täita presidendi roll aktiivsema ja tasakaalustavama poliitikaga tänase üheülbalise parempoolsuse tasakaalustamiseks," märkis Savisaar. Savisaare hinnangul üritatakse luua muljet, et Keskerakond justkui venestub, kuid tegelikkuses on kogu Euroopat praegu haaranud poliitilise separatismi meeleolud, mis otsivad tuge rahvusest ja rahvuskultuurist, mille kõige lähem näide on pärussoomlaste erakond. "Ka kohalikus vene kogukonnas võtab kuju arusaam, et asutama peaks hoopis oma, Keskerakonnast sõltumatu vene partei. Kas seda on Eesti riigile vaja? Separatism tähendab ju alati konfrontatsiooni, ja see võib viia ohtliku konfliktini, mille lahendust ei oska mitte keegi ette näha ja mille eest vastutada niikuinii keegi ei kavatse." "Need, kes iga kord valimiste eel "Vene kaardi" lauda löövad, kes igasugustes statistilistes andmetes raiuvad vahet eestlaste ning mitte-eestlaste vahele - needsamad poliitikud tahavad, et pärast valimisi oleksid venekeelsetes perekondades kasvavad lapsed motiveeritud üle minema riigikeelsele haridusele! Muidugi puudub selleks motivatsioon. Toimub pikaaegne venekeelse elanikkonna tasalülitamine ja Keskerakond millegi säärasega nõustuda ei saa," rõhutas Savisaar. "Libategelikkuse varjus ei toimu mingit kontrolli, kuidas valitsusest voolavad rahad otse valimiskampaaniasse. On laialt teada, et IRLi Koduomanike Liidu rahapump on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, aga sellest vaikitakse. Reformierakond kütab oma mittetulundusühingutele raha välisministeeriumist, aga seda pole meedia märganud. Ma loodan, et kaitsepolitsei ja prokuratuur ei pigista enam silmi kinni niisuguste juhtumite ees, vaid hakkavad ometi kord uurima ka korruptsiooni valitsusringkondades, millest kangekaelselt püütakse mööda vaadata ja ainult Keskerakonna poolt juhitavatele omavalitsustele keskenduda," ütles Keskerakonna esimees.

27.08.11 Savisaar: meie otsustest sõltub Eesti käekäik

Sulge

Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Keskerakonna XIII kongressil peetud poliitilises ettekandes, et just kongressi otsustest sõltub Eesti edasine käekäik. "Me ei tohi unustada, et Keskerakond on poliitiline ühendus. Poliitika tähendab valitsemist - ja seda me ei ole unustanud. Iga erakond soovib pääseda riigitüürile, kuid viga on arvata, et selleks peab käima Reformierakonna teed mööda," rääkis Keskerakonna esimees, "see tee on libedad lepped, murtavad koalitsioonilepingud, kontrollimatud e-valimised ja rahulolematute küüditamine välismaale." "Kongressi eel taotles mingi osa keskerakondlasi erakonna kursi muutust, räägiti võimulesaamisest, aga ei räägitud peamisest - millise poliitika ajamiseks me tahame võimule tõusta," juhtis Savisaar tähelepanu. "Reformierakond naerab välja igaühe, kes räägib Teile astmelisest tulumaksust, sotsiaalsetest töökohtadest, väikeste maakoolide säilitamisest, õiguskaitse depolitiseerimisest ja meediatasakaalust." Savisaare sõnul on Keskerakonnal olemasolu mõte ainult siis kui soovitakse ellu viia seda poliitikat, mida erakonna arvates Eesti vajab. "Et Keskerakond saaks Reformierakonnaga valitsuskoalitsiooni moodustada, selleks peab muutuma Reformierakond. Nad peavad loobuma salaplaanidest Eesti Energia, Eesti Loto ja Eesti Posti mahamüümisel; nad peavad panema piiri ette lõpmatutele hinnatõusudele ja vähendama aktsiise; nad peavad pidurdama tööjõu väljarännet; nad peavad loobuma jõustruktuuride manipuleerimisest; nad peavad loobuma meedia manipuleerimisest; nad peavad loobuma valimistulemuste manipuleerimisest; nad peavad loobuma tagatoapoliitikast presidendi paikapanekul; nad peavad loobuma tagatoapoliitikast Euroopa Liidu funktsionääride paikapanekul; nad peavad loobuma tagatoapoliitikast maavanemate paikapanekul. Alles siis, kui Reformierakond seda kõike teeb saab Keskerakond kaaluda poliitilist partnerlust nendega." "Keskerakonna programm on tema nurgakivi. Kui see kõrvale heita, siis kaotab Keskerakond mõtte ja variseb kokku. Kui Reformierakond räägib jõukusest, siis Keskerakond räägib õigulusest, kõik muud erakonnad kõiguvad nagu ebakindel soo nende kahe vastandi vahel," juhtis Keskerakonna esimees tähelepanu. "Me oleme näinud, kui hõlpsasti rikkus välistab õigluse, kuid õiglus rikkust ei välista. On olemas õiglane rikkus ja see on ainus, mida Keskerakond programmiliselt saab tunnistada. Keskerakond toetab omandit, toetab tulu ja ettevõtlust. Aga me toetame ka paksu riiki, inimkesksust ja õiglust. Keskerakond ongi õigluse partei. Kui me loovutame selle positsiooni, kui me taganeme oma programmist, siis meil tuleb poliitmaastikult lahkuda. See oleks kurb minek - ja mida pikem, seda kurvem," rääkis Savisaar. "Täna räägitakse siin ka Keskerakonna põhikirja muutustest, teadvustagem aga endale, et põhikiri on ainult abivahend selleks, et teostada partei programm. Põhikirja muudetakse taktikaliselt, ainult selleks, et täita erakonna strateegilist programmi," märkis Savisaar, "Keskerakond otsustab sellel kongressil põhimõttelise küsimuse: kas me oma organisatsiooni põhikirjalises arengus läheme erakonna lagundamise või ühtekoondumise teed. Selge on see, et me peame muutuma võitlusvõimelisemaks." Savisaare sõnul eksivad need, kes ütlevad, et vaja on hakata teenima Reformierakonna poliitilisi huve - kas või natuke. "Ei ole võimalik olla "natuke toapoiss", nagu ei ole võimalik olla "natuke rase". Aga ei ole ka võimalik olla "natuke keskerakondlane". Kas oled keskerakondlane või ei ole."

26.08.11 Priit Toobal: Laanet ei täida oma kohustusi

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal rõhutab, et Kalle Laanet on ka ise osaline erakonna finantskohustuste tekkimises, sest pole tasunud põhikirja järgi kohustuslikku annetust. "Küllaltki alatu on süüdistada erakonna võlgades vaid teisi kui ise patust puhas pole," selgitas Toobal, "vastavalt erakonna põhikirjale tasub iga Keskerakonna parlamendisaadik 7% oma brutopalgast igakuiselt erakonnale." Toobali sõnul pole Laanet oma kohustust täitnud juba mitu kuud ning tema võlg on erakonna ees juba 1057 eurot vaatamata saadetud korduvatele meeldetuletustele. "Selles valguses peaks Laanetil olema küll piinlik oma pidevate etteheidete pärast. Peaks talle meelde tuletama üht ütelust - kus häda näed laita, seal tule ja aita!"

26.08.11 Marika Tuus-Laul: mul on Siiri Oviiri pärast piinlik!

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul tunnistab, et tal on piinlik erakonnakaaslase ja Euroopa Parlamendi saadiku Siiri Oviiri väljaütlemiste pärast. "Mulle tundub, et Oviiri seisukohad on seotud pigem isikliku solvumise kui millegi muuga," rääkis Tuus-Laul, "paistab, et tal on häbi kõikide Keskerakonna liikmete pärast. Tal on häbi, et Keskerakonna liikmed on keskklassist ja on lihtsad inimesed. Meie erakonna liikmed on eurosaadiku jaoks ilmselt liiga vaesed ja ei kuulu temaga samasse ühiskonna klassi, ju siis on häbi kuuluda nendega ühte erakonda." "Muide, hiljuti vahetati ta välja Tallinnas ühe nõukogu liikme kohalt, mille kuuhüvitis oli 300 eurot - ilmselt oli see 126 000 kroonise kuupalga juures oluline summa," märkis Tuus-Laul. Tuus-Laulu sõnul on Oviir ebaõiglane, väites et erakond pole midagi teinud. "Mul on lihtsalt piinlik. Euroopa Parlamenti pääses Siiri Oviir just Keskerakonna kõigi liikmete toel, ta ei saavutanud seda üksi, kampaaniat tegid kõik - Riigikogu saadikutest lihtliikmeni. Pigem tekib just küsimus kui hästi ta ise on teinud oma tööd, kui palju või kas üldse tegelenud Euroopas näiteks sundüürnike või üldiste sotsiaalteemadega.” "Siiri Oviir on alati Keskerakonna esimehele keerulistel aegadel vastu seisnud, oli ka tema üks neist, kes haus 2004. aasta kevadel lahkumisplaane. Ju siis oli aga kasulikum paigale jääda, mõned hüved olid veel saamata," lisas Tuus-Laul. "Ja kui rääkida valijate lubaduste täitmisest, siis Oviir peaks mõtlema kui palju hääli jäi kevadel erakonnal saamata, sest tema ei kandideerinud. Mulle tundub, et erakond on asjatult raisanud oma populaarsust viimaks ühe daami Brüsselisse kõrgele palgale, kellest pole kasu ei poliitiliselt ega finantsiliselt. Kas sellised need Jüri toetajad ongi, kõik isikliku kasu peal väljas?" lõpetas Tuus-Laul.

26.08.11 Toobal: Koch valetab Postimehes!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal lükkab ümber Postimehes Tuuli Kochi artiklis ilmunud valed Keskerakonna kongressi osas. "Piinlik on lugeda, kuidas "preemiatega pärjatud" ajakirjanik Tuuli Koch kirjutab südamerahuga artikli Keskerakonna laupäevasest kongressist, kus on üks vale teise järel," pahandas Toobal, "selle asemel, et fakte kontrollida, lähtub ta kuulujuttudest. XIII kongressi päevakord kinnitati erakonna volikogus juba 18. juunil ning seda pole hiljem kordagi muudetud - ei päevakorrapunktide sisu ega kestust." "Keskerakonna homsele kongressile ei ole kutsutud ühtegi külalist teistest erakondadest ega organisatsioonidest. Lähtusime siinkohal Reformierakonna praktikast, kes minu teada mitte kunagi ei ole teisi erakondi oma kongressile tervitama kutsunud. Reformierakondlik Postimees ning Rosimannuse südamesõbranna Koch peaksid seda ju teadma. Seega on ilmselge luul, et viimasel minutil pole lubatud sotse kongressile tervitama," ütles Toobal. "Koch kirjutab justkui oleks eurosaadikud Oviir ja Toomast päevakorrast välja jäetud ning esinemisaega lühendatud. Nii Siiri Oviir kui ka Vilja Toomast esinevad II istungil nii nagu planeeritud, kumbki 10 minutilise sõnavõtuga, mitte midagi pole muudetud ega kärbitud. Täpselt nii nagu juuni kuus päevakorras kinnitati," selgitas Toobal.

25.08.11 Keskerakonna fraktsioon esitab presidendikandidaadiks Indrek Tarandi

Sulge

Homme, 26. augustil kell 11.00 annab Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vabariigi Valimiskomisjonile üle esildise, millega seatakse presidendikandidaadiks Indrek Tarand. Esildisel on 26 Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirja. Esmaspäeval, 29. augustil kell 13 toimub Riigikogus presidendivalimiste esimene hääletusvoor.

25.08.11 Kalev Kallo: soovitan lepinguid saadikukandidaatidega kõigile erakondadele

Sulge

Keskerakonna volikogu esimees ja finantssekretär Kalev Kallo ütles, et notariaalse valimiskulude hüvitamise lepinguid võiksid hakata kasutama ka teised Eesti erakonnad. "Meie meelest on täiesti loomulik, et kandidaadid ja hiljem valituks osutunud saadikud aitavad üheskoos erakonnaga tasuda valimiste kampaaniakulusid," selgitas Kallo, "suurem vastutus ja kohustus läheks mõistagi valituks osutunutele, see on täiesti loogiline." Kallo sõnul paneb seesugune muudatus valituks osutunud kandidaate suhtuma kohusetundlikumalt ka erakonna arengusse panustamisel. "Erakonna lihtliikmed on korduvalt avaldanud arvamust, et nii Riigikogu kui ka eurosaadikud peaksid võtma suurema rolli erakonna finantsküsimuste lahendamisel." "Küllalt on näiteid, kus erakond on ühe või teise kandidaadi valimiskampaaniasse pannud suuri summasid, kuid hiljem lugupeetud valitud kergitavad vaid kaabut ja lahkuvad erakonnast - seega pole sugugi aus olukord, kus ülejäänud erakondlased peavad "võõraid" võlgu maksma," lisas Kallo. "Samuti tasub mõelda, kas riigieraldiste kasutamine valimiskuludeks on ikka päris eetiline, seda raha peaks rohkem suunama erakonna arendamisse ja oma liikmeskonnaga suhtlemisse. Seega oleks igati õiglane kui kandidaadid valituks osutumise nimel ka rohkem pingutaksid ja panustaksid." "Mis puudutab punkti väljaarvamise kohta, siis siin on kriitikud laskunud äärmustesse - tegemist on ikkagi eelkõige saadikute südametunnistusele koputamisega ning meeldetuletusega, et erakonna vaadete eest peab ühtselt seisma. See, kas võimalust ka rakendatakse, on juba iseasi," lõpetas Kallo.

24.08.11 Edgar Savisaar: See on minu meeskond!

Sulge

Mulle on ette heidetud, justkui puuduks mul neil valimistel meeskond. Küsitakse, kellega koos ma kavatsen Keskerakonda juhtida. Vastus on selge - minu meeskond on Keskerakonna juhatus. Loomulikult on inimesel ja inimesel vahe: ühed aitavad kaasa ja tahavad ka ise teha, teised poevad põõsasse. Ühed julgevad oma seisukohtadega välja tulla, teised susserdavad nurga taga; ühed on ausad ja lojaalsed, teised võivad ka noa selga lüüa. Inimesi on mitmesuguseid, ja poliitikudki on ainult inimesed. Lisan siia nimekirja nendest kandidaatidest juhatusse, keda ma usun ja usaldan. Neid on enam kui kolmkümmend inimest, nii et Teil, on kelle vahelt valida. See on suur meeskond ja ma ei näe, et kellelgi teisel on niisugust kõrvale pakkuda. Kindlasti see nimekiri ei ole täielik, sest paljud tublid keskerakondlased juhatusse ei kandideerinud ja seetõttu ei saanud ma neid ka teile valimisteks esitada. Minu meeskond on: Mailis Reps, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Aivar Riisalu, Marika Tuus-Laul, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Aadu Must, Siret Kotka, Peeter Võsa, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Helmut Hallemaa, Jaanus Karilaid, Taavi Aas, Arvo Sarapuu, Rein Ratas, Toomas Vitsut, Raivo Raave, Enno Tamm, Märt Sults, Heimar Lenk, Olga Ivanova, Eevi Paasmäe, Vladimir Velman, Värner Lootsmann, Viktor Vassiljev, Heli Raevald, Peep Põdder, Ülle Juht, Ando Leps, Karin Tammemägi, Yana Toom, Katrin Siska. Minu jaoks oleks meeldiv, kui sellesse nimekirja kuuluks ka Jüri Ratas. Olen tema suhtes arvamust juba avaldanud. Muidugi on ta üks minu poliitilistest lastest, isegi kui ta täna peab kavalaks seda maha salata.

23.08.11 Kalev Kallo: kinnitan, et Viljandimaa piirkonna juhatus esitas kandidaadiks Savisaare

Sulge

Keskerakonna volikogu esimees ja Viljandimaa piirkonna kuraator Kalev Kallo imestab Delfi vahendatud Peeter Rahneli avalduse üle ning kinnitab, et 8. juulil toimunud koosolekul seati esimehe kandidaadina üles Edgar Savisaar. "Rahneli avaldus on tõepoolest üllatav - viibisin ise tollel koosolekul kohal ning võin kinnitada, et Viljandimaa piirkonna juhatus otsustas kongressiks toetada esimehe kandidaadi kohale Edgar Savisaart," selgitas Kallo, "esitati üks kandidaat ning kellelgi polnud sellele vastuväiteid." "Mind hämmastab, et Jüri Ratase poolehoidjad on hakanud kasutama seesuguseid kampaaniavõtteid," lõpetas Kallo.

23.08.11 Mailis Reps kaitseministri tulistamisskandaalist: vägivallale õhutamine on lubamatu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps peab kaitseminister Mart Laari sõnavõttu Eesti Üliõpilaste Seltsi siselistis kahetsusväärseks ning leiab, et viimastel aastatel toimunud koolitulistamiste taustal peaks hoiduma vägivaldsetest sõnumitest. "Igasugune vägivalda õhutav väljaütlemine on ohtlik ühiskonnale, veel enam kui seda teeb minister," selgitas Reps, "kõik me teame koolivägivalla olemasolust, naaberriikidest on võtta kohutavad massivägivalla juhtumite näited. Vägivallale õhutamine ühiskonnas silmapaistvate ja lugupeetud inimeste poolt mõjub eriti tugevalt noortele teismelistele, mida kahjuks kinnitavad senised koolitulistamised." "Minister peab olema ühiskonnale eeskujuks ning ei saa lubada endale seesuguseid avaldusi, mis õigustavad vägivalda. Kuna Laaril on olnud ka varem tõsiseid probleeme tulistamisjuhtumitega, siis loodan, et teadus- ja haridusminister ning endine kaitseminister, akadeemik Jaak Aaviksoo selgitab Laarile olukorra tõsidust."

21.08.11 Toobal: Viljandimaa keskerakondlased toetavad Savisaart

Sulge

Keskerakonna peasekretär ja Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aseesimees Priit Toobal ütles, et Delfis kirjeldatud "mäss" Viljandimaal on ilmselge liialdus ning pole kahtlustki, et Viljandi keskerakondlased toetavad esimehe kohale Savisaart. "Delfile on kahjuks edastatud valeandmed - Edgar Savisaar ei saanud kuidagi mõjutada piirkonna juhatuse otsust Suure-Jaanis toimunud suvepäevadel, sest see juhatuse koosolek oli toimunud juba enne suvepäevi," selgitas Toobal, "hoopis Jüri Ratas oli see, kes käis salakohtumisel vaid valitud inimestega. Sellest kohtumisest, muide, piirkonna esimeest ei teavitatud." Toobali sõnul on Viljandimaal üle 600 keskerakondlase ning kümnekonna pöördumist mässuks nimetada on ilmselge liialdus. "Allakirjutanud on ära lollitatud Karl Õmbluse poolt, kes juba aastaid püüdnud erakonnas edutult karjääri teha. Intrigeerimiste ja valede valikutega on Õmblus aga ise oma kehvas lennuvõimes süüdi ning küllap just seepärast kogu maailma peale kuri. Eks ta loodab, et Savisaare väljavahetamine võimaldab talle isiklikult uued võimalused." "Allakirjutanute hulgas on ka terve rida neid, kes erakonna igapäevatöösse sugugi oma panust ei viitsi anda, seega ei maksa nende avaldust väga tõsiselt võtta. Ma ei muretse absoluutselt ning olen kindel, et Viljandimaa keskerakondlased toetavad Savisaart," lõpetas Toobal.

20.08.11 Kaunist taasiseseisvumispäeva

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile meeleolukat ja kaunist taasiseseisvumispäeva!

20.08.11 Keskerakond: alkoholireklaam tuleb keelustada

Sulge

Tervise arengu värsket uuringut kommenteerides märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, et laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamise üks oluline, et mitte öelda põhiline samm on alkoholireklaami keelustamine. Toobali sõnul ei tohi seadusandaja vaikides võtta teadmiseks tõsiasja, et iga viies 14-15-aastane pummeldab vähemalt korra nädalas. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas kevadel seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. "Mul on väga kahju, et valitsus ei pea alkoholiga võitlemist oluliseks. Nende otsus alkoholireklaami keelamist mitte toetada on rumal ja ohuks rahva püsimajäämisele," ütles Toobal. "Kus on sotsiaalministri südametunnistus - Eesti on tarbitava alkoholi poolt Euroopas esirinnas – vaatamata sellele ei nõustunud valitsus toetama alkoholireklaami keelustamist." "OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholireklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad," rääkis Toobal. "Paistab, et opositsioonile "ära tegemiseks" ei kohku valitsus tagasi ka ohverdamaks rahva tervist ja noorte tulevikku," lõpetas Toobal.

18.08.11 Kallo: elektrihinna ohjamine pidurdaks inflatsiooni

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liikme Kalev Kallo hinnangul ei tohi valitsus tegevuseta vaadata, kuidas Eesti hinnatõus on kasvanud Euroopa Liidu kõrgemaiks. Tema sõnul saab valitsus ohjata elektrihinda, mis pidurdaks inflatsiooni. "Muidugi on hinnatõusu üheks põhjuseks Eesti konvergents Euroopa Liiduga ja kõrged toorainehinnad, kuid oluliseks põhjuseks on ka praeguse valitsuse tegevus," märkis Kallo. "Üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei toimu sellist rahva rahakoti kallal omavolitsemist nagu Eestis läbi elektrihinna pideva tõstmise," selgitab Kallo. "Kui elektrihind tõuseb, siis kallineb ka kõik muu, aga seda seaduspärasust ei ole valitsus nähtavasti siiamaani märganud," imestab Kallo. "Eesti Energia on riigiettevõte, mille eesmärgiks on selle omanikule ehk Eesti rahvale pakkuda kvaliteetset teenust mõistliku hinna eest. Kasum ei tohiks olla riigiettevõtte puhul primaarne," lausus Kallo. "Minister Partsil on aga kõik segamini nagu Kört-Pärtli särk - kasum on eesmärgiks ja teenusekvaliteeti ning mõistlikku hinda pole kusagil." "Kui valitsus niisuguse poliitikaga jätkab, siis ootab Eesti rahvast küll 2013. aastal, mil elektriturg avaneb ka kodutarbijate jaoks, nälg ja kaos," ennustab Kallo lõpetuseks. Eesti Energia 2010. majandusaasta äritulud olid 796 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni.

18.08.11 Keskerakonna asutajaliikmed toetavad Edgar Savisaare jätkamist

Sulge

Keskerakonna asutajaliikmed avaldasid pöördumise, milles toetavad erakonna esimehena Edgar Savisaare jätkamist. "Eesti Keskerakond asutati pea kakskümmend aastat tagasi, 12. oktoobril 1991. Tänaseks on tegemist suurima ja samas vanima järjepidevalt tegutseva erakonnaga. Edgar Savisaar oli Keskerakonna ellukutsujate seas ning on ka peaaegu kõik need aastad olnud erakonna esimees," märgitakse pöördumises. "1995-1996. aastal tõusid Savisaare taandumisel erakonna etteotsa korraks teised inimesed, kuid terve Eesti nägi, et nad ei tulnud erakonna juhtimisega toime ning keskerakondlased valisid Savisaare taas esimeheks." "Edgar Savisaare kui poliitiku kogemus on väga suur, ulatudes juba 1987.-1988. aastaisse – IME-projekti käivitamine, Eestimaa Rahvarinde asutamine, Laulva revolutsiooni suurürituste korraldamine, Eesti vabadusliikumise juhtimine ning meie veretu vabanemise protsessil liidrirolli omamine jpm. Edgar Savisaar on üks väheseid tipp-poliitikuid Baltimaade ja Ida-Euroopa riikide mastaabis, kellel on sedavõrd mahukas a väärikas kogemustepagas," seisab pöördumises. "Selline kogemus annab meile julguse ja kindluse vaadata rahulikult tulevikku - Edgar Savisaare kätes jätkab Keskerakond elujõulisena."

18.08.11 Toobal: ERR peab avalikustama kauaaegse reporteri vallandamise põhjused

Sulge

Riigikogu ja ERR nõukogu liige Priit Toobal nõuab, et ERR juhtkond avalikustaks põhjused, miks vallandati päevapealt 15 aastat raadiouudiseid teinud Vallo Kelmsaar. "Tegemist on avaliku-õigusliku meediakanaliga ning ERR juhtkond ei saa jätta selliseid otsuseid enam avalikkusele selgitamata," ütles Toobal. Tema hinnangul ei saa jääda Kelmsaare vallandamise tegelikud põhjused saladusse. Toobal märkis, et talle teadaoleva info põhjal oli Kelmsaare vallandamine poliitiline. "Ma ei tahaks uskuda, et vastavad tõele jutud, kus Kelmsaare vallandamise põhjuseks oli "Drambjani juhtumi" Ansipi parteile ja valitsusele poliitiliselt sobimatu kajastus. Kui see aga vastab tõele, siis ei vääri ERR oma nime ja juhtkond peab võtma vastutuse." "Seepärast ongi oluline, et ERR avalikustaks vallandamise põhjused," rõhutas Toobal. Ta lisas, et vajadusel tuleb antud teema tõsta ka ERR nõukogus. "Paraku näib, et ringhääling tõrjub viimasel ajal eemale neid tele- ja raadiotegijaid, kes tahavad ja suudavad ise mõelda ega täida reformierakondlike juhtide korraldusi,"lõpetas Toobal.

18.08.11 Reps: Keskerakonna valitsuses olekust võidab iga Eesti inimene

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi hinnangul on eksitav Jüri Ratase väide, et Keskerakond pole valitsuses olles täitnud oma eesmärki. Repsi sõnul on Keskerakond viinud ellu pea kõik erakonna eesmärgid ning olnud tasakaalustavaks jõuks koalitsioonipartneri ultra-parempoolse poliitika teostamisel. "Kui meenutame, millal läks Eestil hästi, siis võib kindlal vastata, et ajal, mil Keskerakond oli valitsuses," sõnas kahekordne minister. "Keskerakonna ministrite eestvedamisel ja Riigikogu fraktsiooni toetusel viidi läbi Eesti suurim pensionitõus ja kasvatati pensionikassa eelarvet lisaks sotsiaalmaksu laekumisele 5 miljardi krooniga. Täna on see reserv Reformierakonna ja IRLi poolt ära raisatud," lausus Reps. "Vähetähtis ei ole ka 2006. aastal läbi viidud ravijärjekordade oluline lühendamine." "Keskerakonna eestvedamisel hakkasid rahvapensionärid saama palka pensioni kaotamata. Me tõstsime arstide, õdede, õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästeametnike palkasid." "Keskerakond pööras valitsuses olles erilist tähelepanu perepoliitikale. Nii kehtestasime sünnitoetuse 5000 kroonile, tõstsime lasterikaste perede hüvitisi ja kutsusime ellu õpivahendite toetused. Meie suureks saavutuseks on ka tasuta koolitoidu tagamine," rääkis Reps. "Keskerakond on hoidnud ja väärtustanud riigivara ning tõkestanud selle parseldamist. Reformierakonnaga valitsuses olles suutsime koalitsioonipartnerile selgeks teha raudtee tagasiostmise vajalikkuse. Ainult tänu Keskerakonna survele sai see tehtud," ütles Reps. "See on vaid väikene osa sellest, mida Keskerakond on valitsustes olles korda saatnud. Tehtut on lehekülgede kaupa ning sellest on kasu saanud iga Eesti inimene. Salata maha kõik tehtu ja selle kaudu vaid ennast enne kongressi upitada, ei tee Ratasele au," lõpetas Reps.

12.08.11 Kalev Kallo: kas Oviir soovib presidendivalimisi varjutada?

Sulge

Keskerakonna volikogu esimehe Kalev Kallo sõnul tekib küsimus, kas kunagi ise presidendikandidaadiks pürginud Siiri Oviiri tänane avaldus on ajendatud soovist anda oma panus praeguste presidendivalimiste varjutamiseks. On ju seekord Keskerakond otsustanud üles seada europarlamendi saadiku, kelleks pole aga Oviir. Kallo rõhutas, et valitsusvastutus saab alguse kohtadelt. "Kohalik tasand on inimesele kõige lähem ja kohalik võim demokraatliku ühiskonna alustala. Kurb, et ma pean seda meelde tuletama Euroopa südames teist vooru istuvale meie erakonna esindajale. Aga võib-olla pole Siiri Oviir Brüsselis olles tõesti märganud, et Tallinnas võimu teostava Savisaare peavastased pole oma kodupiirkondades erakonda võimule suutnud viia," lisas ta. Kallo märkis ka, et Ansipi valitsuse "kõik teised riigid eksivad" poliitika tagajärjel on Eestist lahkunud järjest enam inimesi mujale Euroopasse. "Täna on Keskerakond Eestis tõesti kahjuks ainus, kes on Eesti inimest mitte väärtustavale poliitikale julgelt vastandunud. Tänase avaldusega vastandab aga Siiri Oviir end koos Ansipiga selgelt Euroopa poliitika pealiinile, kui väidab, et ka Keskerakond peaks leppima praeguses Eestis valitseva rahvast mittehooliva poliitikaga. Kahju, et Oviir nii arvab, sest sellise positsiooniga leiab ta küll toetust Eesti valitsusmeelses meedias, kuid europarlamendis on ta sellise lähenemisega marginaal," lõpetas Kallo.

11.08.11 Reps: Euroopa Nõukogu raportöörid nõuavad Tõmošenko vabastamist

Sulge

Euroopa Nõukogu Ukraina raportöör Mailis Reps avaldab sügavat muret Ukrainas aset leidnud endise peaminstri Julija Tõmošenko arreteerimise osas. "Tõmošenko vahi all pidamine süvendab kahtlusi, et tema suhtes esitatud süüdistused on vaid poliitilise iseloomuga," ütles Reps, "praegune olukord toob esile, et Ukraina vajab ülikiirelt muutusi seadusloomes, sest praegused seadused lubavad uuel võimul karistada eelmist võimu poliitiliste otsuste eest." Repsi sõnul on poliitiliselt ajendatud süüdimõistmine endiste valitsusliikmete suhtes on täiesti lubamatu. "Euroopa Nõukogu raportöörina kutsun Ukraina võime üles vabastama koheselt Julija Tõmošenko ning kohtuasja nii tema kui teiste endiste valitsusliikmete osas käsitlema vaoshoitult ning õiglaselt." Euroopa Nõukogu Ukraina raportöörid Mailis Reps ja Marietta de Pourbaix-Lundin külastavad Ukrainat 19.-23. septembril, et tutvuda lähemalt hetkel toimuvaga ning kuulda nii Ukraina presidendi kui valitsusliikmete selgitusi kujunenud äreva olukorra kohta.

11.08.11 Pevkur peab Toobalile Digiloo osas aru andma

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal saatis täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirjaliku küsimuse Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo jätkuvate probleemide osas. "2008. aastal käivitusid Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo esimesed rakendused tõstmaks ravikvaliteeti ja patsientide rahulolu. Siiani ei ole aga suudetud tõestada selle süsteemi turvalisust," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Meedia vahendusel on nii arstid kui ka patsiendid avaldanud muret liiga lihtsakoelise juurdepääsu pärast digiloole ja raviandmetele." Toobali sõnul tegi Andmekaitse inspektsioon eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumile ka ettekirjutuse, sest Tervise Infosüsteemi patsiendiportaalis võis kasutaja näha enne teda portaali kasutanud isiku kontot ja tema delikaatseid isikuandmeid. "Probleemid pole tegelikud uued - 2009. aastal jäi puudulike IT-lahenduste tagajärjel kolm kuud saamata puudetoetus 7000 inimesel. Tookord lõppes see sotsiaalministri tagasi astumisega," märkis Toobal, "tõrkeid on esinenud sotsiaalteenuste andmeregistri STAR töös ning seniajani ei saa täielikult usaldada digiretsepti süsteemi." "Paistab, et tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osas on meie digitiiger täiesti ära väsinud. Seda enam tekib küsimus kui usaldusväärseks saame me teisi e-süsteeme pidada - eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata just e-valimiste süsteemile," lõpetas Toobal.

11.08.11 Saaremaa seeniorid toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Saaremaa piirkonna Seeniorite Kogu juhatuse liikmed otsustasid toetada Edgar Savisaare kandidatuuri erakonna esimehe kohale. Lisaks Saaremaa seenioritele on Savisaare toetuseks andnud allkirja ka 60 Saaremaa keskerakondlast. Kongressile on kandidaadid esitanud kõik 27 Keskerakonna piirkonda, neist 24 toetab Edgar Savisaare jätkamist erakonna esimehe kohal. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

10.08.11 Keskerakonna Mustamäe piirkond otsustas kongressi kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Mustamäe piirkonna juhatus arutas kandidaadite esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks otsustati esitada Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Jüri Ratas, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Inara Luigas, Deniss Boroditš, Karin Tammemägi, Priit Toobal, Jaanus Karilaid ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Andres Kollist. Tänase seisuga on kongressile kandidaadid esitanud kõik 27 Keskerakonna piirkonda, neist 24 toetab Edgar Savisaare jätkamist erakonna esimehe kohal. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

09.08.11 Kesknoored: Eesti Energia on Juhan Partsil üle pea kasvanud

Sulge

Keskerakonna Noortekogu on seisukohal, et valitsus eesotsas majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga peab jõudsalt sekkuma, peatamaks Eesti Energia kavandatav elektri hinnatõus. "Valitsuse liikmed on oma sõnavõttudes korduvalt toonitanud, et hinnatõusu taotlus on lollus ning isegi kui Konkurentsiamet selle heaks kiidab, tuleks kaaluda siiski sellest loobumist," selgitas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder. "Kui teisi riigiettevõtteid juhib valitsus, siis praegusel hetkel on Eesti Energia Juhan Partsil üle pea kasvanud. Aeg on tegudeks ning Eesti Energia nuumamine peab lõppema." Möldri sõnul ei ole kesknoored rahul Eesti Energia hinnatõusu põhjendustega. "Inimesed ei pea vaikides nõustuma jätkuva elukvaliteedi langusega, mida kavandatav hinnatõus kaasa tooks. Eesti Energia soovitus inimestel leppida hinnatõusuga ja hakata kokku hoidma elektriküttesüsteemi välja vahetamise arvelt, on lihtsalt küüniline." Keskerakonna Noortekogu korraldas 4. augustil Eesti Energia peahoone ees meelevalduse juhtimaks tähelepanu planeeritavale elektri hinnatõusule, mis tabab valusalt tarbijate rahakotti.

08.08.11 Keskerakonna Nõmme piirkond otsustas kongressi kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Nõmme piirkonna juhatus arutas kandidaadite esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks otsustati esitada kaks kandidaati - Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Rainer Vakra, Priit Toobal, Ando Leps, Mailis Reps, Kadri Simson ja Peeter Mardna. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Arvo Käärd. 27-st Keskerakonna piirkonnast on Edgar Savisaare seadnud erakonna esimehe kandidaadiks 23 piirkonda, Jüri Ratas on üles seatud 4 piirkonna poolt. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

08.08.11 Keskerakonna Järvamaa piirkond otsustas kongressi kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Järvamaa piirkonna juhatus arutas kandidaadite esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Jüri Ratas, Arvo Sarapuu, Taavi Aas, Siret Kotka, Helmut Hallemaa, Jaanus Karilaid, Aadu Must ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Valeri Ivanov. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

08.08.11 Tuiksoo: Lõuna-Eesti aktiivsed külad ja inimesed väärivad tunnustust

Sulge

Riigikogu Kodukandi toetusrühma juht Ester Tuiksoo osales nädalavahetusel IX Maapäeval Läänemaal Roostal ning Obinitsas Seto Kuningriigi päeval. Maapäeva avamise raames kuulutati välja 2011. aasta parim küla ning Obinitsas peeti selle aasta ülemsootska parimate toidumeistrite konkurss. "Keskerakond peab oluliseks Eesti toidu väärtustamist ning just seepärast ei saanud jätta Lõuna-Eesti saadikuna tunnustamata oma piirkonna tublisid ja aktiivseid," selgitas Tuiksoo. Koostöös AS TEREga andis Tuiksoo üle kastid kohukestega konkursil osalenud Põlvamaa Maaritsa küla, Valgamaa Palupera piirkonna külade ja Võrumaa Tsolgo küla esindajatele. "Tunnustada Eesti suurima piimatootja toodetega aktiivseid maapiirkondi on igati sobilik - võib olla olid need kohukesed just Lõuna-Eesti lehmade piimast," märkis Tuiksoo. "Seto Kuningriigi päeval Obinitsas andsin välja eripreemia Seto toidu valmistajale," rääkis Tuiksoo, "selle pälvis Helen Külvik ülemsootska konkursil leivaküpsetamise eest. Eelmisel Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel sai eripreemia Elli Lepasild Värskast." Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühenduste liit, mis ühendab oma kodukandi elukeskkonda arendavaid ühendusi. Riigikogu Kodukandi toetusrühma kuulub 15 parlamendisaadikut.

08.08.11 Ebatervislik toit sunnib tudengisöökla mõtet taaselustama

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) üldkoosolekul kerkis keskseks teemaks paljudes ülikoolides pakutav ebatervislik ja tihti liiga kallis toit. Probleemi võiks lahendada tudengisöökla mõtte taaselustamine ning ellu viimine. EKNA esimees Urmo Saareoja tõi Tallinna Ülikooli näite, kus tudengitel on tunduvalt soodsam käia einestamas lähedal asuvas pubis kui ülikooli toitlustusasutustes. "Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus kolmest toitlustusasutusest kaks on kohvikud, mis pakuvad saiakesi ja ülehinnatud suppi. Sööklas on küll võimalus saada kõhtutäitvamat toitu, kuid kaardimakse võimaluse puudumine ja liiga väikesed portsjonid ei kutsu üliõpilasi sinna einestama." Saareoja sõnul pole see ainult Tallinna Ülikooli probleem - ka paljude teiste ülikoolide tudengid näevad toitlustuses tõsiseid puudujääke. "Alustada tuleks sealt, kus aktivistidel see umbes aasta tagasi pooleli jäi. Nimelt vajame tudengisööklat, kus koostöös kohaliku omavalitsusega saaksid üliõpilased lisaks soodsale hinnale ja kvaliteetsele toidule ka asjalikult oma aega sisustada, rajada tuleks nö tudengikeskus." "Antud projekti vastu on huvi üles näidanud lisaks üliõpilastele ka Tallinna Linnavolikogu. Nüüd ongi plaanis vestelda linnavõimu esindajatega täpsematest koostöövõimalustest, et jõuaksime eesmärgini – tagada tudengitele ligipääs soodsale ja kvaliteetsele toidule," lõpetas Saareoja. 2010. aastal tegeles tudengisöökla ideega aktiivselt Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (TÜÜL), mis viis üliõpilaste hulgas läbi ka küsitluse selgitamaks välja nende toitumisharjumused, rahakulu toidule ning rahulolu kõrgkoolide toitlustusasutustega.

06.08.11 Keskerakonna Naiskogu arutas kongressi kandidaate

Sulge

Täna kogunes Võrumaal Obinitsas Keskerakonna Naiskogu juhatus arutamaks kandidaatide esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Heli Raevald, Inara Luigas, Marika Tuus-Laul, Ülle Juht, Kadri Simson ja Helmut Hallemaa. "Erakond peab jätkama stabiilselt ja liikuma ühtsena edasi, just seepärast toetame esimehe kohale Edgar Savisaare kandidatuuri. Loomulikult aga tahame näha ka Jüri Ratase aktiivset osalust erakonna juhtimisel ning loodame, et ta jätkab juhatuse liikmena," rääkis Naiskogu president Heli Raevald. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

05.08.11 Jõgevamaa keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Taavi Aas, Heli Raevald, Jüri Ratas, Marika Tuus-Laul, Toomas Vitsut, Mailis Reps, Siret Kotka, Peep Põdder, Eevi Paasmäe, Enno Tamm, Aivar Riisalu, Peeter Võsa ja Kalev Kallo. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Uuno Laul ja revisjonikomisjoni liikmekandidaatideks Enn-Toivo Annuk ja Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

04.08.11 Valgamaa keskerakondlased arutasid kongressi kandidaate

Sulge

Eesti Keskerakonna Valgamaa piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks otsustati esitada Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Valgamaa keskerakondlaste poolt Ester Tuiksoo, Heimar Lenk, Inara Luigas, Märt Sults, Priit Toobal, Jaanus Karilaid ja Jüri Ratas. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

03.08.11 Keskerakonna Kristiine piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Tallinna Kristiine piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Mihhail Korb, Kadri Simson, Kalev Kallo, Deniss Boroditš, Arvo Sarapuu ja Jaanus Karilaid. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Helmut Koidla. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

02.08.11 Keskerakonna Lasnamäe piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Mailis Reps, Siret Kotka, Olga Ivanova, Kalle Klandorf, Taavi Aas, Kalev Kallo, Deniss Boroditš ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

02.08.11 Arvo Sarapuu: Keskerakonnas oleks Ansip juba ammu maha võetud

Sulge

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul peaks Reformierakond erakonna esimehe juba ammu välja vahetama, kuna oravapartei kaotas nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste, EMOLi ja Eesti Linnade Liidu valimised, mida Keskerakond oma esimehele ei oleks andestanud. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul ei oleks Ansipile selliste pidevate ja järjestikuste valimiskaotuste tõttu Keskerakonnas armu saanud ja erakonna esimehe kohalt juba ammu maha võetud. "Keskerakonnas eeldatakse esimehelt igakordset ja absoluutset valimisvõitu, muidu tekib osades inimestes rahuolematus. Seetõttu ma ei mõistagi, kuidas saab oravapartei juht käia sellise võiduka näoga ringi. Meie erakonnas ei oleks tal niivõrd pikka pidu olnud. Muidugi peaks Reformierakond Andrus Ansipi juba ammu välja vahetama, kuna Keskerakond võitis Euroopa Parlamendi valimised, Reformierakond kaotas, Keskerakond võitis ka kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mille Reformierakond taaskord kaotas, Keskerakond võitis ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) valimised, kus Reformierakond jällegi kaotas. Neid kaotusi on juba lubamatult palju kogunenud, mistõttu on arusaamatu, et miks oravapartei valis Ansipi veel ka esimeheks tagasi," imestas Sarapuu. Sarapuu lisas, et viimastel Riigikogu valimistel tuli Keskerakond teiseks, hoolimata Reformierakonna, teiste parteide, jõustruktuuride, president Ilvese ja meie erakonna sees olevate kaasajooksikute meeleheitlikest pingutustest valede ning väljamõeldiste abil Edgar Savisaart Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea toolilt ära saada. "See on olnud võitlus mitmel rindel ja olen enam kui kindel, et ükski teine erakond ja erakonna esimees ei oleks sellise saavutusega hakkama saanud, Edgar Savisaar ja Keskerakond suutsid seda ja suudavad ka edasipidi," lausus Sarapuu.

02.08.11 Kirgiisid tunnevad huvi Eesti abipolitseinike süsteemi vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet kohtus täna Kirgiisi Vabariigi delegatsiooniga tutvustamaks korrakaitseorganite arengut Eestis. Kirgiisid avaldasid lootust, et Eesti soovib tulevikus teha koostööd ning jagab oma korrakaitsealaseid kogemusi. "Kirgiisi delegatsioonis olid esindatud nii parlamendiliikmed kui korrakaitsespetsialistid," selgitas Laanet, "suurt huvi tunti just Eesti abipolitseinike süsteemi arengu ja olemuse vastu." Endise siseministri Laaneti sõnul tahavad kirgiisid kindlasti jätkata koostööd seadusandluse loomisel ja korrakaitseorganite usaldusväärsuse tõstmisel. "Kohtumisel avaldati lootust, et Eesti paneb oma kogemustega nende korrakaitse arengule õla alla." Kirgiisi Vabariigi delegatsioon viibib Eestis terve nädala, mille jooksul kohtutakse erinevate korrakaitsespetsialistidega ning osaletakse ka "Tallinn 2011" Euroopa kultuuripealinna üritustel.

30.07.11 Kesknoored kutsusid Partsi meeleavaldusele

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu saatis majandusminister Juhan Partsile kutse osalemaks meeleavaldusel Eesti Energia planeeritavate elektrihindade tõusu vastu. "Juhan Parts on meedia vahendusel välja öelnud, et Eesti Energia võiks hinnatõusule piduri panna ning peaks kaaluma oma viimasest hinnatõusutaotlusest loobumist," selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe, "just seepärast palumegi ministril osaleda meeleavaldusel, mis nõuab selgitusi elektrihindade tormiliste kasvuplaanide osas." Riibe sõnul juhitakse meeleavaldusega Eesti Energia tähelepanu sellele, et elektri hinnatõusud tabavad valusalt Eesti inimeste rahakotti ning peavad olema õigustatud, mitte ümbritsetud saladuselooriga. "Kirjas Juhan Partsile rõhutame, et Eesti Energia peab tegutsema Eesti rahva ja riigi, mitta vaid kitsa äriringkonna huvides." Meeleavaldus toimub neljapäeval, 4. augustil kell 11.00 kuni 12.00, Eesti Energia peamaja ees Tallinnas.

29.07.11 Keskerakonna seeniorid toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Koosolekul vastu võetud avalduses toetatakse esimehe kohal Edgar Savisaare jätkamist. "Keskerakonna Seenioride kogu juhatus toetab Keskerakonna kongressil Edgar Savisaare kandidatuuri erakonna esimehena, sest tema on üks nendest, kes seisis Eesti riigi taassünni juures 20 aastat tagasi. Keskerakond vajab Savisaare poliitilist kogemust ka tänases keerulises majanduslikus ja poliitilises olukorras. Ebakindlus euroala finantsturgudel ja majanduse loodetust aeglasem taastumine nõuavad ka Eestis tarku, kogu rahva toimetulekut suunavaid otsuseid, mis eeldavad poliitilist elukogemust," seisab avalduses. "Eesti Keskerakond on erakond, kes on alati muret kandnud ka nende pärast, kelle majanduslik olukord on raskem. Kuna pensionid ja palgad ei ole vahepealsetel aastatel tõusnud, süveneb vaesus ja ligi kolmandik lastega peredest, pensionäridest ja puuetega inimestest elab allpool vaesuspiiri. Erakonna esimees Edgar Savisaar on korduvalt nendel teemadel sõna võtnud ja pensionide tõusu eest jõuliselt võidelnud. Parimaks näiteks on Tallinnas kehtestatud 1200 kroonine (76,69 eurot) pensionilisa, mis on eakatele suureks abiks tänases majanduslikus olukorras." "Juhatuses soovime näha tragisid ja aktiivseid noorema põlvkonna poliitikud ning neid, kes tahavad ja suudavad mõista ka vanema põlvkonna muresid." Seenioride kogu kandidaadid juhatuse liikmeteks on Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Viktor Vassiljev, Ester Tuiksoo, Aivar Riisalu, Arvo Sarapuu, Kalev Kallo ja Toomas Varek. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tallinna Linnavolikogu liige Enn-Toivo Annuk. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

28.07.11 Keskerakonna Omavalitsuskogu esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Omavalitsuskogu juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kohale esitati kaks kandidaati - Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Toomas Varek, Helmut Hallemaa, Taavi Aas, Kersti Sarapuu, Kadri Simson, Priit Toobal, Ester Tuiksoo, Rainer Vakra, Kalle Laanet, Ain Seppik ja Lembit Kaljuvee. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

28.07.11 Mustamäe linnaosavanema kandidaadiks esitati Helle Kalda

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsustas Mustamäe linnaosavanema kandidaadiks esitada Helle Kalda. Kalda on olnud Tallinna Linnavolikogu liige aastatel 1999-2002, Mustamäe linnaosavanem aastatel 2001-2004 ning Riigikogu X ja XI koosseisu liige. Lisaks on Helle Kalda Eesti Üürnike Liidu juhatuse esimees. Tallinna Linnavalitsus otsustab Mustamäe linnaosavanema kinnitamise augustis.

26.07.11 Jaanus Riibe: uus kõrgharidusreform suurendab hoopis väljalangevust

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe suhtub kriitiliselt IRL-i ministri Jaak Aaviksoo poolt väljapakutud kõrgharidusreformi ja leiab, et uus reform ei too tasuta kõrgharidust ning võib hoopis suurendada üliõpilaste väljalangevust. "Välja pakutud kõrgharidusreform ei ole tudengitele kasulik, nagu seda väidavad valitsuse ministrid, vaid paneb tudengid sundseisu, kus iga semestri järel peavad üliõpilased olema valmis tasuma kõrgkoolidele tuhandetesse eurodesse ulatuvaid õppemakse. Uue süsteemi hammasrataste vahele jäämiseks piisab ju vaid mõne juhusliku EAP täitmata jätmisest. Jäik süsteem hakkab suurendama majanduslike probleemide tõttu lahkuvate tudengite osakaalu ja soodustab mahajäämust," lisas Riibe. "Tudengid hakkavad kartma kujundada ise oma õppekavasid läbi vabaainete, sest kardetakse koormuse tõusu. Hirm õppekavade täitmise ees paneb tudengeid omakorda valima "kergemaid" erialasid, jättes näiteks raskemad reaalained ebavõrdsesse seisu," loetles Riibe vaid mõningaid probleeme uue kõrgharidusreformikava juures. Riibe sõnul on ka kummaline, et kõrgharidusreformi arutlemiseks ja läbisurumiseks on valitud puhkuste tipp-periood, kus enamus kõrgkoole ei töötagi. "Segadust tekitavad ka IRL-i pidevalt muutuvad seisukohad, kus kord toetatakse tasulist haridust ja üliõpilaste õppetoetuste vähendamist, siis räägitakse kõrghariduse järelmaksust, nüüd tasuta haridusest," lõpetas Riibe.

25.07.11 Jüri Martin: Edgar Savisaare toetuseks jätkamaks Keskerakonna juhina

Sulge

Keskerakond on Eesti poliitkonstruktsioonis kindlalt leidnud oma maailmavaatelise ja poliitpraktilise niši. Suuresti on see tänu senise esimehe Edgar Savisaare tegevusele. On loomulik, et igasuguses arenguvõimelises ühenduses tekivad aeg-ajalt pinged, olgu need siis tingitud seisukohtade konkurentsist, hinnangute erisusest või arenguprobleemidest, mida püütakse lahendada mitut liiki manöövritega inimressursside paigutamisel. Kas need on edukad ja garanteerivad stabiilsuse, näitab aeg ja poliitiliste oponentide reaktsioon. Arvan, et praegu ei ole aeg radikaalseteks muudatusteks erakonna suundumustes, mida innukalt ootavad oponendid sidudes ootused vaid erakonna juhtfiguuriga. Loodetavasti saab erakonna uues juhatuses olema piisavalt analüüsivõimelisi poliitikuid, kusjuures stabiilsuse üheks garandiks peaks jääma senine liider. Jüri Martin Keskerakonna Roheliste Kogu esimees Euroakadeemia rektor

24.07.11 Noortekogu toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Laupäeval Pärnumaal toimunud Keskerakonna Noortekogu juhatuse koosolekul arutati kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. "Edgar Savisaare populaarsus on nii Eesti rahva kui ka erakonnakaaslaste hulgas viimastel aastatel tõusnud," rääkis Keskerakonna Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder, "2011. aasta Riigikogu valimistel saadud rekordilised 23 000 häält näitavad selgelt kui palju toetajaid on Savisaarel." Möldri hinnangul on Savisaar vaatamata pidevatele meediarünnakutele saanud erakonna juhtimisega hästi hakkama ning teist nii suurte kogemustega kandidaati Noortekogu hetkel erakonna esimehe kohale ei näinud. "Jüri Ratas peaks aga kindlasti jätkama juhatuses, sest tema kaliibriga poliitiku oskused on erakonnale kindlasti väga vajalikud. Ka ülejäänud juhatuse liikmekandidaadid on Noortekogust välja kasvanud noored ja nooruslikud poliitikud, kes peaksid osalema erakonna juhtimises." Lisaks Jüri Ratasele esitati juhatuse liikmekandidaatideks Siret Kotka, Olga Ivanova, Lauri Laasi, Priit Toobal, Jaanus Karilaid, Kadri Simson ja Mihhail Korb. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

23.07.11 Keskerakonna Põlvamaa piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Põlvamaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks seati Põlvamaalt Ester Tuiksoo, Inara Luigas, Priit Toobal, Jüri Ratas ja Siret Kotka. Tänase seisuga on 27-st Keskerakonna piirkonnast Jüri Ratase esimehe kandidaadiks esitanud 3 piirkonda ning Edgar Savisaare 16 piirkonda. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

22.07.11 Keskerakonna Kagu-Eesti liidrid toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Täna kogunesid Ester Tuiksoo kodutalus, Lehessaare talus Põlvamaal Keskerakonna Kagu ja Lõuna-Eesti liidrid, parlamendisaadikud, suurettevõtjad ja omavalitsusjuhid. Kohal viibis ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes analüüsis Eesti poliitilist olukorda ning erakondade sisekliimat ja selle vastukaja ajakirjanduses. Diskussiooni käigus leiti, et ükski senine muutus erakondades pole nende mõju poliitilisel maastikul suurendanud, pigem vastupidi - võitnud pole mitte muutunud partei, vaid ainult Reformierakond. Seetõttu tunnustas Savisaar Jüri Ratast ning pidas teda tulevikus üheks võimalikuks Keskerakonna juhiks, kuid samas kinnitas, et kavatseb järgmisel Keskerakonna kongressil esimehena jätkata, kui erakond teda usalab. Kohtumisel arenes vaba arutelu erinevatel teemadel ning selle lõpul otsustasid kõik kohalolnud toetada Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena. Kohal viibisid: Ester Tuiksoo - Riigikogu liige Anneli Viitkin - Keskerakonna Võrumaa piirkonna aseesimees, endine Võru linnapea Tarmo Tamm - Riigikogu liige Heimar Lenk - Riigikogu liige Georg Pelisaar - Põlva linnapea Alar Nääme - Keskerakonna Valgamaa piirkonna esimees Arno Kakk - Keskerakonna Põlvamaa piirkonna juhatuse liige, ettevõtja Toomas Paur - Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator Inge Hirmo - Keskerakonna Räpina osakonna esimees Erki Oidermaa - suurtalunik Kalmer Kägo - ettevõtja Endel Uppin - Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator Maie Niit - ettevõtja Vello Lukk - Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna aseesimees Aleksandr Suvorov - Keskerakonna Tartumaa piirkonna aseesimees, Meeksi vallavanem Aivar Sulg - põllumajandusettevõtja

22.07.11 Kesknoored peavad nädalavahetusel suvepäevi

Sulge

Keskerakonna Noortekogu liikmed kogunevad sel nädalavahetusel Pärnumaale Häädemeeste valda suvepäevadele. Suvepäevad kannavad pealkirja: "Elagu lihtsus, siirus, loomulikkus ja täielik vabadus". Suvepäevade programmis sisalduvad poliitiline väitlusring, tutvumismäng "Mida Kuule kaasa võtta?", spordivõistlused, unetute paraad ja muud toredad ettevõtmised. Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ning koondab endas üle 5500 liikme, olles sellega Baltikumi suurim poliitiline noorteorganisatsioon.

22.07.11 Keskerakonna Võrumaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kohale arutati nii Jüri Ratase kui Edgar Savisaare kandidatuuri, toimunud hääletusel sai Ratas ühe ning Savisaar üheksa poolthäält. Seega esitas Võrumaa piirkond erakonna esimehe kandidaadiks Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare. Võrumaalt pakuti juhatuse liikmekandidaatideks Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Kalev Kallo, Inara Luigas, Tarmo Tamm, Kadri Simson, Mailis Reps, Jüri Ratas, Ain Seppik ja Toomas Varek. Kõiki juhatuse liikmekandidaate toetati ühehäälselt. Lisaks seati Võrumaa piirkonna poolt aukohtu esimehe kandidaadiks Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keskerakonna Võrumaa piirkonna aseesimees Arno Kirsimägi. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

20.07.11 Läänemaa keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Läänemaa keskerakondlaste poolt pakuti juhatuse liikmekandidaatideks Jaanus Karilaid, Ain Seppik, Aadu Must, Helmut Hallemaa, Arvo Sarapuu, Mihhail Korb ja Heimar Lenk. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

19.07.11 Edgar Savisaar soovitab avalikkusel pöörata rohkem tähelepanu pealtkuulamisskandaalile Suurbritannias

Sulge

Savisaare hinnangul tegelikult alles kogub hoogu pealtkuulamisskandaal Suurbritannias. Sagedasem võrdlus on Watergate'ga, kuid näiteks Watergate ei ulatunud ühest riigist väljapoole, Murdocki impeeriumi lahkamine on aga juba uurimise all lisaks Ühendkuningriigile ka USA-s ja ilmselt laieneb veelgi. Muide pole juhus, et USAs üritavad vabariiklased uurimist summutada, kuid nad pole õnneks võimul. Eesti Keskerakonna esimehe arvamusel hoiti Suurbritannias ära see, mis Eestis on juba käes. Murdockite soovile omandada Briti suurimas eratelejaama BSkyB kogu aktsiapakk (seni oli 40% vähemusosalus) oli algselt toetus ka peaministri ja tema partei poolt, kuid erameedias ja opositsioonis tekkis sellele piisav vastukaal (kõneväärset skandaali ei puhkenud kui valitsus kärpis eriti karmilt avalik-õiguslikku BBC-d, mis toimus kogu erameedia rõõmuks. Löömaks läks siis kui tekkimas oli liiga suurelt domineeriv erameedia grupeering, kus lehtedele oli lisandumas täisosalus telejaamas). Eestis pole see võimalik, sest valdav osa erameediast moodustab de facto ühtse ärilis-poliitilise konglomeraadi. Eesti Meedia, mida juhatab Mart Kadastik ning Ekspress Grupp, mis kuulub Hans Luigele on ühise suurima tabloidi ning ajakirjade grupi ja ka postiettevõtte omamise läbi äriliselt liitlased, poliitiliselt toetab esimene Reformierakonda ja teine IRLi, kes mõlemad on praegu valitsusparteid. Grupeeringusse kuulub Kanal2 de jure ning TV3 de facto. Savisaare tähelepanekute järgi mõistetakse meedia ja politsei läbipõimumine Suurbritannias üheselt hukka. Kogu Scotland Yardi juhtkond oli sunnitud tagasi astuma kui ilmnes, et nad olid palganud lehemehi, kes olid sunnitud lehetöölt lahkuma kui sattusid pealkuulamise ilmsiks tulekuga avalikkuse kriitika alla. Needsamad ajakirjanikud olid varem maksnud politseile eksklusiivse info eest. "Meil on politseireporterite ja politsei ristkasutus laialt aktsepteeritud. Nii nagu Suurbritannias on ajakirjanduse ja politsei sõltuvus ka Eestis kahepoolne, kuid meil peetakse seda lubatavaks, demokraatlikes riikides aga mitte," tunnistas Savisaar. Keskerakonna esimees tuletas meelde, et täna annavad isa-poeg Murdockid aru Briti parlamendikomisjoni ees, lisaks neile on kohale kutsutud ka teised asjaosalised. Niisamuti toimub see kõikide teiste suuremate skandaalide puhul, kuhu on segatud valitsusringkonnad. Keskerakonna esimees tunnistas, et Eesti parlament pole suuremates skandaalides kunagi mingit rolli omanud. "Võib-olla pole Eesti Suurbritanniaga võrreldes de facto parlamentaarne riik," oletas Savisaar.

19.07.11 Keskerakonna Hiiumaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Hiiumaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Keskerakonna juhatuse liikmekandidaatideks esitati Hiiumaalt Kalle Laanet, Mailis Reps, Kadri Simson, Rainer Vakra, Tiit Terik, Inara Luigas, Jaanus Karilaid, Deniss Boroditš, Ain Seppik, Toomas Varek ja Jaanus Riibe. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

18.07.11 Keskerakonna Narva piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Narva piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Jüri Ratas ja Mailis Reps. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Toomas Varek ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Kalle Laanet. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

17.07.11 Keskerakonna Kultuurikogu esitas esimehe kandidaadiks Savisaare

Sulge

Eesti Keskerakonna Kultuurikogu otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaadiks esitati Kultuurikogu eestseisuse esimees, teoloog ja sotsiaalteadlane Raivo Raave. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna asutajaliige dr Arvo Haug. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

15.07.11 Keskerakonna Harjumaa piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Harjumaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keila Linnavolikogu esimees Ago Kokser. Harjumaa piirkond on üle 1000 liikmega Keskerakonna suurim piirkond.

14.07.11 Keskerakonna Tartu piirkond otsustas kandidaatide esitamise kongressile

Sulge

Eesti Keskerakonna Tartu linna piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Tartu linnast Aadu Must, Kadri Simson, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Jaanus Karilaid, Arvo Sarapuu ning Helmut Hallemaa. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tartu Linnavolikogu liige Vladimir Šokman ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tartu Linnavolikogu liige ja ettevõtja Urbo Vaarmann. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

14.07.11 Laanet: röövitud eestlaste vabastamine on Eesti rahva võit!

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine siseminister Kalle Laanet ütles, et Liibanonis röövitud eestlaste vabastamine on kogu Eesti ühine võit. "Ma usun, et täna ei rõõmusta mitte ainult röövitud ja nüüdseks vabastatud meeste lähedased, vaid ka kõik need, kes meedia vahendusel sündmuste arengut jälgisid," selgitas Laanet, "tuleb tunnustada ametkondi ja võime nii Eestis, Liibanonis kui mujal maailmas, kes tegid tööd positiivse lõpptulemuse saavutamiseks." Laaneti sõnul peab kiitma ka meediat, kes püüdlikult ja operatiivselt jälgis pantvangidraama käiku. "Siinkohal tõstaksin esile just Delfi portaali, mis minu meelest oli kõige jõulisem uuriv väljaanne kogu selle õnneliku lõpuga õnnetu loo jooksul." "Tervitan peatselt kodumaale naasvaid eestlasi ning rõõmustan koos nende lähedaste ja ülejäänud Eesti rahvaga," lõpetas Laanet.

14.07.11 Vassiljev: poolel teel hobuseid ei vahetata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige dr Viktor Vassiljev leiab, et Keskerakonna kongressil on mõistlik toetada Edgar Savisaare jätkamist. "Öeldakse ju, et poolel teel hobuseid ei vahetata, seega pole minu meelest põhjust ka vahetada praegu erakonna esimeest," räägib Vassiljev, "hetkel oleme valimistevahelisel ajal, kus tuleb tööd teha piirkondades ning tegutseda erakonna positsioonide kindlustamise nimel." Vassiljevi arvates on Savisaar vaatamata karmidele välistele rünnakutele erakonna juhtimisega hästi hakkama saanud ja pole mingit põhjust talle umbusaldust avaldada. Samas ütles Vassiljev, et ta toetab teise kandidaadi ülesseadmist erakonnasisestel valimistel, sest see on ju demokraatia. "Oleme demokraatlik erakond, alternatiivseid kandidaate erakonna esimehe kohale on üles seatud ka varasematel aegadel. See ei tähenda, et valimistel läheks laadaks, Eesti suurima erakonna liikmete seas on küll väga erinevaid inimesi, kuid selline suur struktuur saab tegutseda ainult hästi organiseeritult. Kandidaadid nii erakonna juhatusse kui esimehe kohale seatakse üles piirkondlike organisatsioonide poolt. Olen Haabersti piirkonna liige ning ära kuulanud kõik arvamused, otsustas piirkond toetada Edgar Savisaart. Ilma distsipliinita ei saa tegutseda ükski erakond. Toetan Savisaart," lõpetas Vassiljev.

14.07.11 Tuiksoo: Eesti põllumees peab saama keskmist toetust!

Sulge

Riigikogu Maaelukomisjoni liige Ester Tuiksoo osales Brüsselis parlamentide vahelisel maaelukomisjonide kohtumisel, mille teemaks oli Euroopa liidu Ühtne Põllumajanduspoliitika reformini aastal 2014+. Tuiksoo rõhutas oma ettekandes otsetoetuste võrdse maksmise vajadust. "Tervitan teadusraha meetmete loomist järgmiseks finantseerimisperioodiks Ühtse Põllumajanduspoliitika süsteemi, mis aitab kindlasti kaasa põllumajanduse kui teaduse edukamale ja kiiremale arengule," rääkis Tuiksoo. Tuiksoo sõnul valmistab aga samas endiselt muret otsetoetuste erinevus Euroopa Liidu "vanade" ning hiljem liitunud liikmesriikide vahel. "Uue eelarvekava kohaselt veel arutletakse põllumajandustoetuste taseme ühtlustamise üle, kuid Eesti vajab ja peab kindlasti nõudma vähemalt Euroopa Liidu keskmisele toetuse tasemele vastavat toetust." "Lisaks leian, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimisel tuleb senisest enam hakata väärtustama tootmisahelas just tootjat tagamaks kvaliteetse toidu tootmist," lõpetas Tuiksoo. Brüsselis toimunud parlamentide vahelisel maaelukomisjonide kohtumisel osalesid rahvusparlamentide ning Euroopa Parlamendi saadikud.

13.07.11 Pirita keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Pirita piirkonna juhatus arutles kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitas Pirita piirkond Tallinna abilinnapea Taavi Aasa, Riigikogu liikme Lauri Laasi ning Keskerakonna Pirita piirkonna juhi Enno Tamme. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tallinna linnavolikogu liige Enn-Toivo Annuk. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

12.07.11 Keskerakonna Saaremaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Saaremaalt esitati juhatuse liikmekandidaatideks Deniss Boroditš, Mihhail Korb, Rainer Vakra, Ain Seppik, Vilja Savisaar-Toomast, Toomas Varek, Kalle Laanet, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Inara Luigas, Tarmo Tamm, Mart Viisitamm, Mihkel Undrest, Evelyn Sepp ja Kaljo Tuuling. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Saaremaa piirkonna juhatuse liige Koidu Allvee. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

12.07.11 Keskerakonna Kesklinna piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Tallinna Kesklinna piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja Riigikogu liige Aivar Riisalu. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tallinna Linnavolikogu liige Enn-Toivo Annuk. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

11.07.11 Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna juhatus arutles kongressi kandidaate

Sulge

Eesti Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse koosolekul arutleti kandidaatide esitamise üle erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Märt Sults, Mihhail Korb, Ain Seppik, Vilja Savisaar-Toomast, Rainer Vakra, Toomas Varek, Kalev Kallo, Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Põhja Tallinna piirkonna juhatuse liige Erkki Jaakre. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

10.07.11 Keskerakonna Pärnu piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Laupäeval toimus Eesti Keskerakonna Pärnu linna piirkonna juhatuse koosolek, kus esitati kandidaadid erakonna XIII kongressile. Keskerakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. "Juhatus hääletas kolme esimehe kandidaadi vahel, kelleks olid Edgar Savisaar, Kadri Simson ja Jüri Ratas," ütles Keskerakonna Pärnu piirkonna aseesimees Kätlin Joala, "ülekaaluka toetuse sai Edgar Savisaar esitamine esimehe kandidaadiks." "Küll aga tahame näha ka Kadri Simsoni ja Jüri Ratase osalust erakonna juhtimisel, seega esitati nemad juhatuse liikmekandidaatideks," lisas Joala. Pärnu piirkonna juhatuse liikmekandidaadid on lisaks Kadri Simsonile ja Jüri Ratasele veel Kalev Kallo, Siret Kotka, Priit Toobal, Mihhail Korb, Mailis Reps, Mart Viisitamm, Aivar Riisalu ja Aadu Must. Revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks esitati Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatuse liige Ove Pärtelson. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

09.07.11 Keskerakonna Viljandimaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Reedel toimunud Eesti Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatuse koosolekul arutleti kandidaatide esitamise üle erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatiteks esitati Helmut Hallemaa, Kalev Kallo, Priit Toobal, Ester Tuiksoo, Aadu Must, Jaanus Karilaid, Taavi Aas ja Arvo Sarapuu. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatuse liige Aare Järvik. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas, kuhu koguneb 1831 saadikut üle Eesti.

08.07.11 Pärnumaa keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Neljapäeval toimunud Eesti Keskerakonna Pärnumaa piirkonna juhatuse koosolekul esitati kandidaadid erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Pärnumaa keskerakondlaste poolt esitati juhatuse liikmekandidaatiteks Kadri Simson, Rein Ratas, Jüri Ratas, Arvo Sarapuu, Aadu Must, Priit Toobal ja Mailis Reps. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati teoloog ja sotsiaalteadlane Raivo J. Raave ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keskerakonna Pärnumaa piirkonna liige Hugo Tomson. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas, kuhu koguneb 1831 saadikut üle Eesti.

07.07.11 Uus Sindi linnapea on keskerakondlane Marko Šorin

Sulge

Sindi Linnavolikogu tänasel istungil valiti uueks linnapeaks keskerakondlane Marko Šorin. Šorin vahetab linnapea toolil välja valimisliitu Uuenev Sindi esindanud Anu Vassviki. Seni Sindi abilinnapea kohuseid täitnud Šorin sai ka märtsikuistel Riigikogu valimistel Sindi linnas tugeva toetuse, kogudes seal paremuselt teise tulemuse.

07.07.11 Põhja-Tallinna keskerakondlased seadsid esimehe kandidaadiks Edgar Savisaare

Sulge

227 Keskerakonna Põhja-Tallinna liiget esitasid Keskerakonna XIII kongressile esimehe kandidaadiks Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, mis on enam kui pool piirkonna liikmetest. Esitamisavaldusele on alla kirjutanud ka Põhja-Tallinna piirkonna esimees Karin Pops. Edgar Savisaar on esimehe kandidaadiks seatud üles kõikidest seni kandidaate esitanud erakonna piirkondade ja osakondade poolt - Keskerakonna Raplamaa, Haabersti, Tartumaa ja Lääne-Virumaa piirkonna ning Räpina osakonna poolt. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad esitada Keskerakonna osakonnad, piirkonnad, kogud ning erakonna liikmed. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

06.07.11 Keskerakonna Tartumaa piirkond esitas Savisaare esimehe kandidaadiks

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Tartumaa piirkonna juhatuse koosolekul arutleti erakonna esimehe ja juhatuse liikmekandidaatide esitamise üle augustis toimuvale XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Keskerakonna büroo on registreerinud Tartumaalt juhatuse liikmekandidaatideks: Arvo Sarapuu, Kadri Simson, Mailis Reps, Aadu Must, Priit Toobal, Taavi Aas ja Helmut Hallemaa. Kõik esitatud kandidaadid on ka oma kandideerimisnõusoleku andnud. "Tartumaa piirkond loodab Keskerakonna juhatuses näha inimesi, kes seisavad maaelu ja kogu Eesti tasakaalustatud arengu eest," ütles Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Manuela Pihlap. "Meie kandidaadiks on näiteks Maarahva V Kongressi esimees Arvo Sarapuu, omavalitsusliite esindab Linnade Liidu juht Taavi Aas. Lisaks veel mitmed Riigikogu liikmed ning naabermaakonna pealinna, Viljandi linnavalitsuse liige Helmut Hallemaa." "Tartumaa kandidaadid on nii head, et teistel piirkondadel on raske meid mitte toetada," lõpetas Pihlap lõbusa noodiga. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas, kuhu koguneb 1831 saadikut üle Eesti.

04.07.11 Toobal: Ilves loodab endiselt IRLi häältele

Sulge

Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal ütles, et maamaksu muutmise seaduse väljakuulutamine presidendi Ilvese poolt on ilmselgelt panustamine Riigikogus valituks saamisele. "Arvestades lähenevaid presidendivalimisi on Ilves ilmselgelt astunud libedale teele ning aitab põhiseadusest mööda hiilides täita IRLi üht põhilist valimislubadust enne märtsikuised valimisi,"selgitas Toobal, "küllap lähtutakse lihtsast loogikast - seadus sulle-hääled mulle." Toobali sõnul on seesugune käitumine kohalike omavalitsuste osas äärmiselt ebaõiglane. "Tõsi, president ütles seadust välja kuulutades, et ära võetav raha tuleb kompenseerida, kuid see ei anna siiski mingit kindlustunnet, et seda ka tehakse. Kindlustunde annaks vaid vastava klausli lisamine seadusele - just seda pidanud ütlema ning seaduse tagasi Riigikokku saatma. Ilves aga loobus põhiseaduse täitmisest häälte nimel." "Tuletan Ilvesele meelde, et põhiseaduse kohaselt võivad presidendivalimised minna valijameeste kogusse ning pärast seda kui Keskerakond Indrek Tarandi presidendi kandidaadina välja käis, on suure tõenäosusega järgmise riigipea valimine omavalitsustegelaste käes. Kahtlen sügavalt, et seal leiab toetust kandidaat, kes kirjutas alla järjekordsele omavalitsuste iseseisvust nõrgestavale dokumendile. Seega tegi Ilves minu arvates valearvestuse, lootes IRL-iga tiiba ripsutades nende toetust koguda," lisas Toobal. "Presidendi roll ei ole üksnes laulupidudel kõlavaid kõnesid pidada vaid tunda muret oma rahva ja riigi ning sealhulgas omavalitsuste igapäevase ellujäämise pärast. Ja mitte üksnes muret tunda, vaid neid muresid püüda ka leevendada, mitte juurde tekitada," pahandas Toobal.

02.07.11 Peaminister ei pea vajalikuks arutleda õppelaenude hüvitamise taastamise üle

Sulge

Andrus Ansipi büroo vastas eitavalt Eesti Keskerakonna Noortekogu palvele kohtuda peaministriga arutlemaks õppelaenude hüvitamise taastamise teema üle. "Kahjuks teatas peaminister nõuniku vahendusel, et ei pea kohtumist vajalikuks," ütles Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe. Riibe sõnul põhjendatakse vastuses teema mittearutamist sellega, et valitsusliit ei pea avaliku sektori töötajate ja teenistujate soodustust üliõpilaste sotsiaalseks tagatiseks. "Väga kahju, et valitsus ei mõista kui suurt rolli mängis riigipoolne õppelaenude hüvitamine üliõpilaste seas. See oli äärmiselt motiveeriv ja julgustav toetus sidumaks õpingud ning tuleviku just riigi heaks töötamisega," selgitas Riibe. "Avaliku sektori mõiste alla ei kuulu pelgalt ametnikud Toompeal, vaid ka õpetajad, kultuuritöötajad, päästeteenistujad, politseinikud ja meditsiinitöötajad." "Tundub, et valitsusliit on otsustanud antud teema käsitlemise ühepoolselt lõpetada ning loodetakse, et üliõpilased lihtsalt väsivad ja annavad alla. Selline suhtumist ei saa aga kuidagi heaks kiita," lõpetas Riibe. Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel võimalus esitada 30. juunini. Kärped tabasid eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes olid õppimise tarbeks õppelaenu võtnud just riigipoolse tagatise lubaduse ootuses.

01.07.11 Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkond esitas augustis toimuvale XIII kongressile kandidaadid valitavatesse organitesse. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juht Siret Kotka ning Lääne-Virumaalt valitud Riigikogu saadik Peeter Võsa. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

01.07.11 Simson: president nõustub puuduliku seadusega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas arvamust, et president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja puuduliku sisuga maamaksuseaduse muutmise seaduse, kuna see vähendab omavalitsuse tulusid tagamata rahalist hüvitamist. "Seadusmuudatusse peaks olema sisse kirjutatud, kuidas kompenseeritakse kohalikele omavalitsustele saamata jääv tulu," selgitas Simson, "suulised lubadused sellest, et tulevikus töötatakse kompensatsioonimehhanism välja, pole piisavad.." "Kindlus tuleviku osas väheneb veelgi ning nii jõuame olukorrani, kus kohalike omavalitsuste rahaline iseseisvus eksisteerib vaid kõlava lausena paberil - reaalselt toimub aga keskvõimule allutamine," lisas Simson. Simsoni sõnul ei tasu oodata valitsuskoalitsiooni poolt antud küsimuses ausat lahendust. "Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsuste eelarvet kärpinud. Näiteks on vähendatud tulubaasi, tasandusfondi ja teedehoiu raha, kärbitud raha noorte spordile ja lasteaedadele - pole põhjust uskuda, et seekord läheks teisiti. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see ka seaduses kirjas." "Vähe sellest, et seadusmuudatuse eelnõu esitati normitehnilisi nõudeid rikkudes ja kiirustades, võeti ka opositsioonilt võimalus esitada muudatusettepanekuid. Kahjuks annab president nüüd oma otsusega loa rikkuda hea õigusloome tava põhimõtteid ka edaspidi ning seega hoogustub praakseaduste tootmine," lõpetas Simson.

30.06.11 Keskerakonna Haabersti piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Haabersti piirkond esitas augustis toimuvale XIII kongressile kandidaadid valitavatesse organitesse. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Haaberstist esitati juhatuse liikmekandidaatideks Kadri Simson, Mailis Reps, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Aadu Must, Deniss Boroditš ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Enn-Toivo Annuk. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

29.06.11 Keskerakonna Pelgulinna noorteklubi valis juhte

Sulge

Täna toimus Tallinnas Keskerakonna Noortekogu Pelgulinna klubi koosolek, kus valiti klubile esimees ning juhatus. Esimeheks valiti Anders Rosenblatt ning juhatusse osutusid valituks Aleksandr Kukk, Anastassia Matina, Juliana Obolenskaja, Arseni Kukk, Mihhail Tsistjakov ja Ruslan Firantsuk. Pelgulinna klubi aktiivsed noored sõnastasid ka oma peamised eesmärgid, mille täitmise nimel tööle hakatakse - taastuma ja elavduma peab klubi tegevus ning suurt tähelepanu tuleb pöörata uute liikmete, eelkõige eestikeelsete noorte värbamisele klubisse ning ka Keskerakonda. Arutleti ka esimese suurema ürituse korraldamise üle, kõige enam poolehoidu leidis mõte viia Stroomi rannas läbi koristustalgud. Põhja-Tallinna kesknoori olid tulnud tervitama ka linnaosavanem Karin Tammemägi ja Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder.

29.06.11 Keskerakonna Räpina osakond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Räpina osakond esitas augustis toimuvale XIII kongressile erakonna esimehe ja juhatuse liikme kandidaadi. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning juhatuse liikmekandidaadiks Kagu-Eestist valitud Riigikogu liige Ester Tuiksoo. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

28.06.11 Keskerakonna Raplamaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkond esitas augustis toimuvale XIII kongressile erakonna esimehe ja juhatuse liikmete kandidaadid. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes on kandideerimiseks oma nõusoleku andnud. Raplamaalt esitati Keskerakonna juhatuse liikmekandidaatideks Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Jüri Ratas, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Kadri Simson ja Marika Tuus. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

23.06.11 Kesknoored tähistasid Võidupüha rongkäiguga

Sulge

Täna hommikul toimus Keskerakonna Noortekogu rongkäik Toompealt Reaalkooli Poisi monumendi juurde, kuhu asetati ühiselt pärg mälestamaks Vabadussõjas langenud õpilasi ja õpetajaid. Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe rõhutas oma kõnes, et Võidupüha tähendust kannavad eestlased kogu aeg oma südames, isegi kui iga päev sellele ei mõelda. "Vabadus on midagi, mida tuleb hoida ja aeg-ajalt meelde tuletada."“ "Vabaduse nimel tuleb teha tööd ning vajadusel võidelda, peame säilitama ja jätkama oma esivanemate tööd jäädes demokraatia ja avatuse poolele," rääkis Riibe. Kesknoorte esimees avaldas lootust, et rongkäigust saab iga-aastane traditsioon meenutamaks neid õpilasi ja õpetajaid, kes Eesti vabaks saamise nimel võitlesid. Rongkäigus osales ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev.

20.06.11 Jüri Ratas: Ilves peab kaitsma põhiseadust

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu juhatuse koosolek võttis seisukoha, et president Toomas Hendrik Ilves peaks maamaksu vabastamise seaduse jätma välja kuulutamata. Selle seaduse õiguslik ning menetluslik käik oli Riigikogus suurte puudustega ja läheb vastuollu põhiseaduse mõttega. "Omavalitsuskogu on seisukohal, et president peaks jätma seaduse välja kuulutamata, kuna tegemist on õigusaktiga, mis läheb vastuollu põhiseaduse mõttega. Seadus vähendab otseselt omavalitsuste tulubaasi, jääb selgusetuks, kuidas seda kompenseeritakse," selgitas Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas. "Lisaks ei arvestatud menetluse käigus Riigikogu opositsiooni õigustega ning eirati normtehnilisi nõudeid." Ratase sõnul on nüüdseks juba kurikuulsaks saanud seadus omavalitsuste jaoks täiesti läbipaistmatu ja nende huve kahjustav. "Sellise seaduse puhul on ülioluline ja lausa elementaarne erinevate mõjuanalüüside tegemine ning süsteemide loomine, kuidas omavalitsustele saamata jääv tulu kompenseeritakse. Ühekordne kohtumine omavalitsusliitudega toimus vaid linnukese kirja saamiseks, vajalik laiapõhjaline diskussioon jäi toimumata." "Keegi ei võitle maamaksuvabastuse põhimõtte vastu, küll aga ei saa me nõus olla olukorraga, kus valitsusparteid nõrgestavad omavalitsusi, täites valimislubadusi kellegi teise arvelt," lisas Ratas. "Vaid president saab veel panna piduri lohakalt valminud seadusele, mis otseselt riivab põhiseadust. See oleks julge ja selgesõnaline käik, mis tuletab valitsuskoalitsioonile meelde, et ka nemad peavad seaduseid ning head tava järgima," märkis Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. "Loodame väga, et Riigipea asub omavalitsusi kaitsma," lõpetas Ratas.

19.06.11 Edgar Savisaare kõne Keskerakonna volikogul

Sulge

Edgar Savisaare kõne Keskerakonna volikogul laupäeval, 18. juunil 2011 Tallinnas Keskerakonna volikogu on kogunenud siia taas suve hakul, et teha päevapoliitikas vajalikke otsuseid ning samal ajal kavandada ka kaugemaid sihte. Neid, mis on olulised nii meile kui ka kogu Eesti ühiskonnale. Äsja läks Riigikogu suvepuhkusele, jõudes enne veel vastu võtta kodualuse maamaksu ärakaotamise seaduse. Meie olime selle seaduse suhtes skeptilised. Muide, mitte ainult meie. Ka näiteks vana isamaaliitlane Jüri Adams kirjutas EPLis väga õigesti, et maamaksu kaotamine lõikab läbi nabanööri omavalitsuse ja selle elanike vahel. Kahjuks ei kuulatud teda enam selles parteis, pärast seda kui Respublica on Isamaa üle võimust võtnud ega arva vanadest isamaaliitlastest ega nende seisukohtadest enam midagi. Adamsil on aga kindlasti õigus - et just omavalitsuste ja eelkõige Tallinna iseseisvuse vastu oligi see maksukaotus mõeldud. Tallinn viis seepeale lihtsalt läbi hädatapmise (hädamanöövri): maamaks elamutele kadus ning ärimaadele tõusis kohe. Me olime juba ükskord sunnitud pealt vaatama, kuidas valitsus oma pealinna õõnestamiseks kaotas terves Eestis müügimaksu. Enam me ei jäänud lihtsalt ootama kui Eesti suurimalt omavalitsuselt röövitakse ka maamaks. Tallinna eelarve on erinevalt riigist tasakaalus nii täna kui ka homme ja me ei saanud enesele lubada, et see kunstlikult tasakaalust välja viiakse. Aga loomulikult võitlesime me Riigikogus viimase võimaluseni, et korrusmajade elanikud ei peaks kinni maksma suuremate kruntide omanike maamaksu. Muidugi võiks president Ilves põhiseadusele mitte vastava seaduse ka Riigikogule tagasi saata, kuid ausalt öelda ma ei usu, et ta seda teeb - ta ei söanda rikkuda enda tagasivalimise diili koalitsiooniparteidega. KE siseelust. Meie vastased tahavad, õigemini tänase seisuga võib öelda juba minevikus - tahtsid - sundida Keskerakonda tegelema ainult siseküsimuste lahkamisega. Mis seal ikka keerutada - loodeti ju niiviisi terve suvi mööda saata Savisaare grillimisega oma partei mahlas. Esimene eesmärk oli sellega eemaldada Keskerakond muust poliitilisest debatist. Et valitsus saaks rahus Eestit hävitavat kurssi ellu viia. Keskpikk eesmärk oli Keskerakond päriselt areenilt kõrvaldada. Sellele järgnenuks ka Keskerakonna valijate marginaliseerimine. Selle poliittehnoloogilise aktsiooni taga oli Rahvaliidu hävitamise õppetund. Mis kahjuks õnnestus manipuleeritava meedia- ja kohtukulli abiga ning mõningate kodukasvanud karjeristide toel liigagi hästi. Nõiaprotsessidesse sattunud Villu Reiljan tegi vea kui seadis enda asemele erakonna ette liiga kogenematud juhid. Karel Rüütli & Co ei pidanud välissurvele ja ahvatlustele kuigi kaua vastu ning nii see erakond pärast Reiljanit noorte poiste kätega lammutatigi. Enam pole isegi väga oluline, kes sai sealt suurema tüki - rahvaliitlasi jagus kõikidele Riigikogu erakondadele. Meile on oluline, et Keskerakonnaga on üritatud teha sedasama. Ja võite olla kindlad, et need katsed jätkuvad. Kuid selge on see, et selleks korraks on meie vastaste rünnakuhoog segi paisatud. Viimastel päevadel on Reformierakonna peaideoloog Rain Roosimannus Glorias koos oma nõuandjatega joonud ära lõputul hulgal punast veini, et mehi taas üles rivistada, aga seni tulemusteta. Presidendivalimistest. Tegelikult meie käik ei olnud üllatuskäik. Indrek Tarand rääkis juba mullu detsembris täiesti avalikult presidendiks kandideerimisest, näiteks roheliste valimiskonverentsil esinedes. Seda ei tahetud märgata. Pärast Riigikogu valimisi unustati see sootuks kui kolm erakonda kuulutasid, et nende kandidaadiks on Ilves. Ansip ja Lauristin ja Herkel seletasid halva mängu juurde vilava pilguga, et demokraatia käivat küll ka ühe kandidaadiga. Reformierakonna staap oli ju juba enesele puhkused broneerinud ning oldi täiesti kindlad, et augustis jääb üle ainult Ilves presidendiks vormistada. IRL ja sotsidki olid valdavalt leppinud teadmisega, et teist kandidaati pole. Ja oh seda sagimist kui sel esmaspäeval ilmus Keskerakond välja Tarandiga. Gräzin, justnimelt, seesama Ringhäälingunõukogu liige Igor Gäzin kuulutas teisipäeval Aktuaalses Kaameras, et presidendikandidaat Indrek Tarand, tsiteerin: " ...on eikeegi". Samal õhtul TV3 uudistes leidis Gräzin siiski et Tarand siiski on keegi, nimelt ta olevat "kommunist"... Reformistaabis valitses paanika. Esimene panus tehti ignoreerimisele. Postimees kaotas mõneks päevaks sel teemal täielikult kõnevõime. Ei juhtkirja, repliiki ega kommentaari. Mis on arusaadav. Arusaamatuks jäi, miks olid sama ehmunud ilmega ka mõned keskerakondlased meie hulgast. Kolmapäeva õhtul võttis lõpuks Delfis sõna Andrus Ansip kuulutades, et KÕIK reformierakondlased toetavad Ilvest ja pikemalt ei taha ta Tarandi teemal rääkida. Ilmselt on võimupartei staapigi jõudnud kõhklused kohtadelt ning seepärast pidi esimees ütlema, kuidas on õige. Esimesena toibus Ilves ise, kes tervitas Tarandi kandideerimist. Ilvese eel SDE esimeheks olnud SDE esindaja europarlamendis Ivari Padar pidas seda Tarandi poolt tõsiseks sammuks, ka Urve Palo esines tasakaalukalt. Ja kui Ilvese õukondlane Juku-Kalle Raid, Riigikogu liige, esindas IRLi paanikaosakonda, siis Tõnis Lukas andis juba Tarandi suhtes oluliselt tasakaalukamaid kommentaare. Tarand on mitteparteiline alternatiiv. Muide vist küll esimene parteisse mittekuuluv riigipea kandidaat kogu iseseisva Eesti ajaloo vältel enne ja pärast Lennart Meri. Kui Ilvese eelmisel ametissevalimisel oli üheks argumendiks tema tugev tulemus europarlamendi valimistel, siis Tarandil on see tulemus veelgi tugevam. Ta on olnud valitud Eesti Kongressi liikmeks. 2002. aastal oli Indrek Tarand ka sotsiaaldemokraatide (toonaste Mõõdukate) Tallinna linnapeakandidaat. Kuid läbilöögiks olid muidugi eurovalimised üle 100 000 häälega. Üksi sai Tarand ligi sama palju kui erakondade kategoorias võitnud Keskerakond. Ja ligi 30 000 häält rohkem kui Ilvesel 5 aastat varem. Tarand oleks ühiskonna ellu tagasipöördumise sillaks võimuparteide ja mõnikord ka meie ning sotside poliitikast heitunud rahvaosale. Seejuures kartmata, et Tarandil puuduks side erakondadega. Ta perekondlik taust ning ametniku- ja poliitikukarjäär on loonud tema ja erakondade vahele piisava sideme. Tarand ei pea kandideerimisel poliitiliselt ümber kehastuma kellekski teiseks. Ei pea ennast maha salgama. Ta läheb võitlusse ja ma usun et võidab sellena, kellena teame teda meie, teavad teised erakonnad ja teab terve Eesti. Tarand on sündinud ja kasvanud Eestis, te kõik teate tema isa, ema, onu, venda, isegi vanaema. Tal on esimene abikaasa, kolm last. Eelmisel korral kui Keskerakond toetas Arnold Rüütlit oli poliitbroilerite üks temavastane argument, et Rüütel on liiga vana. Kuigi Rüütli tervis on heas korras tänaseni, mida pole saanud kahjuks alati öelda temast noorema Ilvese kohta. Nüüd me seame üles Ilvesest noorema mehe, kes peaks oma esimest juubelit alles riigipea ametisse saanuna. Ja juba me kuulemegi poliittehnoloogide poolt erakondlastele ette antud jutupunkte, kuidas Tarand olevat sellesse ametisse liiga noor nagu kuulutas reformierakondlane Rait Maruste Delfile; tema õige aeg näikse tulevat kunagi siis kui Ilves on oma teise aja ja Kallas vähemalt esimese aja Kadriorus ära istunud....Et siis saaks keegi jälle öelda, et muidu hea mees aga .... selleks tööks juba liiga vana, saate isegi aru. Juba on hakatud rääkima, isegi süüdistaval toonil (Sulev Valner EPL), et Keskerakond tahab hääli Ilvese tagant üle lüüa. Ja et justkui ausam olnuks Keskerakonnal esitada Keskerakonda kuuluv kandidaat. Ma ei pea siin sellist jama pikemalt kommenteerima. Ei esitanud Reformierakond ega IRL nende oma parteidesse kuuluvat kandidaati, kuigi tahtjaid neil ju jagus. Ütlen vaid veelkord, et praeguses seisus ei vastandu keskerakonna esitatav kandidaat Ilvesele, vaid Ilvesel endal tuleb hakata rahvale seletama, mis tunne on tal parteide tagatubades kokku lepitud kandidaadina minna kandideerima parteitu rahvalemmikuga. Tarandi poliitilises minevikus on siiski ka vähemalt üks probleem. See on kuus aastat tagasi tema seljas olnud särk natsilembese kirjaga "Kommarid ahju!" Tarand peab sellele probleemile vastuse leidma. Ma loodan, et ta saab aru ja kahetseb seda episoodi. Sest nii nagu meie kõik oleme rõõmsad Eesti vabanemise üle kommunismist 20 aastat tagasi, ei lepi vähemalt Keskerakond ka 70 aasta taguse natsi-retoorikaga. Mäletame Balti Ketti, kus sirp ja vasar ning haakrist olid üheskoos vihatuimad märgid. Meie eitav suhtumine totalitaarsetesse rezhiimidesse ja nende retoorikasse pole muutunud. Muide, ma pean ütlema, KE juhatuses ei tulnud Tarandi presidendikandidaadiks esitamise otsus kergelt. Aga ka SDE vaimne ema Marju Lauristin on möönnud, et Ilves pole suutnud end tõestada paljudele arvamusliidritele, poliitikutele ja ühiskonnale. Ja ka IRL polnud Ilvest oma volikogul toetades sugugi üksmeelne. Keskerakond on demokraatlik erakond kus võib olla ka Tarandi vastu ja Ilvese poolt. Me pole Reformierakond, kus juht teab ja kinnitab kõigile, et Ilvese taga on nende erakond 100%-iliselt. Ja ikkagi arvan ma, et Tarand on Ilvesest parem. Tarand on parteitu, kuid Euroopa Parlamendis kuulub ta Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, mille tegevuse põhisuunad sobivad kokku ka Keskerakonna põhimõtetega. Loetlen vaid mõned selle fraktsiooni poliitilised eesmärgid: Solidaarsus ja inimõiguste tagamine kõigile, sh ELi mitte kuuluvatest maadest pärit inimestele Ühesuguste õiguste ja võimaluste ning ka kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tagamine Poliitilises otsustusprotsessis ja tööturul naistele võrdsuse tagamine Välispoliitika mis eelistab probleemide rahumeelset lahendamist, mitte sõjalise jõu kasutamist Tarand peab Eesti põletavaimaks probleemiks nagu meiegi tööealiste inimeste massilist väljarännet. Tarand oskab ja kasutab suhtlemisel kõiki suuremaid kohalikke keeli. Ta on võimeline suhtlema ka Eestis elavate mittekodanike ja teiste riikide kodanikega vahetult neile arusaadavas keeles. Sest ta on ka nende riigipea. Tarand on kinnitanud meile, et ta ei pea õigeks kuulutada enne valimisi, keda riigipea valitsusse lubab ja keda mitte. Eriti vajalik on see kontekstis, kus Ilves isegi IRLi volikogus esinedes samastas end kõikide teiste Riigikogu erakondadega peale Keskerakonna. Meie käest küsitakse ikka, et mida keegi sellest võidab või kaotab. Kusjuures praegu on tõepoolest selline ebatavaline seis, kus Tarandi kandideerimisest võidavad kõik. Ilves saab debati, mida ta vähemalt sõnades on soovinud. Tarand tõuseb jälle esiplaanile. Keskerakond on aga juba ära näidanud, et presidendivalimistel ei saa meid ignoreerida. Et ilma meieta ei saada hakkama! Tarand saab Riigikogus ja kui seal ei osutu valituks, siis valijameeste kogus, hääli ka koalitsioonist, eelkõige IRList. Aga ka opositsioonist lisaks Keskerakonnale sotsiaaldemokraatide seast, kus Tarandit võivad toetada eelkõige endised rahvaliitlased ja ekskeskerakondlased, kuid miks mitte ka põlissotsid. Presidendivahetus tooks kaasa paradigma muutuse. See oleks tõesti uus algus Eesti poliitikas. Loodetavasti pööraks Eestis sündinud ja kasvanud riigipea riigi taas näoga oma rahva poole. Uus riigipea võiks ületada liiga laiaks kärisenud lõhe erakondade ja rahva vahel. Ja ma tõesti loodan, et just valimiskogust hakkab lahenema ka vastasseis omavalitsuste ja valitsuse vahel. Riigikogus presidenti tehes poleks selleks lootustki. Keskerakond ei saa ega tahagi Tarandile ette kirjutada konkreetseid samme tegevuseks presidendina. Aga ma tunnistan, et mulle väga imponeeris Läti uue presidendi Berzinshi esimene pöördumine rahva poole, milles ta vabandas kõigi ees, kes on olnud viimastel aastatel sunnitud Lätist majanduslikel põhjustel lahkuma. See on vähim, mida ka Eesti uus riigipea praegu teha saaks. Väljarännu põhjuste kõrvaldamine peab olema ka Eesti uue presidendi peateema kogu järgmise 5 aasta jooksul. President peab hoidma riiki kursil, mis jätaks inimestele võimaluse oma kodumaal väärikalt toime tulla. Kui ta seda ei suuda, siis ei päästa meie rahvast hääbumisest ka valitsuse mistahes vanemahüvitised ega presidendi üksikute talentide tagasimeelitamine. Eestlased hääletavad jalgadega nii Eesti erinevate omavalitsuste vahel liikudes (tullakse valdavalt keskerakondlikku Tallinnasse) kui ka riigist üldse lahkudes (valdavalt siirdutakse astmelise tulumaksuga riikidesse). Kestvalt negatiivne rändesaldo on halastamatu aga õiglane hinnang terve Eesti riigi poliitikale - meie riik pole tulnud toime. Kusjuures me ei tunnista seda iseendalegi, kuuldes järjest juttu Euroopa parimast makromajanduslikust tasakaalust. Kaua võib!? Me peame oma riigi muutma paigaks, kust ei eestlased ega venelased ega teised Eestis elavad rahvused ise ei taha lahkuda ja kuhu sooviks mujalt rahvast juurde tulla. Presidendil on moraalne võim see eesmärk ühiskonnale püstitada ja sellise eesmärgiga presidenti toetab Keskerakond ja kõik teised Eesti eest seisvad erakonnad ja inimesed, kes erakondadest midagi ei pea. KE kongressist. Ees on Keskerakonna 13. kongress augustikuus, mil möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Eelistasime kongressi pidada just riigi juubelikuul kuna Keskerakonna roll riikluse taastamisel oli määratu. Erakonna juubelit peame mõni kuu hiljem, pisut tagasihoidlikumalt. Erakonna 11. kongressi pidasime samuti 25. augustil 2007 Estonia kontserdisaalis. Augustis oli meil kongress ka 1997. aastal Viljandis. August on Eestile ja Keskerakonnale oluline kuu. See on ka presidendivalimise kongress, kuna Riigikogu ja valimiskogu kogunemised on kohe peale meie parteikongressi. See on ka Keskerakonna sisemise arutelu kongress. Vaatame tulevikku, seame sihte. See pole võimalik ilma avatud ja ausate aruteludeta. Debatt ei tohi aga saada kulissideks intriigidele, mille eesmärgiks on erakonda nõrgestada. Isand aeg, väikese tähega aeg, on intriigimeistrid Keskerakonnast alati välja sõelunud ning see ongi terve ja tugeva erakonna tunnus. Edasi viivad erakonda need, kes jagavad meie demokraatlikke põhiväärtusi ja Eesti ühiskonna sidususe suurendamise suurt poliitilist sihti. Maha jäävad meist need, kes on tulnud vaid omakasu ajel, karjääri tegema või intriige korraldama. Ma ei pea õigeks seda küsimust praegu esiplaanile tõsta. Lähikuud Eestis on presidendivalimiste kuud ning praegu tuleb ennast nendele pühendada aga mitte tegeleda sisemiste intriigidega. Sel suvel ei ole meil võimalust veeta aega jalad külmas järvevees ning õndsalt suve nautida. Kui Keskerakond täna presidendivalimiste kohta otsuse teeb, siis ei tohi see jääda pelgalt ühe päeva käiguks. Siis peame me ka suutma rahvale, eeskätt omaenda poolehoidjatele selgitada, miks me selle otsuse tegime, miks see on hea otsus ja miks me sellise kursi võtsime.

18.06.11 Keskerakonna volikogu valis Indrek Tarandi presidendikandidaadiks

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna volikogu otsustas esitada presidendikandidaadiks parteitu Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi. Tarandi poolt hääletas 94 ning vastu oli 7 volikogu liiget. Keskerakonna volikogu otsustas anda erakonna juhatusele volitused töötada kuu aja jooksul välja ja kahepoolselt allkirjastada Eesti Keskerakonna ja presidendikandidaat Indrek Tarandi vaheline ühisdeklaratsioon, mis sõnastab poolte seisukohad Eesti ees seisvatele väljakutsetele.

18.06.11 Savisaar: Tarand pööraks riigi taas näoga oma rahva poole

Sulge

Keskerakonna volikogul peetud kõnes märkis erakonna esimees Edgar Savisaar presidendi kandidaati iseloomustades, et Indrek Tarand on sündinud ja kasvanud Eestis ning kõik teavad tema isa, ema, onu, venda ja isegi vanaema "Praeguses seisus ei vastandu Keskerakonna esitatav kandidaat Ilvesele, vaid Ilvesel endal tuleb hakata rahvale seletama, mis tunne on tal parteide tagatubades kokku lepitud kandidaadina minna kandideerima parteitu rahvalemmikuga," märkis Savisaar. Keskerakonna esimehe hinnangul tooks presidendivahetus kaasa paradigma muutuse. "See oleks tõesti uus algus Eesti poliitikas. Loodetavasti pööraks Eestis sündinud ja kasvanud riigipea riigi taas näoga oma rahva poole. Uus riigipea võiks ületada liiga laiaks kärisenud lõhe erakondade ja rahva vahel. Ja ma tõesti loodan, et just valijameeste kogust hakkab lahenema ka vastasseis omavalitsuste ja valitsuse vahel. Riigikogus presidenti tehes poleks selleks lootustki." Savisaar ütles, et praegu on ebatavaline seis, kus Tarandi kandideerimisest võidavad kõik. "Sarnaselt Keskerakonnaga peab Tarand Eesti põletavaimaks probleemiks tööealiste inimeste massilist väljarännet. President peab hoidma riiki kursil, mis jätaks inimestele võimaluse oma kodumaal väärikalt toime tulla. Kui ta seda ei suuda, siis ei päästa meie rahvast hääbumisest ka valitsuse mistahes vanemahüvitised ega presidendi üksikute talentide tagasimeelitamine. Eestlased hääletavad jalgadega nii Eesti erinevate omavalitsuste vahel liikudes (tullakse valdavalt keskerakondlikku Tallinnasse) kui ka riigist üldse lahkudes (valdavalt siirdutakse astmelise tulumaksuga riikidesse)." Savisaar ütles, et Tarand saab hääli ka koalitsioonist ja eelkõige just IRList. "Ka opositsioonist võivad Tarandile tulla Keskerakonna toetusele lisaks hääled sotside seast, eelkõige endised rahvaliitlaste ja ekskeskerakondlaste poolt, kuid miks mitte ka põlissotsidelt."

18.06.11 Savisaar: Tarand pole üllatuskäik

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rääkis täna erakonna volikogu ees esinedes presidendivalimistest. Savisaar rõhutas, et Indrek Tarandi kandidaadiks esitamine polnud üllatuskäik. Savisaar rõhutas, et Tarand on mitteparteiline alternatiiv ning tagasipöördumise sillaks erakondade ja rahva vahel. "Tarand ei pea kandideerimisel poliitiliselt ümber kehastuma kellekski teiseks ja ei pea ennast maha salgama. Ta läheb võitlusse ja ma usun et võidab sellena, kellena teame teda meie, teavad teised erakonnad ja teab terve Eesti." "Indrek Tarand rääkis juba mullu detsembris täiesti avalikult presidendiks kandideerimisest, näiteks roheliste valimiskonverentsil esinedes - seda ei tahetud märgata. Pärast Riigikogu valimisi unustati see sootuks kui kolm erakonda kuulutasid, et nende kandidaadiks on Ilves," selgitas Keskerakonna esimees. Reformierakonna staap oli ju juba enesele puhkused broneerinud ning oldi täiesti kindlad, et augustis jääb üle ainult Ilves presidendiks vormistada. IRL ja sotsidki olid valdavalt leppinud teadmisega, et teist kandidaati pole," märkis Savisaar. "Ja oh seda sagimist kui sel esmaspäeval ilmus Keskerakond välja Tarandiga." Savisaare sõnul tegid vastaserakonnad esimese panuse ignoreerimisele, kuid siis vähehaaval toibusid. "Esimesena toibus Ilves ise, kes tervitas Tarandi kandideerimist. Kui Juku-Kalle Raid esindas IRLi paanikaosakonda, siis Tõnis Lukas andis juba oluliselt tasakaalukamaid kommentaare. Delfis sõna võtnud Andrus Ansip kuulutas, et KÕIK reformierakondlased toetavad Ilvest ja pikemalt ei taha sel teemal rääkida. Ilmselt on võimupartei staapigi jõudnud kõhklused kohtadelt ning seepärast pidi esimees ütlema, kuidas on õige."

16.06.11 Keskerakond palub presidendil jätta maamaksuseadus välja kuulutamata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, sest see on vastuolus põhiseadusega. "Meie hinnangul on antud seaduseelnõu vastuolus põhiseadusega, võttes omavalitsustelt ära nende õiguse otsustada ja korraldada kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Põhiseadust riivab olukord, kus seadusega vähendatakse omavalitsuse maksutulusid, kuid jäetakse sätestamata rahaline kompenseerimine." Simsoni sõnul on linnade ja valdade rahaline iseseisvus küsimustes reageerinud jõuliselt ka Riigikohus, rõhutades finantseerimise süsteemi stabiilsust kui olulist väärtust. "Riigikohus leiab, et ebastabiilne rahastamine võib allutada omavalitsusüksuste iseseisvuse märkamatult riigi meelevallale. Antud juhul püüabki keskvõim vähendada kohaliku omavalitsuse autonoomiat, mis on just seatud teda, st keskvõimu, piirama ja tasakaalustama." "Samuti juhib meie taotlus tähelepanu, et eelnõu on menetlemiseks esitatud normitehnilisi nõudeid rikkudes ja kiirustades, ilma kohalike omavalitsustega eelnevalt konsulteerimata, samuti pole juurde esitatud ka arvestatavaid selgitusi ja põhjendusi. Rääkimata sellest, et opositsioonilt võeti võimalus esitada muudatusettepanekuid," lisas Simson. "On selge, et selline õigusloome ei vasta õigusriigi põhimõttele ja hea õigusloome tavale, mistõttu palume presidendil jätta see seadus välja kuulutamata," lõpetas Simson.

15.06.11 Riigilõivude vähendamine läbis esimese lugemise

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud seadusemuudatus, mille eesmärk on vähendada ebamõistlikult kõrgele tõstetud riigilõivude määrasid. "Kindlasti aitas meie ettepanekule kaasa õiguskantsleri hinnang, kes pidas Eesti kohtusüsteemis eriti probleemseks liiga kõrgeid riigilõive," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. "Loodan väga, et koalitsiooni poolt soovitud täpsemad analüüsid riigilõivude olukorra kohta ei jää venima ning see ääretult vajalik seadusemuudatus jõustub kiirelt," lisas Laanet. Laaneti sõnul on kiire menetlus oluline just seetõttu, et oleme praegu olukorras, kus ülikõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma. "Kõrged riigilõivud piiravad õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist." "Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol," märkis Laanet. Pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui riigilõive mitmekordselt tõsteti on Riigikohus korduvalt küsimust menetlenud. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. "Riigikohtu otsuses on märgitud, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga," selgitas Laanet Riigikohtu otsust.

14.06.11 Edgar Savisaar selgitab arupidamisi Indrek Tarandiga

Sulge

Keskrakonna esimees Edgar Savisaar selgitab põhjuseid, miks alustati läbirääkimisi parteitu Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandiga presidendivalimiste osas. "Nendele, kes tunnevad ennast pettununa, et Keskerakond pole esitanud presidendivalimistele oma partei kandidaati, pean ma meelde tuletama, et ka Reformierakond ei seadnud üles oma partei kandidaati. Tõsi, nii Reformierakond kui ka IRL otsustasid esitada parteilise kandidaadi, aga mitte nende oma parteist," rääkis Savisaar, "meie läheme sealt sammu edasi, et ületada lõhe parteide toetajaskonna ja erakondadesse mitteuskuvate inimeste vahel. Põhiseaduse järgi peab president esindama kogu kõrgema võimu kandjat - rahvast - ja olukorras, kus parlamendivalimistel ei osale sellest rahvast enam kui kolmandik, on Tarandi roll väga oluline." Keskerakonna esimees tunnistas, et kindlasti ei pea ta Tarandit parteide vastaseks. "Tema ametniku- ja ka poliitikukarjäär on kinnitanud mehe sidusust erakonnapoliitikaga. Tarand ei too kaasa poliitilise süsteemi muutust, küll aga võib seda süsteemi tervendada ja puhastada. Tema perekondlik taust on tugevalt sotsiaaldemokraatlik - Andres Tarand oli selle partei esimees. Indrek Tarandi enda karjäär avalikus teenistuses on olnud tihedalt seotud IRLi tuumikuga ning Mart Laariga isiklikult." "Me oleme teinud Tarandiga koostööd võitluses uute töökohtade loomise eest ja inimeste väljarände leevendamiseks, toetasime Tarandi poolt hääletajaid Europarlamendi valimistel, kus isiklikult soovitasin - need kes mingil põhjusel ei saa hääletada Keskerakonna poolt - toetage Tarandit," meenutas Savisaar. "Me teame, mida temast oodata ja mida mitte. Ta on siit. Rahvas teab tema isa Andres Tarandit, teab tema ema Mari Tarandit ja teab tema venda Kaarel Tarandit. Me kõik teame tema vanaema Linda Viidingut." Savisaare sõnul on Indrek Tarand maailmavaatelt mitmekülgne, mida riigipea peabki olema. "Ta ei ole ega saagi olla ainult Keskerakonna kandidaadiks, ta ei garanteeri Keskerakonnale midagi muud peale võrdse kohtlemise, mida meie valijad on ära teeninud ja millest neid aastaid on ilma jäetud." "Erinevalt Keskerakonda ja selle poliitikat välistavast Ilvesest on Tarand aga ka Keskerakonna poliitika mitmetes põhiküsimustes väljendanud kas poolehoidu või vähemalt mõistmist." Savisaar kriipsutas eriti alla, et Tarand oli poliitik, kes majanduskriisi haripunktil toetas Tallinnas sotsiaalsete töökohtade loomist. Keskerakonna esimees kinnitas lõpetuseks, et läbirääkimised Indrek Tarandiga jätkuvad. Teemat arutletakse ka laupäeval, 18. juunil Keskerakonna volikogu istungil, kuhu palutakse esinema ka Indrek Tarand.

14.06.11 Keskerakonna juhatus kutsub kongressi kokku 27. augustil

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus otsustas Keskerakonna XIII kongressi kokku kutsuda käesoleva aasta 27. augustil. Kongress toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas. "Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest, mille roll oli väga suur Eesti taasiseseisvumise juures. 20. augustil möödub 20 aastat taasiseseisvumisest ning seega on igati sobilik ka Keskerakonna kongressi pidada just augustis," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal Erakonna kongressile on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast. "Vastavalt erakonna põhikirjale annavad kongressile aru tehtust erakonna volikogu esimees, fraktsiooni esimees, aukohtu esimees, revisjonikomisjoni esimees, erakonna eurosaadikud, kuulatakse erakonna esimehe poliitilist ettekannet ja erakonna liikmete sõnavõtte ning valitakse erakonnale esimeest, juhatust, aukohtu esimeest ning revisjonimomisjoni," ütles kongressi korraldustoimkonna juht Toobal. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Kongress on Keskerakonna kõrgeim organ, mille kutsub kokku erakonna juhatus vähemalt kord kahe aasta jooksul. XII Keskerakonna kongress toimus 5. detsembril 2009. aastal.

13.06.11 Keskerakonna juhatus arutas presidendivalimisi

Sulge

Täna arutas Keskerakonna juhatus läbirääkimiste algatamist Eesti Keskerakonna ja europarlamendi saadiku Indrek Tarandi vahel Eesti Presidendi valimistel kandideerimise küsimuses. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kohtus Keskerakonna büroos Indrek Tarandiga, kus konstruktiivses vaimus vahetati mõtteid Eesti praeguse olukorra, lahendust vajavate probleemide ning presidendi rolli üle Eesti käekäigu kujundamisel. Mõlemad rõhutasid vajadust tulla välja Eestis juba aastaid kestnud poliitilisest seisakust. "Presidendil on märksa rohkem võimalusi riigi poliitika suunamisel, kui seda seni on soovitud tunnistada. Keskerakond on alati võtnud aktiivselt osa presidendi valimiste kampaaniast, tuues sellesse inimestele olulised teemad ja valikud," ütles Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. "Ühiskonnas on vaja debatti, mitte valitsusparteide tõemonopoli ja juba ette õigeid vastuseid," lisas Savisaar. Indrek Tarand avaldas lootust, et tema kandidatuuri esitamine võib viia valimised laiemale pinnale - valijameestekogusse, millest valitsuserakonnad püüavad hoiduda. Keskerakonna läbirääkimised Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandiga jätkuvad. Laupäeval, 18. juunil arutab seda küsimust Keskerakonna volikogu, millest võtab osa ja esineb kõnega ka parteitu eurosaadik Indrek Tarand.

13.06.11 Laanet: koalitsioon võttis mõistmiseks armuaega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et koalitsioonierakonnad on võtnud lähisuhete vägivalla ohjamise olulisusest aru saamiseks taas armuaega. "Riigikogu Õiguskomisjon lükkas koalitsioonihäältega tagasi Keskerakonna eelnõu ning andis sise- ja justiitsministeeriumile ülesande selgitada 2012. aasta märtsiks, kas lähisuhte vägivald on meie ühiskonnas lahendamist vajav probleem ning kui suures ulatuses on see levinud," selgitas Laanet. Laaneti sõnul on ka justiitsminister Kristen Michal juba avalikkust eksitanud, väites justkui oleks perevägivalla vähendamine talle prioriteediks, kuid samas ei nõustunud toetama eelnõud, mis sellele reaalse lahenduse pakkunuks. "Mulle tundub, et koalitsioon on võtnud endale armuaega, selgitamaks välja, kas perevägivalla ohjamine ikka on Eestis probleem ja kas sellega üldse peab tegelema," märkis endine siseminister Laanet, "räägitakse käsiraamatutest ja statistikast ning uuringute vajalikkusest, samal ajal kui tegelikult vajame kiireid ja konkreetseid tegevusi." Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu loonuks parema kaitse lähisuhte vägivalla eest ning ennetanuks perevägivalla juhtumeid. Eelnõu Karistusseadustiku muutmiseks sätestab karistuse lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest ka siis kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. Sama teo korduval sooritamisel või põhjustades ohtu isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega. Lisaks annab eelnõu võimaluse kohaldada lähenemiskeelu korral elektroonilist valvet.

13.06.11 Õppetoetused peavad olema haridusreformi lahutamatuks osaks

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piikonna juhatuse avaldus 12. juuni 2011 Juuni alguses tõi haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avalikkuse ette oma kava kõrgharidusreformiks. Tähelepanu ja tunnustust väärivad punktid, mis sätestavad tasuta kõrgharidusele ülemineku ning kõrghariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmise. Samas on oluline märgata ka plaani kitsaskohti. Kahjuks tuleb nentida, et kava näeb ette uue õppetoetuste süsteemi loomist alles 2015. aastal. See tähtaeg on selgelt liiga hiline, sest praegune õppetoetuste süsteem ei ole piisav tagamaks üliõpilastele sotsiaalseid garantiisid ning lubamaks keskenduda täielikult vaid õpingutele. Olukorda, kus ligi 60 protsenti Eesti üliõpilastest õpingute kõrvalt töötab ning õppimisele kulutatakse võrreldes teiste Euroopa tudengitega kõige vähem aega, ei saa pidada normaalseks. Sellest tulenevalt on ülimalt oluline viia kõrgharidusreformi fookus just uue õppetoetuste süsteemi kiireks ja korrektseks väljatöötamiseks. Tasuta õppekoht ei tähenda tingimata veel tasuta kõrgharidust, sest kaetud peavad saama ka toidu- ja eluasemekulud. Uus õppetoetuste süsteem peab olema piisavalt motiveeriv ning katma üliõpilaste esmased vajadused. Eesti kõrgharidussüsteem peab jõudma punkti, kus üliõpilase töötamine õpingute kõrvalt on tema vaba valik, mitte sundolukord, et igapäevaeluga toime tulla. Lääne-Virumaa keskerakondlased tunnustavad haridusministri soovi viia Eestis sisse tasuta kõrgharidus, kuid rõhutavad, et see ei tähenda pelgalt tasuta õppekoha tagamist. Meie riigi tuleviku ja kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks on ülimalt oluline tunnistada, et õppetoetused on kõrgharidusreformi lahutamatu osa.

11.06.11 Kesknoored: ebaõiglane hindamine vähendab õpitahet

Sulge

Keskerakonna Noortekogu juhatus arutas ideed kaotada kooli esimestes klassides praegune hindamissüsteem. Kesknoored leiavad, et keskenduda tuleb pigem hindamismetoodika üle vaatamisele, mitte vaid praeguse süsteemi kaotamisele. "IRL-i noorteühenduse juht tegi ettepaneku lõpetada kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses hinnete panemise," selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe, "oluline on aga tähele panna, et me ei saa hindamise süsteemi täielikult kaotada." "Esialgse lahendusena pakume omalt poolt välja "arvestatud või mittearvestatud" süsteemi kasutuselevõtu teatud ainetes, näiteks just kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses. Samas on oluline põhjalikult anaüüsida, kas teistes ainetes ikka on mõistlik sarnast süsteemi rakendada," lisas Riibe. Kindlasti tuleks aga lisaks sisse viia nn "kirjeldav hindamine", mis lähtub just lapse arengust ning edasijõudmisest ja annab selle kohta enam tagasisidet kui pelgalt üks sõna või number. Kesknoored nõustuvad, et erinevate võimetega inimestele mõjuvad madalamad hinded mainitud ainetes motivatsiooni vähendavalt ja lisaks tuleks hinnata paindlikumalt konkreetse õpilase individuaalset arengut. "Samas jõudsime arutelu käigus seisukohale, et koolinoored suhtuvad õppeainetesse, kus hindeid ei panda, ükskõiksemalt ning hindamissüsteemi kaotades võime kaotada ka paljude laste motivatsiooni koolitöös pingutada," lõpetas Riibe.

09.06.11 Keskerakonna Omavalitsuskogu arutas uut omavalitsussüsteemi

Sulge

Täna Rahvusraamatukogus toimuval Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul arutleti muude küsimuste seas ka uue omavalitsussüsteemi loomise üle, mis sisaldab eeskätt kohaliku omavalitsuse üksuste ja avaliku teenuse teaduspõhisete miinimumstandardite välja töötamist. "Keskerakond on seisukohal, et territoriaalsed muudatused saavad olla tulemuslikud vaid vabatahtliku või evolutsioonilise protsessina ehk siis liitumis- ja ühinemismenetlusena," rääkis Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas. "Demokraatlik riik saab territoriaalseid muudatusi esile kutsuda miinimumstandardite kehtestamise ja soodustavate tingimuste ning motivatsiooni ning stiimulite loomise kaudu, kuid peab nende muudatuste sunniviisilisest läbiviimise katsetest hoiduma." "Kui kohalikule omavalitsusele on ette antud miinimumstandardid ja neile vastavusse viimiseks antud aeg ning omavalitsusüksused ei saa selle ülesandega toime, siis peab riik rakendama liitmis- või ühendamisvõtteid," lisas Ratas.

09.06.11 Jüri Ratas: millal hakkab valitsus CLARE soovitusi sisuliselt täitma?

Sulge

Täna Rahvusraamatukogus toimuval Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul kerkis taaskord esile valitsuskoalitsiooni kohalikke omavalitsusi nõrgestav poliitika. "Viimaste aastate tulubaasi vähendamine ja laenude võtmise võimaluse piiramine ajendasid kohalike omavalitsuste liite pöörduma Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLARE) poole," rõhutas oma ettekandes Omavalitsuskogu esimees ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Ratase sõnul reageeris CLARE otsustavalt ja konkreetselt, andes valitsusele kaheksa konkreetset soovitust probleemide lahendamiseks. "Näiteks soovitati anda Tallinna linnale eristaatus; muuta kiiresti õigusakte, et omavalitsustele eraldatavate rahaliste vahendite proportsioon oleks suurem ja tagada meetmed, et kohalikud omavalitsused saavad piisava tulu maksudest." "On aeg esitada Vabariigi Valitsusele otsene küsimus, millal hakatakse neid soovitusi sisuliselt täitma?" nõudis Omavalitsuskogu esimees Ratas.

09.06.11 Simson: maamaksu eelnõu menetlus häbistab seadusloomet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon vaidlustas tänasel istungil päevakorra, sest fraktsiooni hinnangul ei saa "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduseelnõu" menetleda teisel lugemisel, sest eelnõu pole läbinud esimest lugemist. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on täna istungi päevakorda lisatud teisele lugemisele eelnõu, millele pole saanud fraktsioonid esitada muudatusettepanekuid, sest see eelnõu on täna esimest korda saalis. "Sellised pretsedendid, kahjustavad Eesti seadusloomet ning parlamentaarset head tava." "Sellise sisu ja pealkirjaga eelnõu pole saalis arutatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on fraktsioonidel õigus esitada eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid, praegu on see võimalus meilt võetud," märkis Simson. "Kuigi algatajad püüavad väita, et tegemist on esimese lugemise läbinud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõuga, siis sarnasus teisele lugemisele saadetud eelnõuga seisneb vaid selles, et eelnõuga kattub üks lause - seadus jõustub 1. jaanuar 2013." "See tähendab, et tekst on absoluutselt teine kui see, mille kohta oli võimalik esitada muudatusettepanekuid. Eelnõu menetlemine sellisel kujult tuleb lõpetada, sest tegemist on täiesti uue eelnõuga, mistõttu peab võimaldama sellele esimese lugemise," lõpetas Simson.

09.06.11 Keskerakond algatas eelnõu kodukulude vähendamiseks