meedia

Uudised

11.03.10 Keskerakond esitas Riigikogus ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks

Sulge

Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik esitas täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal Töökohtade loomine - kriisist väljumise põhiküsimus ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks. "Kui Eestis on jätkuvalt erakondi, kes usuvad vaba turu iseregulatsiooni imesse, siis mujal maailmas on jõutud arusaamani, et riigil peab olema suurem roll kui pelgalt vaba turu asjadesse mitte sekkumine," ütles Sõtnik. "Riigil puudub terviklik programm uute töökohtade loomiseks." Sõtniku sõnul ei ole Reformierakonna ja IRL koalitsioonil kahjuks julgust võtta eeskuju Tallinna linnalt, kus on juba eelmise aasta aprillis vastu võetud abipakett linnaelanike ja ettevõtjate abistamiseks. "Riik võiks samuti eeskuju võtta Tallinna linnalt töötutele psühholoogilise abi osutamise osas," märkis Sõtnik. "Tallinnas on asutatud juba 8 töötute klubi, mis aitavad raskesse olukorda sattunud inimestel mitte kaotada lootust uut töökohta leida ning jääda aktiivseks." Sõtnik esitas Keskerakonna ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks: 1. riik peab looma ja finantseerima ka omalt poolt sotsiaalseid töökohti. Kõige sobivam on kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad eraettevõtted ja loob ka kolmas sektor. Majanduskasvu faasis oleksid need töökohad eelkõige pikaajalistele töötutele. 2. tuleb oluliselt suurendada palgatoetuse mahtu uute töökohtade loomiseks nii, et kogu maksutulu, mis laekub palgatoetust saanud töötaja pealt riigile, suunatakse uuesti palgatoetuse maksmiseks. 3. Tuleb vabastada ettevõtja sotsiaalmaksu tasumisest uue töökoha peal üheks aastaks (riik kompenseeriks sotsiaalmaksu puudujääva osa) kui palgatakse seni töötuna arvel olnud inimene. 4. alandada majanduskriisi perioodiks makse neile ettevõtetele, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses, kas tänu uute töökohtade loomisele või palgatõusudele, oluliselt kasvanud. 5. anda töötutele, kellele ei maksta enam töötukindlustust, võimalus töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses ilma, et nad kaotaksid töötu staatust. 6. tuleb üles ehitada töötukassa pool eraisikutele töötute vahendamise süsteem, et eraisikud saaksid palgata töötuid näiteks lund rookima, lehti riisuma või muid heakorratöid tegema. 7. teha rohkem koostööd suuremate eksportööridega, et korraldada ettevõtetes töötutele väljaõpet erialadel, kus veel paar aastat tagasi oli ülisuur tööjõu nappus. Tellimuste taastudes suureneb uuesti tööjõu vajadus ning läbi koolituste on oskustöölised juba ette valmistatud. Varem või hiljem tekib meil uuesti olukord, kus me peame täiendavat tööjõudu rakendama ja selleks peab olema paremini valmistunud. 8. viia käibemaksumäär tagasi 18%-le, kuna majanduskriisi olukorras käibemaksu tõstmine 2% võrra on pannud maksukoormuse väiksema sissetulekuga inimestele ja pärssinud siseturgu. 9. tuleb taastada kohalikele omavalitsustele eraldatav üksikisiku tulumaksu määr vähemalt endisele tasemele 11,93%-le praeguse 11,4 asemel, sest selle kaudu on võimalik suurendada kohalike omavalitsuse investeerimisvõimekust, mille tulemusena samuti luuakse uusi töökohti.

11.03.10 Toobal: Laar lööb nurga tagant

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali kinnitusel saatis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Mart Laarile isikliku kirja, kus Savisaar heidab IRLi esimehele ette sõnamurdlikkust ja tagaselja tegutsemist. "Laar sellele kirjale otseselt ei viita, aga on selge, et just see kiri on Laari pahameele aluseks," ütles Toobal Savisaare poolt Laarile saadetud kirjas on öeldud: Lp. Mart! Ma ei saa kuidagi nõustuda Sinu väitega, et Teil ei ole midagi pistmist Võru koalitsiooni laialilöömisega, mis olevat toimunud ainult kohalike meeste initsiatiivil. Ühtlasi viitasid Sa ka Haapsalu koalitsioonile, mis olevat omal ajal välja vahetatud Keskerakonna algatusel. Erinevus Haapsalu ja Võru koalitsioonide laialimineku vahel on juba selles, et Haapsalus toimus see pärast korralisi valimisi kui eelmine koalitsioon oli ametlikult lõpetanud; Võrus aga perioodi algul, kui koalitsioon ei saanud veel õieti tööle hakatagi. Küsisin meie Haapsalu osakonnast, miks peeti seal vajalikuks koalitsiooni vahetada? Põhjuseks toodi see, kuidas IRL võttis sisuliselt jõuga Keskilt ära presidendivalimiste valijamehe koha, kuigi oli lepitud kokku, et see määratakse loosiga. Lubadused, mida IRL seoses sellega andis Keski kohalikele poliitikutele, jäeti külma rahuga täitmata. Võru koalitsioon tehti tegelikult ülevalt ja Teie initsiatiivil. Meie jaoks oli tegu katsetusega, kas IRL suudab omavalitsuste tasandil olla usaldusväärsem partner, kui seda on Reformierakond. Kuna Te pakkusite samasuguseid kõnelusi koalitsioonide ümbermängimiseks ka mõnedes suuremates omavalitsustes, siis soovisime me kõigepealt veenduda, kas selline partnerlus üldse toimib. Viie kuuga sai selgeks, et koalitsioonileppes kokku lepitut ei täideta ja lubadusi murtakse! Muidugi on see kahetsusväärne ja paneb pitseri ka Keskerakonna ning IRLi suhetele tulevikus. Ilmselt ei ole mõtet kulutada aega jutule sellest, kui iseseisvad on IRLi osakonnad ning et juhtkond nende tegevusse ei sekku. Toobal lisas, et esialgu oli kirja lõppu lisatud "Head pensionile minekut, Mart!", kuid selle lause võttis Keskerakonna esimees lõplikust kirjatekstist maha.

11.03.10 Rahandusminister peab selgitama Eesti kukkumisest viie viimase hulka

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise, et minister selgitaks Eesti majanduse kukkumist maailmas viie viimase hulka. "Peaminister Andrus Ansip on lubanud Eesti viia viie rikkama riigi hulka," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas. "Tänane reaalsus on CIA faktiraamatu alusel küllaltki karm. Eesti oli 2009. aasta -13,7% sisemajanduse koguprodukti langusega maailmas viie viimase riigi hulgas. 213 riigi arvestuses langes majandus veelgi enam vaid Ukrainas, Armeenias, Leedus ja Lätis. Meist eespool olid nii tõsise panganduskrahhi üle elanud Island, kui ka sõjapurustustest räsitud Gruusia." Luigase sõnul on oluline makromajanduslik näitaja ka tööpuudus. "Tööpuudus oli 2009. aastal Eestis 14,3%, millega olime maailma riikide hulgas 142," märkis Luigas. "Arvestades tänase Valitsuse tegematust ning tööpuuduse kui viitajaga makronäitaja iseloomu, siis ei üllatuks, kui me ka selles arvestuses oluliselt tahapoole kukume." Seoses sellega on Keskerakonna fraktsiooni rahandusministrile järgmised küsimused: 1) Kuidas hindate Eesti sisemajanduse kogutoodangu langust eelmisel aastal? Millised tegurid seda põhjustasid? 2) Majanduskriis on olnud ülemaailmne. Miks räägib peaminister, et kõigis Eesti probleemides on süüdi majanduskriis? CIA tabel näitab, et teised riigid on meist siiski paremini hakkama saanud. 3) Tark õpib ikka oma vigadest. Milliseid vigu on tänane Valitsus teinud, et me oleme jõudnud viie viimase riigi hulka maailmas? 4) Kas Valitsus on eelarve „ilustamise“ ja euro püüdluste valguses ära unustanud nii ettevõtluse arendamise, tööpuuduse vähendamise ning kõik muu olulise, mis oleks igale eestlasele oluline, et elada Maarjamaal elamisväärset elu? 5) Kuidas hindate võimalust, et hoolimata kõigist Eesti püüdlustest jääb euro 2011. aastal saavutamata, kuna negatiivse Kreeka näite hirmus ei julgeta praegu euroala laiendada?

11.03.10 Sotsiaalminister peab selgitama töötukassa kahtlaseid riigihankeid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise töötukassa kahtlust äratavate riigihangete kohta. "Eilsest Äripäevast tuleb taaskord kahjuks lugeda, et Töötukassa riigihangetega ei ole sugugi kõik korras, kuna Töötukassa on loomisest alates jaganud suure hulga IT-hangeteks mõeldud rahast välja ilma sisulise konkurentsita," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi.. "Hiljuti alles selgus, et tänaseks "kurikuulsaks" saanud meenetehanke puhul eirati olulisi reegleid ning hanketingimustes oli olulisi vigu." Riigihangete seaduse paragrahv 28 lubab korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi. Tegemist on erandiga, mille korraldamiseks on seaduses ettenähtud kindlad tingimused. Töötukassa puhul on väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlustest saanud reeglipärasus, sest 2009. aastal korraldati 295 hangest tervelt 52 väljakuulutamiseta. 14 korraldatud IT-hankest võeti vaid kolmel juhul hinnapakkumine rohkem kui ühelt ettevõttelt. Sellega seoses soovib Keskerakonna fraktsioon vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Millistel kaalutlustel on Töötukassa korraldanud suurel hulgal väljakuulutamiseta riigihankeid? 2. Äripäeva andmetel on kuus korda hangetel võitnud OÜ 3 Step IT. Kas vastab tõele, et Töötukassa IT-hangetel on hankeid võitnud pidevalt samad firmad? 3. Tegemist on lühikese aja jooksul juba teise korraga, kui Töötukassa rikub riigihanke korraldamise reegleid. Kas järgneb ka tõsisemaid sanktsioone peale Meelis Paaveli palga vähendamise kolmeks kuuks? 4. Kas Töötukassal ei ole praeguse kõrge töötusetaseme juures tõesti muud teha kui vigaseid riigihankeid korraldada? Töötus ei ole vist praegusel hetkel absoluutselt oluline teema?

10.03.10 Keskkonnaminister peab selgitama kahtlasi riigihankeid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärimise kahtlustuste kohta, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatajale lekkis informatsioon võimalikust uurimisest RMK vastu prokuratuurist ning juhataja tegi selle ajendil ise avalduse konkurentsiametile, et tulevast süüdistust pehmendada. "Konkurentsiameti ja prokuratuuri eestvedamisel on algatatud väidetavalt seni kõige suurem kartellikuriteo uurimine ja esitatud kahtlustus 8 eraisikule ja 9 firmale," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Kuusmik. "Kahtlustuse kohaselt sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni." 2008. aasta suvel korraldas RMK suure metsaveohanke, et leida terves riigimetsas raiutavale puidule vedajad viieks aastaks. Hankemahuks kujunes 1,74 miljardit krooni. "Väidetavalt tegid suured puidufirmad põhjendamatult odavaid pakkumisi paljudele lepingutele, et hiljem pakkumuse tagasivõtmise eest konkurentidelt raha küsida," ütles Kuusmik. RMK juhtkond sõlmis kokku 38 lepingut, kuid esitas ka kuriteoavalduse konkurentsiametile. Poolteist aastat kestnud uurimise järel said kuriteokahtlustuse RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu ja üheksa metsafirmat. Seoses eeltooduga tuleb keskkonnaministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kuidas on võimalik, et nimetatud riigihanke koostamise ajal Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimees olnud Ülle Rajasalu polnud teadlik nii mahuka riigihanke ebaadekvaatsest ja küsitavusi tekitavast koostamisest ning korraldamisest? 2. Kas ja millal teavitas RMK juhataja RMK nõukogu esimeest oma avaldusest võimalikust nn kartellikuriteost konkurentsiametile? 3. Millised on argumendid, et tänane RMK nõukogu esimees omab suuremat kogemust ja motiveeritust avaliku huvi kaitsmisel kui erahuvi kaitsmisel? 4. Milline on tollase nõukogu esimehe Ülle Rajasalu vastutus avastatud riigihanke juhtumi valguses? Millised firmad ostsid nn odavalt saadud pakkumised endale ning kas ka nemad on tulevikus hankemenetlustest kõrvaldatud? 5. Metsaseadus P§ 49 lõige 7 sätestab nõukogu pädevusena juhatuse liikmete arvu määramise, nende valimise ning nendega lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustamine, juhatuse töökorra kinnitamine ja juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise otsustamise. Kas nõukogu on analüüsinud tänast töökorda ning millised muudatusi on kavas rakendada?

10.03.10 Põllumajandusminister peab selgitama langustrendi piimandussektoris

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitab täna põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile arupärimise piimandussektori jätkusuutlikkuse kohta. "Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) viis veebruaris läbi Eesti piimatootjate küsitluse, millest selgus, et ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. EPKK nõukogu esimees Aavo Mölder ütles uuringut kommenteerides, et langustrend piimandussektoris on olnud pidev. "Sisuliselt ainsa riigina Euroopas ei kaitsnud Eesti oma põllumajandusturgu," märkis Mölder. "Riigieelarve kaudu ei suudetud seda kompenseerida. Sellest tulenesid tegemata investeeringud, madalamad toetuste baasperioodide näitajad ning seetõttu saamegi praegu vähem toetusi, kui põllumajandustootjad Euroopa Liidu teistes liikmesriikides. Eeltoodud põhjustel peaks Eesti riik senisest enam analüüsima reaalolukorda põllumajandussektoris ja kasutama praegu kõiki ühise põllumajanduspoliitika võimalusi kohalike põllumeeste tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Konkurentsivõime tõstmiseks saaks kaasa aidata ka maksu-, aktsiisi- ja investeeringupoliitika meetmetega." Sarapuu sõnul on lisaks eelnevale on selgunud, et raskustes põllumeestel ei jätku loomade ravimiseks raha. "Olukord on isegi niivõrd vilets, et Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse viiakse ka need isendid, keda olnuks võimalik ravida," märkis ta. Arupärijate arvates pole põllumajandusminister suutnud tõsta maatootjate võimsusi ning ministri jõuetus oma sektori kaitsta kiirendab veelgi negatiivseid trende. "Näiteks 2010. aasta eelarves ette nähtud erikütuse aktsiisikompensatsioon 20 miljonit krooni (mis lisati vähendatud top-up'ile) on vaid raha ühest taskust teise tõstmine, sest täiendavaid otsetoetusi vähendati 271 miljoni krooni võrra," selgitas Sarapuu. "Minister pole andnud ühtki sõnumit selle kohta, kuidas plaanitakse põllumajandust edendada pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist. Ministril puudub tegevusstrateegia kuidas tagada meie rahva toiduga varustamine ning maatootjate rahvusvaheline konkurentsivõime." Keskerakonna fraktsioon tahab põllumajandusministrilt vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kommenteerite antud uuringu tulemusi? 2. Milliseid meetmeid kavatsete luua, et tagada piimandussektori areng ja suurendada toodetava piima kogust? 3. Üks võimalus tagada väiketootjate olemasolu ja tegusus on arendada ühistulist ettevõtlusvormi. Mida te ministrina olete teinud, et ühistud omaksid suuremat osa piimaturust ning väiketootjad koonduksid ühistutesse? 4. Millist mõju avaldab tulevikus Eesti piimandusele kvoodipoliitika lõpetamine? 5. Kuidas ja mil määral on mõjutanud ravimite ja söödalisandite hindade kallinemine piimakarja ning milliseid tugimeetmeid kavatsete negatiivsete mõjude ilmnemisel rakendada?

09.03.10 Kaitseminister peab selgitama kinnisvaramüsteeriumi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kaitseminister Jaak Aaviksoole arupärimise tehingu kohta, milles kaitseministeerium ostis Rävala 14 kinnistu 74,2 miljoni krooni eest, ehkki sõltumatu kinnisvaraeksperdi hinnangul oli selle turuhind üle 30 miljoni krooni madalam. "Kinnistu turuhinnast ligi poole kõrgema hinnaga ostmine tekitab mitmeid küsimusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. "Nimetatud kinnisvaratehing leidis aset 2008/2009 aastavahetuse paiku, kui riigieelarvet juba valusalt kärbiti." Ajakirja "Saldo" käesoleva aasta veebruarinumbris ilmus artikkel pealkirjaga "Kaitseministeeriumi kinnisvaramüsteerium". Artikkel viitab, et Kaitseministeerium ostis Rävala 14 kinnistu 74,2 miljoni krooni eest, ehkki sõltumatu kinnisvaraeksperdi hinnangul oli selle turuhind üle 30 miljoni krooni madalam. Kinnistu Rävala 14 kujutab endast Kaitseministeeriumiga külgnevat naaberkinnistut. Kaitseministeerium põhjendab kinnistu soetamist vajadusega ametnikele lisaruume leida. Nimetatud kinnistu võõrandas kaitseministeeriumile Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Seoses eeltooduga tuleb kaitseministril vastata järgmistele küsimustele: Kas olete kaitseministrina teadlik nimetatud kinnistu ostutehingust? Miks ostis kaitseministeerium Rävala 14 kinnistu 2008/2009 aastavahetusel turuhinnast ligi 50 % kõrgema hinnaga? Kes tegi otsuse osta aadressil Rävala 14 asuv kinnistu? Kes tegi otsuse maksta kinnistu eest 74,2 miljonit krooni? Kuidas kujunes hind 74,2 miljonit krooni? Milline kinnisvaraettevõte vahendas Rävala 14 kinnisvaratehingut ja koostas kinnistu hindamisakti?

09.03.10 Laasi: peaminister peab selgitama ajakirjanduse suukorvistamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise valitsuse pressikonverentsi ning ajakirjanike küsimustele vastamise korralduse kohta. "18. veebruaril Stenbocki majas toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid muuhulgas ka vabakutselised ajakirjanikud, kes soovisid saada valitsuselt teavet tööpuudusega seonduvate probleemide ning tööpuuduse vähendamiseks kasutusele võetud meetmete kohta," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi. "Kahjuks jäid küsimused vastuseta, mida saab käsitleda ajakirjanduse suukorvistamisena." Laasi ütles, et vabakutselised ajakirjanikud olid end varasemalt Vabariigi Valitsuse koduleheküljel pressikonverentsile registreerinud, kuhu märgiti nii osalejate nimed kui ka väljaanne, mida nad esindasid. "Nimetatud ajakirjanikud võeti Stenbocki majas vastu ning juhatati pressikonverentsile," märkis Laasi. "Kui vabakutselised ajakirjanikud soovisid esitada küsimuse tööpuudusega eonduva kohta, teatati neile, et valitsuse pressikonverentsil tohivad küsimusi küsida vaid ajakirjandusväljaanded. Samas jõudsid ajakirjanikud pressikonverentsile piisavalt vara, et neile oleks olnud võimalik teatada mittekvalifitseerumisest." Eelnevast tulenevalt peab peaminister vastama järgmistele küsimustele? 1. Kas Vabariigi Valitsusel on kinnitatud pressikonverentsil osalemise nõuded ja kord, milles kajastuvad muuhulgas ka tingimused osalejate kohta? 2. Kas vabakutselistel ajakirjanikel on õigus osaleda ja esitada küsimusi valitsuse pressikonverentsil? 3. Millistel kaalutlustel jätsite vastamata tööpuudusega seonduvatele küsimustele? 4. Kui vabakutselised ajakirjanikud lubati pressikonverentsile, miks polnud neil õigus küsimuste esitamiseks? 5. Millistel kaalutlustel otsustasite kutsuda turvamehed ajakirjanike väljaviskamiseks? Millised olid nende poolt toimepandud rikkumised? 6. Miks ei kajastu käesoleva aasta 18. veebruari pressikonverentsi stenogrammis vabakutseliste ajakirjanike sooviavaldus küsimuse esitamiseks ning pressikonverentsi juhi vastus sellele? 7. Kas valitsus on ka varasemalt jätnud stenogrammist välja ajakirjanike küsimusi ja valitsusliikmete vastuseid?

08.03.10 Kultuuriminister peab selgitama rahvusooperi "Estonia" rahastamist

Sulge

"Kärbete tulemusena on Estonias koosseis kahanenud kahe aastaga 536-lt 432-ni, viimati oli seal nii väike koosseis pärast II maailmasõda," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa. "Rahvusooper palub anda eelarvest lisaks 17 miljonit krooni palgakulude ja sellega seonduvate maksukulude katteks, kuna rohkem artiste koondada ei ole enam mõeldav." Eesmaa ütles, et alates 2008. aastast on vähendatud rahvusooperi sihtotstarbelist eraldist 19 miljoni krooni võrra, ehk 121 219 443-lt 102 610 448 kroonini. "Samal ajal on riik tõstnud piletite müügilt laekuvat käibemaksu 9 %-lt 20 %-le, mis 2009. aastal vähendas piletitulu 3 miljoni krooni võrra," märkis Eesmaa. "Lisaks vähendab piletimüügist saadavat tulu üldine majanduslik olukord. Lubasite 22. jaanuaril 2008. aastal kompenseerida kõikidele teatritele ja riiklikele kontsertorganisatsioonidele käibemaksu vahe 13 protsendi ulatuses, mis tagab teatri- ja kontserdipiletite hinna püsimise samal tasemel." Eesmaa ütles, et võrrelduna rahvusvahelise praktikaga on Eesti rahvusooperil oluliselt suurem kohustus end ise ülal pidada, kui teistes riikides - riigipoolsed toetused jäävad üldjuhul vahemikku 80 - 95 %, Eestis ületab omapanus aga veerandi kogu eelarvest. Keskerakonna fraktsioonil on kultuuriministrile järgmised küsimused: Ka Teie olite rahvusooperi poolt saadetud kirja üks adressaatidest. Kas Teie poole on sarnase palvega ka varem pöördutud ning milline oli Teie vastus neile? Kas sellise olukorra tekkimist, kus rahvusooperi koosseis on langenud samale tasemele, mis 60 aastat tagasi pärast teist maailmasõda oleks olnud võimalik ennetada? Kuidas olete seisnud Rahvusooper "Estonia" jätkusuutlikkuse eest? Kuhu on kadunud lubadus kompenseerida teatripiletite käibemaksu tõus? Kas ja millal plaanitakse rahvusooperile puuduolevad 17 miljonit krooni eraldada? Millised on olnud teie hinnangul eelarvekärbete mõjud rahvusooperile seadusega antud ülesannete täitmisele?

08.03.10 Kultuuriminister peab selgitama rahvusringhäälingus vabariigi aastapäeva kajastamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kultuuriminister Laine Jänesele arupärimise rahvusringhäälingus vabariigi aastapäeva kajastamise kohta, sest televaatajad ei saanud ülevaadet maakondades toimuvatest aastapäeva sündmustest. "24. veebruaril kajastas uudistesaade Aktuaalne Kaamera nii riigilipu heiskamist Pika Hermanni tornis, Vabadussõja Võidusamba juures toimunud pärgade asetamise tseremooniat, kaitsejõudude paraadi kui ka president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese vastuvõttu," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Georg Pelisaar. "Samas toimus riigi aastapäevale pühendatud olulisi sündmusi veel ja kogu Eestis. Jüriöö pargis süüdati vabaduslõke ning üles oli rivistatud Vahipataljoni auvahtkond ja mängis Kaitseliidu orkester, erinevates Eestimaa paikades korraldati vastuvõtte, aktuseid, kontserte ja muid üritusi." Pelisaar ütles, et rahvusringhääling tegutseb avalikes huvides, mistõttu on oluline edastada sündmusi mitmekülgselt. "Eriti kahju, et näiteks Narvast kajastasid rahvusringhäälingu uudised küll 23. veebruaril toimunud Nõukogude armee aastapäeva tähistamist, jätsid aga täiesti tähelepanuta EV aastapäeva tähistamise paljudes Ida- Virumaa linnades ja valdades, kus seda tehti ka suure pidulikkuse ja siirusega," märkis Pelisaar. "Oleme arvamusel, et Eesti Vabariigi aastapäevaga seotud sündmuste kajastamisel ei saanud televaatajad tänavu piisavat ülevaadet maakondades toimunust, aga ka Tallinna linna poolt korraldatud mitmetest pidulikest vastuvõttudest ja kogunemistest." Eelnevast tulenevalt on Keskerakonna fraktsiooni kultuuriministrile järgmised küsimused: 1. Kuivõrd on ringhäälingus toimunud koondamised mõjutanud uudiste mitmekülgsust? 2. Kultuuriministeeriumi arengukava seab ringhäälingule suured eesmärgid ja ka vastutuse. Kas Teie hinnangul on rahvusringhäälingu eelarve piisav, et tagada arengukavas seatud eesmärgid ning vajalik tehnika ja personal uudiste mitmekülgseks kajastuseks? 3. Kas Teie hinnangul tulnuks ringhäälingul kajastada vabariigi aastapäevale pühendatud sündmusi ka teistes maakondades? 4. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas toimuvad mitmed tervet riiki puudutavad sündmused, mida kahjuks rahvusringhääling ei taha või ei suuda oma programmides kajastada. Kuidas hindate teie avalikkuse suurema informeerituse eesmärgil loodava Tallinna televisiooni loomist? Kas teised suuremad omavalitsused peaksid Tallinna eeskuju järgima, et tagada oma elanikkonna piisav informeeritus? 5. Eesti on ainus Euroopa riik, kus avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine toimub sisuliselt ainuüksi riigieelarvest. Kas olete ministrina analüüsinud võimalust leida ringhäälingu rahastamisele ka teisi tuluallikatest?

08.03.10 Kultuuriminister peab selgitama Eesti spordi rahastamist

Sulge

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad esitasid täna arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele, et minister selgitaks spordi riikliku rahastamise aluseid ja eesmärke. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et kultuuriministeeriumi avaldus Eesti spordiüldsusele, et spordi rahastamisega on Eestis kõik suurepärases korras on mõnitav ning äärmiselt eluvõõras ja hoolimatu. "Lisaks andis ministeerium mõista, et silmas-silma rääkides on võimalik oluliselt mõjutada sporditoetuste saamist," märkis Sepp. "Ühtlasi tekitab meis hämmastust hinnang, mille kohaselt on treenerite süsteem ja seega ka ilmselt muu nendega seonduv, näiteks nende sotsiaalsete tagatiste olukord, suurepärases korras." "Jääb mõistmatuks, kas kultuuriministeerium peab kindlaks spordi rahastamise allikaks hasartmängumaksu, millle laekumised on vähenenud 2-3 korda või treenerite puhul normaalseks seda, et tuhanded iniemesed töötavad sisuliselt stipendiumisüssteemil jäädes seega kõrvale ka ravi ja pensionikindlusutuse garantiidest. Need tõsised probleemid ei viita kohe kindlasti Eesti spordisüteemi heale järjele, vaid selle puudumisele," lisas kahte spordiorganisatsiooni juhtiv Sepp. Riigikogu rahanduskomisjon otsustas 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmisega eraldada kultuuriministeeriumile kultuuri ja spordi toetuseks 17,5 miljonit krooni põhjendusega toetada Eesti Olümpiakomitee ettevalmistusi olümpiaks. "Kultuuriministeerium eraldas 7 miljonit Eesti Olümpiakomiteele (EOK) olümpiaprojekti toetuseks ja 4 miljonit läks viiele alaliidule, millest 2,5 miljonit eraldati Eesti Korvpalliliidule, 0,5 miljonit Eesti Kergejõustikuliidule, 0,5 miljonit Turniiribridžiliidule, 0,35 miljonit Judoliidule ning 0,15 miljonit Jahtklubide Liidule," märkis Sepp. "Kõigi eelnimetatud alaliitude eestvedamises osalevad kahe Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud." Riigikogu opositsioonierakondade esindajad esitasid täna arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele järgnevate küsimustega: 1. Millistel kaalutlustel ei ole kultuuriministeerium koostanud Eesti spordi riikliku arengukava? 2.Millised on spordi riikliku rahastamise eesmärgid? Kuidas ja mille alusel hinnatakse toetatavate alaliitude tulemuslikkust? Kuidas toimub toetuste korrigeerimine tulemuslikkuse muutumisel? 3. Milliste kriteeriumite alusel hindab kultuuriministeerium toetuste sihipärast kasutamist? 4. Mida Te olete ministrina teinud, et muuta spordialaliitude rahastamist läbipaistvamaks, võrdsetele ja üheselt arusaadavatele põhimõtetele toetuvaks ning millised kontrollimehhanismid te olete selle toetuse sihipärase kasutamise rakendamiseks loonud? 5. Millistel kaalutlustel otsustati toetada eelpool nimetatud alaliite? Kuidas selgitati välja just nende alaliitude suurim abivajadus? 6. Kuidas toetavad nimetatud rahaeraldised Eesti tippspordi arengut? 7. Kuidas, kui palju ja millistest põhimõtetest lähtuvalt kultuuriministeerium alaliite toetab? Millest lähtuvalt valitakse toetuse saajad ning need, kes alaliitude tegevtoetusi ei saa? 9. Millega põhjendas Eesti Olümpiakomitee viimase riigieelarvelise eraldise valguses just nende alaliitude toetamist nimetatud summas? 10. Millega põhjendate Kultuuriministeeriumi 5.märtsi avaldust, mille kohaselt olevat Eesti noortespordi rahastamine heal, tugeval ja kindlal alusel? 11. Millal hakkab ministeerium reaalselt tegelema tuhandete treenerite ehk nn spordipedagoogide sotsiaalsete tagatiste küsimusega? Milliseid lahendusi olete välja pakkumas? Milliseid riigieelarvelisi ressursse olete te planeerinud treenertite töö väärtustamiseks? 12. Millal ja kuidas on kavas ümber korraldada spordi rahastamine, mis on suures osas sõltunud tänaseks äralangenud hasartmängumaksu laekumistest? Lisainfo: Evelyn Sepp 51 06 205

06.03.10 Maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva Kongressi toimkond

Sulge

Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva Kongressi korraldustoimkond, kelle ülesanne on kutsuda sel aastal kokku Maarahva Kongress. Riigikogu maaelukomisjoni liige Arvo Sarapuu tõdes, et nii maaelu kui ka põllumajandus vajub järjest sügavamasse kriisi, mistõttu on äärmiselt oluline otsida uusi võimalusi ja lahendusi olukorra parandamiseks. "Maarahva Kongressi eesmärk on olnud ühiskonnas teadvustada maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi." Sarapuu märkis, et viimasest kongressist on möödas ligi kümne aasta ning viimane aeg on kutsuda kokku Maaelu Kongress. "Põllumajandus ja sellega seotud ettevõtlus võiks olla meie riigi strateegiline ekspordiallikas, kuid kahjuks näitavad tendentsid, et valitsusel puudub maaelu arendav strateegiline plaan," ütles Sarapuu. Tema sõnul tähendab maaelu toetamine ka töökohtade säilimist ning tuhandete uute töötute lisandumise ennetamist. "Keskerakond on keskklassi huve esindav Eesti suurim erakond, mistõttu on tal kohustus seista maaelu ja põllumajanduse jätksutlikkuse eest ning võtta initsiatiiv kongressi korraldamisel," sõnas Sarapuu. Sarapuu kinnitas, et korraldustoimkond on avatud ning oodatakse teiste organisatsioonide ettepanekuid selle laiendamiseks. Maarahva Kongressi korraldustoimkonna liikmeteks valiti Riigikogu maaelukomisjoni liige, Keskerakonna volikogu maaelu komisjoni esimees Arvo Sarapuu, endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen, Peipsi Kalurite Ühingu esindaja Priit Saksing, Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse esimees Jüri Landberg, Virumaa talupidaja Jaan Kiisk, Põlvamaa maaettevõtja Arno Kakk, Võru Linnavolikogu esimees Toomas Paur.

06.03.10 Keskerakonna II maaelukonverentsi avaldus

Sulge

Keskerakonna II maaelukonverentsi AVALDUS Kõigis Eesti maakondades läbi viidud sotsioloogiline küsitlus tõestab, et Vabariigi Valitsus on oma kohustusi ja ülesandeid maapiirkondades järjest vähendanud. Aastail 2005-2009 on riiki esindavate ja riigi poolt hallatavate objektide arv kohalikul tasandil pidevalt vähenenud, samal ajal kui kohalike omavalitsuste eelarvest finantseeritavate objektide arv on püsinud endine. Kohalik omavalitsus on veel viimane kants, kes tegutseb riigimehelikult, ning seda parempoolse keskvalitsuse kiuste. Praeguse Vabariigi Valitsuse töö tagajärjel on suletud postkontoreid ja apteeke. Inimeste heaolu on vähendatud, turvatunnet kärbitud, regionaalseid ebavõrdsusi suurendatud. Kogu maaettevõtluse ja maaelu lootused on Vabariigi Valitsus rajanud Euroopa Liidu abirahadele. Siseriiklik võimekus ja tahe on puudulikud ning Eesti maatootjad on asetatud ebavõrdsesse konkurentsi. Reformierakondlik valitsus ei suuda lahendada isegi erikütuse kasutamise küsimust, et seda kasutavatele põllumeestele tagataks soodusrežiim, mis osaliseltki kataks top-up kaotusega seotud kulutusi, samuti ebavõrdsust otsetoetuste alal teiste liikmesriikidega võrreldes. 2010. aasta eelarves ette nähtud erikütuse aktsiisikompensatsioon 20 miljonit krooni (mis lisati vähendatud top-up'ile) on vaid raha ühest taskust teise tõstmine, sest täiendavaid otsetoetusi vähendati 271 miljoni krooni võrra. Eesti valitsusel pole huvi Eesti külaelu hoida ja maaettevõtlust soodustada-täielikult puudub riigijuhtide tasandil strateegiline mõtlemine, kuidas väiksemates kohtades luua töökohti, kuidas pakkuda kaugtöövõimalusi, kuidas soodustada väikeettevõtlust ja kuidas maksta toetusi. Teenustevõrgu kärpimist õigustatakse inimeste lahkumisega maapiirkondadest, aga see kõik tuleneb tööhõivega mitte tegelemisest. Keskvalitsus otsib libapõhjendusi, et tavainimeste arvel pääseda kriisist. Keskerakond peab just tänases olukorras äärmiselt vajalikuks teenustevõrgu säilitamist ja taastamist vähemalt 2005. aasta tasemel. Postkontorid, maa-apteegid ja väikekauplused säilitavad olulist osa maapiirkondade tööhõivest, ning riik peab siinkohal neid abistama riiklike tugimeetmetega. Lisaks avalike teenuste taastamisele peab Keskerakond äärmiselt vajalikuks ühistuliste ettevõtlusvormide eelisarendamist maapiirkondades. Ühistulise ettevõtluse soodustamine suurendab maaelu sotsiaalsust ja laiendab omanikeringi. Ühistu eesmärk on pakkuda oma liikmetele võimalikult soodsaid teenuseid ja teenida stabiilset kasumit. Ühistuline ettevõtlus liidab inimesi rohkem kui ükski teine ettevõtlusvorm. Seega peab ühistuline ettevõtlus olema Eesti riigijuhtide prioriteet. Keskerakond loeb äärmiselt vajalikuks ühistulise liikumise edendamist riikliku programmi abil. Põhjamaades saavad ühistud nüüd iseseisvalt hakkama, sest aastakümneid tagasi, kui ühistulisus otsis endale Soomes ja Rootsis väljundit, oli riigi abi märkimisväärselt suur. Eesti maatootjatele rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõime hoidmine eeldab võrreldes Euroopa liikmesriikidega võrdseid otsetoetusi. Seoses eeltooduga algatab Keskerakond maarahva kongressi kokkukutsumise 2010. aastal. Väike-Maarja, 6. märts 2010. a.

06.03.10 Savisaar: Eesti põllumajandusel on suur potentsiaal

Sulge

Täna toimuval Keskerakonna II maaelukonverentsil ütles erakonna esimees Edgar Savisaar, et arvestades meie koduplaneedi suurt rahvaarvu ning arengumaade elatustaseme tõusu, siis Eesti põllumajandusel peaks olema väga suur potentsiaal. Savisaar märkis, et meie potentsiaal seisneb meie üsna viljaka põllumaa rohkuses ühe elaniku kohta ning maaharimise tuhandete aastate pikkuses kogemuses. "Samuti tundub uskumatu, et nõukogude ajal suutis väike Eesti toita mitu korda rohkem inimesi kui elas Eestimaal inimesi üldse kokku." "Läbi välis- ja põllumajandusministeeriumi ning põllumajandustootjate sihikindla tegevuse, peaks Eesti andma oma panuse selleks, et leevendada arengumaade toiduainete vajadust, mis tagaks ka meie maainimesele piisava sissetuleku," sõnas Savisaar. "Hiina Rahvavabariik rentis alates käesolevast aastast Kasahstanilt 7000 ha põllumaad kümneks aastaks soja, nisu jt põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, kuna Hiina põllumaa on sisuliselt lihtsalt otsas," tõi Savisaar näite. Selleks, et Eesti põllumajandus ei liiguks vaid ühest kriisist teise, tuleks Savisaare sõnul riigil soodustada senisest enam tugevate põllumajandusühistute teket, kellele kuuluks tootmine, töötlev tööstus ning korralik turustamise väljund ehk kogu ahel. "Selliselt on põllumajandus korraldatud näiteks Taanis, Rootsis ja Soomes. Kanadas on isegi seadusandlusega paika pandud põllumajandustoodangu realiseerimise kohustus läbi ühistute." "Tänapäeval on Eesti põllumajandustootjal suuri raskusi oma tooteid müüa isegi Eestis, rääkimata ärakukkunud idaturust," rõhutas Savisaar. Tema sõnul on ka töötlev tööstus Eestis maha müüdud, enamik kaubanduskette välismaalaste käes, kus eelistatakse samuti müüa tooteid, mis on pärit võõrkapitali asukohamaalt. "On avalik saladus, et suured kaubandusketid on küsinud isegi raha Eesti tootjatelt, kes on soovinud oma tooteid seal müüa." Savisaare sõnul tuleks Eesti väiketootele luua parem väljund, mille üks lahendus on omavalitsuste loodud munitsipaalturud, kus müüdaks Eestimaiseid tooteid, mitte Poola kartulit. "Tallinna linn on sellega algust teinud ning eelmisel aastal valmis renoveeritud Nõmme turg," sõnas Savisaar. "See kogemus on näidanud, et munitsipaalturge, kus müüakse peamiselt Eestimaist kaupa, on väga vaja."

06.03.10 Savisaar: maaelu võtmeprobleemiks on tööpuudus

Sulge

Täna Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil ütles erakonna esimees, et maaelu üheks võtmeprobleemiks on kogu ettevõtluse kehv areng maapiirkondades. Savisaar märkis, et enamik ettevõtteid ja töökohti asub linnas ning maal on tasuvamat tööd sageli keerulisem leida, mis on ka põhjus, miks eestimaalased kolivad linnadesse või linnaäärsetesse lähivaldadesse. Tema sõnul on seda kiirendanud ka valitsuse otsused sulgeda paljud riigi hallatavad asutused maapiirkondades. "Riigi osakaalu vähenemist kinnitavad postkontorite ja kohalike metskondade likvideerimine ning päästekomandode sulgemine, mis on oluliselt vähendanud kohalike elanike turvatunnet," tõi Savisaar näite. Savisaare sõnul muudab riigi järk-järguline lahkumine inimestele olulistest valdkondadest elamise maapiirkonnas tõeliseks ellujäämiskursuseks, mistõttu inimesed on sunnitud sealt lahkuma. Seda kinnitas ka uuring, kus kõigis maavaldades vähenes elanikkond väljarände ja suremuse tõttu. "Ametlikku statistikat jälgides võib küll tunduda, et maarahva osatähtsus on jäänud samaks, kuid see on tingitud valglinnastumisest ehk maarahvas kolib linna ning linnarahvas linnalähedale maale," märkis Savisaar. "Pidada näiteks Viimsi ja Harku valla inimesi maarahvaks on mõistagi kummaline. Kui sellised protsessid toimuksid ühtlaselt kogu Eestis, ei oleks probleem nii suur, kuid tegelikult toimub paljude valdade ääremaastumine." Täna Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna korraldatud II maaelukonverentsil osalesid ettekannetega ka Riigikogu maaelu komisjoni liige, Keskerakonna volikogu maaelu komisjoni esimees Arvo Sarapuu, endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimee Üllas Hunt, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik.

05.03.10 Keskerakond tahab abipolitseinikule relva kandmise õigust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekud abipolitseiniku seaduse eelnõule, mille kohaselt saaks abipolitseinik õiguse kanda tulirelva juhul, kui ta omab kehtivat relvaluba relvaseaduse või kaitseliidu seaduse tähenduses. "Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on abipolitseinikel lubatud kanda tulirelva politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras," märkis endine siseminister Kalle Laanet. "Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõu kohaselt abipolitseinikel tulirelva kandmise õigust ei ole." Laaneti sõnul peab abipolitseinik läbima täiendava relvaõppe kursuse ning tulirelva kandmiseks annab abipolitseinikule loa politseiasutuse juht käskkirjaga. "Võrreldes kehtiva seadusega me siiski abipolitseiniku tulirelva kasutamist natuke kitsendame -tulirelva võib kasutada vaid üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata," märkis Laanet.

05.03.10 Toobal: Eesti inimene on Ansipi europüüdlusel jalus

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles vastukajaks peaminister Andrus Ansipi süüdistustele Pärnu ja Tallinna linna aadressil, et Eesti inimene on Ansipi europüüdlusel jalus. "Tallinn ja Pärnu aitavad inimestel igapäevaselt toime tulla," märkis Toobal. "Ansipile on euro omaette eesmärgiks mitte vahendiks Eesti elu edendamisel." Toobali sõnul toetab Keskerakond igati Eesti euro püüdlusi. "Samas tahame, et peale valitsuse liikmete oleks euro saabudes elus ka ülejäänud Eesti elanikud," märkis Toobal. "Peaminister Ansip on euro nimel valmis suure osa Eesti elanike tervise ja heaolu ohverdama." Toobal ütles, et valitsus pole teinud midagi tööpuuduse leevendamiseks ja ettevõtluskliima parandamiseks. "Eesti inimene ei arva ammu juba Ansipi valitsusest midagi, aga üha tihedamalt avaldavad rahulolematust ka ettevõtjad," märkis Toobal. Toobal tuletas ka meelde, et riik on omavalitsuste tulubaasi oluliselt kärpinud ning nii seadnud linnad ja vallad raskete valikute ette.

05.03.10 Simson: kasutame Riigikogus kõiki võimalusi pensioniea tõstmise vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõule 130 muudatusettepanekut, et seista vastu pensioniea tõstmisele ning eelnõu edasisele menetlemisele Riigikogus. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul peab pensioniea tõstmise eelduseks olema elanikkonna hea tervis ja vastavate näitajate järjepidev kasv mitmete aastate vältel. "Kasutame opositsiooni võimalust seista inimeste tervise ja elukvaliteedi eest, kasutades selleks kõiki võimalusi, et seista pensioniea tõstmise vastu," märkis Simson. "Meeste keskmise eluea näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõige madalamal positsioonil ning paljud ei ela pensioniea saabumiseni," selgitas Simson. "Lisaks jääb suur hulk inimesi pensionile enne tegeliku pensioniea saabumist ning see on selge sõnum, millest muutuste tegemisel tuleks valitsusel lähtuda."

05.03.10 Keskerakond korraldab maaelu konverentsi

Sulge

Keskerakond korraldab laupäeval 6. märtsil, kell 12.00 Väike-Maarja Rahvamajas (Pikk tn 2, Väike-Maarja alev) II maaelukonverentsi, kus maarahva probleemidele otsivad ühiselt lahendusi erakonna esimees Edgar Savisaar, Riigikogu liikmed, eksperdid, talupidajate ja põllumeeste esindajad. "Maaelu poliitika eesmärk peab olema elujõuliste ettevõtete tekitamine ja hoidmine, töökohtade loomine, säilitamine ja ekspordivõime suurendamine ning põhiline - meie elanikkonna varustamine kodumaise toiduga," ütles Keskerakonna Volikogu maaelu komisjoni esimees Arvo Sarapuu. "Keskerakond toetab rahvuslikku põllumajanduspoliitikat." "Keskerakonna jaoks on oluline kõigi Eestis elavate inimeste heaolu ning arvamus. Me ei mõtle ainult suurlinnade elanikele, vaid toetame Eesti terviklikku arengut ja inimsõbralikku põllumajanduspoliitikat," selgitas Riigikogu maaelukomisjoni liige Sarapuu. "Maaelu konverentsi korraldamise üks eesmärke ongi maarahva probleemidest ja võimalikest lahendustest parema ülevaate saamine." Keskerakonna II maaelukonverents 6. märts 2010 Väike-Maarja Rahvamaja Konverentsi kava Tervituskohv ja registreerimine kell 11.00–12.00 12.00-12.05 Avamine Arvo Sarapuu, Riigikogu maaelu komisjoni liige, Keskerakonna volikogu maaelu komisjoni esimees 12.05-12.25 Tervitussõnavõtud Urmas Tamm, Väike-Maarja vallavanem Arvo Veidenberg, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Jaan Sõrra, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Ester Tuiksoo, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, EV põllumajandusminister 2004-2007 12.25-12.45 Sissejuhatav ettekanne Edgar Savisaar, Keskerakonna esimees 12.45-13.05 Kuhu lähed Eesti põllumajandus? Üllas Hunt, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees 13.05-13.25 Ühistegevuse võimalused Eestis (omavalitsuste liidud ja piimaühistud) Arvo Sarapuu 13.25-14.05 Ülevaade Eesti maamajandusest ja tuleviku perspektiividest Rando Värnik, professor, Dr (Econ) Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor 14.05-14.20 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevik (2014–2020) Ester Tuiksoo 14.20-14.40 Põllumeeste pank – kas ja kellele? Inara Luigas, Riigikogu rahanduskomisjoni liige 14.40-15.00 Ettevõtlus maal Urmas Jõgeva, AS Värska Vesi juhatuse esimees 15.00-15.20 LEADER programm maarahva jaoks! Karl Õmblus, Eesti tegevusgruppide LEADER foorumi eestkõneleja 15.20-15.40 Maarahva kongresside ajaloost Maarahva kongressi korraldustoimkonna moodustamine Toomas Paur, Võru Linnavolikogu esimees 15.40-16.10 Sõnavõtud 1. Jaan Kiisk, JK Otsa Talu OÜ juhataja 16.10 Konverentsi lõpetamine Päevajuhid Arvo Sarapuu ja Toomas Paur

04.03.10 Keskerakonna noortekogu korraldab Toompeal Stenbocki maja ees piketi

Sulge

Keskerakonna noortekogu korraldab neljapäeval, kell 11.30 Toompeal Stenbocki maja ees piketi, et protesteerida valitsuse püüdluste vastu suukorvistada vaba ajakirjandust. "Peaminister Andrus Ansip on ennast ümbritsenud õukonnameediaga, kelle esindajad esitavad valitsusele üksnes meelepäraseid küsimusi ning väldivad ühiskonna kitsaskohti puudutavatele küsimustele vastuste otsimist," ütles Keskerakonna noortekogu esimees Tiit Terik. "Samas tehakse takistusi neile ajakirjanikele, kes julgevad valitsuse liikmetele esitada ebamugavaid küsimusi." Teriku sõnul on sellise käitumise tulemuseks moonutatud pilt ühiskonnas toimuvast. "Tegelik elu Eestis on hoopis teistsugune kui seda tahab lasta välja paista peaminister Ansip," märkis Terik. "Näiteks on valitsus täiesti maha salanud 100 000 töötut, kes on jäetud oma murega täiesti üksi. Samuti pole valitsus midagi ette võtnud ettevõtluskliima parandamiseks ja töökohtade loomiseks."

04.03.10 Keskerakond hoiatab IRL-i libaorganisatsiooni eest

Sulge

Täna teatas Rahvusringhääling oma uudistes ja Terevisioonis, et Eesti Omanike Keskliidul on valminud uus "usaldusväärne ja turvaline allkirjade kogumise portaal", kus saavad aktsioone algatada nii MTÜd, eraisikud kui ka kohalikud omavalitsused. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakonna hinnangul on Eesti Omanike Keskliit Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiline variorganisatsioon, mida kasutatakse parteipropagandaks ja IRL-i valimiseelsete aktsioonide korraldamiseks. "Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees on Urmas Reinsalu, juhatusse kuuluvad Ken-Martti Vaher, Harri Leppik, Priidu Pärna ja Tiit Ulas, kes kõik on IRL-i liikmed," selgitas Toobal. "Juba enne 2009. aasta kohalikke valimisi kasutas omanike liit kogutud isikuandmeid ja MTÜ raha IRL-i poliitikute reklaamikampaaniaks." Tema sõnul kõlas rahvusringhäälingu kaudu edastatud uudistes vale väide, nagu ei olevat Tallinnas korraldatud avaliku arvamuse küsitlus usaldusväärne. Toobal küsib, kas keegi tõesti seab kahtluse alla seitsme tuhande inimese arvamuse, kes tegid oma valiku linnateatri või kultuurikatla vahel ning toetasid seega oma eelistatud kultuuriobjekti rajamist. Priit Toobal kahetses, et ERR on Reformierakonna endise kõrge poliitiku Margus Allikmaa juhtimisel ülimalt politiseerunud. "Kujunenud ebademokraatlikule olukorrale tuleb juhtida raadiokuulajate ja televaatajate tähelepanu ning hoiatada inimesi selliste libaorganisatsioonide eest, millega avalikku arvamust manipuleeritakse," märkis Toobal. Toobal palus ERR-i nõukogu liiget Marika Tuusi tõstatada küsimus uudiste tendentslikkusest ERR-i nõukogus ning nõuda kultuuriministrilt selgitust Riigikogus.

03.03.10 Rae vallakodanikud kogusid endise vallavanema toetuseks pool tuhat allkirja

Sulge

Rae vallaelanikud kogusid ametist vabastatud vallavanema Raivo Uukkivi toetuseks ja tänamiseks 506 toetusallkirja, mille valla aukodanikud Johannes Tõrs ja Peeter Böckler andsid täna koos volikogu esimehele suunatud kaaskirjaga üle valla kantseleisse. Kirja sisuks oli elanike ettepanek anda tehtud töö eest Uukkivile tänamiseks valla teeneteplaat. Otsuse teeneteplaadi andmiseks või mitte andmiseks teeb vastavalt valla põhimäärusele volikogu. Käesoleva aasta 18. jaanuaril toimus Rae vallas võimuvahetus, mille tulemusena vabastati pikaajaline vallavanem Raivo Uukkivi. Vallaelanikud ei saanud sellisest vangerdusest aru ja olid hämmingus. Uukkivi toetajad algatasid kampaania vabastatud vallavanema toetamiseks ja tänamiseks. Kampaania käigus andsid paari nädala jooksul oma toetusallkirja 506 vallaelanikku. Raivo Uukkivi juhtis Rae valda perioodil 21.04.2004 - 18.01.2010, sellest vallavanemana alates 05.10.2004. Koalitsiooni moodustasid sellel perioodil Keskerakond ja Reformierakond.

03.03.10 Toobal: Valel on lühikesed jalad

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal: "12. veebruaril k.a. avaldas Postimees Tuuli Kochi kirjutise, mille kohaselt Reformierakonna toetus avalikkuses pidi väga kõrge olema, Keskerakonnal see aga muudkui langevat. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal põhjendas selles artiklis asjade niisugust seisu "Tallinnas valitseva kurva olukorraga". Tema sõnade kohaselt: "enne valimisi hoiti kinni uudiseid, mis oleks väljendanud pealinna senist kehva juhtimist, kuid nüüd on need välja tulnud ning linnakodanikud peavad selle kinni maksma". Põnev oli teada saada, kui võimas on ikka Keskerakond. Lausa suudab kinni hoida avaliku õiguslikku ringhäälingu ning suurte lehtede Postimehe, Päevalehe uudiseid nii, et linnakodanikud ei saagi tõtt teada! Kristen Michal peaks selgitama, kuidas Keskerakond selliseid asju teeb. Äkki on selles isegi midagi kriminaalset, millest prokuratuur suudaks leida kuriteo koosseisu? Nali naljaks, aga mind hakkas huvitama, kui palju Kristen Michali ja Tuuli Kochi üllitises on siis tõtt. Mulle sattus kätte Turu-uuringute AS poolt Tallinnas läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus. Aluseks oli võetud Riigikogu valimiste elektoraat. Uuringu tulemustest selgus, et Riigikogu valimistel koguks Tallinnas veebruari kuu seisuga kõige rohkem hääli Keskerakond (23 %), teisel kohal on Reformierakond (14 %), kolmandal kohal IRL (11 %), neljandal kohal Sotsiaaldemokraatlik Erakond (5 %) ning viiendal kohal Eestimaa Rohelised (3 %). 1 % vastajatest valiks üksikkandidaadi ning Rahvaliidu toetus on Tallinnas pea olematu. Päris armetus seisus need reformierakondlased, kelle edu meedias nii agaralt kuulutatakse. Saan aru, et Reformierakonna peasekretär püüab musta valgeks rääkida, aga miks ajaleht Postimees sellega nõustub, jääb mulle mõistatuseks."

03.03.10 Keskerakond arvas valimisliitudes kandideerinud erakonnast välja

Sulge

Keskerakonna juhatus otsustas erakonnast välja arvata Kehtna vallavanema Kalle Toometi ja teised keskerakondlased, kes kohalikel valimistel kandideerisid kooskõlastamata valimisliitudes, kuigi erakonna nimekiri oli olemas. "Need inimesed pole oma tegevusega panustanud erakonna arengusse, vaid valimiskampaania ajal kandideerides keskerakondlasena mõnes teises nimekirjas pigem seda pidurdanud," ütles erakonna peasekretär Priit Toobal. Erakonnast välja arvatud eksisid Eesti Keskerakonna põhikirja punktide vastu, mille kohaselt liige järgib erakonna programmilisi seisukohti ning erakonna nimel tehtud otsuseid; mille kohaselt liige hoidub erakonna mainet kahjustavatest tegudest ja avaldustest ning austab poliitilise kultuuri üldtunnustatud põhimõtteid; mille kohaselt liige toetab erakonna valimiskampaaniat. Erakonna põhikirja kohaselt arvatakse erakonnast välja erakonna liige, kes rikub jämedalt erakonna põhikirja nõudeid. Keskerakonna juhatus arvas erakonnast välja valimisliitudes kandideerinud Kalle Toometi, Hele Terase, Jüri Metsa, Jaan Koppeli, Emilie Hansalu, Mirga Kapsi, Asko Augi ning Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideerinud Viktor Kuljase.

03.03.10 Laasi: Reformierakond õõnestab Eesti kaitsevõimet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi ütles, et Reformierakonna eestvõttel valminud kava kaotada eripensionide ja varasema pensionilemineku võimalused kaitseväelastele seab ohtu Eesti kaitsevõime. "Eesti riik on ehitanud järjekindlalt üles oma kaitseväge, kuid tänase valitsuse sammud võivad nullida aastate pikkuse töö," märkis riigikaitsekomisjoni liige Lauri Laasi. Laasi meenutas, et kaitsepoliitika on üks vähesed valdkondi, milles erinevad erakonnad on leidnud üksmeele ja ühiselt seatud eesmärke ka täitnud. "Kaitseväelaste pensionisoodustuste kaotamine näitab, et riigikaitse pole enam tänase valitsuse prioriteet," tõdes Laasi. Laasi sõnul kaasnevad kaitseväelase ameti valinud inimestel kohustused, ohud ja koormused, mida pole tavalistel riigiametnikel. "Kaitseväelased riskivad igapäevaselt Eesti riigi nimel oma eluga," sõnas Laasi. "Valitsuse kava on leidnud vastuseisu kaitseväelaste hulgas ning nad on juhtinud tähelepanu selle absurdsusele." Laasi ütles, et valitsus peaks kaitseväelaste pensionisoodustuste kaotamise kavast loobuma. "Sellest on vähe, et on otsustatud aeg maha võtta," ütles Laasi.

02.03.10 Homme selgub vaba ühiskonna edendaja ja pidurdaja

Sulge

Homme, 3. märtsi kell 15.00 tutvustakse Tallinna linnavolikogus värske sõnavabaduse uuringu tulemusi ning kuulutatakse välja vaba ühiskonna edendaja ja pidurdaja. Tallinna elanike küsitluse sõnavabaduse teemal viis Turu-uuringute AS läbi veebruari keskel. Uuringu eesmärk oli teada saada, kuidas hindavad tallinlased oma võimalusi mõjutada erinevate institutsioonide otsuseid, kuivõrd nad julgevad kritiseerida ametivõime ning nende suhtumist mitmetesse demokraatia ja sõnavabadusega seotud aspektidesse. Aasta tagasi vaba ühiskonna liikumise algatanud mõttekaaslaste rühmitus on otsustanud anda välja vaba ühiskonna edendaja tiitli. See omistatakse isikule, asutusele või organisatsioonile, kelle tegevus on enam kaasa aidanud vaba mõttevahetuse ja tegutsemise edenemisele, aidanud ületada ühiskonna lõhestatust ja suurendada solidaarsust, kelle tegevuses on olnud iseseisvat ja ühiskonda edasiviivat mõtet. Samuti antakse välja vaba ühiskonna pidurdaja nimetus vaba mõttevahetuse ja tegutsemisvabaduse takistajale, kelle tegevus on ignoreerinud või summutanud lahendamist vajavaid küsimusi. Mõlema nimetuse saaja tehakse teatavaks linnavolikogus 3. märtsil kell 15 algaval esitlusel. Olete oodatud esitlusele linnavolikogu 2. korruse saali (Vana-Viru 12).

01.03.10 Viljandimaa gümnaasiumide kaotamise vastu on kogutud ligi 1000 allkirja

Sulge

Keskerakonna Noortekogu Viljandimaa klubi on seoses riigikooli loomise ning kolme gümnaasiumi kaotamise kavaga küsitlenud üle 1000 viljandlase, kellest rõhuv enamus on riigigümnaasiumi loomise vastu. "Kava luua Viljandisse riigigümnaasium ja muuta kolm senist tugevat gümnaasiumi põhikoolideks on segane ja tekitab mitmeid küsimusi," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Tänase päeva seisuga on 1011 küsitletust riigikoolile eitavalt vastanud 865 viljandlast ning jaatavalt vaid 146." Küsitluse üks eestvedajatest Annika Parm ütles, et jätkavad allkirjade kogumist veel terve märtsi kuu. Arvamust saab avaldada suuremate kaubanduskeskuste ees ning erakonna piirkonna büroos Tartu tänav 9, samuti koolimajades. Allkirju hakati koguma kolmapäeval, 24. veebruaril. Riigigümnaasiumi loomist Viljandisse arutas möödunud nädalal ka Keskerakonna Viljandimaa piirkonna ja osakonna juhatus ühistel mõttetalgutel. "Otsustasime moodustada erakonnasisese töörühma, kes Viljandi linna koolireformi arutama hakkab. Töörühma kuuluvad nii keskerakondlastest linnajuhid kui ka teiste omavalitsuste esindajad maakonnast," ütles piirkonna aseesimees Priit Toobal. Toobali sõnul on riigigümnaasiumi loomine tekitanud juba mitmeid küsimusi: "Kas riigikooli loomine toob kaasa eelisrahastamise? Kas uus kool saab riigieelarvest lisaraha või tuleb see teiste olemasolevate gümnaasiumite arvelt? Juhul kui tegemist on spetsialiseeritud kooliga, kas õpilased, kes tulevad kaugemalt õppima saavad ühiselamu koha, õppetoetust jne? Kohalikud omavalitsused on juba murelikult küsinud - milline saab olema õpilasega kaasa antav kaasrahastamine? Kas kaasrahastamine tuleb olemasolevate koolide arvelt? Kas on analüüsitud, mida selline suur reform Viljandis tähendab kogu maakoona mõistes? Milliseid sotsiaalseid probleeme ta kaasa toob? Mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa? Kas kõik teised peavad astuma kutsekooli? Kas Viljandi kutseõppekeskuses ollakse valmis, et enamus erialasid peab ümber muutma põhikooli baasil olevaks õppeks või jääb mõni gümnaasium kutsekooli eelõppeks?!"

25.02.10 Justiitsminister peab selgitama VEB fondi vastu esitatud nõuet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna justiitsminister Rein Langile arupärimise VEB fondi vastu esitatud nõude lahendamise kohta. „Tallinna Ringkonnakohtu otsus kohustab Vabariigi Valitsust VEB fondi vastu esitatud nõuded täitma, kahjude väljamaksmine tähendab riigikassale sadade miljonite kroonide kaotust,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi. „Kui otsus viiele kaebajale maksta jõustub, järgneksid ettevõtete uued hagid, kus nõutaks peale põhisumma ka viiviseid ligi 20-aastase hoiuaja eest. Valitsus ja Eesti Pank on seisukohal, et kuna raha on Venemaal külmutatud, ei saa ka VEB fond raha välja maksta. Värske kohtuotsus aga seda seisukohta ei toeta.“ Seoses eeltooduga tuleb justiitsministril vastata järgmistele küsimustele: Mida on Vabariigi valitsus ette võtnud, et lahendada VEB fondi nõuete probleem Vene Föderatsiooniga valitsuste vahelisel tasemel? Juhul kui Vabariigi Valitsus peab VEB fondi vastu esitatud nõuded täitma, siis kust leitakse vajalik rahasumma? Kas Vabariigi Valitsus arvestab asjaoluga, et peab VEB fondi vastu esitatud nõuded täitma? Kui palju hinnanguliselt kulub raha riigieelarvest juhul kui Vabariigi Valitsus kohustub nimetatud nõuded täitma? Kuidas eelpool nimetatud kohtuotsus ja hüvitiste maksmine mõjutab riigieelarve tasakaalu ja kas see võib ohtu seada euro kasutuselevõtu Eestis?

23.02.10 Toobal: Viljandi riigigümnaasiumi loomine on kaheldava väärtusega

Sulge

Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aseesimees, erakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et kava luua Viljandisse riigigümnaasium ja muuta kolm senist tugevat gümnaasiumi põhikoolideks on segane ja tekitab mitmeid küsimusi. "Enne kui probleemid pole saanud tõsiseltvõetavaid vastuseid, mina seda ideed ei toeta," ütles Toobal. "Vaatamata minister Lukase erinevatele avaldustele meedias tundub, et minister pole koolireformist loobunud ja haub koos Reformierakonnaga teisi võimalusi, kuidas meelepärane reformikava läbi suruda." Toobali sõnul on riigigümnaasiumi loomine tekitanud juba mitmeid küsimusi: "Kas riigikooli loomine toob kaasa eelisrahastamise? Kas uus kool saab riigieelarvest lisaraha või tuleb see teiste olemasolevate gümnaasiumite arvelt? Juhul kui tegemist on spetsialiseeritud kooliga, kas õpilased, kes tulevad kaugemalt õppima saavad ühiselamu koha, õppetoetust jne? Kohalikud omavalitsused on juba murelikult küsinud: "Milline saab olema õpilasega kaasa antav kaasrahastamine? Kas kaasrahastamine tuleb olemasolevate koolide arvelt? Kas on analüüsitud, mida selline suur reform Viljandis tähendab kogu maakoona mõistes? Milliseid sotsiaalseid probleeme ta kaasa toob? Mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa? Kas kõik teised peavad astuma kutsekooli? Kas Viljandi kutseõppekeskuses ollakse valmis, et enamus erialasid peab ümber muutma põhikooli baasil olevaks õppeks või jääb mõni gümnaasium kutsekooli eelõppeks?!" "Kõigepealt tuleks kokku leppida, mis on gümnaasiumite eesmärk," märkis Toobal. "Kas tõesti ainult ülikooli ettevalmistus. Keskerakonnale on oluline ka ettevalmistus eluks, sidusus oma kodukohaga, kutsekooli või rakenduskõrgkooli edasi õppima minek." "Hea meel oleks nendele ja paljudele küsimustele saada asekantsler, endise maavanema Küttise ja Viljandi linnajuhtide vastuseid," lootis Toobal. "Murelikuks teeb mind ka teiste maakonna gümnaasiumide saatus. Seesama töörühm, kes Viljandi riigikooli loomisega tegeleb, selgitas, et linnas jätkub õpetajatele senises mahus tööd ja leiba, sest uude riigikooli tulevad ju õpilased ka teistest Viljandimaa gümnaasiumidest. Aga mis saab Abja, Tarvastu, Karksi, Võhma ja Suure-Jaani gümnaasiumidest, kas selle sama salakavala plaaniga püütakse ja need koolid põhikoolideks suruda?," küsis Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Toobal. "See ei ole üksnes Viljandi linna küsimus vaid pöörab pea peale kogu maakonna hariduselu ja niisuguseid otsuseid ei tohiks Viljandi üksi vastu võtta. Täna pole aga ei omavalitsusliidu seisukohta, teiste omavalitsuste arvamust pole isegi mitte küsitud. On lubamatu, et Viljandi tahab oma koolivõrku korrastada teiste linnade, valdade ja gümnaasiumide arvelt." Toobal ütles, et vesteldes Viljandi õpetajate ja õpilastega leidsime, et idee on lõpuni läbi mõtlemata ja mis peamine, seda ei ole arutatud koolirahvaga ja õpilastega ning nende arvamust ei ole küsitud. "Seepärast otsustasime koos Keskerakonna Noortekogu Viljandimaa klubiga viia linnarahva hulgas läbi küsitluse koolireformi toetamise ja mittetoetamise osas," lisas Toobal.

23.02.10 Parts peab selgitama tarbijavaenulikku hinnapoliitikat

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise elektrihinnapoliitika kohta, mis teeb elektrihinna tarbijale kallimaks. "Kolm aastat tagasi maksis maja- või korteriomanik olenevalt tarbimispaketist ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest koos erinevat tariifi-, ampri-, taastuvenergia-, ülekande- ja mõõtesüsteemitasu ning käibe- ja aktsiisimaksu arvesse võttes veidi alla või üle ühe Eesti krooni," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee. "Tänasel päeval maksab üks kilovatt-tund elektrit olenevalt paketist ligemale 1,50 või isegi rohkem. Tegemist on pea poolteisekordse hinnatõusuga." Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles jaanuari alguses Äripäevale antud intervjuus, et pikemas plaanis tõuseb elektrihind Eestis veelgi. Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil minister Partsile järgmised küsimused: 1) Miks on praegusel majanduslikult keerulisel ajal vajalik selline rahvavaenulik elektrihinnapoliitika, mis teeb elektrihinna tarbijale kallimaks? 2) Mida tuleks ette võtta, et ka pärast elektrituru täielikku avanemist jääks Eestis elektri hinnatase taskukohaseks ning oleks konkurentsivõimeline lähinaabritega, arvestades ka meie kõrgemat elektrienergia maksustamist? 3) Olete infotunnis öelnud, et praegustel elektriarvetel on hulk erinevaid ridu, et tarbijal oleks võimalik täpselt näha, mille eest ta maksab. Tarbijal on võimalus arvelt näha, et öösel pesu pestes on võimalik raha kokku hoida. Milliseid soovitusi annaksite veel ministrina, et tarbija saaks oma elektriarveid siiski mõistlikes piirides hoida? 4) Viimasel ajal on palju olnud juttu Eesti Energia börsile viimisest. Kas Te ei leia, et tegemist on tähelepanu kõrvale juhtimisega tegelikelt probleemidelt ning börsile viimine ei too kaasa praegusel ajal uusi investeeringuid?

22.02.10 Keskerakond algatas töölepingu seaduse muutmise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas töölepingu seaduse muutmise, mille eesmärgiks on muuta selgemaks töölepingu ülesütlemise ja muutmise vormistamine. "Hetkel kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on võimalik töölepingut muuta ja üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nagu SMS-i või e-kirja teel," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Käesoleva seaduse eelnõu kohaselt saab töölepingu ülesütlemist ja muutmist vormistada vaid kirjalikult." Tuus ütles, et eelnõu teiseks eesmärgiks on kaitsta alla kolmeaastast last kasvatavat töötajat, andes parema kaitse koondamise puhul. "Samuti annab eelnõu koondamise puhul eelise töötajate esindajale," märkis Tuus. "Kolmandaks keelab eelnõu tööandjal tööleping üles öelda ajal, mil töötajal on õigus töö tegemisest keelduda, näiteks ajutise töövõimetuse ajal." Tuusi sõnul jätab 2009. aasta 1. juulist jõustunud töölepingu seadus töölepingulises suhtes töötajale liiga vähe õigusi.

22.02.10 Keskerakond tahab töötutele rohkem tööd võimaldada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab täna tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise, mille eesmärgiks on võimaldada töötutel osaleda avalikus töös senisest suuremas mahus, muutes ühes kuus lubatud töötundide arvu 50 tunnilt 80 tunnile. "Seaduse vastuvõtmine suurendab omavalitsuste võimalusi rakendada töötuid avalikus töös ning võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. "Seaduse rakendamine ei suurenda kulutusi riigieelarvest." Kehtiva seaduse kohaselt võib töötu osaleda avalikus töös mitte rohkem kui 50 tundi kuus. "Olemasolev piirang on põhjendatud kahe asjaoluga: esiteks töötu kohustusega otsida tööd ja avalikus töös osalemise ajaline piirang peab jätma selleks piisavalt aega ning teiseks aitab see vältida juhtumeid, kus kohalikud omavalitsused sõlmivad hädaabitööde lepinguid ka siis, kui võiks sõlmida tähtajalisi töölepinguid," märkis Aab. Aabi sõnul jätaks piirang 80 tundi kuus töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb.

22.02.10 Keskerakond jätab kohtute seaduse eelnõu toetuseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna kohtute seaduse eelnõu tauniva avalduse, sest selle eelnõu puhul on tegemist on katsega kohtusüsteem poliitiliselt lihtsalt üle võtta, muuta kohtunikud manipuleeritavaks ja mõjutatavaks muude asjaolude poolt, kui seda on kohtuniku professionaalsed teadmised, sisemine veendumus ja õiglustunne. "Sellega ei looda uut ega õiglasemat kohtusüsteemi," ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. "Eelnõu, mis loob sõltumatust kohtusüsteemist ühele isikule allutatud ja ühe isiku poolt kontrollitud poliitilise ja hierarhilise süsteemi, puuduvad eeldused sõltumatu kohtumõistmise tagamiseks ja Eesti ei vääri sellist kolmanda võimu haru, mis on vaid esimese või teise võimu käepikendus. See ei ole põhiseaduslik partnerlus, mida meilt oodatakse." Sepp ütles, et tuleb ülimalt tõsiselt võtta ülesannet liita Eesti kohtud ühtseks kohtusüsteemiks, mis oleks nii sisult kui vormilt vaba parteipoliitilisest suvast ja täitevvõimu survest ning tagaks kohtunikkonna sõltumatuse, kohtusüsteemi pideva arengu ja selle piisava rahastamise. "Sellise süsteemi kui ühe riigivõimu olulise haru ümberkujundamine peaks kulgema kõigi asjassepuutuvate süsteemi osade koostöös ja usalduses," märkis Sepp. "Paraku on Riigikogu menetlusse jõudnud kohtute seadus rikkunud peamise eelduse sellise koostöö kujunemiseks - usalduse." Keskerakonna fraktsioon leiab avalduses, et eelnõu välja töötamisse ei ole kaasatud laiemat kohtunikkonda, eelnõu väljatöötamisel on rikutud neidki kokkuleppe kohti, mis kohtunike üldkogul aja jooksul saavutatud on. Eelnõul puudub enamuse ministrite toetus, rääkimata teiste õiguse mõistmise oluliste osade toest või Riigikohtust endastki. "Selline asjade seis teeb meid murelikuks ja vaadates eelnõud ennast, võib vaid mõista, miks on enamik Riigikohtu liikmetest astunud mitte just väga tavalise sammu asudes eelnõu avalikult kritiseerima," seisab Keskerakonna fraktsiooni avalduses. "Järjekordse Vabariigi aastapäeva eel, kui kõigil on kombeks vaadata tagasi, et teha kokkuvõtteid Eesti riigi ja demokraatia arengutest viimase aasta jooksul ning vaadata pikemalt ka ette, siis ütleme ühemõtteliselt: Keskerakonna arvates on selline kohtusüsteemi kiskumine valimiseelsetesse võimu- ja parteimängudesse lubamatu!"

19.02.10 Keskerakonna omavalitsuskogu valis esimeheks Jüri Ratase

Sulge

Keskerakonna omavalitsuskogu valis täna aastakoosolekul esimeheks Jüri Ratase ning uue 10-liikmelise juhatuse. Ratas ütles, et Keskerakonna omavalitsuskogu seisab Eesti tasakaalustatud arengu eest. "Omavalitsuste liitumisel ei tohi avalik teenus halveneda vaid peab paranema," märkis Ratas. "Tuleb tõsta omavalitsuste tähtsust ja rolli riigis ning lahendada nende tulubaasi küsimus." Juhatusse osutusid valituks Urmas Arumäe, Jüri Võigemast, Kersti Sarapuu, Mikk Lõhmus, Valeri Korb, Toomas Paur, Alar Nääme, Raivo Uukkivi, Taavi Aas ja Jüri Landberg.

18.02.10 Keskerakond soovib töötukassa vastuvõtuga seotud kulutuste hüvitamist töötule

Sulge

Täna algatab Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelnõu, mille jõustumisel hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud transpordi kulutused neile töötutele, kelle kodukohas puudub töötukassa esindus. "Seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse inimeselt ametlikult registreeritud töötu staatuse äravõtmiseks," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Ta märkis, et vastuvõtul käimine toob just maapiirkondades elavatele töötutele kulutusi, mida ei kompenseerita. Aastas lõppeb töötu staatus sanktsiooni tõttu ligi 30 000 inimesel. Simsoni sõnul on need juhtumid, kus inimene ei ole leidnud tööd, kuid kaotab siiski töötu staatuse. "Enamasti ongi põhjuseks, et töötu ei ole jõudnud igakuisele vastuvõtule töötukassas või on rikkunud tööotsimisnõuet või individuaalset tööotsimiskava. Keskerakonna algatatud tööturuteenuste ja - toetuste seaduse muutmise järgi hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud kulutused sarnaselt tööturukoolitusele, tööharjutusele ja tööpraktikale.

18.02.10 Tuus: sotsiaalminister Pevkur püüab töötuid maha salata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus nimetas häbiväärseks täna Riigikogus esinenud sotsiaalminister Hanno Pevkuri püüdu salata maha 100 000 töötut ning naeruvääristada Tallinna korraldatud tööbörsi. "Reformierakond ei ole tänase päevani teinud midagi tööpuuduse leevendamiseks ning püüab selle asemel töötuid maha salata," märkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tuus. "Tallinna tööbörs näitas, et 100 000 töötut pole pelgalt statistiline number vaid lihast ja luust inimesed, kes Reformierakonna saamatu valitsemise tõttu peavad pidama olelusvõitlust toimetulekuks ja ellujäämiseks." Tuusi sõnul elavad reformierakondlased mingis väljamõeldud ühiskonnas, millel Eesti eluga on vähe pistmist. "Reformierakond püüab oma parteiliikmeid viia endiselt viie rikkama Euroopa riigi hulka viia, kuid ülejäänud Eesti elanikud jäetakse rahulikult virelema," märkis Tuus. Tuus tunnustas Tallinna linna, kes on tööpuuduse probleemi jõuliselt teadvustanud ja püüab seda igati leevendada. "Valitsus peaks Tallinnast eeskuju võtma, mitte mõnitama pealinna püüdlusi inimeste abistamisel," märkis Tuus. "Valitsuse tegevusetus on ebainimlik ning inimestele näkku sülitamine." Tuus meenutas, et Keskerakonna fraktsioon on Riigikogus algatanud mitmeid eelnõusid töötuse probleemi leevendamiseks ja kodulaenuga võlaorjusesse sattunud inimeste abistamiseks.

18.02.10 Simson: Euroopa toiduabi leevendab Eesti töötute näljahäda

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamise arutelul, et üha enam töötuid inimesi loodavad omavalitsustele ning Euroopa Liidu toiduabile. "Erinevais Eestimaa paigus jagati Euroopa Liidu poolt möödunud aastal üle 280 tonni makarone ning 140 tonni jahu ja 188 tonni pudruhelbeid," märkis Simson. "Tänavuseks aastaks neid koguseid kahekordistatakse. Toimetulekutoetustest sõltuvate perede arv on drastiliselt kasvanud. Möödunud aastal sai seda 38122 inimest, see on kaks Viljandi linna täit inimesi. Kasv on toimunud eelkõige töötutoetust saava inimesega perede ning pikaajalise töötuga perede arvel ning kasv jätkub." Simson ütles, et Eesti töötuse näitajad on ligi kaks korda kõrgemad kui Rumeenias, kolmandik kõrgemad kui Bulgaarias ja Tšehhis. "See on valus teadmine seisus, kus oleme end pidanud ikkagi paindlikumaks ja taibukamaks kui Euroopa Liidu uued liikmesriigid keskmiselt," sõnas ta. Simsoni sõnul väärib vahetust valitsus, kes püüab peatada paarisaja palgatoetuse ja mõnekümne ettevõtlustoetuse kohaga tööpuudust, mis kasvab 2500 inimest nädalas. Keskerakonna fraktsiooni esimees ütles, et valitsuserakondade kramplik püüd teha nägu, et Eesti on musterriik, kus kõik toimib ja lahendused on kogu aeg olemas olnud, on väga elukauge ja hoolimatu. "Seetõttu muutuvad töökohtade kaotused inimkaotusteks, mis väljenduvad inimeste väljarändamises, vaesuslõksu sattumises ja pikaaegse töötusest heitumise läbi," märkis Simson. "Eesti tööpuuduse lahenduseks ei saa olla tõhusam töö pakkumine välisriikidesse, kus majanduslangus on väiksem ning häid töökäsi osatakse hinnata. Valitsuse liikmete selliseid soovitusi tuleb selgelt taunida." Simsoni sõnul on meil kriis kordades sügavam kui Põhjamaades ning ainus võrdväärne langeja on Läti. "Miks vähemkannatanud Euroopa Liidu riigid on kõik majanduslanguse aastatel algatanud uusi sotsiaalmeetmeid, kuid Eesti valitsus vastupidi on kaotanud rea peretoetusi?," küsis ta. Simson ütles, et Keskerakonna ettepanek vabastada tööandja kaheteistkümneks kuuks sotsiaalmaksu tasumisest, kui ta loob uue töökoha seni töötuna olnud inimesele, maksaks riigile vähem kui täna inimese töötuna hoidmine ja ravikindlustusosa maksmine pluss töötutoetused. "Mis aga põhiline, inimene saaks abivajaja staatuse asemel taas aktiivseks töötegijaks ja maksumaksjaks," märkis ta. "Sama eesmärki kannab ka Keskerakonna ettepanek alandada osalise tööajaga töötavate madalapalgaliste sotsiaalmaksu."

18.02.10 Rahandusminister Ligi kooskõlastas Viimsi valla hiigellaenu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise, milles minister peab selgitama rahandusministeeriumi kooskõlastust Viimsi valla laenule, mis tõstis valla võlakoormuse seadusega lubatud 60% asemel 169%-ni. "Seaduserikkujate esikolmikusse kuulub Viimsi vald selles arvestuses juba 2006. aastast," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas. Möödunud aasta septembris esitas Viimsi vallavalitsus rahandusministeeriumile laenu kooskõlastuse taotluse 163,5 miljoni krooni ulatuses. Laenu kooskõlastus anti Viimsi vallavalitsusele tänavu 6. jaanuaril. Luigas ütles, et alates 1. märtsist 2009 kuni 2011. aasta lõpuni kehtib kõigile kohalikele omavalitsustele laenu- ja muude kohustuste võtmisel piirang, mille järgi tohib laenu võtta ainult rahandusministeeriumi nõusolekul ning välisvahendite arvelt tehtavate projektide kaasfinantseerimiseks. Selle eesmärgiks oli suunata omavalitsusi majanduslikult raskel ajal ning valimiste eel vastutustundlikule rahanduspoliitikale. Samuti aitab piirang kontrolli all hoida nii omavalitsuse kui valitsussektori eelarve puudujääki. Eeltoodust tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil rahandusministrile järgmised küsimused: 1. Millistel põhjustel tegite Viimsi vallale erandi ning lubasite neil oma võlakoormust veelgi suurendada? 2. Kuivõrd õõnestab sellise käitumise lubamine ühele vallale üldist seaduskuulekust? 3. Miks eelistatakse Viimsi valda teistele kohaliku omavalitsuse üksustele, sest eelmisel aastal rakendusid Rõngu vallale koheselt pärast seaduse rikkumist sanktsioonid? 4. Kas Viimsi valla laen kajastub Eesti võlakoormuse arvestuses Euroopa Liidu jaoks kuidagi teistmoodi kui Rõngu valla laen? 5. Kuidas kavatseb Rahandusministeerium jälgida, et Viimsi vald täidaks oma lubaduse jõuda võlakoormusega lähima nelja aasta jooksul seadusega lubatud piiridesse?

18.02.10 Keskerakond soovib töötukassa vastuvõtuga seotud kulutuste hüvitamist

Sulge

Täna algatab Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelnõu, mille jõustumisel hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud transpordi kulutused neile töötutele, kelle kodukohas puudub töötukassa esindus. "Seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse inimeselt ametlikult registreeritud töötu staatuse äravõtmiseks," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Ta märkis, et vastuvõtul käimine toob just maapiirkondades elavatele töötutele kulutusi, mida ei kompenseerita. Aastas lõppeb töötu staatus sanktsiooni tõttu ligi 30 000 inimesel. Simsoni sõnul on need juhtumid, kus inimene ei ole leidnud tööd, kuid kaotab siiski töötu staatuse. "Enamasti ongi põhjuseks, et töötu ei ole jõudnud igakuisele vastuvõtule töötukassas või on rikkunud tööotsimisnõuet või individuaalset tööotsimiskava." Keskerakonna algatatud tööturuteenuste ja - toetuste seaduse muutmise järgi hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud kulutused sarnaselt tööturukoolitusele, tööharjutusele ja tööpraktikale.

17.02.10 Sepp: valitsus paneb riigi lukku!

Sulge

Keskerakond tegi täna ettepaneku isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmine II lugemisel katkestada, sest valitsuse eelnõust tulenev senisest suurem ametnike ja dokumentide salastamine seab ohtu riigi toimimise läbipaistvuse. "Leiame endiselt, et kehtivas seaduses oli ammendavalt aluseid, mis võimaldasid kaitsta riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku infot ning inimesi ja tegelikkuses puudus igasugune vajadus neid aluseid laiendada," ütles Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepp. "Ammugi muuta ametnike salastamisesuva suuremaks ajal, mil on ilmnenud suure kiirusega halvenev rakenduspraktika ning seaduste teadlik ja tahtlik mittetäitmine. Tegelikult on kahetsusväärne, kuidas koalitsioon lihtsalt mängis avalikkusega, mille lõpp-tulemuseks pannakse riik poliitilise suva järgi lihtsalt lukku. Põhiseaduslikke väärtusi tänase teise lugemise lõpetamisega küll kahjuks ei kaitstud." Riigikogus oli täna teisel lugemisel on valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE), mille eesmärk on muuta isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda selliselt, et menetlus oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne.

17.02.10 Ansip peab selgitama jäätmejaamade rahastamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et peaminister selgitaks segaseid otsuseid jäätmejaamade rahastamisel. Ajakirjanduses kajastatud info põhjal on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustanud lõpetada Võru linna jäätmejaama projekti, millele on juba kulutatud 3,8 miljonit krooni. Samal ajal asus KIK toetama samas piirkonnas enam kui kaks korda kulukama (8,8 mlj kr) jäätmejaama rajamist. "Projekti rahastamine otsustati kõikide taotlusvoorude väliselt ning see ei leidnud kajastamist avalikes dokumentides," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Valeri Korb. Ta lisas, et tegemist on maksumaksja- ning keskkonnavaenulikke otsustega. Eeltoodust tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil peaminister Andrus Ansipile järgmised küsimused: 1. Millega on põhjendatud 8,8 miljoni krooni eraldamine MTÜle Võru Jäätmehoolduskeskus Umbsaare jäätmejaama rajamiseks, kui varasemalt on eraldatud 3,8 miljonit krooni selle vahetus läheduses paiknevale Võru jäätmejaamale? 2. Mis asjaoludel on Umbsaare jäätmejaama rajamine nii kulukas, arvestades, et samas rahastamisvoorus rahastati sarnast objekti Põlvamaal üksnes 2,5 miljoni krooniga? 3. Mis on saanud Võru jäätmejaama rajamise projektile eraldatud 3,8 miljonist kroonist? 4. Kas taoliste projektide rahastamisel on ka mingid mõistlikest kulutustest lähtuvad piirid, või võib „sõbralikele“ ettevõtjatele eraldada suvalise summa. 5. Miks otsustati eelistada MTÜle Võru Pakendiringlus kuuluvat krunti algselt planeeritud asukohale. Millistel tingimustel on sõlminud hoonestusõiguse leping selle kasutamiseks. Kui suure osa Umbsaare jäätmejaama projekti maksumusest, moodustab tasu MTÜle Võru Pakendiringlus kuuluva krundi kasutamise eest? 6. Miks otsustati finantseerida Polli prügila rajamist Viljandimaale Karksi valda MTÜ Lõuna Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskuse poolt kui samal ajal oli esitatud Kagu-Eesti jäätmeprobleemi lahendamiseks ka teine, ligi poole soodsam projekt (Ragn Sells ASi ja OÜ Ecocleaner poolt)? 7. Kas niisuguste mahtudega jäätmekäitusjaama rajamine Kagu-Eestisse on põhjendatud, arvestades, et see hakkab konkureerima tunduvalt keskkonnasõbralikuma Iru masspõletustehasega, mis oma 220 000 tonnise jäätmemahuga vajab jäätmeid ka Kagu-Eestist? 8. Kas võite isiklikult kinnitada, et maksumaksjal pole kõnealuste juhtumite puhul põhjust muretseda avalike vahendite mitte sihipärase kasutamise pärast? Kuidas mõjutavad nii suured investeeringud vastava teenuse tarbijate poolt teenuse osutajale makstavat hinda? 9. Kas kõnealuste projektide otstarbekuse ja õiguspärasuse osas on teostatud ka järelevalvet? Kui jah, siis kelle poolt ning millised on olnud tulemused? 10. Kas järelevalve käigus selgitati välja, kes vastutab KIK-i poolt Võru jäätmejaamale esialgselt eraldatud 3,8 miljoni osalise kulutamise ja esialgse projekti pooleli jätmise eest? 11. Kas kõnealuste juhtumite puhul võib olla tegemist õigusrikkumisega ning kas õiguskaitseorganitele on esitatud kuriteoteade? 12. Arvestades jäätmekäitluses toimuvat paradigmavahetust, kus olmejäätmetest on saamas hinnatud tooraine masspõletustehastele (mistõttu on selle järele tekkinud nõudlus), palun selgitada, kas ja milliseid samme on riigil kavas astuda ausa konkurentsi tagamiseks jäätmeturul ja olmejäätmete äraveo teenuse hinna alandamiseks? (Või soovitakse tagada jätkuvalt üksikute ettevõtete kasumeid aegunud ja keskkonnavaenuliku tehnoloogia säilitamise hinnaga?) 13. Kas reformierakonnal pole tõepoolest enam võimalik leida legaalseid rahastajaid, vaid tuleb meie kõigi elukeskkonna arvel prügiga sahkerdada? Kas prügiveo teenuse eest arvet tasuv tarbija peab teadma, et osa sellest läheb Reformierakonna toetuseks? Kas ja millal keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ametist tagasi astub? Kas peaminister on Jaanus Tamkivile seda soovitanud?

17.02.10 Keskerakond algatas riigilõivude määrade vähendamise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigilõivuseaduse muutmise, mille eesmärgiks on vähendada liigselt kõrgeid riigilõivude määrasid. "2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivumäärad tsiviil- ja halduskohtumenetluses mitmekordseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. "Kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist. Liigselt kõrged riigilõivumäärad on saanud takistuseks põhiseaduses sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisel." Seppiku sõnul on eelnõu algatamise eesmärgiks tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist läbi riigilõivumäärade vähendamise. Seppik ütles, et riigikohtu hinnangul kätkeb kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. "Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on," märkis ta. "Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga." Seppik ütles, et kõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma. "Võrdne kohtlemine ja tõhus õiguskaitse on tagatud vaid juhul, kui kohtusse pöördumine on võimalikuks tehtud kõigile," selgitas ta. "Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol."

17.02.10 Keskerakond asus juhtima kahte Eesti suurimat omavalitsusorganisatsiooni - Linnade Liitu ja Maaomavalitsusliitu

Sulge

16.-17. veebruaril Tallinnas toimunud Linnade ja Valdade päevadel asusid keskerakondlased juhtima mõlemat Eesti suurimat omavalitsusorganisatsiooni. Linnade Liit oli viimased 11 aastat olnud Reformierakonna kontrolli all, seda juhtisid järjepanu Andrus Ansip ja Urmas Kruuse. Nüüd on reformierakondlaste võim selles liidus murtud. Uued juhid on keskerakondlased koostöös IRLiga. Linnade Liidu esimeheks valiti keskerakondlane Taavi Aas, aseesimeesteks IRLi omavalitsustegelased Mihkel Juhkami ja Andrus Saare. Juhatusse kandideerisid ka reformierakondlased Urve Tiidus, Kalle Jents ja Urmas Kruuse, aga keegi neist ei osutunud valituks. Seni Tartu linnast juhatusse valitud reformierakondlase ja Tartu linnapea Urmas Kruuse asemel on nüüd Linnade Liidu juhatuses keskerakondlane ja Tartu volikogu esimees Aadu Must. Eesti Maaomavalitsuse Liidu juhtide hulgas toimus samuti oluline muutus. EMOLi esimeheks valiti IRLi esindaja Kurmet Müürsepa asemele keskerakondlane Jüri Landberg. Liidu juhatuses domineerivad nüüd Rahvaliidu ja Keskerakonna esindajad, liikmete hulgas on ka IRLi esindajad ning üks reformierakondlane. Omavalitsusliitude esimeeste valimisel võitis Jüri Landberg vastaskandidaati Kurmet Müürseppa enam kui 40 häälega, Taavi Aasale vastaskandidaati enam ei esitatud. Keskerakond hindab kõrgelt seda koostööd, mis Linnade Liidu ja EMOLi juhtkonna valimistel tehti Rahvaliiduga, IRLiga ja Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. Usutakse, et sellest saab hea alus ka edaspidiseks ühistegevuseks omavalitsuste tugevdamise ning nende positsiooni parandamise nimel. Eesti pealesõjajärgses ajaloos on see esimene kord, kus üks erakond võtab üle mõlema suure omavalitsusliidu juhtimise ning tõrjub neist välja seni kõrget võimupositsiooni omanud Reformierakonna.

17.02.10 Tuus: Keskerakond seisab Riigikogus pensioniea tõstmise vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et peab lubamatuks täna Riigikogus esimesele lugemisele tulevat eelnõu, millega valitsus tahab tõsta pensionile mineku iga. "Juba täna siirduvad pooled meestest ja üks kolmandik naistest pensionile varem kui tegelik pensioniiga," märkis Tuus. "Nii näiteks oli 2007. aastal 40 % neid inimesi, kes küll ei olnud veel pensionieas, kuid kes siirdusid pensionile. Samas oli veel kolm aastat tagasi märgatavalt väiksem tööpuudus." Tuus ütles, et Eestis oli eelpensionäre ehk neid, kes ei pea pensionini töötamist vastu 2008.a. 14 700 ja see arv aasta aastalt kasvab. "Aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad, milliste inimeste arv aina suureneb, võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on meil seadusega ette nähtust pea kolm aastat madalam juba täna," märkis Tuus. "Ja me tahame seda iga veelgi tõsta? ÜRO inimarengu edetabelis oleme üks kehvema tervise ja madalama elueaga riike üldse." Tuusi sõnul elab eesti mees haigusteta keskmiselt 49,4 ja naised 53,7 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on tervelt 60 aastat, (Rootsis ja Maltal ligi 70). "Rootsis ja Itaalias on keskmine eluiga 80 aastat, Soomes 79," märkis ta. "Kuigi eestlaste keskmine eluiga on praegu pikem kui kunagi varem, sureme ikkagi heaoluriikidest 20 aastat varem." "Ent ka kõige optimistlikumad prognoosid, et eesti mehel, kes on 65-ni juba välja elanud, jääks veel elada koguni 13 aastat, on Euroopa riikide seas ikkagi koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga kõige madalamad," märkis Tuus. "Praegune tohutu, 15,5% töötus, mis on taasiseseisvusaja suurim, vaesus, masendus, heitunute arvu massiline kasv - kindlasti mitte ei tõsta, vaid langetab eluiga." Tuus märkis, et Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. „Mis pensionile mineku ea tõstmisest me tänase tervisega üldse räägime?," küsis ta. Tuus ütles, et valitsuse ja riigikantselei arutluspaberis on palju küsitavusi. Nimelt on seal öeldud järgmist: ,,Levinum üldine pensioniiga EL riikides on 65 eluaastat. Madalam on valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga et ka Prantsusmaal, (kus on praegu 60 eluaastat), on pensioniea tõstmine 65 eluaastani tänaseks otsustatud." Tuus ütles, et järelpärimise Prantsusmaa kohta vastas Riigikogu statistika ja sotsiaalinfo osakond, et viimase väitega ei saa nõustuda. "Et kuigi seda plaanitakse, kinnitati rahvus/assambleest, et neil ei ole pensioniea osas muudatusi veel tehtud," märkis ta. "Samas president Sarkozy soovib tuua pensionireformi temaatika enne suve parlamenti. Ent, pensioniea tõstmise vastu on seal ametiühingud. Mäletame ju kõik neid ulatuslikke rahvarahutusi Pariisi ja Lyoni tänavatel, kus protestiti selle vastu, et tõsta pensionile mineku iga ühe aasta võrra. Uuringu kohaselt olid prantslased nõus tõstma pensioniiga maksimaalselt 62.aastani." Tuusi sõnul tuleks eelkõige lahendada soodus-ja eripensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse küsimused. "Parem tervis omakorda tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega," selgitas Tuus. "Valitsus peaks kaaluma pensioniea tõusu sidumist oodatava eluea arenguga. Täna jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest."

16.02.10 Sepp: koalitsioon pidurdab Riigikogu liikmete lisatöö keelustamist

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp avaldas pettumust, et komisjon asus taas venitama Riigikogu liikmete äriühingutesse kuulumist keelustava eelnõu menetlemist. Komisjon otsustas peatada Keskerakonna algatatud eelnõu, mille eesmärk on keelata Riigikogu liikmel oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige edasise menetlemise. Komisjon põhjendas oma otsust asjaoluga, et nad soovivad ka praeguse õiguskantsleri seisukohta. "Tegemist on Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna otsitud põhjusega, kuna komisjonil olid kõik võimalused ka praeguse õiguskantsleri hinnangu saamiseks," ütles Sepp. "Tekib küsimus, miks pole komisjon siiani küsinud õiguskantsleri hinnangut. Koalitsiooni teadlik venitamine näitab selgelt, et Isamaa ja Res Publica Liit ja Reformierakond ei soovi eelnõu edasist menetlemist." Keskerakond algatas juba 9. veebruaril 2009. aastal SE 429 Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise, mis pärast esimese lugemise läbimist jäeti aastateks põhiseaduskomisjoni sahtlisse. Õiguskantsler on leidnud, et kehtivas õiguses sätestatud tingimustel on Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse põhiseadusega vastuolus, rikkudes ametite ühitamatuse ja võimude lahususe põhimõtet.

16.02.10 Savisaar esitas Riigikogus ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Riigikogus tööpuuduse debatil, et erinevalt Tallinna linnast on tänane valitsus suhtunud tööpuuduse drastilisesse kasvu ja sellega kaasnevatesse sotsiaalsetesse probleemidesse sügava ükskõiksusega. "Enamikus Euroopa riikides ei ole tegelikult niisugust tööpuudust nagu meil," ütles Savisaar. "Eestis on tööpuudus 15.5% aga samal ajal Norras ainult üle 3%, Hollandis 4%, Austrias 5%, Sloveenias 6% Bulgaarias ja Rumeenias 7%, Tšehhis ja Poolas 8%." Savisaare sõnul on hüppeliselt kasvanud pikaajaliste töötute hulk - kolmandik on tööd otsinud 12 kuud või enam. "Suur osa neist on kaotanud igapäevase töö harjumused ja nende side ühiskonnaga muutub üha nõrgemaks," märkis ta. Keskerakonna esimehe sõnul on tööpuuduse olukorra kriitilisuse üheks põhjuseks praeguse valitsuse suutmatus või ka tahtmatus tunnistada tegelikku olukorda majanduses. "Veel 2008. aastalõpu intervjuus rõhutas peaminister Ansip, et Eestis ei ole kriisi, kuna kriisi üheks tunnuseks on kindlasti suur tööpuudus, mida Eestis ju ei olevat," meenutas Savisaar. "Seda väidet ilmestas ta tookord 2008. aasta märtsi ja aprillikuu tööhõive faktidega! Teatavasti oli 2008. aasta lõpuks juba kogu maailma vapustanud majanduse järsk kukkumine, erinevate riikide finantssektori järjestikused krahhid. See, et Eesti elas jätkuvalt edasi justkui teises majanduskeskkonnas, eirates majanduskriisi, on meid viinud täna olukorda, kus rekordarv inimesi on kaotanud töö, sotsiaalprobleemid on tõusnud haripunkti ning paljud ettevõtjad maadlevad pankrotiga. Alles täna, 2010. aasta alguses on tekkinud parlamendi tasandil selle üle diskussioon. Kas see arutelu on ajendatud siirast murest või on valitsus erakondadel tekkinud soov töökohtade teema oma valimisvankri ette rakendada, jääb iga poliitiku südametunnistusele." Savisaar ütles, et Eesti riik vajas juba eelmisel aastal konkreetset programmi majanduskriisi leevendamiseks ja uute töökohtade loomiseks, kus oleks määratletud konkreetsed suunad ja tegevused selles valdkonnas. "Kui vaadata, mida on mujal riikides tehtud, siis tuleb tunnistada, et väga operatiivselt on tegutsenud USA, kus juba 2008. aastal jõustus finantssektori abipakett mahuga 700 miljardit dollarit," märkis ta. "Tulles Euroopa erinevate riikide abimeetmete juurde, siis enamlevinud on olnud esiteks: maksupoliitilised otsused, nagu näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine valdavalt väiksema sissetulekuga inimestel, ettevõtte tulumaksu alandamine, käibemaksu alandamine. Teiseks avaliku sektori investeeringute suurendamine eeskätt transpordivõrgustikesse ja eraldiste suurendamine omavalitsustele näiteks elamusektori toetamiseks. Kolmandaks otsetoetused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, strateegilistele sektoritele, näiteks Soomes puidutöötlusele ja laevaehitusele. Neljandaks sotsiaalhoolekande eraldiste suurendamine ning täiendava raha eraldamine omavalitsustele (toimetulekutoetused, lastetoetused) ning viiendaks regulatiivsed muudatused, nagu näiteks töötu abiraha saamise perioodi pikendamine ja maksude edasilükkamine väikeettevõtetele (nt Rootsis)." Keskerakonna esimehe sõnul on paraku Eesti valitsus käitunud valdavalt vastupidiselt muudele riikidele: pole oldud valmis kehtestama astmelist tulumaksu, mis leevendaks just väiksema sissetulekuga inimeste olukorda, tõstetud on käibemaksu, oluliselt on vähendatud eraldisi kohalikele omavalitsustele jne. "Ainukeseks eesmärgiks on olnud euro kasutuselevõtt, mis justkui lahendab iseenesest kõik tööpuuduse ja sotsiaalprobleemid," tõdes ta. Savisaar ütles, et Tallinn ei ole jäänud ootama riigipoolseid samme ning on juba 2009. aasta aprillis vastu võtnud abipaketi linnaelanikule ja ettevõtjale, mille eesmärgiks on leevendada majanduskriisiga kaasnevaid tagajärgi, aidata luua uusi töökohti ning täiendada sotsiaaltoetusi raskustesse sattunud inimeste abistamiseks. "Abipaketi maht on 312 miljonit krooni ning selle abil luuakse Tallinnasse 5500 uut töökohta, millest 3000 on sotsiaalsed töökohad," selgitas ta. "Sotsiaalsed töökohad on nö kriisiaja töökohad, mida me loome selleks, et pakkuda inimestele võimalust töötada kasvõi miinimumtasu eest, et vähendada pikaajalist töötuse tekkimist. Meil on valida, kas pakkuda inimestele tööd või maksta lihtsalt rohkem sotsiaaltoetusi." Keskerakonna esimees ütles, et kui Eestis tervikuna tekkis jaanuaris töötuid juurde 3957 inimest, siis Tallinnas 833, mis on vaid 21% kogu Eesti töötuse kasvust. "Arvestades asjaoluga, et Tallinna tööjõu osakaal Eesti tööjõust on ligikaudu 32%, siis oli töötuse kasvutempo jaanuarikuus Tallinnas vähemalt kolmandiku võrra väiksem kui Eestis tervikuna," märkis ta. Savisaar esitas Riigikogu ees järgmised ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks: 1. riigi poolt finantseeritud sotsiaalsete töökohtade loomine. Kõige sobivam oleks nö kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad eraettevõtted ja kolmas sektor. Majanduskasvu faasis oleksid need töökohad eelkõige pikaajalistele töötutele, kuid majanduskriisis peaks neid pakkuma kõigile, sõltumata töötuks olemise ajast. 2. palgatoetuse mahu oluline suurendamine uute töökohtade loomiseks, st kogu maksutulu, mis laekub palgatoetust saanud töötaja pealt riigile, suunatakse uuesti palgatoetuse maksmiseks 3. maksusoodustused – palju on räägitud sotsiaalmaksu ülemmäära kehtestamisest, aga on ka teisi võimalusi, millest tooksin välja juba varem Keskerakonna poolt esitatud ettepaneku töötu inimese töölevõtnud ettevõtja vabastamine sotsiaalmaksu tasumisest uue töökoha pealt üheks aastaks. Lisaks pakuksin majanduskriisi perioodiks välja maksualanduse neile ettevõtetele, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses kas tänu uutele töökohtade loomisele või palgatõusule oluliselt kasvanud. 4. töötud, kellele ei maksta enam töötukindlustust, peaksid saama võimaluse töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses, ilma, et nad kaotaksid töötu staatuse. 5. tuleks üles ehitada Töötukassa poolt eraisikutele töötute vahendamise süsteem, et eraisikud saaksid palgata töötuid näiteks lund rookima, lehti riisuma, ukselukku parandama, muru niitma, aeda kaevama vms tegema. 6. et vaadata mõned aastad ettepoole, peaks tegema koostööd suuremate eksportööridega, et korraldada ettevõtetes töötutele väljaõpet erialadel, kus veel paar aastat tagasi oli ülisuur tööjõu nappus. Tellimuste taastudes suureneb uuesti tööjõu vajadus ning siis oleks inimesed juba ette valmistatud. Ettevõtetele kompenseeritakse kulud, mis kaasnevad nö praktikabaasi võimaldamisega.

16.02.10 Keskerakond soovib soodustada osalise tööaja kasutamist

Sulge

16. veebruaril algatab Riigikogu Keskerakonna fraktsioon sotsiaalmaksuseaduse muutmise, mille jõustumisel vähendatakse sotsiaalmaksu tasumise aluseks olevat kuumäära 50% kehtestatud töötasu alammäärast, et tööpuuduse leevendamiseks soodustada osalise tööaja kasutamist. "Paljudes Euroopa riikides on osaline tööaeg küllaltki populaarne. Eestis on osalise tööaja kasutamine tööandjale kulukas ettevõtmine, kuna sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on võrdne alampalgaga," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Tema sõnul aitab sotsiaalmaksu kuumäära vähendamine säilitada ning luua uusi väikesepalgalisi töökohti. "Tootmismahu vähenedes on raskustes ettevõttel sotsiaalmaksu kuumäära alandamise korral võimalik viia kokkuleppel töötajaga ta üle osalisele tööajale ning hoida kokku kulusid, mis on oluliselt parem variant kui töötaja koondamine ja ettevõtte pankrot," rõhutas Simson. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse sotsiaalmaksu 33% töötaja palgast, kuid mitte alampalgast väiksema palga pealt. "Praegu arvestatakse sotsiaalmaksu 33% protsenti alampalga pealt (4350 krooni) ka neil, kes tegelikult saavad sellest tunduvalt madalamat töötasu," märkis Simson. Praegu maksab tööandja poole töökoormusega töötaja pealt sama palju sotsiaalmaksu kui alampalka teeniva inimese pealt ehk kehtiva seaduse alusel 1436 krooni. Tulevikus hakkab tööandja osalise tööajaga alampalgaga töötaja eest maksma 718 krooni (0,5*4350*0,33).

16.02.10 Keskerakond uurib meediatöötajate koondamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna kultuuriminister Laine Jänesele arupärimise meediatöötajate koondamise kohta ajal, mil kulutatakse ühe juhatuse liikme töötasule aastas üle poole miljoni krooni. "2009. aastat ilmestab meediamaastikku ehk kõige enam staažikate ja lugupeetud ajakirjanike koondamine," ütles kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps. "Möödunud aasta märtsis teatas Eesti Rahvusringhääling, et koondab ligi 30 ajakirjanikku ning eelkõige paluti koju jääda neil, kes on jõudnud pensioniikka." Repsi sõnul võib näitena tuua ka kultuuritöötajate pöördumise möödunud aasta detsembri kuus Eesti Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi jm asutuste poole Eesti Raadios "Keelekõrva" ja "Luuleruumi" vedava Maris Johannese koondamise vastu, millega sooviti kokku hoida 12100-kroonise kuupalga pealt. "Samal ajal on Eesti Rahvusringhäälingu juhatuses viis liiget, kelle kuupalk küündib pea 50 000 kroonini, aastas kulub ühe juhatuse liikme töötasule üle poole miljoni krooni," märkis Reps. "Nimetatud saated ja ajakirjanik on aga hea seisnud eesti keele ja kultuuri säilimise eest, mis on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi avalik-õigusliku ringhäälingu kohustus. Oma negatiivse hinnangu Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna tegevusele on andnud ka Soome Ajakirjanike Liit eesotsas esimehe Arto Niemineniga." Kultuuriministeeriumi arengukavas (2010 - 2013) seisab, et Eesti Rahvusringhäälingu strateegilisteks eesmärkideks aastatel 2010-2012 on saavutatud taseme säilitamine ja kindlustamine ning sisukvaliteedi arendamine toimetustes kui kompetentsikeskustes, väljundite säilitamine ja arendamine. Arengukavas viidatakse vähestele ressurssidele ning vajadusele leida rahvusringhäälingule stabiilne rahastamissüsteem. Kavas on välja toodud, et rahvusringhäälingu konkurentsivõimet uute saadete arendajana võib pärssida finantsiline ebavõrdsus: olukorras, kus kommertsringhäälingu majanduslik võimekus kasvab võrreldes rahvusringhäälinguga kiiremini, on ERR-l üha raskem sõlmida kokkuleppeid sõltumatute programmitootjatega. Kõige rohkem võib seeläbi kannatada rahvusringhäälingu kodumaine lavastuslik programm, millel on kõrge säilitamisväärtus. Eeltoodust tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil kultuuriminister Jänesele järgmised küsimused: 1. Rahvusringhääling on asunud koondama professionaalseid ajakirjanikke, mille tagajärjel langeb programmi kvaliteet ning on oht, et asutus ei täida enam talle seadusega pandud ülesandeid. Kas peate mõistlikuks, et sellises olukorras on Rahvusringhäälingu juhatusel viis liiget, kelle töötasu aastas on kokku 2,7 miljonit krooni? Ehk oleks otstarbekam säästa rahvusringhäälingu põhifunktsiooni ning koondada juhtkonda, mitte ajakirjanikke? 2. Mida olete teinud selleks, et ära hoida rahvusringhäälingu ajakirjanike koondamist? 3. Kuidas on mõjutanud ajakirjanike koondamine rahvusringhäälingu programmi mitmekesisust? 4. Kuidas mõjub professionaalsete ajakirjanike koondamine ERR-i konkurentsivõimele võrreldes erakanalitega? 5. Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine on Euroopa riikide seas erandlik selle poolest, et sõltub otseselt riigieelarvest ning seeläbi valitsuse tahtest. Mida olete ministrina teinud, et leida rahvusringhäälingule rahastamisallikaid teiste Euroopa riikide näitel ning kas te ei pea ERR-i sõltumatusele ohtlikuks seda, et rahastamine sõltub ainuüksi valitsuskoalitsioonist?

15.02.10 Kallo: Tallinna Sadama laenuskeem ilustab kunstlikult riigieelarvet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise Tallinna Sadama laenuskeemi kohta. "Tallinna Sadam on olnud Eesti riigile väga hea dividenditulu teenija," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo. "2009. aasta eest on AS Tallinna Sadam tasunud riigile dividende summas 416,6 miljonit krooni. Kui riik saab suurt dividenditulu, siis võimaldab see parandada eelarvepositsiooni ja näidata meid eurokriteeriume täitmissuutlikena." Kallo sõnul on tegemist riigieelarve kunstliku ilustamisega. "Samas ei kannatanud AS-i Tallinna Sadam majanduslik olukord ja arenguplaanid sellisel määral suuri dividende maksta, millele viitas vajadus laenata sadamafirmale koheselt 800 miljonit krooni," märkis Kallo. "Tallinna Sadama seisukohalt oleks ratsionaalsem ja majanduslikult tasuvam käik olnud jätta dividendid välja maksmata ja võtta laenu summas 400 miljonit krooni." Tulenevalt eeltoodust on Keskerakonna fraktsioonil Partsile järgnevad küsimused: 1. Miks laenas riik Tallinna Sadamale 800 miljonit krooni marginaaliga 3%, mis on väga kallis laen, oluliselt üle turu keskmise ja selgelt kahjulik Tallinna Sadama majandushuvidele? Miks soovib riik Tallinna Sadamat kõrge intressiga kurnata ja seda veel olukorras, kus Tallinna Sadam on olnud riigile head tulu tootev ja endiselt kõrge arenguperspektiiviga ettevõte? 2. Miks ei laenanud Tallinna Sadam vajalikku 800 miljonit krooni turutingimustel, pidades silmas, et hiljuti sai Tallinna Sadam Euroopa Investeerimispangalt laenu marginaaliga 0,41%, ehk siis 2,59% odavamalt? Riigi poolt küsitav kõrgem intress toob Tallinna Sadamale aastas täiendavat lisakulu suurusjärgus 20,7 miljonit krooni aastas. Kas see summa ei ole Tallinna Sadama jaoks oluline? Kas riik loodab, et suudab Tallinna sadamat röövintressiga kurnates, lahendada 20,7 miljoni krooniga aastas oma eelarveprobleeme? Kas 20,7 miljonit krooni lisanduv eelarvetulu aastas on seda väärt, et tuua ohvriks Tallinna Sadama perspektiiv ja areng? Milline oli Tallinna Sadama nõukogu seisukoht laenu võtmisel? Kas Teie arvates kahjustas ettevõtte nõukogu ettevõtte majanduslike huvi, nõustudes turutingimustest oluliselt kallima laenuga? 3. Kas võis tekkida selline olukord, et Tallinna Sadam ei võtnu turutingimustel laenu rahvusvaheliselt laenuturult, kuna Andrus Ansipi valitsuse langev rahvusvaheline maine on hakanud üle kanduma ka Eesti ettevõtetele? Kui rahvusvaheliselt laenuturult mittelaenamise põhjuseks ei olnud Andrus Ansipi valitsuse negatiivne maine, mis oli siis selleks põhjuseks? Kas valitsus keelas Tallinna Sadamal teiste käest laenata lootes teenida kõrget intressitulu? 4. Kas valitsus on seisukohal, et selline laenuskeemiga ilustatud riigieelarve näiline tasakaal leiab Euroopa Liidu heakskiidu? Kas valitsus on seisukohal, et taoline eelarvepettus aitab meil euro käibele võtta? Milliseid kavalaid käike plaanib valitsus edaspidi kasutada lootusetult defitsiidis oleva riigieelarve tasakaalustamiseks, kui sellised laenuskeemid on ennast ammendanud või pettus on avalikuks tulnud? 5. Kas Tallinna Sadama rahaline kurnamine on üheks sammuks Andrus Ansipi valitsuse pikaajalisest plaanist Eesti territooriumilt transiit lõplikult välja juurida? Kui eesmärgiks ei ole hävitada transiit, mis on siis Tallinna Sadama hävitamise laiemaks eesmärgiks?

15.02.10 Keskerakond taotleb omavalitsustele suuremaid õigusi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab täna eelnõu, mille eesmärk on maapiirkondades tagada omavalitsuste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Eelnõuga välditakse tulevikus olukordi, kus valitsuse otsusega saab sulgeda maakonnaelu tõmbekeskused nagu näiteks postkontorid, koolid ning lasteaiad. Edaspidi peab valitsus kooskõlastama maakondlike omavalitsusliitudega kõik otsused, mis puudutavad piirkonnas osutatavaid avalikke teenuseid. "Kui liit ei anna kooskõlastust, siis valitsus hüvitab vastavalt regionaalministri ettepanekule maakonnale tekkinud negatiivsed mõjud läbi maakondliku arengueelarve," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. Ta lisas, et omavalitsusliitudele antakse senisest suuremad õigused ja võimalused kohaliku elu korraldamises. "Omavalitsusliit vajab seadusandja tuge, et kaitsta oma piirkonda keskvõimu omavoli eest. Valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, kuid omavalitsuste kohustused on samal ajal kasvanud," ütles Sarapuu. "Eelnõu kaasab omavalitsusliidud õigusloomesse ning tagab maakondliku arengueelarve." Sarapuu sõnul on maakondades vaja arendada heal tasemel ja mitmekesist teenustevõrku, nii avalike teenuseid kui ka eraõiguslike isikute poolt pakutavaid teenuseid. "Maal peavad säilima kauplused, postkontorid, maa-apteegid, koolid, lasteaiad, ühistransport ja töökohad," märkis Sarapuu. "Kahjuks näitavad uuringud ja olulised alusdokumendid Eesti maapiirkondades negatiivseid trende. Maakondadest jätkub väljaränne suurematesse linnadesse, teenuste kvaliteeditase on ebaühtlane ning töötusemäär on kõrge." Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise eelnõu tugineb Eesti regionaalarengu strateegiale 2005-2015 ja Eesti eluskeskkonna rakenduskava dokumentidele.

15.02.10 Keskerakonna volikogu rahanduskomisjon: euro käibelevõtt Eestis peab olema võimalikult sujuv

Sulge

Keskerakonna volikogu rahanduskomisjon on jõudnud seisukohale, et eurole üleminek tuleb läbi viia Eesti majandusele kõike riske välistaval viisil. Eesti majandus on täna sügavas majanduslanguses ja seega ei saa riik lubada endale ühtegi majanduspoliitilist sammu, mis võib kaasa tuua otseseid või kaudseid pingeid või negatiivseid kõrvalefekte. Euro kiire, kohene ja vahendeid valimata kehtestamine peidab endas kahtlemata teatud positiivseid momente, kuid võib kaasa tuua ka üldmajanduslikku tasakaalustamatust. Seega on oluline euro ülemineku kavandamisel olla väga tasakaalukas ja valida selline ülemineku viis, mille positiivne mõju võrreldes negatiivsete tagasilöökidega on kõige suurem. Tänasel hetkel on seoses eurole üleminekuga ebaselge ülemineku kurss, Eesti majanduse tegelik ja jätkusuutlik vastavus euro käibelevõtule esitatavatele kriteeriumitele, eurotsooni osade riikide probleemide mõju euro uute liikmete vastuvõtmise valmidusele ning mitmed muud aspektid. Arvestades teatud ebamäärasust euroga liitumisel ja samas seda, et euroga liitumine on Eestis muutunud praeguse valitsuse majanduspoliitiliseks ainuprioriteediks, näeb Eesti Keskerakonna volikogu rahanduskomisjon otsest ohtu, et euro võidakse kehtestada vahendeid valimata ja nõustudes absoluutselt kõigi Eestile esitatavate tingimustega. Keskerakonna volikogu rahanduskomisjon peab õigeks, et eurole üleminek peab toimuma kaalutletult ja kõiki otseseid ja kaudseid majanduslikke tagajärgi arvesse võtvalt. Komisjon leiab, et Eesti riik peab olema Euroopa Liidule võrdseks partneriks, kellel on omad seisukohad ja tõekspidamised ning kes seisab oma huvide eest. Eesti ei peaks olema kõigi ette kirjutatavate tingimuste vastuvaidlematu aktsepteerija ning ei tohiks nõustuda kahjulike liitumistingimustega. Ühtlasi peab Keskerakonna volikogu rahanduskomisjon oluliseks laiema ühiskonna kaasamist eurole ülemineku tehniliste detailide arutellu. Euro kehtestamine on kahtlemata üheks Eesti majanduse edasise arengu võtmeküsimuseks ja see protsess ei peaks toimuma laiema üldsuse arvamust küsimata või veelgi enam sellega vastuollu minnes.

12.02.10 Keskerakond soovib kultuuriministrilt selgitust seoses ringhäälingu uuringutega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas Kultuuriminister Laine Jänesele kirjaliku küsimuse rahvusringhäälingu saateid puudutava uuringu kohta. Kultuuriminister Laine Jänes teatas eile Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil, et on tehtud erinevaid arvutusi, kui palju ühe või teise erakonna esindajad on Eesti Rahvusringhäälingu saadetes sõna saanud. "Kirjeldatud uuringut ei ole aga kahjuks võimalik leida ei Eesti Rahvusringhäälingu ega Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt, samuti ei anna tulemusi Interneti otsingumootorid," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson lisas, et eksitav on ka, et olemasolev seadus võimaldab kuulata rahvusringhäälingu juhti nii palju, kui parlament selleks arvamust ja vajadust tunneb. "Kehtiva seaduse kohaselt esitab Eesti avalik-õiguslik ringhääling oma tegevusest ülevaate vaid kultuurikomisjonile, kus pole kõik parlamendi fraktsioonid esindatud. Keskerakonna esitatud eelnõu kohaselt hakkab juhatuse esimees esitama suulise ja kirjaliku ülevaate Riigikogu täiskogule," sõnas Simson. "Sellega tähtsustatakse avalik-õigusliku ringhäälingu rolli ühiskonnas, luukase võimalus laiapõhjaliseks aruteluks Riigikogus ja mõttevahetusse kaasatakse laiem avalikkus." Keskerakond esitab kultuuriministrile järgmised küsimused: Millistele uuringutele ja arvutustele oma väidetes tuginesite? Palume edastada teie poolt mainitud uuringute tekstid. Kas uuring on kvantitatiivne, puudutades üksnes eetriaega või analüüsitakse ka kvalitatiivselt, käsitledes tasakaalustatuse küsimusi? Kes oli uuringu tellija ning kelle poolt see läbi viidi? Millist ajavahemikku uuring käsitleb? Keda on uuringus arvesse võetud, kas ainult riigikogu liikmeid või ka täitevvõimu ja omavalitsuste esindajaid?

12.02.10 Meeksi vallavanem astus Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu Tartumaa Meeksi vallavanema Aleksandr Suvorovi. "Keskerakonna jaoks on oluline, et omavalitsused oleks tugevad ja elujõulised, seepärast seisame ka omavalitsuste maksu- ja tulubaasi suurendamise eest ega luba kärpeid omavalitsuste arvelt," ütles erakonna peasekretär Priit Toobal. "Tegeleme maaelu küsimustega ja eks see ongi põhjuseks, miks omavalitsusjuhid meiega meelsasti koostööd teevad ja ka erakonda astuvad. Tallinn korraldab omavalitsusfoorumeid, kus ärksamad kohaliku elu tegelased otsivad lahendusi omavalitsuste ees seisvatele probleemidele."

11.02.10 Reps: eetriajast tähtsam on tasakaalustatus

Sulge

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps peab kahetsusväärseks, et valitsus ei toetanud täna Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, millega muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seadust. "Valitsus eesotsas kultuuriminister Laine Jänesega kardab seaduseparandusi, mis lammutaks rahvusringhäälingus võimuparteide tõemonopoli ja tagaks Eesti televaatajatele senisest objektiivsema pildi riigis toimuvast," märkis Reps. Repsi sõnul on hämamine kultuuriminister Jänese väide, et Keskerakond saab kõigist erakondadest enim eetriaega. "Ilma kvalitatiivse meediamonitooringuta jääb see väide õhku rippuma, kuid eetriajast tähtsamaks tuleb pidada programmi tasakaalustatust," märkis Reps. "Küsimus ei ole ainult poliitilistes erakondades vaid rahvusringhäälingule seatud kõrges ootuses tagada erinevate probleemide lahkamisel võimalikult mitmekülgne vaadete kajastamine." Keskerakonna eelnõu järgi ei hakka poliitikutest ja spetsialistidest koosnev nõukogu otsustama programmi ja saadete sisu üle. Nõukogule antud lisapädevus võimaldab tal näiteks reageerida olukorras, kus eetikanõunik on leidnud, et saade ei vasta ringhäälingule kehtestatud nõuetele. "Sellega muutub täna vaid tehnilisi ja korraldavaid õigusi omava nõukogu töö sisulisemaks, kuid saadete sisu ta endiselt dikteerida ei saa. Sellega ei rikuta avalik-õigusliku ringhäälingu õigust olla iseseisev," selgitas Reps. Erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtete seadusesse toomise eesmärk on rõhutada kohustust olla tasakaalustatud ja mitmekülgne meediakanal ka valimiste välisel ajal ning seda peetakse rahvusvaheliselt üheks olulisemaks avalik-õigusliku ringhäälingu tunnuseks. "Varasemalt olid need põhimõtted vaid rahvusringhäälingu põhikirjas, kuid eelnõu autorite hinnangul tuleb viia need seadusesse," märkis Reps.

11.02.10 Sotsiaalministril tuleb selgitada ravimite kallist hinda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, sest omaosalus ravimite ostmisel ja meditsiiniteenuste saamisel on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. "Keskerakonna fraktsioon on Riigikogus korduvalt üles tõstnud ravimite kalli hinna probleemi, kuid seni pole me ammendavat vastust saanud, miks patsiendi omaosalus on ravimite ostmisel Eestis oluliselt kõrgem, kui teistes Euroopa Liidu liikmesmaades," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk. "Tänases ajalehes Eesti Ekspress tõstetakse see teema taas üles. Ka nädalaleht küsib oma analüüsis, miks omaosalus ravimite ostmisel ja meditsiiniteenuste saamisel on meil üks kõrgemaid Euroopas." Lengi sõnul on Eesti inimeste sissetulekud Euroopa omadest tunduvalt madalamad. "Seega muudab Eesti riigi poliitika ravimid elatustaseme suhtes erakordselt kalliks, aga paljudele ka kättesaamatuks," märkis Lenk. "Eesti elanikud maksavad ravimite eest kordades rohkem kui Euroopa Liidu elanikud keskmiselt ja ravimite valik on seejuures kasin. Omaosalus läheneb ravimite ostmisel meil ligi poolele konkreetse ravimi hinnast." Lenk ütles, et näiteks Saksamaal tasusid patsiendid 2006. aastal ise keskmiselt 7,1 protsenti neile määratud ravimite maksumusest. "Euroopa ühe parima meditsiinisüsteemiga riigis Prantsusmaal pidid haiged hüvitama neile määratud preparaatide maksumusest 3,6 protsenti," selgitas ta. "Hollandis said haiged ravimid kätte sisuliselt tasuta, makstes vaid 0,5 protsenti nende hinnast." Lähtudes eelpool toodust palub Keskerakonna fraktsioon vastata sotsiaalministril järgmistele küsimustele: 1. Täpsustage palun, kui suur on praegu patisentide omaosalus ravimite ostmise puhul meil Eestis? 2. Millest tuleneb omaosaluse kõrgem määr võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega? 3. Kas peate loomulikuks, et Eestis, kus rahva elatustase on tunduvalt madalam Euroopa Liidu keskmisest, peavad haiged ravimite eest hoopis kõrgemat hinda maksma kui mujal riikides? 3. Mis on Teie arvates selle terava vastuolu põhjuseks, kuidas oleme sinnamaani jõudnud? 4. Vaatamata niigi kõrgetele hindadele tõsteti 2008. aasta lõpul ka veel ravimite aktsiisi 5% pealt 9%le. Kas ei peaks kaaluma selle alandamist nüüd, mil valitsus räägib majanduse peatsest kosumisest? 5. Olukord on tõsine, sest juba praegu jääb ligi 50% arsti poolt retseptiga haigele määratud rohtudest patsiendil raha puudusel välja ostmata. Kuidas neid inimesi aidata? 6. Mida kavatseb minister nimetatud raske olukorra leevendamiseks ja ravi vajavate patsientide abistamiseks teha?

11.02.10 Tootsen: välisminister Paet jäi nn. Markovi juhtumile alla

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna välisminister Urmas Paetile arupärimise Vene duumasaadiku Sergei Markovi juhtumi kohta, sest juhtumis on ilmnenud uusi asjaolusid ning välisminister pole võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et kaitsta Riigikogu otsusena kinnitatud Eesti julgeolekupoliitika alustes sätestatud põhimõtteid. "Tahame välisministrilt teada, kas on nõus tunnistama tänases olukorras, kus Vene Riigiduuma liige jätkab Eesti ühiskonna provotseerimist, et Sergei Markovi viisakeelu tühistamine õõnestas Eesti välisministeeriumi usaldusväärsust?," küsis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Toivo Tootse. "Millistel kaalutlustel või faktide ilmnemisel olete te nõus tegema ettepaneku Sergei Markovi arvamiseks sissesõidukeelu nimekirja?" Tootsen meenutas, et eelmise aasta 30 septembril oli Riigikogus umbusaldushääletus välisministri ja justiitsministri vastu. "Tänaseks on nn. Sergei Markovi juhtumis ilmnenud uusi asjaolusid," ütles Tootsen. 15. jaanuari 2010 a. Eesti Päevalehes tsiteerib ajakirjanik Vene riigiduuma liiget Sergei Markovit. Sergei Markov ennustab "Mustade Pantrite" tekkimist Eesti Vabariiki põhjusel , et kui "venelaste rõhumine" Lätis ja Eestis jätkub, siis on oodata protestiaktsioone. See, mis toimus pronkssõduri ümber, olevat olnud alles esimene samm selles suunas. "Ei tasu imestada, kui leidub venelasi, kes soovivad kasutada "Mustade Pantrite" meetodeid ja hakkavad rakendama vägivalda ja kodanikuallumatust," rääkis Markov intervjuus. Tootsen tuletas meelde, et Sergei Markovile kuulub juba varasemast ajast tsitaat: "Rääkides küberrünnakutest Eesti vastu - ärge muretsege, selle rünnaku korraldas mu assistent. Ma ei ütle teile tema nime, sest siis ei pruugi ta viisat saada." "Nii ütles Sergei Markov 21. sajandi infosõjale pühendatud Washingtoni-Moskva videokonverentsil," märkis Tootsen. "Välissuhtlusseaduse kohaselt töötab välisministeerium välja koos asjaomaste ministeeriumidega julgeolekupoliitika ja viisapoliitika põhisuundi ning teostab neid vastavalt oma pädevusele. Keskerakonna fraktsiooni hinnangul pole välisminister Paet suutnud kaitsta üldsusele arusaadaval tasemel antud seaduses olevat mõtet." Välisminister Paetil tuleb arupärimises vastata kuuele küsimusele. Muuhulgas soovivad arupärijad teada, kas välisminister Paet kavatseb jätkuvalt vaadata pealt, kuidas üks teise riigi kõrge ametiisik kasutab mõjukaid kanaleid Eesti maine kahjustamiseks?

10.02.10 Toobal: Reformierakond püüab valimissüsteemiga mängides peita tööpuudust

Sulge

Keskerakonna peasekretäri sõnul on Reformierakonna avaldused, kus nad pakuvad välja erinevaid viise Eesti valimissüsteemi muutmiseks tingitud kolmest asjaolust – Reformierakonna soovist juhtida tähelepanu eemale tööpuuduselt, Ansipi soovist olla edasi peaminister ning rahulolematusest möödunud aasta valimistulemustega. Toobali hinnangul on Reformierakonnale praegu ükskõik mis muu teema meedias parem, kui see, et arutataks selle üle, miks riik ei tegele siiani tööpuuduse temaatikaga, kuigi töötute arv ulatub juba üle saja tuhande. „Valitsus on endiselt seisukohal, et töötute mure on töötute enda asi, millega valitsus ei pea tegelema. Eks neid segab see, et meedias sellest tõsisest ühiskondlikust probleemist ning Eesti ees seisvast väljakutsest niipalju räägitakse. Nii püütaksegi maksku, mis maksab hoida pildis pseudoteemasid, nagu valimiste toimumise aeg. Kas valimiste toimumise graafiku muutmine looks juurde töökohti? Kas see, kui teeme muudatusi valimissüsteemis, aitab kuidagi toime tulla peredel, keda ähvardab kodutuks jäämine ja võlaorjus?“ küsis Toobal. Toobal imestab, miks Reformierakond ei õpi oma vigadest. „Reformierakond korra juba muutis Eesti valimissüsteemi lootuses see enda jaoks paremaks timmida. Tuletame meelde, tegemist oli valimiste korraldamise reeglite muutmisega Tallinnas kohalike omavalitsuste valimiste eel, mille abil loodeti pealinnas kasvõi jõuga võim võtta. Toona mõistis sellise teguviisi hukka nii õiguskantsler kui ka president. Valimiskorraldust suudeti siiski teerullimeetodil muuta, kuid oodatud võit jäi ikka saamata – Reformierakond hoopis kaotas kohalikud valimised,“ ütles Toobal. Teiseks pole Toobali sõnul põhiseaduse muutmiseks piisav põhjus Andrus Ansipi soov jätkata peaministrina kõigist oma vigadest ning rahva usaldamatusest hoolimata. „Andrus Ansip sooviks muidugi olla peaminister aegade lõpuni. Kuid peaministrikoha säilitamiseks põhiseaduse muutmine pole Eesti demokraatlikule kultuurile siiski omane ega saa sellele omaseks kuni demokraatlikud jõud nagu Keskerakond on Riigikogus esindatud. Sellised asjad ei lähe läbi ning ka Reformierakonna poliittehnoloogid teavad seda väga hästi,“ nentis Toobal.

10.02.10 Rahandusministril tuleb hinnata majanduse olukorda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Eesti riigi majandusliku seisundi ja jätkusuutlikkuse kohta. Muuhulgas soovivad Keskerakonna fraktsiooni liikmed selgitust, miks pole Eesti valitsus rakendanud toiduainetele käibemaksu soodustusi, mida kasutavad kõik Euroopa riigid peale Eesti ja Taani ning millistel kaalutlustel on valitsus tõstnud elektri- (nii kodu- kui äritarbijale) ja mootorikütuse aktsiisi (ka erimärgistatud kütuse oma) kordades kõrgemale kui seda lubab Euroopa Liidu alammäär? "Olukorras, kus maailma majanduse taastumine on alanud, tammub Eesti ikka veel majanduslanguses," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Oleme Euroopa viie rikkaima riigi asemel jõudnud maailma majanduskukkujate esinelikusse koos Läti, Leedu ja Armeeniaga, samas kui ligi sajas riigis majandus juba kasvab. Valede arvestuste ja eelarveaukude lappimiseks on tänane valitsus tõstnud pidevalt kaudseid makse, mis mõjutab just madala sissetulekuga inimesi." Tuus ütles, et kui varem tõi valitsus aktsiiside tõstmise põhjuseks Euroopa Liidu nõuded, siis täna võime öelda, et nii elektri- kui ka kütuseaktsiisid on meil Euroopa Liidu miinimumnõuetest kordades kõrgemad. Seoses sellega soovib Keskerakonna fraktsioon rahandusministrilt vastuseid järgnevatele küsimustele: 1) Miks ei taha valitsus tunnistada, et globaalne majandus- ja finantskriis lihtsalt võimendas meie juba aasta varem alanud sisekriisi ja valitsemise tasakaalustamatust? 2) Miks on olnud Majandusministeeriumi prognoosid viimastel aastatel kantud populistlikust võltsoptimismist, erinedes oluliselt erakondade, pankade, majandusekspertide jt. hoopis täpsematest majandusprognoosidest? 3) Miks ületab Eestis elektriaktsiis (nii kodu- kui äritarbijale) ja mootorikütuse aktsiis (ka erimärgistatud kütuse oma) kordades Euroopa Liidu alammäärasid? 4) Miks on Reformierakonna juhitud valitsus läinud kaupade ja teenuste käibemaksu erisuste kaotamiste teed, samas kui Euroopa riigid valdavalt hoiavad nendest võimaldatud soodustustest kinni, parandades nii elanike elujärge? 5) Reformierakond on alati toonitanud madalate maksude tähtsust ja tulnud ka vastavate lubaduste toel võimule. Samas olete valitsuses olles toiminud just vastupidi ja makse pidevalt tõstnud. Kui 2008 a. oli maksukoormus meil 32,2 % SKP-st, siis tänavu kerkib see 37%-ni. Miks olete valitsuse juhtparteina toiminud vastupidiselt oma lubadustele ja tõstnud pidevalt inimeste maksukoormust, olles hulga maksutõusude algatajateks? 6) Kui suur on täna Eestis absoluutne vaesuspiir ning ostukorvi maksumus? 7) Miks Eesti ei võiks tagasi minema ettevõtete tulu maksustamisele, mis kehtib ka teistes Euroopa riikides? Miks peate normaalseks, et ettevõtted kasumi tekkimise pealt makse ei maksa, vaid maksustatakse kasumi jaotamist? Miks pooldate seda, et välisettevõtted maksavad Eestis teenitud kasumilt makse hoopis välismaal? Kui palju on Eesti riigil jäänud kasumi maksustamisest loobumisega raha saamata? 8) Millistest vahenditest kavatsete heastada II pensionisamba võla? Teatavasti võtavad 6%-lised maksed alates 2014. aastast riigieelarvest miljardeid. Kui palju täpselt selleks 2014. ja 2015. aastal raha kulub ja kas saate täna kinnitada, et see lubadus ka täidetakse? 9) Miks ei taha Eesti valitsus rakendada toiduainetele käibemaksu soodustusi, mida kasutavad kõik Euroopa riigid peale Eesti ja Taani? Oktoobris langetas toiduainete käibemaksu ka Soome. Euroopa Liidu keskmine tase on 6-9% meie 20% kõrval. 10) Kuidas jõudis 01. veebruari Päevalehte Teie tsitaat, et lähiajal on kavas taas kütuseaktsiisi tõsta ja ministeeriumi koostatud riigieelarve prognoosis on suure hulga muudatuste ja maksutõusudega juba arvestatud? Räägitud on nii erimärgistusega kütuse soodustuse kui ka eluasemelaenu intresside tulumaksutagastuse soodustuse kaotamisest. Miks te oma väljaöeldud seisukohad hiljem tagasi võtsite?

10.02.10 Peaminister jättis lastele antud lubadused täitmata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, milles peaminister peab selgitama valitsusliidu programmi lasteaiakohtade rahastamise kohta. "2007. aasta Riigikogu valimistel lubas Reformierakond pöörata erilist tähelepanu pere- ja rahvastikupoliitikale, sealhulgas lubati luua uute lasteaedade ehitamiseks 400 miljoni krooni suuruse aastamahuga riikliku investeeringute programmi "Igale lapsele lasteaiakoht!", et kõik vanemad, kes soovivad lapse lasteaeda panna, saaksid seda teha," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik. "Valitsus ei ole eraldanud programmile "Igale lapsele lasteaiakoht" raha lubatud mahus. Seega ongi lubadus jäänud vaid lubaduseks ja reaalsuseks pole see saanud. Lisaks on lasteaedade üldine rahastamine tegelikult vähenenud 5,6% võrra." Sõtnik tõdes, et lasteaiakohtade puudumisel ei ole pärast vanemahüvitise lõppu lastevanematel võimalik tööle naasta. Sõtnik meenutas, et 2008. aasta septembris kinnitas peaminister Riigikogus, et valitsus on planeerinud jätkata programmi "Igale lapsele lasteaia koht" kuni aastani 2011 ehk oma volituste lõpuni. Sõtnik märkis, et Tallinn alustas programmiga "Lasteaiakoht igale lapsele" juba 2007. aastal ja on tõstnud eelarves lasteaedade investeeringuid aastast aastasse. Valitsusliidu tegevusprogramm aastateks 2007-2011 näeb ette, et lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ning lasteaiaõpetajatele põhikooliõpetajatega võrdse alampalga maksmisele kaasaaitamiseks loob valitsus riikliku investeeringute programmi "Igale lapsele lasteaiakoht!" 400 miljoni krooni suuruses aastamahus ning algatab seadusemuudatused, mis aitavad lahendada lasteaiakohtade nappust. Seoses eeltooduga palub Keskerakonna fraktsioon peaministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas valitsus on loobunud programmist "Igale lapsele lasteaia koht"? Või millal on plaanis antud programmiga jätkata? 2. Millised tegevused jäid lubatud programmis täitmata? Millised lasteaiad jäid selle programmi tõttu loomata/renoveerimata? 3. Euroopa riikide kogemused kinnitavad, et sündide suurendamiseks tuleb tagada mitte ainult vanemahüvitis, vaid ka edaspidine toimetulek. Kas valitsus tunneb vastutust, kuna lasteaiakohtade puudumisel ei ole pärast vanemahüvitise maksmise lõppu võimalik lastevanematel võimalik tööle naasta? 4. Millised valitsusliidu tegevusprogrammis mainitud seadusemuudatused on valitsus algatanud lasteaiakohtade nappuse vähendamiseks? 5. Kas valitsuse arvates on lasteaia kohtade probleem lahendatud? 6. Kui suurel hulgal omavalitsustel on täna probleeme laste päevahoiu kohtade kohese tagamisega? Kas riigil on ülevaade selle kohta kui palju lapsi on praegu järjekorras? 7. Kas riik tahab loobuda munitsipaallasteaedade süsteemist ja tulevikus jääda lootma vaid eralasteaedadele?

09.02.10 Simson: kodulaen on ka panga vastutus

Sulge

Täna arutas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega kodulaenuga hätta sattunud pere kohustused lõppevad kodu loovutamisega pangale. Sellega suurendab pankade vastutus ning kinnisvara hinnalangusest tulenev kahju ei jää aastateks kodu kaotanud inimeste kanda. "Kuna praeguses kinnisvaraturu languse faasis on tagatise väärtus oluliselt langenud, ei pruugi sundmüük kogu pangale võlgu olevat summat korvata ja nii peab kodu kaotanud pere ülejäägi tasuma tarbimislaenu intressidega," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Ta lisas, et erinevalt Eestist ei ole paljudes teistes riikides ebaõnnestunud laenutehingu risk vaid laenuvõtja kanda jäetud. "Seega on oluline suurendada ka pankade vastutust. Näiteks Rootsis loetakse laen reeglina tasutuks ja laenuvõtja kohustused lõppenuks, kui pank tagatise üle võtab." "Uuringud näitavad, et massiliselt suurenenud tööpuuduse tagajärjel on ligi kahetuhandel perel tekkinud raskused eluasemelaenu tagasimaksmisel," märkis Simson. Keskerakond on seisukohal, et laenuriskide õiglasem jagunemine laenuandja ja laenuvõtja vahel paneb panku vastutustundlikumalt laenama ja vähendab jäikust ka nende laenuklientide suhtes, kes on valmis tegema kõik, et oma kodu säilitada. Riigikogu lõpetas eelnõu (578 SE) esimese lugemise.

09.02.10 Pärnu keskerakondlased korraldavad linna majanduslikku seisu analüüsiva seminari

Sulge

KE Pärnu piirkonna PRESSITEADE 06.02.2010 Keskerakonna Pärnu piirkond korraldab 10. veebruaril Pärnu majanduslikku olukorda analüüsiva seminari. Kell 13.00 Pärnu Raekoja suures saalis algaval seminaril kommenteerivad nii riigi kui omavalitsuste rahalist seisu majandusekspert Jaan Õmblus, Eesti Linnade Liidu tegevjust Jüri Võigemast, Pärnu abilinnapea Annely Akkermann, Pärnu eelarvestrateegia 2010-2013 ajutise komisjoni esimees Jüri Kukk ja Pärnu endine linnapea Mart Viisitamm. Konverentsi korraldava KE Pärnu piirkonna aseesimees Simmo Saar sõnas, et esinema olid kutsutud ka rahandusminister Jürgen Ligi ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kuid kumbi neist seminaril osaleda ei soovinud. Samuti ei pidanud Saare sõnul Vabariigi Valitsuse liikmed vajalikuks Pärnusse kedagi oma seisukohti esindama saata. "Kahju, et avalikkuses mitmete vürtsiste ütlemistega eelmise linnavõimu aadressil esinenud riigiisad avalikul analüüsival seminaril esineda ja väidelda ei soovi," kommenteeris Saar ministrite mitteosalemist. Seminar kestab orienteeruvalt kolm tundi, kõik asjast huvitatud on oodatud. SEMINAR Kas Pärnu on pankrotis? 10. veebruaril 2010.a. Pärnu Raekoja suures saalis (Uus 4, Pärnu) 13.00 Seminari avamine Simmo Saar, Pärnu abilinnapea aastatel 2005-2009 13.10 Majanduse olukord Eestis Jaan Õmblus, majandusekspert 13.40 Kohalike omavalitsuste hetkeseis ja lähiaja perspektiiv Jüri Võigemast, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor 14.00 Pärnu rahaline olukord täna ja väljavaated homseks Annely Akkermann, Pärnu abilinnapea 14.15 Saneerimise mõttekusest Pärnu linna näitel Jüri Kukk, Pärnu linna eelarvestrateegia 2010 – 2013 üks autoreid 14.30 Kui suur on Pärnu pankrotistumise risk ja mis selle välistaks Mart Viisitamm, Pärnu linnapea 2005-2009 15.00 Küsimuste paneel 15.45 Konverentsi lõpetamine Simmo Saar

09.02.10 Kallo: tehingud energiaettevõttega viitavad eelarvepettusele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo sõnul otsustas riik Eesti Energia ja OÜ Eleringi lahutamise asemel OÜ Elering Eesti Energia käest osta sel põhjusel, et sellisel viisil oleks võimalik riigieelarvet kunstlikult ilustada ja eurokõlbulikumaks teha. "Sisuliselt otsustati läbi viia eelarvepettus," märkis Kallo. "Küsimus on nimelt selles, et kui maksta Eesti Energiale raha Eleringi omandamise eest, siis loetakse seda finantseerimistehinguks ja see ei kasvata riigieelarve kulusid. Kui aga Eesti Energiasse sellisel viisil pumbatud raha maksta riigile välja dividendidena, siis suurendab see riigi tulusid ja parandab eelarvet." 25. novembril 2009. aastal otsustas valitsus eraldada põhivõrguettevõtja OÜ Eleringi Eesti Energiast ning detsembris 2009. aastal sõlmisid Eesti Energia ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eleringi osa müügilepingu. 27. jaanuaril 2010. aastal viidi müügileping lõpule ja sellest hetkest ei kuulu OÜ Elering enam Eesti Energia kontserni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium omandas Eleringi 2,7 miljardi krooni eest. "Andmaks riigile võimalust Elering omandada, muudeti riigi eraõigluslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust," märkis Kallo. "Seal nähti ette varasemalt puudunud võimalus, et riik võib omandada riigi osalusega äriühingult sellise äriühingu aktsiaid või osa, kus riik ise aktsionäriks või osanikuks ei ole." Tulenevalt eeltoodust esitas Keskerakonna fraktsioon peaminister Andrus Ansipile järgnevad küsimused: 1. Kui palju täiendavat raha plaanib riik Eesti Energiast välja võtta täiendavate dividendide ning muid skeeme kasutades, s.t. Eesti Energiale varasid müües, teenuseid osutades jms? 2. Kas sellisel viisil Eesti Energiasse raha pumpamine ja selle siis väljaimemine ei kurna ettevõtet ära ega sega ettevõtte edasist tegevust? Kas olukord, kus Eesti Energia on sunnitud ära müüma kasumliku tütarfirma, kuid loovutama ka ostuga teenitud raha, ei ole ettevõtte majandusseisu halvendav tehing? 3. Kui Eesti Energia ülalkirjeldatud viisil ära kurnata, kas siis valitsusel on plaan börsile viia sisuliselt varadest tühjaks imetud ja maksejõuetuse eelsesse olukorda viidud energiafirma? Kas lisaks eelarvepettusele plaanib valitsus investoritelt raha välja kavaldavat börsipettust? Või on eesmärgiks Eesti Energia odav mahamüümine, kui nii, siis millist seost näete siin energiaturu avamisega? Kas valitsus plaanib ka Eesti Energia aktsiaemissiooniga saadava raha koheselt riigieelarvesse võtta, jättes energiafirma saatuse hooleks? 4. Kas valitsus on seisukohal, et selline OÜ Eleringi ja Eesti Energia abil tehtav riigieelarve pettus jääb Euroopa Liidu ametivõimude poolt märkamata? Kas valitsus ei arva, et selline pettus mitte ei soodusta euro tulekut, vaid võib Eesti, kui selliste skeemitamistega usaldust kaotava riigi eurokõlbulikkuse hoopis kahtluse alla seada? Kas pettuse teel saadud pilet eurotsooni on ikka jätkusuutlik? Kas valitsus annab endale aru, et sellisel juhul ei jää petturi maine all kannatama mitte ainult valitsuse liikmed, vaid süütult kogu Eesti riik? 5. Kas valitsus ei peaks selliste eelarvepettuste asemel tegelema sisuliste teemadega meie majanduse korrastamiseks ja kriisist välja aitamiseks? Kui valitsus tegeleks sisulise majanduspoliitikaga, siis ei oleks meil üle 100 000 töötu, meile laekuksid eelarvetulud ja me saaksime euro ausalt, ilma pettuseta. Kas see ei oleks parem alternatiiv?

09.02.10 Sarapuu: otsetoetused maaettevõtjale turgutavad tööhõivet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, milles peaminister peab selgitama otsetoetuste vähendamise mõju maaelule. "Maaelu toetamine tähendab ka töökohtade säilimist ning tuhandete uute töötute lisandumise ennetamist, mistõttu pole õige vastandada maaelule teisi Eesti ühiskonna sihtrühmi nagu valitsuse avalikule retoorikale omane," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. "Reformierakonnale on ikka meeldinud rääkida Eesti jõudmisest viie Euroopa rikkama riigi hulka. Eesmärk on igati hea, aga kahjuks näitavad teie valitsuse teod vastupidist suundumust." Sarapuu sõnul kaotab Eesti riik oma konkurentsivõimet pea igas eluvaldkonnas. "Pikki aastaid on räägitud, et Eesti on allhankemajandus ning meie enda majandusvõimekusest tekkiv lisandväärtus on liiga madal," märkis Sarapuu. "Pole kahtlust, et maaelu võiks olla meie riigi strateegiline ekspordiallikas. Kahjuks näitavad allolevad tendentsid, et teie juhitud valitsuses puudub meie maaelu kaitsev strateegiline plaan. Maaelu konkurentsivõimet tuleb hinnata meie naaberriikide kontekstis." Sarapuu ütles, et üks oluline instrument Euroopa Liidus on see, et igal riigil on mingis ulatuses võimalik maksta täiendavaid otsetoetusi. Kokku anti 2009. aastal täiendavaid otsetoetusi ca 445 miljoni krooni eest. 2008. aasta eelarves oli täiendavateks otsetoetusteks algselt vahendeid 779,827 miljonit krooni. 2009. a maksimaalne võimalik täiendavate otsetoetuste summa (mida meil EL-iga liitumislepingu kohaselt oli õigus maksta) oli 779,3 miljonit krooni. Eelarve koostamise ajal vähendati seda summat aga 30% ning täiendavateks otsetoetusteks jäi 545,4 miljonit. Esimese negatiivse lisaeelarvega vähenes täiendavate otsetoetuste summa 100 miljonit. Summa jäi paika 445,46 miljoni krooni peale. 2010. aastal oleks Eestil õigus maksta top-up'i ca 790 miljonit krooni. 2010. a riigieelarves on selleks ette nähtud aga 540 miljonit krooni. Seoses sellega soovib Keskerakonna fraktsioon peaministrilt vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Palun tooge Teie juhitud valitsuse poolt kinnitatud meetmed, mis annavad Eesti põllumajandustootjale konkurentsieeliseid võrreldes põhjanaabritega. Palun tooge võrdlevaid näiteid. 2. Kuidas on mõjutanud täiendavate otsetoetuste vähendamine tööpuudust maal? 3. Palun andke ülevaade mitmed ettevõtted on sattunud täiendavate otsetoetuste vähendamise tõttu finantsraskustesse? Kui palju võib seetõttu kaduda maapiirkondades töökohti? 4. Kui palju on suutnud teie valitsuse majanduspoliitika tekitada maapiirkondades töökohti juurde? Palun tooge näiteid maakondade lõikes. 5. Eesti põllumajandustootjale on toetusskeemid nõrgemad võrreldes meie naabritega. Sellises ebavõrdses olukorras saab konkurentsis püsida ainult veelgi suurema panustatava tööenergiaga - seda kõike aga oma pere ja lähedaste arvelt. Milliseid regionaalpoliitilisi samme on teie juhitud valitsus teinud, et tasandada Eesti regionaalset ebavõrdsust ning paranda maaelanike elukvaliteeti?

09.02.10 Majandusminister Parts peab selgitama energiaagentuuri raha põletamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise riigi raha eest loodud energiaagentuuri kulutuste kohta. "Ebaselge on nii energiaagentuuri loomise põhjused tänases majanduslikus olukorras, agentuurile juhi valimine kui ka maksumaksja raha kulutamine kalliks reisiks Araabiasse," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson ütles, et energiaagentuuri juhiks osutuks Roheliste erakonna liige Kristiina Rebane. "Soovime ministrilt kindlust, et tegu pole poliitiliselt ametikohtade jagamisega," märkis Simson. 3. veebruari käesoleva aasta Äripäevas ilmus lugu "Energiaagentuuri kulu ja kirjadega Araabiasse", kus kirjutatakse , et ühe vastutasuna roheliste toetuse eest riigieelarve vastuvõtmisel eraldas valitsuskoalitsioon 86 miljonit krooni energia- ja kliimaagentuuri loomiseks. 15.-22. jaanuarini käis agentuuri kuludega Abu Dhabis viieliikmeline delegatsioon, mis läks maksumaksjale maksma 165 000 krooni. Viietärnihotellis Intercontinental peatunud delegatsioonis olid Riigikogu Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg, aseesimees Jaan Tepp, agentuuri juht Kristiina Rebane, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste ning Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhtaja Tõnu Mauring. Keskerakonna fraktsioon soovib majandusminister Partsilt vastuseid järgnevatele küsimustele: 1) Kuidas te endise riigikontrolörina suhtute ajakirjaniku väitesse, et Energiaagentuur loodi poliitilise teenena? Kas agentuuri tekkepõhjused, arusaadavus ja läbipaistvus on piisavalt tagatud? Rahandusminister Jürgen Ligi on avalikult kahelnud antud agentuuri loomise vajalikkuses. Miks te pole võtnud arvesse rahandusministri seisukohta, kelle hinnangul pole selline kulutamine praeguses majanduslikus olukorras otstarbekas? 2) Kuidas kavatsetakse kulutada 2010. aasta eelarves Energiaagentuurile eraldatud 86 miljonit krooni? Kui palju sellest on kulutatud praeguseks hetkeks? 3) Miks ei suudaks agentuurile pandud eesmärke täita mõni ministeeriumi osakond? Kui suur kulu on planeeritud Energiaagentuuri tööjõukuludeks? 4) Millistel tingimustel toimus Energiaagentuuri juhi konkurss, palju oli kandidaate ning millistel põhjustel osutus valituks Kristiina Rebane? Kas on juhus, et Roheliste erakonnale poliitilise teenena loodud Energiaagentuuri juhiks valiti sama erakonna liige, kellele tehti antud poliitiline teene? 5) Olukorras, kus töötus kasvab, käib kahtlase taustaga Energiaagentuuri suurekoosseisuline delegatsioon viietärnihotellis Abu Dhabis. Mis oli antud visiidi tulemus? Kes ning mis alustel koostas antud delegatsiooni koosseisu valiku? 6) Kas Te olete küsinud Riigikontrolli seisukohta Energiaagentuuris kujunenud olukorrale, kus raha kulutamise, eesmärkide saavutamise ja juhtimisvormi vahel on ebaselged suhted?

08.02.10 Sotsiaalminister peab selgitama Keila haigla müüki erakätesse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, milles minister peab selgitama kavatsust müüa Keila haigla erakätesse. "Nii kogu Eestis kui ka Tallinna ja Harjumaa piirkonnas on puudus hooldus- ja taastusravi võimsusest," märkis endine sotsiaalminister Jaak Aab. "Nende teenuste järgi on üha suurem nõudlus, arvestades demograafilisi protsesse ja elanikkonna vananemist. Riik saab tervishoiuteenuseid arendada eelkõige riigile ja omavalitsustele kuuluvate haiglate baasil." Aabi sõnul on alates 2007. aastast Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) nõukogus olnud arutusel haigla juhatuse ettepanek Keila Haigla kui mittekasumlik maha müüa. "Vaatamata müügiplaanidele taotles SA PERH vahendeid Euroopa Liidu toetusprogrammist investeeringuks Keila Haiglasse," märkis Aab. "3. detsembril 2009 otsustas Vabariigi Valitsus eraldada Euroopa Liidu meetmest "Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine" 60 miljonit krooni toetust Keila Haigla rekonstrueerimiseks. Projekti raames plaanitakse rajada haigla ruumidesse 200 hooldusravikohta ja 150 hooldekodukohta." Aab ütles, et viimasel ajal on SA PERH nõukogus olnud arutusel Keila Haigla müük koos 60 miljoni krooni eurotoetusega investeeringuks. "Jääb mulje, et haigla soovitakse müüa just AS-ile Keila Taastusravikeskus, kelle nõukogus ka üks arenduskonsultant ja üks kinnisvaraarendaja, kes mõlemad kuuluvad Reformierakonda," märkis Aab. Alates 1995. aastast tegutseb Keila Haiglas rentnikuna AS Keila Taastusravikeskus, kes vastavalt lepingule osutab teenust ka haigla omanikule SA-le PERH. Käesoleva aasta jaanuaris pöördus nimetatud aktsiaselts Harjumaa omavalitsuste poole, et sõlmida nendega ühise tegutsemise kokkulepe Keila Haigla baasil hooldekoduteenuse osutamiseks. Selles pöördumises on öeldud, et AS Keila Taastusravikeskuse ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel on lõpusirgel läbirääkimised, mille kohaselt hakkab projekti arendama AS Keila Taastusravikeskus, saades ühtlasi haigla omanikuks. Arvestades eeltoodut tuleb sotsiaalministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas sotsiaalminister kiidab heaks regionaalhaigla tegevuse Keila Haigla müügi küsimuses? 2. Kes on pidanud läbirääkimisi Keila Haigla müügi osas AS-le Keila Taastusravikeskus, millele viitab see aktsiaselts oma pöördumises Harjumaa omavalitsuste poole? 3. 60 miljonit krooni eurotoetust on Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud SA-le PERH. Kas Keila Haigla müük koos riigipoolse investeerimistoetusega on kooskõlas eurotoetuste kasutamist reguleerivate õigusaktidega? 4. Kas haiglad peaksid oma tegevuses lähtuma ainult kasumlikkuse printsiibist? 5. Millised on Sotsiaalministeeriumi otsused või plaanid Keila Haigla edaspidise tegevuse või müügi osas? 6. Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium lahendada Tallinna ja Harjumaa hooldus- ja taastusravi voodikohtade nappuse?

08.02.10 Sotsiaalminister peab selgitama hambaravi hüvitise vähendamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, milles minister peab selgitama hambaravi hüvitise vähendamist "Valitsus kaotas alates 2009. aastast täiskasvanute hambaravi hüvitise suurele osale Eesti elanikest," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "See otsus on kaasa toonud hambaraviteenuse kättesaadavuse olulise halvenemise ja samas näitab ka tänase valitsuse hoolimatust. Eelmise valitsuse poolt 300-kroonini tõstetud hambaravihüvitis oli küll väike, kuid kattis siiski ühekordse läbivaatuse kulud ja ka pisema ravi. Just selle läbivaatuse käigus avastati hambaarstide poolt lisaks suu-ja hambahaigustele ka rida üldhaigustega seotud muutusi." Tuus juhtis, et tähelepanu, et Eesti on riikliku kindlustatuse osas hambaravi eest maksmisel Euroopa Liidu riikidest kõige väiksem, sest pea kõik Euroopa riigid kompenseerivad täiskasvanute hambaravi vähemal või suuremal määral. "Hambaraviteenus on peamiselt riiklikult või kohustusliku sotsiaalkindlustuse kaudu reguleeritud," märkis Tuus. "Meie peame seda vaid oma rahakotist maksma. Lisaks on haigekassa ka taganenud osast ravikindlustuse seadusega ettenähtud alla 19-aastaste hambaravikindlustusest, sest suur osa hambaravist ja ennetustööst tuleb lapsevanemal endal tasuda." Eelnevaga seoses on Keskfraktsioonil järgmised küsimused: Seoses hambaravi kompensatsiooni kaotamisega põhiosale elanikkonnast jõudis Eesti positsioonile, kus hambaravi kättesaadavus on Euroopa halvim. Miks langetati otsus nii karmi meetme kasuks? Miks pole tänane valitsus ja haigekassa, kelle esimees Te olete, väärtustanud Eesti inimeste suutervist ja olete tekitanud olukorra, kus raviteenus jääb suurele hulgale inimestele kättesaamatuks, tuues sellega kaasa teisi raskeid ja kroonilisi haigusi või lausa eluohtlikke komplikatsioone? Eesti omaosalus ja omavastutus tervishoius on üks Euroopa Liidu kõrgemaid, seda esmalt just hambaravi arvelt. Kas riigile, kes pürgib eurorahale on kohane, et ajal, mil naaberriikide tervishoiusüsteemid mitte üksnes ei kata oma kodanike hambaravikulusid küllalt laias mahus, vaid ka suurendavad neid aasta- aastalt, meie hoopis need suuremale osale elanikkonnast kaotame? Eestis on praegu üle 100 000 töötu, kellele käib hambaravi eest tasumine selgelt üle jõu. Kas ja milliseid võimalusi olete otsinud nii töötutele kui ka teistele vähekindlustatud elanikkonna gruppidele hambaravi kompenseerimiseks? Miks taganeti laste ortodontilise ravi ja ennetustööde hambaravikindlustusest? Miks pole selle eest hüvitist ette nähtud? Haigekassa poolt tellitud uuringust ,, Patsientide hinnangud tervisele ja arstiabile 2007 ,, selgus, et pea kolmandik Eesti inimestest ei käi hambaarsti juures just seetõttu, et teenus on neile liiga kallis. Kui suureks on see protsent täna kasvanud, mil hüvitised on suurele osale elanikele kaotatud? Mida näitab uuring? 10. juunil läinud aastal saatis Eesti Hambaarstide Liit pöördumise EV peaministrile, EV Riigikogu esimehele, Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja Haigekassa Nõukogule mitte kärpida täiendavalt hambateenuse hüvitisi. Nimelt arutas Eesti Haigekassa 8. mail 2009 hambaproteesi ja hambahüvitise täieliku kaotamise plaani, mis oleks kaotanud ka eakatele ja töövõimetuspensionäridele nii 4000 kroonise proteesi- kui 300 kroonise hambahüvitise. Samuti puudutas probleem rasedate ja alla aastase lapsega emade hüvitiste kaotamist. Kas see halb idee on lõplikult maha maetud?

08.02.10 Tuus: pensioniea tõstmine on lubamatu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et peab lubamatuks täna sotsiaalkomisjoni jõudnud eelnõu, millega valitsus tahab tõsta pensionile mineku iga. "Juba täna siirduvad pooled meestest ja üks kolmandik naistest pensionile varem kui tegelik pensioniiga," märkis Tuus. "Nii näiteks oli 2007. aastal 40 % neid inimesi, kes küll ei olnud veel pensionieas, kuid kes siirdusid pensionile. Samas oli veel kolm aastat tagasi märgatavalt väiksem tööpuudus." Tuus ütles, et Eestis oli eelpensionäre ehk neid, kes ei pea pensionini töötamist vastu 2008.a. 14 700 ja see arv aasta aastalt kasvab. "Aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad, milliste inimeste arv aina suureneb, võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on meil seadusega ette nähtust pea kolm aastat madalam juba täna," märkis Tuus. "Ja me tahame seda iga veelgi tõsta? ÜRO inimarengu edetabelis oleme üks kehvema tervise ja madalama elueaga riike üldse." Tuus märkis, et Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. "Mis pensionile mineku ea tõstmisest me tänase tervisega üldse räägime?," küsis ta. Tuusi sõnul tuleks eelkõige lahendada soodus-ja eripensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse küsimused. "Parem tervis omakorda tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega," selgitas Tuus. "Valitsus peaks kaaluma pensioniea tõusu sidumist oodatava eluea arenguga. Täna jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest." Tuusi sõnul on Saksamaal tehtud otsus tõsta pensioniiga aastaks 2027 - 67 aastani, ent nende mehed elavad meie omadega võrreldes ka 12 aastat kauem. "Rootsis ja Itaalias on keskmine eluiga 80 aastat, Soomes 79," märkis ta. "Kuigi eestlaste keskmine eluiga on praegu pikem kui kunagi varem, sureme ikkagi heaoluriikidest 20 aastat varem. Paariaastatagused arvud näitavad, et näiteks elab eesti mees haigusteta keskmiselt 49,4 ja naised 53,7 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on tervelt 60 aastat, Rootsis ja Maltal ligi 70."

08.02.10 Sepp: Riigikogu liikmete lisatöö läheb löögi alla

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa ettepanekul otsustas komisjon võtta järgmisel nädalal päevakorda Keskerakonna algatatud eelnõu, mille eesmärk on keelata Riigikogu liikmel oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige. "On kahetsusväärne, et koalitsiooni erakonnad ei ole põhiseaduse täitmiseks seni leidnud üksmeelt," märkis Sepp. "Keskerakond on teinud eelnõu jätkamiseks kümmekond ettepanekut, kuid koalitsioonierakonnad pole suutnud anda ühtegi põhjendust, miks on keeldutud eelnõu menetlemisest." Keskerakond algatas juba 9. veebruaril 2009. aastal SE 429 Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise, mis pärast esimese lugemise läbimist jäeti aastateks põhiseaduskomisjoni sahtlisse. Õiguskantsler on leidnud, et kehtivas õiguses sätestatud tingimustel on Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse põhiseadusega vastuolus, rikkudes ametite ühitamatuse ja võimude lahususe põhimõtet.

08.02.10 Keskerakond taotleb põllumeestele madalamat aktsiisimäära

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab täna eelnõu, mille eesmärk on taastada 2009. aastal kehtinud erimärgistatud kütuse aktsiisimäär 1056 krooni 1000 liitri kohta ning võimaldada põllumajanduses kasutatavas masinas tarvitada erimärgistatud kütust ka teedel liikumiseks, kui masina omanik on PRIA põllumajanduslike toetuste registris. 26. jaanuaril 2009.a. võttis Riigikogu vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse, millega tõsteti oluliselt aktsiisimäärasid. "Seejuures tõsteti ka erimärgistatud kütuse aktsiisimäära 1056-lt 1736 kroonile 1000 liitri kohta alates 1. jaanuarist 2010," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. "Euroopa Liidu alammäär erimärgistatud kütuse aktsiisimäärale on 330 krooni 1000 liitri kohta. Seega maksavad Eesti põllumehed erimärgistatud kütuse aktsiisi üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär, mis vähendab oluliselt meie põllumeeste konkurentsivõimet." Sarapuu sõnul ei keela kehtiv vedelkütuse erimärgistamise seadus põllumajandusmasinate liikumist teedel, kuid selle seaduse sõnastus jätab erinevaid võimalusi kontrollorganitele seaduse tõlgendamiseks ning karistuste määramiseks, kui põllumajanduses kasutatav masin sõidab tööülesande täitmiseks teedel. "Sellepärast algatamegi muudatuse, et võimaldada põllumajanduses kasutatavas masinas tarvitada erimärgistatud kütust ka teedel liikumiseks, kui masina omanik on PRIA põllumajanduslike toetuste registris," märkis Sarapuu. Sarapuu ütles, et põllumajandusmasinaid kasutatakse tihti ka lumelükkamiseks kinnituisanud teedel väikestes valdades. "Sellisel kiireloomulisel tööl on kütuse vahetamine paagis ebaotstarbekas ning ka kulukas," selgitas Sarapuu. "Samas võib sõltuda tee lahtilükkamise kiirusest operatiivsõidukite ligipääs abivajajale." Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubakas-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Erimärgistatud kütuse aktsiisimäär vähendab riigi tulusid, kuid antud eelnõu puhul on võimalik aktsiisi väiksemas mahus laekumist arvestada 2011. aasta riigieelarve planeerimisel, sest erimärgistatud kütuse aktsiisimäär 1056 krooni 1000 liitri kohta hakkab kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist. "Samas vähendab aktsiisimäära langetamine salakütuseäri tulukust ja tõstab kodumaise põllumajanduse konkurentsivõimet, mistõttu tuleb arvestada ka täiendavat tulu, mida aktsiisimäära alandamine kaasa toob," ütles Sarapuu.

05.02.10 Reps: Ligi avaldus näitab vajadust muuta ERRi seadust

Sulge

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on rahandusminister Jürgen Ligi ähvardav kiri kärpida Eesti Rahvusringhäälingu eelarvet ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldinud saate sisu, lubamatu ning ohustab demokraatiat. "Rahandusministri kiri näitab selgesti, kui hädasti on rahvusringhäälingut puutuvates regulatsioonides tarvis läbi viia sisulisi muutusi," märkis Reps. "Sõltumatus poliitilistest parteidest ja valitsuse päevapoliitikast peab olema avalik-õigusliku ringhäälingu tunnus." "Eesti on ainus Euroopa riik, kus avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine toimub sisuliselt ainuüksi riigieelarvest, mujal saadakse tulu ka eraringhäälingu kanalite loamaksudest, reklaamist või teistest tuluallikatest," sõnas Reps. Keskerakond esitas aasta alguses Riigikogus menetlusse eelnõu, millega täpsustatakse rahvusringhäälingu toimimispõhimõtteid. Eelnõuga tegime ettepaneku arutada ka rahvusringhäälingu rahastamisskeemi ning võtta selles osas eeskuju ülejäänud Euroopast.

04.02.10 Simson: Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu muudatus pole piisav

Sulge

Kadri Simsoni hinnangul ei rahulda Rahandusministeeriumis valminud sotsiaalmaksu eelnõu tööandjate tänaseid vajadusi ning annab ajutise maksusoodustuse vaid pikaajalise töötu rakendamisel. "Uue eelnõu kohaselt tuleb sotsiaalmaksu tasuda tegeliku palga pealt vaid pikaajalise töötu rakendamisel, kuid vajadust sellise muudatuse järgi tunnevad kõik tööandjad," märkis Simson. Tema sõnul ei ole majanduskriisi olukorras õigustust, miks peab töökohta alles hoidev tööandja maksu tasuma kõrgemalt määralt, kui tegelik palk. "Ülejäänud tööandjatel on endiselt raske töökohti säilitada, kuna sotsiaalmaksu tuleb tasuda vähemalt miinimumpalga pealt," lisas Simson. "Praeguses olukorras on abiks ka see, kui inimest hoitakse tööl ka osalise koormusega," rõhutas Simson. Simson tõdes, et headel aegadel oli sotsiaalmaksu alammäära tõstmine õigustatud, kuid täna tuleb teha kõik töökohtade hoidmiseks ja loomiseks.

04.02.10 Enn Eesmaa pälvis Austria riigilt kõrge tunnustuse

Sulge

Keskerakonna aseesimehele Enn Eesmaale andis Austria suursaadik Eestis dr Angelika Saupe-Berchtold Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischer'i nimel Austria Vabariigile osutatud teenete eest üle Teeneteordeni Suure Kuldse aumärgi. Austria suursaadik Saupe-Berchtold ütles, et Eesmaa pälvis Austria Vabariigilt kõrge tunnustuse tänuks Austria ja Eesti koostöö arendamise eest. "Austria on Eestile ja teistelegi väiksematele riikidele Euroopa Liidus heaks eeskujuks, kuidas kaitsta oma huvisid ja seista Euroopa ühtsuse eest," ütles Riigikogu väliskomisjoni aseesimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Eesmaa. "Eesti diplomaatial on paljuski Austrialt õppida."

04.02.10 Toobal: veel üks vandenõuteooria Parbuse kohtuasjas

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal lükkab ümber täna ilmunud Eesti Ekspressi ja Delfi poolt tema suhtes välja mõeldud süüdistused. "Prokuratuur ei ole mulle ei kahtlustust ega süüdistust esitanud," ütles Toobal. "Ma ei ole pistist küsinud!" Toobali sõnul ei tegele ta üldse planeeringutega. "Terve möödunud aasta tegelesin valimistega, mis nõuab mitte 8, vaid pigem 16 tundi igast ööpäevast," lausus Toobal. "Paistab, et viimasel ajal on uurimisorganitel ja prokuratuuril huvitav koostöö ajakirjandusega. See seisneb selles, et toimikusse kirjutatakse midagi põnevat, mida küll tõendada ei suudeta. Ametlikku süüdistust loomulikult esitada ei saa, küll aga saab hiljem "põneva teooria" ajakirjanduse vahendusel avalikustada." "Nii võiks ju "Eesti Ekspressi käsutuses olevatest dokumentidest" selguda teoreetiliselt ükskõik mida. Et Toobal juhib paramilitaarset põrandaalust liikumist, on segatud metsaärisse Ladina-Ameerikas, kaubitseb kaitsealuste loomadega vms. Sellisel kombel võiks ära tõestada, et Toobal peidab oma Suure-Jaani kodu lähedal küünis lendavat taldrikut, oli Herman Simmi tegelik kontaktisik Hispaanias, vastutab Lehman Brothersi pankroti eest ning kaotab Eesti pensionifondides oleva raha," lisas Toobal. "Näib, et IRLi Respublica tiiva heaks töötavad Ekspress ja Delfi alustasid Riigikogu valimiskampaaniat," lõpetas Toobal.

03.02.10 Reps: Keskerakonna töövõit pani Lukase kibestuma

Sulge

Mailis Repsi hinnangul on kahetsusväärne, et haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas viib pärast ebaõnnestunud koolireformi viimases hädas teema rahvusprobleemidele, nagu tema erakonnale omane. Repsi sõnul peaks Lukas süüdistuste asemel analüüsima, miks tema kavandatud koolireformile olid vastu nii koolijuhid, lapsevanemad, omavalitsused kui ka parlamendierakonnad. "Koolireformile esitati taas ligi kolmsada parandusettepanekut, mis näitab, et Lukase reform kandis vaid erakonna eesmärke ning ei vastanud rahva vajadustele ega ootustele," märkis Reps. Keskerakonna peamine seisukoht on kogu aeg olnud, et gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine peab olema vabatahtlik. "Oleme seisnud traditsioonilise ja tugeva Eesti kooli jätkusuutlikkuse eest ning koolide sunniviisilise sulgemise vastu. Oleme kahel korral esitanud koolireformi eelnõule sadakond muudatusettepanekut, algatasime sel teemal Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimus arutelu," märkis Reps. "Kõik need sammud viisid selleni, et Lukas pidi koolide sulgemisest loobuma."

02.02.10 Keskerakonna fraktsiooni nõunikuna asus ametisse Viktor Trasberg

Sulge

Sel nädalal asus Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunikuna ametisse majandusteadlane Viktor Trasberg. Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Trasberg hakkab nõustama Keskerakonda maksu- ja muudel majanduspoliitilistel teemadel. "Loodan, et nõustades Riigikogu ühte suurimat fraktsiooni maksunduses, on võimalik jõuda sisulise debatini ühiskonnas ning leida alternatiive tänasele ebaefektiivsele maksusüsteemile," ütles Viktor Trasberg. Trasbergi sõnul ei taga tänane maksusüsteem Eestis majandustsükli efektiivset juhtimist, soodsat ettevõtluskliimat ega riigi - ning kohalike omavalitsuste eelarvete jätkusuutlikust.

02.02.10 Simson: Laar ainult räägib võitlusest tööpuudusega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar juba terve aasta ainult räägib tööpuuduse vastuse võitlemiseks, kuid tegelikkuses riigis tööpuudus üha kasvab. "Mäletame hästi Laari möödunud aastal antud lubadust luua 50 000 uut töökohta, kuid tegelikult pole tänaseks tööd juba 100 000 inimesel," märkis Simson. "Ka IRL-i koalitsioonipartner Reformierakond on juba läbi rahandusminister Jürgen Ligi isiku jõudnud anda hävitava hinnangu Laari lubaduste pildumisele." Simson ütles, et riik võiks eeskuju võtta Tallinna linnast, kus tööpuuduse leevendamiseks on linnavõimul selge tulemusrikas tegevuskava. Simsoni sõnul on Keskerakond algatanud Riigikogus mitmeid eelnõusid tööpuuduse leevendamiseks, kuid IRL-i ja Reformierakonna saadikuid pole neid toetanud. Simson meenutas, et möödunud nädalal ei toetanud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega oleks töökohtade loomise eesmärgil tööandja vabastatud 12 kuuks sotsiaalmaksusu maksmise kohustusest. Maksuvabastuse annab töötu töölevõtmine ning sotsiaalmaksu oleks tasunud tema eest riik. Simson märkis, et eelnõu jõustumine ei oleks toonud riigile lisakulu. "Iga tööturult kaotatud inimene tähendab omakorda vähenenud sotsiaalmaksu, tulumaksu ning oma elatustaseme languse tõttu ka vähemat tarbimist ehk käibemaksu," ütles Simson. "Täna töötuna kodus olev inimene ei maksa makse, ei panusta Eesti majandusse ning vajab riigilt tuge." Simson ütles, et valitsuse töökohtade loomise kava võimaldab vaid 5000 uue töökoha loomist, mida on sama palju kui tuli uusi töötuid jaanuari esimese kahe nädalaga. "Valitsuse pakutud palgatoetus on selgelt ebapiisav," tõdes Simson. Kuna Keskerakonna hinnangul peab riik enam panustama tööpuuduse vähendamisse, siis Keskerakonna fraktsioon täiustab eelnõu ning esitab selle uuesti menetlusse. Simson ütles, et kui Mart Laar kavatseb tõesti ka tegelikkuses astuda samme tööpuuduse leevendamiseks, siis loodetavasti leiab Keskerakonna esitatud ka IRL-i saadikute toetust.

01.02.10 Toobal: Res Publica on tagasi

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et eile Tallinnas Nokia Kontserdimajas toimunud Isamaa ja Res Publica suurkogu tõi selguse erakonna sees võnklevates jõujoontes. "Õukonnameedia võimendas peamiselt Mart Laari tagasivalimist erakonna esimeheks, nimetades seda Laari võiduks," ütles Toobal. "Kuidas tegelikult läks? Kes nüüd erakonda juhib? Kes tegelikult võitis? Kui on võitjad, on ka kaotajad. Kes kaotas?" Toobali sõnul polnud esimehe valimistulemusega ei olnud küsimust. "Laar kandideeris ainsana, seega tema tagasivalimine oli ette teada ja ma ei saa aru, miks seda nii suureks uudiseks peetakse," märkis Toobal.. "Erakonna aseesimeeste valimiste tulemus ja käik olid aga märksa põnevamad. Selle tulemused omavad palju suuremat uudisväärtust ja mõtteainet kui esimehe tagasivalimine. Aseesimeesteks kandideeris kuus erakondlast. Laari lähikonnast minister Lukas ja senine peasekretär Tsahkna, minister Partsi meeskonnast Riigikogu juht Ene Ergma ja Juhan Parts ise. Veel kandideerisid minister Aaviksoo ja minister Seeder. Valiti kolm aseesimeest-Parts, Ergma, Lukas (häälte saamise järjekorras, kusjuures Parts ja Ergma olid Lukasest peajagu üle). Selgelt näitas Juhan Partsi Res Publica äraostmatute seltskond siin jõudu ja võimu, mida tal Laariga võrreldes hulga rohkem oli." Toobali sõnul on sama huvitav on ka eestseisuse valimiste tulemus. "Erakonna eestseisusesse kuulub 20 liiget. Ja pange nüüd tähele - kahekümnest liikmest kaksteist ehk selge enamuse said endised respublikaanid. Parts võitis!," ütles Keskerakonna peasekretär. "Vähem tähtis ei ole ka erakonna aukohtu valimistulemus. Aukohut peetakse ikka erakonna südametunnistuseks. Kellele kuulub IRLi südametunnistus? Respublikaanidele - üheksast aukohtu liikmest vaid kolm kuulub nn kampsunitele (vanadele Laari isamaalastele), seega suur enamus, kuus liiget, Res Publicale, Partsile." Toobal ütles, et huvitavaks kujuneb kindlasti ka erakonna peasekretäri nimetamine. Põhikirja järgi peab esimees esitama eestseisusele peasekretäri kandidaadi, mille eestseisus omakorda erakonna volikogule kinnitamiseks esitab. "Kas Partsi eestseisus kooskõlastab Laari valiku? Kahtlen. Usun, et ka erakonna tegevjuhiks nimetatakse lähiajal keegi Res Publica liikmepiletit taskus kandev tegelane," märkis ta. "Erinevatesse juhtorganitesse valituid analüüsides, nende varasemat kuulumist vaadates, saame öelda, kes olid IRLi suurkogu võitjad ja kaotajad. Mart Laar on küll erakonna esimees, kuid kelle eestseisuses? Muidugi Partsi! Eile õhtul uudiseid jälgides tekkis mul paratamatult kujund - isamaalane Mart Laar juhib Res Publicat. Seda muidugi nii kaua kui äraostmatute seltskonnale kasulik ja vajalik on. Usun, et on vaid aja küsimus, mil Parts ise laua otsa istub ja ka formaalselt erakonda juhtima hakkab. Parts ja co võitsid suurelt. Laar kaotas. Aaviksoo kaotas suurelt. Mõelgem sellele, et eile valitud IRLi juhtkond paneb kokku järgmise varakevade Riigikogu valimiste nimekirja, nimetab esinumbrid ja jagab võtmepositsioonid. Samuti on erakonna tüüri juures see juhtkond ka järgmise sügise presidendi valimiste ajal." Toobal ütles, et eile Nokias toimunud IRLi suurkogul sai selgeks, et Res Publica on tagasi. "Kas nad vahepeal õppinud ja targemaks saanud on, see on iseküsimus, eks seda lähitulevik näitab," tõdes Toobal. http://www.priittoobal.blogspot.com/

30.01.10 Savisaar: Eesti Energia peab jääma Eestile

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Tallinnas majanduskonverentsil "Kui palju maksab Eesti Energia?", et Eesti Energia tähendus riigile ja rahvale on märksa mitmekihilisem, kui hõlpsasti hinnatav turuväärtus. "Eesti Energia on kasumlik ettevõte," ütles Savisaar. "Selle taustal tundub soov alustada läbi börsileviimise kontserni hiilivat erastamist, enam kui kummaline. Osale poliitikutest on Eesti energia olnud läbi ajaloo tulu tõotav müügiartikkel, mitte riigi ja rahvuse säilimist arvestav strateegiline ettevõte." Savisaare sõnul tundub valitsusliikmetele aktsiate müük niivõrd oluline, et kõneldes ühiskonnas vallandunud diskussioonist kardab majandusminister Juhan Parts klassiviha õhutamist. "Millistest klassiviha õhutajatest minister kõneleb, ega ometi lugupeetud akadeemikutest, kes oma märgukirjas tõmbavad paralleele NRG nurjunud tehinguga ja hoiatavad teist korda sama reha otsa astumast?," küsis Savisaar. "Endel Lippmaa sõnul on Eesti Energia börsileviimine algus samale protsessile, mis juhtus Telekomiga, kui see oluline ettevõte libises märkamatult välisinvestorite kätte. Lippmaa sõnul võiks Eesti Energia puhul talitada riik samuti kui Tallinna Sadamaga, kelle kapitaliprobleemid rahasüstiga leevendati. Sel juhul poleks istuval majandusministril tarvis klassiviha õhutamise pärast meelt heita." Keskerakonna esimehe sõnul tulenevad kasumliku Eesti Energia rahaprobleemid erinevate projektide paljususest. "Kui tõesti ei jätku raha vajalike investeeringute tegemiseks, siis võib selline kaootiline igast avanevast võimalusest kinnihaaramine osutada ohtlikus," märkis Savisaar. "Rahvusvaheliste ambitsioonide rahuldamine pole eesmärk omaette ning selleks vajaminevad investeeringud ei õigusta püüdlemist börsile." Savisaar soovitas mitte ajada liiga laiaks erinevate projektide osakaalu, millega Eesti Energia tegeleb. "Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid," küsis Keskerakonna esimees. Ka pidas Savisaar vääraks vabariigi valitsuse poliitikat võimaldada Eesti Energial küll laenu võtta, aga seejärel need laenusummad teisipidi energiaettevõttest dividendidena ära korjata ning kulutada riigieelarve aukude lappimiseks. Keskerakonna esimehe sõnul tuleks paljude arvavates selle asemel, et tegeleda tuumaprojekti ning tuulikuparkide rajamisega, pöörata tähelepanu Eesti traditsioonilisele energeetikale, seda enam, et uued tehnoloogiad võimaldavad ka selles osas senisest märksa loodussäästlikumat tootmist. "Kuid ehk polegi seni argumendiks toodud loodushoid põlevkivienergeetikas põhiprobleemiks, sest Eesti on rahvusvaheliselt tuntud saastekvootidega äritseja," märkis Savisaar. Savisaar ütles, et samal ajal kui Eestis vaieldakse oma tuumajaama rajamise üle, tekkis Ignalina sulgemisega Baltikumi turul suur lisaenergia vajadus, sest seni andis Leedu tuumajaam rohkem kui 30% vajaminevast elektrist kogu Baltikumis. "Selle augu oleksime võinud täita oma põlevkivienergiaga, teenides miljardeid kroone tulu," märkis Savisaar. "Täna tuleks täie otsustavusega ning ilma klassiviha kartmata küsida, kellele oli kasulik uute energiaplokkide rajamist pidurdada ning kas kiire börsileviimine vabastaks praeguse valitsuse vastutusest riigile kahjulike otsuste vastuvõtmise eest, kasulikega viivitamise arvel? Et elektri eksport suurenes eelmisel aastal 18%, on väike lohutus, kui teame, et see oleks võinud kasvada kordades. Tegemist on järjekordse märgiga, et riigi energeetikaperspektiivid ja Eesti Energia arenguvisioon pole iga kord loogiliselt läbi mõeldud." Keskerakonna esimees ütles, et riigiettevõtte börsile viimisega ei paraneks Eesti inimeste elektriga varustatus ega alaneks sissetulekutega võrreldes põhjendamatult kõrge hind. "Liitumiste ja teenuste hinnad on praeguse majandussurutise tingimustes tõusnud põhjendamatult kõrgeks, seda enam, et tarbijal on nende kujunemise kohta võimatu selgitust saada," tõdes Savisaar. "Seoses energeetikaga räägitakse küll julgeolekupoliitikast, aga vaikitakse maha, mis toimub elektrituru avamisel hinnapoliitika valdkonnas. Ometigi on see teema meie tarbijatele väga tähtis. Elektriturul toimuv ähvardab Eesti inimesi järjekordse suure hinnatõusuga."

30.01.10 Savisaar: energiaturu avamine tähendab hinnatõusu

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Tallinnas majanduskonverentsil "Kui palju maksab Eesti Energia?", et energiaturu avamine tähendab Eesti inimestele ja ettevõtetele järjekordset hinnatõusu. "Siiani on energiaturu avamisest räägitud kui eurodirektiividest lähtuvast paratamatusest, peatumata Skandinaavia kogemusel ning avatud turu mõjul hindadele," märkis Savisaar. "Avatud elektriturg pole mingi paradiis. Avatusega kaotab Eesti tarbija senise stabiilsuse ning tõusevad juba niigi paljudele mitte taskukohased hinnad." Savisaare sõnul peaks idee järgi avatud elektriturg võimaldama madalaima hinnaga energia eeliskasutamist, mis omakorda viiks alla poole ka energia hinna. "Tegelikkuses on pilt sootuks teine," ütles ta. "Elektri hinnad Skandinaavias on drastiliselt tõusnud. Teatud ajahetkedel/tundidel on viimastel kuudel hinnad tõusnud üle 300 EUR/MWh, s.o. kümme korda kõrgemaks kui Eestis. 11. jaanuaril saabus Soomest sõnum, et nende turul maksis elektrienergia mõnda aega isegi tuhat eurot megavatt/tunni kohta, so 30 korda kõrgem kui Balti tarbijatel." Savisaare sõnul on hinna kõikumine viinud olukorrani, kus suurettevõtted peatavad teatud tundideks töö, kuna elektri hind ületab nende taluvuspiiri. "Suur on hinnakõikumiste mõju energiamahukatele tootmistele nagu puidutööstused, metallurgia, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine," tõdes Savisaar. "Suletakse tehaseid, vallandatakse töötajaid, ning kolitakse soodsamate hindadega riikidesse. Rootsi tööstusjuhid on nõudnud riigi sekkumist energiatootjate tegevusse, tagamaks tarbijatele regulaarne ja stabiilne elektrivarustus." Keskerakonna esimees ütles, et elektriturgu ei maksa üle idealiseerida. "Selle heaks näiteks on Soomes Olkiluotos asuv suurtarbijatele kuuluv turuväline tuumaelektrijaam, kus täna ehitatakse juba kolmandat reaktorit ja plaanis on ka neljanda reaktori rajamine," rääkis Savisaar. "Analoogset käiku plaanivad teha ka Rootsi ettevõtjad, kes sarnaselt soomlastega kaaluvad samme suurtarbijatele kuuluvate turuväliste tuumaelektrijaamade rajamiseks, mis tagavad suurtarbijatele fikseeritud stabiilse hinna." Savisaar ütles, et kodutarbijaid börsi hinnakõikumine Skandinaavias otseselt ei mõjuta, sest tarbimise koormus on ette teada ning on sõlmitud pikaajalised ostulepingud. "Samas on kõrge elektrihind neile tõsiseks probleemiks ning sunnib kokku hoidma, kuna 30% nende riikide elanike toasoojast annab elektril baseeruv kütmine," selgitas Savisaar. "Kui 2000. aastal maksid Rootsi kodutarbijad 14,2 EUR/MWh eest, siis 2009. oli vastav hind 37 EUR/MWh. Seoses Ignalina jaama sulgemisega tuli Leedul kiirelt avatud elektrituruga ühineda. Käesoleva aasta esimesel nädalal oli Leedu vastavatud elektriturul keskmine hind üle 36 EUR/MWh, käies selles ajavahemikus ära ka kõrgemal kui 50 EUR/MWh. Eesti tarbijatele oli ja on seni reguleeritud hind ca 30EUR/MWh ehk Leedu avatud elektrituru omast ligi 20% madalam." Savisaar ütles, et kui turu ühildamine toimuks vaid Balti riikide vahel, siis jääks hinnad võrreldavaks senistega. "Kuid nüüd on turutegija/pakkuja Skandinaavia," tõdes ta. "Olulise faktorina mõjutab hinda elektrienergia defitsiit. Kuna elektribörs ei loo juurde uut energiat vaid ainult tegeleb olemasoleva ümberjaotamisega, saab seni odavamalt müünud Eesti Energia sellevõrra kallimalt müüma hakata." Keskerakonna esimehe sõnul teab iga majandusega kursis olev inimene, et strateegilise ettevõtte börsile viimisega hangitud kapital osutub pikemas perspektiivis ülimalt kalliks. "Ka riigi- ja erakapitali mõju ettevõtte tuleviku määramisel ei pruugi väljenduda suhtarvus 30-70, nagu valitsus on välja pakkunud," märkis ta.

30.01.10 Eesti Keskerakonna majanduskonverentsi "Kui palju maksab Eesti Energia?" avaldus

Sulge

Oleme seisukohal, et Eesti riigile strateegilise tähtsusega, meie energeetilist julgeolekut tagavad ja rahvusvahelise tehnoloogilise arenguga kaasaminemist võimaldavad ettevõtted peavad jääma riigi omandisse. Väikeses riigis, mille koduturul pole majanduslikke eeldusi kohalike tootjate vahel edasiviiva ja meid energiaga kindlustava konkurentsi tekkeks, saab ainult riigi omandis olev ettevõte kanda vastutust maa energiavajaduse katmise eest, teha investeeringuid tulevikuvajaduste rahuldamiseks nii teadusuuringute kui ka vajalike võimsuste rajamise teel sõltumatult majandustsüklist. Oleme seisukohal, et Eesti majanduskriisist väljumise edukus ja uue kasvu tempo sõltuvad suurel määral sellest, kes korraldab ja kontrollib Eesti energeetika arengut. Eesti energiaalane julgeolek saab baseeruda ühemõtteliselt Eesti põlevkivile ja see energeetikasektor peab jääma Eesti riigi omandisse. Me ei või lubada, et meie energeetiline julgeolek satuks jälle ideoloogiliste tõekspidamiste ja kitsaste grupihuvide mängukanniks nagu 1996. aastal algatatud kava Narva Elektrijaamade müügiks kahtlasele ja hiljem tegelikult maksejõuetuks osutunud energiafirmale NRG. Clarion Hotel Euroopa Tallinnas, 30. jaanuaril 2010. a.

29.01.10 Laanet: Kas keskkonnainspektsioon varjab Reformierakonna kalaäri?

Sulge

Endise siseministri Kalle Laaneti hinnangul näitavad viimasel nädalal õiguskaitseorganite poolt avastatud nn kalapesu juhtumid, et keskkonnainspektsioon ei suuda või taha avastada ebaseaduslikku kalaäri. "Viimasel ajal on Eestis õiguskaitseorganid avastatud hulgaliselt nn kalapesu juhtumeid, kuid keskkonnainspektsioon, kelle ülesanne on teostada looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, pole suutnud või ei taha ebaseaduslikule ärile piiri panna," märkis Laanet. "Kuna Riia laht ei külmu ära, siis ei ole võimalik seal kala püüda ning naaberriigi kalamehed käivad tööd tegemas Pärnu lahe või Peipsi järve jääl," selgitas Laanet. "Püütud kala müüakse kohalikule kalurile, kes need oma püügipäevikusse kirja paneb, seejärel viiakse kala kokkuostu ja realiseeritakse õiguspärasel moel." 20. jaanuaril käesoleval aastal tabas Pärnu politseiosakonna patrull kaubiku ligi kahe tonni värske kalaga, mille tegelikku päritolu ei suutnud vedaja tõendada. Nädal hiljem 28. jaanuaril, tabasid maksu-ja tolliameti töötajad taas auto 718 kilo värske kohaga, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. Kala on võimalik püüda harrastuspüügi loaga, mis maksab 180 krooni. Luba saab osta kasvõi SMS-i teel ning harrastuspüügi loaga on võimalik püüda nii palju kui jõuad.

29.01.10 Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Läänemaad

Sulge

29. jaanuaril külastab Riigikogu aseesimees Jüri Ratas koos Riigikogu liikmete Ain Seppiku ja Kalle Laanetiga Läänemaa omavalitsusi. Kohtumisel on kõne all koolireform ning omavalitsuste eelarve probleemid. Ratas soovib saada ülevaadet, milliseid hinnanguid annavad vallajuhid koolireformi kavale ning milline on koolide olukord Läänemaa valdades. "Koolide sulgemine vähendab hariduse kättesaadavust eelkõige maapiirkondade laste jaoks, kelle koolitee võib reformiga oluliselt pikeneda," märkis Ratas. Tema sõnul on läbi arutamata, kuidas saab toimuma transport kooli ja koju, kas õpilaskodudes on piisavalt kohti ning laste toitlustamiseks vajalikud tingimused. "Samuti puudub analüüs, millised kulud kaasnevad koolireformi läbi viimisega," lisas Ratas. Ringsõidul kohtutakse Padise, Ridala, Oru ja Nõva vallavalitsuse juhtkonnaga ning külastatakse Oru hooldekodu ja mööblitootja AS Hapval esindajaid. Päev lõppeb pensionäride ühenduse Kuldne Sügis kohtumisega.

28.01.10 Simson: koalitsiooni kärpepoliitika sai kohtus lüüa

Sulge

Kadri Simsoni hinnangul võib tänane halduskohtu otsus, mille kohaselt riik peab jätkama õpetajale õppelaenu hüvitamist, riigile tuua lisakulusid. Tema sõnul tuleb kohtuotsuse jõustumisel õppelaenude tagasimaksmiseks leida vahendid energia- ja kliimaagentuuri loomiseks eraldatud 86. miljonist, sest just see summa oli hind, mille nimel rohelised toetasid laenude hüvitamise lõpetamist möödunud aasta suvel. Simson tõdes, et ega selline kohtuotsus Riigikogu koalitsioonisaadikutele au ei too ning on oma raskuselt sama ränk kui õiguskantsleri hukkamõist käibemaksu tõstmise suhtes. Simson meenutas, et teise negatiivse lisaeelarve menetlemisel juhtis Keskerakonna fraktsioon koalitsiooni tähelepanu, et õppelaenude hüvitamise lõpetamine on vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga. Toona märkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et tegemist on õigusliku riskiga ning väärib arutelu. "Keskerakonna fraktsioon esitas 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise teisele lugemisele muudatusettepaneku, vältimaks kärpeid kõrghariduse arvelt," lisas Simson.

28.01.10 Keskerakond: ravikindlustamata inimesed peavad olema riigi kaitse all

Sulge

Riigikogu Keskerakonna liikmed esitasid arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile, et saada selgust, kas valitusel on plaanis toetada omavalitsusi, kes tagavad ravikindlustamata inimestele juurdepääsu üldarstiabile. Tartu Ülikooli ja Õiguskantsleri büroo koostöös valminud uuringu kohaselt on Eestis kümneid tuhandeid inimesi, kelle põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele pole tagatud. "Tegemist on isikutega, kes ravikindlustuskaitse puudumise tõttu ei suuda tervishoiukulusid tasuda ning seepärast puudub neil ka juurdepääs arstiabile," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Kuusmik. Sotsiaalministeeriumi andmetel on osa kohalikest omavalitsustest võtnud enda kanda riigi kohustuse ning võimaldavad ravikindluseta isikutele üldarstiabi. "Omavalitsuste initsiatiiv sõltub piisavate ressursside olemasolust. Seepärast ei saa riik jätta isikute tervise kaitse tagamist ainuüksi kohalike omavalitsuste otsustusküsimuseks ilma selleks vajalikke vahendeid eraldamata," sõnas Kuusmik. Seoses eeltooduga esitasid Keskerakonna fraktsiooni liikmed regionaalministrile järgmised küsimused: Kuidas Tartu Ülikooli ja Õiguskantsleri büroo koostöös valminud uuringu "Ravikindlusega hõlmamata isikute olukord Eesti kohalikes omavalitsustes" järeldused mõjutavad Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitilisi meetmeid? Uuring viitab selgelt, et riigil on kohustus võtta endale ravikindlustusega isikute kaitse, see tähendaks tänases olukorras rahaliste vahendite eraldamist kohalikele omavalitsustele. Kui suurt rahaeraldust see tähendaks ning millal kavatseb riik antud kohustuse täita? Paljud kohalikud omavalitsused on vabatahtlikult riigi tegematajätmise oma õlule võtnud, siiski on kohalikke omavalitsusi, kus vastavat sotsiaalset tagatist pole loodud. Palun andke nende kohalike omavalitsuste nimekiri, kus ravikindlustusega hõlmamata isikutel puudub igasugune ligipääs arstiabi esmatasandi teenusele? Kui kaua antud olukord võib veel kesta ning millised on Teie poolt võimalikud loodavad meetmed? Kuidas on tagatud tervishoiuteenus kui avalik teenus regionaalselt ning millised on olnud ebaühtlase arengu peamised põhjustajad?

27.01.10 Laasi: Kas võdusamba 18 miljonit krooni kadus IRLi rahakotti?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid kaitseminister Jaak Aaviksoole arupärimise, et saada selgitust, millistel põhjustel ei nõudnud ministeerium Vabadussõja võidusamba ehitajatelt kahjutasu. Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi märkis arupärimist üle andes, et Kaitseministeerium loobus arusaamatutel põhjustel nõudest, millele tal oli õigus. "Minister peab põhjendama, miks ja kelle huvisid täites loobus ministeerium 18 miljonist kroonist," sõnas Laasi. Laasi hinnangul vajavad kontrolli kuuldused, justkui oleks võidusamba rajamise tehingutega seotud Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute erahuvid. Tema sõnul on minister vastutav riigi raha otstarbeka kasutamise eest. "Kuulduste tõele vastamisel tuleb kaitseministril võtta poliitiline vastutus." Ajakirjanduses avaldatu annab kinnitust, et Vabadussõja võidusamba rajamisega seotud asjaolude uurimiseks tuleb Riigikogus moodustada uurimiskomisjon. Täna, 27. jaanuaril ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles ilmneb, et Vabadussõja võidusamba ehitanud Sans Souci ja Kaitseministeeriumi vahelise lepingu kohaselt oleks olnud esimeselt lepingupoolelt võimalik oma kohustuste täitmata jätmise eest välja nõuda 30 protsenti kogu samba maksumusest. Seoses eeltooduga esitasid Keskerakonna fraktsiooni liikmed kaitseministrile järgnevad küsimused: Miks loobus Kaitseministeerium samba ehitamisel ebaõnnestunud ettevõttelt kohustuste täitmata jätmise eest lepingust tuleneva nõude esitamisest 18 miljoni krooni ulatuses? Kes langetas otsuse 18 miljoni kroonisest õigustatud nõudest loobumiseks? Milline poliitik või ametnik konkreetselt võttis vastutuse langetada otsus 18 miljoni kroonisest õigustatud nõudest loobumiseks? Kes katab riigile tekitatud kahju seoses saamata jäänud 18 miljoni krooniga? Kuivõrd on tehinguga seotud IRL poliitikud?

26.01.10 Mailis Reps valiti ENPA liberaalide peasekretäriks

Sulge

Strasbourgis toimuval Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) 2010. aasta esimesel istungjärgul valiti Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps liberaalide ja demokraatide fraktsiooni (ALDE) peasekretäriks. Peasekretär on parteigrupi presidendi esimene asetäitja ning vastutav 10 aseesimehe ja büroo töö koordineerimise eest. Liberaalide ja demokraatide fraktsioon on liikmete arvult kolmas poliitiline jõud konservatiivide ja sotsialistide järel. Mailis Reps valiti ka Euroopa inimõiguste kohtu uute kohtunike valimiskomisjoni liikmeks. Eesti kandidaadid järgmisel Euroopa inimõiguste kohtu kohtunike valimistel on Mai Hion, Allar Jõks ja Julia Laffranque. Eesti osaleb Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös 1991. aastast.

26.01.10 Simson: koalitsioon loobus võitlemast tööpuudusega

Sulge

Riigikogu ei toetanud täna Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega oleks töökohtade loomise eesmärgil tööandja vabastatud 12 kuuks sotsiaalmaksusu maksmise kohustusest. Maksuvabastuse annab töötu töölevõtmine ning sotsiaalmaksu oleks tasunud tema eest riik. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson märkis, et eelnõu jõustumine ei too riigile lisakulu. Tema sõnul võidab sellest nii riik kui ka inimene. "Iga tööturult kaotatud inimene tähendab omakorda vähenenud sotsiaalmaksu, tulumaksu ning oma elatustaseme languse tõttu ka vähemat tarbimist ehk käibemaksu," ütles Simson. "Täna töötuna kodus olev inimene ei maksa makse, ei panusta Eesti majandusse ning vajab riigilt tuge." "Valitsuse töökohtade loomise kava võimaldab vaid 5000 uue töökoha loomist, mida on sama palju kui tuli uusi töötuid jaanuari esimese kahe nädalaga. Valitsuse pakutud palgatoetus on selgelt ebapiisav." Simsoni sõnul oleks eelnõu jõustumisel saanud täiendavaid vahendeid pensionikassa ja haigekassa, mis on jäänud tööpuuduse suurenedes võrdlemisi nukrasse seisu. Eelnõu järgi ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu töötaja eest kahe Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses. Et saada maksuvabastust, peab see isik olema kolm kuud töötuna ametlikult registreeritud ning sotsiaalmaksu vabastus kehtib 12 kuud alates töölevõtmise hetkest. Tööandja võib olla nii ettevõte kui omavalitsus. Sotsiaalmaksuvabastust ei saa tööandja sel juhul kui ta juba saab palgatoetust sama isiku töölevõtmise eest. Kuna Keskerakonna hinnangul peab riik enam panustama tööpuuduse vähendamisse, siis Keskerakonna fraktsioon täiustab eelnõu ning esitab selle uuesti menetlusse.

26.01.10 Keskerakond korraldab majanduskonverentsi

Sulge

Keskerakond korraldab sel laupäeval, 30. jaanuaril kell 12 hotell Euroopas majanduskonverentsi "Kui palju maksab Eesti Energia?" Konverentsil esinevad ettekannetega energeetika ekspert Arvi Hamburg, Riigikogu liige Lembit Kaljuvee, akadeemik Anto Raukas, ettevõtja Jaan Õmblus, Narva Linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin ja teised eksperdid ja spetsialistid. Ürituse avab ja sissejuhatava ettekande teeb Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Konverentsi modereerib Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Konverentsi tervitab Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. "Kutsume kuulama, arutlema ja kaasa mõtlema teemal, mida tähendab ja mida toob endaga kaasa Laari ja Ansipi valitsuse plaan müüa maha Eesti Energia", ütles ürituse korraldaja, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Eesti Energia börsile viimisest ehk sisuliselt müümisest ei taha Laar ja Ansip avalikult rääkida. Mulle näib, et see tahetakse vaikselt võimalike ostjatega kabineti vaikuses kokku leppida ja siis asi kiiresti ära teha, täpselt nii nagu Eesti Telekomi müügiga tehti", ütles Toobal. "Eesti Energia müügist rääkides ei saa maha vaikida asjaolu, et koos Eesti Energiaga jääme ilma ka tütarettevõttest Eesti Põlevkivi, mille koosseisu kuuluvad karjäärid, kaevandused, maad, metsad ja ka raudteefirma. Koos Eesti Energiaga jääksime ilma ka ettevõtte teisest tütarfirmast AS-ist Narva Elektrijaamad", kõigest sellest ja muustki, mis Eesti Energiaga seotud, tahamegi konverentsil rääkida", lõpetas Toobal. Konverentsi kava leiad aadressilt www.keskerakond.ee/energia

25.01.10 Laanet: keskkonnaminister ehib end võõraste sulgedega

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet kritiseeris täna Riigikogus keskkonnainspektsiooni vähest võimekust ning nõrka juhtimist. Lisaks märkis ta, et keskkonnaminister ehib end võõraste sulgedega, kui väidab, et keskkonnainspektsiooni inspektorid pidasid 22. jaanuaril Pärnus kinni ühe kaubikauto ligi kahe tonni värske kalaga, mille tegelikku päritolu ei suutnud vedaja tõendada. Laanet juhtis keskkonnaministri tähelepanu ka keskkonnainspektsiooni puudulikule koostööle nii keskkonnainspektsiooni sees kui ka teiste korrakaitse- ja õiguskaitseorganitega. "Inspektsiooni töös on vajakajäämisi, mida näitab ilmekalt ka tõsiasi, et tegelikult pidas kaubiku kinni Pärnu politseiosakonna patrull." "Keskkonnainspektsiooni võimekus on viimasel ajal oluliselt langenud," sõnas Laanet. Ta lisas, et mõned aastad tagasi oli keskkonnainspektsiooni võimekus märgatavalt suurem, seda eriti Läänepiirkonnas. "Toimis koostöö ka kõigi teiste õiguskaitseorganitega ja samuti ministeeriumidega. Millegipärast see töötav meeskond lõhuti ja täna on inspektsioonis probleeme rohkem, kui minister tegelikult välja näitab," lausus Laanet.

25.01.10 Kiisler peab selgitama kodanikuühenduste segast rahastamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile, et saada selgitust MTÜ Eesti Koduomanike Liidule eraldatud poole miljoni krooni kasutamise kohta. Lisaks peab minister selgitama, milliseid meetmeid on võtnud kasutusele vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks. 2009. aastal on Kodanikuühiskonna Sihtkapital eraldanud 500 000 krooni toetusallkirjade kogumist võimaldavale MTÜ Eesti Koduomanike Liidu projektile "petitsioon.ee". "Projektiga seotud veebiaadress registreeriti 7. juulil 2009 MTÜ Eesti Kinnisvaraomanike Tallinna ühenduse nimele, kuid siiani pole veebileht avatud," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Velman. "Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eraldatavad vahendid peaksid kaasa aitama Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse suurendamisele, mitte muutuma võimuparteide hämarate tehingute vahendiks," sõnas Velman. Velman meenutas, et Eesti Omanike Keskliidule eraldati riigieelarvest toetus, mille järel tegi mittetulundusühing valimiskampaaniat Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikutele. Velman märkis, et Kodanikuühenduste riikliku toetamise puhul ei ole rahastamisotsuste kriteeriumid selgelt määratletud, millele viitab ka Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali asutas Vabariigi Valitsus ning see on regionaalministri valitsemisalas sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamiseks. Keskerakonna fraktsioon esitas regionaalministrile järgmised küsimused: Milliseid kriteeriume arvesse võttes ja hinnates tehakse rahastamisotsuseid kodanikuühendustele eraldatavate summade osas? Kuidas kontrollitakse kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatud raha kasutamist? Kas Teie arvates on kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatavate summade kasutamine piisavalt läbipaistev? Mida plaanib Vabariigi Valitsus selles osas muuta? Miks ei ole eelpool nimetatud MTÜ Eesti Koduomanike Liidu projekt siiani tööle hakanud. Milleks on kasutatud projekti elluviimiseks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarvest eraldatud 500 000 krooni?

25.01.10 Töötus - suhtumise küsimus? VIDEO

Sulge

Vaata videot "Kas sina oled töötu?" siit

25.01.10 Näidisvideo Keskerakonna riigikogulastele ja Tallinna saadikutele

Sulge

Selliseid veendunud ja emotsionaalseid esinemisi ootab Keskerakond Riigikogu ja Tallinna Linnavolikogu keskfraktsioonilt. Õpime brittidelt! Vaata videot siit

23.01.10 Ratas: kaotame koolid - hävitame maaelu

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas märkis Keskerakonna Põlvamaa piirkonna liikmetega kohtumisel, et koolireform on haldusreformi osa ning neid tuleks menetleda tervikuna ja üheaegselt. Ratase hinnangul annab gümnaasiumide sunniviisiline likvideerimine ränga hoobi Eesti maaelule ning raskendab oluliselt hariduse kättesaadavust. Ratas rõhutas, et kuigi eelnõu koostamine kestab juba pikemat aega, on selle paljud sätted, eriti põhikooli ja gümnaasiumide lahutamine, pälvinud paljude kohalike omavalitsusüksuste, koolijuhtide ja lastevanemate kriitika ning vastuseisu. Ratas tõi näite Kanepi Gümnaasiumist, kus hetkel on 60 õpilast, kes ei soovi oma kodukoha gümnaasiumi kaotada. "Ka Värska Gümnaasiumi õpetajad ja lastevanemad on vastu gümnaasiumi kaotamisele, sest siis tuleb õpilastel asuda õppima Võru või Põlva kooli, mis asub 35 km kaugusel kodust. Veelgi hullem, kui noored peavad koolitee pooleli jätma," märkis Ratas. "Siis tekivad noortekambad, kes vähese hariduse ja tegevusetuse tõttu astuvad kergesti kuritegevuse teele." Need näited annavad Ratase sõnul tunnistust vastuseisust gümnaasiumide likvideerimisele Põlvamaal, mis peaks olema eeskujuks ka teiste piirkondade koolide säilitamise taotlustele üle kogu Eesti.

21.01.10 Laasi: Pevkur peab avalikkusele selgitama töötukassa kahtlast tehingut

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liikme Lauri Laasi hinnangul tuleb sotsiaalminister Hanno Pevkuril avalikkusele selgitada täna ajakirjanduses avaldatud infot, milles väidetakse, et töötukassa miljonihankest sai poole töötukassa juhi sõbra firma. Laasi hinnangul tuleb sotsiaalministril algatada teenistuslik järelevalve töötukassa juhi tegevuse üle. "Selline maksumaksja raha kulutamine hämaratele tehingutele riivab inimeste õiglustunnet," märkis Laasi. "Ajal, mil iga nädal lisandub tuhandeid töötuid, tuleb sotsiaalministril selgitada avalikkusele, millistel kaalutlustel otsustas töötukassa kulutada 900 000 krooni meenete ostmisele," sõnas Laasi. "Tekib küsimus, kas ameti juht eelistas töötute koolitamisele teha sõbrale teene ning tellida tema firmalt ameti logoga meeneid," märkis Laasi. 19. jaanuaril esitasid Keskerakonna fraktsiooni liikmed sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, milles minister peab selgitama, millistel kaalutlustel otsustas töötukassa kulutada 900 000 krooni meenete ostmisele.

21.01.10 Komisjon arutab Keskerakonna koolireformi parandusi

Sulge

21. jaanuaril arutab Riigikogu kultuurikomisjon põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millele Keskerakonna fraktsioon esitas ligi sada muudatust, eesmärgiga tagada traditsioonilise ja tugeva Eesti kooli jätkusuutlikkus. "Loodame, et koalitsioon ei kiirusta reformi läbi surumisega, vaid parandusi analüüsitakse sisuliselt. Oluline on arvestada kõikide huvirühmade seisukohtadega," ütles endine haridusminister Mailis Reps. Keskerakonna peamine seisukoht on, et gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine peab olema vabatahtlik. "On oluline, et omavalitsused saaksid kaaluda oma võimalusi ja puudujääke ise ning langetada otsus koolide jätkamise või sulgemise kohta vastavalt kohalikele oludele," sõnas Reps. Repsi sõnul peavad sama taseme õpilastel olema ühesugused õigused. "Muudatusettepanekutega saavad gümnaasiumiõpilased samad soodustused, mis on kutsekoolide õpilastel - kaugemate piirkondade lastel on õigus õppetoetusele, õpilaskodule ja tasuta koolilõunale," selgitas Reps. "Kutsekoolide pidajaks saavad omavalitsused - nii nagu see on ka gümnaasiumide puhul." Keskharidusastme õpetajatele tagatakse 20 % suurem töötasu alammäär, mis laieneb nii gümnaasiumide kui ka kutsekoolide õpetajatele. Repsi hinnangul ei piisa tänapäeva ühiskonnas üksnes põhihariduse omandamisest. "Teeme kohustuslikuks jätkata õpinguid pärast põhikooli lõpetamist kutsekoolis või gümnaasiumis vähemalt 19-aastaseks saamiseni." Keskerakonna hinnangul tuleb sadu miljoneid kroone maksva koolimööbli ümber paigutamise asemel tegeleda hoopis sisuliste probleemidega. Reps meenutas, et Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond kiitis Vabariigi Valitsuses põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamise heaks juba enam kui aasta tagasi. "Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu läbis Riigikogus kaks lugemist, mille jooksul ei suutnud murelikud õpetajad, lapsevanemad, õpilased, koolijuhid ega omavalitsuste esindajad saada koalitsioonilt ühtegi vastust küsimustele - miks suletakse kümneid ja kümneid koole, miks soovitakse gümnaasiumiõpingute võimalusi piirata ning kes maksab transpordi, elamise ning reformiga kaasnevate otseste kulude eest."

20.01.10 Keskerakond: Allikmaa kardab Riigikogu kõnetooli

Sulge

Eile algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon seaduseelnõu, millega muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Eelnõu kohta on esitatud hulgaliselt kommentaare, millest selgub, et sõnavõtjad ei ole mõistnud eelnõu sisu õigesti. Eelnõu järgi ei hakka poliitikutest ja spetsialistidest koosnev nõukogu otsustama programmi ja saadete sisu üle. Nõukogule antud lisapädevus võimaldab tal näiteks reageerida olukorras, kus eetikanõunik on leidnud, et saade ei vasta ringhäälingule kehtestatud nõuetele. "Sellega muutub täna vaid tehnilisi ja korraldavaid õigusi omava nõukogu töö sisulisemaks, kuid saadete sisu ta endiselt dikteerida ei saa. Sellega ei rikuta avalik-õigusliku ringhäälingu õigust olla iseseisev," selgitas Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps. Erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtete seadusesse toomise eesmärk on rõhutada kohustust olla tasakaalustatud ja mitmekülgne meediakanal ka valimiste välisel ajal ning seda peetakse rahvusvaheliselt üheks olulisemaks avalik-õigusliku ringhäälingu tunnuseks. "Varasemalt olid need põhimõtted vaid rahvusringhäälingu põhikirjas, kuid eelnõu autorite hinnangul tuleb viia need seadusesse," märkis Reps. "Kuid see ei tähenda, et spordisaates peab koos Ksenja Baltaga kõrgust hüppama mõni minister," selgitas Reps. Reps rõhutas, et eelnõu edaspidisel menetlemisel Riigikogus on võimalik esitada muudatusettepanekuid ning toimuvad arutelud komisjonis, kuhu soovime kaasata rahvusringhäälingu esindajaid. Reps tunnistas, et Allikmaa pahameel on mõistetav, kuna eelnõu jõustumisel tuleb ringhäälingu juhil enam aru anda, mistõttu suureneb tema vastutus. "Eelnõu annab nii ajakirjanikele kui ka laiemale avalikkusele suuremad kaasarääkimise võimalused, millega tuleb juhatusel arvestama hakata." Eelnõus on sätestatud, et rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu, erapooletu ja tasakaalustatud, lähtub õigusaktides sätestatud nõuetest, põhikirjast ja ajakirjanduse kutse-eetikast.

19.01.10 Sotsiaalministril tuleb selgitada töötukassa logoga meenete ostmist

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, milles minister peab selgitama, millistel kaalutlustel otsustas töötukassa kulutada 900 000 krooni meenete ostmisele. "Tööjõu-uuringu andmetel oli 2009. aasta III kvartalis töötute hinnanguline arv 102 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi. "Samal ajal kulutab töötukassa 2009. aasta lõpus ligi miljon krooni meenete ostmiseks." Laasi märkis arupärimist üle andes, et selle summa eest oleks saanud luua kümmekond sotsiaalset töökohta või koolitada 100 töötut. "Kumb on inimesele tähtsam, kas töö või kauni embleemiga kirjutusvahend? Mitmele töötule on plaanis pastakaid jagada?" küsis Laasi. Keskerakonna fraktsioon esitas sotsiaalministrile järgmised küsimused: 1. Millistel kaalutlustel pidasite õigemaks meenete ostmist kui eelarve ülejäägi kandmist järgmisesse aastasse? 2. Palun põhjendage, kuidas see 900 000 kroonine kulu toetab valitsuse tööhõiveprogrammi? 3. Summa eest oleks saanud luua kümmekond sotsiaalset töökohta või koolitada 100 töötut. Kumb on inimesele tähtsam, kas töö või kauni embleemiga kirjutusvahend? Mitmele töötule on plaanis pastakaid jagada? 4. Kui palju on plaanis rahalisi vahendeid veel kulutada ametirekvisiitidele? 5. Kas varem ei olnud töötukassa kontoris seinakellasid? Kuidas leevendab seinakellade ostmine tööpuudust? Mitmele inimesele andsid antud riigihangete käigus soetatud esemete valmistamine Eestis tööd? 6. Kuidas hindate ministrina sellist kulutamist? Kas selline kulutamine ei häiri õiglustunnet?

19.01.10 Keskerakond esitas eelnõu rahvusringhäälingu hindamiseks ja edendamiseks

Sulge

Täna, 19. jaanuaril esitas Keskerakonna fraktsioon Riigikogu menetlusse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on täpsustada rahvusringhäälingu eesmärke, ülesandeid ja tegevuspõhimõtteid, et tagada selle efektiivsem toimimine ja avaliku teenuse kvaliteet. Eelnõu kohaselt saab rahvusringhäälingu nõukogu otsustusõiguse ka programmidesse ja saadetesse puutuvate küsimuste osas, mis kaasab selle organi ka sisulistesse küsimustesse. Juhatuse liikmete arvu vähendatakse viielt kolmele, mis on otsene kokkuhoid asutuse tegevuskuludelt. Eelnõu seab täpsemad nõuded rahvusringhäälingu saadete, programmide ja muude meediateenuste sõltumatusele ja erapooletusele ning vastamisele põhikirjale ja ajakirjanduse kutse-eetikale. "Eesmärkide ja ülesannete senisest täpsem sõnastamine võimaldab paremini hinnata rahvusringhäälingu tegevust ning võtta kasutusele meetmeid eksimuste ennetamiseks," ütles kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps. "Avalik-õiguslikku ringhäälingut peetakse üldiselt väga usaldusväärseks ning see on suure osa elanikkonna jaoks põhiline teabeallikas, mistõttu tähtsustub avalik-õigusliku ringhäälingu poolt antava teabe erapooletus ja tasakaalustatus," sõnas Reps. "Need on ühed olulisimad rahvusvahelised nõuded, mis avalik-õiguslikele ringhäälingutele esitatakse ning eelnõuga tuuakse need seaduses senisest selgemini esile." "Kui varasemalt esitas Eesti avalik-õiguslik ringhääling oma tegevusest ülevaate kultuurikomisjonile, siis eelnõu vastuvõtmisel esitab juhatuse esimees suulise ja kirjaliku ülevaate Riigikogu täiskogule," selgitas Reps. "Sellega tähtsustatakse avalik-õigusliku ringhäälingu rolli ühiskonnas, luukase võimalus laiapõhjaliseks aruteluks Riigikogus ja mõttevahetusse kaasatakse laiem avalikkus." Repsi sõnul vajab põhjalikku analüüsi ka praegune rahastamismudel, mis on rahvusringhäälingu jätnud võrreldes erakanalitega suhteliselt halba positsiooni. "Tuleb otsustada, kuidas lisaks iga-aastastele riigieelarvest saadavatele summadele tuua avalik-õiguslikule ringhäälingule lisaraha."

19.01.10 Simson: koalitsioon pärsib töökohtade loomist

Sulge

Täna, 19. jaanuaril ei toetanud koalitsiooni erakonnad rahanduskomisjonis Keskerakonna algatatud töökohtade loomist soodustavat eelnõud, mille järgi ei pea töötu tööle võtmise eest maksma sotsiaalmaksu. Simson ei nõustu rahanduskomisjoni esimehe väitega, justkui sooviks Keskerakond eelnõu muutmisega murda sisse lahtistest ustest. "Valitsuse töökohtade loomise kava võimaldab vaid 5000 uue töökoha loomist, mida on sama palju kui tuli uusi töötuid jaanuari esimese kahe nädalaga." Simson märkis, et eelnõu jõustumine ei too riigile lisakulu. Tema sõnul võidab sellest nii riik kui ka inimene. "Kehtiva seaduse järgi tasub riik töötu eest ühes aastas 6787 krooni sotsiaalmaksu ning 12 000 krooni toimetuleku toetuse eest. Keskerakonna algatatud eelnõu kohaselt tasuks riik töötu tööle võtmise eest 17 226 krooni aastas, kuid töötaja hakkaks maksma tulumaksu ega vajaks enam toimetulekutoetust," selgitas Simson. "Seadusmuudatus motiveerib uute töökohtade loomist. Tööandjale oleks sotsiaalmaksuvabastus oluline kergendus, mis võimaldab tal jätkata oma tegevust," märkis Simson. "Et kehvades majandustingimustes ellu jääda, on tööandjad sunnitud otsima võimalusi, kuidas hoida kõrvale maksude maksmisest. Eelnõu aitab ennetada olukordi, kus inimesi võetakse tööle nö mustalt, tagamata ravikindlustust ja pensionistaaži," lisas Simson. "Samuti võidavad lisatuluga praegu raskustes olevad pensioni-ja haigekassa." Eelnõu järgi ei pea tööandja maksma töötaja eest sotsiaalmaksu kuni kahe kuupalga alamäära ulatuses. Et saada maksuvabastust, peab see isik olema kolm kuud töötuna ametlikult registreeritud ning sotsiaalmaksu vabastus tööandjale kehtib 12 kuud alates töölevõtmise hetkest, maksuosa tasub riik. Kahekordne sotsiaalmaksu alammäär on 2871 krooni kuus.

19.01.10 Kesknoored: Lukas otsustab noortele "sobilike" huvialade üle

Sulge

Keskerakonna noortekogu on kindlal seisukohal, et Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on selgelt asunud hävitama opositsioonierakondade noorteorganisatsioone, jättes need edaspidi riigipoolsest rahastusest ilma. Keskerakonna noortekogu on kindlal seisukohal, et Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on selgelt asunud hävitama opositsioonierakondade noorteorganisatsioone, jättes need edaspidi riigipoolsest rahastusest ilma. Keskerakonna noortekogu esimehe Tiit Teriku sõnul on haridus- ja teadusministri kavatsused ilmselged ja läbinähtavad-maha suruda noorte opositsionääride leer, valides noortele vastavalt oma suvale sobivaid ja sobimatuid huvitegevusi. "Pidevalt räägime sellest, kui oluline on meie riigi jaoks laia silmaringiga, ühiskondlikult ja poliitiliselt arenenud ning aktiivsed noored, kes peaksid Eesti elu edasi viima ja Eesti tulevikku ehitama hakkama. Kuskohast veel peaksid noored poliitikud siis tulema, kui mitte poliitilistest noorteorganisatsioonidest?" arutleb mitmel aastal Haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutseva Noortepoliitika nõukogu liige olnud Terik. "Järgmiseks võib minister oma suva järgi välistada kõik keskkonnahariduslikud üle-Eestilised noorteorganisatsioonid. Lukase otsus on poliitiliste noorte räige diskrimineerimine ning ühtede noorte eelistamine teistele, mis on teravalt ebaeetiline. Kesknoored on oma 5000 liikmega üks suurim noorteorganisatsioon ja vastab kõigi parameetrite järgi aastatoetuse kriteeriumitele." Tänases Eesti Päevalehes nimetab Lukas end ehitajaks, mitte lammutajaks. Kas noorte huvialade üle otsustamine ka selle põhimõttega kokku käib, ei ole Terik veendunud. Keskerakonna noortekogu juhatuse liige Priit Kutseri sõnul on IRLis tehtud otsus, et IRLi noored koduministeeriumilt sellel aastal raha otse ei küsi. "Me ei saa välistada, et IRLi ja ka Reformierakonna noored seda kaudselt ei tee. Mõtlen läbi nii-nimetatud mitte-poliitiliste noorteorganisatsioonide," lisas Kutser. "Võib vaid spekuleerida, kuskohast tulevad võimuerakondade noortekogude tegevuse finantseerimiseks rahad. Kindlasti tuleb täpsemalt uurida, millistele nii-öelda mittepoliitilistele organisatsioonidele haridus- ja teadusministeerium raha eraldas ja eraldab ning kes nende taga tegelikult seisavad. Ma ennustan, et nüüdsest hakatakse erinevaid nn mitte-poliitilisi organisatsioone looma, nagu seeni pärast vihma. Usun, et paljud sellised on IRLi ja Reformierakonna poolt juba ammu loodud." Kutser lisas, et üks viis opositsioon lammutada on lõigata läbi opositsioonis olevate erakondade noorteorganisatsioonide rahastus. "Täpselt, nagu saavad parlamendierakonnad igaaastast toetus riigi käest, on õigus ka poliitilistel noorteorganisatsioonidel saada riigifinantseeringu osaliseks," tõdes Kutser. "On teada-tuntud tõde, et mängureegleid mängu ajal ei muudeta, vaid seda tehakse enne mängu. Lukas on selle tava vastu nüüd rängalt eksinud."

18.01.10 Varek: Eesti halduskorraldus on ajale jalgu jäänud

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek ei nõustu peaministri väitega, justkui Eesti ei vajaks haldusreformi. Vareki sõnul on haldusterritoriaalne korraldus jäänud jalgu 21. sajandi vajadustele. "Kohaliku omavalitsuse üksuste autonoomia on saanud viimastel aastatel riivatud ning jäik õiguslik regulatsioon ei võimalda kohaliku omavalitsuse õiguslikus ja organisatsioonilises korralduses kasutada paindlikke lahendusi," märkis Varek. Vareki sõnu kasvab üha enam kohalike omavalitsuste liitude tähtsus, kuid nende klubiline töö on vaja vormida seadusekeelde. "Peale selle on vaja viia maavanema institutsioon õiguslikku vormi just uues võtmes, sest et tema meeskond on jäänud küllalt väikeseks ja tal on praktiliselt ainult järelevalve funktsioon," märkis Varek. Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ütles, et omavalitsuste tulubaas on tänu valitsuskoalitsiooni poliitikale kokku tõmmatud. "Paljud omavalitsused on nii väiksed, et nende eelarve täna moodustub ainult õpetajate palgast, lasteaiaõpetajate palgad, vallavalitsuse töötajad ja veel mõnest üksikust muust kulutusest," tõdes Sarapuu. "Kuidas on omavalitsustel võimalik sekkuda sellesse, et inimesed tööd ei kaotaks, tööpuuduse olukorda leevendada või ettevõtluskeskkonda muuta või enamgi veel, et kui sellel territooriumil ei jäägi enam õieti kooli." Sarapuu ütles, et puuduvad standardid, mille alusel üldse hinnata, milline on omavalitsuse suutlikkus. "Regionaalminister võiks välja töötada standardid, mille alusel võiks hinnata omavalitsuse suutlikust - kas tal on piisav suurus, kas ta saab selle või teise asjaga hakkama, ja siis näiteks minister või ka valitsus või ükskõik, milline see koosseis on, hindab, kas vastavalt standarditele pakutakse teenuseid ja need teenused on niisugused, mida inimesed vajavad ja rahuldavad inimesi," sõnas Sarapuu.

18.01.10 Sotsiaalministril tuleb selgitada puudust hooldusravis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, sest Eestis saab hooldus-ja taastusraviteenusteid mitmeid kordi vähem inimesi kui on selleks nõudlus. "Meid teeb murelikuks, et olukorras kus inimeste vaesus on viimase paari aasta jooksul pidevalt suurenenud, on taastus- ja hooldusravis järjest kasvanud patsientide omaosalus, mistõttu jääb vastav ravi paljudele kättesaamatuks," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Sõltumata uuringukeskuse Praxise möödunud aasta lõpus valminud uuringus viidati, et hooldusteenusest on hooldushaiglates rahastamisega kaetud ainult 21% ja koduhoolduse korral vaid 15% vajadustest. Eesti Demograafia Instituudi andmetel vajaks üle 65-aastastest inimestest kõrvalist abi umbes 25%, samal ajal kui suudetakse pakkuda vaid 5,6 %. " Tuusi sõnul kinnitab sama ulatuslikku puudujääki hooldusravis ka rahvusvaheline võrdlus, mille järgi pakub Eesti vajadusest lausa 4-5 korda vähem hooldusteenuseid. "Erilist muret tekitab sotsiaalministri suhtumine, et hooldusravi osakaalu tõstmiseks tõsteti oluliselt just inimeste omaosalust, kus patsient peab iga ravipäeva eest maksma 101 krooni," märkis Tuus. "Kuus üle 3000 krooni suurune tasu käib töötutele, eakatele ja teistele väikesetululistele selgelt üle jõu ja muudab ravi kättesaamatuks. Siiani omaosalust hooldusravi esimese 30. päeva eest ei olnud. Veelgi halvem on olukord taastusravis, mil isegi tervishoiu kõige jõukamatel aastatel 2007 -2008 kasvas omaosalus kolm korda kiiremini kui teistes raviliikides." Sellest tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: Miks saab Eestis hooldus-ja taastusraviteenusteid mitmeid kordi vähem inimesi kui on nõudlus hoolimata rahastamisvõimaluste kasvust viimastel aastatel, mis omakorda viitab sellele, et meditsiiniteenuste pakkumine on muutunud ebaefektiivsemaks? Miks olete ministrina ja Haigekassa Nõukogu esimehena läinud kergemat vastupanu teed et laiendate hooldusravi teenust just inimeste omaosaluse ehk oma rahakoti arvelt? Kui paljudele patsientidele jääb omaosaluse märkimisväärse tõusuga nüüd teenus kättesaamatuks, millel võivad olla haiguse kulu seisukohalt äärmiselt rasked tagajärjed? Miks isegi kõige jõukamatel aastatel 2007 -2008, mil tervishoiu rahastamine oluliselt kasvas, tõusis taastusravis omaosalus kolm korda kiiremini kui teistes raviliikides ja teenuse kättesaadavus järjest kahanes? Miks on diagnostikaseadmete soetamise, renoveerimiste, ehitamiste st. tehnilise võrgu arendamise ja personali palkade kõrval jäänud Eestis tahaplaanile arstiabi kättesaadavus ja mida minister ja valitsev koalitsioon on olukorra muutmiseks ette võtnud? Kui suure osa patsientide vajadustest rahuldavad praegu koduõed ja miks nende osa marginaalne? Miks ei ole sotsiaalministeerium soovinud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas hakata välja koolitama geriaatreid? Vananeva elanikkonna puhul oleks see üsna oluline, pealegi tunneb Eesti suurt puudust eakate haigustega kursis olevatest spetsialistidest. Hooldusravi osakaalu kasvuga geriaatrite vajadus aina kasvab. Kas lähitulevikus, kus valitsuse prognoosi järgi hakkab meie majandus taas kasvama ja sotsiaalmaksu enam laekuma, on plaanis patsientide omaosaluse suurust järel- ja hooldusravis vähenda? Milline tulevik ootab ees Keila Taastus -ja Hooldusravi keskust?

15.01.10 Keskerakond esitas haridusreformi eelnõule ligi sada muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada traditsioonilise ja tugeva Eesti kooli jätkusuutlikkus. Keskerakonna peamine seisukoht on, et gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine peab olema vabatahtlik. "On oluline, et omavalitsused saaksid kaaluda oma võimalusi ja puudujääke ise ning langetada otsus koolide jätkamise või sulgemise kohta vastavalt kohalikele oludele," ütles endine haridusminister Mailis Reps. Repsi sõnul peavad sama taseme õpilastel olema ühesugused õigused. "Muudatusettepanekutega saavad gümnaasiumiõpilased samad soodustused, mis on kutsekoolide õpilastel - kaugemate piirkondade lastel on õigus õppetoetusele, õpilaskodule ja tasuta koolilõunale," selgitas Reps. "Kutsekoolide pidajaks saavad omavalitsused - nii nagu see on ka gümnaasiumide puhul." Keskharidusastme õpetajatele tagatakse 20 % suurem töötasu alammäär, mis laieneb nii gümnaasiumide kui ka kutsekoolide õpetajatele. Repsi hinnangul ei piisa tänapäeva ühiskonnas üksnes põhihariduse omandamisest. "Teeme kohustuslikuks jätkata õpinguid pärast põhikooli lõpetamist kutsekoolis või gümnaasiumis vähemalt 19-aastaseks saamiseni."

15.01.10 Savisaar: projektiparteidest ja vabast ajakirjandusest

Sulge

Täna toimub Lääne-Virumaal Vinnis Keskerakonna fraktsiooni nõupidamine, kus põhirõhk asetatakse keskerakondlaste tööle parlamendis sellel kevadel. Nõupidamisel esines ettekandega Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes kirjeldas oma arusaamu poliitilistest müütidest Eestis enne 2011. aasta parlamendivalimisi. Savisaar pidas tõenäoseks uue projektipartei tekkimist üheks korraks ja praeguste parempoolsete valitsusparteide kõrvale, kes on end avalikkuse silmis diskrediteerinud ja seetõttu neile hääli ei anta. Projektiparteid luuakse tavaliselt vaid ühtedeks valimisteks ja need tekitavad valijate seas küllalt palju segadust, aga varisevad ka peatselt kokku. Savisaar tuletas meelde, et projektiparteisid on valijate eksitamiseks asutatud varemgi. "Seda oli Res Publica, kes küll tõi Juhan Partsi peaministriks, aga ei suutnud seda võimu hoida; seejärel rohelised, kes moodustasid isegi oma parlamendifraktsiooni, kuid osutusid peatselt IRL-i taskuparteiks. Veel üks katse tehti Rainer Nõlvaku Minu Eestiga, kuid see ei saanud üldse jalgu alla. Küllap varsti tõuseb päevakorda Indrek Tarandi populaarsuse ära kasutamine parempoolse protestipartei eesotsas, millel aga pole suurt tulevikku," ütles Savisaar. Keskerakonna esimees ennustas enne riigikogu valimisi valimisliitude taastamist üleriigilisel tasemel. "Kindlasti tõstetakse see küsimus enne valimisi üles," ütles Savisaar. "Asja esitatakse nii nagu oleks valimisliidud demokraatia lähtekohaks ja nende taastamine lisaks juurde demokraatiat ja avatust meie ühiskonnale. Öeldakse, et parteid on võimu monopoliseerinud, lausa erastanud riigikogu fraktsioonid ja nüüd on vaja taastada valimisliidud ka üleriigilisel tasemel." Savisaar arvas, et valimisliitudele tagasimineku üheks põhjuseks saab olema parempoolsete parteide sponsorite ringi ahenemine, kuid selle eest riigi rahade julgem ümberkantimine ja vastutamatus selles osas, mida eriti selgesti oli näha enne kohalikke valimisi. Savisaar soovitas õiguskaitseorganitel aktiivsemalt tegeleda mittetulundusühingute kaudu laiali jaotatud riigi rahaga ning uurida, kui suur osa sellest läks tegelikult ühel või teisel kujul valimiskampaaniasse. "Praegusel majanduskriisi raskel ajal pandi 2010.a. riigieelarvesse kümneid miljoneid kroone mitmesugustele kolmanda sektori ühendustele, millest vähemalt osa näivad olevat parteide variorganisatsioonid. Pole mingi saladus, kuidas riigi poolt rahastatud omanike keskliit kandis Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri valimiskampaania kogu raskust," ütles Savisaar. Keskerakonna esimees täheldas ka avalik-õigusliku ringhäälingu laialdast kasutamist valitsusparteide propagandaks. "Meedias võitlevad kaks doktriini, nimetaksin neist ühte Georg Pelisaare demokraatlikuks doktriiniks, mille kohaselt meedialt nõutakse objektiivsust ja sõltumatust, ajakirjanikele antakse tööd ja inimestele igakülgset informatsiooni. Selle doktriini kohaselt on üles ehitatud Tallinna munitsipaalmeedia, kes tugevdab oma positsioone. Sellele vastandub aga Margus Allikmaa doktriin, mille kohaselt on üles ehitatud rangelt Reformierakonnale ja IRLile järelekiitev ajakirjandus. Vähem lojaalseid ajakirjanikke lihtsalt kihutatakse töölt minema ja nendele, kes söandavad valitsust kritiseerida, sõna ei anta." Savisaar avaldas arvamust, et Allikmaa ja Pelisaare doktriinid on kaks teed Eesti ajakirjanduses, mille vahel ajakirjanikud peavad valima.

15.01.10 Savisaar hoiatas Ansipi valitsuse "skeemitamise" vastu laenudega

Sulge

Lääne-Virumaal Vinnis toimunud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõupidamisel hoiatas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar valitsust liigse laenamise ja kahtlaste laenuskeemide kasutamise eest. Savisaar tuletas meelde, kuidas kasvab valitsuse võlakoormus, samal ajal kui omavalitsuste laenud on jäänud senisele tasemele. "Kui 2008.a. oli keskvalitsuse võlg 4,1 miljardit krooni, siis 2010.a. prognoositakse võla kasvu juba 14,2 miljardile kroonile," ütles Savisaar. "Kui keskvalitsus selle juures räägib, et Tallinna laenukoormuse kasv 124 miljoni krooni võrra on see, mis euro tuleku ohtu seab, siis on see enam kui kohatu." Savisaare sõnul on tekkinud absurdne olukord, kus vabariigi valitsus ja riigifirmad laenavad oma kulude katteks miljardeid, samas kärbib riik kohalike omavalitsuste eelarveid ja keelab neil investeeringuteks laenu võtta. Veel kummalisemaks hindas Savisaar valitsuse "skeemitamist laenudega". Savisaar tuletas meelde, kuidas valitsus andis 800 miljonit krooni laenu riigiettevõttele AS Tallinna Sadam, et ise seejärel sama raha sadamast dividendidena välja võtta. "Kusjuures antud laenuraha oli ju Ansipi valitsuse poolt laenatud," märkis Savisaar. "Sisuliselt sama skeemi kasutati ka skandaalse Eleringi 3,2 miljardi suuruse tehingu puhul. Siin aga oli laenuvõtjaks riigile kuuluv aktsiaselts, mis laenuga tasus teisele riigi aktsiaseltsile (Eesti Energia), mis omakorda kohustati riigile eelarvepositsiooni parandamiseks taas dividende maksma. Ükskõik, kui nutikateks neid skeeme nimetada, jätkusuutlikud ei ole nad kohe kindlasti mitte. Pealegi, kogu see nii öelda kaval mäng käib tavalise maksumaksja kulul ja arvel." Riigikogu Kekserakonna fraktsioon hoiatas valitsuse niisuguste sammude eest, mis võivad eelarve jätkusuutlikkuse tasakaalust välja viia ja panna ohtu ka ülemineku eurole. Selliste sammude hulka kuuluvad Keskfraktsiooni hinnangul riigieelarve defitsiit, laenukoormuse kasv, trikitamised aktsiatega ja riigiettevõtete laenudega.

14.01.10 Keskerakond pärib aru maavanemate otstarbekuse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile arupärimise, milles minister peab vastama maavanema ametikoha otstarbekuse kohta. Sepp ütles, et maavanema institutsioonist on aastate jooksul saanud üha väheneva tähtsusega ametikoht, mis on sisuliselt taandunud võrreldavaks Siseministeeriumi osakonnajuhataja positsiooniga. "Arvestades valitsuse viimase aja kaadripoliitilisi otsuseid ning selle ametikohaga kaasnevate sotsiaalsete tagatiste läbipaistvuse olulisust soovime me laiemat arutelu selle ametikoha funktsioonide, ametisse määramise praktika kohta ning ka konkreetseid põhjendusi maavanemaid puudutavatele otsustele," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp. "Kuna tegemist on riigiametnikega, peab muuhulgas maavanemate töö tasustamine olema võimalikult läbipaistev, põhjendatud ja õiglane nii samal positsioonil olevate kolleegide kui kogu avaliku teenistuse ametnikkonna kui süsteemi suhtes," märkis Sepp. Tulenevalt eelkirjeldatud probleemipüstitusest palub Keskerakonna fraktsioon ministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Millised on Vabariigi Valitsuse põhimõtted maavanema kandidaatide valikul. Milliste avaliku teenistuse üldiste põhiväärtustega on need kooskõlas? 2. Kes määrab ja kes teeb ettepaneku konkreetse maavanema sotsiaalsete tagatiste määramiseks. Millest ettepaneku tegija lähtub? 3. Palun loetlege kõigi hetkel ametis olevate maavanemate põhipalgad, neile makstavad lisatasud, preemiate ja tulemustasude maksmise juhtumid ja suurused 2009.aastal ning nende maksete tegemise põhjendused. 4. Milliste kriteeriumide alusel hindab Vabariigi Valitsus maavanemate tööd? 5. Kas ja kuidas Vabariigi Valitsus järgib maavanemate palkade määramisel ja diferentseerimisel võrdse kohtlemise põhimõtteid? 6. Arvestades tuntavaid palgakärpeid avalikus teenistused, siis kas need on puudutanud ka maavanemaid? Kui jah, siis keda ja millises summas? 7. Kuidas on korraldatud ja kuidas peetakse maavanemate puhul arvestust transpordikulude osas? Kas maavanemate kasutuses olevate autode pealt makstakse ka erisoodustusmaksu? 8. Kui suured on riigi kulud maavanemate siseriiklikele lähetustele ning kui suured on need iga maavanema puhul eraldi? Kes ja kuidas hindab nende lähetuste eesmärgistatust? 9. Kuidas on korraldatud Hiiu- ja Saare maavanema liikumine mandri ja saarte vahel? Kui palju nendest sõitudest on kompenseeritud seoses tööga ja kas maavanemad maksavad sõitude eest ka ise? 10. Millise hinnangu annate Teie ministrina praeguste maavanemate töö tulemustele ning milline on maavanemate panus haldusreformi ettevalmistamisel ja plaanitaval läbiviimisel?

14.01.10 Reps: Uus õppekava jätab arvestamata koolieluga seotud ühenduste arvamuse

Sulge

Täna Vabariigi Valitsuses vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad ei arvesta koolijuhtide ühenduse, lastevanemate liidu, õpilasomavalitsuste liidu ja teiste koolieluga vahetult seotud ühenduste seisukohti, ütles endine haridusminister Mailis Reps. Repsi sõnul tulnuks enne vastu võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning pärast seda õppekava. "Ei ole arusaadav, miks pidi valitsus õppekavad just täna vastu võtma, kui Riigikogu kultuurikomisjon korraldab laiapõhjalise arutelu sellel teemal alles järgmisel nädalal," märkis Reps. Reps ei nõustu haritusminister Lukase väitega, justkui laiapõhjaline arutelu parlamendis politiseerib pedagoogilise küsimuse. "Lukas ei peaks kartma demokraatiat. Kui vaadata arutelu, mis on toimunud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse üle, siis on see andnud erinevatele huvigruppidele kaasarääkimise ja oma tahte väljendamise võimaluse," rõhutas Reps. "Pikk arutelu pole politiseerimine, vaid muudab sisu paremaks." "Selleks, et õppekava muuta, tuleb öelda, mis vanas on halvasti. Nii nagu Lauri Leesi rõhutas, et kehtiva õppekava alusel on Eesti Pisa tabelis teisel kohal," ütles Reps. Reps leidis, et enne uue õppekava vastuvõtmist tuleb seda rakendada pilootkoolis, et leida võimalikud kitsaskohad. "Õppekava ei koosta vaid minister ning me tunnustame kõiki spetsialiste, kes on töötanud uue õppekava kallal, nüüd tuleb leida kõigi huvigruppide vahel konsensus," märkis Reps.

13.01.10 Minister Jänes peab selgitama valitsuse tegevusetust Euroopa kultuuripealinna projektis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna ja SDE fraktsiooni liikmed esitasid täna kultuuriminister Laine Jänesele arupärimise, et minister selgitaks, miks pole valitsus täitnud oma kohustust rahastada riigi algatusel Eestisse taotletud Euroopa kultuuripealinna projekti. "Valmistumine Eestit Euroopas tutvustavaks ürituseks käib juba täiel hool," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp. Tallinna taotluses esitatud kultuuripealinna programmi eelarve aastateks 2007-2012 oli kokku 37 miljonit eurot. Taotluses oli kirjas: "linn kavatseb rahastada ligikaudu 1/3 programmikulutustest; eeldatakse et keskvalitsus rahastab samuti 1/3 kulutustest ja ülejäänud osa tuleb muudest allikatest". "Sarnast rahastamise skeemi kasutab ka Turu linn," märkis Sepp. Sellega seoses soovib Keskerakonna fraktsioon minister Jäneselt vastuseid järgnevatele küsimustele: 1) Tallinna linn on SA Tallinn 2011 eelarvesse panustanud perioodil 2007-2010 59,2 miljonit krooni. Kui suures ulatuses on panustanud riik kultuuripealinna projekti? Seejuures palume sinna summasse mitte arvestada investeeringuid, mis ei lähe ei linna ega riigi puhul ettenähtud rahastamise puhul arvesse. Europarlamendi otsus, millega määratakse Euroopa kultuuripealinnade valiku kord ja kriteeriumid aastateks 2007-2019 ütleb selge sõnaga, et kultuuripealinna kultuuriprogramm peab olema loodud spetsiaalselt kultuuripealinna aastaks ja Euroopa mõõtmega. Seega programmi tingimused välistavad tavapärase kultuurielu riigieelarvest toetamise ja investeeringute tõlgendamise kultuuripealinna eelarve osana. Samuti ei saa kleepida kõikidele kultuurisündmustele juurde kultuuripealinna silti, vaid programmi otsustab SA loomenõukogu ja kinnitab SA nõukogu ning ainult need üritused on ametliku programmi osa. 2) Meediast on käinud läbi, et riik panustab kultuuripealinna 300 miljonit krooni. Kuidas on see arv saadud? 3) 2008 a suvel esitas Tallinn Brüsseli valikukomisjonile vahearuande ja 5. novembril 2008 oli monitooringukoosolek Brüsselis, misjärel esitas valikukomisjon koosoleku kohta raporti. Raportis avaldatakse rahulolu, et linna rahastus on garanteeritud ja ollakse mures, et riigi rahastus on jätkuvalt "kavandatud", aga mitte "formaalselt kinnitatud". Raport sõnastab konkreetselt, et tuleb esitada täiendavad garantiid projekti riigipoolse rahastamise kohta. Kas tänaseks on olemas garantii riigipoolse rahastamise kohta? 4) Kas poliitiline vastasseis paneb kultuuriministrit teadlikult aasta kultuurisündmust alarahastama? 5) Kui igal pool toonitatakse, et tegemist on kogu Eesti projektiga, aga mitte Tallinna eraasjaga, siis miks jäetakse rahastus selgelt vaid Tallinna mureks?

12.01.10 Keskkonnaministril tuleb selgitada miljardite tuulde laskmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärimise, milles ministril tuleb selgitada, miks riik lasi keskkonnaministeeriumi ametnike haldussuutmatuse tõttu saastekvoodi miljarditel tuulde lennata. "Saastekvootidega kauplemise süsteem loodi EL alusel ning see käivitus 2005. aastal," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi. "Kauplemissüsteem on seni maailmas ainulaadne, kuna selles ei kauple mitte riigid, vaid kohustuslikus korras kõik ettevõtted, mis tegutsevad teatud eriti saastavates valdkondades (energia tootmine, raudmetallide tootmine ja töötlemine, ehitusmaterjalide tootmine, paberi ja papi tootmine ja töötlemine, lennundus)." Laasi ütles, et sellisel kujul on tegemist keskkonnakaitse nn majandusliku meetodiga, kus turusituatsioon hakkab ettevõtjaid stimuleerima kasvuhoonegaaside emissiooni vähendama. "Süsteem näeb ette, et ettevõtetele jagatakse saastekvoodid liikmesriikide poolt koostatud jaotuskavade alusel, mille peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon," märkis Laasi. "Jaotuskava alusel jagatud saastekvootide hind kujuneb vabalt ettevõtete vahelise kauplemise käigus. Praegu on käimas kaupemissüsteemi II faas (2008-2012), esimene faas kestis aastatel 2005-2007.a." Laasi ütles, et 26. novembri "Eesti Ekspress" avalikustas loo "Riik lasi saastekvoodi miljarditel tuulde lennata", kus toodi välja keskkonnaministeeriumi ametnikud, kelle tõttu jäid Eestil saamata miljardeid kroone. Edasi kirjutab nimetatud ajaleht, kus müügiprotsessis reaalselt riikidega suhtlev peaministri nõunik Anna Sulling kinnitab, et keskkonnaministeeriumi ametnikud magasid tõepoolest parima müügiaja maha. Keskerakonna fraktsioon esitas keskkonnaministrile järgmised küsimused: Kas põhimõtteliselt peate keskkonnaministrina tänast saastekvoodi süsteemi üldse õiglaseks ja eetiliseks? Millised on need argumendid, mis õigustavad lubatud Läti heitkoguste edukat müüki ning Eesti müügi mittetoimumist? Kui suureks hindate antud loo valguses Eestile saamata jäänud tulu? Millises etapis on hetkel lubatud heitkoguste müügi läbirääkimisprotsess? Kas olete võtnud oma haldusalas kasutusele meetmeid, et antud juhtumist edaspidiseks õppida? Kas Eestil on saaste vähendamise “kliimaprogramm” ja kui on, siis millised on emissiooni eesmärgid?

11.01.10 Haridusminister peab selgitama koolilõuna kärpimist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele arupärimise, milles minister peab selgitama koolilõuna vähendamist kutsekooli noorte arvelt tervelt 4 miljoni krooni võrra. "Tänases majanduskriisis on veelgi selgemalt välja tulnud kuivõrd oluline on kutsehariduse kvaliteedi tõus,"ütles endine haridusminister Mailis Reps. "Heade meistrite ning erialaklasside kõrval on vajalik tähelepanu pöörata võimekate noorte jaoks kutsehariduse atraktiivseks muutmine. Koolilõuna ja erialaste stipendiumite sisse viimisega andis riik selge sõnumi, et kutseharidus on hea valik. Täiendavad soodustused mõjutavad põhikooli lõpetajaid langetama oma valikuid kutsehariduse kasuks." Repsi sõnul annab koolilõuna vähendamine just kutsekooli noorte arvelt tervelt 4 miljoni krooni ulatuses aga hoopis vastupidise sõnumi - kutseharidus ei ole enam Isamaa ja Res Publica Liidule riiklik prioriteet. "Unustatud on ka tõsiasi, et kutsekoolides õpivad tihti just sotsiaalselt vähekindlustatud perede lapsed," märkis Reps. "Veelgi enam, kutsekoolid asuvad suurte keskustena paljude laste kodudest kaugel." Reps ütles, et majanduskriisi olukorras, kus Eestis on enam kui sada tuhat töötut on kokkuhoid sooja toidu pealt lubamatu. "Riigieelarvele ei ole 4 miljonit krooni suur summa, seda näitab kasvõi energiaagentuurile suunatavad ligi sadat miljonit, millele ei ole suudetud isegi eesmärki näidata," sõnas Reps. "Samas, lastele kellele soe toit muutub lahjemaks või hoopis kättesaamatuks, on see selge sõnum hoolimatusest." Sellest tulenevalt esitas Keskerakonna fraktsioon haridusministrile järgmised küsimused: Miks Te leidsite, et kutseharidus ei ole enam prioriteetne? Kas huvi kutsehariduse omandamiseks on õppurite hulgas vähenenud? Millistel erialadel ei tulnud grupid kokku ja miks? Kas Teil on uuringuid õppurite perekondade sotsiaalse staatus osas? Kui palju on kutsehariduses noored katkestanud õpinguid majanduslikel põhjustel? Millest tulenedes on vähenenud kutsekooliõpilaste koolilõunale mõeldud summa? Milliseid programme, investeeringuid või muid kulutusi eelistas valitsus kutsekooliõpilaste koolilõunale? Kuidas mõjutab koolilõuna toetuseks mõeldud summa vähendamine õppijaid?

09.01.10 Ratas: Keskerakond eelistab sprindi asemel maratoni

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtus eile Keskerakonna Tartumaa piirkonna liikmetega, kus toimus mõttevahetus riigi ja erakonna ees seisvatest ülesannetest 2010.a Jüri Ratas märkis muuhulgas, et eelseisev aasta ei kujune erakonna jaoks mingiks tormavaks sprindidistantsiks, vaid pigem ühtlaseks, kaugemaid sihte silmas pidades maratoniks, sest Eesti ei vaja poliitilistes otsustes siia-sinna hüplemisi, vaid põhjalikult kaalutud uusi lahendeid, mis tagavad stabiilse arengu. Seejuures pidas ta silmas maksuseaduste, eriti üksikisiku tulumaksu seaduse, muudatuste läbiviimist. Lisaks rõhutas ta tööhõive kui väga terava probleemi kiire lahendamise vajadust, sest töötute arv ületab juba 100 000 ja igapäeva eluga toimetuleku raskustes on sajad tuhanded inimesed. Inimesed peaksid suure ettevaatusega suhtuma majaehituseks uute pangalaenude pakkumistesse ja pankadel tuleks enam mõelda selle üle, kuidas esmajoones tootmise arendamist finantseerida. Oluliseks pidas Ratas suhete parandamist Venemaaga, et sealne põhjatu turunišš võiks saada meie ettevõtete toodangu realiseerimise kohaks.

06.01.10 Tallinnas asutati tsentristlikku maailmavaadet esindavate ülipilaste esindus

Sulge

5. jaanuaril asutati Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) Tallinna klubi. Loodud ühenduse eesmärk on koondada tsentristlikku maailmavaadet omavad üliõpilased ning kõrghariduse omandanud noored, et kujundada tudengisõbralikku kõrghariduspoliitikat. "EKNA Tallinna klubi eesmärk on kõrgkoolis õppivate üliõpilaste huvide kaitsmine üliõpilasesinduste, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil, tõhustada koostööd eri kõrgkooli tudengite vahel ja esindada üliõpilaste arvamust" kommenteeris EKNA aseesimees Jaanus Riibe. "Vajadust kaitsta kõiki tsentristlikku maailmavaadet omavaid üliõpilasi nägime juba mõnda aega, usume, et senine killustatus asendub ühtsusega". Kohale tulnud üliõpilased tõdesid, et valitseva kõrghariduspoliitika suuna jätkamise puhul, muutub üha raskemaks kõrghariduse omandamine Eestis, kõrgharidus kaubastub ja muutub seeläbi üksikute inimeste privileegiks. "Senised üliõpilaskatusorganisatsioonid pole suutnud täita neile pandud ootusi, eelkõige seista tudengite huvide eest. Meie seisame üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste, õppetoetuste säilitamise ja kõrghariduse rahastamise eest," kommenteeris EKNA esimees Jens Raevald. Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) on asutatud 2003 aastal.

30.12.09 Edgar Savisaar kuulutas 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks

Sulge

Täna Raekojas toimunud Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil kuulutas linnapea 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks. Savisaar väljendas muret meedia olukorra pärast. Ta tõi näiteks viimaste päevade uudised valitsusmeedias, mis ilmestavad ka tendentse järgmise aasta meediapildis. "Jutt sellest kuidas müügimaks tõstab bensiini hinda 15-20 senti, käis kontrollimatult eetris kuigi linn seletas kannatlikult, et müügimaks autokütuse hindu ei puuduta, kuna seekäib hoopis teise seaduse alla. Kuna valitsuse poolt aktsiisidega kehtestatud hinnatõusud bensiinile on tõesti rängad, siis püüti selles suurte pealkirjadeja rõhutustega süüdlaseks teha Tallinna linnavalitsust. Või teine väidesellest, kuidas Tallinna linn ülemäärase laenamisega rikkuvat mingeid seadusi.Tegelikult on vanade laenude refinantseerimine ja europrojektide kaasfinantseerimise jaoks laenu võtmine täiesti seaduslik ka Eesti Valitsusemõistes. Tegelikult on Tallinna laenamise jutt üles tõstetud päevil kui riik teatas Eesti Energiast eraldatud ettevõtte tarbeks mitme miljardi krooni laenamisest. Valitsusmeedia tahtis ka siin valitsuse laenukire eest süüdlaseks visandada Tallinna. Või võtame kolmanda näite,€“ jutu sellest kuidas Tallinn uisutajad-lapsed tänavale jätab. Seda ajal kui Tallinn maksab kinni Euroopa iluuisutamise meistrivõistluste läbiviimise Eesti pealinnas, mis tähendab meile miljoneid kroone täiendavaid kulusid! Tegelikult tahtis valitsusmeedia pearahasüsteemi jätkavat Tallinna lavastada jälle süüdlaseks selles, et Vabariigi Valitsus on kõige muu hulgas ka lastespordi rahastamise sisuliselt lõpetanud,"ütles Savisaar. Linnapea hinnangul võtab valitsusajakirjandus presidendi uusaastaintervjuus olnud sedastust, et valimiskampaanias tõde ei loe ja valed töötavad, kui otsest tegevusjuhendit."€žKuigi ma olen kindel, et president tahtis valedevabrikut mitte innustada, vaid hoopis selle eest hoiatada,"€œ tunnistas Savisaar. Üldistades olukorda meedias hoiatas Savisaar, et "€žTegelikult on valel lühikesed jalad, vale ei lähe läbi ja lõpeb sellisele meediale pankrotiga! Mul ei ole seejuures kahju Ansipi parteis ja valitsuses tööta jäävatest meediatehnoloogidest. Mul on siiralt kahju ajakirjanikest, kes oma praegusest leivakannikast kinni hoides tõepoolest arvavad, et valetamine aitab nende töökohta säilitada. Margus Allikmaa juhitavas Rahvusringhäälingus järjestikku juba teise töötajate usaldusisiku koondamine on seda suhtumist veelgi süvendanud ,€“ raadiomajas valitsevaid meeleolusid nimetavad ajakirjanikud omavahel lausa stalinistlikeks. Koondamiste järjekordne laine on käinud üle ka Ekspress Grupist ja Eesti Päevalehest. Uue juhtkonna profiili arvestades on suurem harvendamine ees ka Delfis. Võib ennustada, et reklaamituru troostitu perspektiivi olukorras hakatakse lähikuudel järjepanu sulgema ajakirju.“ Savisaar pöördus ajakirjanike poole hoiatusega "€žMa tahan ajakirjanikele öelda – valedevabrikutel kaovad jalad alt niikuinii. Teie valik on raske: kas säilitada oma hea nimi, mis ongi teie peamine kapital tööjõuturul ja riskida kiire koondamisega,või lasta rikkuda oma nimi võimulolijate upitamisega ning minna põhja koosselle klanniga, väljavaated pärast tööd leida on juba hoopis väiksemad."€œ Linnapea sõnul on Tallinn vaba ajakirjanduse toetamiseks teinud palju ja lubab teha veelgi rohkem. „Me ei ole nõus sellega, et meedia muudetakse pelgalt valitsuspropagandaks. Tuleval aastal alustav Tallinna Televisioon pole lihtsalt sõltumatu alternatiiv valitsusmeediale vaid pange tähele, sellest saab ka üks vähestest lisanduvatest tööandjatest selles valdkonnas.“ Savisaar oli seda meelt,et linnal tuleb astuda veel mõningaid samme, et tagada objektiivse informatsiooni jõudmine linnarahvani. „Arvestades ajakirjanike tõepoolest väljapääsmatuna näivat olukorda on selge, et nad vajavad moraalset tuge,õiguskaitset ja muidugi töökohti. Toetamist vajavad eeskätt need, kes veel vastu peavad ja on säilitanud oma objektiivsuse.“ Linnapea kuulutas 2010.aasta ajakirjanike kaitse aastaks!

30.12.09 Reps: koolitoidu toetust tuleb eelistada kliimauuringute programmile

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb haridus- ja teadusministrile ettepaneku mitte toetada polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamist kutsekooli õpilaste koolilõuna arvelt. "Roheliste häälte ostmiseks määrati haridusministeeriumi eelarvesse 2 miljonit krooni riikliku polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamiseks. Nüüd võetakse see kate hoopis kutseõppurite koolilõunalt," ütles Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps. "Küsimus on valitsuskoalitsiooni poliitilistes prioriteetides. Polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamisega saab oodata, kuid kodust kaugel õppivad noored vajavad koolitoitu kohe." Reps märkis, et kutsekoolide õpilaste hulgas on enam sotsiaalselt vähekindlustatud peredest pärit noori ning kutseõppurid on ka ise selgelt väljendatud toetuse vajadust nii ühiselamute subsideerimise kui ka sooja toiduga. "Valitsus peab arvestama, et paljud õppurid saavad koolis ainukese sooja toidu päeva jooksul," rõhutas Reps. Repsi sõnul aitab just kutsehariduse toetamine paremini Eesti tööjõuressurssi ära kasutada ja vastata paremini tööturu nõudmistele. "Eelmised koalitsioonid seadsid kutsehariduse eelarveläbirääkimistel üheks hariduspoliitika eelistuseks," lisas ta.

18.12.09 Keskerakonna revisjonikomisjoni juhib Enn-Toivo Annuk

Sulge

Täna valis Keskerakonna revisjonikomisjon oma esimeheks tagasi Tallinna Linnavolikogu liikme Enn-Toivo Annuki. Keskerakonna revisjonikomisjoni uus koosseis valiti 5. detsembril erakonna XII kongressil. Erakonna revisjonikomisjoni liikmed on Heido Vitsur, Helle Virt, Andres Kollist, Valeri Ivanov, Simmo Saar ja Taavi Aas.

17.12.09 Reformierakond tuleks koalitsioonist välja heita

Sulge

Keskerakonna Pärnu piirkonna pressiteade Eile toimunud Keskerakonna Pärnu piirkonna aastakoosolekul sõnavõtuga esinenud piirkonna esimees ja Pärnu Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Mart Viisitamme sõnul peaks Toomas Kivimägi praegusest koalitsioonist välja arvama Reformierakonna. "Reformierakond on Kivimägile juba praegu peavalu põhjustanud-hetkel peab uus linnapea aru andma nende tegude eest, mida on korda saatnud Pärnu oravad. Siinkohal on Kivimägi keerulise valiku ees-kas kaitsta koalitsioonipartnerit ja valetada, vassida ning kaotada seeläbi oma toetajaskond või heita oravapartei lihtsalt üle parda," kommenteeris Viisitamm praeguse koalitsiooni võimalikke arenguid. Viisitamme sõnul pole mõtet loota, et Reformierakond peale Järvesalule hüvitise maksmist tekkinud skandaali end parandab. "Nad (Reformierakond) valetavad pidevalt, nii näiteks väitvat linnavalitsuses Jane Mets, et ta ei olnud linna finantsprobleemidest teadlik. Kuigi tegelikkuses oli ta linna rahaasjadest samahästi informeeritud kui rahandusosakonna juhataja," ütles Viisitamm oma ettekandes. "Kindlasti ei saa eetiliseks pidada seda, kuidas käituti Taastusravikeskus Estonia uue juhatajaga-kõigepealt käskis üks nõukogu liige, kes oli väidetavalt reformierakondlane, Järvesalule hüvitis üle kanda ja kui hiljem Kivimägiga probleemid tekkisid, siis tehti Reformierakonnas imestusest suured silmad ja kogu süü veeretati südamerahuga uue juhataja kaela, kes seejärel häbiga ametist vabastati. Selline teguviis peaks kindlasti pälvima koalitsioonipartnerite pahameele ja nagu olen kuulnud, nii mõneski koalitsiooni volinikus sellised tunded ka ärganud on," sõnas praegune Pärnu opositsiooniliider oma ettekande lõpuosas.

17.12.09 Mart Viisitamm jätkab Keskerakonna Pärnu piirkonna esimehena

Sulge

Keskerakonna Pärnu piirkonna pressiteade Eile õhtul aastakoosolekule kogunenud Keskerakonna Pärnu piirkonna liikmed valisid piirkonna esimeheks ka järgmiseks tegevusaastaks Mart Viisitamme. Kandidaate esimehe kohale oli käesoleval aastal kaks, Mart Viisitamm pälvis 78 kohalolnud erakondlase ja Margit Kõrts 11 aastakoosolekul viibinu poolehoiu. Piirkonna uue juhatuse koosseisu liikmeteks valiti Jaanus Ots, Erika Sonntak, Hillar Talvik, Margus Tammekivi, Simmo Saar, Siivi Teinfeldt, Alla Gussarova, Toivo Ninnas, Ranno Künnap, Karmo Konts, Ove Pärtelson ja Ardo Aasa. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Raivo Kaik, Vivian Trei ja Tiiu-Anne Jänes ning piirkonna esindajateks erakonna volikogusse Hillar Talvik, Ranno Künnap ja Herme Endoja. Piirkonna aseesimeestena jätkavad Jaanus Ots, Simmo Saar ja Ranno Künnap.

17.12.09 Endine abilinnapea Simmo Saar: munitsipaalpolitsei töö lõpetamine Pärnus on löök linna turvalisusele ja heakorrale

Sulge

Keskerakonna Pärnu piirkonna pressiteade Täna arutab Pärnu Linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekut likvideerida korrakaitseüksus "Pärnu Munitsipaalpolitsei". Vastavalt linnavalitsuse kavale kavatsetakse koondada direktor, neli inspektorit ja registripidaja ning luua majandusosakonna koosseisu uus ja põhiliselt ühissõidukites piletikontrolliga tegelev korrakaitseteenistus. Endise abilinnapea Simmo Saare sõnul ei anna selline tegutsemine olulist rahalist kokkuhoidu. "Esimesena tuleb arvestada trahvirahade vähenemisega, hetkel laekub mupo väärteomenetluste tulemusena linnakassasse umbes pool miljonit krooni. Ja selle summa sisse ei ole arvestatud piletikontrolöride poolt kogutud trahve. Teiseks tuleb koondatud ametnikele maksta hüvitist ja kolmandaks on ühe inspektori ametikoha allesjätmine majandusosakonna koosseisus lihtsalt raha tuulde loopimine, kuna enne 2006. aastat sellist mudelit kasutati ja üle viie väärteomenetluse ei suutnud linnavalitsus toona aastas teha," kommenteeris praeguse linnavalitsuse kavatsuse otstarbekust Saar. Munitsipaalpolitsei on endise abilinnapea sõnul aga menetlenud aastas keskmiselt kahte tuhandet väärtegu. Saar viitas ka Riigikontrolli poolt Riigikogule 20. jaanuaril 2009 esitatud aruandele "Seadusest tulenevate järelevalvefunktsioonide täitmine valdades ja linnades", milles peetakse oluliseks kohalike õigusaktide ja seadusega omavalitsustele pandud seadusesätete menetlemist omavalitsuste poolt. Samas aruandes viidati ka sellele, et kohalikud omavalitsused teevad üldjuhul väärteomenetlust vähe ja vigaselt. Saare sõnul Pärnul pärast MuPo loomist sellelaadseid probleeme enam polnud-peale üksuse moodustamist tõusis nii järelevalve kvantiteet kui kvaliteet. "Kui munitsipaalpolitsei 2006. kevadel loodi, oli linnavolikogus uue üksuse vajalikkuse üle suur diskussioon. Seekord jäid peale argumendid, mis olid mupo moodustamise poolt," sõnas Saar. "Nüüd, kui arutatakse üksuse likvideerimist, võiksid volinikud samuti huvi tunda inspektorite töö ja üksuse funktsioonide vastu. Hääletades mupo töö lõpetamise poolt, annavad volinikud löögi nii Pärnu turvalisusele, heakorrale kui ka meie riiklikele koostööpartneritele, kellel hetkel niigi raske on," soovitab Saar linnavolikogu liikmetel enne otsustamist otsuse tagamaadega tutvuda.

17.12.09 EKNA üleskutse: Süütame küünlad ausa üliõpilasliikumise toetamiseks!

Sulge

Eesti Keskerakonna Akadeemiline Ühendus (EKNA) kutsub kõiki Eesti üliõpilasi süütama täna küünlad Eesti Üliõpilaskondade Liidu kontori ees ausa ja apoliitilise üliõpilasliikumise toetuseks. "Tänane võitlus parema tuleviku nimel, eeldab ausat ja läbipaistvat tööd üliõpilaste huvide kaitsmisel. Kahjuks on paljud praegused üliõpilasliikumise juhid ületanud "hea tava" ja eetilised piirid, asudes innukalt ellu-viima oma erakondlikke plaane," kommenteeris üleskutset EKNA esimees ja Tartu Ülikooli tudeng Jens Raevald. Tudengitest kesknoored peavad ebaeetiliseks apoliitilise Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja Tallinna Üliõpilasesinduste Ümarlaua kasutamist mõne noorpoliitiku valmiskampaaniaks või kitsa huvigrupi kahtlasevõitu huvide esindamiseks. "Küünalde süütamine EÜL-i kontori ees peaks tänastele üliõpilasliikumise juhtidele tuletama meelde, kelle eest nad peavad seisma. Usume, et meiega ühinevad ka EÜL-i volinikud ja kohapeal töötav personal," sõnas EKNA liige ja endine Eesti Maaülikooli Üliõpilasesinduse esimees Henri Kaselo. Ühine küünalde süütamine toimub Eesti Üliõpilaskondade Liidu kontori ees, aadressil F.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn, algusega kell 17.00.

17.12.09 EKNA korraldab Toompeal aktsiooni sõnavabaduse toetamiseks üliõpilasliikumises

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) korraldab täna Toompeal aktsiooni sõnavabaduse toetamiseks üliõpilasliikumises. Täna kell 11.30 püstitame Toompeale üliõpilasliikumise juhtide kujud, et näidata selgelt Vabariigi Valitsusele, et Eesti üliõpilased ei nõustu hariduse arvelt tehtud riigieelarve kärbetega. Üliõpilasliikumise juhid on seni näidanud selgrootust hariduskärbete vastu võitlemisel ja üliõpilaste huvide kaitsel. Senised juhid on korduvalt keeldunud valitsuse kritiseerimisest. "Viimasel ajal on esinenud kahetsusväärseid juhtumeid, kus a-poliitilise üliõpilasliikumise nime all on esinenud parteide noorpoliitikud, kes selle asemel, et esindada ja kaitsta üliõpilaste huve, püüavad realiseerida oma kitsaid poliitilisi eesmärke" kommenteeris aktsiooni EKNA esimees Jens Raevald. "Mitmed juhtivad üliõpilasliikumise aktivistid on erakondlikult ja läbi riigipoolse rahastamise tugevalt seotud, just seepärast on nad korduvalt loobunud valitsuse vastu astumast, hoolimata olukorrast, kus vähendati õppetoetuseid, lõpetati ära õppelaenu tagasimaksmine, vähendati üldiselt kõrghariduse rahastamist jpm. Kuna aktivistid ise ei julge protesteerida tehtud hariduskärbete vastu, siis oleme püstitanud Toompeale nende kujud-koos üliõpilasliikumise juhtide kujudega nõuame hariduse rahastamise taastamist" lisas Raevald. Üliõpilasliikumise aktivistidest on Eesti Üliõpilaskondade Liidu aseesimees Eimar Veldre endine Rahvaliidu fraktsiooni nõunik, TÜÜL-i esimees Getter Tiirik aktiivne IRL-i liige, aktivist Lauri Läänemets Rahvaliidu Tallinna juht, EÜL-i endine esimees Joonas Pärenson IRL-i aktivist. 10. detsembril tegi Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) Vabariigi Valitsusele pöördumise, kus nõudis üheteistkümne punkti hulgas õppe- ja doktoranditoetuste taastamist endises mahus, õppelaenu intressidelt maksusoodustusi, riigieelarveliste õppekohtade tagamist endises mahus jpm. Eesti Keskerakonna Akadeemiline Ühendus (EKNA) on 2003. aastal asutatud tsentristliku maailmavaatega üliõpilasi ühendav ühendus, mis esindab üle 500 üliõpilase üle Eesti.

16.12.09 Toobal: IRL on kahepalgeline

Sulge

„Kui Tallinnas on Isamaa ja Res Publica liit peamine maamaksu kaotamise eestvõitleja, siis Viljandi linnas hääletasid nad maamaksu tõstmise poolt. See näitab ikka väga selgelt, kui kahepalgeline ja populistlik on nende võitlus maamaksu kaotamise eest,“ ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Viljandi linn tõstis 2010. aastaks maamaksumäära 1,2-lt protsendilt 2-le protsendile. IRL kuulub Viljandis koalitsiooni ning Viljandi linnavolikogu juhib IRL üks juhtpoliitikuid Tarmo Loodus. "Kui Tallinna Linnavalitsus tõstis maamaksumäära 1,2-lt protsendilt 1,5-le protsendile, siis oli just IRL see, kes pahandas liiga kõrge maamaksu pärast ja pidas seda ebaõiglaseks. Nüüd aga Viljandis hääletavad ise maamaksu tõstmise poolt 2-le protsendile. Küüniline käitumine IRLi poolt. Erakond peaks ikka pidama seesugustest küsimustest ühtset joont üle terve Eesti, mitte Keskerakonna ja Edgar Savisaare ründamiseks oma seisukohti kardinaalselt muutma," lisas Toobal. "Tallinna maamaksust tuleva rahaga lõpetatakse 2011. aastaks Tallinna kanaliseerimine." "Ma ei pane pahaks maamaksu tõstmist, sest see on üks võimalikest viisidest, kuidas suurendada omavalitsuse tulusid. Reformierakonna juhitav valitsus on teinud häbematuid kärpeid just omavalitsuste arvelt ning linnad ja vallad peavadki otsima täiendavaid tuluallikaid. Kui Ansipi valitsus poleks vähendanud omavalitsuste tasandusfondi, alandanud neile minevat tulumaksuosa ega kärpinud sihtfinantseeringuid, siis ei peaks omavalitsused maksude näol täiendavaid katteallikaid otsima," ütles Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aseesimees Toobal.

16.12.09 Keskerakond tahab tõhusamalt kaitsta perevägivalla eest

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärk on isikuid tõhusamini kaitsta lähisuhte vägivalla eest ning tõhustada perevägivallaga juhtumite avastamist. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige, endine siseminister Kalle Laanet märkis, et praegu kehtivad õigusaktid ei taga piisavat kaitset lähisuhete vägivalla ohvreid. "Statistikaameti tehtud uuringust selgub, et viimasel aastal on Eesti täiskasvanud elanikest 95 000 kokku puutunud paarisuhte vägivallaga," märkis ta. Kehtiv seadus ei näe ette karistust kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. "Eelnõuga sätestatakse karistus ka keelu esmakordsel rikkumisel, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale," ütles Laanet. "Kui sama tegu pannakse toime vähemalt teist korda või sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega." Eelnõu muudab lihtsamaks ka lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimist, kasutades selleks elektroonilist valvet. Laanet märkis, et lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis praktilised turvameetmed, mistõttu on viimase kolme aasta jooksul lähenemiskeeldu kohaldatud vaid 40 juhul. Alates 2006. aastast on kriminaalmenetluses võimalik kohaldada lähenemiskeeldu isikute suhtes, kes on sooritanud isikuvastase kuriteo. Justiitsministeeriumi uuringu tulemused näitavad, et ajutise lähenemiskeelu rikkumise puhul puuduvad sanktsioonid, mistõttu lähenemiskeelu osapooled ei suhtu lähenemiskeelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt. "Uuringus rõhutatakse, et tegelikkuses puudub ülevaade ajutise lähenemiskeelu rikkumiste ulatusest, kuna politseid alati neist ei teavitata. Selle üks põhjusi on uuringu andmetel just see, et ajutise lähenemiskeelu rikkumisega ei kaasne kahtlustatava jaoks mingeid tagajärgi," lisas Laanet. Ta lisas, et lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad turvameetmed, kindlustamaks kannatanute kaitse lähenemiskeelu saanud isiku võimaliku vägivalla eest

16.12.09 Kesklinn ja Põhja-Tallinn saavad linnaosavanemad

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsustas toetada Aini Härma Kesklinna linnaosavanema kohale ja Karin Tammemägit Põhja-Tallinna linnaosavanema kohale. "Nii Aini Härm kui ka Karin Tammemägi on suure omavalitsustöö kogemusega," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Tallinna Nõukogu toetas nende kandidatuure linnaosavanemateks. Nüüd esitab linnapea Edgar Savisaar nõukogu poolt toetatud ettepanekud Kesklinna ja Põhja-Tallinna halduskogudele arutamiseks." Aini Härm on varem töötanud Mustamäe linnaosavalitsuses spetsialistina, Kesklinna valitsuses haridus- ja kultuurinõunikuna ning siiani oli Härm ametis Tallinna linnavalitsuses arenguteenistuse arengukavaosakonna juhatajana. Aini Härm on Keskerakonna ridadesse kuulunud juba üle seitsme aasta. Härm ütles, et peab Kesklinnas tähtsaks linnaruumi arengut ja selle inimsõbralikumaks muutmist, linna avamist merele, turvalisuse ja liiklusolukorra parandamist. "Kesklinna koolide omanäolisuse säilitamine on samuti oluline," lisas ta. "Jätkuvalt tuleb mõelda sotsiaalse kaitse tagamisele vanuritele ja teistele riskigruppidele." Karin Tammemägi on olnud Loksa linnapea ning Harju maavalitsuse haridusosakonna juhataja. Tammemägi ütles, et tahab Põhja-Tallinnas enam tähelepanu pöörata haridus- ja sotsiaaltööle. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppe kohaselt kuulub Keskerakonnale 7 linnaosavanemat ning sotsidele üks. Tallinna linnavalitsus on ametisse nimetanud Keskerakonna esitatud Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra, Pirita linnaosavanema Tiit Teriku, Lasnamäe linnaosavanema Kalle Klandorfi, Kristiine linnaosavanema Mihhail Korbi. Haabersti linnaosa linnaosavanemaks on saamas Viktor Vassiljev. Sotsiaaldemokraatide ettepanekul on linnavalitsus Mustamäe vanemaks kinnitanud Lauri Laatsi.

16.12.09 Keskerakond algatab tudengeid toetava eelnõu

Sulge

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon algatab täna seaduseelnõu, mille eesmärk on võimaldada tudengitele üheaegselt nii riigi kui ka ülikoolilinna pakutavaid toetusi, mida kehtivad seadused ei luba. Eelnõu koostamisel lähtus Keskerakonna fraktsioon üliõpilaste soovidest ja ettepanekutest, et ülikoolilinna sissekirjutamisel säiliks sõidutoetus. "Tudengid on korduvalt juhtinud tähelepanu, et õpingute ajal elavad nad sageli kahes kohas, kuid kehtiv seadus seda ei arvesta," ütles Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps. Eelnõu vastuvõtmisel muutub praegune "täiendav toetus" vajaduspõhiseks "sõidusoodustuseks". Hüvitise maksmine ei sõltu õppija rahvastikuregistri järgsest sissekirjutusest ega õpitulemustest. See võimaldab üliõpilasel soovi korral registreerida ülikoolilinna elanikuks ja saada seal pakutavaid soodustusi ja toetusi, kaotamata riigipoolseid garantiisid. Repsi sõnul ei saa praegu täiendavat ehk sõidutoetust ka need üliõpilased, kes on rahvastikuregistri järgi ülikoolilinna elanikud, kuid tegelik elukoht mõnes kaugemas omavalitsuses. Seega on kehtiv süsteem paindumatu ega vasta sageli tegelikele oludele ja vajadustele. Seaduseelnõu järgi hüvitatakse õpilasele või üliõpilasele püsivasse või alalisse elukohta sõitmiseks ühistranspordile tehtud kulutused kuni 440 krooni ulatuses kuus. Soodustuse saamiseks märgib õpilane või üliõpilane taotlusele oma püsiva või alalise elukoha, kuhu sõitmiseks ta sõidusoodustust vajab. Lisaks esitab ta õppeasutusele iga kuu esimeseks kuupäevaks hüvitamisele kuuluvad sõidupiletid või muud sõidukulu tõendavad dokumendid. Lisaks antakse seaduses õpilaskonna ja üliõpilaskonna esindajatele senisest ulatuslikumad õigused sõidusoodustuse määramisel kaasarääkimisel ning vastavad otsused tehakse nende ettepanekul.

15.12.09 Edgar Savisaare ja Vilja Savisaare teadaandmine Eesti meediale

Sulge

Meie 1996. aastal sõlmitud abielu on lõppenud ja me oleme esitanud ühise avalduse meievahelise abielu lahutamiseks. Otsus abielu lahutada on meie ühine otsus. Meil puuduvad erimeelsused kooselu lõppemise põhjuste osas ja meie vahel pole muid vaidlusi. Meievahelise abielu lõppemise põhjuseks oli avaliku ja poliitilise elu ühildamatus perekondliku argieluga. Ühel hetkel meie teed lahknesid ja seda vaatamata mõlemapoolsetele üritustele perekonda säilitada. Poliitiliselt esindame endiselt sama maailmavaadet ja loomulikult jätkame koostööd Keskerakonnas. Ka isiklikult oleme jäänud teineteise suhtes mõistvateks kaaslasteks. Meie tütar Rosina on saanud täisealiseks ja omandab käesoleval ajal kõrgharidust Prantsusmaal. Rohkemat sellele avaldusele ei ole meil midagi lisada. Lugupidamisega Vilja Savisaar ja Edgar Savisaar

14.12.09 EKNA üleskutse tudengitele: Registreerige end tallinlasteks!

Sulge

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) kutsub üles kõiki Tallinnas elavaid tudengeid, kes pole veel end tallinlaseks registreerinud, seda tegema. Tallinnasse registreerimine annab tudengile linnakodanikele mõeldud soodustusi. "Registreerimine tallinlaseks, mida saab teha väga lihtsalt linnavalitsuse infosaalides, lihtsustaks oluliselt üliõpilaste elu ülikoolilinnas. Lisaks soodsamale ühistranspordile, toetab Tallinna linn oma linnakodanikke kultuuri-, spordi-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonnas, pakkudes erinevaid teenuseid, mida kõik teised Eesti omavalitsused ei paku," sõnas EKNA aseesimees Jaanus Riibe. Viimastel päevadel on tekitanud üliõpilastes segadust IRL-i poolt läbiviidav kampaania, kus püütakse propageerida tudengite mitteregistreerimist Tallinna linna kodanikuks. EKNA tuletab IRL-i tudengiesindajatele meelde, et elukohavahetus on iga kodaniku põhiseaduslik õigus, mida ei tohiks oma kitsastes parteilistes huvides eirata. EKNA kutsub üles üliõpilasi teavitama juhtumitest, kus ümber registreerimist on püütud takistada-üliõpilased võivad pöörduda nõu ja abi saamiseks EKNA poole Keskerakonna büroosse Toom-Rüütli 3/5, Tallinn. "Läbinähtav on nende noorpoliitikutest tudengiesindajate käitumine, kes serveerivad end nö a-poliitilistena, kaasates enda valimiskampaaniasse esmakursuslasi, kes ei mõista, et neid ära kasutatakse,"sõnas EKNA liige Henri Kaselo. "Eesti Maaülikooli üliõpilasesinduse esimehena tegin koos Tartu tudengiesindajatega pidevalt koostööd linnaga, et linn saaks omakorda üliõpilasi enam toetada. Praegu tundub, et noorpoliitikutest tudengiesindajad töötavad pigem koos oma Toompea vanemate kaasvõitlejatega Tallinna linnale vastu, et realiseerida oma poliitilisi huve, mitte kaitsta üliõpilasi sisuliselt," lisas Kaselo. EKNA peab tähtsaks üliõpilastele oluliste probleemide lahendamist riiklikul tasandil ja vastutustundetuks riigi tegematajätmised serveerida kohalike omavalitsuste süüks. Neljapäeval, 10. detsembril tegi EKNA peaminister Andrus Ansipile pöördumise, kus nõudis üliõpilastele võimalust saada ülikoollinna pakutavaid teenuseid, selleks sinna sisse kirjutades, kuid mitte kaotades elukohast sõltuvaid transporditoetusi.

13.12.09 Simson: maamaksu tuleb riigieelarvest kompenseerida

Sulge

Maamaksust laekuvate tulude vähenemine tuleb omavalitsustele riigieelarvest kompenseerida, praegu kavandatav maksukärbe võib olla põhiseadusvastane, hoiatas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, kommenteerides Isamaa- ja Res Publica Liidu ettepanekut seada maamaksule 960 kroonine ülempiir. Simson lisas, et linnade ja valdade põhiseaduslike ülesannete täitmiseks loob aluse just tulubaas, millest olulisemad on maamaks ja tulumaks. "See on omavalitsuste iseseisva valitsemise alustala. Ettepanek võtta omavalitsustelt maksutulud surub linnad ja vallad tõsisesse rahalisse kitsikusse. Isamaa ja Res Publica Liit ei kipu siin arvestama paljude väikevaldade praeguse rahalise seisuga." "Kuigi valla või linnakodanikule võib maamaksu alandamine esmalt tunduda õiglane, tähendab see, et linnavalitsuselt pole sel juhul enam mõtet abi loota," sõnas Simson. "Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse, nendest vahenditest hooldatakse ja luuakse teede-, kanalisatsooni-ja veevõrke ning tagatakse teised kohalikele elanikele olulised hüved." Arvestades, et riik on niigi vähendanud omavalitsuste tulubaasi, suurendades samal ajal kohustusi, ei suuda omavalitsused maksukärbete korral tagada vajalikke teenuseid. IRLi ettepanek näitab veelkord, et omavalitsusi püütakse käsitleda Vabariigi Valitsuse käepikendusena, eirates nende rolli eraldiseisva demokraatliku võimutasandina. Katsed teha lõikeid ja anda lubadusi omavalitsuste arvelt toonitavad pigem riigi rahakotiga kehva ümberkäimist. Keskerakonna fraktsioon esitas maamaksuseadusele muudatusettepanekud, mis annaks edaspidi võimaluse tasuda maamaksu osamaksetena ka neil, kelle maamaksu arve jääb alla 1000 krooni. "Eesti ei ole jõudnud veel viie rikkama Euroopa riigi hulka ning paljudele inimestele võib olla keeruline korraga 1000-kroonine väljamakse," selgitas Simson muudatusettepaneku vajadust. Keskerakond esitas ka ettepaneku maamaksu piirmäära jätmiseks 20 kroonile. Eelnõu kohaselt tõuseb piirmäär 50 kroonile, mistõttu väheneb kohalikele omavalitsusele laekuv tulu kokku 4,2 miljoni krooni võrra. Kolmeteistkümnel omavalitsusel väheneks maamaksutulu üle 5%. Riigikogu rahanduskomisjon arutab maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekuid esmaspäeval, 14. detsembril.

10.12.09 Tudengid piketeerivad Lukase noortevaenuliku hariduspoliitika vastu

Sulge

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus EKNA korraldab Andrus Ansipi ja Mart Laari noorte ja tudengite vaenuliku poliitika vastase piketi. "Haridusminister Tõnis Lukase eestvedamisel ja peaminister Andrus Ansipi heakskiidul on Vabariigi Valitsus vähendanud tudengite sõidutoetust, ära on võetud maksusoodustus õppelaenu intressidelt, aasta-aastalt on vähendatud riigieelarveliste õppekohtade arvu ning üha rohkem üliõpilasi on sunnitud maksma oma õpingute eest," ütles EKNA aseesimees Jaanus Riibe. "Lõpetatud on õppelaenu kustutamine noortel emadel ja ametnikel, ühiselamud on unarusse jäetud ning vähendatud on kõrghariduse üldist rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma," lisas Riibe. "Seda loetelu võiks jätkata, sest õpilaste ja tudengite vaenulikke otsuseid on Ansipi valitsus palju vastu võtnud." "Pikett toimub Tallinna Linnavolikogu ees seepärast, et tahame ka Tallinna reformierakondlastest ja isamaaliitlastest volinikele selgeks teha, millise noortevaenuliku poliitikaga nende erakonnakaaslased tegelevad. Samas palume abi Tallinna linnalt, et Vabariigi Valitsusele üheskoos selgeks teha, et seesuguse laastava hariduspoliitikaga enam jätkata ei saa," ütles üks piketi korraldaja, EKNA liige Henri Kaselo. Noortekogu Akadeemiline Ühendus korraldab täna kell 15.30 Tallinna Linnavolikogu ees piketi juhtimaks tähelepanu Vabariigi Valitsuse tudengite vastasele tegevusele. Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristlikku ja liberaalset poliitikat toetavaid Eesti noori ühendav iseseisva organisatsiooniga noorteühendus, mis koondab läbi Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse üle 500 üliõpilase. Keskerakonna Noortekogu üheks suurimaks prioriteediks on haridusküsimused, arvestades liikmeskonna vanust ning õpilaste ja tudengite suurt osakaalu liikmeskonnast.

10.12.09 EKNA PÖÖRDUMINE: Tasuta kõrgharidusest

Sulge

Lp Andrus Ansip Peaminister Vabariigi Valitsus PÖÖRDUMINE 10. 12. 2009 Tasuta kõrgharidusest Keskerakonna Noortekogu pöördub valitsuse poole ettepanekuga taastada kõrgharidust omavate noorte toetused. Kuigi valitsuse hinnangul tuleb kogu ühiskonnal panustada solidaarselt eurole ülemineku nimel, siis üliõpilastelt on võetud enam. Noorteühendus on seisukohal, et kärped ei tohi seada ohtu noorte haridusteed ja hariduse kättesaadavust. Ka haridus- ja teadusminister on rõhutanud, et haridussüsteemi õlgadele ei tohi panna bürokraatia valitsemiskulude kärpeid, kuigi just seda on kahe viimase riigieelarvega tehtud. Juhime tähelepanu, et üliõpilased esitasid juba mitu aastat tagasi valitsusele nägemuse vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi loomiseks. Valitsus lubas ka sellega tegeleda, kuid tänaseks on toetuste osas üliõpilaste olukord vaid halvenenud. Minimaalsete õppetoetuste ja tasuliste õppekohtade tõttu on suur osa üliõpilastest sunnitud õppimise asemel täiskohaga tööl käima. Kõrgharidus peab olema kättesaadav kõigile, sõltumata üliõpilase majanduslikust olukorrast, kuid tänased poliitilised otsused (riigieelarveliste õppekohtade vähendamine, kõrghariduse rahastamise vähendamine) viitavad tasulise kõrghariduse suunas liikumisele. Uue süsteemi loomine on hädavajalik, see suurendaks hariduse kättesaadavust ning võimaldaks üliõpilastel õpingutele pühenduda. Tänases olukorras, kus üha enam üliõpilasi õpib tasulistel kohtadel ja ning majanduslanguse tingimuses oma töökoha kaotanud, on tagumine aeg alustada sotsiaalsete garantiide süsteemi loomisega. Majanduslanguse ja riigieelarve kärpimiste tagajärjel on viimase aastaga tudengitelt ära võetud või vähendatud sedagi vähest, mida võis nimetada riigipoolseks toetuseks. Lisaks on tudengite sõidukulud kodu ja ülikooli linna vahel suurenenud ka aktsiisi ja käibemaksu tõusu tagajärjel. Samuti on tudengid juhtinud valitsuse tähelepanu vajadusele kompenseerida riigi poolt transpordiettevõtetele nende loodud sõidusoodustused üliõpilastele. Alates selle aasta 1. juulist ei kustuta riik enam riik õppelaenu lapsevanematele ega avalikele teenistujatele, rikkudes sellega ühtlasi õiguspärase ootuse printsiipi tänaste üliõpilaste suhtes. Sellele lisandub ka järgmisest aastast õppelaenu intressidelt tulumaksu tagastamise kaotamine. Samuti on kärbitud niigi vähestele kättesaadavaid ja naeruväärse suurusega õppetoetusi. Tudengile tähendab see, et alates jaanuarist saab ta aastas 2000 krooni vähem. Lisaks minimaalsetele toetustele puuduvad üliõpilastel jätkuvalt elutähtsad sotsiaalsed garantiid. Kehtiva seaduse järgi peatub suurel osal akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel ravikindlustus. Viimase aasta jooksul lisandunud neid üliõpilasi, kes on sattunud raskesse majanduslikku olukorda ning sunnitud rahaliste vahendite nappuse tõttu viibima õppetööst eemal. Juhime valitsuse tähelepanu sellele, et üliõpilaste heaolu tagamine ei saa olla üksnes omavalitsuste ülesanne, kuna nende eelarvet on kärbitud proportsionaalselt suuremas mahus kui riigi oma. Teeme valitsusele järgmised ettepanekud: 1. taastada üliõpilaste põhiõppetoetus 1000 ja täiendav toetus 500 krooni kuus; 2. taastada endine doktorantide toetuse süsteem; 3. taastada õppelaenu kustutamine noortele vanematele; 4. taastada maksusoodustus õppelaenu intressidele; 5. taastada mõne aasta tagune riigieelarveliste õppekohtade arv; 6. tagada elamisväärsed tingimused ühiselamutes mõistliku hinnaga; 7. taastada endine kõrghariduse rahastamine, et ülikoolid ei oleks sunnitud tõstma õppemaksu; 8. luua ühistranspordi sõidusoodustuste süsteem; 9. tagada kõikidele akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele ravikindlustus; 10. muuta õppetoetuste süsteem vajaduspõhiseks; 11. leida võimalus üliõpilastele saada ülikooli linna pakutavaid teenuseid, selleks sinna sisse kirjutades, kuid mitte kaotades elukohast sõltuvaid transporditoetusi. Lugupidamisega Jaanus Riibe Aseesimees Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus

10.12.09 Reps: koolireform on kallis ja ohustab maapiirkondi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklikult tähtsa küsimuse "Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine" arutelul rõhutas kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps, et haridusreform on mõistetav juhul, kui see tõsiselt suurendab hariduse kvaliteeti. Repsi sõnul peaks reformi eesmärk olema hariduskvaliteedi tõus. "Küsimuseks on see, kas suurenevad gümnaasiumis õppimise võimalused," ütles Reps. "Kas tagatakse parem ettevalmistus, kas hariduse kättesaadavus paraneb või suurendab reform sotsiaalset kihistumist ja väheneb hariduse kättesaadavust. Kas valikuvabadused suurenevad ja kas muutus on tegelikult õppijakeskne?" Repsi sõnul pole tänase reformi arutelud andnud kindlustunnet, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisega muutuks midagi põhimõttelist õpetajate ettevalmistuses, täiendkoolituses, metoodilises või ainealases nõustamises paremaks. "Ei ole näinud ka ühtegi analüüsi, mis näitaks, et õppekeskkonda plaanitakse muuta," märkis Reps. "Haridusminister Tõnis Lukase koolireform on tehtud kiirustades ja lõpuni analüüsimata." Repsi sõnul tuleks Keskerakonna ettepanekul arvestada omavalitsuste ja koolide erisust ning jätta koolidele erinevaid võimalusi õppetöö korraldamiseks. Teiseks ei peaks olema muutuste aluseks laste arv, meie ettepanek on nn akrediteerimissüsteem ehk haridus- ja teadusministeerium otsustab koolide tuleviku üle, arvestades kvaliteeti, mitte kvantiteeti," märkis Reps.

09.12.09 Keskerakond jättis 2010. aasta riigieelarve toetuseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas jätta 2010. aasta riigieelarve toetuseta, sest Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ostsid maksumaksja raha eest roheliste fraktsiooni käest riigieelarvele toetust. "2010. aasta eelarve menetlemine on toimunud meeleavalduste ja suurte vastuolude saatel," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek. "Seega on koalitsioonil tulnud puuduvad hääled roheliste käest osta." Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku eraldada päästeameti tegevuskulude suurendamiseks 22,8 miljonit roheliste energiasäästu programmi vahendite arvelt. "Leiame, et agentuuri loomise asemel vajab seda raha enam päästevaldkond ja üliõpilased, kes mõlemad on jäänud korduvate eelarvekärbete ohvriteks," märkis Varek. "Keskerakonna fraktsioon peab lubamatuks uute asutuste loomist ajal, mil me kärbete tõttu peame likvideerima olemasolevaid ja toimivaid institutsioone." Vareki sõnul toetasid reformierakondlased ja isamaaliitlased roheliste muudatusettepanekuid näiteks Riikliku polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamiseks 2 miljoni krooni, Looduslike pühapaikade korrastamiseks 1,5 miljonit, Riikliku ökomärgi tutvustamiseks 400 000 krooni ja Keskkonnaühenduste Koja toetamiseks 640 000 krooniga. Keskerakond soovis oma muudatusettepanekutega suurendada põllumeeste täiendavaid otsetoetusi, kuid valitsuskoalitsioon seda ei toetanud. "Toetus maaelule aga on äärmisel oluline, kuna põllumeestele annab valusa löögi eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõstmine," märkis Varek. "Lisaks võtab see põllumeeste konkurentsivõime välisturgudel, kuna meie põllumeestele soovitakse müüa kütust 5 korda kõrgema aktsiisimääraga kui seda lubab Euroopa Liidu alammäär." Samuti tegi Keskerakond ettepaneku taastada üliõpilaste põhiõppetoetus 1000-le ja täiendav sõidutoetus 500-le kroonile kuus. Lisaks oleks muudatus andnud rahalise katte kutseõpet omandavate õpilaste toetuste hulga suurendamiseks. „Sellega soovis Keskerakond leevendada seniseid valitsuskoalitsiooni kärpeid üliõpilastele,“ märkis Varek. „Valitsus vähendas põhi- ja sõidutoetust, lõpetas õppelaenu kustutamise noortel emadel ja ametnikel, võttis maksusoodustuse õppelaenu intressidelt, vähendas kõrghariduse üldist rahastamist, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.“

09.12.09 Tuus: Eesti kukub tervishoiuteenuste edetabelis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et Eesti on Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi järgi juba langenud 11. kohalt 18-ndale. "Eeloleval aastal tabab tervishoidu kaks korda suurem kärbe, kui muid valdkondi," märkis Tuus. "Kui tuleva aasta riigieelarve on üles ehitatud sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele 3,2 % võrra, siis haigekassale anti ülesanne teha eelarve 6,9 protsendipunktise langusega, nagu kinnitas sotsiaalkomisjoni ees ka haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov." Tuusi sõnul kärbitakse kõige enam statsionaarse ehk haiglaravi vahendeid. "Ligi 18% hoitakse kokku nina, kurgu, kõrva ja silmahaigete haiglaravi pealt," märkis Tuus. "Kirurgias ja günekoloogias jääb ligi 5000 ravijuhtu vähemaks. Veresoonte kirurgias on kärbe veelgi suurem." Tuus ütles, et masendav olukord on praegugi hooldusravis. "Hooldusravi patsient peab hakkama ravipäeva eest maksma 101 krooni," selgitas ta. "Siiani omaosalust hooldusravi esimese 30. päeva eest ei olnud. Maksimaalse 60-päevase hooldusravi eest pidi aga patsient siiani maksma vaid 250 krooni. Nüüd siis aga 6000 kr." Tuus ütles, et tuleks kasutusele võtta haigekassa eelmiste perioodide 2,5 miljardi suurusest jaotamata kasumist ehk tulemist vähemalt osagi. "See kogutud raha ongi ju ette nähtud jooksvate vajaduste tasandamiseks ja haigekassa eesmärkide täitmiseks vajaduse korral," ütles Tuus. "See laseks rahulikult tööd teha kuni aastani 2013 ilma, et arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet langeksid."

09.12.09 Reps: aktsiisitõus lööb tudengite rahakoti pihta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et riigi kavandatud kütuseaktsiisi tõusu tõttu on Tallinna linn sunnitud muutma ühistranspordi piletihindu väljaspool pealinna elavatele tudengitele. "Kui buss sõidab kallima kütusega, siis on vedaja kulud suuremad," märkis Reps. Repsi sõnul on majanduslanguse ja riigieelarve kärpimiste tagajärjel on viimase aastaga tudengitelt ära võetud või vähendatud sedagi vähest, mida võis nimetada riigipoolseks toetuseks. "Kaotati õppelaenu kustutamise võimalus avalikus sektoris töötavatel inimestel ja lapsevanematel," märkis endine haridusminister Reps. "Siia lisandub järgmisest aastast ka õppelaenu intressidelt tulumaksu tagastamise kaotamine. Samuti on kärbitud niigi vähestele kättesaadavaid ja naeruväärse suurusega õppetoetusi. Tudengile tähendab see, et järgmisel aastal saab ta iga kuu 125 krooni vähem kui eelmisel aastal samal ajal." Reps ütles, et Keskerakonna fraktsiooni ettepanek taastada eelmisel õppeaastal kehtinud õppetoetuste määrad ei leidnud Riigikogus toetust. "Küll aga leiti roheliste häälte ostmiseks Riikliku polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamiseks 2 miljonit krooni, usuliste ühenduste toetamiseks 1,5 miljonit, kohaliku demokraatia edendamiseks 3 miljonit krooni ja riikliku ökomärgi tutvustamiseks 400 000 krooni," tõdes Reps.

08.12.09 Aab: võimuparteid keeldusid arstiabi vähemalt praegusel tasemel säilitamisest

Sulge

Endine sotsiaalminister Jaak Aab ütles, et täna Riigikogus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute häältega haigekassa seaduse muutmise eelnõu tagasilükkamise tõttu muutub arstabi üha vähem kättesaadavaks. "Kui valitsus sunnib haigekassa eelarvet aina kärpima, siis tuuakse ohvriks Eesti inimeste tervis,"ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Aab. "Keskerakond algatas haigekassa seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oli võimaldada haigekassal võtta kasutusele varasematel aastatel kogutud raha ehk jaotamata tulemit." Aabi sõnul tuleks tervishoiuteenuste piirhindade 6%-lise langetamise asemel nii 2010. kui 2011. aastal võtta lisaks praegu planeeritule kasutusele jaotamata tulemit, millega säilitada ravijuhtude arv ning teenuste hinnad 2009. a tasemel. "Kindlasti tuleb ka edaspidi teha otsuseid vastutuse laiendamiseks ja rahastamise parandamiseks, milleks võiks olla tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendamine ning dividendide ravikindlustusmaksuga maksustamine,"märkis Aab. "Reservide kasutamine võimaldaks lähiaastatel arstiabi kättesaadavust halvendamata otsuseid ette valmistada ja rakendada. " Aab ütles, et kuna sotsiaalmaksu laekub esialgsest eelarve prognoosist vähem, siis ähvardab haiglaid ja patsiente olukord, kus korraline arstiabi muutub üha vähem kättesaadavaks. "Arstid suunavad ravijärjekordade pikenemise tõttu patsiente järjest tihedamini tasulisse vastuvõttu. Objektiivseid põhjuseid selleks pole, sest headel aegadel on kogutud reserve, mille kasutusele võtmine võimaldaks ka majanduskriisi olukorras tagada inimestele arstiabi," märkis Aab. "Täna veel haigekassa kompenseerib retseptiravimite hinda, kuid piirangu tõttu kasutada reserve võib soodusravimite nimekiri oluliselt lüheneda," märkis Aab. "Haigekassa eelarvet on juba kärbitud ja ravijärjekordi pikendatud. Tuleval aastal on paljud haiglad rahapuudusel sunnitud vähendama arstide ja õdede palkasid, kellest nii mõnedki suunduvad tööle välismaale, kus puudu meditsiinitöötajatest, aga palgad suuremad kui meil. Halb signaal on see just noorarstidele ja arstiks õppivatele noortele, kes kindluse ja järjepidevuse puudumisel suunduvad mujale. Arstide puudus aga pikendab veelgi arstiabi järjekordi." Aabi sõnul soovis Keskerakond eelnõuga parandada haigekassa eelarvepositsiooni ning tervishoiuteenuste kättesaadavust Eesti inimestele. Seaduse muutmise korral oleks haigekassal lubatud kasutada eelmiste perioodide jaotamata tulemit . Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemi kasutuselevõtu ja selle ulatuse otsustaks nõukogu juhatuse ettepaneku alusel. Kehtiv seadus lubab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsendi ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.

07.12.09 Keskerakonna juhatus kinnitas peasekretäriks Priit Toobali

Sulge

Keskerakonna juhatus kinnitas erakonna esimehe Edgar Savisaare ettepanekul järgmiseks kaheaastaseks perioodiks erakonna peasekretäriks Priit Toobali. Toobal on Keskerakonna peasekretär alates 2007. aasta sügisest.

05.12.09 KESKERAKONNA JUHTORGANITE VALIMISTE TULEMUSED

Sulge

Keskerakonna XII kongress KESKERAKONNA JUHTORGANITE VALIMISTE TULEMUSED KESKERAKONNA ESIMEHE VALIMINE Väljastati 1471 sedelit Valimiskastis oli 1392 sedelit Neist kehtivaid 1373 sedelit ja kehtetuid 19 sedelit Hääletamissedelile oli kantud üks kandidaat: Edgar Savisaar Hääled jagunesid järgnevalt: Edgar Savisaar Poolt: 1296 Vastu: 77 Seega valiti Eesti Keskerakonna esimeheks: Edgar Savisaar. KESKERAKONNA AUKOHTU ESIMEHE VALIMINE Väljastati 1471 sedelit Valimiskastis oli 1403 sedelit Neist kehtivaid 1375 sedelit ja kehtetuid 28 sedelit Hääletamissedelile oli kantud viis kandidaati. Hääled jagunesid järgnevalt: Lembit Allikmets 60 Mikk Lõhmus 130 Kalle Mihkels 206 Ain Seppik 916 Hillar Talvik 63 Seega valiti Eesti Keskerakonna aukohtu esimeheks: Ain Seppik. KESKERAKONNA REVISJONIKOMISJONI LIIKMETE VALIMINE Väljastati 1471 sedelit Valimiskastis oli 1401 sedelit Neist kehtivat 1379 sedelit Kehtetuid 22 sedelit Hääletamissedelile oli kantud kolmteist kandidaati. Hääled jagunesid järgnevalt: 1. TAAVI AAS 849 2. IGOR ABARENKOV 198 3. ENN-TOIVO ANNUK 336 4. ARVO AUN 153 5. VALERI IVANOV 276 6. ANDRES KOLLIST 529 7. HEINO KROON 148 8. MEELIS KURGPÕLD 127 9. ANTS PILVING 179 10. SIMMO SAAR 237 11. ALEKSEI ŠATOV 218 12. HELLE VIRT 396 13. HEIDO VITSUR 1003 Revisjonikomisjoni liikmeteks osutusid valituks: 1. Heido Vitsur 2. Taavi Aas 3. Andres Kollist 4. Helle Virt 5. Enn-Toivo Annuk 6. Valeri Ivanov 7. Simmo Saar KESKERAKONNA JUHATUSE LIIKMETE VALIMINE Väljastati 1471 sedelit Valimiskastis oli 1392 sedelit Neist kehtivat 1382 sedelit Kehtetuid 10 sedelit Hääletamissedelile oli kantud nelikümmend üks kandidaati. Hääled jagunesid järgnevalt: 1. JAAK AAB 284 2. TAAVI AAS 175 3. URMAS ARUMÄE 46 4. DENISS BORODITŠ 352 5. ENN EESMAA 408 6. ÜLLE JUHT 46 7. KALEV KALLO 345 8. HENRI KASELO 185 9. MAX KAUR 46 10. TIIT KIVIKAS 65 11. KALLE KLANDORF 190 12. AGO KOKSER 78 13. MIHHAIL KORB 340 14. SIRET KOTKA 328 15. TIIT KUUSMIK 56 16. KALLE LAANET 398 17. HEIMAR LENK 249 18. VÄRNER LOOTSMANN 115 19. AADU MUST 407 20. TOIVO NINNAS 132 21. GEORG PELISAAR 148 22. KOIT PIKARO 144 23. MIKK PIKKMETS 74 24. PEEP PÕDDER 85 25. JÜRI RATAS 967 26. MAILIS REPS 489 27. AIVAR RIISALU 289 28. ARVO SARAPUU 428 29. VILJA SAVISAAR 246 30. KADRI SIMSON 626 31. MÄRT SULTS 90 32. OLGA SÕTNIK 291 33. ENNO TAMM 47 34. MARGARITA TŠERNOGOROVA 77 35. MARIKA TUUS 387 36. RAINER VAKRA 114 37. VLADIMIR VELMAN 244 38. TOOMAS VITSUT 350 39. PEETER VÕSA 348 40. ANDRES VÄÄN 315 41. KARL ÕMBLUS 169 Erakonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks: 1. Jüri Ratas 2. Kadri Simson 3. Mailis Reps 4. Arvo Sarapuu 5. Enn Eesmaa 6. Aadu Must 7. Kalle Laanet 8. Marika Tuus 9. Deniss Boroditš 10. Toomas Vitsut 11. Peeter Võsa 12. Kalev Kallo 13. Mihhail Korb 14. Siret Kotka

05.12.09 Edgar Savisaare poliitiline ettekanne Eesti Keskerakonna XII kongressil

Sulge

Edgar Savisaare poliitiline ettekanne Eesti Keskerakonna XII kongressil Tallinn, Solarise Keskus 5. detsember 2009 Tere tulemast Eesti Keskerakonna järjekordsele, XII kongressile! Eelmisel korral, kaks ja pool aastat tagasi oli Keskerakonnal 10 000 liiget, nüüd 12 ja pool tuhat. Siis oli meie foorumil 900 delegaati, nüüd 1800. Siis kogunesime Estonias, nüüd Solarises, mis tähendab päikest. Sümboolne, et praegusel Eestile pimedal ajal tuli Keskerakond päikese-keskusesse. Lõpulejõudev aasta on Keskerakonnale olnud võiduaasta. Juunis võitsime europarlamendi valimised, oktoobris olime võidukad ka kohalike omavalitsuste valimistel. Vaadake seda pilti (slaid 1)see on meie häälte trend Riigikogu valimistel aastal 2007. See (slaid 2) Europarlamendi valimistel kevadel 2009. Ja see (slaid 3) kohalikel valimistel sügisel 2009. Tegelikult ei peaks ma siia ühtegi sõna lisama. Need graafikud räägivad iseenda eest. Siin on ka vastus küsimusele, miks meid oponentide poolt nii räigelt rünnatakse. Loomulikult teeb niisugune tõusev trend kadedaks. Igaühele meie oponentidest tundub, et Keskerakond võtab ära ka neile ettenähtud hääled. Justkui teeksime me ainuüksi oma olemasoluga mõnele teisel parteile liiga. Ma ei näidanud teile neid graafikuid mitte selleks, et tõestada - mina, erakonna esimees, olen teinud head tööd. Ma näitasin teile neid graafikuid selleks, et te saaksite lõpuni aru, kui head tööd teie olete teinud. Võit europarlamendi ja kohalikel valimistel Head erakonnakaaslased, kõigil ei käinud käsi nii hästi nagu Keskerakonnal. Tuletan meelde, kui enesekindlalt ja ülbelt lubas Reformierakond enne europarlamendi valimisi võtta Euroopa Parlamendis kuuest kohast kolm. Läbi häda saadi üksainus mandaat. Enne kohalike omavalitsuste valimisi lubati suure suuga kukutada Tallinnas Keskerakond. Selle asemel kukuti ise läbi. Mis siis juhtus Eesti parempoolsetega? Miks jääb mulje, et nende aeg on läbi? Nad ise seletavad oma kaotust sellega, et on pidanud valitsuses tegema raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, mis sellest hoolimata on olnud targad ja ainuõiged. Seda rääkisid nad juba 1990ndate alguses, kui Mart Laari valitsuse viisid võimult vassimine Iisraeli relvade ja rublamüügitehinguga. See on parempoolsete vana laul. Nüüd räägitakse sama juttu. Aga kui majanduskriisi ajal valitsuses olek tähendab paratamatult näo kaotamist, siis kuidas ikkagi suureneb meie toetus Tallinnas, kus me oleme olnud pikka aega võimul? Kuidas ikkagi liigub meie reiting, hoolimata majanduskriisist, tõusujoones, nende oma aga pigem languse suunas? Ütlen, miks. Sest nii nagu 90ndate alguses, nii teevad parempoolsed ka nüüd valesid otsuseid, mis ei vasta inimeste enamuse tahtele. Võim võetakse ilusate lubadustega, pärast valimisi see kõik unustatakse. Riigieelarvet kärbitakse nii, et see ei riivaks rikaste privileege, kuid pensionäride niigi nappi sissetulekut või noorte perede toetusi vähendada pole mingi patt. Uus töölepinguseadus pandi riigis, kus töötute arv ületab saja tuhande inimese piiri, ikkagi kokku suurte tööandjate huvides, et koondada oleks lihtne ja odav. Selle aasta kahtedest valimistest saab teha vaid ühe järelduse -kõrgeima võimu kandja rahvas on andnud selgelt märku, et sellel valitsusel on aeg pakkida asjad ja minna. Meie oponendid on väitnud, et Keskerakond võitis tänu osavale propagandale ja vastutustundetutele lubadustele. Milles seisnes meie eriline osavus? Või millised on need lubadused, mis võiksid Eestile üle jõu käia? Kas maksusüsteemi õiglastele alustele seadmine käiks meile üle jõu? Ei käiks! Küll aga on paljudele peredele ülejõu käivaks ülesandeks võidujooks valitsusega, kes aina tõstab makse ja aktsiise ning sunnib ka omavalitsusi seda tegema. Tööpuuduse vastu astuda pole mingi üle jõu käiv ülesanne, kui riik toetab tööhõivet omalt poolt, säilitades ja luues uusi töökohti. Keskerakonnale andis rahvas selge kinnituse - meie poliitika on see, milles nähakse väljapääsu kriisist. Meie poliitika on see, milles nähakse abi tööpuuduse vastu. Meie poliitika on see, millest loodetakse tuge peredele, keda majanduskriis ähvardab jätta koduta. Aastaid on paremerakonnad Eesti riiki õhemaks lihvinud. Nüüd on selle poliitika tõetund käes. Inimesed ei taha parempoolsete õhukest riiki, mis teenib väheste rikaste huve - nad tahavad, et riik oleks mitte ainult võtja, vaid ka andja, oleks raskel hetkel toeks, oleks kindlustunde pakkuja ning abistaja. Rahvas ütles sel aastal kaks korda: Jah, Keskerakonnal on õigus! Ja rahvas ütles sel aastal kaks korda: Reformierakond ning IRL eksivad! Eesti parempoolsetel pole võimul jätkates enam midagi võita ja nad on asunud meeleheiterünnakule omaenda riigi ja rahva huvide vastu, nõnda nad lammutavadki veel nii palju kui jõuavad, tõstes kaudseid makse, müües Eesti Energiat ja sulgedes gümnaasiume. Parempoolsetega varem kaasas käinud sotsiaaldemokraadid ütlesid sel kevadel riikluse alustalasid õõnestavale Ansipi partei ja valitsuse poliitikale!Aitab! Täna juhime koos nendega Tallinna. Ja me kumbki ei salga, et näeme praeguses koostöös alget terve Eesti üheskoos uuele kursile viimiseks. Sotsiaaldemokraatide järel on rohujuuretasandil alanud maailmavaateline selginemine ka Roheliste ridades. Käärimine selles parteis viis nende äsjasel kongressil võimupöördeni. Kas Riigikogu Roheliste fraktsioon ütleb nüüd oma parteist lahti? See selgub juba riigieelarve kinnitamise käigus. Eksivad need, kes ütlevad, et viimased valimised võitis osavam propaganda. Usun, et nii hoolikalt pole valijad erakondade poliitilist sõnumit taasiseseisvunud Eestis veel kunagi kaalunud. Iga hääle andnu mõtles sel korral oma otsuse põhjalikumalt läbi kui kunagi varem. 2009. aastal kasvas valimisaktiivsus. Paljuski saavutati see tänu riigi venekeelse elanikkonna laiemale osavõtule valimistest. Et venekeelne kogukond on hakanud ilmutama üha suuremat huvi Eestimaa ühiskondliku ja poliitilise elu vastu, on olulisel määral Keskerakonna sihikindla poliitika tulemus. Paremerakondade propaganda püüab igal võimalusel väita, nagu valiksid meid vaid venelased. On vähetuntud tõsiasi, isegi Keskerakonna juhtkonnas ei tajuta seda täiel määral, milline on tegelikult meie valijaskonna koosseis. Palun väga, esinduslik sotsioloogiline pilt, mida näitavad objektiivsed arvamusuuringud, on selline - pooled meie valijad on eestlased, pooled teistest rahvustest. Iga teine Keskerakonna valija on eestlane, iga teine venelane! Venelastele püütakse samas sisendada, et kõik eestlased on marurahvuslased. Ei ole! Meie toetus eestlaste seas enne valimisi korraldatud uuringuis oli suurem kui Eesti ainsal allesjäänud rahvusluse värvinguga erakonnal - Isamaa ja Res Publica liidul. Inimeste jaoks ei ole rahvusküsimus täna kõige peamine. Põhiprobleemid on majandus ja töökohad. Kui te küsite oma vene sõpradelt ja mõttekaaslastelt, mis tõi neid Keskerakonna juurde, siis on vastus lihtne: see erakond esindab kogu riigi huve, mitte ainult üksikuid huvigruppe. Keskerakondlased ei jaota inimesi rahvustunnuse järgi, me oleme selline poliitiline jõud, kellega kõik saavad teha koostööd. Üks inimene küsis minult pärast valimisi: "Aga siis saab nüüd? Oleme teid kaks korda toetanud, aga midagi ei muutu, Ansip ja Laar endiselt võimul." Vastasin: "Need inimesed, kelle huve me kaitseme, on parempoolse valitsuse nõrgenemisest kindlasti võitnud." Ma ütlesin kevadel, et Eesti vajab vahetust. Ütlesin ka seda, et Eesti poliitika põhimõtteline muutumine on alanud valimistsükli põhiküsimus. Kahed valimised sellest tsüklist on seljataga - oleme poolel teel. Ees on veel Riigikogu ja presidendi valimised. Aega vaid poolteist aastat. Me räägime suurest strateegilisest pöördest Eesti poliitikas, mis tuleb selle ajaga saavutada. Keskerakond on tõusnud Eesti poliitika lipulaevaks. 2011. aastal võime kõik näha kuidas Keskerakond purjetab võidukalt edasi, samas kui parempoolsetel on võhm otsas pikaks ajaks. Meie peame Eesti juhtima paremasse tulevikku! II Murrangupunkt Eesti ühiskonnas Head erakonnakaaslased! Täna ootab meilt lahendust kuus Eesti elu riiklikku sõlmprobleemi: 1. tööpuudus ja uute töökohtade loomine; 2. vanema põlvkonna kaitse; 3. maaelu säilitamine ja tulevik; 4. haridusreform; 5. uute kodanike juurdekasv; 6. ülesaamine parlamentarismi ja demokraatia kriisist Eestis. Esimene Eesti elu riiklik sõlmprobleem on tööpuudus. Meil on üle saja tuhande inimese tööta. Kümme protsenti neist töötutest on jätnud lootuse üleüldse veel kunagi tööd saada. Need inimesed on Eesti inimesed. Aga Eesti riik ei arvesta neid enam isegi mitte töötute statistikas! Lisaks on tänastel töötutel pered, lapsed, ülalpeetavad. Väga paljudel on kodulaen, panga ees kohustused, mida pole enam võimalik täita. Pank võib võtta neilt viimase, esmalt raha, siis kodu. Jäävad vaid võlad. Sellepärast esitaski Keskerakond Riigikogus eelnõu, mis keelaks pangal nõuda inimeselt enam kui laenu tagatisvara. Pank ei saa pretendeerida selle inimese sissetulekutele tema elupäevade lõpuni. Ettevõtted vähendavad palka, minnakse üle osalisele tööajale või hoitakse muul viisil kokku palgakulusid, aga see on ju ajutine lahendus. Eesti vajab kiireid ja põhimõttelisi lahendusi. Räägitakse eurost, aga see on kui ületuleva aasta ilus suvi, ühtede ennustuste järgi tuleb, teiste järgi ei tule. Me vajame täna midagi kindlamat. Meie soodne geograafiline asend on kui "maavara", mida pole tarvis isegi kaevandada ja transportida, tuleb vaid kohal olla! Eesti vankumatuks eeliseks oli transiit, millest saadud miljarditest kroonidest meie praegused valitsejad loobusid. See pole ainus viga, mis Eestis on tehtud. Meie riiklik lühinägelikkus sattus ühele ajale üleilmse finantskriisiga, mis algas USAst. Piltlikult öeldes: Eesti juhiti korraga nii sisepoliitilisse autokatastroofi kui ka rahvusvahelisse lennuõnnetusse. Keskerakond on esitanud kolme sorti tegevuskavu. Esiteks, näitasime, kuidas saabuvat kriisi leevendada. Seejärel, kuidas juba alanud kriisis ära hoida olukorra järsk halvenemine. Ja viimaks ,kuidas pikalevenivast kriisist välja tulla. Meid ei ole kuulda võetud. Selle asemel, et kiirelt koostada kriisivastase võitluse pakett, nagu teistes Euroopa riikides, tegeldi Eestis vaid riigieelarve kärpimisega ja sedagi valest otsast. Enamgi veel , uue töölepinguseadusega tehti tööandjatele töötajatest vabanemine nii hõlpsaks kui võimalik. Kui töö kaotanud inimestel pole enam millestki elada, pole millestki peret toita, siis kasvab kuritegevus, kaob turvatunne. Andkem endale aru, et tööpuudus ei ole mitte kitsalt majanduslik, vaid sotsiaalne probleem. Me peame praegu Eestis üheaegselt suutma teha kolme asja: - Esiteks, andma kohest ja käegakatsutavat abi neile, kes on töö ja sissetulekuteta, kindlustama, et võimalikult vähesed kaotaksid kodu, et keegi ei peaks oma senisele elule kriipsu peale tõmbama. Nii tagame ühiskondliku stabiilsuse ja turvalisuse, mis üldse võimaldab tegeleda majanduse taastamisega. - Teiseks, peame looma riigi toel töökohti, toetama ettevõtjaid töökohtade loomisel. See on koht, kus tuleks mõelda maksusoodustuste tegemisele. Kui inimene on tööta ja istub kodus, siis saab ta riigieelarvest toetust ja see on riigieelarvele täiendav koormus. Kui inimene aga saab tööd tingimusel, et algusjärgus ei maksta tema pealt osaliselt riigimakse, siis jääb riigil küll saamata hüpoteetiline maksuraha (mis jääks muidu niikuinii saamata), kuid samas jäävad ära ka kohustused. Riik ainult võidaks sellest. Tehkem selline maksureform ometi ära, nagu Keskerakond pakub! - Kolmandaks, peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas toetada ja suunata riiklikult majandusarengut kriisijärgses maailmas, kus kehtivad hoopis uued mängureeglid. Aitab suhtumisest, et riik ja ettevõtlus on kaks eri asja. Riigi kui terviku seisukohast on see kõik üks organism, mille tervise eest peame hoolt kandma kui soovime, et meil oleks tulevikku. Teine Eesti elu riiklik sõlmprobleem on vanema põlvkonna kaitse. Valitsusse kuuludes kasvatas Keskerakond erakorralist pensionireservi. 2007. aasta lõpus oli seal 6,1 miljardit krooni. Praeguseks on sellest alles jäänud vähem kui pool - 2,8 miljardit. Riigikontroll hoiatas, et reserv saab otsa enne järgmise aasta lõppu. 2009. aasta kevadel tellis valitsuskabinet rahandusministeeriumist arvutused, kui palju tulu saaks pensionide maksustamisest või nende vähendamisest. Koopia sellest ametikirjast jõudis opositsiooni kätte ja ma hoiatasin eakaid, millist suppi neile Stenbocki majas keedetakse. Mispeale peaminister oli sunnitud neile kinnitama, et pensionid jäävad muutumatuks. Pensionide vähendamise asemel tõsteti hoopis aktsiise. Maksutõusude ning veel erakorralisse pensionireservi jäänud rahaga võib valitsus tuleva aasta isegi üle elada. Kuid mitte kauem. Ilma majanduspoliitika muutuseta, ilma uusi töökohti teadlikult loomata ei ole ka pensionärid kaitstud. Isegi mitte selle eest, et kevadised arvutused uuesti välja kraamitakse ning ellu viiakse. Kolmas Eesti elu riiklik sõlmprobleem on maaelu tulevik. Ütlesin Keskerakonna maaelukonverentsil: maarahvas ei tohi muutuda eksponaadiks vabaõhumuuseumis. See eeldab enam tähelepanu regionaalpoliitikale, maaelule ja põllumajanduspoliitikale. Miks Eesti maarahvas ei suuda enam piisavalt elatist teenida? Kindlasti on üheks põhjuseks turul valitsev kõlvatu konkurents, kus ühte tootjat soositakse enam kui teist. Meie põllumeeste toetused Euroopa Liidust jäävad näiteks lätlaste ja leedulaste omadele alla. Eesti riigi enda toetus põllumajandustootjatele ei kannata kriitikat. Põllumeeste probleemiks on ka Eestis tegutsevate Rootsi pankurite paindumatus. Maarahva elu mõjutab riigi regionaalpoliitika puudumine. Eesti pindalaga riik on liiga väike, et lubada endale ääremaid. Sellest jääb väheks, et majandusbuumi ajal teedeehitus hoogustus, kõvakattega tee üksi ei taga elatist. Maaelu pidurdab omavalitsuste nõrkus. Ja riik nõrgestab omavalitsusi täiesti sihikindlalt. Paljud ei suuda oma koolile uut katustki muretseda. Ainuüksi väikeste omavalitsuste mehhaanilisest ühinemisest ei teki veel tugevat kohalikku võimu, kui tulubaas jääb hädiseks. Keskerakond leiab, et Eesti riigi maaelupoliitika eesmärk peab olema luua maal soodus elu- ja ettevõtluskeskkond, säilitada sotsiaalne infrastruktuur, taastada kodumaised väiketöötlusettevõtted, tagada tööhõive ning ekspordivõime. Põhieesmärgiks jääb Eesti rahva varustamine Eesti toiduga. Neljas Eesti elu riiklik sõlmprobleem on kavandatav haridusreform. Üks parempoolsete viimaseid pingutusi Eesti elu lõhkuda, on IRLi algatatud haridusreform: sulgeda gümnaasiume ja nõrgestada põhikoole. See meenutab viga, mis tehti lasteaedadega kümmekond aastat tagasi. Siis suleti ja müüdi maha lasteaedu, sest lapsi oli justkui vähe, aga nüüd on olukord muutunud ja täna ei jätku meil lasteaiakohti. Keskerakonnal on siin kaks põhimõtet. Esiteks, et riiklikult kohustusliku hariduse peaks õpilane saama kodukohas. See,kodukoht,võib olla mõistetud kitsamalt või laiemalt, aga kindlasti ei tohi Eestis lubada ulatuslikku haridusmigratsiooni, mis jätab osa piirkondi jätkuhariduse võrgust hõlmamata ja seega ühiskondlikust arengust kõrvale. Eesti arengu esimene ressurss, nagu öeldud, on meie maa varaâ, Eesti väärtuslik asend maakaardil. Teine, sama tähtis ressurss, on meie maa sool, haridus, miskaudu riik väärtustab igat õppimisvõimelist ning õppimistahtelist eestimaalast, sõltumata tema sünnipaigast või elukohast. Riiklik ülesanne on leida ning aktiveerida kogu Eesti vaimne ressurss, mitte see väikestes maakohtades välja suretada. Peame täna riiklikult tähelepanu pöörama kriisis enim kannatanud peredele. Meil on üle 30 000 lapse, kelle üks või mõlemad vanemad on töö kaotanud. Kuidas nemad koolis käivad? Siit tuleneb meie teine arusaam: haridus sõltub rohkem kui muud eluvaldkonnad otsustest, mida suunav poliitiline tahe peab olema ühtaegu julge ja tark, arvestades ning arendades meie rahvuskultuurilisi põhiväärtusi. Kui sellist tahet ei ole, siis tulevad meie ellu niisugused võõrkehad nagu Bologna leppega ülevõetud kõrgharidusmudel, mis ilmselt ei ole kooskõlas meie rahvusliku haridusstandardiga. Elukauged haridusreformid ja veelgi hullem: hariduskauged haridusreformid lõhuvad Eesti ühiskonna vaimseid alustalasid. Keskerakond sellega ei nõustu. Viies Eesti elu riiklik sõlmprobleem on tähelepanu uutele kodanikele. 2004. aastal sai naturalisatsiooni korras kodakondsuse 6355 välismaalast, aga 2008. aastal tuli niisuguseid kodanikke juurde ainult 1961. Kodakondsuse saanute arv on seega viimastel aastatel vähenenud rohkem kui kolm korda! Miks aeglustub naturalisatsiooni tempo, vaatamata riigi kallitele propagandakampaaniatele? Miks inimesed tahavad üha vähem Eesti, selle maa kodakondsust, kus nad elavad? Meile püütakse sisendada, et põhjus on eesti keele mitteoskamises. Aga paljud mittekodanikud oskavad eesti keelt päris hästi. Nad ise seletavad soovimatust kodakondsust saada kahe põhjusega. Esiteks nad ei usu, et on sellele riigile tõepoolest vajalikud. Ja teiseks on kodakondsuse saamise protseduur liiga pikk ja segane. See on riiklik sotsiaalne probleem, mille lahendus viibib ainult valitsuse lühinägelikkuse tõttu. Ütlesin ennist, et me peame mõtlema Eesti majandusarengule pärast kriisi, kus kehtivad hoopis uued mängureeglid. Mõtlema olukorrast, kus tööpuudus juba märgatavalt asendub kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Hirmutada täna endast eemale inimesed, keda Eesti võib tulevikus vajada on läbimõtlematu ja vastutustundetu poliitika. Peame veenma enda kõrval elavaid mitte-eestlasi, et ainult riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus osalemine, möödaniku solvangute unustamine ja tegutsemine Eesti tuleviku nimel saab meie elu paremaks muuta. Et Eesti riiki usutaks, tuleb mittekodanike lastel kodanikuks saamist kergendada. Tuleb panustada tulevikku! Uus põlvkond peab olema vaba ajaloolistest solvangutest ja mineviku arvete klaarimise ihast. Noori tuleb hoida rahvuskonfliktide mürgi eest, mida keedetakse mõne teise erakonna köögis. Mittekodanikke tuleb usaldada, mitte tõrjuda, ega nurka suruda. Neile tuleb anda Eestis praktilisi ülesandeid, mida täites nad õpiksid olema kodanikud ning armastama seda riiki kui omaenesegi töö vilja. Kuues Eesti elu riiklik sõlmprobleem on parlamentarismi ja demokraatia kaitse. Maailma ajalugu on mitmel korral näidanud, et majanduse kollapsile võib järgneda demokraatia kollaps. Valitsus, õigustades oma otsuseid raskete majandusoludega, rullib üle opositsioonist. Teeb oma otsuseid avalikkuse eest salaja, toob seadustesse olulisi muudatusi kõverteid pidi, pärsib loomulikku parlamentaarset debatti ning poliitilisi eriarvamusi. Eestis on veel demokraatia, kuid president Ilves hoiatas valitsuserakondi juba aasta alguses, et valitsuse vajadus teha kiireid otsuseid ei tohi vabastada vastutusest säilitada demokraatlikku parlamentaarset riigikorda. Normaalne parlamentaarne riigikord näeb ette, et soolise võrdõiguslikkuse seadusele ei poogita viimasel hetkel külge Tallinna linna valimiskorda muutvaid paragrahve. Normaalne parlamentaarse riigikord eeldab, et päev pärast valimisi ei tõsteta ootamatult aktsiise ja käibemaksu, kusjuures arutusele saadetakse alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, kuid lõpphääletusega tõstetakse hoopis elektri- ja kütuseaktsiisi. Muudatus ilmus seadusesse kolm päeva enne seaduse vastuvõttu ning mitte ühtegi analüüsi selle mõjudest tegema ei vaevutud. Normaalne parlamentaarne riigikord eeldab, et kõik negatiivsed eelarved peavad saama kinnitatud Riigikogus, mitte ei jää valitsuse seinte vahele, kus neid nimetatakse liigendusteks Õiguskantsler Teder näeb, kuid ei mürista. Kallid erakonnakaaslased! Kahjuks ma ei saa teile täna öelda, et Eesti demokraatia on hädaohus. Asi on hullem. Tänavu kahtedel järjestikustel valimistel kaotanud valitsusest on jäänud ainult oma portfellisangade külge klammerdunud grupp politikaane, kes enne iga hääletamist peab enesele poliitilise peenraha eest ostma kuus rohelist häält Riigikogus. Pärast võimuvahetust Roheliste parteis on selge, et nende hääled lähevad kallimaks. Eesti riiki ei juhi mitte demokraatliku mandaadiga poliitikud, vaid rahva toetuseta pidevalt lubatavuse piiri ületavad ametnikud. Demokraatia valvekoer - ajakirjandus on aga raskelt haige ning keeldub agressiivselt oma tegelikku seisundit tunnistamast. Rein Langi tuleb kindlasti kiita selle eest, et ta taas tõstatas korruptsiooni teema ajakirjanduse sees. Rääkisin sellest pikemalt tänavu jaanuaris Ajalehtede Liidu konverentsil, aga siis peeti seda vaid minu luuluks. Meediaprofessionaalina ei suutnud Lang õnneks kauem seda probleemi salata. Analüüsiva ajakirjanduse asemel lokkab valitsuspropaganda ja meelelahutus. Meedia on suure osa rahvast ära nõidunud selgeltnägijate ja pealtnägijate ning ärapanijatega. Ebameeldiv on vaadata, kuidas üleriigilise levikuga väljaannetes ajakirjanikud kriminaalseid teemasid , näiteks Hermann Simmi ja Kaur Hansoni kaasust käsitledes ise magusast erutusest värisevad. Selle asemel, et seletada, miks Hermann Simmi tegusid ei avastanud mitte Eesti, vaid välisriikide eriteenistused. Selle asemel, et valgustada, kuidas nii Simm Reformierakonna kui ka Hanson IRLi toetusel kerkisid riigi jaoks ohtlikule positsioonile. Simmi ja Hansoni kuritegude tausta avameelsel käsitlusel tuleks ilmsiks parempoolse võimueliidi sügavam dekadents. Küsige eneselt ühte asja: kui politsei uurib mõne keskerakondlase reisibüroo kinkekaardi asja, siis kirjeldab meedia seda lausa on-line režiimil ja teeb sellest riigitelevisiooni avauudiseid. Kuidas oli siis võimalik, et justkui erapooletus meedias jäi kaheksa kuu jooksul saladuseks ränk pedofiilia juhtum parempoolsete parteide kõrgete tegelaste ja üleriiklike valimiskampaaniate ideoloogidega? Hoolimata sellest, et samal ajal toimusid kahed suured valimised ning valimiskampaaniate ajal lubas uuriv ajakirjandus parteide kõik saladused paljastada ning alasti kiskuda. Kuidas saab pärast seda veel keegi uskuda Eesti uuriva ajakirjanduse erapooletusse ja sõltumatusse? Nüüd tuleb ju iga päev uudiseid sellest, millise rahvusvahelise võrgustikuga oli tegu ja kui paljud inimesed, ka ajakirjanikud ise, asjast tegelikult teadsid. Kuni ühiskonna valvekoer on ketti pandud, seni pole ka võimalik ühiskonna tervenemine. Seepärast on vaba meedia küsimus Eesti tuleviku jaoks erakordselt oluline. Uus meedia on täna tegelikult ainus võimalus ravida ainult propaganda ja meelelahutusega tegelevat peavoolumeediat ja selle kaudu ka ühiskonda. Kusjuures, ma loen vahel, kuidas mõned ajakirjanikud, kelle kohta ma pole öelnud halba poole sõnagagi, minu kriitikat meedia aadressil hinge võtavad, sellele vastu vaidlevad. Ärge saage valesti aru! Ajaleht Postimees näeb tihti välja kui Reformierakonna väljaanne, kuid ma tean, et mitte kõik selle väljaande palgal olevad ajakirjanikud pole Ansipi toetajad. Vahel jõuab ka selle lehe veergudele objektiivne kriitika peaministri aadressil, mis tähendab, et toimetuses on ka neid, kes mõtlevad teisiti ja suudavad läbi murda. Võimalik, et paljudele hakkab nö toimetuse ametlik liin vastu? Kuid mida teha? Lahkuda sellepärast töölt? Kuhu? Kui kõik Eesti arvestatavad kommertskanalid on kahe meediaoligarhi kontrolli all, siis kuhu on ausal ajakirjanikul minna? Rahvusringhäälingusse, kus võimutsevad needsamad reformierakondlased? Vabadust on sama vähe kui nõukogude ajal. Kõigis Eesti meediaväljaannetes on ajakirjanikke, kes pole lasknud end painutada ja ma austan nende põhimõtteid rohkem kui nad ise kunagi ette kujutaksid. Nemad on demokraatia viimane kaitseliin. III Tulevikku vaadates Head, erakonnakaaslased, niisugused on need riiklikud sõlmprobleemid, mida praegune Eesti Vabariigi valitsus lahendada ei suuda, aga Keskerakond saaks sellega hakkama. Me läheme järgmistele Riigikogu valimistele vastu selge programmiga. Olukorras, kus Eesti poliitika parem tiib on ideoloogilises ja kõlbelises pankrotis, on aeg esitada neile selge vasaktsentristlik alternatiiv. Vasaktsentristlik alternatiiv VÄLISPOLIITIKAS. 1. Lakata vastandumast riikidele, kellega Eestit seovad elulised majandushuvid: Põhjamaad, Saksamaa, Venemaa, Läti, Leedu. Pime ja paindumatu vastandumine Vene-Saksa gaasijuhtme projektile oli Eesti parempoolsete valitsuste jäme viga. Selmet lõigata sellest poliitilist ja majanduslikku kasu, oleme end ise isoleerinud lisaks Saksa- ja Venemaale ka Põhjamaadest. 2. Suhetes Ameerika Ühendriikidega tuleb Eestil selgelt signaliseerida, et meiegi oleme lõpuks saanud üle Bushi ajastust, oleme lõpetanud selle globaalsete rumaluste taganutmise ning ei näe uues Ameerikas endas enam probleemi, vaid võimalust mitmete maailma oluliste probleemide lahendamiseks. Me peame tunnistama, et oleme olnud Bushi-Ameerikale halb liitlane, kes kiitis kaasa kõikidele vigadele ka siis kui me neis otsustes kahtlesime, õigustades iseennast vaid lootusega, et siis on ehk ka Ameerika meile kunagi tänuvõlgu. Tegelikult on ju vastupidi , Eesti-sugused kriitikameeleta liitlased on olnud Ameerika seniste probleemide üheks allikaks. Me ei arenda enam vastastikku tänuvõla suhteid. Selgitame oa partneritele, et Afganistani kriis pole sõjaliselt lahendatav ning Eesti on kõige vähem huvitatud NATO autoriteedi langusest Afganistani kriisi süvenedes. 3. Mõista, et Ameerika rolli Ida-Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikas võtab järjest üle Euroopa Liit ja see on hea. Sest Eesti huvides on tugev Euroopa välispoliitika, eriti suhetes Venemaaga. Eesti huvide vastane oleks endise Ameerika poolt toetatud Euroopa ja Venemaa suhete arendamist takistanud sanitaarkordoni jätkumine. 4. Orienteerida seni kitsalt julgeolekupoliitikale suunatud välisministeerium julgelt ümber majanduse teenindamisele, meie majandushuvide esindamisele Hiinas, Indias, Brasiilias, Indoneesias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, mis on maailmamajanduse kasvu järgmised mootorid. 5. Mis puutub Euroopa Liidu rolli Eesti majanduse arendamisel, siis mina asetan väga kõrgeid lootusi Siim Kallase nimetamisele transpordivolinikuks. Loomulikult on Eesti majanduse perspektiivi jaoks erakordselt olulised Euroopa toel arendatavad Eestit läbiv Ida-Lääne transpordikoridor ning ka Balti riike omavahel siduvad ning meid kõiki Lääne-Euroopaga lähendavad raudtee- ja maanteeprojektid. Vasaktsentristlik alternatiiv MAJANDUSES. 1. Rakendada kriisist ülesaamiseks samasugused riiklikud abipaketid nagu USAs ja Lääne-Euroopas. 2. Kehtestada Eestis astmeline tulumaks, mis on toonud edu Lääne-Euroopas ja Põhjamaades ning mida toetab 72% eestlastest. 3. Rakendada töötuid mahukate ehitusprojektide ettevalmistustöödes, mis kunagi tuleb niikuinii ära teha. 4. Rakendada Eestis laenajate kaitseks samasuguseid tingimusi nagu Põhjamaades ,laenukodu sundmüügil peab laen saama kustutatud. Vasaktsentristlik alternatiiv SOTSIAAL-, HARIDUS- JA KULTUURIPOLIITIKAS. 1. Valida majanduskriisist ülesaamiseks niisugused taktikad, mis ei suurendaks Eestis elavate inimeste kannatusi. Euro saab olla eesmärk, mille nimel paremini elada, mitte eesmärk, mille pärast vireleda. Me tahame taastada usu riiklikkusse pensionisüsteemi, lõpetada elutöö-hüvitiste edasilükkamine aega, kus inimesed neid enam kasutada ei saagi. 2. Käivitada programm Kodukool, mis tagaks riiklikult kohustusliku põhihariduse võimaluse kodukohas ja kindlustaks ka jätkuhariduse, põhjustamata siseriiklikku haridusmigratsiooni. 3. Eesti peab muutuma sisemiselt sallivamaks. Läänelikumaks. Tegelikult ka avatumaks euroopalikele vaadetele, mentaliteedile. Küünilise ainult iseenese eest seisva ahnusega Eesti edasi ei arene. Euroopa Kultuuripealinna projekt on kahtlemata võimalus selliseks arenguks, millele peab lisaks linnale hoopis rohkem ja tugevamalt panustama ka Eesti riik. Eesti sumbunud õhustikule on hädavajalik suurem kokkupuude Läänes inimsuhetes valitseva solidaarsuse ja hoolivusega. Vasaktsentristlik alternatiiv RAHVUSPOLIITIKAS. Tõmbame selge piiri vahele nendele, kes lõhestavad ja nendele, kes püüavad olla lepitajad. Keskerakond on lepitav jõud. Ma ei saa meenutamata jätta, et just nimelt Keskerakond oli Kodurahu programmi algataja, mille töö jätkub Tallinnas juba kolmandat aastat. Esialgu oli Kodurahu liikumine mõeldud jõuna, mis lepitab kahte rahvuslikku ,õigemini küll keele- kogukonda. Praegu, süveneva sotsiaalse kriisi tingimustes, oleme me saanud jõuks, kes püüab lepitada ka erineva elatustasemega inimesi. Tallinna linnavalitsuse välja töötatud kriisivastaste meetmete pakett viiakse ellu, vaatamata sellele, et riik võttis linna taskust poolteist miljardit krooni vähemaks, vaatamata sellele, et me oleme pidevalt valitseva koalitsiooni parteide ja nende kontrollitava meedia kriitikatule all. Üha rohkem inimesi hakkab mõistma lihtsat tõde: naabreid ei pea armastama, aga nendega tuleb läbi saada. Ka selles näen ma Keskerakonna teenet- sihikindel lepitamise töö on vilja kandnud. IV Üleminek kaitselt pealetungile Head erakonnakaaslased! Täna kisendab kõikjal, kuhu vaatame, süvenev ebaõiglus. Olukorras, kus meil on sada tuhat töötut ja kümned tuhanded lõplikult lootuse kaotanud, palgatakse IRLi poliitik Taavi Veskimägi 95 tuhande kroonise kuupalgaga riigiettevõttesse. Olukorras, kus paljudel Eesti lastel pole võimalust saada võimetekohast haridust pere majandusliku puuduse tõttu, on valitsus mitmetes koolides üle Eesti saatnud õpetajaid tasustamata puhkusele. Olukorras, kus pikaajaliste töötute pered jäävad Eestis ilma võimalusest arstiabile ning töötuskindlustus on sätestatud Euroopa Liidu miinimumtasemel, tõstetakse vanemapalga ülempiiri üheksasaja kõige rikkama perekonna jaoks 35 tuhandele kroonile kuus. Säilitatakse maksusoodustused ning hüved kõige rikkamatele, samas kui väiksema sissetulekuga inimesi maksustatakse tarbimismaksudega. Reformierakonna poliitika on kingitus kõige rikkamatele. Aga rahvas ei ole kõige rikkam, ega saa sellega leppida. Keskerakond kui kõige selgemini Eesti rahva tahet esindav partei ei lepi sellega, et Eesti on jätnud viie viimase aasta jooksul korjamata 40-45 miljardit krooni ettevõtte tulumaksu, mis viidi Eestist välja ja maksustati teiste riikide poolt. Me ei luba euro nimel maha müüa Eesti rahva varasid, viies Eesti Energia börsile, sest põlevkivienergeetika on meie riikliku iseseisvuse garantii ja kontroll selle üle peab ühemõtteliselt kuuluma Eesti Vabariigile. Eesti on kurioosses olukorras, kus valitsus mitte ei teeni rahvast, ei toeta omavalitsusi, vaid kiusab neid. Helsingi linn võtab järgmisel kolmel aastal 1,3 miljardit krooni laenu, et elavdada tööhõivet ja ehitada vajalikke objekte. Eesti valitsus aga keelas Eesti omavalitsustel laenu võtta. Hoopis kärbiti omavalitsuste rahalisi võimalusi. Ja minister Jürgen Ligi lausa karistas Rõngu omavalitsust, kes soovis laenurahaga üksnes oma laste kooli korda teha. Oma laste kooli remontimise eest võtab Vabariigi Valitsus täna Rõngu vallaelanikelt viimase. Rahval on aeg riik taas enese kätte võtta. Selleks kohustab teda Eesti Vabariigi põhiseadus. Meid kohustab selleks rahvas. V Võidukas vägi Armsad erakonnakaaslased! Sellel aastal oleme võitnud kahed valimised. Euroopa Parlamenti saatsime Siiri Oviiri ja Vilja Savisaare, kellelt nende 5-aastase ametiaja jooksul ootame Euroopa aruteluteemade lähemat tutvustust. Nii nagu nende kolleegid Ivari Padar ja Tunne Kelam on Eestis avanud esindused, et oma valijatega pidevat kontakti hoida, on ka meie saadikud lubanud erakonnale ja valijatele oma esinduse luua. Poliitikas on nii, et valimistulemuse selgudes töö mitte ei lõpe, vaid algab. Riigikogus algab selle koosseisu viimane tööaasta. Keskerakondlased on opositsioonis olnud liiga leebed. Pidevalt on kuulda vaid Tallinna parempoolse opositsiooni häält, aga Riigikogus opositsioonisaadikute hulgast kostab harva midagi. Tallinnas suudab opositsioon tõstatada küsimuse lasteaedadest, aga opositsioon Riigikogus ei ole suutnud viia rahvani seda, et lasteaedade alarahastamise algatas valitsus. Ning et pidev eelarve positsiooni parandamine ei tähenda midagi muud kui inimeste rahakoti tühjendust. Rahvasaadikud, kas te ei ole rahva huvide eest seisjatena mõnikord liiga vagurad? Keskerakonna fraktsiooni 28st liikmest seitse kannavad komisjoni aseesimehe tiitlit ning Toomas Varek juhib Riigieelarve kontrolli erikomisjoni. Riigieelarvet, mis lubas eelmisel aastal peatset majanduskasvu, on nüüd juba kolmel korral jõhkralt kärbitud. Rahvas peab kuulma, et omavalitsustelt, tudengitelt ning tervishoiult raha äravõtt ei ole ainus võimalus eurot saavutada. Keskerakonna alternatiivid-astmeline tulumaks, riigitöötajate palga ülempiir, uute töökohtade loomine-peavad tuleval aastal olema selgemalt näha. Neist peavad aru saama nii meie toetajad kui ka need, kes meid veel ei toeta, sest nad arvavad, et peale ohverduste muud võimalust ei olegi. Rahvas on täna valmis astmeliseks tulumaksuks nagu ettevõtjad on valmis ettevõtte tulumaksu taastamiseks. Meie ühiskonna ühishingamine peab saama ka tegelikult teoks, solidaarsus ja sotsiaalne ühtsus peavad Eestis uuesti ellu ärkama. Pealtnäha on parempoolsed veel isegi pealetungil ja meie- opositsioon - justkui tõrjume neid. Tegelikult on need nende viimased meeleheiterünnakud ideoloogilisele pankrotile on lisandunud arusaam, et parempoolsete senise positsiooni haaravad valimistel peatselt Tarandi tüüpi poliitilised parvenüüd. Kas nad teevad paremal tiival puhta töö üksikkandidaatidena või paljuräägitud uue parteina, sellel pole Reformierakonna ja IRLi jaoks enam suurt vahet. Muutus Roheliste erakonnas on meile signaaliks, et opositsioon peab minema tõrjelahingutelt üle pealetungile. Me ei saa kauem pealt vaadata kuidas lõhutakse meie haridussüsteemi ja tervishoidu, muudetakse elu Eestimaal võimatuks. Praegusel valitsusel pole jäänud buumiharjal valitud Riigikogus enamust. Seevastu tugevamaks muutub opositsioon, mille südamiku moodustavad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Me mõlemad läheneme Rahvaliidule ja loodetavasti on nüüd ka Roheliste positsioon selginemas. Me ei pea enam taluma Ansipi valitsuse võimetut edasitiksumist kriisi kõige raskemal aastal. Eesti ei vaja mitte tänast vastuoludest räsitud poliitilist juhtkonda, vaid tõelist rahvusliku ühtsuse valitsust. Olen kindel, et isegi see oleks ainult ajutine üleminekuetapp. Majanduskriisi sügavikus toimuvatel järgmistel valimistel tugevnevad vasaktsentristlikud positsioonid juba sedavõrd, et meie saame mandaadi Eesti ühiskonna ja majanduse arengu märksa põhjalikumaks uuendamiseks. Ütlesin juba, et Keskerakond on tõusnud Eesti poliitika lipulaevaks. Meie laev on hästi taglastatud, meie kurss on õige ja meile puhub pärituul. Eesti suundub tulevikku ühte jalga käivate vasaktsentristlike jõudude lipu all! Meie laevas on ruumi kõigile ,see oleks just nagu Noa laev, mis hoiab elu ka kõige hirmsama kriisi ajal. Meie laevas on teretulnud kõik, kes vajavad lootust ja tuge. Me sõidame vastu aastale 2011, kus Eesti valib endale uue Riigikogu, kus Riigikogu valib Eestile presidendi ja Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn. See on meie töö, see on meie missioon. Selle nimel me olemegi olemas! Mõelge sellele, et meie järgmine - arvult kolmeteistkümnes partei kongress toimub 2011. aasta oktoobris, just siis kui jõuab kätte Keskerakonna kahekümnes aastapäev. Teeme selleks ajaks Eesti õiglasemaks, hoolivamaks ja avatumaks. Tüürime riigilaeva õigele kursile. Kes siis veel, kui mitte meie! Head erakonnakaaslased, meie lipp lehvigu kõrgelt!

04.12.09 Erakonna aastavahetuse pidu

Sulge

Erakonna aastavahetuse pidu Nokia Kontserdimaja (Rävala pst 12, Tallinn) Laupäev, 5. detsember 18.30-19.00 Saabumine 19.00-19.40 kontserdimaja saalis peo avamine ja kontsert Esinevad MIKK SAAR ja kitarriduo Hea tantsumuusika eest hoolitseb ansambel PS TROIKA Soe buffeelaud Avatud on baarid ja Teatrikohvik Peo lõpp kell 23.00 Peotuju hoiavad üleval õhtujuhid Henrik Normann ja Eduard Toman Peole registreerimine ja täiendav info: tel. 6 273 460 ; e–post: keskerakond@keskerakond.ee Kuni neljapäevani, 3. detsembrini maksab pääse 300 krooni. Sooduspääse 200 krooni (õpilased,mittetöötavad üliõpilased,mittetöötavad pensionärid). Pääse tuleb lunastada ka XII kongressi saadikutel, kes soovivad peol osaleda. Alates reedest, 4. detsembrist maksab pääse 500 krooni (kõigile sama hind). Kohapeal tasudes on pääse 500 krooni (kõigile sama hind). Osalemise eest saab tasuda erakonna büroos või Keskerakonna arveldusarvele SEB Pangas (arvelduskonto 10220031930016). Hilisemate arusaamatuste vältimiseks palume selgitusse märkida iga osavõtja ees- ja perekonnanimi ning kui on mitu osavõtjat siis palju iga osavõtja eest tasutakse.

04.12.09 Keskerakond teeb kongressist otseülekande

Sulge

Homme, 5. detsembril, toimuvat Keskerakonna XII kongressi kantakse otse üle internetis, erakonna kodulehel, aadressil www.keskerakond.ee/kongress "Keskerakonnal on 12500 liiget ning sadu tuhandeid toetajaid, kes kõik kahjuks laupäeval Nokia kontserdimajja ära ei mahu. Me ei taha neid kongressielamusest ilma jätta ning seetõttu pakume võimalust vaadata suurüritust interneti vahendusel", ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Erakonna kodulehel kantakse üle kogu kongress, avamisest lõpetamiseni, koos kõikide kõnede ja ülesastumistegaâ", lisas Toobal. Keskerakonna XII kongress toimub 5. detsembril algusega kell 11 Solarise keskuses Nokia kontserdimajas.

03.12.09 Eesti Keskerakonna XII kongressi päevakorra eelnõu

Sulge

Eesti Keskerakonna XII kongressi päevakorra eelnõu Nokia Kontserdimaja PÄEVAKORD: I ISTUNG kell 11.00-14.00 1. 11.00-11.20 Kongressi avamine, juhatajate kinnitamine 2. 11.20-11.40 Kongressi rakendamine: Toimkondade kinnitamine Kongressi päevakorra kinnitamine 3. 11.40-12.40 Keskerakonna esimehe poliitiline ettekanne Edgar Savisaar 4. 12.40-12.45 Mandaattoimkonna aruanne 5. 12.45-13.20 Külaliste tervitused 6. 13.20-13.30 Valimiseeskirja tutvustamine 7. 13.30-14.00 Keskerakonna esimehe, Keskerakonna juhatuse liikmete, aukohtu esimehe ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide tutvustamine Vaheaeg kell 14.00-15.00 Vaheajal toimub hääletamissedelite täitmine Valimiskastid suletakse kell 15.00 II ISTUNG kell 15.00-18.15 8. 15.00-15.15 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni tegevusest Kadri Simson 9. 15.15-15.30 Erakonna volikogu tegevusaruanne Kalev Kallo 10. 15.30-15.40 Revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine Enn-Toivo Annuk 11. 15.40-15.50 Erakonna aukohtu tegevusest Ain Seppik 12. 15.50-16.10 Euroopa Parlamendi tegevusest Siiri Oviir Vilja Savisaar 13. 16.10-16.40 Saadikute sõnavõtud (kuni 3 minutit, eelregistreerimisega sekretariaadis) 14. 16.40-17.00 Kongressi otsuste vastuvõtmine 15. 17.00-17.45 Erakonna teenekate liikmete autasustamine Keskerakonna hõbemärkide üleandmine 16. 17.45-18.05 Valimistulemuste väljakuulutamine ja kinnitamine 17. 18.05-18.15 Aseesimeeste nimetamine ja kinnitamine 18. 18.15 Kongressi lõpetamine

01.12.09 Riigikogu esimees Ene Ergma toetab välireklaami taastamist

Sulge

Riigikogu esimees Ene Ergma teatas vastuseks Sotsiaaldemokraatide, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsioonile Reformierakonna poliitikute valimiskampaania rahastamise kohta, et ta toetab poliitilise välireklaami taastamist. Ergma nentis, et välireklaami täielik keelamine pole oodatud tulemust toonud. "Samas hiilis Isamaa ja Res Publica Liidu juhtpoliitik Ergma kõrvale andmaks hinnangut reformierakondlaste Jaanus Rahumägi, Robert Antropovi ja Kristiina Ojulandi valimiskampaania rahastamise kohta,"ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson ütles, et peab lugu Ergma filosoofilisest pagasist, mida Riigikogu esimees esitles kirjas Reformierakonna poliitikute valimiskampaania rahastamise kohta. "Ja lõpuks-kuulus filosoof Immanuel Kant on öelnud, et miski ei täida meie hingi sedavõrd lakkamatu imetlusega kui kaks asja: tähistaevas meie pea kohal ja moraalinormis meie sees,"kirjutas Ergma. "Moraalinormid on inimestel erinevad, kuigi ma sooviksin, et poliitikutel oleksid need normid väga kõrged." Kolm fraktsiooni saatsid novembris kirja Riigikogu esimehele Ene Ergmale paludes moraalset hinnangut viimastel nädalatel välja tulnud informatsioonile, et 2007. aasta Riigikogu valimiste kampaania rahastamisel kasutasid Riigikogu liikmed Jaanus Rahumägi, Robert Antropov ja endine Riigikogu liige Kristiina Ojuland annetusi juriidilistelt isikutelt kogusummas vähemalt 1 545 300 krooni.

01.12.09 Tallinna linnavalitsus saatis volikokku 2010. aasta eelarve

Sulge

Tallinna 2010. aasta eelarve maht on 7 miljardit krooni, võrreldes selle aasta täpsustatud eelarvega on vähenemine 300 miljoni krooni võrra. Eelarve on üle 2007. aasta taseme, mil see oli 6,8 miljardit krooni. Linnapea Edgar Savisaare sõnul ulatub investeeringute maht 1 miljardi kroonini (sel aastal 1,2 miljardit). Investeeringute toetusest kasvas välisrahastusega projektide osakaal üle kolme korra (91 miljonilt 330 miljoni kroonini), riigilt saadav investeeringutoetus aga vähenes 4 miljoni krooni võrra (sel aastal 39 miljonit, järgmisel aastal 35 miljonit krooni). Jätkub suurte projektide elluviimine – lõpetatakse kolm aastat kestnud veevärgi ja kanalisatsiooni rajamine Nõmmel, Pirital, Haaberstis ja mujal. Jätkub koolide renoveerimine ja munitsipaalelamuehitus (valmivad 700 uut korterit) ning Ülemiste ristmiku rajamine. Alustatakse tööd Linnahalli renoveerimisel ja ümbruse heakorrastamisel," ütles linnapea. "Kultuuripealinna sihtasutusele lubasid riik ja linn omal ajal, et seda rahastatakse võrdselt. Tegelikkuses eraldab riik selleks järgmisel aastal vaid natuke üle 10 miljoni, linn aga kaks korda rohkem. Kultuuripealinna objektide hulka kuuluvad lisaks sellele ka Kultuurikatla rajamine ja "kultuurikilomeetri" ehk rannapromenaadi ehituse jätkamine, Birgitta festival ja mitmed teised kultuuriüritused, samuti ka Tallinna televisiooni käivitamine, mille testsaateid võib näha juba järgmise aasta Tallinna päeval," lisas linnapea. Edgar Savisaar pidas tähtsaks, et erinevalt riigist on Tallinna linnaeelarve 2010. aastaks tõepoolest tasakaalus. "Esmakordselt on linnas loodud stabilisatsiooni reserv, mis moodustab 105 miljonit krooni, ehk 1,5% linnaeelarve mahust. See suurendab linnaeelarve paindlikkust ja võimaldab leida katte nii tulude alalaekumise kui ka erakorraliste kulude puhul. Linnapea märkis, et riigi stabilisatsioonireserv on küll oluliselt suurem kui linnal, aga riigi eelarve ise on samuti üle kümne korra suurem kui linnaeelarve." Täiendavate kulude vajaduse näiteks tõi ta võimaliku eurole ülemineku, mille puhul on vaja linna infosüsteemid ümber teha, hinnakirjad ja piletid ümber trükkida jms. Raepress

01.12.09 Tallinna prioriteedid 2010. aastal

Sulge

Tallinna prioriteedid 2010. aastal-sotsiaalse suunitlusega kulude kasv 7%, lasteaedade rahastamine ja abipaketi realiseerimine ettenähtud mahus. Tallinna 2010. aasta prioriteetidest tõi linnapea esile kõigepealt selle, et hoitakse töökohti ja töötasusid. "Palgamäärad jäid samaks ning koosseise püütakse mitte vähendada, küll aga lõpetati puhkusetoetuse maksmine ning tulemustasude osakaal viidi 5 protsendilt 1 protsendile", märkis linnapea. "Abipaketti realiseeritakse ettenähtud mahus, so üle 100 miljoni krooni, mis kulutatakse sotsiaalsete töökohtade loomiseks, supiköökide ja varjupaikade finantseerimiseks, sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse maksmiseks erasektorile, töötute rakendamiseks hädaabitöödel, töökohast ilma jäänud inimeste juriidiliseks nõustamiseks, samuti ka mitmesugusteks kompensatsioonideks ja toetusteks. Pensionilisa tõuseb 1000-t 1200-le kroonile. Seda hakatakse maksma igale Tallinna pensionärile tema sünnikuul ja avalduse alusel," ütles linnapea. Linnapea sõnul planeeritakse alushariduse, eeskätt lasteaedade finantseerimiseks kulutada 719 miljonit krooni, mis on selle aasta tegeliku täitmise tasemel. "Arvestades IMFi raportis antud soovitust kaotada ära lasutoetused, loobub Tallinna linn alates 2010. aasta jaanuarist sünnipäevatoetustest. Küll aga säilivad selle aasta septembris kehtestatud toetused vähekindlustatud osale elanikkonnast, sealhulgas laste huviringi toetus, vabastamine lasteaia kohatasust ja toidukuludest, jätkuvalt kompenseeritakse maamaks ning küttehinna tõus," märkis linnapea. Raepress

01.12.09 Edgar Savisaar andis ülevaate Tallinna tulude ja kulude olukorrast

Sulge

Tänasel Tallinna linna koalitsiooni täiskogul andis linnapea Edgar Savisaar ülevaate Tallinna tuludest ja kuludest 2010. aasta linnaeelarve taustal. Savisaar märkis, et Tallinna eelarve on üles ehitatud märksa konservatiivsemal ja ettevaatlikumal alusel võrreldes riigieelarvega."Kui rahandusministeeriumi prognoos näeb ette tulumaksu eraldiste vähenemist 6,6 protsenti ja Eesti Panga prognoos 8 protsenti, siis Tallinna finantsteenistuse arvestused näevad ette tulumaksueraldiste vähenemist 9,5 protsenti. Ja sellele ongi linnaeelarve tulude pool üles ehitatud. Ka maamaksu laekumise osas näeb rahandusministeeriumi prognoos ette tõusu, aga linnaeelarves planeeritakse seda oluliselt väiksemas mahus, mis lähtub tegelikust laekumisest," ütles linnapea. "Kui me oleksime ehitanud eelarve üles rahandusministeeriumi prognoosidele, siis oleksime me võinud eelarvesse juurde kirjutada julgesti üle 300 miljoni krooni, kuid me ei soovinud selle blufiga kaasa minna," tunnistas linnapea. "Tallinna eelarvepoliitika on võrreldes riigiga alati olnud konservatiivsem ja alalhoidlikum ning lõppkokkuvõttes on see ennast ka õigustanud," ütles linnapea. Savisaar nentis, et Tallinna tulud on vähenenud 1,5 miljardi krooni võrra, sealhulgas tööpuuduse kasvust ja keskmise palga langusest tingituna 500 miljonit, Vabariigi Valitsuse poolt omavalitsuste tulude vähenemise ja kulude suurendamise tulemusena teist samapalju ning laenudele seatud täiendavate piirangute ja erasektoriga ühiselt teostatavate projektide regulatsiooni muudatustena samuti 500 miljonit krooni. "Tallinn on Eesti üks suuremaid tööandjaid ja muidugi suurendasid meie kulusid riigi poolt teostatud käibemaksutõus, aktsiiside tõus, haiguspäevade arvestuse ja töötukindlustusmaksu muudatused. Meie kohustusi suurendati sellega, et sunniti meid võtma ühisprojektid erasektoriga (nn PPP projektid) bilanssi, kuigi Eurostat seda ei nõua. Ja samal ajal vähendati meie tulusid," ütles linnapea. Tulude vähenemise katteks kavandab linnavalitsus kehtestada 1. juulist järgmisel aastal ühe protsendilise müügimaksu käibemaksu lisana osadele kaupadele. "Väljapoole müügimaksu mõju tahame me jätta lastekaubad, ravimid ja ka osa toidukaupadest. Müügimaks on meie jaoks võrreldav luksuskaupade maksuga. Käibemaksu oluliselt suurem tõus riigi poolt võeti ühiskonnas rahulikult vastu, mõned meediaväljaanded isegi kiitsid seda ja ma usun, et samasugune suhtumine saab meedia poolt osaks ka meie müügimaksule," märkis Savisaar. Tulude juurdekasvu allikatena nähakse linnaeelarves ka paadimaksu kehtestamist, ühistranspordi piletihindade diferentseerimist ja munitsipaalmajades üürihinna tõusu 20 protsendi võrra, mis ikkagi jätab seal elamispinna soodsamaks kui vabaturul. Raepress

30.11.09 Kesknoored toetavad noori erakonna juhatusse

Sulge

Keskerakonna Noortekogu juhatus jõudis otsusele toetada erakonna 5. detsembril toimuval Kongressil juhatusse kandideerimsiel Jüri Ratast, Kadri Simsonit, Mihhail Korbi, Olga Sõtnikut, Deniss Boroditši ja Siret Kotkat. Esimehe kohal soovivad näha noored jätkuvalt Edgar Savisaart. "Juhatus arutas seda küsimust pikalt, kuid leidis, et just need on need kandidaadid, keda sooviksid näha Keskerakonna juhatuses Noortekogu liikmed," teatas Terik. Juhatus jõudis otsusele konsensuslikult. Terik leidis, et langetatud sai noortesõbralik otsus ning lisas, et nad kõik on olnud kas Noortekogu liikmed või on seda tänaseni. "Jüri Ratas, Kadri Simson ja Mihhail Korb on näiteks Noortekogu eeskujud ning nende algus saigi tehtud just siin. Ka Riigikogus töötav Olga Sõtnik on tänaseni Kesknoor. Siret Kotka oli Noortekogu esimees kohel järjestikusel korral ning ka Deniss Borodits jõudis meil palju ära teha!" kiitis Keskerakonna Noortekogu esimees Tiit Terik noorte toetatavaid ükshaaval kandidaate. Keskerakonna Noortekogu on ligi 5000 liikmega tsentristliku maailmavaatega noori ühendav poliitiline ühendus, mis asutati aastal 1994. Keskerakonna Noortekogu pressiteade

29.11.09 Laanet: valitsusel on vahendid päästjate töökohtade säilitamiseks

Sulge

Endine siseminister ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet märkis päästjate koondamiskava kommenteerides, et valitsusel on võimalik säilitada päästetöötajate töökohad, leides selleks vahendid roheliste energia- ja kliimaagentuurile eraldatud 86 miljonist. Laaneti sõnul on päästetöötajate ametiühingu nõudmine igati õigustatud. "Valitsus on eraldanud energia- ja kliimaagentuurile 86 miljonit krooni, kuid agentuuri ennast pole," märkis Laanet. "Siinkohal tekib ka küsimus, kas me ikka vajame pärast kodude mahapõlemist soojapidavuse mõõtmist, mis on loodava asutuse üks peamisi ülesandeid?" "Vähemusvalitsus soovib võimul püsimise nimel osta roheliste hääli, kuid antud juhul ohustab see riigi siseturvalisust," sõnas Laanet. "Küsimus on valitsuse prioriteetides. Praeguses keerulises majandusolukorras ei ole arukas kulutada 86 miljonit krooni energiasäästu programmidele, vaid olulisem on tagada riigi siseturvalisus," lisas ta. 2009. aasta teise lisaeelarve menetlemisel nõudsid rohelised energiaprogrammidele raha eraldamist, kuid rahanduskomisjon lükkas roheliste muudatusettepaneku tagasi. Kolmandal lugemisel pidi roheliste toetushääli vajav vähemusvalitsus roheliste nõudmistega siiski leppima. Ka rahandusminister Jürgen Ligi, kelle jaoks oli hämmastav eelarve menetlemise käigus sellise agentuuri loomine, tunnistas 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise esimesel lugemisel, et energia- ja kliimaagentuuri loomiseks eraldatud vahendeid tulnuks põhjalikumalt analüüsida. Ministri hinnangul poleks tohtinud vastavat kulutust eelarvesse kirjutada. 2009. aastal kasutamata jäänud vahendid plaanitakse roheliste häälte garanteerimiseks võtta kasutusele järgmisel aastal.

26.11.09 Keskerakond: koolireform on olulise tähtsusega riiklik küsimus

Sulge

Kuna põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine on tekitanud palju erimeelsusi ja ebakindlust, algatab Keskerakond 10. detsembril Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, et leida üksmeel nii erakondade, õpetajate kui ka omavalitsuste vahel. Riigikogus teisel lugemisel katkestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on rohkem küsimusi kui vastuseid,"ütles Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps. "Enam tuleb usaldada õpetajaid, lapsevanemaid ja omavalitsusi, kuid viimaseid ei ole piisavalt arutellu kaasatud," lisas ta. "Tuues arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikokku, saame enam kaasata eksperte, kes sellega igapäevaselt seotud on," rõhutas Reps. Keskerakond, kes esitas eelnõu teisele lugemisele üle 100 muudatusettepaneku, peab vajalikuks leida konsensus erinevate osapoolte vahel. Eelnõu läbis esimese lugemise käesoleva aasta märtsis, mil sotsiaaldemokraadid kuulusid koalitsiooni ja toetasid uue seaduse vastuvõtmist. "Meil on hea meel, et opositsioonis olles on ka nemad muutnud oma varasemaid seisukohti,"sõnas Reps.

25.11.09 Keskerakond: euro tuleb põllumeeste arvelt

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku katkestada eelnõu, millega valitsuskoalitsioon soovib tõsta kütuse- ja elektriaktsiisi, kuna maksutõus tabab valusalt nii põllumehi, metsamehi kui ka keskmise ja väiksema sissetulekuga inimesi. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et valitsus soovib korvata eelarve puudujääki kiiresti laekuvate kaudsete maksude tõstmisega. "Kuigi töötute arv suureneb nädalatega ning töötavate inimeste palku on juba mitmeid kordi kärbitud, soovib valitsus järgmisel aastal koguda aktsiise 880 miljoni jagu enam. See raha ei laeku riigieelarvesse ei tea kust, vaid seda maksavad kõik Eesti inimesed läbi hinnatõusude." "Kuigi rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas avaldas arvamust, et tema sellest maksutõusust tulenevat hinnatõusu ei märkagi, siis bensiini, toasooja ja elektri hinnatõus on enamikule inimestele tuntav,"märkis Simson. "Bensiini või diislikütuse aktsiis ei mõjuta vaid autoomanikke, vaid ka ühistranspordi eest vastutavaid omavalitsusi, kaubavedusid teostavaid firmasid ning kõige valusamalt põllumehi," rõhutas Simson, lisades, et ka toasooja arvete tõusu ei saa inimene keskküttega majas valida, see saabub koos külmade ilmadega ning tänu aktsiisi ning käibemaksu tõusule suuremana kui aasta eest. "Kui pliivabal bensiinil on viimase kahe aasta jooksul aktsiise tõstetud poolteist korda, siis põllumeeste poolt kasutataval kütusel on aktsiisitõus kaks ja pool korda. Paratamatult jääb mulje, et valitsuserakonnad karistavad maksupoliitikaga Eesti põllumehi, kes julgesid tulla Toompeale oma eksistentsi eest seisma," sõnas Simson.

25.11.09 Keskerakond toetab rasketel aegadel põllumehi ning tudengeid

Sulge

Kasutades viimast võimalust muuta 2010. aasta riigieelarvet, esitas Keskerakonna fraktsioon eelnõu kolmandale lugemisele muudatusettepanekud, millega suurendatakse põllumeeste täiendavaid otsetoetusi ning taastatakse üliõpilaste õppetoetuste endine määr. "Koalitsiooni plaan tõsta erimärgistusega kütuste aktsiisimäära 680 krooni võrra 1000 liitri kohta lööb valusalt just põllumehi," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Ta lisas, et hinnanguliselt tekitab aktsiisipakett põllumeestele 70 miljoni krooni ulatuses lisakulusid. "Juba praegu ületab erimärgistatud kütuse aktsiisimäär 3,2 korda Euroopa Liidus nõutud miinimummäärast ning järgmisel aastal üle viie korra." Keskerakonna fraktsioon ei nõustu põllumajandusministri väitega, justkui pole põllumeeste toetused kunagi nii suured olnud. "Valitsus annab ühe käega küll põllumeestele vahendeid juurde, kuid võtab selle teise käega mitmekordselt tagasi," sõnas Simson. Muudatusettepanekuga tahab Keskerakond suurendada otsetoetusi vähemalt 75% maksimummäärast. Samuti tegi Keskerakond ettepaneku taastada üliõpilaste põhiõppetoetus 1000 ja täiendav toetus 500 krooni kuus. "Lisaks annab muudatus rahalise katte kutseõpet omandavate õpilaste toetuste hulga suurendamiseks," märkis Simson.

24.11.09 Riigikogu toetas Keskerakonna tudengite eelnõu

Sulge

Riigikogu arutas täna Keskerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenude muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab ka nendel üliõpilastel võtta õppelaenu, kes soovivad omandada teist kõrgharidust ning on varasemalt laenu juba täismahus tagasi maksnud. "Eesti edukaks väljumiseks kriisist tuleb lähiaastatel oluliselt enam panustada haridusse,"ütles Reps. "Põhisihiks peab olema tänaste töötavate inimeste ümberõppe võimalikult paindlikuks ja mitmekülgseks muutmine. See, mida õpiti aastaid tagasi, ei pruugi enam täna olla asjakohane ega garanteerida konkurentsivõimet tööturul. Majanduslangus on sobiv aeg õppimiseks, et olla majanduse tõusuajaks haritum ja konkurentsivõimelisem. Eelnõu parandab hariduse kättesaadavust ning suunab meid targa ühiskonna poole." Reps ütles, et kahjuks lükkas Riigikogu menetlusest välja eelnõu, millega Keskerakond soovis tagada kõikidele üliõpilastele Haigekassa kindlustuskaitstuse akadeemilisel puhkusel viibimise perioodiks."Täna peatub suurel osal akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel Haigekassa kindlustuskaitse ning jätkub alles puhkuse lõppedes," selgitas ta. "Viimase aasta jooksul lisandunud neid üliõpilasi, kes on sattunud raskesse majanduslikku olukorda ning sunnitud rahaliste vahendite nappuse tõttu viibima õppetööst eemal. Eelnõu jõustumisel oleks neile selleks perioodiks vähemalt ravikindlustus säilinud."

24.11.09 Keskerakond veab haldusreformi käima

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, sest siiani on jäänud tähelepanuta Harju Omavalitsusliidu algatusel moodustatud haldusreformi komisjoni ettepanekud. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni teeb murelikuks haldusreformi seiskumine riigis," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek. "Kui enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi võis seda põhjendada veel seoses valimistega, siis nüüd peaks sellealase tegevusega kiirelt kõigi erakondade jõudu ühendades edasi liikuma." Varek ütles, et Harju Omavalitsusliidu algatusel moodustas Harju maavanem oma haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni, kuhu kaasati enamus antud valdkonna tunnustatud teadlasi, spetsialiste ja arvamusliidreid, samuti mitmed kohalikes omavalitsuste üksustes tegutsevad praktikud. "Komisjon seadis oma eesmärgiks anda omapoolne panus riigi arengusse just halduse põhiseisukohtade kujundamisega ja esitamisega, arvestades Harju maakonna eripära,"märkis Varek."Tänavu 1. septembriks valmis komisjonil raport, mis esitati Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele, Õiguskantslerile jt. Senini ei ole adekvaatset reaktsiooni raportis ja selle lühivariandis "."Valge paber otsustajatele"esitatud ettepanekute suhtes toimunud." Seoses sellega esitas Keskerakonna fraktsioon peaministrile järgmised küsimused: 1. Kas Vabariigi Valitsusel on plaan kuidas haldusterritoriaalne reform läbi viia ja milline on selle põhitegevuste ajagraafik? 2. Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht tähendatud raporti seisukohtade osas? 3. Kas peate vajalikuks ja võimalikuks moodustada Riigikogus poliitilisi jõude ja omavalitsusliite kaasav Riigikogu regionaalse arengu probleemkomisjon, mis oleks konsolideerivaks lüliks ja jõuks regionaalreformi küsimuste lahendamisel?

24.11.09 Keskerakond soovib päästjate rahastamist energiasäästu programmi arvelt

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise kolmandale lugemisele muudatusettepaneku, mille kohaselt roheliste energiasäästu programmi vahendite arvelt taastatakse 22,8 miljonit päästetöötajate personalikuludena. "2009.a. teise negatiivse lisaeelarve vastuvõtmiseks roheliste häältega eraldas koalitsioon teadmata sisu ja vormiga energia- ja kliimaagentuuri loomiseks 86 miljonit krooni. Need vahendid on jäänud kasutamata ja agentuur loomata, kuid roheliste häälte garanteerimiseks plaanitakse antud miljonid võtta kasutusele järgmisel aastal," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et roheliste agentuuri loomise asemel vajab seda raha enam päästevaldkond ja üliõpilased, kes mõlemad on jäänud korduvate eelarvekärbete ohvriteks." Keskerakonna fraktsioon toetab päästetöötajate ametiühingu nõudmisi ning peab lubamatuks nii päästjate töötasu vähendamist kui ka nende koondamist. Teise muudatusettepanekuga tahab Keskerakonna fraktsioon taastada tudengite põhiõppetoetuse 1000 krooni kuus, planeerides selleks 21 miljonit lisakrooni. "Energiasäästu programmid on täna juba olemas Kredexis," ütles Simson. "Roheliste häälte kindlustamise asemel peaks riik panustama turvalisusse ja haridusse."

23.11.09 Sepp: valitsuse püsimise hind on saadikute kohad nõukogudes

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjon aseesimehe Evelyn Sepa sõnul tõrjub Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit järjekindlalt saadikute töötamist riigile kuuluvate äriühingute nõukodudes lõpetavat eelnõud, mille Keskerakond algatas juba k.a. veebruari alul. "Viimati hääletasid nad täna põhiseaduskomisjonis jälle maha ettepaneku asuda taasmenetlema Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatust," ütles Sepp."€žOn kummaline, millise innukusega Isamaaliit selle eest võitleb, kuidas Reformierakonda kuuluvad Riigikogu liikmed saaksid nõukogudes jätkata. Paistab, et see on koalitsiooni püsimise hind." Seaduse eelnõu kohaselt ei või Riigikogu liige oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige, juht ega juhatuse liige. "Õiguskantsler on oma ettepanekus leidnud, et kehtivas õiguses sätestatud tingimustel on Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse põhiseadusega vastuolus, rikkudes ametite ühitamatuse ja võimude lahususe põhimõtet," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Sepp. Sepa sõnul on praktika näidanud, et nõukogusse kuuluvate Riigikogu liikmete nõukogudega seotud tegevusest ei ole midagi kuulda. "€žRiigikogu liikmed ei seisa nende ettevõtete eest, mille nõukogusse nad kuuluvad,“ märkis Sepp. „Näiteks transiidisektoris kannatavad seetõttu nii Tallinna sadam kui ka Eesti raudtee. Pole kuulda et nendes ettevõtetes toimuks mingit sisulist tegevust Riigikogu liikmete poolt." Hetkel kehtiv seadus sätestab, et Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige. Teksti täiendatakse ja piiratakse Riigikogu liikme kuulumist ka nõukogudesse. Samuti muudetakse paragrahvi ja piiratakse riigikogu liikme õigust kuuluda ka riigitulundusasutuse nõukogusse. Sepa sõnul tuleks Riigikogule ka kasuks see, kui saadikud siiski oma põhitööga tegelevad.

20.11.09 Keskerakonna delegatsioon külastab erakonna Ühtne Venemaa kongressi

Sulge

Keskerakonna delegatsioon külastab erakonna Ühtne Venemaa kongressi Täna sõidab Keskerakonna delegatsioon Sankt Peterburi erakonna Ühtne Venemaa kongressile. Delegatsiooni kuuluvad Edgar Savisaar, Ain Seppik, Mailis Reps ja Monika Batrakova. Keskerakonna delegatsioon on külastanud kõiki erakonna Ühtne Venemaa kongresse alates koostööprotokolli sõlmimisest 2004. aastal.

18.11.09 Keskerakond toetab põllumeeste nõudmisi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ütles, et Keskerakond toetab täna Toompeale meelt avaldama tulnud põllumehi, kellele järgmise aasta riigieelarvest tuleks eraldada otsetoetuste näol 792 miljonit krooni. "Keskerakonna jaoks on oluline kõigi Eestis elavate inimeste heaolu ning arvamus. Me ei mõtle ainult suurlinnade elanikele, vaid toetame Eesti terviklikku arengut ja inimsõbralikku põllumajanduspoliitikat," sõnas Riigikogu maaelukomisjoni liige Sarapuu. Sarapuu sõnul peab maaelu poliitika eesmärk olema elujõuliste ettevõtete tekitamine ja hoidmine, töökohtade loomine, säilitamine ja ekspordivõime suurendamine ning põhiline - meie elanikkonna varustamine kodumaise toiduga. "Keskerakond toetab rahvuslikku põllumajanduspoliitikat," lisas Sarapuu. "Põllumehed vajavad toetust olukorras, kus iga toodetud liiter piima teenib kahjumit," märkis Sarapuu. "Euroopa Liit võimaldab otsetoetusi põllumeestele ja Eesti riik peab seda abinõu oma põllumajanduse hüvanguks kasutama." Sarapuu ütles, et praegu ei saa õiglast hinda kaupmees ega põllumees. "Põllumajandus-kaubanduskoda on teatanud, et toidukaupade hinna langus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluse vähenedes, kuna põllumehed saavad üha väiksema osa tarbijatelt küsitavast hinnast," märkis Sarapuu. Sarapuu sõnul peaks riik aitama senisest rohkem garanteerida põllumeeste üha paisuvad kohustusi kreeditoridele vähemalt senikaua kuni kriis põllumajanduses kestab.

16.11.09 Seppik: Keskerakond on valmis riigieelarvet kauplemiseta toetama

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Ain Seppiku sõnul oli fraktsioon valmis 2010. aasta eelarvet toetama, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ei peaks maksumaksja raha eest roheliste fraktsiooni käest riigieelarvele toetust ostma. "Kui IRL-i peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on roheliste poolt taotletud elektriaktsiisi tõus ja kilekotimaks paratamatu hind, mis valitsusliidul tuleb riigieelarve heakskiitmise nimel maksta, siis IRL-i peasekretär valetab," märkis Seppik. "Keskerakond oli valmis 2010.a. eelarvet Riigikogu hääletusel toetama just sel põhjusel, et valitsusliit ei peaks niigi pingelisest eelarvest rohelistele meelehead jagama ning inimestelt seitset nahka koorima. Sellest olin teavitanud ka koalitsiooni juhtpoliitikuid." Seppiku sõnul ei tee aktsiisitõus ka Keskerakonna fraktsiooni rõõmsaks ning Eestile teevad sellised võimu nimel tehtavad korruptiivsed tehingud korvamatut kahju. Seppik ütles, et Keskerakonna fraktsiooni pakkumine on endiselt jõus. "Me ei kauple toetusega, sest soovime oma rahvale parimat," märkis Seppik

16.11.09 Laanet: päästetöötajate eelarve kärpimine ohustab turvalisust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et toetab päästetöötajate ametiühingu nõudmisi ning peab lubamatuks nii päästjate töötasu vähendamist kui ka nende koondamist. "Päästetöötajate personalikulude vähendamine 22,8 miljoni krooni võrra seab tõsiselt ohtu kõigi Eesti elanike turvatunde," märkis endine siseminister Laanet. "Päästetöötajatele võiks raha leida vähendades vanemahüvitise maksimaalset määra seniselt kolmelt keskmiselt palgalt kahele keskmise palgale." Laaneti sõnul on maksimaalset vanemahüvitist saaval perel sellest rahast vähe kasu, kui päästetöötajate puuduse tõttu langeb nende kodu tuleroaks. "Prioriteedid tuleb selgelt sõnastada," märkis Laanet. "Inimeste turvalisus kaalub kahtlemata üles Reformierakonna valimislubaduse." Siseministeeriumi 2010. aasta eelarves nähakse päästeametile ette personalikulude vähendamist 22,8 miljoni krooni võrra. Võimalikud lahendused personalikulude kokkuhoiuks on teenistujate sissetuleku vähendamine viis protsenti või ligi 110 päästja koondamine. Viimasele versioonile rõhub päästeameti juhtkond, kelle arvates ei suuda organisatsioon olla oma töötajate viieprotsendilise sissetuleku vähenemisega jätkusuutlik, teatas päästeteenistujate ametiühing.

16.11.09 Keskerakond eelistab reservide suurendamist roheliste agentuuri loomisele

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise teisele lugemisele muudatusettepaneku, kuna praeguses keerulises majandusolukorras ei ole arukas kulutada 86 miljonit krooni energiasäästu programmidele, vaid olulisem on suurendada reserve tuleviku jaoks. "Kuigi koalitsioon eraldas 86 miljonit energia- ja kliimaagentuuri loomiseks, pole vahendeid selleks kasutatud ega agentuuri loodud," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku kohaselt tuleb 86 miljonit krooni kanda reservi. See on oluline panus ligi 118 miljoni suurusele valitsuse kaasfinantseerimise reservi suurendamiseks." 2009. aasta teise lisaeelarve menetlemisel nõudsid rohelised energiaprogrammidele rahade eraldamist, kuid rahanduskomisjon lükkas roheliste muudatusettepaneku tagasi. Kolmandal lugemisel pidi roheliste toetushääli vajav vähemusvalitsus roheliste nõudmistega siiski leppima. Ka rahandusminister Jürgen Ligi, kelle jaoks oli hämmastav eelarve menetlemise käigus sellise agentuuri loomine, tunnistas 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise esimesel lugemisel, et energia- ja kliimaagentuuri loomiseks eraldatud vahendeid tulnuks põhjalikumalt analüüsida. Ministri hinnangul poleks tohtinud vastavat kulutust eelarvesse kirjutada.

16.11.09 Haapsalu volikogu esimees soovitab parempoolsetel erakondadel ühineda

Sulge

Haapsalu volikogu esimees ja Keskerakonna Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid soovitab Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonnal ühineda. "Oleks valija suhtes ausam, kui Andrus Ansip ja Mart Laar saaksid üle võimuambitsioonidest ning ühendaksid kaks erakonda," märkis Karilaid. "Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond on valitsuses muutunud ühtseks võimuerakonnaks ja kaotanud oma näo." Karilaiu sõnul on madalad otsesed maksud ja kõrged tarbimismaksud mõlemale erakonnale südamelähedased. "Riigijuhtimise ainuke peamine instrument on mõlema jaoks kärpimine," tõdes Karilaid. "Kuigi IRL ja kui ka RE ei suuda majanduse elavdamiseks muud esile kutsuda kui mainekujunduskampaaniaid eurole." Karilaid ütles, et välispoliitika ainuke nurgakivi on mõlemal erakonnal idanaabri demoniseerimine. "Rahvusküsimus peale pronksiöö sündmusi ja Markovi nn. viisaskandaali juhtumit pole enam nende kahe erakonna jaoks eristumise koht," märkis Karilaid. "Nende kahe erakonna eristumiskampaaniad on läbinähtavad ja sisutühjad." Karilaid meenutas, et ekspresident Lennart Meri pidas Eestile optimaalseks 3-4 erakonda. "Kuigi IRL ja RE kardavad Keskerakonna ja Rahvaliidu ühinemist, siis soovitaksin mina küll IRL-il ja RE ühineda," lõpetas Haapsalu volikogu esimees.

16.11.09 Keskerakonna juhatuse avaldus Suveräänsusdeklaratsioonist

Sulge

Täna möödub juba 21 aastat mälestusväärsest 16. novembrist 1988, mil veel täieliku stagnatsiooniaja tingimustes valitud Eesti NSV Ülemnõukogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu Suveräänsusdeklaratsiooni. Sel päeval on eriline koht Eesti ja mitte ainult meie lähiajaloos. Vastuvõetud deklaratsioon pidas vajalikuks, et Eestile kuulub kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil ning suveräniteet on terviklik ning jagamatu. Suveräänsusdeklaratsioon tunnistas ülimuslikuks siin vastuvõetud seadused Kremli ehk siis NSV Liidu keskvõimu seaduste ees. Eesti suveräänsusdeklaratsioon oli eeskuju andev ning see leidis hiljem rakendust küll mõningaste erinevustega - 13 liiduvabariigi konstitutsioonis. Sisuliselt tähendas see liiduvabariikide vastandumist keskvõimule, piirkondade vastuhakku Moskvale. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist toetas Eesti rahvas, andes lühikese ajaga 861 000 toetusallkirja Eesti suveräänsust piiravate NSV Liidu konstitutsiooni paranduste vastu. Eesti Keskerakonna juhatus tunnustab tänasel tähtpäeval Eesti NSV Ülemnõukogu liikmeid, kes 21 aastat tagasi andsid Toompea saalis oma toetushääle suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisele ning kõiki inimesi, kes toona, laulva revolutsiooni kulminatsiooniajal, osalesid tormilises päevapoliitikas. 16. november 1988 oli õige pikkusega samm NSV Liidust vabanemise suunas.

14.11.09 Keskerakonna volikogu protestib arstiabi rahastamise vähendamise vastu

Sulge

Keskerakonna volikogu tegi täna avalduse, milles taunib valitsuse otsust vähendada tervishoiuteenuse piirhindu 6% võrra, sest see toob endaga ravijärjekordade järjekordse pikenemise, patsiendi omaosaluse suure tõusu ja eriti just noorte arstide-õdedelahkumise uue laine. "Kui avalikkusele esitatud järgmise aasta riigieelarve on üles ehitatud sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele järgmisel aastal 3,2 % võrra, siis haigekassal kästi eelarve teha 6,9 protsendipunktise langusega," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "See tähendab, et tervishoidu ootab ees kaks korda suurem kärbe, kui muud valdkonda. Märtsi algul haigekassa nõukogu juba suurendas ambulatoorse arstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuuele. Statsionaarse eriarstiabi järjekord võib nüüd olla aga kuni 8 kuud pikk! Ravijärjekordade pikenemise tõttu on haiglad sunnitud patsiente järjest enam suunama tasulisse vastuvõttu, kus patsiendil tuleb ühe visiidi eest tasuda 250 - 500 krooni." Keskerakonna volikogu taunis valitsuse patsiendikahjulikku otsust, kus hooldusravi saav patsient peab hakkama teenuse hinnast 15% ise kinni maksma. Siiani omaosalust hooldusravi esimese 30. päeva eest ei olnud. Maksimaalse 60-päevase hooldusravi eest pidi aga patsient maksma vaid 250 krooni. Valitsuse uue korra järgi peab aga patsient hooldusravi sama aja eest maksma 6000 krooni ehk 101 krooni päevas. Kuna hooldusravi vajavad valdavalt just eakad, tuleb pensionäril hooldusravi saamiseks pea kogu pension ära maksta ja samaaegselt tasuda ka koduste eluasemekulude eest. On selge, et vana inimene peab sellest ravist loobuma, kui tal just kõrvalabi pole. "Nii et kui peaminister Andrus Ansip tõrjus opositsiooni juttu pensionide maksustamist ravikindlustuse maksuga, siis hooldusravi tasuliseks tegemine praktiliselt seda ju tähendabki," märkis Tuus. "Raskused on tekkinud ka tööinimestel, sest 1.juulist vähendas valitsus haigushüvitisi, mida nüüd saab alles haigestumise neljandast päevast ja vaid 70% ulatuses varasema 80% asemel. Tagajärjeks on peaaegu 50% ulatuses vähem haiguslehti ja see, et inimesed käivad t&