meedia

Uudised

24.05.13 Jüri Ratas: Tugevad omavalitsused on tugeva riigi alustalad

Sulge

Eile toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul arutati kohalike omavalitsuste probleeme ja väljakutseid 2013. aastal ning valiti esimees, uus juhatus ja esindaja erakonna volikogusse. "Eesti inimesed valivad 20. oktoobril taas valla- ja linnavolikogud järgmiseks neljaks aastaks ning soovivad asjatundlikku ja hoolivat juhtimist. Keskerakond läheb kohalikele valimistele programmiga, mis arvestab kõigi Eesti inimeste huvidega ning hindab kõrgelt kohalike omavalitsuste rolli Eesti elu korraldamisel," lausus üksmeelselt Omavalitsuskogu esimeheks valitud Jüri Ratas. "Kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja eelarvelised võimalused peavad tõusma. Valitsuskoalitsioonil tuleb viivitamatult taastada kohalike omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele, sest tugevad omavalitsused on tugeva riigi alustalad," sõnas Ratas. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni poolt kolmapäeval esitatud eelnõu, mis suurendab omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 12,13%-le, on esimeseks sammuks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamisel. Kindlasti tuleb oluliselt tõsta ka tasandusfondi ning vähemalt kahekordistada kohalike teede rahastust," rõhutas Jüri Ratas. Rahvusraamatukogusse kogunenud omavalitsustegelased toetasid Riigikogu aseesimees Jüri Ratase jätkamist Keskerakonna Omavalitsuskogu juhina. Juhatusse valiti Eha Võrk, Taavi Aas, Priit Toobal, Jüri Võigemast, Helmut Hallemaa, Taavi Pukk, Urmas Tamm ja Jüri Landberg ning erakonna volikogus esindab Omavalitsuskogu jätkuvalt Madis Kaasik. Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul esinesid ettekannetega ka Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikontrolör Alar Karis ning Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

23.05.13 Tuus-Laul: lõhkilaenamise probleem ei kao kuhugi

Sulge

Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise arutelul, et muudatus ei lahenda lõhkilaenamise probleemi, kuid on esimene samm paremuse poole. "Juba kaks aastat tagasi juhtis Tarbijakaitseamet tähelepanu laenupoliitika probleemidele, mis on toonud tuhandetele inimestele kaasa peamiselt reguleerimata kiirlaenudega seotud üle- ehk lõhkilaenamise," rääkis Tuus-Laul, "mul on kahju, et õiguskomisjonis jäi puudu julgusest seda küsimust rangemalt reguleerida ja reformida." Tuus-Laul rõhutas, et tegelikult peaks olema seadusega reguleeritud, kui palju peab inimesele raha kätte jääma, et teatud summas üldse laenu saada. "Seda Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut kahjuks ei arvestatud, samuti nagu ettepanekut keelustada kiirlaenude massiline väli- ja telereklaam." "Me ei saa mööda vaadata sellest, et 100 000 inimesel, ligikaudu kümnendikul täiskasvanud elanikkonnast seisab kohtutäitur ukse taga ning on oht, et nende kontod arestitakse," lisas riigikogulane, "Eesti seadused vaatavad hetkel mööda lõhkilaenamisest ning Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et Soome näitel peaksime sisse viima tarbija kaitsemehhanismi." "Kahtlemata peame selle teema juurde sügisel tagasi tulema ja võtma vastu radikaalsemaid otsuseid, mis piiraks lõhkilaenamist ja teisi kiirlaenudest tulenevaid probleeme," lõpetas Marika Tuus-Laul.

22.05.13 Ligi peab aru andma Autorollo skandaalist laekumata maksude osas

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise rahandusministrile Jürgen Ligile, millega tuntakse huvi, kas Autorollo skandaalis väidetavalt sularahas välja võetud 17 miljoni krooni vastu on huvi tundnud Maksu- ja Tolliamet. "Küsime ministrilt, kas maksuamet on teostanud revisjoni Autorollo, Autovaala ja Eesti Pakendiringluse tehingute uurimiseks," rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "veel tahame teada, kas rahandusminister on andnud maksuametile suuniseid Autorollo juhtumi mitte uurimiseks." "Lisaks küsime, kas rahandusministri hinnangul vajab taaskasutusorganisatsioone puudutav õigusruum korrastamist ning kui palju hinnanguliselt jääb riigile laekumata makse süsteemi kontrollimatuse ja läbipaistmatuse tõttu," lisas Toobal.

22.05.13 Jüri Ratas: Riik peab taastama omavalitsuste tulubaasi kriisieelsele tasemele

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas andis täna Riigikogu saalis üle Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu, millega soovitakse alates 2014. aastast tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 12,13%-le. Samasisulise ettepaneku tegi Omavalitsusliitude Koostöökogu valitsuskomisjonile 2014. aasta riigieelarve läbirääkimistel. "Kohalikel omavalitsustel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid kõigi neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad näiteks lasteaedade- ja koolide ehitamine ning ülalpidamine, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport ja väga paljud muud valdkonnad," sõnas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. "Meie eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuslike ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks tuleb taastada kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva tulumaksu määr kriisieelsele tasemele ning lisaks kompenseerida maamaksuvabastuse tõttu omavalitsustele saamata jääv tulu," rõhutas Ratas. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu on esimeseks sammuks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks. Lisaks omavalitsustele laekuvale tulumaksu osa tõstmisele tuleb taastada ka tasandusfond ning viia teehoiuraha vähemalt kriisieelsele tasemele," täpsustas Jüri Ratas. "Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamiseks tuleb üle vaadata kohalike maksude süsteem tervikuna. Tänane olukord, kus kohalike maksude osakaal omavalitsuste tulubaasist on vaid 1,1%, ei ole jätkusuutlik," toonitas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

22.05.13 Pensionäride meelavaldusel osales ligi sada inimest

Sulge

Täna keskpäeval toimunud Keskerakonna Seenioride kogu ja ajalehe Videvik koostöös korraldatud meeleavaldusel trotsis heitlikku ilma sadakond inimest, kes juhtisid avalikkuse tähelepanu Eesti madalatele pensionitele võrreldes teiste Euroopa maadega. Eesti pensionäride tänasest ja tulevasest olukorrast rääkisid rahvale Keskerakonna seeniorite juht Elmar-Johannes Truu, ajalehe Videvik peatoimetaja Ants Tamme ning riigikogulased Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev. Puuetega inimeste probleemidest rääkis Vaegkuuljate ühingu juhatuse liige Uno Taimla. Osalejaid oli ka Lõuna-Eestist - nii võtsid publiku hulgas sõna Valga- ja Võrumaalt kohale sõitnud inimesed. Meeleavaldusel osalejad võtsid vastu pöördumise peaminister Andrus Ansipile, millega juhitakse valitsuse tähelepanu Eesti pensionäride raskele olukorrale.

21.05.13 Arupärimised keskkonna- ja majandusministrile Autorollo tehingutest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimised keskkonnaministrile Keit Pentus-Rosimannusele ja majandusministrile Juhan Partsile saamaks selgitusi nende seotuse kohta OÜ Autorollo tehingutega. Keskkonnaministrilt uuritakse pakendiseaduse eelnõu menetlemise käiku ning soovitakse teada, miks pole vaatamata Riigikontrolli soovitustele seda siiani Riigikokku menetlemiseks saadetud. Samuti küsitakse keskkonnaministrilt, kas MTÜ-st Eesti Pakendiringlus on liikunud raha OÜ-sse Autorollo. Majandusministrilt oodatakse vastust seoses Autorollo pankrotimenetlusega üles kerkinud riigiettevõtete nõukogudesse isikute määramise küsimustele ning sellele, kas koalitsioonis on ära jagatud, milliseid riigiettevõtteid kontrollib IRL ja milliseid Reformierakond? Veel tuntakse huvi, milliste teenete eest on Eesti Energia nõukogusse määratud Autorollo pankrotiga seotud IRLi liige Toomas Tauts.

20.05.13 Kolmapäeval saab Patkuli trepil näha meeleavaldust

Sulge

Kolmapäeval, 22. mail kell 12.00 toimub Tallinnas Patkuli trepi jalamil Keskerakonna Seenioride kogu ja ajalehe Videvik koostöös meeleavaldus, mis juhib avalikkuse tähelepanu ebaõiglaselt madalatele pensionitele. Pensionäride ühendused juhivad avalikkuse ning võimulolijate tähelepanu sellele kui raske on jätkuva hinnatõusu tingimustes toime tulla pensionisaajatel. Eesti ebaõiglaselt väikeseid pensioninumbreid võrreldes teiste Euroopa riikidega ilmestab loosungitega tähistatud Patkuli trepp kui "ebaõiglase pensioni trepp". Meeleavaldusel võtavad sõna ajalehe Videvik peatoimetaja Ants Tamme, Keskerakonna Seenioride kogu juht Elmar-Johannes Truu, mitmed Riigikogu liikmed ja vaegkuuljate esindajad. Meeleavaldusel osalejad saadavad ka pöördumise Vabariigi Valitsusele tuletamaks meelde kui raske on Eestis hakkama saada pensionäridel.

16.05.13 Riigikogu arutab taaskord hiigelpalkadele piiri panemist

Sulge

Täna on Riigikogu suures saalis esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigivara seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel piiraks riigiettevõtete juhtide hiigelpalkasid. Eelnõu näeb ette palkade piiramist presidendi ametipalgani, 6060 euroni kuus. "Korduvalt antud teemat tõstatades rõhutame, et ettevõtete nõukogud ei saa kuidagi hakkama juhatuse liikmete palkade ohjeldamisega," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu, "selge on aga see, et hiigelpalgad riivavad rahva õiglustunnet." Sarnast piirangut riigiettevõtete juhtide palkadele kasutavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid - näiteks Hollandis ja Prantsusmaal. Riigi otsustusõigusega ettevõtete juhtide töötasusid on majanduskriisi ajal kärpinud ka Saksamaa, Suurbritannia ning Iirimaa.

15.05.13 Keskerakond teeb ettepaneku riikliku ranitsatoetuse taastamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon annab täna Riigikogule üle riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel taastaks riikliku koolitoetuse - nn ranitsatoetuse. Eelnõu kohaselt saaks juba järgmise aasta sügisel ligi 30-eurost toetust kõik põhi- ja kutsekooli ning gümnaasiumiõpilased. "Leiame, et riigil on viimane aeg taastada kärbete ajal kaotatud riiklik koolitoetus," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "jätkuv hinnatõus puudutab kõige enam lastega peresid ning seega on üha olulisem aidata lapsevanematel katta õppevahendite ja muid kulutusi." Endine haridusminister Reps rõhutas, et riigipoolsed peretoetused annavad sõnumi, et iga laps on Eesti jaoks väärtuslik. "Me peame andma lapsevanematele kindlustunnet tuleviku osas ning pakkuma tuge laste kasvatamisel. Riikliku ranitsatoetuse taastamine on väga oluline samm selle kindlustunde pakkumisel." Koolitoetuse maksmine kolmekordses lapsetoetuse määras (28,77 eurot) suurendab eelnõu kohaselt järgmise aasta riigieelarve kulusid 3,92 miljoni euro võrra.

13.05.13 Arupärimine Aaviksoole tööõpetuse õppevahenditest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise haridusministrile Jaak Aaviksoole saamaks infot, millal on ministeeriumil plaanis kaasajastada tööõpetuse, käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse õppevahendeid. "Eesti Tööõpetajate Selts on nentinud asjaolu, et esmaste töövahendite valik koolides on kitsas ja ei toeta riikliku õppekava täitmist," rääkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "nii ei suuda õpetajad kaasajastada tööõpetuse õppeaine sisu ning oma õppeaine õpetamine ei ole enam motiveeriv, kuna täiendavate tehnoloogiliste vahendite hankimine on raskendatud kui mitte võimatu." Reps rõhutas, et senini on läbiviidud üks riigihange, mille korras varustati kõik Eesti koolid elektriliste käsitöövahenditega, kuid praeguseks on need kahjuks amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. "Lisaks on töö- ja tehnoloogiaõpetuse seisukohalt endiselt suureks probleemiks töökodade puudulik ventilatsioon, mis mõjutab väga otseselt nii õpilaste kui ka õpetajate tervist. Õpetajate tervisele on seejuures kõige suurem risk, sest nemad viibivad töökodades päevast päeva." "Iseenesestmõistetav oleks, et kui riiklikus õppekavas on aine õpetamine ette nähtud, siis peaksid ka selleks ettenähtud ruumid vastama konkreetsetele standarditele, mida Eestis paraku välja töötatud pole," lisas kahekordne haridusminister Mailis Reps. Ministrilt oodatakse vastust järgmistele küsimustele: millal on plaanis kehtestada esmaste tööriistade nimekiri tööõpetuse ainele ning selle riiklik rahastamine? Kas haridusministeerium toetab ettepanekut määratleda õppekirjanduse alla ka praktiliste õppeainete õppevahendid? Millal on plaanis korraldada riiklik hange uute tööõpetuses vajaminevate õppevahendite soetamiseks? Millal on plaanis välja töötada nõuded töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpperuumidele ja töökeskkonnale?

09.05.13 Keskerakondlased Ansipile: mida teeb valitsus väljarände pidurdamiseks?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise väljarändest peaministrile Andrus Ansipile. "Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv võrreldes 2012. aastaga vähenenud 8007 inimese võrra. Sealhulgas oli negatiivne loomulik iive samuti välisrände saldo," rääkis arupärimise üle andnud professor Aadu Must, "10873 väljarändajat on pea sama palju kui Haapsalu innas elanikke." Must märkis, et Eestist lahkujad on peamiselt tööealised ja noored ning meid mõjutab oluliselt mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide käivitatud väga aktiivne värbamispoliitika. "Ühtlasi on Töötukassa uuringutes osalenud 42 protsenti Eesti elanikest avaldanud soovi välismaale tööle minna." Peaministrilt oodatakse vastust järgnevatele küsimustele: kui tõsiseks probleemiks ja ohuks Eesti majandusele peate rahvastiku vähenemist? Kas valitsuse kasutuses olev väljarändestatistika ühtib Statistikaameti viimaste andmetega? Millised sammud on valitsusel plaanis pidurdamaks väljarännet?

09.05.13 Rõivas peab Riigikogule aru andma omastehooldusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitavad täna arupärimise omastehoolduse teemal sotsiaalministrile Taavi Rõivasele. Arupärijad küsivad ministrilt, millal on valitsusel plaanis tõsta omastehoolduse igakuist tasu ning miks pole väljatöötatud asendushoolduse süsteemi. "Tõenäoliselt ei vaja aprillis ilmunud omastehoolduse reaalsust kirjeldanud Andrei Hvostovi artikkel enam kellelegi tsiteerimist," rääkis sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "olukord omastehoolduses on äärmiselt raske ja probleemirohke ning kahjuks pole tunda seal riigi tuge." Toom nentis, et omastehooldus nõuab lähedaselt ebainimlikke pingutusi, kuid omastehooldamise eest saadav raha on pea olematu suurusega. "Kui inimene vormistab end hooldajaks, loobub tööl käimisest ja pühendab oma elu lähedase hooldamisele, kannatab tema tulevane pension, kuna hooldaja eest ei maksa keegi sotsiaalmaksu." "Palume sotsiaalministril selgitada, millal on plaanis tõsta omastehoolduse igakuist tasu ning muuta pensionisüsteemi nii, et kodus lähisugulast hooldavale inimesele oleks tagatud tööstaaž kõigi hooldamisaastate eest," ütles Toom, "samuti uurime, mida arvab minister asendushoolduse süsteemist."

08.05.13 Arupärimine Langile - järjekordne skandaal riikliku filmiraha jagamisel

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu puudutava arupärimise kultuuriministrile Rein Langile. Arupärijad tunnevad huvi, miks nimetati Eesti Filmi Sihtasutus ümber ja muudeti nõukogu kiirkorras. Veel küsitakse ministrilt, millisel põhjusel määrati SA Eesti Filmi Instituut peaprodutsendiks Piret Tibbo-Hudgins, kes oli ligi kuu aega pärast ametisse asumist ühe suurima EFI kasusaaja juhatuse liige ja osanik. "Kui minister on varem öelnud, et kasusaajad ise ei peaks osalema otsuste langetamisel ning on olemas seadused ja reeglid, mida tuleb täita, siis meil on andmeid, mis näitavad, et ta on käitunud hoopis vastupidiselt," rääkis arupärimise üle andnud riigikogulane Priit Toobal. "Uurime ministrilt, miks oli vaja otsuseid teha kiirkorras ning miks toimusid vangerdused ametikohtade jaotusel," lisas Toobal. NB! Arupärimise teksti leiate siit: siit

08.05.13 Jüri Ratas: Meie rahva vabadustahe on tugevam kui ühegi riigi sõjajõud

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osales täna sõnavõtuga Maarjamäe mälestusväljakul Teise maailmasõja ohvrite ja langenute mälestuspäeva tähistamisel. "Täna mälestame ühiselt kõiki selle kohutava konflikti tagajärjel hukkunuid. Nii mundris kui ka mundrita inimesi, nii eestlasi kui ka venelasi, sakslasi, soomlasi ja lätlasi ning kõigi teiste rahvaste poegi ja tütreid. Me mälestame neid, kelle pikk elu oli liitnud kahte möödunut sajandit, aga ka neid, kelle äsjaalanud elutee kohe ka lõppes," lausus Jüri Ratas. "Ühtlasi tuleb meil nii täna, homme, kui ka kümne ja saja aasta pärast tänada ning tunnustada kõiki veterane, kes sageli olude sunnil võõra riigi mundris oma südames Eesti iseseisvuse nimel võitlesid," lisas Ratas. "Teine maailmasõda on maailma ajaloo kõige hävitavam ja ohvriterohkem sõda. Eesti rahva jaoks tähendas Teine maailmasõda meie riigi korduvat okupeerimist, võõrvallutajate omavahelisi lahinguid meie kodumaa pinnal, hirmsaid küüditamisi ning kannatusi. Teise maailmasõja lõpp Euroopas on ülioluline ja hindamatu sündmus maailma ajaloos, aga meie riigi taasiseseisvumiseni kulus pärast sõja lõppu veel 46 aastat," tõi Riigikogu aseesimees välja karmi ajaloolise tõe. "Kõigi vallutajate kiuste on Eesti täna vaba riik, mis kuulub Euroopa Liitu ja NATO-sse. Meie rahva vabadustahe on olnud tugevam kui mistahes võõra riigi sõjajõud. Oma ajalugu tuleb aga tunda ja mäletada. Seetõttu peavad Eesti Vabariik ja meie liitlased alati tunnustama kangelasi, kes vaba Eesti, vaba Euroopa ja vaba maailma eest langesid ning tegema kõik rahu tagamiseks," rõhutas Ratas. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas soovib kõigile mõtlikku ning väärikat Teise maailmasõja lõpu tähistamist. Loe Jüri Ratase sõnavõtu täisteksti siit!

08.05.13 Arupärimine Rõivasele: millal muutub pensionisüsteem õiglaseks?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise sotsiaalministrile Taavi Rõivasele saamaks vastust küsimustele, millal plaanitakse tõsta vanaduspensioni baasosa ja millal on plaanis muuta pensioni kindlustusosaku indekseerimise süsteemi. "Vanaduspensioni määramisel suureneb aasta-aastalt kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest kui palju on inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel," rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "kui praegused pensionid on veel suhteliselt sarnased, siis tulevikus erinevad need mitmeid ja mitmeid kordi." Toom nentis, et paljud ühiskonnale pühendunud inimesed, kelle sissetulekud pole nii kõrged, peavad leppima väikese pensioniga. "See on aga väga ebaõiglane, sest reaalses elus ei suuda oma tööd armastav lasteaiakasvataja või õpetaja konkureerida IT- ja finantssektoris töötavate inimestega." "Niisiis ootame ministrilt vastust, milline on tema nägemus pensionisüsteemist, mis tagaks kõigile tublidele tööinimestele võrdsed võimalused," lisas sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom.

08.05.13 Toobal: valimiskomisjoni valuline reageering tekitab kahtlusi üksnes juurde

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal märgib, et e-valimistega seonduva ümber on endiselt palju segast ning valimiskomisjoni valuline reageering kriitikale e-valimiste teemal paneb esitama vaid uusi küsimusi ja ei vasta esitatutele. "E-valimisi ei olegi võimalik lõpuni turvaliseks muuta, olgu loodav süsteem nii innovaatiline, kui tahes. Põhjuseks on, et turvalist internetti pole olemas," rääkis riigikogulane, "seega on arusaadavad ka valimiskomisjoni eriti valulised reaktsioonid igasugu kriitikale. Kahjuks ei aita pelgalt enda kaitsmine kuidagi kaasa valimiste turvalisemaks muutmisele ja usaldusväärsusele." Toobal tuletas meelde, et hiljuti hääletasid Reformierakond ja IRL Riigikogus maha Keskerakonna algatuse, mis seadustanuks e-hääletuse kontrollimise juba sügisestel kohalikel valimistel. "Kahjuks soovitakse ebaselge olukorra jätkumist, samas kui mitmed kodu- ja välismaised eksperdid peavad e-hääletuse kontrolliga tegelemist ülimalt oluliseks. Oktoobris testitav kontrollsüsteem on suunatud aga vaid väga väikesele sihtgrupile ning ei oma mingit õiguslikku tähendust." "Mitmed teised riigid kasutavad oma arvutisüsteemide turvalisuse testimiseks võimalust seda sihilikult rünnata - nii peaks käima ka e-valimiste puhul, laseme häkkeritel eelnevalt proovida, kas süsteemiga on võimalik manipuleerida," lisas Toobal. "Mind teeb murelikuks ka asjaolu, et need inimesed, kes julgevad Eesti e-valimiste turvalisuse küsimust tõstatada, saavad kohe hukkamõistu osaliseks. Olgu need siis poliitikud, teadlased või IT-ga tegelevad inimesed meilt või mujalt. Täiendava turvalisuse vajadust on ju rõhutanud ka OECD, kes peaks ometi olema rahvusvaheliselt lugupeetud ja usaldusväärne organisatsioon," rõhutas Priit Toobal. "E-valimiste pettustest kuulen pea igal rahvakohtumisel, kus viimase paari aasta jooksul olen käinud. Küll räägitakse lugusid hooldekoduses võõraste ID-kaartidega valimistest, kõrtsides valimispidusid korraldades "meeskondlikust" hääletamisest jne. Olen kindel, et need pole vandenõuteooriad - kus suitsu, seal tuld. Kuni sinnamaani välja, et Heiki Sibula ootamatut lahkumist Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe kohalt seostatakse just e-valimiste pettuste võimaliku ilmsikstulekuga," ütles Toobal. "Leian, et vajame korralikku ja tasakaalustatud debatti e-valimiste usaldusväärsuse ja läbipaistvuse osas. Kui need on tõepoolest piisavalt turvalised, siis ei tohiks ju täiendava testimise vastu kellegi midagi olla. Samuti selle vastu, et debateerida, kas ID-kaardiga kodus hääletamine on ikka salajane ja kui hästi on välditud võõra isikutunnistusega hääletamine," nentis Toobal.

07.05.13 Toobal: koalitsioon näitas Rahvakogu ettepanekule ust

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal rõhutas, et Reformierakond ja IRL näitasid täna rahvaalgatust võimaldava seaduseelnõu tagasilükkamisega selgelt, kuidas nad suhtuvad Rahvakogu ettepanekutesse. "Mul on kahju, et koalitsioonierakonnad isegi ei näidanud üles soovi rahvaalgatuse seadustamist edasi arutada," rääkis Toobal, "see annab märku nende põhimõttelisest vastuolekust rahva suuremale kaasamisele ja poliitika avatumaks muutmisele. Tõenäoliselt on see vastuseis põhjustatud just kartusest, et päevapoliitikas hakkavad väga tihti tulema arutlusele koalitsioonile ebamugavad teemad. Samamoodi oleks ju ülimalt keeruline maha hääletada või sahtlisse jätta rahva algatatud seaduseelnõu." "Loodan, et meedia aitab meil väga kriitiliselt jälgida, milliseks kujuneb teiste Rahvakogust tulnud ettepanekute saatus, sest nende lihtlabane kalevi alla panek ei ole kindlasti õige," lisas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige. Täna lükati Riigikogus Reformierakonna ja IRL-i häältega tagasi Keskerakonna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse võimaldamiseks. Eelnõu jõustumisel saanuks vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku anda Riigikogu menetlusse seaduseelnõu sõltumata ühestki poliitilisest jõust.

07.05.13 Riigikogu arutab rahvaalgatuse seadustamist

Sulge

Riigikogus tuleb täna arutlusele põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse võimaldamiseks. Keskerakonna algatatud seaduse jõustumisel saaksid vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku anda Riigikogu menetlusse seaduseelnõu. "See, ka Rahvakogus toetust leidnud ettepanek, annaks kodanikele võimaluse algatada seaduseelnõu sõltumata ühestki poliitilisest jõust," selgitas Riigikogu liige Priit Toobal eelnõu tähtsust. Toobal rõhutas, et ettepaneku eesmärgiks on suurendada poliitilist diskussiooni ning elavdada kodanikuühiskonna tegevust. "Loodame, et see aitab vähendada poliitikast võõrandumist ning toob rohkem inimesi arutlema selle üle, mida riigis peaks teisiti tegema." "Rahvaalgatus on kohalikul tasandil ju põhimõtteliselt olemas, nagu ka Euroopa Liidus," märkis riigikogulane, "nüüd võiksime selle sisse viia ka riigi tasandile, sest millise kõrgeima võimu teostamisest me räägime, kui rahvahääletusele pandavate küsimuste ring on piiratud ja rahvahääletamise korraldamise otsustab Riigikogu."

06.05.13 Parts peab aru andma teedeehitusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimisele majandusministrile Juhan Partsile teedeehitusest ja -hooldusest. Arupärijad küsivad ministrilt, miks läheb kohalikele teedele vaid 9,4% teehoiurahast ning millal see olukord paraneb. "2013. aastal plaanib valitsus koguda 417 miljonit eurot kütuseaktsiisi, kuid sellest suunatakse kohalikele omavalitsustele kõigest ca 30 miljonit eurot. Sealhulgas Tallinnale, kus elab üle 30% Eesti elanikest, on ette nähtud 2,9 miljonit eurot, ehk 0,7% kogu kütuseaktsiisist," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm, "kohalike teede ja tänavate puhul on kumulatiivne alarahastamine hinnanguliselt 300 miljoni euro ringis." Endine Põlva linnapea rõhutas, et perioodil 2009-2011 eraldati kohalikele teedele kokku vähem raha kui ainuüksi 2008. aastal. "Huvitav on kuulata Reformierakonna ja IRLi poliitikute imetust omavalitsuste teede halva olukorra üle, samas kui nad ise on selle oma poliitikaga tekitanud?" "Arupärijaid huvitab väga, millal valitsusliit plaanib täita oma programmilise eesmärgi ja suurendada kohalike teede hoiu rahastamise osakaalu. Samuti küsime, kuidas on arvestatud Riigikontrolli erinevaid märkuseid teehoiu osas," lisas Tarmo Tamm. Majandusministrilt oodatakse muuhulgas vastust järgmistele küsimustele: miks peate praegust teehoiuvahendite jaotust riigi ja kohalike teede vahel loogiliseks ja õiglaseks? Kui kaugel on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeregistri täiustamisega? Mis põhjusel ei ole valitsuskoalitsioon arvestanud ettepanekuid suurendada teehoiu vahendeid kohalikele teedele? Kas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud tasuvusuuringuid graniitkillustiku kasutusele võtmise kohta teepõhjade ehitamisel? Kuidas suurendada lamellrehvide kasutamist nende autojuhtide seas, kes liiklevad peamiselt asulates ja põhimaanteedel, et vähendada teekatte lõhkumist naastrehvide poolt?

03.05.13 Jüri Ratas: Kohalike teede senisest rahastusest piisab ainult esmaabiks

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esines täna IX Omavalitsusfoorumil ettekandega, milles ta rõhutas kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamise ja kohalike teede senisest märksa suurema rahastamise vajadust. "ohalik võim on inimesele kõige lähemal ja seetõttu igapäevases elus ka kõige paremini tunnetatav. Kahjuks oleme me jõudnud olukorda, kus suurema osa omavalitsuste jaoks on kõigi neile seadusega pandud kohustuste täitmine muutunud ääretult raskeks, et mitte öelda pea võimatuks ülesandeks," lausus Jüri Ratas. "Elu on maapiirkondades võimalik ainult ettevõtluse ja töökohtade olemasolul. Ettevõtted vajavad aga toimivat taristut: korras teid, toimivat elektri- vee- ja internetiühendust. Turvalised ning mugavad teed on aga olulised kõigi linna- ja vallaelanike jaoks. Ükskõik, kas me räägime siis teekonnast kooli, töökohta, poodi, panga- või postkontorisse," lisas Ratas. "Kohalike teede säilimist ja korrashoidu ei ole võimalik omavalitsustel riigi toeta korraldada. Siinkohal on hädavajalik vastastikune koostöö ja piisav rahastus kütuseaktsiisist. 2013. aastal plaanib valitsus koguda 417 miljonit eurot kütuseaktsiisi, kuid sellest suunatakse kohalikele omavalitsustele kõigest circa 30 miljonit eurot. Samas moodustavad kohalikud teed 40,7% teede kogupikkusest ning riigimaanteed kõigest 28%," tõi Ratas välja ilmselge vastuolu. "Aastatel 2009-2011 laekus kohalikele omavalitsustele kütuseaktsiisist teehoidu suunatavast rahast kõigest 5%, 2012. aastal 6,7%. Neid summasid võiks võrrelda teede esmaabiga. Tänavu plaanitakse küll eraldada kümme protsenti, aga see number peaks olema kolm korda suurem, et reaalselt tagada teede hooldamiseks ja kestmiseks vajalik rahastus," rõhutas Ratas. "Teeaukude lappimine on kindlasti vajalik töö, kuid teede põhjaliku rekonstrueerimiseta ei vii see meid kuigi kaugele ja on sama lootusetu ettevõtmine nagu käsitulekustuti abil kulutulega võitlemine," märkis Ratas. "Teehoiu rahastamine peab toimuma stabiilselt ja ei tohi sõltuda parasjagu võimul oleva valitsuskoalitsiooni poliitilistest otsustest või eelistustest. Seetõttu on igati mõistlik kehtestada Teeseadusega minimaalne protsent, mis läheb igal aastal kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Kohalikud teed on ja jäävad oluliseks teguriks regionaalpoliitika kujundamisel ning nende hooldamine ja uuendamine peab seetõttu olema jätkusuutlik," lõpetas Ratas. Link Jüri Ratase kõnele on siin

01.05.13 Toom küsib Rõivaselt ministeeriumi praagi kohta

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom saatis sotsiaalminister Taavi Rõivasele kirjaliku küsimuse 25 000 euro kulutamisest laste heaolu uurimise juhendmaterjali koostamisel. "Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja MTÜ Laste ja Perede Nõuandkeskuse poolt koostatud juhendmaterjal on sattunud teadlaste poolt terava kriitika alla," selgitas Toom, "väidetavalt on see täis sisulisi vigu ning koostatud suuresti copy-paste meetodil autoritega kooskõlastamata. Teadlaste sõnul võib seesugune juhend tekitada rohkem kahju kui kasu, kuna metodoloogia on vale ja sisu eksitav." Toom lisas, et Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete poole on juba pöördunud mitmed lastekaitsega tegelevad inimesed, kes on avaldanud ministeeriumi seesuguse rahakasutuse peale nördimust. "Sellega seonduvalt soovimegi täpselt teada, miks otsustati nii kuluka projekti teostamisel hanget mitte läbi viia." Sotsiaalminister peab vastama veel järgnevatele küsimustele: mille alusel valis ministeerium juhendmaterjali väljatöötamiseks välja just MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskuse? Miks ministeerium ei tellinud kvaliteedi tagamiseks eksperthinnangut enne hindamisvahendi heakskiitu ja levitamist? Kuidas kujunes juhendmaterjali hind ja mis on selle tiraaž? Kuidas plaanib ministeerium reageerida kriitikale ja kas väljastatud juhendmaterjal jääb käibele?

25.04.13 Toobal: IRL ja Reform ei taha ausaid e-valimisi

Sulge

Reformierakond ja IRL ei toetanud täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatust, mis seadustanuks e-hääletuse kontrollimise juba sügisestel valimistel. "Mul on väga kahju, et valitsuserakonnad ei toeta e-hääletuse kontrollimist juba sügisestel valimistel. Ma pole selle üle ka üllatunud, sest valitsusparteidele tänane ebaselge olukord sobib," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "samas peavad nii kodu- kui välismaised eksperdid sellega tegelemist ülimalt oluliseks." Riigikogulane rõhutas, et sügisestel valimistel testimisel olev e-hääle kontrollsüsteem on suunatud väga väikesele sihtgrupile ning ei oma mingit õiguslikku tähendust. "See ei lähe aga kuidagi kooskõlla OSCE soovitustega muuta e-valimiste süsteemi läbipaistvamaks." "Valimised ei ole katsetamise koht - valimiskomisjon võinuks korraldada kontrollsüsteemi testimiseks nö "proovivalimised" või "testvalimised" ja kutsuda asjahuvilisi valijaid, IT eksperte või minu pärast ka häkkereid üles näiteks nädala jooksul neis osalema ja süsteemi katsetama. Päris kindlasti oleks saanud usaldusväärse valimi," rääkis Toobal Riigikogu saalis, "siin võib vabalt tuua paralleeli uute lennukitega: enne kui lennuk lubatakse liinile reisijaid vedama, tuleb teha hulgaliselt katselende veendumaks ohutuses. Ei ole ju nii, et otse tehasest New York-London liinile." "Keskerakond pooldab turvalisi valimisi ning tahame, et need mitte ainult poleks ausad, vaid ka näiksid ausad," lisas Toobal, "ebaturvalisi e-valimisi aga läbi viia ei tohi!"

24.04.13 Keskerakond küsib Rõivaselt toimetulekupiiri kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid teisipäeval, 23. aprillil arupärimise sotsiaalministrile Taavi Rõivasele, mis käsitleb toimetulekupiiri ja minimaalse toidukorvi maksumust. "Sel aastal on toimetulekupiiri määr üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 76,70 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 61,36 eurot kuus," rääkis arupärimise üle andnud Riigikogu liige Marika Tuus-Laul. "Statistikaameti poolt avaldatava minimaalse toidukorvi maksumus oli 2011. aastal 85,10 eurot ja 2012. aastal 88,34 eurot ehk toimetuleku piir on olnud juba aastaid väiksem kui minimaalse toidukorvi maksumus." Tuus-Laul rõhutas, et Sotsiaalministeerium soovib 2014. aastal toimetulekupiiri tõsta, kuid see jääb endiselt madalamaks minimaalse toidukorvi maksumusest. "Nii soovimegi sotsiaalministrilt teada, kuidas peaksid toimetulekutoetuse saajad rahuldavalt ära elama, kui see toetus ei kata isegi toidule tehtud kulutusi? Veel küsime, kuidas suhtub minister ideesse indekseerida toimetulekupiiri määr tarbijahinnaindeksiga?"

24.04.13 Keskerakond teeb ettepaneku piirata energiajookide reklaami

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule seaduseelnõu, mis piiraks jõustumisel oluliselt energiajookide reklaami. Reklaamiseaduse muutmisega soovitakse energiajookide reklaamile sarnaseid piiranguid, mis kehtivad alkoholireklaamile. "Eelkõige pöörab meie eelnõu tähelepanu laste ja noortega seonduvatele asutustele ning üritustele," rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "leiame, et energiajooke ei tohiks reklaamida näiteks koolides, spordiasutustes ja lastele suunatud üritustel. Sarnaselt alkoholile rakenduks energiajookidele päevasel ajal tele- ja raadioprogrammides reklaamikeeld." Toom rõhutas, et teemasse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest paljud eksperdid peavad energiajooke lastele lausa ohtlikuks. "Mitmed Eesti lastearstid on seisukohal, et energiajookide tarbimist peab laste seas piirama, sest need põhjustavad liigset erutuvust, südamepekslemist, unehäireid ja närvilisust. Juba põhikooliõpilaste seas on energiajookide sõltlasi." "Eelnevalt oleme Riigikogus teinud ettepaneku energiajookide müük alla 16-aastastele lastele keelata, kuid Reformierakonna ja IRLi vastuseisu tõttu ei saanud see teoks," tuletas Toom meelde varasemat Keskerakonna algatust. Negatiivse mõju tõttu lastele ja noortele on energiajookide müük lastele keelatud Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis. Norras võib energiajooke müüa vaid apteekides ning Soome on kehtestanud korra, kus energiajoogi pakend on erimärgistusega.

23.04.13 Jüri Ratas: Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kutsub kõiki täna õhtul kell 20.00 Jüriöö parki, kus tähistatakse 670. aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. "Täna on õige päev meenutada meie luuleklassiku Juhan Liivi kuldset mõtet: "Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta." Jüriöö ülestõus näitas ja näitab jätkuvalt eestlaste otsustavust ja tõelist vabadusetahet. Seetõttu on kandunud mälestus Jüriöö ülestõusust põlvest-põlve edasi ning säilinud meie rahva ühises mälus," lausus Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. "Eesti rahva ülim tahe - olla iseenda kodumaal peremees - on aidanud meid ja meie esivanemaid siin külmal, kuid kaunil maal läbi aastatuhandete püsima jääda. Läinud sajandil tõi see Eestile ka riikliku iseseisvuse. Me ei tohi aga kunagi unustada, et saame vabade meeste ja naistena siin vabal maal seista tänu meie esivanemate meelekindlusele ja eneseületusele ning peame ka ise oma vabadust iga päev hoidma ja hindama," rõhutas Jüri Ratas. "Täna tähistame 670. aasta möödumist Jüriöö ülestõusu algusest ning ühtlasi Eesti parlamendi sünnipäeva - 94 aastat tagasi kogunes Estonia kontsertsaalis esimest korda Asutav Kogu, mis oli Riigikogu eelkäija. Käesoleval aastal tähistame jüripäeval meie riigis esimest korda ka veteranipäeva - missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud sõjameeste päeva," lisas Ratas. "Jüripäev on Eesti rahvakalendris lootustandev tähtpäev, mis märgib õige kevade ja kevadtööde algust. Ka mina olen lootusrikas Eesti tuleviku suhtes ja usun, et kui me oma vabadust iga päev hindame, oma riigi üle ikka ja alati uhkust tunneme ning tema heaks usinasti tegutseme, siis tõuseb Pika Hermanni torni jätkuvalt sini-must-valge lipp ja süttivad lõkked jüriööl," avaldas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kindlat veendumust. Jüri Ratas tänab ja tunnustab ühtlasi Tallinna aukodanik Jüri Uppinit ja kõiki teisi, kes kauni ja väärika Jüriöö pargi loomise idee taasalgatasid ja selle ka edukalt ellu viisid. Jüri Ratase sõnul on Jüriöö park Eesti ajaloo altar, mis jutustab meie rahva tublidusest, tema kustumatust vabadusihast, võitudest ja kaotustest. Lisainfo ürituse kohta: http://www.tallinn.ee/est/Tallinnas-tahistatakse-Jurioo-ulestousu-670.-aastapaeva

23.04.13 Eilsele meeleavaldusele kogunes tuhatkond inimest

Sulge

Eile õhtupoolikul kogunesid kodukulude kasvuga rahulolematud inimesed Tallinnas Tammsaare parki, kust liiguti orkesti saatel lippude, loosungite ja põlevate tõrvikutega majandusministeeriumi ette. Hinnanguliselt kogunes ministeeriumi ette tuhat inimest. "See, et kohale tuli nii palju inimesi, näitab kui tõsiseks on Eestis muutunud kõrgete kodukulude probleem," ütles meeleavalduse eestvedaja, Riigikogu liige Lauri Laasi, "usun, et majandusministrile hakkab selgeks saama, et hinnatõusu ei kavatseta lihtsalt niisama unustada ja inimesed on valmis oma õiguste eest seisma." Laasi tänas kõiki, kes aitasid nii suurel meeleavaldusel teoks saada ning lubas, et võitlus madalamate kodukulude nimel kõigi demokraatlike vahenditega jätkub ka edaspidi. Meeleavaldusel osalejad nõudsid majandusministeeriumi ees häälekalt majandusministri tagasiastumist, kuna ta pole suutnud kodukulude ohjamisega hakkama saada. Rahvale esinesid sõnavõtuga Lauri Laasi, Edgar Savisaar, Mihhail Korb, Kadri Simson, Arvo Sarapuu ja Marika Tuus-Laul. Meeleavaldust tervitas ka Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov. Pärast sõnavõtte toimus kunstiline etteaste, mille käigus näidati Partsu "ämbreid" ja aeti majandusministrist välja kurje vaime.

22.04.13 Reformierakond ja IRL ei toeta rahvaalgatuse seadustamist

Sulge

Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil arutati Keskerakonna fraktsiooni eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks. Reformierakonna ja IRLi saadikud hääletasid eelnõu edasise menetlemise vastu. "Mul on väga kahju, et valitsuserakonnad ei ole nõus võimaldama rahvale suuremat osalemist poliitika kujundamisel," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "rahvaalgatuse seadustamine oleks kõige mõjusam ja otsesem viis tuua inimesi poliitikale lähemale ning anda neile sisuline võimalus teha ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks." Toobal leidis, et Reformierakond ja IRL andsid oma tänase otsusega ka hinnangu Rahvakogu ettepanekutele. "Valitsusparteid näitavad niiviisi selgelt, mida nad arvavad rahva suuremast kaasamisest ning Eesti poliitika avatumaks muutmisest. Arvestades, et rahvaalgatuse seadustamine oli ka Rahvakogu üks põhilisi ettepanekuid, näidatakse sellega ilmselgelt oma suhtumist antud protsessi." "Meie eelnõu kohaselt lisataks Põhiseadusesse seaduse algatamise õigus ka vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule. Seesuguse muudatuse tegemine Põhiseadusesse tooks kaasa parlamendile kohustuse rahva poolt algatatut menetleda. Nii saaks rahvas sõltumata Riigikogus esindatud erakondade osalusest teha parlamendile ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks," tuletas Toobal meelde Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu sisu. "Hetkel ongi põhiprobleem selles, et inimesed võivad küll kõikvõimalike petitsioonide abil allkirju koguda, kuid sisulist arutelu nende üle parlament ega selle komisjonid pidama pole kohustatud." Põhiseaduskomisjoni tänase otsuse kohaselt on Keskerakonna fraktsiooni algatatud Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks Riigikogu päevakorras 7. mail.

21.04.13 Jaanus Riibe: kutsun noori lahingusse

Sulge

Laupäeval 20. aprillil Keskerakonna Noortekogu kongressil kokkuvõtva sõnavõtuga esinenud noortekogu esimees Jaanus Riibe rõhutas, et on püüdnud kahe aastase töö jooksul süstida noortesse aktiivsust ja usku. "Noored peavad ise leidma oma tõe ja meie põhiolemuses on kahelda senitehtus," rääkis Riibe noortele, "aasta tagasi lubasin, et meie liikmete arv ületab 6000 liikme piiri ning täna on see juba 6068." Riibe avaldas tunnustust kõigile, kes aitasid läbi viia erinevaid meeleavaldusi ja aktsioone. "Olgu see siis suure bussi parkimine Tallinna Linnavolikogu ette tasuta ühistranspordi toetuseks või Roheline Öölahing protestimaks 2013. aasta ebaõiglase riigieelarve vastu. Rääkimata elektri hinnatõusu vastastest meeleavaldustest Tallinnas ja Tartus." "Märgilise tähendusega on ka see, et need küsimused, mida Rahvakogu arutas Lauluväljakul sel aastal, olid meil arutluses samas kohas juba aasta varem," lisas Riibe, "ma kutsun teid kohalikel valimistel lahingusse, kus saame ja peame erakonda aitama. Näitame, et noored on see kandev pind, kuhu erakond saab igal hetkel toetuda!"

21.04.13 Keskerakonna Noortekogu asub juhtima Tõnis Mölder

Sulge

Laupäeval 20. aprillil toimunud Keskerakonna Noortekogu XI kongressil valiti noorte juhiks senine peasekretär Tõnis Mölder. Mölder tänas noori usalduse eest ning kinnitas, et võtab uut ametit täie tõsidusega. "Noortekogu peab suutma noortega rääkida, neilt nõu küsida ja neid kaasa tõmmata. Noortekogus tegutsemine peab olema lõbus ja kaasakiskuv. Asun tööle selle nimel, et kesknoored oleksid silmapaistvad, nooruslikud ja ehk isegi pisut meeletud." Kongressil valiti ka kaheksa juhatuse liiget, valituks osutusid Holar Sepp, Oleg Siljanov, Inna Fjodorova, Urmo Saareoja, Pavel Kuusik, Maaris Laine, Vladimir Svet ja Aleksandra Pavlova. Noori tervitasid sõnavõttudega Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, erakonna aseesimehed Kadri Simson ja Enn Eesmaa ning Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Veel olid kesknoortele edukat kongressi tulnud soovima Noorte Sotsiaaldemokraatide president Lauri Läänemets, IRLi noorte aseesimees Marek-Andres Kauts ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Mailis Ostra. Läänemaalt pärit Tõnis Mölder on Keskerakonna Noortekogu liige alates 2005. aastast ning Keskerakonna liige 2008. aastast.

21.04.13 Homsel meeleavaldusel saab taas näha performance kunsti

Sulge

Esmaspäeva, 22. aprilli õhtupoolikul toimuval elektri hinnatõusu vastasel meeleavaldusel tehakse taas performance kunsti - sedapuhku plaanivad kunstnikud ajada majandusministrist välja kurjad vaimud. Meeleavaldus algab kell kaheksa õhtul protestirongkäiguga Tammsaare pargist, kust liigutakse orkestri saatel loosungite, lippude ja põlevate tõrvikutega läbi kesklinna majandusministeeriumi ette. Protestijad viivad majandusministrile sõnumi sellest, et Eesti rahvas ei kavatse elektri ja võrgutasude hinna tõusu lihtsalt unustada ning valitsus peab võtma kasutusele meetmed hinnatõusu leevendamiseks. Homne protestirongkäik on meeleavalduste reas juba kolmas - 18. veebruaril toimus pooletuhande osalejaga meeleavaldus Tallinnas majandusministeeriumi ees ning 21. veebruaril ligi saja osalejaga protest Tartus Raekoja platsil. 18. veebruari meeleavaldusel toimus kunstiline etteaste „Angry Parts“.

19.04.13 Keskerakond: Pärnu linnapeaks sobib Kadri Simson

Sulge

Keskerakonna Pärnu linnapeakandidaat oktoobrikuistel kohalikel valimistel on Kadri Simson, otsustas eile õhtupoolikul toimunud Pärnu keskerakondlaste aastakonverents. "Valimisteni jäänud kuus kuud pole minu jaoks mingi Kahe Silla jooks, kus tähtis on ennekõike osavõtt. Ma olen valmis, et tulla ja teha," ütles Kadri Simson. "Meie meeskond tuleb, sest rahvas paljudes kohtades üle kogu Eesti on otsimas teist võimalust, muud lähenemist võrreldes senisega," osutas Simson arvamusküsitlustele. "Ma mõistan tänase linnavalitsuse paljusid valikuid, ent Pärnu vajab nüüd üleminekut kuidagiviisi edasi elamiselt edasiminekule, ettevaatlikkuselt ettevõtlikkusele." "Kui muidu räägitakse vaid hinnatõusudest, viime meie sisse tasuta ühistranspordi. Kui muidu koolitee pikeneb ja koolikulud kasvavad, pakume meie välja tasuta koolitoidu ka gümnaasiumiõpilastele. Kui muidu räägitakse provintsistumisest, siis meie seame sihiks tuua lahingukool Pärnumaale," rääkis Simson. "Pärnu peab säilitama ja arendama oma suvituslinna miljööd, ajaloolist linnakeskkonda ei saa tuua ohvriks hetkehuvidele ja erapoolikutele kaalutlustele," selgitas värske linnapeakandidaat. Simsoni sõnul ei usu ta lähenemisse, et arendame kõigepealt majandust ja eks siis näe, mis kultuurist saab. "Pärnu ettevõtjad sõltuvad elavast kultuurielust ja kultuuriinimesed omakorda ettevõtjatest - nad on vastastikuses sõltuvuses ja veavad kokkuvõttes sama vankrit. Linnavõimu roll on toetada neid mõlemaid ja panna kultuuriinimesi ja ettevõtjaid teineteist toetama." Kadri Simson on Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, kes on teist koosseisu järjest parlamenti valitud Pärnumaalt. Alates 2011. aastast on ta Keskerakonna Pärnu linna piirkonna esimees. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude 2000. aastal ning saanud magistrikraadi politoloogias Suurbritanniast University College Londonist. Kadri Simson on kirjutanud raamatu "Iseseisvuspäeva sünd" (2000).

18.04.13 Keskerakond ei toeta Küprose abipaketti

Sulge

Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogus Küprose abipaketi vastuvõtmist. Fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas, et pikaajalises plaanis on Küprosele laenu andmisel ohte. "Me garanteerime 16,74 miljonit eurot 15 aastase tagasimaksega riigile, kes liitus 5 aastat tagasi eurotsooniga. Viis aastat on ta edukast liitujast abisaajaks muutnud," rääkis Simson, "me panustame oma ressursse 15 aastaks ja vastutame tagasilanguse korral Eesti maksumaksja rahaga." Simson nentis, et valitsus räägib solidaarsusest vaid siis kui on vaja leida vabandus, miks meie kui kiireima inflatsiooniga riik eurotsoonis, anname endast jõukamatele riikidele intressita laenu. "Tõenäosusteooriast lähtuvalt on vägagi ilmne, et millalgi kogunevad taas eurotsooni rahandusministrid ja otsustavad, et kogu abiandmisel kogutud niigi madal intress antakse tagasi. Nii juhtus juba Kreekaga." "Samas on mul hea meel, et Eesti suhtub võetavatesse kohustustesse piisavalt tõsiselt, et arutada kõik uued ESMi kliendid läbi Riigikogu saalis. Eesti inimesed peavad teadma, mida nende rahaga tehakse," lisas Keskerakonna fraktsiooni esimees.

17.04.13 Toobal: president ei võta Rahvakogu ettepanekuid tõsiselt

Sulge

Riigikogu Põhiseaduskomisjon arutas eile esimest korda Rahvakogust laekunud ettepanekuid. Komisjoni liige Priit Toobal märkis, et president Ilvese käitumisest on jäänud mulje, et ta ei võta Rahvakogu ettepanekuid kuigi tõsiselt. "Äärmiselt kõnekas oli asjaolu, et president soovitas Riigikogu kõnetoolis Rahvakogu ettepanekuid üle andes arutada neid parlamendis niisama üksmeelselt kui mõned aastad tagasi arutati kriisiaja kärpeid," märkis Toobal, "kärbete tegemise ajal lagunes aga teatavasti valitsuskoalitsioon, sotsid visati valitsusest välja ning Riigikogus peeti erimeelsusi pungil istungeid hiliste õhtu- ja öötundideni. Mina loodan, et Rahvakogu ettepanekuid arutatakse tõesti üksmeeles, aga minu arusaam üksmeelest on oluliselt erinev sellest, millest president möödunud nädalal kõnepuldis kõneles. Võib olla ennustab aga president seda, et Rahvakogu ettepanekute elluviimiseks peab opositsioon obstruktsiooni kasutama." "Arvan ka, et pole kõige õigem võrrelda Rahvakogu ettepanekuid ja majanduskriisi kärpeid, sest kärped näiteks linnade ja valdade tulubaasi kallal annavad siiamaani väga valusalt tunda, rääkimata mitme sotsiaaltoetuse kaotamisest või käibemaksu tõstmisest," lisas Toobal. Riigikogulane tuletas meelde, et Rahvakogu kokkukutsumine oli ajendatud rahva rahulolematusest valitsuserakondade poolt aetud poliitikast ja selle ajamise vormist ning seal käsitleti muuhulgas ühe teemana ka riigis toimuvat kõrgete ametikohtade politiseerimist. "Kui Rahvakogu taunis sundpolitiseerimist, siis president vilistas sellele ning nimetas paduparteilase Mart Laari samal päeval Rahvakogu ettepanekute üleandmisega Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks. Kui ühe partei auesimehe panga nõukokku "sättimine" ei ole ühe ametikoha politiseerimine, siis mis see sundpolitiseerimine üldse on?" "Meie võtame Rahvakogust tulnud ettepanekuid tõsiselt, seda enam, et näiteks Rahvaalgatuse seadustamist on Keskerakond juba aastaid taotlenud," ütles Toobal Rahvakogu poolt tehtut tunnustades.

16.04.13 Arupärimine Rõivasele elektrooniliste sigarettide kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Taavi Rõivasele arupärimise elektrooniliste sigarettide kasutamise, müügi ja reklaami reguleerimise osas. "Üha enam koguvad populaarsust suitsetamise alternatiivtooted, näiteks elektrooniline sigaret," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, "e-sigarettide tarbimise populaarsuse kasv on paljuski seotud uskumusega, et see ei ole tervisele nii kahjulik kui tavasigaret. Vaatamata nende populaarsuse kasvule murettekitavalt vähe tõendeid, teisisõnu ei ole tõestatud e-sigareti ohutus inimese tervisele." Sõtnik märkis, et e-sigareti suitsetamine muutub järjest populaarsemaks ka noorte seas. "See on eriti murettekitav, kuna võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti esikohal noorte osakaaluga, kes on juba varases teismeeas tubakat proovinud." "Erinevalt tavasigaretist võib e-sigaretti suitsetada siseruumis ja enamikes avalikes kohtades. E-sigarettide müüjad tõstavad lisaks esile, et elektrooniliste sigarettide tarbimine on kokkuvõttes palju odavam kui tavasigareti suitsetamine," lisas Sõtnik, "kehtiv tubakaseadus ja Euroopa Liidu tubakatoodete direktiiv ei reguleeri e-sigareti tarbimist, kuid seda oleka kahtlemata vaja reguleerida." Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: millised on ministeeriumi ettepanekud e-sigarettide tarbimise reguleerimiseks siseruumides ja avalikes kohtades? Millal on plaanis kehtestada e-sigaretile (ka ilma nikotiinita) tubakatoodetega võrdsed piirangud (reklaamikeeld, vanusepiirang toote müümisel, kasutamise keeld suitsetamiseks keelatud kohtades)? Millal on Eestis kavas läbi viia uuringuid e-sigarettide mõjust inimese tervisele? Kas Teie hinnangul on e-sigarettide võimalikest kahjulikest mõjudest ja ohtudest Eesti avalikkust piisavalt informeeritud?

15.04.13 Ministrid annavad aru kiirabireformist ja parvlaevaliikluse olukorrast

Sulge

Riigikogu tänase istungi päevakorras on Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt esitatud arupärimistele vastamine. Sotsiaalminister Taavi Rõivas annab riigikogulastele aru kiirabireformiga seonduvast ning majandusminister Juhan Parts vastab parvlaevaliikluse olukorda puudutavatele küsimustele. Kiirabiteenuse tulevikku puudutava arupärimise esitajad nendivad, et kiirabireformiga alustati kokkulepitust varem, mis tõi kaasa laialdase rahulolematuse avaldamise nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas. Rahulolematuse peamiseks põhjuseks peetakse Terviseameti poolne vähene kaasamine ja info edastamine nii omavalitsusjuhtidele kui ka kohalikele elanikele. Järvamaal tipnes rahulolematus 3066 allkirjaga, millega nõuti kiirabireformi peatamist. Sotsiaalminister peab vastama muuhulgas järgmistele küsimustele: miks alustati kiirabireformiga kokkulepitust varem? Kuidas reageeritakse protestiallkirjadele? Kas koos kiirabireformiga plaanitakse ka maakonnahaiglate reformi? Majandusministrile saadetud arupärimine parvlaevaliikluse olukorrast käsitleb liiniveo dotatsioonide olulist suurendamist Väinamere Liinid OÜle, millele vaatamata on piletihinnad oluliselt kasvanud. Arupärijad küsivad ministrilt põhjendust suurele hinnatõusule ning selle mõju turismile ja majandustegevusele saartel. Veel soovitakse selgitust olukorrale, kus koos dotatsiooni suurendamisega kasvavad ka praamipiletite hinnad.

08.04.13 Simson: majandusprognoos lubab tulumaksuvaba miinimumi järgmisel aastal tõsta

Sulge

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson märgib, et rahandusministeeriumi värske kevadine majandusprognoos lubab tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas oleva konsensuse ellu viia. Simson lisas, et kui 2013. aasta majanduskasvu prognoos pole võrreldes eelmise aasta prognoosiga muutunud, siis 2014. aasta prognoos on võrreldes eelneva prognoosiga positiivsem. "Täna rahanduskomisjonis arutlusel olevas kevadises majandusprognoosis on rahandusministeerium tõstnud järgmise aasta SKP reaalkasvu ootust 0,2 protsendipunkti võrra 3,6%-le," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees, "selline prognoos annab kindluse, et vahendid tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks juba 2014. aastal on olemas." Simson tuletas meelde, et kui tulumaksumäära vähendamisel 1 protsendi võrra võidavad eelkõige kõrgepalgalised, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jätab rohkem raha kätte kõigile ning on ühtlasi väga hea lähtepunkt maksusüsteemi progressiivsuse tõstmiseks. "Keskerakonna fraktsioon andis märtsi viimasel nädalal Riigikogu menetlusse eelnõu, millega tõuseks tulumaksuvaba miinimum järgmisel aastal 1980 euroni aastas ning 2015. aastal 2400 euroni aastas." "Jutud 500 eurosest tulumaksuvabast miinimumist saavad ellu viidud sel kümnendil vaid juhul kui esimesed sammud tehakse juba sel aastal. Keskerakonna eelnõu toetamine on valitsuse jaoks võimalus oma sõnu ka tegudega kinnitada," lisas Kadri Simson.

07.04.13 Justiitsministeerium ei toeta e-hääletuse kontrolli kiirendamist

Sulge

Justiitsministeerium teatas oma arvamuses Riigikogu põhiseaduskomisjonile, et ei toeta Keskerakonna fraktsiooni esitatud seadusmuudatust, mis kohustaks e-valimiste kontrollsüsteemi kasutusele võtma juba sügisestel kohalikel valimistel. "On väga kahetsusväärne, et valitsus ei soovi kiirendada protsessi, mis aitaks e-valimised muuta oluliselt usaldusväärsemaks," ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal, "arvestades, et Riigikoguga koostööd teinud eksperdid kinnitasid, et tehniliselt on täiesti võimalik saada elektroonilise hääletamise kontrollsüsteem toimima juba sügisestel kohalikel valimistel, jäävad valitsuse vastuväited küsitavaks." Toobal märkis, et kontrollsüsteem seisneb lihtsalt selles, et valijal on võimalik näha, kas tema e-hääl on korrektselt valimiskomisjonini jõudnud. "Kuna muudatus suurendaks oluliselt e-valimiste läbipaistvust ja usaldusväärsust, siis peaks valitsus selle kiiremat jõustumist igati pooldama." "Seni kuni valijal pole võimalik oma e-hääle kohalejõudmist kontrollida, ei tohiks e-valimisi ka rakendada," rõhutas riigikogulane.

06.04.13 Keskerakonna piirkonnad valivad juhte

Sulge

Kevade saabudes on Keskerakonna piirkonnad alustanud aastakonverentsidega, mille käigus arutletakse möödunud aasta tegevuse üle ning valitakse piirkonnale esimees ja vähemalt seitsmeliikmeline juhatus. Läbi on viidud juba Tallinna Kesklinna ja Mustamäe ning Kohtla-Järve ja Lääne-Virumaa piirkonna aastakonverentsid. Täna toimuvad aastakonverentsid Harjumaa, Ida-Virumaa ja Nõmme piirkonnas. Järgmise nädala jooksul toimuvad aastakonverentsid Haabersti, Lasnamäe, Pirita, Raplamaa ja Pärnumaa piirkondades. Keskerakonnal on kokku 27 piirkonda, neist suurim Harjumaa piirkond üle 1000 liikmega.

05.04.13 Toobal: Keskerakond ei ole Šveitsi fondilt raha saanud

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal rõhutab, et väide, justkui Keskerakond pidanuks Šveitsist raha saama, ei vasta tõele. "Keskerakonna rahaasjad on avalikud ja kõik huvilised saavad neid meie veebilehe vahendusel jälgida," märkis Keskerakonna peasekretär, "kinnitan, et erakond ei ole saanud Šveitsist mingisugust toetust üheltki eraisikult, ettevõttelt ega organisatsioonilt. Samuti pole keegi sealt riigist Keskerakonnaga ühendust võtnud ja toetamise soovi avaldanud. Äripäeva mainitud fond on toetanud Savisaare raamatute väljaandmist, kuid mitte kunagi Keskerakonda ega Edgar Savisaart." "Tuletan meelde, et Äripäev on Šveitsi kontodest rääkinud ka Reformierakonna puhul, kuid siis kohustati väljaannet Harju maakohtu otsusega valeväited ümber lükkama. Samuti leidis toona prokuratuur, et midagi ebaseaduslikku pole toimunud," ütles Toobal. Toobal leiab, et Edgar Savisaare negatiivsesse konteksti panemine ja juba möödunud suvel lahtiräägitud loo "pommuudisena" esitamine on ilmselge valimisvõitluse algus. "Meie poliitilised konkurendid on avalikult andnud mitmeid vihjeid, et valimisvõitlus Tallinna pärast võib minna räpaseks. Tundub, et nüüd on siis sellega algust tehtud." "Kuna Tallinna linna on väga hästi juhitud ja edestame oma konkurente pika puuga, siis pole mingi ime, et minnakse lihtsamat teed ja hakatakse linnapead mustama," lisas Toobal.

05.04.13 Savisaar lükkab ümber Äripäeva insinuatsioonid

Sulge

Tänases Äripäevas süüdistab ajakirjanik Koit Brinkmann Tallinna linnapead Edgar Savisaart, esitades kahtlustusi seoses ärisuhetega Šveitsis ning nõuab kommentaare. Savisaar juhib vastuseks tähelepanu sellele, et temale ei ole keegi esitanud ühtegi kahtlust ega kahtlustust ning olematut asja ei saa kommenteerida. "Minul ei ole Šveitsis mingeid kontosid. Selles mõttes eristun ma paljudest tegusatest ärimeestest ja poliitikainimestest Eestis. Vastupidi, kohtulik kontroll Šveitsis näitas, et ma ei ole üheski sealses fondis ega firmas olnud tegelikuks kasusaajaks ega ainukontrolli teostajaks. Kahetsusväärne, et väidetavalt materjale valdav ajakirjanik seda olulist asjaolu välja ei toonud," ütles Savisaar. "Kõike, mis on seotud kirjastava fondi "Arsai Investiga", olen mina ja teised asjaosalised juba palju aega tagasi põhjalikult kirjeldanud intervjuudes ajalehtedele Pealinn ja Kesknädal. Äripäevas pole mitte ühtegi uut küsimust, mis ei võimalda esitada ka ühtegi uut vastust. Äripäeva idee kirjutada raamat "Tõde Šveitsist" tundub mulle värskendav ja ma kaalun tõsiselt selle kasutusele võtmist. Aga kindlasti ei piirdu see tõde ainult minu tagasihoidliku isiku käsitlusega," lisas Savisaar. "Oleme koos ettevõtja Aleksander Kofkiniga algatanud protsessi seoses väärate andmete kasutamisega Eesti õiguskaitseorganitest Šveitsi saadetud dokumentidega. See protsess ei ole veel tegelikult lõppenud. Kasutan ka neid võimalusi, millele osundab Riigikohus oma lahendis. Üldiselt ma soovitan kibelevatel meediategelastel oodata minu ja Aleksander Kofkini initsieeritud menetluse lõpptulemusi, mis loodetavasti annab ka vastuse Äripäeva küsimustele. See nõuab ainult natuke kannatlikku meelt," ütles Edgar Savisaar.

01.04.13 Keskerakonna eelnõu jõustumisel oleks tänane päev vaba

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi põhiseaduskomisjoni esimehele Rait Marustele ettepaneku jätkata Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise arutelu, mis muudaks teise ülestõusmispüha riigipühaks. Eelnõu jõustumisel oleks tänane päev puhkepäev. "Teine ülestõusmispüha ei ole Euroopa riikidest puhkepäev vaid Eestis, Maltas ja Portugalis," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "arvestades, et pea kogu Euroopa puhkab ning ka pankadevahelised maksed ei toimu, on nagunii paljude ettevõtete töö pärsitud." Priit Toobal märkis, et ka Eesti Kirikute nõukogu on eelnõule oma toetust avaldanud ning täiendav puhkepäev ei viiks Eesti keskmist töönädala pikkust Euroopa Liidu keskmisest lühemaks. "Usun, et Eesti inimesed täiesti ära teeninud on ühe vaba päeva aastas rohkem!" Kehtiva pühade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on Eestis 11 riigipüha.

31.03.13 Elektri hinnatõus toob rongkäigu

Sulge

Keskerakonna ja kodanikuühenduste eestvedamisel toimub 22. aprilli õhtupoolikul rongkäik Tallinnas Tammsaare pargist Majandusministeeriumi juurde avaldamaks protesti valitsuse tegevusetuse osas elektri hinnatõusu leevendamisel. Protestimarsil osalejad liiguvad põlevate tõrvikutega läbi Tallinna kesklinna majandusministeeriumi ette ja viivad ministrile sõnumi olukorra tõsidusest Eesti inimeste jaoks. Rongkäik tuletab ühtlasi meelde 670 aasta möödumist Jüriöö ülestõusu algusest ning Eesti inimeste jõudu vastu hakata neid rõhuvatele koormistele. Rongkäigus oodatakse osalema kõiki inimesi, kes pole rahul hüppeliselt kasvanud kodukuludega.

28.03.13 Rõivas peab aru andma hoolekandeteenusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise hoolekandeteenuse kättesaadavusest ja kvaliteedist sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Arupärijad tunnevad huvi, mida plaanib Sotsiaalministeerium ette võtta, et tagada kvaliteetne hoolekandeteenus. "Eelmisel nädalal kajastas meedia kaht kurba lugu, kus õnnetult surid kaks erihooldekodude patsienti," rääkis arupärimise üle andnud sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev, "mõlemas juhtumis on palju küsitavusi, mistõttu on nende osas alustatud ka kriminaalmenetlus." Vassiljev rõhutas, et hooldusravi probleemid ei piirdu nende kahe juhtumiga, vaid on palju laiaulatuslikumad. "Tegelikult tuleks üle vaadata kogu hooldusteenuste süsteem tervikuna, sealhulgas hooldajate kompetents. Pidevalt toonitatakse hooldusravi rahastamise paranemist ja investeeringute suurenemist, kuid paraku ei kajastu see tegelikus olukorras, mille peamiseks põhjuseks on hoolduspersonali vähesus, sellest tulenev töötajate suur koormus ja väga väike palk." "Eesti kodudes elab tuhandeid täisikka jõudnud puuetega inimesi, kes vajaksid ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Paraku võib koht erihooldekodus perekonnast tulijaile jääda kättesaamatuks - seda nii pikkade järjekordade kui ka teenuse kõrge hinna tõttu," lisas Vassiljev. "Niisiis uurime ministrilt, mida plaanitakse ette võtta, et tagada hoolekandeasutustes kvaliteetne hoolekandeteenuse pakkumine ja kuidas tulevikus sarnaseid traagilisi juhtumeid ennetada." Sotsiaalminister peab vastama veel järgmistele küsimustele: kuidas Teie hinnangul tagada kõigile abivajajatele koht hoolekandeasutuses? Mida plaanib ministeerium ette võtta, et igas hoolekandasutuses oleks piisavalt kvalifitseeritud personali? Kas Teie hinnangul on piisavalt ja üheselt reguleeritud hooldustöötajate tööalased kohustused? Millal plaanib Sotsiaalministeerium tõsta hooldekodudes töötavate isikute töötasu, et tagada hooldustöötajatele vääriline palk?

27.03.13 Simson: tulumaksuvaba miinimum peab kasvama 2400-euroni

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas täna Riigikogule tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis tõstaks tulumaksuvaba miinimumi 2015. aastaks 2400-euroni aastas. Fraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul parandaks selline samm keskmist palka ja alla selle teenivate inimeste majanduslikku olukorda. "Kui tulumaksumäära vähendamisel võidavad eelkõige kõrgepalgalised, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jätab rohkem raha kätte kõigile," rõhutas Simson, "ühtlasi on see väga hea lähtepunkt maksusüsteemi progressiivsuse tõstmiseks. Ka valitsuse retoorika räägib selle muudatuse vajalikkusest, kuid kahjuks liiga vähe ja liiga kauges tulevikus." Simson tuletas meelde, et koalitsioonipoliitikud on teada andnud 15 protsendilisest tulumaksuvaba miinimumi tõstmise võimalusest järgmisel aastal. "Keskerakonna eelnõu teebki ettepaneku tõsta miinimumi 15 protsenti 2014. aastal ning veel 21 protsenti 2015. aastal, et jõuda 2400 maksuvaba euroni." "Euroopa Komisjon rõhutab oma värskes tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaates, et Eesti valitsuse kokkuhoiumeetmed on mõjunud negatiivselt inimeste sissetulekutele ja eriti teinud liiga just vaesematele inimestele," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees, "see annab veelkord kinnitust, et peame viivitamatult võtma kasutusele meetmed, mille abil jääks madalapalgalistele rohkem raha kätte." Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu näeb ette 2014. aastaks residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha arvatavaks maksuvabaks tuluks 1980 eurot ning alates 2015. aastat 2400 eurot aastas. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist on Eestile soovitanud ka 2009. aastal IMF ning 2012. aastal OECD.

26.03.13 Toobal: koalitsioonierakonnad pelgavad rahva valitud presidenti

Sulge

Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil ei toetanud IRL-i ja Reformierakonna saadikud presidendi otsevalimiste korda kehtestavat seaduseelnõu. Põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal leiab, et Eesti on presidendi otsevalimisteks valmis ning selle mittetoetamine näitab koalitsiooni kartust rahva arvamuse ees. "Keskerakonna hinnangul on Eesti ühiskond on küps valimaks endale väärilist riigipead ning põhjendatud on soov, et Riigikogu loovutaks selle õiguse rahvale," rääkis Toobal, "arvestades, et ka Rahvakogus leidis presidendi otsevalimiste idee laialdast toetust, siis on eriti näotu, et koalitsioon selle edasisest arutamisest keeldus." Toobal tõi näiteid erinevatest Euroopa riikidest, kus rahvas saab presidenti valida. "Näiteks Leedu, Austria, Poola, Portugal, Soome ja veel mitmed teised. Hiljuti seadustas otsevalimise Tšehhi Vabariik, kus rahvas sai riigipea valida selle aasta jaanuaris." "Leian, et presidendi otsevalimise seadustamine tooks poliitikast võõrandunud rahvast riigile lähemale ning välistaks olukorra, kus erakonnad lepivad omavahel kokku, kes neile presidendiks paremini sobib. Aga seesugune president ei esinda kuidagi Eesti rahvast," lisas riigikogulane, "presidendi otsevalimiste rakendamine ei too kaasa vajadust praegusest parlamendikesksest riigikorraldusest loobuda. Presidendi institutsioon on rahva jaoks eelkõige moraalsete väärtuste ja erakondadeülese sõnumi kandja." Riigikogus on alates 1992. aastast arutatud üheteistkümnel korral presidendi otsevalimiste seadustamist. Seda ideed toetanud oma ametisoleku ajal nii president Lennart Meri kui president Arnold Rüütel.

26.03.13 Parts peab aru andma kodukulude vähendamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise majandusministrile Juhan Partsile kodukulude vähendamise kohta. Arupärijad tunnevad huvi selle vastu, et kuigi eesmärgiks on võetud eluasemefondi kvaliteedi arendamine, siis vastavad toetusmeetmed vaevlevad rahapuuduses. Arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm rõhutas, et Eesti eluasemefond on vananenud, amortiseerunud ja energiakulukas, mistõttu tuleb inimeste kodukulude vähendamiseks panustada oluliselt korterelamute ja eramajade rekonstrueerimisele. "Paraku pole olnud selle toetamiseks ettenähtud vahendid piisavad. Möödunud aastal said KredExil kortermajada laenutoetuseks ette nähtud vahendid otsa juba mais ning selleks aastaks mõeldud toetus on otsas juba praegu. Kahjuks on sama seis ka KredExi eramajade renoveerimistoetusega." "Kodukulude kasvu on vedanud elektrituru avamine, mis kasvatas tarbijate elektriarveid veerandi võrra. Oma osa on aga selles kasvus ka monopolide ohjeldamise seadusel ning koduomanikke maamaksust vabastamise seadusel," rääkis riigikogulane koduomanike probleemidest. Tamm ütles, et arupärijad soovivad ministrilt vastust, kuidas plaanis lähiaastatel elamute renoveerimise vahendeid suurendada ning on plaanitud koduomanikele kompenseerida avatud turule üleminekuga kaasnenud elektrihinna tõus. Minister peab vastama veel järgmistele küsimustele: kuidas on aidanud monopolide ohjeldamise seadus vähendada inimeste kodukulusid? Kuidas põhjendate monopolide ohjeldamise seaduse ja koduomanikke maamaksust vabastamise seaduse algatamist ja vastu võtmist, kui need tegelikult on tõstnud paljude inimeste jaoks kodukulusid? Miks on valitsuskoalitsiooni jaoks inimesed, kelle kodu asub elamus, kus on ka äripinnad, teistsugused koduomanikud, kui inimesed, kelle elamutes ei ole äripindasid?

22.03.13 Keskerakonna fraktsioon valis juhid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon valis neljapäeval fraktsiooni esimehena jätkama Kadri Simsoni ning aseesimeestena jätkama Mailis Repsi ja Valeri Korbi. Esimeheks tagasi valitud Kadri Simson tänas fraktsiooni liikmeid usalduse eest ning kinnitas, et juhtiva opositsioonijõuna tehakse konstruktiivset kriitikat valitsuse töö osas. "Meie ühtsust ja tugevust näitasid suurepäraselt sügisesed ööistungid, millega teadvustasime Eesti inimestele, et elektri hinna tõus pole paratamatu ning selle leevendamine on valitsuse kätes." Simson tundis heameelt ka selle üle, et neljapäeval valiti Riigikogu aseesimeheks tagasi Jüri Ratas. "Ratas on parlamendile suurepärane aseesimees, kelle asjatundlikkus ja korrektsus on kõigile riigikogulastele eeskujuks. Mul on hea meel, et Riigikogu tegi just sellise valiku." Vastavalt Keskerakonna fraktsiooni kodukorrale valitakse kord aastas fraktsioonile esimees ja kaks aseesimeest.

20.03.13 Lang peab aru andma kultuuripoliitika eesmärkide seadmisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise Rein Langile kultuuripoliitika eesmärkide seadmisest, mille jaoks Riigikontrolli auditi hinnangul puudub ministeeriumil piisav informatsioon. "Veebruaris valminud "Kultuuri rahastamise eriaruanne" tõi välja mitu olulist probleemi kultuuripoliitika valdkonnas," rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. Toobali sõnul juhtis Riigikontroll muuhulgas tähelepanu asjaolule, et kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks ja strateegiliste valikute tegemiseks puudub piisav info. "Eraldi rõhutatakse aruandes, et riik ei kogu eri sektorite majandusliku tähtsuse kohta süsteemselt info ning seeläbi puudub teave, kuidas mõjutavad kultuurivaldkondade tegevused tööhõivet, maksulaekumisi, regionaalarengut, riigi mainet ning seda, milline on toetuste mõju eri valdkondade arengule. Riigikontroll leiab, et info puudus olemasoleva olukorra kohta takistab uute kultuuripoliitika põhialuste koostamist." Kultuuriminister peab vastama järgmistele küsimustele: miks pole seni kogutud täpset statistika loovisikute arvu kohta Eestis ja millal on plaanis see koguda? Millal võib oodata järgmise loomemajanduse kaardistuse avaldamist ja kas see on seni avaldatutest põhjalikum? Milline on näiteks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise majanduslik mõju muule kultuurivaldkonnale? Kas Teie hinnangul on Kultuuriministeeriumil olemas piisavalt infot koostamaks uusi kultuuripoliitika põhialuseid? Riigikontrolli "Kultuuri rahastamise eriaruanne" on kättesaadav siit

20.03.13 Tuiksoo: Euroopa põllumajanduspoliitika vajab jätkuvat arutelu

Sulge

Riigikogu Euroopa Liidu Asjade ja Maaelukomisjoni liige Ester Tuiksoo osales 18. märtsil Euroopa Parlamendi Infobüroo põllumajanduse teemahommikul, kus arutleti Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika uuendamise üle. Ülevaate uue finantsperioodi 2014-2020 eelarve valikutest ja tänasest seisust andis Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar. Riigikogu esindaja Ester Tuiksoo märkis, et Eesti jaoks on väga oluline põllumajandusvaldkonda finantsperioodi jooksul eraldatav 1,739 miljardit eurot. "Positiivne on ka see, et otsustati jätkata ühtse pindalatoetuse skeemiga (SAPS). Nii välditakse uusi administreerimiskulusid ja liigset bürokraatia tekkimist." Tuiksoo rõhutas aga, et senikaua kui Euroopa Liidu liikmeriikides ei ole ühtne põllumajanduspoliitika võrdselt käsitletud, tuleb jätkata suhtlemist ja arutelusid igal tasandil alustades põllumajandusorganisatsioonidest ja lõpetades peaministriga. "Kui me täna räägime 75 või 65-protsendilisest Euroopa keskmisest hektaritoetusest, siis ei tohi unustada, et see tase on määratud alles finantsperioodi lõpuks, kuid seni ebavõrdsus kestab." "Aruteludes on selgunud, et kogu Eesti põllumajandussektori jaoks on äärmiselt ebameeldiv eesootav 7-protsendiline põllumajandusmaa rohestamise nõue," rääkis Tuiksoo probleemidest, "leian, et see nõue pole kodumaise toidu tootmise seisukohalt arvestades mõistlik, seda enam, et meil on suur hulk niigi kasutusest väljas olevat põllumajandusmaad. Eestis sisuliselt puudub mujal Euroopas olev vähese roheluse ja looduse probleem, seega võiksime saada ka eritingimuse." Veel märkis Tuiksoo, et Euroopa Komisjoni hoiatus eurorahade kinnipidamisest vähemalt esialgu põllumajandusvaldkonda ei puuduta. "Samas peavad selle probleemi edasist käiku hoolikalt jälgima nii Eesti eurosaadikud, kuid loomulikult ka valitsus ja parlament."

17.03.13 Keskerakond esitas kooliseadusele 83 muudatusettepanekut

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas Riigikogu menetluses olevale Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule 83 muudatusettepanekut, mis keskenduvad erivajadusega lastele, põhikooli ja gümnaasiumide lahutamisplaanile ning õpetajate töö ümberkorraldamisele. "Valitsuse poolt esitatud eelnõu lähtub raha kokkuhoiu põhimõttest ning kõige enam teeb liiga just erivajadusega lastele," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "nõuame oma muudatusettepanekutega, et riik ei taganeks kohustustest erivajadustega laste hariduse rahastamise ees. Riik peab võtma kõige nõrgemate õpilaste ees vastutuse ja selleks teeme ettepaneku rahastada tugistruktuure." Reps märkis, et valitsuse poolt plaanitav põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine võib praegusel kujul kaasa tuua suure segaduse. "Esiteks ei nõustu me sellega, et luuakse sunniviisiliselt riigigümnaasiumid, mis on sisuliselt rahandusministeeriumi hallatavad - see tooks kaasa hariduse kvaliteedi languse. Samuti on ebaloogiline lõhkuda toimivat süsteemi ja öelda, et põhikooli ja gümnaasiumide ühendatud asutuste aeg on läbi." "Seaduseelnõu teeb praegusel kujul liiga ka õpetajatele, olgu see siis 35 tunnise töönädala loomine, ametijärkude kaotamine või pedagoogilise ettevalmistuse nõude kaotamine," rääkis kahekordne haridusminister Reps. "Ühtlasi tegime ettepaneku tagada tasuta koolitoit ka gümnaasiumiõpilastele. Samuti leiame, et õpetajal võiks olla ikka õigus teatri- või muuseumipileti raha koguda - bürokraatiaga pole mõtet üle pingutada." Mailis Reps rõhutas, et seaduseelnõu kahjustaks oma algsel kujul oluliselt Eesti haridussüsteemi. "Kui vaja, siis kasutame kõiki parlamentaarseid võimalusi seismaks selle eest, et Eesti haridussüsteemi pea peale ei keerataks."

13.03.13 Toobal: kokkulepetest tuleb kinni pidada

Sulge

Keskerakonna peasekretär rõhutab tänast Postimehe artiklit kommenteerides, et keskerakondlastest Tallinna linnajuhid on erakonna toetamise omavahel kokku leppinud juba alates 2005. aastast ning keegi ei kaota ametikohta liikmemaksu tasumata jätmise tõttu, küll aga võib koha kaotada erakonnas. "Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsus toetada 5%-ga brutopalgast erakonda kehtib juba alates 2005. aastast ning suuresti on nõukogusse kuulujad just need, kes seda tasu ka ise maksavad. See on linnajuhtide omavaheline kokkulepe, et avaliku sektori juhtivatel ametikohtadel töötajad panustavad täiendavalt erakonda," selgitas Toobal, "tuletan meelde, et Riigikogu liikmetel ja eurosaadikutel on põhikirjaline kohustus toetada erakonda 7%-ga brutopalgast." Toobal rõhutas, et Postimees väidab ekslikult, nagu keegi kaotaks ametikoha liikmemaksu tasumata jätmise pärast. "Otto Popel lahkub ametist omal soovil ning Monica Rand liigub uuele ametikohale samuti omal soovil. Reena Tolmik ja Johannes Merilai, kellest samuti Postimees kirjutab, jätkavad oma ametikohtadel. Loomulikult tuleb aga neil oma kohustused erakonna ees tasuda ning ei saa käituda nii nagu tegid Oviir, Vakra, Laanet, Boroditš ja Toomast veel erakonnas olles, kes jätsidki oma liikmemaksud maksmata." "Kord meedia pahandab erakondadega, nõudes et liikmed panustaksid rahaliselt rohkem, aga kui Keskerakond sellega tegeleb ja liikmemakse kogub, siis pole ikka hästi," märkis Toobal.

13.03.13 Keskerakond pakub võimaluse piirata hiigelpalkasid

Sulge

Keskerakonna fraktsioon annab täna Riigikogule üle seaduseelnõu, mis piiraks jõustumisel riigi otsustusõigusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste juhatuse liikmete palka 6000 euroni kuus. "Juhatuse liikmetele palga määramine on nõukogu pädevuses, kuid kahjuks ei saada riigile kuuluvate äriühingute nõukogudes selle ohjamisega kuidagi hakkama," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu, "sellele probleemile on juba korduvalt tähelepanu juhtinud ka peaminister, kes leiab, et hiigelpalgad on vastuolus rahva õiglustundega." "Viimane kurioossne näide on EAS-i juhatuse uue liikme Taavi Lauri 6500-eurone palk, mis võrreldes eelkäijaga tõusis 45 protsenti. Ja seda ettevõttes, mida on viimasel ajal ridamisi saatnud vaid probleemid," nentis Riisalu. Riisalu märkis, et sarnast piirangut riigiettevõtete juhtide palkadele kasutavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid. "Näiteks Hollandis pandi käesoleva aasta algusest palga ülempiir kõrgemate riigiametnike ning riigi otsustusõigusega ettevõtete juhtidele 187 340 euro ulatuses aastas. Sarnane lagi on kehtestatud ka Prantsusmaal alates 2012. aasta juulist. Riigi otsustusõigusega ettevõtete juhtide töötasusid on majanduskriisi ajal kärpinud ka Saksamaa, Suurbritannia ning Iirimaa." "Keskerakond pakub taaskord välja võimaluse tõmmata piir ülikõrgetele palkadele ning peaministri ja rahandusministri väljaütlemised annavad lootust, et koalitsioon suudab selle riigimeheliku otsuse koos meiega ära teha," lisas Riisalu. Eelnõu näeb ette Riigivaraseaduse muudatuse jõustumise 2014. aasta 1. jaanuarist.

12.03.13 Võru linnapea Jüri Kaver peab kohtukulude asjus aru andma

Sulge

Võru linnavolikogu liige Toomas Paur esitas 11. märtsil volikogu menetlusse arupärimise seoses linnapea Jüri Kaveri kohtukulude juhtumiga, mille kohaselt lasi Kaver eraisikuna linnavalitsusel väidetavalt kinni maksta teda kohtus esindanud vandeadvokaadi arve. "Võrumaa Teataja 7. märtsi esiküljel avaldatud artiklist jääb mulje, et reformierakondlasest linnapea Jüri Kaver on isikliku ja linna rahakoti segi ajanud ning teinud seda maksumaksja kahjuks," kommenteeris Toomas Paur. "Artiklis välja toodud fakte ritta seades jääb vägisi mulje, et keegi kas valetab või püüab tõde väänata." Esialgu on loos veel palju segast, mistõttu on Pauri sõnul raske ühest seisukohta võtta. "Sel põhjusel esitasingi arupäringu, et asjasse selgus tuua," märkis Paur. "Iga rahvasaadiku kohuseks on seista hea selle eest, et maksumaksja raha oleks kasutatud otstarbekalt." Pauri sõnul on asja uurimisel ilmnenud, et Kaveri palgatud advokaadibüroo Lextal on linnavalitsust nõustanud küsimustes, mis peaksid kuuluma linnavalitsuse juriidilise osakonna pädevusse. "Linn on maksnud päris kopsaka summa advokaadibüroole Lextal näiteks õigusliku analüüsi, ühistranspordi lepingu ja nimetute õigusteenuskulude eest, kuigi minu teada pole linnavalitsus endale avalikult õigusabi-teenuse osutajat valinud, ega selleks pakkumisi küsinud," märkis Paur. "Linnapea peab neid asju volikogu ees selgitama ja põhjendama."

12.03.13 Keskerakond tegi ettepaneku rahvaalgatuse seadustamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas täna Riigikogule seadusmuudatuse, mis võimaldab jõustumisel vähemalt 25 000 hääleõiguslikul kodanikul anda Riigikogu menetlusse seaduseelnõu. "Meie eesmärk on luua kodanikele võimalus algatada seaduseelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade osalusest algatuses," rääkis põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal, "ühtlasi loodame rahvaalgatuse seadustamisega leevendada rahva seas poliitikatüdimust ning elavdada kodanikuühiskonna tegevust." Toobal märkis, et rahvaalgatuse seadustamise idee leidis laialdast toetust ka Rahvakogus. "Rahvaalgatuse ettepanekuid saatvates kommentaarides on tajutav inimeste soov osaleda senisest rohkem valimiste vahelisel perioodil riigi poliitika kujundamisel. Nüüd teeb Keskerakond otsa lahti ja pakub selle võimaluse välja." "Tehniliselt näeme ette, et rahvaalgatusele esitatav seaduseelnõu peab olema õigustehniliselt samasugustele nõuetele vastav, kui Riigikogu menetlusse esitatavad teised seaduseelnõud," selgitas Toobal, "eelnõu vormilise külje kontrolli teostab nagu ka muudel juhtudel Riigikogu juhatus, mis toimub enne toetusallkirjade kogumist. Puudustega eelnõu tagastab Riigikogu juhatus selle esitajale. Samuti kontrollib Riigikogu juhatus, et eelnõu oleks esitanud hääleõiguslik Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik." "Muide, ka 1920. aasta Põhiseaduse järgi oli võimalik 25 000 hääleõiguslikul kodanikul esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras seaduseelnõu," tuletas Toobal meelde.

11.03.13 Keskerakonna juhatus toetab Ratase jätkamist

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna juhatus arutas muude punktide hulgas ka Riigikogu juhatuse valimisteks aseesimehe kandidaadi kinnitamist. Ühehäälselt otsustati toetada Jüri Ratase jätkamist Riigikogu aseesimehena. Riigikogu juhatuse valimised toimuvad järgmisel nädalal, 21. märtsil.

11.03.13 Lääne-Viru keskerakondlaste juhina jätkab Siret Kotka

Sulge

Laupäeval, 9. märtsil toimunud Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna aastakonverentsil valiti esimehena jätkama Siret Kotka. Aseesimeesteks kinnitati Rakvere linnavolikogu liige Urmas Tamm ja Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Lääne-Virumaa piirkonna juhatusse valiti veel Juri Saharov, Rein Kurg, Alar Veedla, Maire Muruvee, Kristjan Rääk, Rein Tammik, Aivo Aleste, Aira Laast, Jaan Meerits, Valetina Butšenkova, Tõnis Kristmann, Enn Mälgand, Marko Levtsenko ja Jüri Landberg. Aastakoosolekul võeti vastu ka elektri hinna tõusu leevendamist nõudev avaldus. Lääne-Viru keskerakondlased rõhutavad, et hinnatõusu ei tohi tembeldada tühiseks ja seda naeruvääristada, vaid Vabariigi Valitsus peab kasutusele võtma tema käes olevad meetmed elektri hinna tõusu leevendamiseks. Kui aga majandus- ja kommunikatsiooniminister ei suuda ühtki meedet kasutusele võtta, peab ta tõsiselt kaaluma ametist tagasiastumist. Vastavalt Keskerakonna põhikirjale on piirkonna kõrgeim organ konverents, mis valib üheks aastaks piirkonnale esimehe, revisjonikomisjoni ja vähemalt seitsmeliikmelise juhatuse.

09.03.13 Savisaar: Tallinn tahab ühiskonda aktiveerida

Sulge

Täna Sindis toimuval Keskerakonna volikogu istungil rõhutas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et Tallinna positiivne programm ja Jääkeldri liikumine on sisult ja vormilt erinevad, sest Tallinn tahab vabakonna kaasamisega laineid juurde tekitada. "Rahvakogu on vaid ühekordne aktsioon, mille maksimumiks on ehk valimisseaduste muutmisettepaneku üleandmine Riigikogule. Tallinnas algab aga positiivse programmi koostamine, mille eesmärgid on oluliselt laiemad ja arutelud ning ettepanekute otsusteks vormimine ja nende ellurakendamine pole ühekordne aktsioon, vaid pidev ja pikem protsess," rääkis Savisaar, "kui Rahvakogu algne eesmärk on ACTA-vastaste, õpetajate ja arstide tekitatud ühiskondliku lainetuse maha jahutamine või lausa külmutamine, siis Tallinn tahab vabakonna kaasamisega just laineid juurde tekitada, kaasates tuhandeid elanikke." Keskerakonna esimees märkis, et Rahvakogu korraldamine läheb oluliselt kallimaks kui Tallinna positiivse programmi koostamine. "Ametlikult maksab Rahvakogu umbes 90 000 eurot. Arvestades, et enamik nn "vabatahtlikke" Rahvakogu koordinaatoreid ja eksperte on tegelikult kas riigiasutuste töötajad või peamiselt riigi poolt rahastavate valitsusväliste organisatsioonide palgal, kannab maksumaksja tegelikult kulu vähemalt kaks korda nii palju kui deklareeritud. See on aga võrdlemisi kurioosne, kuna Rahvakogu üheks arutelu teemaks pidi ju olema erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmine." "Kui Tallinna positiivse programmi koostamine ja elluviimine on valimisteülene tegevus, siis Rahvakogu on seotud vaid ühtede konkreetsete valimistega, kandes uute erakondade turule toomise eesmärki. Minu arvates püütakse tekitada uus jõud, kes annaks sotsidele võimaluse Riigikogu valimistel koalitsiooni moodustamiseks ilma Kesk- ja Reformierakonnata," ennustas Savisaar.

09.03.13 Savisaar: parempoolsusest jagu saamiseks pole hilja

Sulge

Täna Sindis toimuval Keskerakonna volikogu istungil ettekandega esinenud Edgar Savisaar märkis, et Keskerakonna ja sotside ühiseks vastaseks on äärmuslik parempoolsus, millest jagu saamiseks pole veel hilja. "Valitsuse poliitika tulemuseks on Eesti rahva massiline pagemine oma kodumaalt, elu järjekindel hääbumine väljaspool mõnda suuremat linna ning jäised suhted eri keelt kõnelevate ühiskonna osade vahel," rääkis Savisaar, "sotside ja meie lahendused on parempoolsete kukutamisel sarnased - astmeline tulumaks, töökohtade loomine terves Eestis ning kodurahu kindlustamine eestlaste ja venelaste vahel. Lühidalt öeldes, teeme kogu Eestis nii, nagu on Keskerakond teinud Tallinnas." Savisaar rõhutas, et samas on suur erinevus Keskerakonna ja sotside poliitika tegemise vormis. "Nemad räägivad aga meie teeme. Nemad räägivad aga unustavad ning kui võimule saavad, siis asuvad täitma hoopis parempoolsete lubadusi - näiteks Tallinna Vee enamusaktsiate müük, Eesti Raudtee müük ja suured eelarve kärped omavalitsuste arvel viidi ju kõik läbi sotside kätega. Sotside kõige nõrgem koht ongi selles, et võimule saades unustavad nad oma programmi. Meie asi on neile seda meelde tuletada ja teha nii, et ka valijad seda mäletaksid." Keskerakonna esimees kutsus ka Reformierakonna ja IRL-i liikmeid lahti ütlema valitsuse aetavast poliitikast. "Kuidas saakski leppida rahvusliku majanduse hävitamise ja maaelu täieliku väljasuretamisega? Kuidas saakski leppida sotsiaalse kuristiku tekitamisega mõne protsendi rikaste ja ülejäänud Eesti vahele? Me koputame teie südametunnistusele. Vaadake, mis Eestist on järele jäänud! Te ainult vaadake ja mõelge." "Isegi kui te olete valitsuserakondade liikmed, mõelge järele, mis on teil tegemist nende erakondadega ja selle poliitikaga, mida nad ajavad, ning te avastate - mitte midagi ühist ei ole. Te võite lahti öelda praegusest poliitikast, kuid veel parem, öelge lahti ka nende parteipiletist. Sellega te päästate oma hinge, kuid veelgi olulisem - palun andke Eestile võimalus uueks hingamiseks," ütles Edgar Savisaar.

08.03.13 Keskerakonna volikogu koguneb laupäeval Sindis

Sulge

Laupäeval, 9. märtsil kell 11.00 koguneb Pärnumaal Sindi Seltsimajas Keskerakonna volikogu oma korralisele istungile. Volikogul käsitletakse muude küsimuste hulgas ka üle Eesti palju segadust tekitanud kiirabireformi. Volikogu on Keskerakonna esindusorgan, kes töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal.

08.03.13 Ilusat naistepäeva!

Sulge

Keskerakonna büroo soovib kõigile naistele kaunist naistepäeva!

06.03.13 Jüri Ratas: Haldusreformil peab olema reaalne tulemus iga Eesti inimese jaoks

Sulge

Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas tunnustab regionaalministrit haldusreformi aruteluga jätkamise eest, aga kutsub üles haldusterritoriaalsete muudatuste kõrval keskenduma enam omavalitsuste tulubaasile ja neile seadusega pandud ülesannetele. "Paigalseis on tagasiminek ja tänaseks on üheselt selge, et Eesti omavalitsuskorraldus vajab muutusi. Seetõttu tunnustan regionaalminister Siim Valmar Kiisleri pingutusi ja arutelu algatamist. Küll aga rõhutan, et haldusreform ei tohi olla mehhaaniline valdade ja linnade sundliitmine. See peab olema põhjalikult läbimõeldud ja koostöös omavalitsustega ellu viidud protsess, mis aitab tõsta kõigi Eesti inimeste heaolu," rõhutas Ratas. "Ennekõike tuleb üle vaadata seadusega omavalitsustele pandud ülesanded ja nende vastavus omavalitsuste eelarvelistele võimalustele. Täna ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik oma rahalist olukorda märkimisväärselt kujundada ega suunata. Kohalikud maksud moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest, ülejäänud 99% on riigijuhtide otsustada. Antud olukord on aga omavalitsuste autonoomia tagamise seisukohalt lubamatu," märkis Jüri Ratas. "Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu rõhutas juba 2012. aastal vastu võetud deklaratsioonis, et riigil tuleb taastada omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele ning tugevdada kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja finantsautonoomiat," lisas Ratas. "Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu deklaratsioonis välja toodud probleemid on sama aktuaalsed ka täna." "Haldusreformi saab ja tohib läbi viia ainult koostöös kohalike omavalitsustega. Riigi kohustus on arvesse võtta omavalitsuste ja nende ühenduste seisukohti ning tagada neile igakülgne tugi ja nõustamine. Ühtlasi tuleb täita Riigikohtu 16. märtsi 2010 üldkogu otsust nr 3-4-1-8-09, mille kohaselt omavalitsused ei pea kulutama kohalike ülesannete jaoks mõeldud raha riiklike kohustuste täitmiseks," lõpetas Jüri Ratas.

05.03.13 Toobal: maksusoodustused toovad maale töökohti

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal rõhutas tänast Eesti Päevalehe väljarände teemalist artiklit kommenteerides, et just maapiirkondade tugevdamine on väljarände esimeseks leevendajaks. "Eelmisel aastal lahkunud enam kui Paide linna jagu inimesi - 10871 - on väga murettekitav arv," ütles Toobal, "teadlased rõhutasid muuhulgas oma analüüsis, et majanduskriis võttis töökohti just lihtsamate tööde tegijatelt ning maainimestelt." Toobal leiab, et valitsus peab senisest aktiivsemalt vaeva nägema töökohtade loomise soodustamisega maapiirkondades. "Olgu need siis täiendavad toetused alustavatele ettevõtjatele või näiteks sotsiaalmaksu soodustus maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele - tööhõivet on vaja tõsta. Niivõrd ei peaks keskenduma riigi raha kasutamisele kui eraettevõtluse maale meelitamisega." "Loomulikult on siin suur roll ka kohalike omavalitsuste aktiivsusel ja suutlikkusel inimestele head elukeskkonda pakkuda. Tolmuvabad ja talvel läbitavad teed, lasteaia- ja koolikohad ning aktiivne külaelu on just see, mis aitab maapiirkondi tugevdada. Olen üsna kindel, et vallad ja linnad tahavad Tallinna eeskujul töökohtade loomisele kaasa aidata, kuid väiksematel pole selleks lihtsalt vahendeid. Siin on oma osa riigipoolse rahastamise puudulikkusel," arvas Toobal. "Teadlaste hinnang näitas, et kui inimesed peavad tööd otsima juba koduvallast või -linnast kaugemalt, siis on pealinna kolimise alternatiiviks hoopis Soome või mõni teine välisriik. Sealt on aga inimeste tagasi meelitamine juba kordades keerulisem," nentis riigikogulane.

02.03.13 Moodustati Keskerakonna Viljandi valla osakond

Sulge

Täna toimus Viljandis Sakala keskuses Keskerakonna Viljandi valla osakonna asutamiskoosolek seoses Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemisega Viljandi vallaks. Osakonda kuulub ligi sada liiget ning seda asub juhtima senine Viiratsi osakonna esimees Juhan Juhkamsoo. "Seoses sügisel tekkiva uue omavalitsusega kaasajastasime ka Keskerakonna Viljandimaa piirkonna struktuuri," rääkis Keskerakonna peasekretär ja Viljandimaa piirkonna aseesimees Priit Toobal, "oleme erakondadest esimene, kes uue valla piirides ühise osakonna loob. Uus osakond saab tööle asuda Viljandi vallas tugeva valimisnimekirja välja panemiseks." Järva- ja Viljandimaalt valitud riigikogulane tutvustas koosolekul Suure-Jaani valla kogemust omavalitsuste liitumisel 2005. aasta kohalike valimiste ajal. "Suure-Jaani valla puhul oli ühinemine kindlasti õigustatud, sest tõusis avalike teenuste kvaliteet ja vald muutus tugevamaks. Oluline on märkida, et ühinemine toimus vabatahtlikult ning sellele eelnes pikaajaline koostöö liituvate omavalitsuse vahel. Usun, et uus Viljandi vald tõestab samuti vabatahtliku liitumise eeliseid ja sellest saab elanike jaoks edukas omavalitsus." Keskerakonna Viljandimaa piirkonda kuulub üle 600 liikme.

01.03.13 Vaeküla erikooli varemed on hoolimatuse sümbol

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus arutles haridussüsteemis plaanitavaid muudatusi ning on seisukohal, et erivajadustega õpilastest mittehoolimise ehedaks sümboliks on Vaeküla kooli varemed. Keskerakondlaste vastu võetud avaldus tunneb muret haridusministri plaani üle jagada erivajadused koolis jagada gruppidesse kusjuures riigi tuge saavad vaid keskmise ja raske puudega õpilased. Kõiki ülejäänud erivajadusega lapsi ootab tõenäoliselt eest tavakooli saatmine. "Kõiki õpilasi tuleks Eestis kohelda võrdselt ja koolitada neid võimalikult palju, mitmekülgselt ja sellisel moel ning määral, et nad suudaksid hiljem juba oma iseseisvas elus edukalt toime tulla, ega muutuks eluheidikuteks. IRLi kuuluva minister Aaviksoo "muret" erivajadustega õpilaste käekäigu pärast on eriti ilmekalt näha ja tunda Vaeküla erikooli kurbadelt varemetelt. Vaeküla kooli saaga on ilmselge näide hoolimatusest ja ministeeriumi poolsest lohakast tööst." Keskerakonna Lääne-Viru piirkonna juhatusele teeb siirast muret kahetsusväärne tõdemus, et kuna erivajadusega lapsi on palju ja nende toetamine on haridussüsteemile kulukas, siis otsustas valitsus taaskord hakata kokku hoidma just nende pealt, kes vastupidi hoopis vajaksid riigipoolset erilist hoolt ja tuntavat toetust.

01.03.13 Jüri Ratas: Eesti rahvas on aastaringselt suur spordirahvas

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb täna õhtul XII Eestimaa talimängude avamisel. Talimängud toimuvad 1.-3. märtsil Võrus ning avapäeval on võistlustules ka Riigikogu korvpallimeeskond, mis peab põnevuskohtumise omavalitsusjuhtidega. "Järjekordsed talimängud tõestavad taaskord, et Eesti rahvas on suur spordirahvas ja seda aastaringselt. Kõik 3000 sportlast, kes omavahel 17 erineval spordialal üksteiselt mõõtu võtavad on meile väärt eeskujuks. Ühtlasi on meeldiv tõdeda, et talimängudel on osalejaid kõigist Eesti maakondadest," sõnas Ratas. "Tunnustamist väärib talimängude traditsioon tervikuna, sest see on juba ligi 50 aastat aidanud tõsta inimeste huvi sportimise vastu. Tegemist on suurima omalaadse spordisündmusega Baltimaades," tõi Ratas välja. "Mul on hea meel, et talimängud toimuvad üle mitmekümne aasta taas Võru linnas, kust need 1965. aastal alguse said. Võrumaa on ennast kindlalt kirjutanud Eesti spordi ajalukku. Seal sündinud treenerite ja olümpiavõitjate panust Eesti spordi arengule on raske üle hinnata. Ühtlasi olen ma kindel, et kuuleme ka tulevikus paljudest Võrumaalt võrsunud tublidest sportlastest," avaldas Ratas veendumust. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas soovib tunnustada kõiki tublisid ja sporti armastavaid inimesi ning ühendusi, kes on andnud oma panuse järjekordsete talimängude läbiviimiseks. Eestimaa XII talimängud korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Võru Linnavalitsuse, Võru Spordikeskuse ja Võrumaa Spordiliiduga. Talimängud toimuvad Eesti Olümpiakomitee egiidi all.

28.02.13 Keskerakond teeb ettepaneku kontrollida e-valimisi juba sügisel

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule eelnõu, mis kohustab elektroonilise hääletamise kontrollsüsteemi kasutusele võtma juba oktoobris toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Hetkel kehtiv seadus sätestab kontrollsüsteemi kasutamise alates 2015. aastast. "Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja e-valimiste töörühmaga aktiivset koostööd teinud eksperdid kinnitasid, et tehniliselt on täiesti võimalik saada elektroonilise hääletamise kontrollsüsteem toimima juba sügisestel kohalikel valimistel," ütles põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal, "veelgi enam, ekspertide hinnangul on elektrooniline hääletamine ilma kontrollsüsteemita väga ahvatlev sihtmärk pahatahtlikele häkkeritele." Toobal selgitas, et kontrollsüsteem seisneb lihtsalt selles, et valijal on võimalik kontrollida, kas tema hääl on elektroonilise hääletamise süsteemile õigesti edastatud. "E-valimiste süsteemi täiendavat turvamist ja suuremat läbipaistvust on muide Eestile soovitanud ka OSCE/OHDIR oma raportis 2011. aasta Riigikogu valimiste järel." "Seni, kuni ei valija ei saa oma hääle kohalejõudmist kontrollida, pole elektrooniline hääletamine piisavalt usaldusväärne ning seda ei tohiks kasutada," lisas Toobal.

27.02.13 Sotsiaalministrilt küsitakse kiirabireformi kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise sotsiaalministrile kiirabireformi ja kiirabiteenuse tuleviku osas. "Vaatamata "Hea tahte kokkuleppes" toodud tähtajale alustati kiirabireformiga varem, mis tõi kaasa laialdase rahulolematuse avaldamise nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. Toobali sõnul on inimeste peamiseks rahulolematuse põhjuseks just Terviseameti poolne vähene kaasamine ja info edastamine nii omavalitsusjuhtidele kui ka kohalikele elanikele. "Rahulolematus tipnes 3066 järvamaalase allkirjaga, kes nõuavad kiirabireformi peatamist, sest see lõhub nende hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust. Vähest kaasamist on Sotsiaalministeeriumile ette heitnud ka Siseministeerium." "Seoses esile kerkinud probleemidega soovimegi ministrilt teada, miks kiirabireformiga kiirustatakse ning miks huvigruppe pole kaasatud. Samuti küsime arvamust Järvamaal kogutud 3066 protestiallkirja kohta ning kiirabiteenuse tuleviku kohta üldiselt," ütles Priit Toobal arupärimist üle andes. Kolme nädalaga andsid Järvamaa inimesed kiirabireformi peatamise toetuseks 3066 toetusallkirja. Allkirjade kogumise algatajaks oli Paide Linnavolikogu liige Kersti Sarapuu.

27.02.13 Riigikogus jätkub arutelu elektriaktsiisi langetamise üle

Sulge

Täna jätkub Riigikogus arutelu Keskerakonna ettepaneku üle langetada elektriaktsiisi 4,5 korda Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas aktsiisi langetamise vajalikkust kommenteerides, et hetkel paistab Eesti Euroopas silma just kõrge maksukoormusega elektrihinnale. "Kui enamikus Euroopa riikides on kodutarbija elektri maksukoormus 20% piires, siis Eestis on see peaaegu 30%," ütles Simson, "ja alla 10% on maksude osa kodutarbija hinnast näiteks Lätis, Maltal ja Suurbritannias." Simson märkis, et elektriaktsiisi langetamine on kiire ja konkreetne võimalus elektriarveid natuke vähendada, kuid kindlasti ei saa sellega pidama jääda. "Majandusministrilt tuleb nõuda tema poolt tehtavat tööd, tuleb nõuda, et lubadus taastuvenergiatasude osas ei jääks kuhugi umbmäärasesse tulevikku, tuleb nõuda, et ta vastutaks Eleringi ja selle pidevate võrgutasude tõstmise eest, tuleb nõuda, et tema alluvuses olev Konkurentsiamet tegeleks sellega, miks üldteenusel, mis tuleb Eesti Energiast, on nii suur kasumimarginaal." Keskerakonna fraktsiooni esimees tõdes, et samasisulist eelnõu on Riigikogus menetletud juba kolmel aastal. "Esimest korda aastal 2011, kui juba suurettevõtted olid üle läinud avatud elektriturule. Siis pareeris seda majandusminister sõnadega "Mille alusel me inimesi hirmutame, et avatud turg toob kaasa hinnatõusu? Samahästi võib minister ka väita, et on olemas stsenaarium, et avatud turg toob kaasa elektri hinna alanemise." Teist korda hääletati eelnõu välja 2012. aastal väites, et valitsusel on palju parem plaan, valitsuse plaan on alandada taastuvenergiatasu. Täna oleme me seisus, kus taastuvenergiatasude alandamine on siinsamas Riigikogus seisma jäänud ning plaanitakse katkestada määramata ajaks." "Elektriaktsiisi langetamine ei vaja Euroopa Liidu luba, kulukaid vaidlusi ja läbirääkimisi ettevõtetega, kes võivad lõpuks kohtusse pöörduda. Riigikogu saab langetada elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani ja teha nii, et Eesti elektril ei oleks nii märgatavalt suur riigi poolt lisatud maksulisa," lõpetas Simson.

26.02.13 Toom: koalitsioon hoiab haigete laste arvelt kokku

Sulge

Tänasel Riigikogu istungil hääletasid Reformierakond ja IRL maha otsuse eelnõu, millega tegi Keskerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsusele ettepaneku tagada rahaline kompensatsioon Tallinna Lastehaiglale saamata jäänud tulu osas. "Tallinna Lastehaigla patsientidel ei ole tulnud siiani tasuda voodipäeva- ega ka visiiditasu, tagamaks kõigile lastele juurdepääsu arstiabile. Tallinna linn on lastehaiglat omalt poolt toetanud, kattes 50% ulatuses saamata jääva visiiditasu, ja teeb seda eelmise aasta mahus ka tänavu," rääkis sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "kuid lubadusega tõsta meedikute palkasid lükkas valitsuskoalitsioon sisuliselt tanki Haiglate liidu, sundides tõstma visiidi- ning voodipäeva tasusid. Tekkinud olukorras on Tallinna lastehaigla sunnitud kas kehtestama lastele visiiditasud või siis jätma oma arstid valituse poolt lubatud palgatõusuta. Kuna see on ainuke haigla Eestis, mille patsientideks on ainult lapsed, pole sellel raviasutusel võimalik kuidagi teenida täiskasvanutele visiiditasude kehtestamisega, nagu teevad seda teised lapsi ravivad haiglad." Toom rõhutas, et lastehaigla puhul on visiiditasu kehtestamine mõeldamatu, sest nii võivad vähekindlustatud perede lapsed jääda ilma vajalikust arstiabist. "Huvitaval kombel väidab koalitsioon, et 5-eurone visiiditasu on kõigile taskukohane, samas aga 9,59-eurone vajaduspõhine lastetoetus on justkui vaesele perele abiks. Kuigi lastehaigla asub pealinnas, siis siin võetakse vastu lapsi ka mujalt Eestist, möödunud aastal oli see koguni 42% patsientidest. Tuletan meelde, et Eesti võttis juba 1991. aastal vastu Lapse õiguste konventsiooni, millega tunnustatakse lapse õigust võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele." Sotsiaalkomisjoni aseesimees on nördinud koalitsioonisaadikute käitumisest, kes leiavad, et lastehaigla probleem on vaid Tallinna probleem. "Äärmiselt kummaline on kuulata väiteid, mis justkui heidavad Tallinnale ette seda, et lastele on arstiabi tasuta pakutud. Koalitsioon hoiab kõige arvelt kokku, isegi haigete laste arvelt." "Rõhutan, et võrreldes teiste haiglatega jääb lastehaiglal saamata 416 000 eurot aastas. Sealsete arstide palgad on niigi madalamad kui mujal ning sellises olukorras muutub pea võimatuks palgatõusu pakkuda," lisas eelnõu Riigikogu saalis kaitsnud sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom. Tallinna Lastehaigla on pikkade traditsioonidega iseseisev tervishoiuasutus, kus teenuseid osutatakse ainult lastele. Haiglas kasutatakse perekeskset hooldust, uuendusi ja avastusi, rakendades neid oma võimaluste piires. Esimene lastehaigla alustas Tallinnas tööd juba 1940. aastal.

26.02.13 Tuus-Laul: kriminaalmenetluslikud lüngad vajavad täitmist

Sulge

Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänasel kriminaalpoliitika arengusuundade arutelul, et kuigi registreeritud kuritegude arv väheneb, siis mitmed kriminaalmenetluslikud lüngad vajavad endiselt täitmist. "Eelmisel aastal kõnelesime varasemast rohkem isikute põhiõiguse kaitsest, süütuse presumptsioonis ja ka moraalsetest hinnangutest," rääkis Tuus-Laul, "inimeste põhiõigused ja nende aluspõhimõtted peavad olema õigusselguse huvides sõnaselgelt seadustes välja toodud, selleks et need oleksid üheselt mõistetavad ja arusaadavad." Tuus-Laul rõhutas, et mõned Riigikohtu esindajad on seisukohal, et kriminaalmenetlus on prokuratuuri poole kalduv. "Ka õigusekspert ja vandeadvokaat Leon Glikman on oma erinevates sõnavõttudes märkinud, et suur osa tema tsiviilklientuurist on ühel või teisel teel sattunud riigipoolsete - seega prokuratuuri rünnakute alla, mis iseenesest ei ole normaalne. Glikman on rõhutanud, et Eestis kehtivad jälitustoimikutele juurdepääsupiirangud kui ka eeluurimistähtajad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni nõuetele ja kalduvad liialt riigi poole." "Kahjuks leiame elust enesest väga palju juhtumeid, kus eeluurimine on kestnud aastaid, kuid lõppenud vaid isiku maine ja prestiiži kahjustamisega. Põhjuseks on üldjuhul liiga kaua kestev menetlus, kus süüdimõistvaid asitõendeid ei ole võimalik enam koguda ja leida, või on põhjuseks olnud liigne kiirustamine süüdistuse koostamisel," rääkis õiguskomisjoni liige. Tuus-Laul tuletas meelde eelmise aasta sügisel Keskerakonna fraktsiooni poolt menetlusse antud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis pakub võimaluse kriminaalmenetluslike lünkade täitmiseks. "Sellest tulenevalt leiame, et Justiitsministeerium peaks sel aastal erilist tähelepanu pöörama just inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele, mis on jäänud hetkel lünklikuks."

26.02.13 Riigikogu arutab täna elektriaktsiisi langetamist

Sulge

Täna tuleb Riigikogu saalis esimesele lugemisele Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis langetataks jõustumisel elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Elektri aktsiisi langetamine vähendaks tarbija elektriarvet 3,4% võrra. "Keskerakonna ettepanek mõjutab elektriarvet poole rohkem kui valitsuse pakutud taastuvenergia tasude kärpimine," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "2/3 elektri hinnast on valitsuse kontrolli all ning seega on valitsusel veelgi võimalusi hinnatõusu leevendamiseks." Simson tuletas meelde, et Statistikaameti viimased andmed näitavad, et võrreldes eelmise aasta esimese kuuga mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused. "Sellest enamiku moodustas elekter, mis oli aastataguse ajaga võrreldes 26,9% kallim - elektrist on saanud hinnatõusu vedaja." "Eesti Pank hoiatas juba möödunud aasta lõpus, et elektri hinna tõusul on majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu," lisas Simson. Keskerakonna fraktsiooni algatatud Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette aktsiisi langetamise alates 2013. aasta 1. juulist.

24.02.13 Kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva!

Sulge

Keskerakonna büroo soovib kõigile Keskerakonna liikmetele ja toetajatele meeleolukat Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva. Palju õnne, juubilar!

24.02.13 Jüri Ratas: Eesti Vabariiki ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osales 24. veebruari öösel Saarde vallas Kilingi Nõmme lipuväljakul toimunud "MINU RIIK 95" tähistamisel. Pidulikul üritusel loeti ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ning tervituskõnedega esinesid Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja Saarde Vallavolikogu esimees Erli Aasamets. "18. veebruaril 95 aastat tagasi oli alanud Saksa armee võimas pealetung idarindel. Enamlased põgenesid, meie rahvuslikud jõud kasutasid targalt ja julgelt tekkinud olukorda. 23. veebruaril 1918 loeti Pärnus esimest korda ette iseseisvusmanifest. 24. veebruaril astus Tallinnas ametisse Eesti Ajutine Valitsus ja seda päeva loetakse Eesti Vabariigi loomise päevaks," tunnustas Ratas meie vaprate Eesti inimeste otsustavat tegutsemist. "Eesti iseseisvumine ning hilisem taasiseseisvumine on imelised ja erakordsed sündmused mitte ainult Eesti rahva, vaid kogu maailma demokraatia jaoks. Eesti on küll pindalalt ja rahvaarvult väike, kuid meie tahe olla vaba ja oma kodumaa saatuse üle ise otsustada on lõpmatult suur," rõhutas Riigikogu aseesimees. "Iseseisvat Eesti Vabariiki ei tohi aga kunagi võtta iseenesestmõistetavalt. Maailmas on meist märksa suuremaid rahvaid, kel puudub oma riik ja kelle saatus on teiste määrata. Meie riiki ja rahvast tuleb täna hoida samasuguse sihikindluse ja vaimsusega nagu meie esivanemad, kes Eesti Vabariigi välja kuulutasid ning selle iseseisvust Vabadussõjas kaitsesid," toonitas Ratas oma sõnavõtus. "Ühiselt pingutades ning üksteist hoides oleme läbi ajaloo suutnud ületada kõik takistused. Eesti rahva tahe siin kaunil maal püsima jääda on ka täna suurem kui mistahes ajutised probleemid," on Jüri Ratas veendunud. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas soovib kõigile Eesti inimestele ilusat ja meeleolukat Eesti Vabariigi aastapäeva ning kutsub üles alati oma Isamaa üle uhkust tundma ja olema valmis teda kaitsma.

24.02.13 Toobal: kiirabireformi vahemeheks võiks olla parlamendi toetusrühm

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal rõhutab, et Järvamaa kiirabireformi tuleb aeglustada ning protsessi kaasata ka kohalikud elanikud ning omavalitsused. Toobal leiab, et konsensusele jõudmiseks võiks "vahemeheks" olla Riigikogu Järva- ja Viljandimaa toetusrühm. "Vaid kolme nädalaga kogutud enam kui kolm tuhat allkirja näitavad, et järvamaalased on kiirabireformi osas jäetud teadmatusse ning eelkõige pelgavad nad teenuse kättesaadavuse halvenemist," rääkis riigikogulane, "tunnustan kaht kanget naist, Paide linnavolinikku Kersti Sarapuud ja Järva maavanemat Tiina Orastet, kes julgesid rahva eest välja astuda ning probleemi avalikkuse ette tuua." "Põhiprobleemiks on ju see, et Järvamaa elanikele, omavalitsustele ning maavalitsustele pole toimuva suhtes piisavat selgitust jagatud. Toimuv tekitab mulje hiilivast haiglareformist ning selle tuultes on Järvamaa haigla püsima jäämine küsimärgi alla sattunud," lisas Toobal. Toobal märkis, et Riigikogus moodustatud Järva- ja Viljandimaa toetusrühm saab vajadusel olla vahendajaks kiirabireformi pooldajate ning sellele vastuseisjate vahel. „Nädala alguses kohtus saadikurühm maavanemaga, kes oli toimuva suhtes jätkuvalt murelik. Käimasolevast kiirabireformist on kujunemas riiklikult oluline küsimus ning arutelus osalejate ringi laiendamine aitaks kindlasti kaasa parema lõpptulemuse saavutamisele." "Asjas selguse saamiseks kavatsen järgmisel nädalal esitada sotsiaalministrile sellekohase arupärimise," lubas saadik.

23.02.13 Klandorf: IRL politiseerib kõik, mis ette jääb

Sulge

Tallinna abilinnapea, endine kriminaalpolitseinik Kalle Klandorf leiab, et siseministi soov panna Politsei- ja Piirivalveameti juhiks kauaaegne parteikaaslane Priit Kama kahjustab oluliselt ameti usaldusväärsust ja teeb edaspidi tee vabaks kõigi kõrgete riigiametite politiseerimisele. "Milleks üldse oli vaja teha tsirkust avaliku konkursi korraldamisega kui tegelikult oli Vaheril juba enne oma mees ametisse valmis vaadatud," rääkis Klandorf, "selline asjade käik ei heida halba varju mitte ainult siseministrile, vaid kogu sisejulgeoleku süsteemile." Klandorf rõhutas, et politseiameti juht ei tohi olla siseministri sõber ja käsutäitja, vaid see koht tuleb täita inimesega, kes suudab seista ning vastutada ameti igakülgse arengu eest. "Kindlasti oleks olnud parem valik praegune politseiameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits, kes oli ka peaministri soosik. Mis aga peamine, ta on lojaalne Eesti riigile, mitte parteile. Kahju küll, et Vaher otsustas käituda vastupidi ja ametikoha politiseerida." "IRL tahab politiseerida kõike, mis ette jääb. Toome näiteks kas või maavanemad, keda kasutatakse juba aastaid poliitiliste komissaridena. Üldse ei imestaks kui järgmisena hakkavad nad otsima võimalusi kaitseväe politiseerimiseks," lisas Klandorf.

22.02.13 Tartus protestis elektri hinnatõusu vastu sadakond inimest

Sulge

Neljapäeva õhtupoolikul kogunes Keskerakonna eestvedamisel Tartus Raekoja platsile ligikaudu sada inimest, kes avaldasid nördimust majandusministri Juhan Partsi tegevusetuse suhtes elektri hinna ja võrgutasude tõusu osas. Meeleavalduse eestvedaja Tartu Linnavolikogu liige Silver Kuusik tõdes, et kahjuks ei taha Eesti inimesed kodust välja tulla, vaid eelistavad kodus vaikselt kannatada. "Loomulikult oleks võinud ülikoolilinnas olla rohkem meeleavaldajaid, kuid usun, et järgmistel miitingutel kasvab ka osalejate arv, sest probleem on tõsine ja ei kao kuhugi." Meeleavaldusel veel võtsid sõna ka Riigikogu liikmed Aadu Must ja Ester Tuiksoo ning Tartu linnavolikogu Keskfraktsiooni juht Olev Raju.

20.02.13 Reps: PGS-i muutmine halvendaks oluliselt õpetajate olukorda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps rõhutab, et Keskerakond ei toeta menetluses olevat põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, sest see halvendaks oluliselt õpetajate olukorda. "Minister Aaviksoo eelnõu muudab õpetajate töölepingu 35-tunniseks nädala kohta, mille sees on nii tunni andmine, lisatöö koolis, vabariiklikud üritused ja ka klassijuhataja tasud. Kui siiani sai näiteks Tallinna õpetaja lisaks palga alammäärale üle 90-eurose klassijuhataja tasu, siis nüüd on kõik lisatasud arvestatud õpetajate palga- ja tööaja sisse," rääkis Reps eelnõu puudustest. "Lisaks hakkavad õpetaja reaalsed kohustused sõltuma õpetaja ja direktori läbirääkimistest ja atestatsioonijärgud (õpetaja-metoodik, vanemõpetaja, õpetaja, nooremõpetaja) kaovad. Õpetajate esindajate ja ka minu arvates paneb uus eelnõu õpetajad ebakindlasse ja tänasega võrreldes veelgi halvemasse olukorda." Reps rõhutas, et teise probleemkohana tsementeerib eelnõu põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise, maagümnaasiumite sulgemise ning riigigümnaasiumite eelisarendamise. "Me oleme väga mures, et kui maalt kaob haridus, siis kaob järk-järgult ka kõik muu." "Kolmanda põhiprobleemina näen seda, et hariduslike erivajadustega lastele pakutavad tugiteenused, nagu näiteks logopeed, eripedagoog, psühholoog ja sotsiaalpedagoog, on endiselt konkreetse rahastuseta, kus riik ei taha tunnistada oma kohustust ja enamikele kohalikele omavalitsustele käib see üle jõu. Kannatajaks on kahjuks kõige nõrgemad õpilased, kes ilma lisatoeta haridust ei saa omandada," lisas Reps. Riigikogus on täna esimesel lugemisel Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 SE.

20.02.13 Toobal: Loodan, et Ansip ei lase Partsil Eesti Posti maha parseldada

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal päris peaminister Andrus Ansipilt kirjaliku küsimuse vormis aru Meelis Atoneni ettepanekust Eesti Post erasektorile müüa. "Peaministri vastustest lähtudes tundub, et vähemalt lähiajal ei ole ta Eesti Posti maha müümisega nõus," märkis Toobal, "kuigi kiri jäi võrdlemisi napisõnaliseks, siis loodan peaministri ettenägelikkusele selles, et ta ei anna järele survele, mida korduvalt majandusminister Parts on avaldanud, et kasumlik riigiettevõte maha parseldada." Toobal rõhutas, et Eesti Postil on täita regionaalselt oluline roll ning selle müümine erasektorile võib tuua tulevikus olukorra, kus postiteenust saab kasutada ehk vaid maakonnakeskustes. "Ettevõte näitab häid majandustulemusi ning selle kergekäeline müük võib olla otsus, mida hiljem kahetsetakse. Halvimal juhul tuleb see riigile tagasi osta, nagu juhtus Eesti Raudteega," lisas Toobal. 31. jaanuaril ilmus Eesti Päevalehes artikkel, kus Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen rääkis, et riigil pole enam ühtki argumenti, miks olla ettevõtte omanik. Küsimuse seesugust püstitust toetas samas ka majandusminister Juhan Parts.

20.02.13 Elektri hinna tõusu vastu protestitakse ka Tartus

Sulge

Homme, 21. veebruaril kell 16.00 toimub Tartus Raekoja platsil meeleavaldus avaldamaks protesti valitsuse tegevusetusele elektri hinna ja võrgutasude tõusu osas. "Ülikoolilinna inimesed ei kavatse niisama pealt vaadata, kuidas inimesi kodukuludega ebaõiglaselt nööritakse," rääkis meeleavalduse eestvedaja, Tartu Linnavolikogu liige Silver Kuusik. "Kodukulud tuleb kontrolli alla saada, sest vastasel korral satuvad tuhanded pered arvete tasumisel raskustesse." Kuusik rõhutas, et eelkõige tahetakse anda valitsusele märku, et kogu Eestis ei olda majandusministri tööga rahul. "Tallinnas tuli tänavale protestima pea pool tuhat inimest ning olen üsna kindel, et see on algus meeleavalduste reale üle Eesti." "Ootame meeleavaldusele kõiki, kes tunnevad, et valitsus peab kodukulud kontrolli alla võtma. Aitab tühjadest lubadustest!" rõhutas Kuusik. 18. veebruaril toimus elektri hinna tõusu vastane meeleavaldus Tallinnas majandusministeeriumi ees, kus nõuti majandusministri tagasi astumist ja kodukulude kontrolli alla võtmist.

19.02.13 Elektri hinna tõusu vastu protestis ligi pool tuhat inimest

Sulge

Esmaspäeval, 18. veebruaril majandusministeeriumi ees toimunud elektri hinna tõusu vastasel meeleavaldusel osales hinnanguliselt pea pool tuhat inimest. Piketeerijad nõudsid majandusministri Juhan Partsi tagasiastumist seoses saamatusega kasvavate kodukulude ohjamisel. "Mul on siiralt hea meel, et nii palju inimesi tuli tänavale protestiks pööraselt kasvavate kodukulude vastu," rääkis meeleavalduse eestvedaja Riigikogu liige Lauri Laasi, "rahva pahameel on antud juhul õigustatud, sest valitsusel on reaalsed hoovad elektri hinna kontrollimiseks." Laasi nentis, et rahva mure sunnib ka edaspidi sarnaseid pikette korraldama, kuni valitsus mõistab olukorra tõsidust. "IRL-i jutt oma lubaduste täitmisest mõjub mõnitamisena neile inimestele, kelle rahakotist kulub enamus kodukuludeks."

14.02.13 Keskerakond annaks presidendi rahva valida

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule seaduseelnõu, mis annaks presidendi valimise õiguse rahvale. Eelnõu algatajad leiavad, et presidendi otsevalimine vastab ühiskonna ootustele ning lähendab rahvast riigile. Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal märkis, et erinevate avaliku arvamuse küsitluste järgi kuulub kodanike valdava enamuse toetus ideele sätestada presidendi otsevalimine. "Tegelikult on ju sellest räägitud juba kehtiva põhiseaduse koostamisest saadik. Seda on Eestile soovitanud nii president Meri kui ka president Rüütel." "Presidendi otsevalimise idee kogus märkimisväärse poolehoiu ka Rahvakogu portaalis, mis näitab, et ühiskond ootab seesugust muudatust," lisas Toobal, "me leiame, et rahvas suudab valida Eestile väärilise riigipea ning peame õigeks, et Riigikogu loovutaks selle õiguse rahvale." 2013. aastal valis rahvas esmakordselt presidendi Tšehhi Vabariigis. Veel saab rahvas presidenti valida näiteks Austrias, Iirimaal, Soomes, Prantsusmaal jt Euroopa riikides.

13.02.13 Arupärimine keskkonnaministrile kalapüügi korraldusest Peipsi järvel

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise keskkonnaministrile Keit-Pentus Rosimannusele kalapüügi korraldusest Peipsi järvel, kus kalapopulatsioon on oluliselt vähenenud. „Peipsi kalurid on mures, et viimase viie aasta jooksul on jäänud järvel kalasaagid kalapopulatsiooni vähenemise tõttu nii kutselistel kaluritel kui ka harrastuspüüdjatel järjest väiksemaks,“ rääkis arupärimise üle andnud Marika Tuus-Laul. Tuus-Laul tõi veel välja, et teiseks ohtlikuks probleemiks erinevate kalaliikide säilimisel Peipsil on see, et siiani on kalatöösturitele lubatud järvel traalidega kalapüük. „Paljud kalurid ei pea seda aga õigeks, sest noodaga tõmmatakse välja kogu parv ja kaaspüügi raames tõmmatakse välja ka alamõõduline kala.“ „Soovitatakse, et suurematele kalatöösturitele ja firmadele tuleks seada kohustuseks mingi aja tagant lasta järve kalamaime,“ lisas Tuus-Laul. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus peab vastama järgmistele küsimustele: mida kavatseb valitsus teha Peipsi kalavarude päästmiseks? Miks pole Peipsil kehtestatud ahvenate püüdmisele alammõõtu, nagu see on merest püügil, et takistada väikesemõõduliste kalade püüki ja kaitsta kalaliigi säilimist? Miks on Peipsil lubatud suurtöösturitele traalidega kalapüük kalavarude pideva vähenemise tingimustes? Miks on rannaelanikele võrguga püüdmise võimalusi aasta-aastalt ahendatud? Kas on kavas hakata Peipsile kalamaime tootma? Kas sellist kohustus ei peaks panema kalatöösturitele, kelle firmad valdava osa kalast välja püüavad? Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile esitamisest.

13.02.13 Riigikogu arutas maavanemate kaotamist

Sulge

Teisipäeval, 12. veebruaril oli Riigikogus esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni otsuse eelnõu, mis tegi valitsusele ettepaneku töötada välja õiguslikud alused maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseks. Põhiseaduskomisjoni liige Tarmo Tamm rõhutas, et maavanemad on kaotanud oma kunagise funktsiooni ning ei seisa enam maakonna tervikliku arengu, vaid eelkõige oma erakonna hea käekäigu eest. "Kahjuks ei ole maavanemal enam muud kaalu kui oma partei huvide eest seismine, sest nii rahaline ressurss kui ka kogu otsustusõigus on koondunud ministeeriumite pädevusse." "Maavanema ametikohta kasutatakse nüüd vaid poliitilise hüppelauana Riigikokku pääsemisel ning minu meelest pole sellist institutsiooni Eesti riigile tarvis," ütles Tamm, "meie nägemuses tuleks maavalitsuste tegevust asuda ümber korraldada ning koondada otsustusõigus omavalitsusliitude kätte. Seal on inimesed, kes reaalselt linnu ja valdasid igapäevaselt juhivad." "Maavalitsuste parteistamise kohta liigub ringi juba ka nali, et Hiiu maavanem on erakonnatu veel vaid seepärast, et Reformierakond ja IRL pole omavahel suutnud kokku leppida, kes peaks ta endale saama," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Tamm. 15-st ametis olevast maavanemast kuulub 7 maavanemat Reformierakonda ning 7 maavanemat Isamaa ja Res Publica Liitu. 30. jaanuaril Riigikogu infotunnis keskerakondlaste küsimustele vastanud peaminister Andrus Ansip leidis, et ainus parteitu maavanem Riho Rahuoja kuulub hingelt Reformierakonda.

11.02.13 Parts peab aru andma elektri üldteenuse hinna osas

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise elektri üldteenuse hinna osas majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile. Arupärijad soovivad teada, miks soovitas minister jääda kodutarbijal üldteenuse peale. "Hiljuti avalikustatud Eesti Energia üldteenuste hindadest selgub, et üldteenuse marginaal on kaks ja pool korda kõrgem kui näiteks elektripaketil "Muutuv"," rääkis Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo. "Kui võrrelda Eesti Energia üldteenuse marginaali teiste ettevõtete marginaalidega, siis oli Eesti Energia müügimarginaal kõige odavama üldteenuse marginaalist 47% kallim." Kallo märkis, et koguni 35% Eesti kodutarbijatest jäid lootma üldteenusele, mis on paraku osutunud kõige kallimaks variandiks. "Majandusminister Juhan Parts on eelmisel aastal korduvalt rõhutanud, et tõenäoliselt on kõige mõistlikum neil, kes elektrikütet ei kasuta, jääda üldteenuse peale. Nüüd tuleb välja, et majandusminister on väga halba nõu andnud." Arupärijad soovivad ministri vastust muuhulgas järgmistele küsimustele: millele tuginedes soovitasite Te eelmise aasta lõpus kodutarbijal jääda üldteenuse peale? Eelmise aasta 2. detsembril ütlesite Delfile, et Te ei näe elektrihinna tõusus erilist probleemi. Kas Te olete ka täna sellel seisukohal? Mida on plaanis ette võtta, et tagada ka üldteenuse tarbijatele kulupõhise marginaaliga elektrihind?

10.02.13 Kesknoored räägivad hammastest, ausalt!

Sulge

Keskerakonna Noortekogu eestvedamisel alustati Facebooki kampaaniaga, kus pildigalerii abil näidatakse, millises seisus on Eesti inimeste hambad. Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe sõnul on Eesti inimeste hammaste tervis pärast hambaravihüvitise kaotamist 2008. aastal oluliselt halvenenud. "Toonane 300-kroonine hüvitis ei olnud teab mis suur raha, kuid võimaldas vähemalt kord aastas kontrollis käia ja nii tõsisematele hambaprobleemidele jälile saada. Nüüd aga ei lähe paljud inimesed pahatihti kontrolligi, trotsides valu tegevaid hambaid." "Hambaraviteenuse hinnad on 2008. aasta algusega võrreldes oluliselt tõusnud ning Eesti on nüüdseks ainus riik Euroopas, mis ei osale elanike hambaravikulude tasumises. Meie leiame, et see peaks muutuma ning seetõttu toomegi hambutu Eestimaa Facebooki abil avalikkuse ette," selgitas Riibe, "loodame oma kampaaniaga anda sotsiaalministrile ja valitsusele märku, et hammaste tervis on Eesti inimeste jaoks suureks probleemiks, mis riigipoolse toeta ei lahene." "Kesknoored koguvad üle Eesti fotosid inimeste hammaste olukorrast, kuid loomulikult on kõik oodatud kaasa lööma. Foto saatjatele garanteerime soovi korral anonüümsuse," lisas Riibe. Kampaaniat saab jälgida: http://www.facebook.com/Hambadkorda

10.02.13 Elektri hinna ja võrgutasude tõus toob meeleavalduse

Sulge

Keskerakonna ja kodanikeühenduste eestvedamisel toimub 18. veebruaril kell 16.00 majandusministeeriumi ees meeleavaldus avaldamaks protesti elektri hinna tõusu leevendamise ja võrgutasude tõusu osas. Kõnekoosolekul esinevad nii poliitikud kui kodanikeühenduste liikmed, kes toovad välja eri võimalusi, kuidas valitsus saaks elektri hinna tõusu leevendada. Meeleavaldusele oodatakse kõiki neid, kes tunnevad muret ülekohtuselt suurenevate kodukulude pärast.

09.02.13 Siret Kotka kandideerib kohalikel valimistel Väike-Maarja vallas

Sulge

Täna Eesti Keskerakonna Väike-Maarja osakonna esimeheks valitud Siret Kotka kinnitusel kandideerib ta selle aasta kohalikel valimistel taas Väike-Maarja vallavolikokku. "Mulle valmistab meie koduvalla hämarates võimukoridorides toimuv siiralt muret, mistõttu ma ei saa väikemaarjalasi sellises õnnetus olukorras üksi jätta ja kandideerin tänavu oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel Väike-Maarja vallavolikogusse," teatas Kotka. "Veel on võimalik asju paremuse poole muuta ja vallaelu uuesti arenguteele lükata. Tänase vallavõimu lubamatud juhtimisvead, sahkerdamised, üleüldine saamatus ja korralagedus võivad Väike-Maarja tuleviku jaoks saatuslikeks osutuda. Seetõttu paneb Eesti Keskerakond eelolevatel valimistel Väike-Maarja vallas välja tugeva nimekirja eesmärgiga vallas kord majja seada ja vallavõim vallarahva heaolu teenistusse panna." Täna Väike-Maarjas toimunud koosolekul valiti Keskerakonna Väike-Maarja osakonna juhatusse Kaarli Metsson, Maidu Aimse, Kalev Alber, Laile Paarets, Maret Nõlvak ja Jaanus Kaare. Osakonna aseesimeesteks nimetati Kaarli Metsson, Maidu Aimse ja Kalev Alber.

07.02.13 Must: kultuurivaldkonnas toimuv teeb ärevaks

Sulge

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees ja Tartu Ülikooli professor Aadu Must märgib, et kultuuriministeeriumi haldusala asutuste konfliktid ministriga teevad ärevaks ning vajavad Riigikogu suuremat tähelepanu. "Juba tögavad ka ajalehtede juhtkirjad, et kultuuriminister Lang on nii tegus inimene, et vahetab esimesel võimalusel kultuuriasutuste nõukogudest välja kõik kultuuriinimesed,"rääkis Must, "kindlasti on siin märgilise tähendusega nii filmitootjate protest Eesti Filmi Instituudi nõukogu osas kui ka Meelis Pai kangutamine Nukuteatri juhi kohalt. Kusjuures Nukuteatri nõukokku kuuluv ettevõtja on kurtnud, et nõukogus istuva kolme ametniku ja kahe ärimehega on keeruline teatrit juhtida." Must rõhutas, et seesugune jõuline kultuuriinimeste tõrjumine kultuuriasutuste juhtimisest heidab kultuuriministeeriumile varju ja tekitab usaldamatust. "Märgid viitavad ka sellele, et tegemist võib olla ettevalmistusega suuremaks rahaliseks kärpeks kogu Eesti kultuurivaldkonnas." "Seesugused vangerdused vajavad kindlasti parlamendi suuremat tähelepanu ning kavatseme neid teemasid kultuuriministriga arutada nii arupärimiste kui ka infotunni vormis. Samuti ei välista ma ka võimalust, et kutsume härra Langi täpsema info saamiseks Keskerakonna fraktsiooni koosolekule."

05.02.13 Tuiksoo: põllumehed avaldavad meelt Eesti toidu nimel

Sulge

Riigikogu maaelukomisjoni liige Ester Tuiksoo rõhutab, et täna õhtul toimuv põllumeeste protestiaktsioon võib aidata oluliselt kaasa Balti riikide põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamisel ning seeläbi ka Eesti toidu konkurentsivõimele nii Eestis kui ka Euroopa ühisturul. "Balti riikide põllumehed on Euroopa Liiduga liitumise eelselt ja ka pärast 2004. aastat pidanud ennast tõestama ning konkureerima ebavõrdsel ühisturul näiteks piima, teravilja ja muude toiduainete tootmises," rääkis endine põllumajandusminister Tuiksoo. Tuiksoo rõhutas, et Eesti põllumehed on juba peaaegu 10 aasta jooksul oma tootmisvõimekust tõestanud ja seepärast ootavad ka partnerite poolt võrdset kohtlemist. "Senised protestiaktsioonid on Brüsselile selge signaali andnud ning meie toetuste osas on tingimused läinud märgatavalt paremaks. Tunnustan Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja järjekindlat abi valitsusele järgmise perioodi finantstingimuste läbirääkimistel." "Mul on väga hea meel, et nelja parlamendierakonna noortekogud on põllumeeste abipalvele vastu tulnud ning aitavad kaasa lõkete süütamisel Via Baltica trassil. See näitab, et noored tunnevad samuti muret Eesti majanduse ja tootmise käekäigu pärast," lisas Tuiksoo. 5. veebruaril kogunevad Balti riikide põllumehed taas protestiaktsioonile, et nõuda võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus. Eesti põllumeeste protest algab 16.30 Tallinnas, Raekoja platsil toimuva Bonzo kontserdiga, misjärel kell 17.30 süüdatakse Via Baltica maantee ääres igal kilomeetril euroheinapallid, et anda Brüsselile märku oma nõudmistest.

02.02.13 Yana Toom esitas Postimehe peale kaebuse Pressinõukogule

Sulge

Riigikogu liige Yana Toom esitas kaebuse Pressinõukogule portaali Postimees.ee uudise peale "Yana Toom vene ajakirjanikule: eesti keel on väljasurev keel". Toomi sõnul on antud uudise puhul tegemist jõhkra ning koguni nelja ajakirjanduseetika koodeksi punkti rikkumisega. "Tegemist on paari lause välja rebimisega kümne lehekülje kontekstist ning lisaks veel mulle ajakirjaniku sõnade suhu panemisega - see pole muu kui pahatahtlik moonutamine. Mul on siiralt kahju, et nii soliidne väljaanne, nagu seda on Postimees, ei suuda tagada iga ajakirjaniku puhul kvaliteedi kontrolli," ütles Yana Toom. Toom lisas, et kui Vene ajakirjaniku puhul on kooskõlastamata tsitaadid peaaegu et paratamatus, siis Eesti meedia käitumisreeglid on juba ammu teistsugused. "Väga imelik, et meil leidub ikka veel ajakirjanikke, kes ei tea nendest reeglitest mitte midagi." "Kõige enam hämmastas mind aga minister Reinsalu emotsionaalne vastulause, sest minu teada valdab ta vene keelt. Enne ambrasuurile viskumist oleks olnud mõistlik algne tekst siiski läbi lugeda, sest riigijuhi käitumine peab ikka eristuma netikommentaatori omast," märkis Toom. "Samas võib aga IRLi esimehe käitumine olla tingitud erakonna madalast reitingust ning soovist ära kasutada ajakirjaniku praaki kutsub ta üles koonduma teise erakonna "venemeelse rahvasaadiku" vastu." "Mis aga puudutab minu väidetavaid tsitaate, siis soovin vaid üle korrata, et meil tõesti pole aega oodata, kuni vahetub, nagu Moosese puhul, kaks põlvkonda. Eesti keele ja rahva püsimine saab olla tagatud vaid läbi mõistliku sotsiaalse poliitika ja sõbraliku riigi loomise, mitte nõiajahi abil. Sellist sisesõda, milles võidaks keel ja kultuur, pole olemas, ja mul on siiralt kahju kui sõjaminister Reinsalu usub vastupidist," lisas Toom. Kaebuses pressinõukogule märgib Yana Toom, et Postimees on rikkunud järgmiseid ajakirjanduseetika koodeksi punkte: 1.4. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon; 4.10. Tsitaatide, fotode, heli- ja videomaterjali kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitusohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märke või teadustusega; 4.12 Välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta; 5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates;

01.02.13 Tamm: riigikontroll tegi VEB-i suhtes õige otsuse

Sulge

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Tarmo Tamm kiidab riigikontrolli soovi auditeerida VEB-fondiga seonduvat. "VEB fondi osas ilmsiks tulnud faktid heidavad varju paljudele endistele ja praegustele kõrgetele riigiametnikele ning poliitikutele. Usun, et see on meie kõigi huvides kui lisaks parlamendi uurimiskomisjonile töötab probleemi kallal ka riigikontroll," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Tamm. Tamme sõnul on senised riigikontrolli auditid olnud väga detailsed ning juhtinud julgelt tähelepanu riigis tehtud valeotsustele ning probleemkohtadele. "Usun, et riigikontrolli kaasamine aitab oluliselt kaasa kõigi asjaolude väljaselgitamisele." "Kindlasti tervitavad ka teised parlamendiliikmed, kuid eriti just VEB-fondi uurimiskomisjon riigikontrolli abipakkumist," ütles Tarmo Tamm.

31.01.13 Toobal: strateegilisi riigifirmasid ei tohi müüa!

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal saatis täna kirjaliku küsimuse peaministrile Andrus Ansipile, milles tunneb huvi, kas valitsusel on plaanis hakata riigiettevõtteid müüma. "Täna ilmus Eesti Päevalehes intervjuu tuntud reformierakondlase ja ettevõtja, viis aastat Eesti Posti nõukogu juhtinud Meelis Atoneniga. Atonen rõhutas intervjuus, et Eesti riigil pole enam ühtki argumenti, miks olla Eesti Posti omanikuks," kirjutas Toobal peaministrile. "Juhan Partsi juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba ka varem andnud informatsiooni, et riigile kuuluvaid kasumlikke ettevõtteid plaanitakse viia börsile. Vaadeldavate ettevõtete seas olid toona nt RMK, Tallinna Sadam, Eesti Energia ja Eesti Post." Toobal märkis, et samas on Reformierakonna koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liit avalikustanud soovi kolida vähemalt 13 riigiasutust Tallinnast välja. "Ajal, mil Savisaar oli majandusminister osteti riigile raudtee tagasi ja muuhulgas avati uusi postkontoreid. Nüüd, Juhan Partsi ajal pööratakse head otsused ümber, plaanitakse kasumlike riigiettevõtete müüki ja suletakse postkontoreid," rõhutas Toobal. "Riigiettevõtted, mis pakuvad inimeste jaoks elutähtsaid teenuseid peavad jääma riigi omandisse!" Riigikogu liige Priit Toobal ootab peaministrilt vastust järgmistele küsimustele: kas Meelis Atoneni ja Juhan Partsi arvamusest võime välja lugeda, et valitsus plaanib Eesti Posti müüa? Millist mõju võiks avaldada Eesti Posti müümine erakapitalile postiteenuse kvaliteedile? Kas te ei arva, et erakapital võib sulgeda enamiku maapiirkonna postkontoritest seoses vähese kasumlikkusega? Millise suuna võiks valitsus Teie hinnangul võtta - kas asuda riigifirmasid müüma või kolida need pealinnast välja? Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peab adressaat vastama kirjalikule küsimusele 10 tööpäeva jooksul.

30.01.13 Ansipilt küsitakse Estonian Airi sponsorlepingute kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise peaministrile Andrus Ansipile, kus soovitakse teada, mis on saanud Estonian Airi sponsorlepingust jäähoki maailmameistrivõistluste korraldamiseks. "Eelmise aasta lõpus andis Estonian Airi uus juht Jan Palmer mõista, et on tekkinud raskused vabanemaks sponsorlepingust 2012. ja 2013. aastal toimuvate jäähoki maailmameistrivõistluste korraldamiseks. Avalikult on keeldutud sponsorlepingu mahtu kommenteerimast, kuid ajakirjanduse andmetel hinnatakse seda ligi miljoni euro suuruseks," rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Toobal lisas, et ei saa tähele panemata jätta fakti, et 2012. aasta kevadel teatasid toonane Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius ja tegevjuht Tero Taskila Eestisse tippjäähokiklubi loomisest, mis alustab võistlemist Soome liigas. Ansipilt oodatakse vastust järgmistele küsimustele: Millises seisus on läbirääkimised lõpetamaks Estonian Airi sponsorleping jäähoki maailmameistrivõistlusteks? Kui suure summa on Estonian Air kulutanud jäähoki maailmameistrivõistluste spondeerimiseks? Kuidas on asjast huvitatutel võimalik mainitud sponsorlepinguga tutvuda? Kas võite kinnitada, et Joakim Heleniuse ja Tero Taskila plaanidesse luua oma hokiklubi ei ole investeeritud Estonian Airi raha sponsorlepingu kaudu? Kas peate mõistlikuks, et Estonian Air sõlmis jäähoki maailmameistrivõistluste sponsorlepingu, samal ajal kui kuus teeniti keskmiselt 2- 2,5 miljonit eurot kahjumit?

29.01.13 Jüri Ratas: Energeetika väljakutse on üheaegselt keskkonna ja raha säästmine

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esineb täna kell 9.30 Radisson Blu hotellis toimuval Maailma Energeetika Nõukogu energeetikakonverentsil avasõnadega. "Konverentsi teema "Energeetika trilemma - Eesti positsioon maailmas" on ühtviisi aktuaalne ja oluline kogu Eesti riigi ja rahva seisukohalt. Veidi enam kui kahekümne taasiseseisvumisjärgse aastaga oleme energeetika valdkonnas kiiresti edasi arenenud, kuid meil mõelda, kuhu soovime jõuda," lausus Ratas. "Kiire arengu juures on alati oht teha kiirustavaid, vähekaalutletud otsuseid, kuid maksumaksja raha tuleb alati ettevaatlikult ja lõpuni läbimõeldult kasutada." "Üks olulisemaid seniseid saavutusi on kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine. Moodsama tehnoloogia ja alternatiivsete energiatootmisviiside kasutusele võtmise tulemusena oleme suutnud kasvuhoonegaaside heitmete hulka võrreldes 1990. aastaga poole võrra vähendada," lisas Ratas. "See on andnud Eestile reaalset tulu CO2 kvoodimüügist ning saadud rahaga on riik näiteks läbi sihtasutus Kredexi aidanud renoveerida sadu korterelamuid ja eramajasid." "Täna ja lähitulevikus on meie kõige olulisemaks elektrienergia allikaks jätkuvalt põlevkivi, mille tööstusliku kaevandamise algusest Eestis möödub peagi 100 aastat. Samas tuleb mõelda ka tulevikule, ehk võimalikele alternatiividele. Kas, millal ja millises mahus Eesti kunagi tuumaenergiat kasutama hakkab, on täna ebaselge, kuid taastuvenergia roll on selgelt tõusmas," tõi Ratas välja. "Eesti riik on küll selgelt jõukam kui 1990-ndatel, kuid meie rahva jaoks on igapäevane toimetulek jätkuvalt raske. Seetõttu ei rõõmusta inimesi pikaajalised investeeringud ja innovaatilised lahendused, kui need tähendavad lihtsalt suuremaid elektriarveid. Energeetika valdkonna suur väljakutse on leida oma edasisel arenguteel võimalusi, kuidas üheaegselt säästa nii Eesti inimest, sealhulgas tema raha kui ka meie kaunist elukeskkonda," lõpetas Jüri Ratas.

28.01.13 Simson: 179 eurot kuus tulumaksuvabaks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule Tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mis jõustumisel suurendaks 2015. aastal tulumaksuvaba miinimumi 2148 euroni aastas ehk 179 euroni kuus. "Majanduskriisi aastatel tõstetud käibemaks ning aktsiisid tõid kaasa viimaste aastate suurima tegeliku maksumäära tõusu. Selle tulemusena on Eesti tarbimise maksumäär muutunud Euroopa kõrgemate hulka kuuluvaks ning see on lisanud maksukoormust eelkõige just väiksema sissetulekuga inimestele," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Taastamaks keskmise ja madala sissetulekuga leibkondade ostuvõimet, on vaja suurendada tulumaksu progressiivsust. Kui valitsuse poolt planeeritud tulumaksuprotsendi alandamisest võidaks 320 eurose kuupalgaga töötaja 19,58 eurot aastas ja 3500 eurose kuupalga saaja 385,92 eurot aastas, siis Keskerakonna poolt pakutud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise korral on mõlema maksuvõit 88,2 eurot aastas," täpsustas Simson. "Seega tulumaksumäära langetamine on kasulik eelkõige suurema sissetulekuga inimestele, kuid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest võidavad enam just vähem teenivad töötajad," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson märkis, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine tähendaks riigieelarvesse saamata jäävat 70 miljonit eurot, kuid selle kataks tulumaksumäära säilitamine 21 protsendile. "Rahandusminister Ligi võiks kaaluda 2015. aastaks plaanitud tulumaksumäära langetamise asemel ellu viia just tulumaksuvaba miinimumi langetamise. Sellist sammu on Eestile soovitanud ka IMF ja OECD." Keskerakonna fraktsiooni eelnõu näeb ette Tulumaksuseaduse muutmise seaduse jõustumise 1. juulist 2015. aastast ning selle kulu riigieelarvele on ligikaudu 70 miljonit eurot.

23.01.13 Tuiksoo: maaettevõtluse arendamine peab olema prioriteet

Sulge

Täna Riigikogus toimunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika arutelul rõhutas maaelu komisjoni liige Ester Tuiksoo, et Maaelu Arengukava koostamisel tuleb arvestada Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamisega Euroopa Liidus. "Uue perioodi investeeringute poliitika eesmärgiks peab olema maaettevõtluse arendamine ning töökohtade kindlustamine maapiirkondades," rääkis Tuiksoo, "just seetõttu peab investeeringute toetamisel lähtuma põllumajandusettevõtete pikaajalisest konkurentsivõimest ja majandusnäitajatest. Enamus investeeringutoetusi tuleb suunata elujõulistele ettevõtetele." Veel rõhutas Tuiksoo, et Eesti on olnud aktiivne Euroopast võrdsemate tingimuste kaupleja, kuid ometi on meie põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiis viis korda kõrgem Euroopa Liidu miinimummäärast. "Mõistlik oleks selle aktsiisi langetamine vähendamaks põllumeeste lisakulusid ligi 10 miljoni euro võrra aastas. Riik peaks vastu tulema oma põllumeestele." "Ootamegi valitsuselt tulemuslikku asjaajamist uue finantsperioodi avamisel ja Eesti põllumeestele vastuvõetavate tingimuste saavutamist ning erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetamist," lisas Tuiksoo.

23.01.13 Keskerakond tegi ettepaneku taastada pensionide tasuta kojukanne

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas täna Riigikogule seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks tasuta pensionide ja puuetega inimeste toetuste kojukande. "2009. aastal lõpetatud pensionide ja sotsiaaltoetuste tasuta kojukanne puudutas ligi 100 000 inimest ja halvendas nende olukorda," rääkis eelnõu üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul, "eelkõige maapiirkondades ei ole sularaha- ja makseautomaate ning postkontoreid, raha kättesaamiseks ja tehingute tegemiseks peab sõitma suuremasse keskusesse." Tuus-Laul rõhutas, et käesoleval aastal tõuseb ka pensionide ja sotsiaaltoetuste kojutoomise teenustasu ning kojukande periood väheneb kolme päeva võrra. "Tänaseks on halvenenud 65-aastaste ja vanemate inimeste toimetulek Eestis. Kui 2009. aastal elas 15,1% 65-aastaste ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses, siis 2011. aastaks tõusis suhtelises vaesuses elavate eakate arv juba 17,2%-ni." "Eeltoodust tulenevalt on käesoleva eelnõu eesmärk parandada eakate ja puuetega inimeste toimetulekut ning taastada pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tasuta kojukanne enne 2009. aastat kehtinud kujul. Eelnõu vastuvõtmisel paraneks vähemalt 16 000 inimese toimetulek, kes täna on tellinud kojukande enda kulul," lisas Tuus-Laul.

23.01.13 Keskerakonna juhatus kinnitas valimisplatvormi toimkonna

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas esmaspäeval, 23. jaanuaril 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimisplatvormi koostamise toimkonna liikmed. Toimkonna liikmeteks kinnitati Taavi Aas, Helmut Hallemaa, Peeter Kadarik, Jaanus Karilaid, Mihhail Korb, Peeter Laasik, Jüri Landberg, Mikk Lõhmus, Merike Martinson, Aadu Must, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Kadri Simson, Tarmo Tamm, Tiit Terik, Priit Toobal ja Jüri Võigemast. 2013. aasta kohalike valimiste valimisplatvormi juhib Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas.

22.01.13 Reps: kehtiv peretoetuste süsteem toetab eelkõige lapse sündi

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps rõhutas täna Riigikogus peetud peretoetuste muutmise arutelul, et kõige põletavamaks probleemiks on väga suur lõhe lühi- ja pikaajaliste peretoetuste vahel. Reps ütles, et lapsehooldustasu algne idee oli maksta vanemale toetust alampalga suuruses. "Tänaseni pole toetus aga kuidagi alampalgaga võrreldav ning ei täida oma esialgset eesmärki." "Kehtiv peretoetuste süsteem toetab täna ju eelkõige lapse sündi ning nii algabki lapsevanematel kõige keerulisem periood vanemahüvitise lõppedes, mil lapse kasvades kulud küll märgatavalt kasvavad, kuid toetused muutuvad väga väikeseks," märkis Reps. "Seega on Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk just tõsta lapsehooldustasu kuni 3-aastast last kasvatavale vanemale 191,75 euroni kuus," sõnas Reps.

22.01.13 Reps: kehtiv peretoetuste süsteem toetab eelkõige lapse sündi

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps rõhutas täna Riigikogus peetud peretoetuste muutmise arutelul, et kõige põletavamaks probleemiks on väga suur lõhe lühi- ja pikaajaliste peretoetuste vahel. Reps ütles, et lapsehooldustasu algne idee oli maksta vanemale toetust alampalga suuruses. "Tänaseni pole toetus aga kuidagi alampalgaga võrreldav ning ei täida oma esialgset eesmärki." "Kehtiv peretoetuste süsteem toetab täna ju eelkõige lapse sündi ning nii algabki lapsevanematel kõige keerulisem periood vanemahüvitise lõppedes, mil lapse kasvades kulud küll märgatavalt kasvavad, kuid toetused muutuvad väga väikeseks," märkis Reps. "Seega on Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk just tõsta lapsehooldustasu kuni 3-aastast last kasvatavale vanemale 191,75 euroni kuus," sõnas Reps.

20.01.13 Jüri Ratas: Roheline eluviis toob madalamad kodukulud

Sulge

Riigikogu aseesimees ja Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja Jüri Ratas esineb täna Nokia Kontserdimajas toimuval Koduomanike Kongressil, mille peateljeks on "Elekter ja küte. Koduomaniku tulevik ja toimetulek". "Järjekindlalt kallinevad eluasemekulud on muutunud tõsiseks probleemiks üha suuremale hulgale inimestele. Kõige raskem on loomulikult madalapalgaliste ja pensionäride olukord, aga hinnatõus on puudutanud meid kõiki," rõhutas Jüri Ratas. "Riik peab siinkohal oma rahvale appi tulema ning maksupoliitika abil hinnatõusu leevendama. Näiteks on Riigikogu opositsioon välja pakkunud toasooja käibemaksu alandamist 9%-ni ja elektriaktsiisi langetamist Euroopa Liidu miinimummäärani. Täna kehtib Eestis ligi 4,5 korda kõrgem aktsiisimäär," toonitas Ratas. "Roheline elu- ja mõtteviis aitab samuti kodukulusid vähendada ning muudab meie elukeskkonna puhtamaks ja tervislikumaks. Ma pean silmas nii ebavajalikest toodetest ja teenustest loobumist kui ka energiasäästlike majade ehitamist ning olemasolevate renoveerimist," lisas Ratas. "Säästlik eluviis ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on meie piiratud ressurssidega maailmas üha olulisemal kohal." „Tallinna puhul on roheline poliitika eriti aktuaalne, sest linn on võtnud eesmärgiks pälvida 2018. aastal Euroopa Rohelise Pealinna tiitel. Tegutseda tuleb juba täna, sest võitja valitakse 2016. aastal,” märkis Ratas. „Euroopa Rohelise Pealinna idee põhiline eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ning säästvama elukeskkonna poole. Kuna roheline eluviis aitab ühtlasi vähendada inimeste väljaminekuid kodukuludele, on tegemist kahekordse võiduga,” lõpetas Ratas. Lisainfo: http://www.omanikud.ee/ii_eesti_koduomanike_kongress

17.01.13 Arupärimine kultuuriministrile Eesti kirjanduse tulevikust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kultuuriministrile Rein Langile arupärimise eesti kirjanduse tulevikust. "9. jaanuari Postimehes ilmunud intervjuus avalikustas kultuuriminister plaani kaotada tulevikus riigipoolne kirjandustoetus raamatute trükkimiseks," rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. Toobal märkis, et kultuuriministri sooviks on riigi väljumine raamatukogude toetamissüsteemist ning tähelepanu suunamine e-trükistele. "Kultuuriministri seesugused seisukohad on muutnud väga murelikuks paljud kirjandusega tegelevate ühenduste liikmed, kes leiavad, et sellised otsused võivad kahjustada eesti kirjandust ja kultuuri. Seepärast soovimegi ministrilt täiendavat selgitust." Kultuuriminister peab vastama muuhulgas järgmistele küsimustele: millisele analüüsile tuginedes peate õigeks loobuda riigipoolsest kirjandustoetusest raamatute trükkimisele? Millisele analüüsile tuginedes peate õigeks loobuda rahvaraamatukogude riigipoolsest toetamisest? Millist mõju avaldaks rahvaraamatukogude võrgustikule ning kirjanduse kättesaadavusele riigipoolsest toetamisest loobumine? Millist mõju avaldab paberkandjal trükiste kättesaadavuse vähenemine Eesti inimeste silmaringile, teadmistele ja haridustasemele? Juhul kui Kultuuriministeerium seab prioriteediks e-trükiste soetamise, siis kuidas tagatakse nende trükiste kättesaadavus kõigile Eesti elanikele? Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.

16.01.13 Täna jätkub matusetarvete ja -teenuste käibemaksu langetamise arutelu

Sulge

Täna kell 14.00 algaval Riigikogu istungil jätkub Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, mis langetaks jõustumisel matusetarvete ja -teenuste käibemaksumäära seniselt 20 protsendilt 9 protsendile. "Matusetarvete ja -teenuste maksutõus ning maksutoetuse kaotamine on halvendanud eelkõige madalama sissetulekuga leibkondade olukorda. Nii võib juhtuda ja juhtubki sageli, et vähem kindlustatud inimestel pole rahapuudusel muud võimalust kui lasta kadunuke kremeerida või matta kohaliku omavalitsuse kulul kui omasteta isik," rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "mulle on isiklikult teada kümneid juhtumeid, ja seda teavad ka iga valla ja linna sotsiaaltöötajad, kuidas inimesed on sunnitud võtma kiirlaene selleks, et oma lähedasi matta." Toom rõhutas, et Eesti nö keskmise matusepaketi hind on umbes 700 eurot. "Kui me alandaksime käibemaksumäära 9 protsendile, siis säästaks inimesed sellise hinna korral 65 eurot ehk vanas vääringus natuke üle tuhande krooni." "Eelmisel aastal tegime katset matusetoetuse taastamisega, mille Reformierakond ja IRL maha hääletasid. Väga positiivne vastukaja nii meedias kui inimestelt ei luba seda asja niisama pooleli jätta - nüüd proovime siis läheneda teisiti, et riik pakuks veidigi abi neile inimestele, keda on tabanud lähedase kaotus," lisas Toom. 2012. aasta oktoobris hääletati Reformierakonna ja IRL-i saadikute häältega menetlusest välja seaduseelnõu, mis taastanuks 191 euro suuruse riikliku matusetoetuse.

16.01.13 Riigikogu arutab kõrgete palkade piiramist

Sulge

Täna on Riigikogu päevakorras Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigivara seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel piiraks riigiettevõtete juhtide palkasid presidendi ametipalgani, 6000 euroni kuus. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu rõhutas, et riigiettevõtete juhtide hiigelpalgad riivavad rahva õiglustunnet. "Kahjuks ei saada ettevõtete nõukogudes kuidagi juhatuse liikmete palkade ohjeldamisega hakkama ning juhtub, et neid ka korralikult tõstetakse. Nii nagu hiljuti juhtus RMK juhi palgaga." "Õnneks on juba ka mitmed koalitsioonipoliitikud tunnistanud, et paljude riigiettevõtete juhtide palgad on arusaamatult kõrged," märkis Riisalu, "loodan, et saame asja mõistlikult arutada ja hiigelpalkasid piirama asuda." 2011. aastal ületas riigi otsustusõigusega äriühingutest viiel juhatuse liikme põhitasu kuus 6000 euro piiri: AS Estonian Air, Eesti Energia AS, OÜ Elering, AS Eesti Raudtee ja AS Tallinna Sadam. Arvestades ka juhatuse liikme töö tulemuslikkuse eest makstava täiendava tasuga, ületas 2011. aastal nimetatud piiri lisaks eelnimetatutele Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse liikme tasu.

15.01.13 Edgar Savisaare "Tõde Eestist"

Sulge

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar esitleb täna oma uut raamatut "Tõde Eestist" Solarise keskuse raamatupoes Apollo kell 15:00.

15.01.13 Riigikogu arutab Haigekassale täiendavate vahendite suunamist

Sulge

Riigikogu arutab täna Keskerakonna fraktsiooni otsuse eelnõu, mis teeb valitsusele ülesandeks algatada seadusemuudatus, mis suunaks 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse Haigekassa vahenditesse. Selline muudatus annaks Haigekassale 74 miljonit eurot lisaraha. "Alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekub riigile aastas umbes 370 miljonit eurot," ütles sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev. "See on riigieelarve täitmise vahend, mille eesmärgiks on vähendada inimeste tervisele kahjulikku tarbimisharjumust. Kuid lisaks karistusvahendina tuleb see raha suunata sihtotstarbeliselt tervishoiusüsteemi, mis aitab efektiivsemalt ravitegevust korraldada." Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas kuue poolt- ja nelja vastuhäälega antud eelnõu esimesel lugemisel mitte toetada.

11.01.13 Priit Toobal: Andmekaitse Inspektsioon on taas asunud poliitikat tegema

Sulge

Andmekaitse Inspektsioon on teavitanud järelevalvemenetluse alustamisest Tallinna ühiskaardi turvalisuse väljaselgitamise osas. Keskerakonna peasekretär ja Riigikogu liige Priit Toobal näeb inspektsiooni tegevuses valitsuse soovi head algatust diskrediteerida ja katset selle toimimist takistada. "Andmekaitse Inspektsiooni vastutegevus Tallinnas töötava tasuta ühistranspordi suhtes näitab taaskord, kuidas riigis võimulolijad kasutavad erinevaid ameteid ja asutusi päevapoliitika mõjutamiseks," rääkis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "inspektsiooni käitumine mind isiklikult ei üllata, tänasel võimuliidul pole mitte ühtegi muud võimalust Tallinna tasuta ühistranspordi takistamiseks. Ei lähe läbi!" Toobal märkis, et riik peaks takistamise asemel hoopis kaaluma tasuta ühistranspordi rakendamist üle kogu Eesti, inimesed ootavad seda. "Ma ei näe ühtegi muud põhjust, kui poliitiline soov Keskerakonna head algatust maha teha ja selle vajalikkust pisendada. Selline suhtumine ei ole riigi arenguks kuigi jätkusuutlik," lisas Toobal. "Tallinna tasuta ühistransport on leidnud äramärkimist ka maailma mõjukate poolt. Näiteks New Yorgi linnapea Michael Bloombergi sõnul on täiuslikus maailmas ühistransport tasuta," lõpetas Toobal.

04.01.13 Keskerakonna uusaastapidu 19. jaanuaril 2013

Sulge

Lillepaviljon (Pirita tee 26, Tallinn) Laupäev, 19. jaanuar 16.00-17.00 Saabumine 17.00-17.30 Peo avamine Kontsert. LIIS LEMSALU (superstaar 2011). Tantsuks mängib ja laulab KARL MADIS Lõbusate ja Leidlike Klubi (KVN) show Peotuju hoiavad üleval külalis- ja üllatusesinejad "Anne Veski, Heli Lääts, Laima Vaikule, Alla Pugatšova, Villu Reiljan, Sofia Rotaru, Marju Marynel Kuut, Filipp Kirkorov jt". Pidu juhib PILLE PÜRG Soe buffeelaud Avatud on baar Peo lõpp kell 22.00 Peole registreerimine ja täiendav info: tel. 6 273 460; e-post: keskerakond@keskerakond.ee Kuni teisipäevani, 15.jaanuarini kella 17.00-ni maksab pääse seenioridele, üliõpilastele ja õpilastele 15 eurot ja kõigile teistele 20 eurot. Alates kolmapäevast, 16. jaanuarist maksab pääse kõigile 30 eurot. Kohapeal tasudes on sissepääs kõigile 30 eurot. NB! Palun tasuge peo eest aegsasti, sest kohtade arv on piiratud. Osalemise eest saab tasuda erakonna büroos või Eesti Keskerakonna arveldusarvele SEB Pangas (arvelduskonto 10220031930016). Palume selgitusse märkida iga osavõtja ees- ja perekonnanimi.

31.12.12 Ilusat vana-aasta lõppu!

Sulge

Keskerakond soovib kõigile oma liikmetele ja toetajatele meeleolukat aastavahetust ning edukat saabuvat 2013. aastat!

20.12.12 Keskerakonna fraktsiooni jõulusoov (autor Peeter Võsa)

Sulge

Paks ja armas jõulutaat, ümar nagu õllevaat. Meie erakonna nimel ootan Sinult jõuluime. Anna igaühele, kes me saalis istume. Natukene rohkem mõistust, rohkem sõprust, vähem võitlust. Anna nii, et jagada, rahvale saaks üht-teist ka. Kõige parem oleks raha, rahvas seda tõesti tahab. Aga lisaks sellele, rõõmsaks igaüks meist tee. Sotsidele soolist võrdsust, Reformi reiting päästa põrgust. Isamaale eesti õhku, Demokraadid rohkem rõhku saagu panna sellele, et igaüks karjääri teeks. Aga meie erakond, bussi-raja vennaskond. Võta ja vii koalitsiooni, paranda me positsiooni. Meil on mõtteid ja ideid, meil on pealehakkamist. Lisaks voorust, vaateid, aateid parandamaks olemist Lakke tõsta SKP, põllumehed rikkaks tee. Läänemerre rohkem räime, väljamaal ei tööl siis käi me. Tõesti peata väljaränne, küllap me siis oma õnne ise üles otsime ja pärandame lastele. Maarjamaal, siin igas külas. Igas linnas, majas, talus. Vahet pole, kes neis elab. Jõulutaat - vot seda palun.

20.12.12 Ettepanek Tallinna Lastehaigla saamata jäävate tulude kompenseerimiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele tagada rahaline kompensatsioon Tallinna Lastehaiglale saamata jäänud tulu osas. "Tallinna Lastehaigla patsientidel ei ole tulnud tasuda voodipäeva- ega ka visiiditasu, sest nii tagatakse kõigile lastele juurdepääs arstiabile olenemata nende perekonna majanduslikust olukorrast," rääkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. Repsi sõnul jääb Lastehaigla järgmisel aastal aga väga raskesse seisu, sest Valitsus on algatanud eelnõu, mis tõstab 2013. aastast nii visiidi- kui ka voodipäevatasu piirmäära vastavalt 5 ja 2,50 euroni. "See tähendab võrreldes teiste haiglatega saamata jäävat 416 000 eurot aastas. Lastehaigla arstide palgad on niigi madalamad kui mujal haiglates ning sellises olukorras muutub pea võimatuks palgatõusu pakkuda." "Tallinna Lastehaigla on oma murega pöördunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ning seega teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku leida Tallinna Lastehaiglale rahaline kompensatsioon saamata jäänud tulu eest Vabariigi Valitsuse poolt tõstetud visiidi- ja voodipäevatasude mitterakendamisel," lisas Reps, "selline samm aitaks tõsta Tallinna Lastehaigla töötajate palku ning tagada kõigile lastele arstiabi kättesaadavuse olenemata nende perekonna rahalistest võimalustest." Tallinna Lastehaigla on pikkade traditsioonidega iseseisev tervishoiuasutus, kus teenuseid osutatakse ainult lastele. Haiglas kasutatakse perekeskset hooldust, uuendusi ja avastusi, rakendades neid oma võimaluste piires. Esimene lastehaigla alustas Tallinnas tööd juba 1940. aastal.

17.12.12 Korvpalliliidu presidendiks valiti Jüri Ratas

Sulge

Tänasel Eesti Korvpalliliidu üldkogul valiti alaliidu presidendiks Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Palju õnne!

12.12.12 Simson: riigieelarvele plaksutamine ei leevenda elektri hinna tõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutab, et 2013. aasta riigieelarve suurimaks puuduseks on elektri hinna tõusu mitte leevendamine. Simson lisab, et võitlus odavama elektri nimel jätkub ning Keskerakond esitab juba homme Riigikogule vastava eelnõu. "Keskerakond püüdis ööistungite seeriaga valitsusparteidele selgeks teha, et elektri hinna tõusu tuleb leevendada juba järgmise aasta riigieelarvega," rääkis Simson, "kahjuks ei pidanud aga Reformierakond ja IRL hinnatõusude leevendamist eelarve prioriteediks. Proovime siis neile asja veel selgitada ning esitame neljapäeval eelnõu, mis langetaks elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani." Keskerakonna fraktsiooni esimehe sõnul on koalitsiooni ülbus ja teerullipoliitika tinginud olukorra, kus mõistetakse jõumeetodite kasutamisest. "Keskerakond esitas eelarve teiseks lugemiseks 96 muudatusettepanekut, mis hääletati kõik maha. Eelarve kolmandaks lugemiseks esitasime 9 ettepanekut, kuid ka need hääletati maha. Streigiks sellise suhtumise vastu olime sunnitud pidama viis ööistungit." "Eesti on sel aastal olnud kõige kiirema hinnatõusuga eurotsooni riik. Elektri hinna tõus hakkab vedama kõikide teiste kaupade ja teenuste kallinemist ning on tõsine oht, et saame selle tiitli ka 2013. aastal," nentis Simson, "juhul kui koalitsioon ei soovi langetada elektriaktsiisi, siis oleks pidanud kasutama teisi meetmeid inimeste aitamiseks. Näiteks koolitoidu toetuse tõstmine, lastetoetuse olulise tõstmise ja säilimise ühetaolisena ning eraldama täismahus vahendid õpetajate palgatõusuks."

12.12.12 Ansip peab riigisaladuste lekkimisest veelkord aru andma

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid arupärimise peaministrile Andrus Ansipile jätkamaks tänases Riigikogu infotunnis käsitletud riigisaladuste lekkimise teemat. "Kuna Riigikogu infotund ei anna ajalise piirangu tõttu võimalust kuigi põhjalikuks aruteluks, siis kutsume arupärimisega peaministri sel teemal veelkord Riigikokku," ütles arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "asi on tõsine kahel põhjusel. Esiteks tundub, et majandusminister Juhan Parts ei ole arvestanud Kaitsepolitsei raportit ning julgeolekuriske riigile. Teiseks on selgusetu, milliste allikate kaudu jõudis salajane informatsioon avalikkuse ette." Arupärimises soovitakse vastust järgmistele küsimustele: kui palju esineb neid olukordi, kus Kaitsepolitseiameti hoiatusi ohust riigi julgeolekule ei võeta arvesse ja sellele ei reageerita? Kes konkreetselt otsustab, millist Kaitsepolitseiameti raportit tuleb pidada oluliseks ning arvestada ning millist mitte? Kuidas hindate peaministrina asjaolu, et Kaitsepolitseiameti salajane raport lekkis ajakirjandusse ning kas Teil on teada kuidas see juhtus? Kuidas hindate peaministrina asjaolu, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei võtnud Kaitsepolitsei raportit EVR Cargo juhatuse esimehe valimisteks ei võetud arvesse? Milliseid lahendusi näete, et seesugused riigisaladust sisaldavad materjalid ei jõuaks avalikkuse ette?

11.12.12 Keskerakonna juhatus võttis vastu 208 uut liiget

Sulge

Esmaspäeval, 10. detsembril toimunud Keskerakonna juhatuse koosolekul võeti erakonda vastu 208 uut liiget. Liitunuid on üle Eesti ning olulist täiendust sai Keskerakond Tallinnas ning Valga- ja Võrumaal. "Meie selgitustöö elektri hinna teemadel maakonnakeskustes on toonud väga palju positiivset tagasisidet ja ka erakonnaga liitujaid," rääkis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "elektri hinna tõusu teema huvitab inimesi väga, sest riigipoolne teavitustöö pole olnud ilmselgelt piisav." Toobali sõnul jätkub Keskerakonna teavitustöö ka uuel aastal ning kevadel loodetakse jõuda ka väiksematesse linnadesse ja valdadesse. "Inimesed on poliitikas toimuvast väga huvitatud ning neil on palju küsimusi ja veel rohkem häid mõtteid. Me läheme kohale ja kuulame nad ära ning toome inimeste mured ja ideed ka Toompeale. Mul on väga hea meel, et see on toonud meile liikmeks palju aktiivseid inimesi - teiste hulgas ettevõtjaid, koolijuhte ja õpetajaid." Eesti Keskerakond on Eesti suurim ja vanim erakond.

11.12.12 Külmapealinn sai uue koalitsioonileppe

Sulge

Möödunud pühapäeval, 2. detsembril sõlmiti Jõgeva linnas uus koalitsioonileping, mille allkirjastasid Isamaa ja Res Publica liidu, Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsioonid. "Reformierakonna ja IRLi koalitsiooni lagunemine ei olnud kiire ja ootamatu protsess," rääkis Jõgeva linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Aare Olgo, "algatus uue võimuliidu moodustamiseks tuli IRLi poolt." Olgo sõnul peab Keskerakond Jõgeval vajalikuks, et uus võimuliit pööraks eelnevast suuremal määral näoga rahva poole ning hakkaks lahendama igapäevaseid probleeme. "Kuna Jõgeva eelarve on pingeline ning ka järgmiseks aastaks ei ole oodata olulist paranemist, siis seadsime eesmärgid, mis on tagasihoidlikud, kuid reaalsed. Tunnen heameelt selle üle, et uus koalitsioonilepe pöörab tähelepanu noorte peredega seotud probleemidele ning samuti on kavas taastada linnapoolne matusetoetuse maksmine." "Keskerakond nõustus IRLi ettepanekuga lasteaiatasude vähendamiseks ning toetati ka Rahvaliidu ettepanekuid," lisas Olgo. "Uus võimuliit on positiivselt meelestatud ka konstruktiivseks koostööks opositsiooniga. Loodame, et Jõgeva reformierakondlased on koostöövalmis ning ei hakka takistama rahumeelset võimu muutust ja linna arengut," lõpetas Olgo.

10.12.12 Keskerakond tasus 1,5 miljoni eurose kohustuse Danske panga ees

Sulge

Eesti Keskerakond tasus detsembris viimase makse viie aastase tähtajaga pangalaenust Danske pangale (endine Sampo pank). Laenu kogumaht oli ligi 1,5 miljonit eurot. Detsembri seisuga ei ole Keskerakonnal enam pikaajalisi kohustusi ning kõik ülejäänud võlgnevused on plaanis likvideerida 2013. aasta jooksul. 2012. aastal on Eesti Keskerakond vähendanud oma kohustusi 900 000 euro ulatuses.

06.12.12 Neljas öö Toompeal elektriaktsiisi langetamise eest

Sulge

Riigikogulased veetsid järjekordse öö Toompeal, sest koalitsiooniparteid ei ole tulnud vastu Keskerakonna ettepanekule langetada elektri aktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Viimase kolme nädala jooksul on see juba neljas ööistung, mis elektri hinna tõusu leevendamise saavutamiseks Riigikogus peetakse. "Oleme saanud inimestelt üle Eesti väga toetavat tagasisidet ning meile soovitakse jõudu ööistungiteks ja võitluseks elektriaktsiisi langetamise eest. Tuletan meelde ka poliitikasaate "Foorum" vaatajaküsitlust, kus selgus, et juba teist nädalat toetab Keskerakonna ööistungite taktikat ligikaudu 70 protsenti inimestest," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Venitamistaktika jätkub, sest just IRL ajab oma jonni ning ei ole nõus elektri hinna leevendamisega kaasa tulema," rõhutas Simson, "loodan, et pärast neljandat unetut ööd hakkab aga ka IRLile kohale jõudma, et Keskerakonnal on elektri hinnaga tõsi taga." Simson märkis, et kokkuleppele jõudmine võib olla veninud ka asjaolu tõttu, et koalitsioonierakondades ei lubata Riigikogu tasandil kuigi palju otsustada. "Tõenäoliselt ei julge paljud riigikogulased kompromisse pakkuma tulla, kartes hiljem oma ministrite pahameelt." "Me leiame, et valitsus ei tohi istuda tegevusetult ning loota, et inimesed lihtsalt unustavad hinnatõusud ära. Ministrid peaksid kuulama ka Riigikogu liikmeid, kes suhtlevad rahvaga palju enam ning oskavad probleeme paremini märgata," lisas Simson.

05.12.12 Ööistungite lõpetamine seisab koalitsiooni otsuste taga

Sulge

Keskerakond ootab täna Reformierakonna ja IRLi pakkumist, kuidas kavatsetakse läbi maksuotsuste pehmendada 2013. aasta elektrituru avanemisega kaasnevat hinnatõusu. Kui lõpetatakse tegevusetus elektrihinna tõusu leevendamiseks, lõppevad ka ööistungid. "Teisipäeval toimunud fraktsioonijuhtide koosolekult jõudsime lõpuks sinnamaani, et reformierakondlased lubasid arutada eelarve võimalusi elektriaktsiisi alandamiseks kodutarbijatele," selgitas Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson. "Kulutuste kasvu elektrile on võimalik läbi maksuotsuste leevendada. Kuigi Keskerakond soovis alandada elektriaktsiisi neli ja pool korda lisaks kodutarbijatele ka väike- ja keskmistele ettevõtetele ning ka suurtootjatele, oleme valmis Riigikogu töörahu taastamise huvides leppima esialgse maksualandusega vaid kodutarbijatele," kinnitas Simson. "Keskerakonna ülesandeks on tuletada valitsusele meelde, et näiteks neil, kellel on kodus elektriküte, läheb uuest aastast ilma aktsiisilangetuseta väga raskeks. IRLi jaoks on maksuotsustega elektrihinna tõusu leevendamine esimeseks sammuks valimistel lubatud kodukulude alandamiseks," loodab Keskfraktsiooni juht kompromissivalmidust ka IRLi fraktsioonilt. Simson rõhutas, et Keskerakond ei saa leppida asjaoluga, et valitsusliit leiab 9,5 miljonit eurot poliitilisteks eraldisteks ning lisaks veel 1,3 miljonit Siseministeeriumi haldusalas poliitilisteks otsusteks MTÜdele, samas kui selle summa arvelt saaks tulevast aastast pehmendada kõigile kodudele elektrihinna tõusu.

04.12.12 Jüri Ratas: Tule kohalike omavalitsuste infopäevale!

Sulge

Keskerakonna Omavalitsuskogu korraldab neljapäeval, 6. detsembril infopäeva kõigile omavalitsuspoliitikast huvitatud inimestele. Üritus toimub Tallinna tn 11/1 asuva Viljandi Linnaraamatukogu konverentsi- ja näitusesaali III korrusel. Algusaeg kell 16.00, orienteeruv kestus 2-2,5 tundi. "Kohalike omavalitsuste olukord on täna ebastabiilne nii rahalises kui ka poliitilises mõttes. Kõiki valdasid ja linnasid on viimastel aastatel tabanud mitmed rahalised kärped, mis raskendavad oluliselt elanikele vajalike teenuste pakkumist. Valitsuskoalitsiooni poolt on aga oodata veel suuremaid muudatusi - plaanitakse ulatuslikult reformida koolidevõrku ja ümber korraldada Eesti senine haldusjaotus," teatas Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas. "Seetõttu ootame infopäevale kõiki kohalike omavalitsuste käekäigu vastu huvi tundvaid inimesi. Loomulikult on üritus osavõtjatele tasuta ja kohapeal pakume ka võimalust esitada küsimusi mitmetele omavalitsuspoliitika ekspertidele," lisas Ratas. Omavalitsustegelane ja erakonna omavalitsuskogu juhatuse liige Helmut Hallemaa märkis, et kohalik omavalitsus on inimestele lähim avaliku võimu esindus, kellel lasub vastutus oma inimeste eest ning kes otseselt saab leevendada kohalike inimeste elulisi probleeme. "Tänane omavalitsuste rahastamine aga ei ole kohaliku elu korraldamiseks ja seadustega pandud ülesannete täitmiseks piisav. Nüüd tõstetav omavalitsustele mineva üksikisiku tulumaksu osa läheb täielikult kodualuse maa maksuvabastusega puudujääva osa katteks. Me vajame sisulist haldusreformi, mis tugevdaks omavalitsusi kogu riigis." "Ilmselge on vajadus senisest oluliselt suurema riikliku stabiilsuse järele omavalitsuste rahastamisel. Ikka on tagastamata aastaid tagasi ära võetud tulumaksu osa, ehkki seda ju lubati. Ka kohalikul võimul on õigustatud ootus. Me vajame sotsiaalsemat ja omavalitsusi toetavamat riigivõimu," lõpetas Viljandi Linnavalitsusse liige Helmut Hallemaa. Keskerakonna Omavalitsuskogu infopäeval arutatakse kohalike omavalitsuste finantseerimise, Euroopa Liidu maaelu toetuste, hariduspoliitika ja volikogu liikme rolli üle. Ettekanded peavad rahandusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning Eesti Linnade Liidu tegevdirektor. Lisainfo ja registreerimine e-posti aadressil alla.poddubnjak@riigikogu.ee

01.12.12 Simson: võitlus elektri hinna eest jätkub

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutab, et võitlust elektri hinna leevendamise eest jätkatakse Riigikogus järgmisel nädalal. Simson märkis, et 2013. aasta riigieelarve pole veel vastu võetud ning püsib lootus, et koalitsioonierakonnad on nõus tulema kompromissile elektriaktsiisi langetamise osas. "Ma usun, et Reformierakonna ja IRLi saadikud hakkavad nüüd aru saama, et Keskerakonnal on elektri hinna alandamise osas tõsi taga." "Me ei saa vaikides pealt vaadata kui valitsus loodab, et hinnatõusud lähevad inimestel lihtsalt meelest ära," ütles Simson, "selline ülbe suhtumine lihtsalt ei sobi meile, sest tegelikult on valitsuse kontrolli all 2/3 elektri hinnast." "Me jätkame võitlust elektri hinna tõusu leevendamise nimel. Hinnatõus ei ole paratamatu. Senine valitsuse tegevusetus elektrituru avamisega kaasnevate mõjude osas toob aga kaasa kodukulude kasvu kõigile Eesti peredele," lisas Keskerakonna fraktsiooni esimees.

29.11.12 Jüri Ratas: Meie algatus muudab kogu Euroopa rohelisemaks

Sulge

Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja Jüri Ratas osaleb täna Brüsselis pidulikul tseremoonial, kus tänane Euroopa Roheline Pealinn Vitoria-Gasteiz (Hispaania) annab tiitli üle 2013. aasta võitjale - Prantsusmaa linnale Nantesile. "Mul on siiralt hea meel, et 2006. aastal alguse saanud Euroopa Rohelise Pealinna idee aitab muuta kogu Euroopat rohelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Soovin tunnustada kõiki Euroopa Rohelisi Pealinna tiitlile kandideerinud linnasid ja seniseid võitjaid (Stockholm, Hamburg, Vitoria-Gasteiz, Nantes, Kopenhaagen)," sõnas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. "Tallinn on seadnud eesmärgiks saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks ja ma väga loodan, et see siht aitab muuta kogu Eestit keskkonnasõbralikumaks. Tiitli võitmine oleks tõsine saavutus, aga sellest märksa olulisem on, et nii meie kui ka meie järeltulijad saaksid elada rohelises ja puhtas elukeskkonnas," lisas Ratas. Jüri Ratase sõnul võib auväärt tiitel Baltimaadesse jõuda ka varem, sest Leedu linn Kaunas on üks 2015. aasta kandidaatidest. Täna on seis aga veel lahtine, sest Kaunasele pakuvad tugevat konkurentsi Bristol (Suurbritannia), Brüssel (Belgia), Bydgoszcz (Poola), Dublin (Iirimaa), Glasgow (Suurbritannia), Kütahya (Türgi) ning Ljubljana (Sloveenia). Euroopa Rohelise Pealinna konkurssi eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ja säästvama elukeskkonna poole. Idee algatas 2006. aastal toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas.

29.11.12 Keskerakond tegi riigieelarve kolmandaks lugemiseks 9 muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2013. aasta riigieelarve eelnõule 9 muudatusettepanekut, mis keskenduvad elektriaktsiisi langetamisele ja koolitoidu toetuse suurendamisele. Muudatusettepanekute katteallikaks on maksuaugu vähendamine. "Soovime eraldada maksuametile täiendavaid vahendeid võitlemaks maksupettuste ja maksudest kõrvale hiilimisega, kust jääb riigil aastas saamata ligi 400 miljonit eurot," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "nii on võimalik leida kate tõstmaks toetust koolitoidule ja langetamaks elektriaktsiisi." Simson rõhutas, et kuna valitsus saab kontrollida 2/3 elektri hinnast, siis on kindlasti vajalik astuda samme leevendamaks 2013. aastal ees ootavat elektri hinna tõusu. "Me ei nõustu valitsuse tegevusetusega ja kavatseme võidelda elektri hinna tõusu leevendamise eest." "Lisaks leiame, et MISA abil seitsmest reformierakondlasest toodetud filmid on raha ebaotstarbekas kasutamine ning tegime ettepaneku need summad eelarvesse tagastada ning suunata Narva linna lasteaedadele eesti keele õppeks," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees. "Riigieelarves on peidus kasutamata võimalused pehmendada järgmise aasta hinnatõuse. Seni on valitsus vaid kiirkorras makse tõstnud, meie jätkame parlamentaarset survestamist, et tuleval aastal saavutada elektrimaksude alandamist," lubas Kadri Simson.

22.11.12 Simson: kaasatus lõpetaks obstruktsiooni

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tegi täna Reformierakonna fraktsiooni esimehele Jaanus Tamkivile, IRL-i fraktsiooni esimehele Kaia Ivale ja Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehele Sven Mikserile ettepaneku kohtuda, et leida ühiselt lahendus viimastel nädalatel seoses riigieelarvega tekkinud vastasseisule. "Riigikogu töörahu on meile tähtis, aga veel tähtsam on tuleval aastal Eesti inimesi tabav elektri hinna tõus," ütles Simson, "siiani on eelarve debatti saatnud valitsuserakondade sajaprotsendiline kompromissitus, millele pakub Keskerakond vastukaaluks 99 protsendilist kompromissivalmidust. Sõnades on kodukulud olnud olulised ka koalitsioonile ning veel pole hilja kinnitada seda ka tegudega." Nelja fraktsiooni juhi kohtumine toimub esmaspäeval, 26. novembril.

22.11.12 Keskerakond jätkab Riigikogu survestamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon jätkab Riigikogu survestamist seni kuni Reformierakond ja IRL loobuvad tegevusetusest elektrituru avanemisega kaasneva hinnatõusu leevendamisel. "Võti ööistungite lõpetamiseks on valitsuserakondade käes, kellelt Keskerakonna fraktsioon ootab, et sajast opositsiooni poolt esitatud eelarvemuudatusest oldaks valmis tegema kompromissi ühe - elektriaktsiisi langetamise osas," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Riigikogu on istungi kaheksateistkümnendal tunnil aruteludega jõudnud kolmapäevase päevakorra seitsmenda punktini. Sel nädalal ootab ees veel 25 päevakorrapunkti, mis tähendab, et samas tempos jätkates kestab istung veel kolm ööpäeva.

22.11.12 Keskerakond jätkab Riigikogu survestamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon jätkab Riigikogu survestamist seni kuni Reformierakond ja IRL loobuvad tegevusetusest elektrituru avanemisega kaasneva hinnatõusu leevendamisel. "Võti ööistungite lõpetamiseks on valitsuserakondade käes, kellelt Keskerakonna fraktsioon ootab, et sajast opositsiooni poolt esitatud eelarvemuudatusest oldaks valmis tegema kompromissi ühe - elektriaktsiisi langetamise osas," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Riigikogu on istungi kaheksateistkümnendal tunnil aruteludega jõudnud kolmapäevase päevakorra seitsmenda punktini. Sel nädalal ootab ees veel 25 päevakorrapunkti, mis tähendab, et samas tempos jätkates kestab istung veel kolm ööpäeva.

21.11.12 Keskerakond jätkab venitamist odavama elektri nimel

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed jätkavad obstruktsiooni ka pärast 2013. aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamist. Venitamistaktika jätkub kuni koalitsioonierakonnad nõustuvad neli ja pool korda langetama elektriaktsiisi Euroopa Liidu poolt lubatud miinimummäärani. "Eelarve teise lugemise lõppemine ei tähenda veel seda, et lõpeb lahing odavama elektri nimel," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "me jätkame koalitsioonisaadikute survestamist, et nad saaksid aru elektri hinna tõusu leevendamise vajalikkusest." "Kui täna oleks veel president Lennart Meri, siis ta tuletaks peaministrile meelde, et elektrienergia hind mõjutab otseselt Eesti majanduse käekäiku," ütles Simson. "28. juunil 2000 saatis president Lennart Meri kirja peaministrile Eesti elektrijaamade müügi kohta. Muuhulgas ütles ta: "Eestit ei rahulda areng, millega jõuame oma SKP-ga arenenud Euroopa Liidu riikide praegusele tasemele 25 aasta pärast. Kiirema majanduskasvu üheks eelduseks on odav elektrienergia." Antud riigimehe tarkust oleks sobiv arvesse võtta ka tänasel peaministril, kes on lubanud meid juba 10 aasta pärast viia viie rikkama riigi hulka." "Valitsuse võimalused leevendada läbi maksuotsuste elektri hinna tõusu ei ole kuhugi kadunud pärast eelarve teise lugemise lõpetamist," lisas Keskerakonna fraktsiooni esimees. Simson rõhutas, et majandusministri Juhan Partsi taastuvenergiatasude alandamine mõjutab elektri hinna tõusu vaid 1,6 protsendi võrra. "Selle kasutegur on kolm korda väiksem kui elektriaktsiisi alandamine. Kahe meetme koosmõju Keskerakond toetab ja taastuvenergia tasu alandamine ei jää Keskerakonna tõttu vastu võtmata."

20.11.12 Keskerakond esitas peretoetuste eelnõule 15 muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna lapsetoetusi muutvale seaduseelnõule 15 muudatusettepanekut. Muuhulgas tehakse ettepanek 19-eurone lapsetoetus tõsta 57 euroni ning kehtestada kolmikute sünni korral 10 000-eurone sünnitoetus. "Uus peretoetuste liik vajaduspõhise lapsetoetuse nime all ei täida aga nii madala toetussumma juures oma eesmärki ning üheksa eurone toetus ei aita enamikke vaesuses elavaid perekondi," rõhutas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "kõige kurvem on see, et lastega pered sisuliselt sildistatakse ning pannakse olukorda, kus lapsetoetust peab minema sotsiaaltöötaja käest manguma. Niisiis võib juhtuda, et vajaduspõhise lapsetoetuse loomine toob kaasa rohkem kohustusi, kui aitab suhtelises vaesuses elavaid perekondi." "Samuti on Keskfraktsioon teinud eelnevalt ettepaneku jätta toimetulekutoetuse määramisel lapsetoetus sissetulekuna arvestamata," lisas Reps. Reps rõhutas, et erinevalt teistest Euroopa riikidest puudub Eestis igasugune riigipoolne toetus kolmikutele. "Kolmikute sünd toob paratamatult kaasa kolmekordsed kulud ning seega oleks õiglane riigi poolt neile peredele abikäsi ulatada." Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus 294 SE läbis Riigikogus esimese lugemise 13. novembril.

20.11.12 Jüri Ratas: Ühistransport peab olema kiire ja keskkonnasõbralik

Sulge

Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja Jüri Ratas osales täna konverentsil "Roheline ja turvaline Tallinn" ettekandega, milles ta keskendus Euroopa Rohelise Pealinna idee tekkeloole ning tõi välja Tallinna tõsisemad väljakutsed antud tiitli pälvimiseks. "Tallinna soov saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks on mitmes mõttes sümboolse tähendusega. Siis tähistab meie riik oma 100-ndat juubelit, Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja maa ning Kadrioru park saab 300-aastaseks," sõnas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas oma ettekandes. "Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal tõestas, et Tallinn suudab edukalt konkureerida teiste Euroopa linnadega. Keskkonnaalastes küsimustes tuleb meil aga veel tööd teha." Jüri Ratase hinnangul on Tallinnas endiselt tõsiseks murekohaks liiklustingimused ja sellest tulenev müra ning õhusaaste. Ratas tunnustas Tallinna otsust eelisarendada ühistransporti ning leidis, et autosõitjate arvu vähendamiseks peab inimene jõudma trammi, trolli või bussiga soovitud sihtkohta kiiremini kui autoga. "Ühistranspordi arendamisel tuleb lisaks kiirusele, mugavusele ja puhtusele keskenduda kindlasti ka sõiduvahendite keskkonnasõbralikkusele, ehk eelistada tramme ja trolle. Täna on veel vara öelda, kas Tallinna otsus tasuta ühistranspordile üle minna aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa, sest tasuta kvaliteetse teenuse pakkumine on keeruline väljakutse," rõhutas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Euroopa Rohelise Pealinna idee algatas toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas Tallinna päeval, 15. mail 2006. aastal ning see mõte leidis kiiresti toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Tänaseks on tiitlile kandideerinud 56 erinevat linna, ehk tegemist on tunnustatud ja jätkusuutliku konkursiga.

20.11.12 Arupärimine Ansipile elektrihinna tõusust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise peaministrile Andrus Ansipile saamaks teada, miks on valitsus elektri aktsiisi vähendamise ja seeläbi elektrihinna tõusu leevendamise vastu. "Eesti Pank on rõhutanud, et elektrihinna tõusul on majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu," rääkis arupärimise üle andnud Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson, "majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele." Simson rõhutas, et elektrihinna tõusu leevendamine on väga oluline samm, mis on siiani valitsusel tegemata. "Paljudes riikides on küll elektriturg avatud, kuid kodutarbijat käsitletakse neis riikides kaitsetute tarbijatena, mistõttu on kasutusel hinnaregulatsioon, mis võimaldab väikese sissetulekuga tarbijatele teatud mahus madalama tariifiga elektri müümist." "Nii tunnemegi huvi, miks Ansipi valitsus kui vajaduspõhiste toetuste suur eeskõneleja, ei ole sellise regulatsiooni kehtestamist Eestis kaalunud ning kas valitsus kuulab Eesti Panka ja kasutab enda käes olevaid võimalusi elektrihinna tõusu leevendamiseks?" lisas Simson.

19.11.12 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni avaldus ööistungitest

Sulge

Eesti ühiskonnas on sel sügisel märgata arenguid, mis meenutavad veerand sajandit tagasi toimunud murranguaegu. Poliitikat ei tehta enam kabinetivaikuses või koalitsiooni tagatubades. Keskerakond tervitab seda, et on elustumas Rahvarinde aegne vaim, kus inimeste poliitiline ärksus sunnib teravamad debatid ka Riigikogu saali. Me tunnistame, et on vajadus teha ühispingutusi Eesti tuleviku nimel. Olukord, kus otsuseid on tehtud kiirustades, nõu pidamata ning tugevama õigusega on kaasa toonud tasakaalustamata arengu. Praeguse valitsuskoalitsiooni ajal on Eesti muutunud kalliks maaks, kus liiga paljud inimesed on kaotanud ostujõudu. Inimeste väljavool, eurotsooni kiireim hinnatõus ning kadunud töökohad ei pea olema paratamatus. Järgmine aasta toob eestimaalastele uusi probleeme seoses elektri hinna järsu tõusuga. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud 2013. aasta riigieelarve eelnõule muudatusettepaneku, mis jõustumisel alandab elektri aktsiisi Euroopa Liidu miinimummäärani. Selle ettepaneku toetamine aitab leevendada hinnatõusu kõigile Eesti inimestele ja ettevõtetele. Kui valitsus ei kasuta enda käes olevaid hoobasid elektrihinnatõusu leevendamiseks, siis saab elektri hinna tõusul olema majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele. Seni kuni jätkub valitsuserakondade poolne tegevusetus elektri hinna tõusu leevendamisel, oleme sunnitud jätkama Riigikogu töös obstruktsiooni. Samas, kui koalitsioonisaadikud toetavad elektri aktsiisi alandamist neli ja pool korda Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani, on Eesti Keskerakonna fraktsioon valmis toetama 2013. aasta riigieelarve kiiret menetlemist. Eelarves on vahendid elektrihinna tõusu pehmendamiseks, valitsejate kohustus on neid kasutada.

17.11.12 Arvo Sarapuu: inimesed on jätkuvalt elektrituru osas teadmatuses

Sulge

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu nentis täna pärast rahvakohtumist Saaremaal, et inimesed on jäetud elektrituru avanemise osas valitsuse poolt täielikku teadmatusse. "Kuressaares tundis elektrituru avanemise kohta huvi ja muret ligi 60 inimest," rääkis Sarapuu, "ei valitsus ega kohalik omavalitsus pole saarlastele mingit infot jaganud, kuidas ja millist elektripaketti valida. Tallinnas oleme seevastu loonud infopunkti, kus saab abi ja soovitusi elektripaketi avanemisel. See osutus kohe väga populaarseks ning külastajate arv üha kasvab." Sarapuu rõhutas, et kõige suurem mure on just neil inimestel, kel puudub kodus internetiühendus. "Kui Kuressaare linn abi ei paku, võib tekkida olukord, kus inimesel jääb pakett valimata ja temaga sõlmitakse automaatselt kulukam leping." "Saarlastel oli väga hea meel, et tulime selgitama, mis elektri hinnaga toimuma hakkab ja kuidas omale paketti valida. Kindlasti võivad nad edaspidigi tulla Keskerakonna Saaremaa kontorisse selleteemalist nõu küsima. Ühtlasi teen ettepaneku Kuressaare linnavalitsusele luua infopunkt inimeste paremaks teavitamiseks," lisas Tallinna abilinnapea. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja Riigikogu liige Priit Toobal on täna Kuressaares ja Orissaares rahvakohtumistel, kus selgitatakse elektrituru avanemisega seonduvat ning antakse ülevaade Riigikogus toimuvast.

17.11.12 Kesknoored: 2013. aasta riigieelarve jätab noored tähelepanuta

Sulge

Täna Tallinnas kogunenud Keskerakonna Noortekogu volikogul võeti vastu poliitilise avalduse, milles leitakse, et järgmise aasta riigieelarve ei arvesta noortega. Avalduses märgitakse, et valitsus püüab probleeme lahendamise asemel peita rahapuuduse sildi taha ning ei võta ette reaalseid samme Eestis toimuva kontrolli alla saamiseks. Volinikud rõhutavad, et õpetajad peavad saama riigi poolt lubatud palgatõusu ning samuti peab säilima tasuta koolitoit. Veel tuntakse muret kodukulude - elektri ja toasooja - hinna kiire kasvu pärast. Kesknoored leiavad, et kui valitsus kodukulude hinda ei leevenda, siis võib see viia noored, eriti noored pered vaesusesse. Keskerakonna Noortekogu volikogu liikmed leiavad, et valitsus peab veelkord tõsiselt üle vaatama üliõpilaste õppetoetuste ja nn "tasuta kõrghariduse" süsteemi, mis praegusel kujul ei vasta tudengite ootusele. Valitsus peab andma 2013. aasta riigieelarvega signaali, et hoolib noortest ja noortest peredest!

15.11.12 Riigieelarve muudatuste hääletamine jätkub ka hommikutundidel

Sulge

Riigikogus jätkub 2013. aasta riigieelarve muudatusettepanekute läbi hääletamine. Keskerakonna fraktsioon kasutab venitamistaktikat, sest parlament on jõudnud olukorda, kus ei taheta ühtki opositsiooni ettepanekut kuulda võtta. "Ööistungid on opositsioonile pea ainuke vahend, avaldamaks survet riigieelarve eelnõule, mis on sotsiaalselt tundetu ja ettevõtlust pitsitav," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "sellise eelarve vastuvõtmist tulebki takistada, vähemasti senikaua, kuni keeldutakse ühtegi muudatusettepanekut isegi arutamast." Simson rõhutas, et Keskerakond ei saa sellega leppida kui uuest aastast tõuseb elektri hind ligi 20%, aga valitsusliit ei võta aktsiisi ja seeläbi ka hinna langetamist jutukski. "Mitte midagi tegemises ei ole küll midagi asendamatut. Sellised mitte midagi tegijad võib asendada nendega, kes soovivad enda käes olevaid võtmeid kasutada selleks, et järgmise aasta eelarve leevendaks hinnatõuse. Kodukulude osas on Keskerakonnal veel üks ettepanek: langetada toasooja käibemaksu rohkem kui poole võtta, 20%-lt 9%-le." "Kui õpetajad ja meditsiinitöötajad näitasid oma jõudu streikides, siis saavutati muutused. Riigikogu opositsiooni ja Keskerakonna survevahendiks on ööistungid ja enam ei ole võimalik eirata teiste võimaluste olemasolu järgmise aasta riigieelarves. Ööistungi mõte on see, et valitsus, mis ülbelt soovib saada hinnatõusudest tulu ja inimeste aitamist näeb kui mõttetut kulu, vajab vahetust!" rõhutas Simson.

15.11.12 Koalitsioon hääletas maha õpetajate palga

Sulge

Reformierakonna ja IRL-i parlamendisaadikud hääletasid maha Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku riigieelarvele, mis suunanuks õpetajate palgaks täiendavad 8,2 miljonit eurot. "Õpetajate palkade ümber toimuv segadus 2013. aasta eelarves näitab selgelt, kui palju võib olla tegelikult vassimist ja pettumust järgmise aasta eelarve rakendusel," rääkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "haridusminister Aaviksoo lubas, et palga alammäärad tõusevad 11% ning lisaks sellele saab iga kool 20% lisaraha. Kui vaatame aga 2013. aasta riigieelarve numbreid, siis sealt tuleb selgelt välja, et tegelikkuses on õpetajate palkade tõusuks raha 4,7%." Reps nentis, et ühtse palga alammäära kehtestamisel kaob garantii, et õpetajatele makstakse lisatasu näiteks klassijuhatamise või ringide juhendamise eest. "Tegelikult on õpetajatel kaks muret. Esimene on see, et kui klassijuhataja tasud ära kaovad, kui tõsiselt võetakse siis nn koormusele lisaks tekkivaid klassijuhatamisi, sest reaalsed sotsiaalsed probleemid koolis on aina teravamad. Ja teiseks ja väga valusaks probleemiks on suur debatt selle ümber, et kui järgmisest aastast kõik haridusrahad tõstetakse ümber nn palgafondi ehk selle arvelt tuleb see teine osa palgatõusust, siis kannatavad selle all kõik ülejäänud tugiteenused: logopeedid, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid." "Kui järgmise aasta eelarve jääb nende numbrite juurde, nagu täna teerull rullib, siis õpetajate hulgas pettumus ainult kasvab. Heal juhul me näeme neid õpetajaid, kes oma pettumust võib olla väljendavad mõne streigi või väljaastumisega, halvemal juhul õpetajad loobuvad ja lahkuvad koolist ja tekib küsimus, keda me ülehomme koolis ja klassis näeme," rõhutas endine haridusminister Mailis Reps. Lubatud 11% haridustoetuse tõus tähendab 15,7 miljoni euro suunamist õpetajate palkade tõstmiseks. 2013. aasta riigieelarves on õpetajate palgatoetuse tõstmiseks leitud lisaraha vaid 7,5 miljonit eurot. Ülejäänud 8,2 miljonit eurot haridustoetuse tõstmiseks tuleb aga võtta haridustoetuse sisemiste vahendite ümberjaotamisest.

15.11.12 Lenk: tuleb arvestada vananeva ühiskonnaga

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk märkis öisel riigieelarve arutelul, et paratamatult tuleb riigil rohkem mõelda, kuidas saada hakkama vananeva ühiskonna ja kasvava pensionäride arvuga. "Kõik on mures alates meie peaministrist, kes siin iga nädal infotunnis esineb ja ei oska kuidagi seletada, kuidas vanemat põlvkonda toetada ja üleval pidada," rääkis Lenk, "eks enamik siin saalis olijaid mäletab oma lapsepõlves kuuldud muinasjutte, kuidasmoodi kangelased unistasid surematusest ja unistasid sellest, et kaua elada. Nüüd me oleme jõudnud sinnamaani, et inimese eluiga loetakse lähenevat 100 aastale ja nüüd me ei tea, mis sellega peale hakata." Lenk märkis, et aktiivsena elamise loosungi all on hakatud viimases hädas pöörduma vanema põlvkonna poole. "Nüüd lõpuks on Eestis ka see humaanne printsiip käibel, et vanaduse pärast tõepoolest ei tohi töölt lahti lasta. Nüüd me pöördume nende vanade poole: tulge ühiskonda appi, kuna noori, lapsi ei tule juurde, päästke see ühiskond ja hakake tööle! Mõned, kelle tervis lubab, on seda ka teinud. On ka ettevõtjaid, kes on neid vanu inimesi enda juurde võtnud, kuigi sellisest massilisest liikumisest me rääkida ei saa." "Räägin seda juttu sellepärast, et vaadates tänavuse aasta eelarvet, näeme et ei suuda nüüd seda vanemat põlvkonda, keda me tahame ühiskonda päästma kutsuda, kuidagi moodi rahastada. Paneme eelarves juurde talle ainult selle 5%, kuigi võiksime anda 6 ja pool protsenti," nentis Lenk.

15.11.12 Ansip sai kingiks kaks patja

Sulge

Tänases Riigikogu infotunnis kinkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson peaministrile kaks sulepatja, et koalitsioonisaadikutel oleks ööistungil lihtsam hakkama saada. "Reformierakond ja IRL kingivad kõigile Eesti inimestele kallinevad kodukulud," nentis Simson, "küll aga ei soovita selle eelarvega kinkida õiglast pensionitõusu ja õiglast palgatõusu õpetajatele, päästjatele ning politseinikele." "Samuti ei taha koalitsioon kuuldagi ettepanekust tõsta koolitoidu toetust, et esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni oleks tagatud lastel üks korralik soe lõuna. Ma ausalt öeldes ei imesta kui ka seda tahetakse muuta vajaduspõhiseks vaesustoetuseks," ütles Simson. Keskerakonna fraktsiooni esimees rõhutas, et Ansipi valitsuse ülbus ja tundetus on viinud selleni, et on lõppenud normaalne debatt ja arutelu ning Riigikogu peab õiglasema eelarve nimel kasutama õpetajate ja meditsiinitöötajate eeskujul jõuvõtteid. "Padjad on meeldetuletuseks, et sama poliitika jätkudes on tänane ööistung alles protesti alguseks."

15.11.12 Valitsuse ülbus toob ööistungi

Sulge

Keskerakonna fraktsioon kasutab riigieelarve arutelul venitamistaktikat, sest parlament on jõudnud olukorda, kus opositsiooni kuulda ei võeta ning valitsus väidab, et teeb kõike ainuõigesti. "Opositsiooni ettepanekute puhul kasutatakse julmalt teerulli stiili ning aruteludeks ei näidata üles mingit tahet," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "selline stagneerunud olukord sunnib meid kasutusele võtma kõige äärmuslikuma parlamentaarse võimaluse - istungi venitamise taktika." Simson rõhutas, et eelarve on sotsiaalselt tundetu ja ettevõtlust pitsitav, mille vastuvõtmist tulebki takistada. "Piisab vaid ühest märksõnast - uuest aastast tõuseb elektri hind ligikaudu 20 protsenti, aga valitsusliit ei võta aktsiisi ja seeläbi hinna langetamist jutukski. Riigikogu vastutustundlik osa sellega ei lepi. Keskerakonna ülesandeks on tuletada valitsusele meelde, et näiteks neil, kellel on kodus elektriküte, läheb uuest aastast ilma aktsiisilangetuseta väga raskeks. Kodukulude osas on meil veel üks ettepanek - langetada toasooja käibemaksu rohkem kui poole võrra - praeguselt 20 protsendilt 9-le protsendile. IRL lubas kodukulud alla tuua, aga see ei kipu neil üldse õnnestuma, Keskerakond pakub nüüd neile võimaluse oma lubadused täita." "2013. aasta riigieelarve eelnõu ei tee ka midagi selleks, et garanteerida Eesti kooliõpilastele koolitoit. Meie sõnum valitsusele on lihtne: tõstke riigipoolne koolitoidu toetust praeguselt 78 eurosendilt ühele eurole. Milleks lasta head algatust välja surra, milleks põrgatada lapsevanematele veel üks lisakulu ja panna lapsed, avaldused näpus oma vaesust tõestama, et toetust saada? Tasuta koolitoidu programmi taastamine on üks ööistungite olulisi eesmärke," lisas Simson. "Ka õpetajate palgatõusu osas vassitakse kui räägitakse 11-protsendilisest alammäära tõusust, kuid raha lisatakse vaid viis ja pool protsenti. See tähendab järjekordset pitsitust valla- ja linnavalitsustele, kes peavad valitsuse saamatust klaarima ja puuduoleva raha oma eelarvest leidma," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees. "Meil on leitud oma ettepanekute ellu viimiseks ka rahalised katteallikad - saame edasi lükata hirmkalli Eesti Rahva Muuseumi ehituse ja "superministeeriumi" projekteerimise. Veel saab kasvatada riigi tulusid klassikalise ettevõtte tulumaksu ning loomulikult on Keskerakond valmis astmelise tulumaksu, mis jagab maksukoormust õiglasemalt," rääkis Kadri Simson.

13.11.12 Sõtnik: lastetoetused peavad kolmekordistuma

Sulge

Täna Riigikogus toimunud lastetoetuste tõstmise arutelul rõhutas Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, et koalitsiooni plaan ei päästa kõiki lapsi vaesusest. "See on kahtlemata väga oluline eelnõu, kuid siiski jäävad teatud küsimused vastuseta," rääkis Sõtnik, "suhtelises vaesuses elab Eestis pea 20% lastest, kuid nende perede vaesus pole ühtmoodi. Mõnel jääb vaesusepiiri ületamiseks puudu paarkümmend eurot, mõni aga elab töötu- ning toimetulekutoetusest ja tema jaoks on suhtelise vaesuse piir juba suisa rikkus." Sõtnik rõhutas, et eelnõu algatajad pakuvad vajaduspõhist toetust 9,59 eurot ja 19,18 eurot järgmiste laste puhul. "Emad-isad siin Riigikogus ilmselt teavad, mis on lastekaupade hinnad. Te teate, palju maksavad näiteks talvesaapad või jope, trennis käimine või suusad. Jalgrattast rääkimata. Ja kindlasti me kõik anname endale aru, et see üheksa eurot pole ühele vaesele lapsele piisav toetus." "Vähe sellest, et toetuse summa on väga väike, siis selleks, et saada toetust, tuleb kord kvartalis tõendada sotsiaalhoolekande osakonnas oma vaesust, millele lisandub veel hulk formaalsusi," selgitas Sõtnik, "enamgi veel, üks pensionär võib sattuda olukorda, kus on sunnitud ülal pidada nii oma töötut last kui ka lapselapsi, kusjuures statistiliselt ei olegi leibkond suhteliselt vaene. Ka vajaduspõhise õppetoetuse korral tekib peredel vajadus valida kas vajaduspõhise õppetoetuse või siis vajaduspõhise lastetoetuse vahel." Sõtnik märkis, et me ei tohi sildistada lapsi, makstes neile vajaduspõhist toetust, mille määramine teeb küll lapsest vaesusetoetuse saaja, kuid samas ei aita vaesusest välja. "Seetõttu teeb Keskerakond ettepaneku eelarve menetlusel kolmekordistada kõikide laste toetust olenemata perede sissetulekust. Pidagem meeles, et lastetoetus on mõeldud selleks, et osaliselt katta laste kasvatamisega ja õpetamisega seotud kulud, mitte aga võitluseks vaesusega - selle jaoks on teised kohad ja teised toetused."

08.11.12 Siseminister peab politseiskandaalist aru andma ka Riigikogu ees

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile saamaks selgitust telesaates "Pealtnägija" ilmsiks tulnud ebaseaduslikule trahvide vormistamisele ning kriminaalse tegevuse mahavaikimisele. "Leiame, et siseminister peaks andma Riigikogule täiendavaid selgitusi selles kahetsusväärses juhtumis," ütles arupärimise üle andnud Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul, "kõige halvem on just asjaolu, et politseijuhtidel oli kogu lugu teada kaheksa kuud tagasi, kuid midagi ei võetud ette ning asi otsustati maha vaikida." "Tunneme huvi selle vastu, kas siseministril on ülevaade politseis toimuvast ning mida ta kavatseb ette võtta, et sarnaseid kahetsusväärseid juhtumeid vältida," lisas Tuus-Laul. "Hetkel on löödud päris suur mõra Eesti inimest ja politsei usaldusväärsuse vahele." Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile esitamisest.

07.11.12 Kallo: navigatsioonitasude tõstmine mõjub majandusele hukatuslikult

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo rõhutab, et tänasel istungil arutatud meresõiduohutuse seaduse muudatus võib mõjuda majandusele hukatuslikult, sest tõstab eri laevagruppidele tasusid kuni kuuekordseks. "Väljendamaks oma arusaamatust ja protesti pöördusid ligi 20 logistikaklastris tegutsevat ettevõtet ja esindusorganisatsiooni majandusministeeriumi ja Riigikogu poole," selgitas Kallo, "kõik on väljendanud seisukohta, et nii suurt tasude tõusu ei saa kehtestada nii lühikese etteteatamise ajaga." Kallo rõhutas, et ettevõtted on viidanud võimalusele asendada Eesti sadamate külastamine sadamatega Soomes, Lätis, Leedus ja Rootsis, kus tasud on mõistlikud. "Samuti taunitakse täna kehtivas seaduses Euroopa Liidu liikmesriikide laevadele antud 25% soodustuse ärakaotamist, mis näitab selget kummardust mugavuslippude suunas." "Kui valitsus loodab tasude tõstmisest saada täiendavad 10 miljonit eurot, siis täielikult on tegemata eelnev analüüs majandusele laiemalt,"rõhutas Kallo, "tänu sellele, et laevad külastavad meie sadamaid, saavad tööd ja tulu väga paljud logistikasektori osalised - raudtee, autotransport, bussiettevõtted jne." "Keskerakonna fraktsioon ei toeta kindlasti eelnõu, kus terve logistikaklastri toimimist ja järsult majanduskeskkonda halvendav eelnõu kirjutatakse kokku osapooltega läbi rääkimata ja nende ettepanekuid arvestamata," lõpetas Kallo.

07.11.12 Keskerakond palub jätkata alkoholireklaami keelamise arutelu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson saatis täna majanduskomisjoni esimehele Kaja Kallasele ettepaneku jätkata seaduseelnõu arutelu, mis jõustumisel keelaks täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. "Eesti elanike alkoholitarbimine näitas 2011. aastal taas tõusutrendi - joodi 10,2 liitrit alkoholi ühe inimese kohta," märkis Kadri Simson. "Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rõhutas alkoholikonverentsil "Teadmistelt tegudele", et Eestis tarbitakse võrreldes soomlaste ja rootslastega kanget alkoholi rohkem. Samuti ütles Josing, et Eesti riik on väga liberaalne alkoholimüüja, sest pea igast toidupoest võib alkoholi osta." Simson rõhutas, et uuringud näitavad, kuidas alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist. "OECD riikides läbi viidud uuring näitab, et kange alkoholi reklaami piirangutega riikides on alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem." "Me ei leiuta siin jalgratast, sest alkoholireklaami on keelanud osaliselt või täielikult mitmed teised Euroopa riigid, näiteks Norra, Soome, Rootsi ja Prantsusmaa," lisas Simson. "Vähendades ühiskonnas alkoholi tarbimist vähendame seeläbi ka alkoholist tingitud tervisekahjustusi ja sotsiaalseid probleeme." "Leiame, et Riigikogu peaks juba aasta aega majanduskomisjonis kinni hoitava eelnõu arutelu jätkama ning pöördusime sellise palvega ka Kaja Kallase poole," lõpetas Simson.

07.11.12 Koalitsioon blokeeris kolmikute vanemate toetamise

Sulge

Täna oli Riigikogu suures saalis esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis jõustumisel parandanuks kolmikuid kasvatavate perede olukorda. Reformierakonna ja IRLi saadikud hääletasid kolmikute vanemate täiendava toetamise vastu. "Kolmikute vanemad pöördusid Riigikogu poole saamaks toetust olukorras, kus kolme lapse sünd on toonud kaasa lisaks kolmekordsele rõõmule ka kolmekordsed kulud," rääkis sotsiaalkomisjoni liige Yana Toom, "erinevalt teistest Euroopa riikidest puudub Eestis igasugune riigipoolne toetus kolmikutele. Vaid vallad ja linnad on oma võimaluste piires kolmikute peresid toetanud." Toom rõhutas, et kolmikute sünd on Eestis pigem erakordne sündmus ning riik ei jää selliste perede toetamisel sugugi vaesemaks. "Leian, et on igati inimlik pakkuda rohkem abi just selliste lapsevanematele, kel sünnib kolm last korraga. See pole lihtne töö!" "Mul on väga kahju, et koalitsioon ei soovi isegi sellist opositsiooni eelnõu toetada ning blokeerib perede toetamise oma teerulli taktikaga," lisas Toom. Täna menetlusest välja hääletatud eelnõu eesmärgiks oli parandada kolmikuid kasvatavate perede olukorda, võimaldades kolmikute ja suuremate mitmike korral vanemahüvitist, lapsehoolduspuhkust ja lapsehooldustasu mõlemale vanemale ning tõstes ühekordset sünnitoetust 10 000 euroni kolmikute ja suuremate mitmike sünni korral. Seaduse jõustumisel 2013. aastal olnuks maksimaalne kulu riigieelarvele esimesel aastal 158 405 eurot ning igal järgneval aastal 212 607 eurot. 2009. aastal sündis Eestis 2, 2010. aastal 4 ja 2011. aastal 5 komplekti kolmikuid.

06.11.12 Jüri Ratas: Enda asendamatuks pidamine on suurushullustuse viimane aste

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas peab rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemisi TV3 eetris olnud "Kolmeraudse" saates labasuse musternäiteks ja leiab, et Ligi näitas avalikult, millise tasemeni on Reformierakonna eneseimetlemine jõudnud. "Valitsusparteid muutuvad iga päevaga üleolevamaks ning suhtuvad rahva arvamusse täiesti ükskõikselt. Väita, et "meile pole asendajat" kõlab nagu Ligi unistaks üheparteisüsteemi taastamisest. Eesti on siiski demokraatlik riik, kus valijad otsustavad, keda ja kui kaua nad riigijuhtimise juures näha soovivad," rõhutas Jüri Ratas. "Rahvas ei ole valinud Jürgen Ligit, Andrus Ansipit ega Reformierakonda igavesest ajast igavesti võimu teostama." "Jürgen Ligi rünnakud opositsioonierakondade suunal ei kannata samuti mingit kriitikat. Nimetada sotsiaalsemat maailmavaadet omavaid erakondi vastutustundetuteks, kes kulutavad ressursse valesse kohta, näitab veenvalt, kui kitsas on Reformierakonna ladviku silmaring. Kas tõesti eksisteerib Jürgen Ligi hinnangul ainult üks õige maailmavaade, üks õige poliitika ja ainult üks õige erakond, kes peab Eestit valitsema?" küsis Ratas. Lisaks opositsiooni mahategemisele, ründas Ligi äärmiselt labaselt ka oma erakonnakaaslast, kes julges rahastamise küsimuses pealiinist erinevat seisukohta avaldada. "Ükskõiksuse ja üleolekuga suhtuvad võimuerakonna juhid ka haritlastesse, ajakirjanikesse, sotsioloogidesse ning teistesse arvamusliidritesse, kes söandavad Reformierakonna poliitika õigsust kahtluse alla seada." "Iga päevaga saab üha selgemaks, et Reformierakonna tuumik on reaalsest elust ja demokraatiast täielikult võõrandunud," lõpetas Ratas.

06.11.12 Keskerakond tegi ettepaneku jätkata spordimaksu eelnõu arutelu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tegi täna rahanduskomisjoni esimehele Sven Sestrile ettepaneku jätkata seaduseelnõu arutelu, mis jõustumisel kaotaks tööandjatele maksu töötaja spordiga tegelemise kulude katmiselt 500 euro ulatuses aastas. "Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri arvutused näitavad, et iga töötervise edendamisse investeeritud euro toob tööandjale tagasi 2,5-4,8 eurot," rõhutas Simson ning märkis, et riiklik poliitika peaks suunama tööandjat vältima oma töötaja terviseriske ning ennetama tööga seotud haigusi. "Üle poole Eesti haiguskoormusest langeb tööealisele elanikkonnale, mis väljendub nii haiguse tõttu kaduma läinud töötundides, varases pensionilejäämises kui ka kõrges suremuses tööealise elanikkonna hulgas," selgitas Simson, "rahvastiku vananemine ja ning tööealise elanikkonna osakaalu vähenemine on tõsiseks riskiks ühiskonna ja majanduse jätkusuutlikkusele. Seetõttu muutub töötervise edendamine üha tähtsamaks." Simson nentis, et töötajate tervisele tehtavaid kulutusi ei saa niisiis pidada pelgalt lisahüveks ja erisoodustuseks ning seega oleks mõistlik eelnõu menetlemisega edasi minna. Keskerakonna Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 8. mail käesoleval aastal. Täna oli Riigikogu suures saalis arutlusel Sotsiaaldemokraatliku erakonna samasisuline eelnõu.

01.11.12 Keskerakond esitab riigieelarvele 96 muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitab 2013. aasta riigieelarvele 96 muudatusettepanekut, mis näevad muuhulgas ette koolitoidu toetuse ning õpetajate, lasteaiaõpetajate, politseinike ja päästjate palga tõstmist. Veel pakutakse välja 6,3 protsendiline pensionitõus ning elektriaktsiisi ja toasooja käibemaksu alandamine. "Viimase kahe aastaga on toidukaubad kallinenud üle 20% ning seega pidas Keskerakond õigeks kõige esimese ettepanekuna tõsta koolitoidu toetust ning laiendada selle pakkumist ka gümnaasiumiõpilastele," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson märkis, et laste heaolu puudutavad otseselt või kaudselt ka mitmed järgmised ettepanekud, milleks on õpetajate ning lasteaiaõpetajate palgatõusuks raha eraldamine, laste ujumisõpetuse programmi rahastuse suurendamine, üliõpilaste toetuse tõstmine, ranitsatoetuse taastamine ning lapsetoetuse tõstmine vähemalt 57 euroni kuus. "Kahtlemata vajavad palgatõusu ka piirivalvurid, politseinikud ja päästjad, kes saavad raske töö eest häbiväärselt väikest tasu. Lisaks vajab Politsei- ja Piirivalveamet 1,7 miljonit eurot töövahendite täiendamiseks ja uuendamiseks," lisas Simson. "Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et järjepideva hinnatõusu tingimustes on 5% pensionitõus liiga väike ning teeme ettepaneku tõsta 6,3%, nii nagu pensioniindeks ette näeb," rõhutas Simson, "alandades elektriaktsiisi ja toasooja käibemaksu leevendame inimestele kodukulude jätkuvat tõusu. Elekter ja toasoe pole Eestis luksuskaubad, millest saaks loobuda." Keskerakond ei ole unustanud ka kohalikke omavalitsusi - 10. muudatusettepanekuga soovitakse taastada linnade ja valdade tulubaas kriisieelsele tasemele 11,93 protsendile. Veel tehakse ettepanek matusetarvikute- ja teenuste käibemaksu alandamiseks ning puuetega inimeste toetuse tõstmiseks. Ülejäänud muudatusettepanekud hõlmavad endas investeeringuid üle Eesti, keskendudes peamiselt koolide ja lasteaedade renoveerimisele. Keskerakonna muudatusettepanekute katteallikaks on suurem tulumaksu laekumine, mida on võimalik teostada läbi astmelise tulumaksu kehtestamise, klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamise või maksuaugu vähendamise teel. Samuti tehakse ettepanek suunata Eesti Rahva Muusemi hiigelhoone ehitusvahendid investeeringuteks üle Eesti linnadesse ja valdadesse.

27.10.12 Keskerakond Kiislerile: kehtestada tuleb avalike teenuste miinimumnõuded

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus saatis regionaalministrile Siim-Valmar Kiislerile vastuse omavalitsusreformi teemal. Keskerakonna juhatus rõhutab, et reformi esimese etapina tuleb välja töötada ja kehtestada avaliku huvi seisukohast olulisemate avalike teenuste miinimumnõuded. Samuti pakutakse välja moodustada antud küsimuse arutamiseks töögrupp, kuhu kaasataks nii Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajad kui ka sõltumatud eksperdid. Vastuses regionaalministrile tõdetakse, et Eesti kohalikud omavalitsused on oma haldusvõimekuselt jõudnud täna kriitilise piirini, mida lisaks valitsuskoalitsiooni otsustele on süvendanud rahvastiku vähenemine ja koondumine keskustesse, samuti majandussurutis. Eesti Keskerakonna hinnangul on omavalitsuskorralduse muutmisel kõige olulisem luua reaalselt toimiv omavalitsussüsteem, mis tugineks Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetele. See tähendab, et üheaegselt tuleb vaadelda nii Eesti halduskorraldust, kohalikule omavalitsusele seadustega pandud ülesandeid kui ka linnade ja valdade eelarvelisi võimalusi ning eelarvetulude kujunemise aluseid. Välja tuleb töötada konkreetsed motiveerimis- ja rahastamismehhanismid, et haldusreformist võidaks üheaegselt nii jõukamad kui ka vaesemad omavalitsused, samuti on asjakohane välja töötada õiguslikud alused maavanema ja maavalitsuse institutsiooni lõpetamiseks ning valdkondliku ja territoriaalse juhtimise tasakaalustamiseks. Keskerakonna juhatus rõhutab veel, et kohalikud maksud moodustavad alla 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest ning sellest tulenevalt vajab tõsist kaalumist ettepanek muuta tulumaks kohalikuks maksuks. Regionaalminister pöördus 10. oktoobril omavalitsusreformi algatamiseks erakondade, põhiseaduslike institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja erinevate huvigruppide poole. Osapooltele saadetud analüüsis on välja toodud võimalikud alternatiivid ja ajakava reformi läbiviimiseks, milles regionaalminister soovib kokku leppida.

26.10.12 Vassiljev: streigi peatamisega lükati tanki Haiglate Liit

Sulge

Riigikogu ja Haigekassa nõukogu liige Viktor Vassiljev rõhutab, et meditsiinitöötajate palgatõusu surve pandi Haiglate Liidu õlule, samas kui sotsiaalminister keeldub kasutamast olemasolevaid rahalisi vahendeid. "Streigi lõpetamiseks lubatud palgatõusust poole maksavad haiglad, millest maksavad, pole aga selge, sest haiglate rahalised vahendid tulevad enamasti Haigekassast," rääkis Vassiljev, "kui haiglad peavad palgatõusuks vahendeid leidma mingite seesmiste reservide arvelt, siis nendeks on kas patsiendi omaosaluse tõus või Haigekassalt saadavate vahendite eest ettenähtust väiksemal hulgal teenuste osutamine. Ühel juhul teenused patsiendi jaoks kallinevad, teisel juhul järjekorrad pikenevad." "Haigekassal on 136 miljonit eurot eelmiste aastate jaotamata tulemit, millest jätkuks eelarve miinuse katmiseks, streikijate kõigi nõudmiste täitmiseks ja jääks veel mõneks aastaks ülegi. Sotsiaalministri väide, et streikijate nõudmiste täitmine pikendab järjekordi, tuleneb sellest, et ta keeldub seda raha kasutamast ning planeerib liigutada palgatõusu reale neid vahendeid, mis on ette nähtud arstiabi parandamiseks," selgitas Haigekassa nõukogu liige. "Lisaks konsolideeriti 200 miljonit eurot Haigekassa reservi riigikassase riigieelarve ilustamiseks." Vassiljev rõhutas, et Pevkur tahab ilmselt mängida olukorra oma sõnadele vastavaks - streigi tulemusel väheneb arstiabi kättesaadavus. "Pole ka selge, kuidas peavad käituma tervishoiuteenuste osutajad, kes pole Haiglate Liidu liikmed, sest nendel pole mingit kohustust oma töötajate palku tõsta. Kokkuvõttes tekib olukord, kus Haigekassa istub ikka oma 136 miljoni jaotamata kasumi otsas ja 200 miljonit on kinni riigikassas, et tasakaalustada riigieelarvet, aga haiglad vaadaku, kuidas tulevad toime ühelt poolt meedikute ja teiselt poolt patsientidega. Kui Pevkur ei luba raha kasutusele võtta, siis on Stenbocki majast lausa lust vaadata, kuidas all orus pahased patsiendid haiglatega jagelevad."

25.10.12 Toom: energiajookide müügi piiramine on laste tervise huvides

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom rõhutas, et Riigikogu oleks pidanud täna tegema otsuse, mis teinuks esimese sammu energiajookide reklaami ja müügi piiramisele. "Mul on hea meel, et mitmed IRL-i ja Reformierakonna liikmed julgesid Keskerakonna ettepanekut toetada, kuid see julgus päris üksmeelne," ütles Toom, "antud juhul oleks aga pidanud poliitilise konkurentsi kõrvale jätma, sest probleem on tõsine ja terav. Sotsiaaltöötajad on pöördunud meie poole murega, et paljud lapsed on energiajookidest juba sõltuvuses." Toom nentis, et kahjuks polnud mitmete rahvasaadikute teadmised energiajookidega seonduvatest probleemidest just ülemäära suured. "Näiteks reformierakondlane Kalev Lillo võrdles neid millegi pärast puhastusvahendite ja atsetooniga. Kui juba Riigikogu liige midagi sellist ütleb, siis peame riigis kindlasti alustama energiajookide teemalist teavitustööd." "Mitmed eksperdid peavad energiajooke lastele lausa ohtlikuks, sest nende närvisüsteem ei ole veel piisavalt arenenud. Kahjuks aga ongi peamiseks tarbijagrupiks saamas just lapsed ning noored, kelle jaoks on energiajook muutunud sama tavaliseks kui limonaad," rääkis Toom energiajookide ohtlikkusest. "Ameerika Ühendriikides ning mitmetes Euroopa riikides on peetud teatud juhtudel energiajookide liigset tarbimist äkksurma sündroomi põhjustajaks, kusjuures äkksurm on tabanud just noori inimesi. Hetkel uurib Ameerika toidu- ja ravimiamet uurib viit surmajuhtumit, kus saatuslikuks võis osutuda energiajoogi joomine." Sotsiaalkomisjoni aseesimees Toom tuletas meelde, et negatiivse mõju tõttu lastele ja noortele on energiajookide müük lastele keelatud Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis. Norras võib energiajooke müüa vaid apteekides ning Soome on kehtestanud korra, kus energiajoogi pakend on erimärgistusega.

24.10.12 Keskerakonna seaduseelnõu täidab tühimiku

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule eelnõu, mis jõustumisel tõstab lapsehooldustasu kaks ja pool korda. Eelnõu jõustumisel makstakse 191 euro ja 75 sendi suurust tasu lapse kuni kolmeaastaseks saamiseni. "Kui kehtiv peretoetuste süsteem toetab eelkõige lapse sündi, siis Keskerakond teeb ettepaneku toetada peresid ka pärast vanemapalga lõppemist," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "meie poolt pakutav lahendus võikski olla omamoodi täiendus vanemapalga süsteemile." "Meie poolt läbi viidud küsitluse andmetel on lapsevanemate seas suurim ootus just see, et toetataks lapse kasvatamist pooleteisest kolmanda eluaastani. Ka emeriitprofessor Ene-Margit Tiit rõhutas Riigikogus esinedes, et vanemapalga efekt on nõrgenenud, sest riik pole järgmiste meetmega järele tulnud ja peaks nüüd andma sõnumi, et hoolib lastest," märkis Reps. "Kuna koalitsioon tegeleb hetkel peretoetuste ümber kujundamisega, siis on väga õige aeg arutleda ka selle üle, kuidas rohkem toetada väikelastega peresid ja loodetavasti tõsta seeläbi sündivust." "Erinevad uuringud näitavad, et valdav osa lapsevanematest soovib lapsega kodus olla kauem kui lapse pooleteise aastaseks saamiseni. Vanemapalga lõppemine piirab aga selle võimaluse kasutamist oluliselt," rääkis Reps. Reps rõhutas, et lapsehooldustasu pole tõstetud alates 2000. aastast, kuigi selle esialgne idee oli maksta toetust alampalga suuruses, täna pole see aga kuidagi alampalgaga võrreldav. Riiklike peretoetuste seadus sätestab hetkel lapsehooldustasu suuruseks kuni kolmeaastast last kasvatavale vanemale 38,35 eurot kuus iga kuni kolmeaastase lapse kohta.

23.10.12 Tuiksoo: miks venib erimärgistusega kütuse reform?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile saamaks teada kui kaugel on valitsus toetusskeemide loomisega kompenseerimaks erimärgistusega kütuse kaotamist. "Juba 2011. aastal lubas valitsus töötada välja toetusskeemi erimärgistatud kütuse järk-järgulisest kaotamise kompenseerimiseks." rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo, "siiani pole aga valitsus kavandatuid ettepanekuid esitanud." Tuiksoo rõhutas, et reformi venimine mitmele aastale on põhjustanud erimärgistatud kütuse kasutajatele ebameeldivusi. "Nii näiteks on seaduslik olukord selline, kus talunik võib põllutöid teha traktoriga, millel on paagis värviline kütus, kuid samal päeval metsatöödele erimärgistusega kütusega minna ei tohi." "Seega soovimegi teada kui kaugel on valitsus oma kava ellu viimisega ning milliseks kujuneb toetusskeem praegustele erimärgistatud kütuse kasutajatele,"märkis Tuiksoo, "eelkõige tunnen muret selle pärast, et ei toimuks soodusaktsiisiga kütuse hiilivat kaotamist põllumajandussektoris."

22.10.12 Riisalu: hiigelpalkasid tuleb piirata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitab täna eelnõu, mis jõustumisel piirab riigiettevõtete juhtide palka presidendi ametipalgani, 6000 euroni kuus. "Praegused juhtide hiigelpalgad riigiettevõtetes riivavad rahva õiglustunnet," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu, "juhatuse liikmete palga määramine on nõukogu pädevus, kuid paraku ei saa riigile kuuluvate äriühingute nõukogud selle ohjeldamisega kuidagi hakkama." "Estonian Air, Eesti Energia, Eesti Post, Eesti Raudtee, RMK," loetles Riisalu riigiettevõtteid, mille juhid teenivad oluliselt rohkem kui president. "Estonian Airi kureeriv Tero Taskila saab kuus umbes 33 000 eurot, mis justkui tähendab, et mees teeb 40 keskmise inimese töö. Vaadates ettevõtte tulemusi ei paista see aga kusagilt välja." "Mul on hea meel, et ka peaminister Ansip ütles kõlava ja selge häälega välja, et temale on mitmete riigiettevõtete juhtide palgad arusaamatud ja vastuvõetamatud. Niisiis ootan Reformierakonnalt hääli meie eelnõu toetuseks," lisas Riisalu.

17.10.12 Keskerakond pakub tervishoiu rahastamiseks järgmise lahenduse

Sulge

Keskerakonna fraktsioon andis täna Riigikogus üle seaduseelnõu, mis jõustumisel võimaldab tervishoiuasutustel saada sisendkäibemaksu tagastust. "On ilmselge, et tervishoiusüsteem vajab täiendavat rahastust," ütles eelnõu üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev, "siinkohal paneme taaskord õla alla ja teeme ettepaneku kehtestada tervishoiuteenustele 0% käibemaks. See võimaldaks haiglatel saada käibemaksu tagastust." Haigekassa nõukogu liige Vassiljev rõhutas, et eelnõu jõustumisel jääks Eesti haiglatele sellise eelarvesse alles 36 miljonit eurot. "Käibemaksutagastusest saadav raha võimaldaks teha investeeringuid tervishoiusüsteemi parendamiseks ning näiteks residentide töö paremaks tasustamiseks, mis omakorda hoiaks tulevased arstid kodumaal." "Veidi enam kui nädal tagasi, 8. oktoobril, esitasime Riigikogule otsuse eelnõu, mis tegi ettepaneku suunata 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse Haigekassa vahenditesse. Sellest saaksime sinna täiendavad 74 miljonit eurot," meenutas Vassiljev. "Keskerakonna ettepanekute abil oleks võimalik tervishoiusüsteemi saada täiendavad 110 miljonit eurot, mis oleks kahtlemata praeguses olukorras suureks abiks." Hetkel on tervishoiuteenused käibemaksuvabad, mistõttu ei ole haiglatel võimalik ostetud meditsiiniseadmetelt käibemaksu tagasi küsida.

17.10.12 Keskerakond otsustas majandusministri umbusaldamise

Sulge

Täna kohtusid Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga saamaks selgitust võimalike riigile kahjulike tehingute läbi surumise ja tegevusetuse tõttu elektri hinna tõusu leevendamisel. Keskerakonna fraktsioon otsustas majandusministrile avaldada umbusaldust. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Juhan Partsi selgitused ei olnud ammendavad ning Keskerakonna fraktsiooni liikmetel pole põhjust kahelda Riigikontrolli poolt välja toodud faktides. "Lisaks leiavad Keskerakonna fraktsiooni liikmed, et majandusminister pole näidanud üles soovi leevendada 2013. aasta alguses elektrituru avamisega kaasnevat hinnatõusu ning ministeeriumi poolne teavitustöö on olnud puudulik," märkis Simson.

16.10.12 Vassiljev: Pevkur peab lõpetama streigi mahasurumise

Sulge

Riigikogu ja Haigekassa nõukogu liige Viktor Vassiljev leiab, et sotsiaalminister Hanno Pevkur peab lõpetama meedikute streigi mahasurumise katsed ning rohkem keskenduma lahenduste otsimisele. "Keskerakond on ühe idee lisaraha leidmiseks juba Pevkurile pakkunud - suunata 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse Haigekassa vahenditesse. Nüüd oleks ka ministril targem panna oma meeskond tööle reaalsete lahenduste leidmiseks, mitte proovida streiki maha suruda," ütles Vassiljev. "Meedikud tahavad läbirääkimisi pidada otse sotsiaalministri ja Haigekassa nõukogu esimehega, mitte riikliku lepitajaga," rõhutas Vassiljev, "minister teadis neid riikliku lepitaja juurde kutsudes väga hästi, et kui tervishoiutöötajad tulevad, siis kaotavad nad streigiõiguse." "Arstid ei ole rumalad inimesed ja ei streigi niisama. See äärmuslik vahend võeti kasutusele, et valitsus teadvustaks olukorda, kus Eesti tervishoiusüsteem ei ole jätkusuutlik ning vajab suuri reforme," märkis Vassiljev. Vassiljev tuletas veelkord meelde, et Haigekassal on piisavalt rahalisi vahendeid streigi lõpetamiseks - 136 miljonit eurot eelmiste aastate jaotamata tulemit ning lisaks 200 miljonit reservi konsolideerituna Riigikassas. "On arusaadav, et Haigekassa reserve kasutatakse riigieelarve ilustamiseks, kuid jaotamata tulem on mõeldud tervishoiuteenuste osutamiseks ning selle kinnihoidmine Pevkuri poolt Rahandusministeeriumi seifis tekitab küsimusi." sõnas Vassiljev. "Samuti näeb Tervishoiuteenuste korraldamise seadus ette, et haiglate amortisatsiooni kulud tuleb katta eraldi riigi eelarvest, mitte sotsiaalmaksust laekunud rahast. Seda on rõhutanud ka õiguskantsler - seadust tuleb täita. Seega on olemas raha streigi lõpetamiseks kohe, vaja on vaid poliitilist tahet." Vassiljevi sõnul on praegu on riigi suhtumine elanikesse selline, et streikida võiksid näiteks ka teetöölised, rongijuhid ja raamatupidajad, kuid arstid on ainsad, kes seda teha julgevad. "Arstid ei karda oma töö pärast. Arstid streigivad kõigi eest!"

16.10.12 Keskerakond esitas eelnõu Kriminaalmenetluse seadustiku muutmiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas täna Riigikogule mahuka seaduseelnõu muutmaks Kriminaalmenetluse seadustikku ja sellega haakuvaid seaduseid. Eelnõu jõustumisel täidetakse rahvusvahelisest õigusest tulenevad põhiõiguste ja vabaduste tagamise nõuded. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps märkis, et hetkel kehtivas seaduses sätestatud üldpõhimõtted ei taga kahtlustatava ja süüdistatava miinimumõiguseid nii, nagu need on kirjas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. "Samuti ei taga neid ka kohtueelse- ja kohtuliku menetluse ning jälitustegevuse läbiviimise regulatsioon. Samale probleemile viitas Riigikogus esinenud vandeadvokaat Leon Glikman." "Keskerakonna eelnõu jõustumisel kaotatakse ka absoluutne menetlemiskohustus, mille arvelt vabanenud ressurssi saab kasutada tõsisemate kuritegude menetlemisel," lisas Reps. "Kriminaalkorras karistatud pool miljonit Eesti kodanikku näitab, et kriminaalmenetluse läbi viimine on pigem reegel kui erandlik vahend," ütles Reps. "Ühtlasi rõhutavad mitmed advokaadid, et Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud Eesti suhtes korduvaid põhiõiguste rikkumisi." "Arvestades Riigikogu saalis õigussüsteemi arutelul tekkinud sisulist ja konstruktiivset mõttevahetust, tundub mulle, et kriminaalmenetluse seadustiku muutmisse on võimalik kaasata ka koalitsioonierakonnad," lõpetas Reps.

15.10.12 Kesknoored Toompeal: stopp energiajookidele!

Sulge

Keskerakonna Noortekogu korraldas täna veidi enne keskpäeva Toompeal piketi, kus nõuti energiajookide müügi keelustamist kuni 16-aastastele noortele. Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe sõnul oli piketi eesmärk anda probleemi tõsidusest märku Riigikogu sotsiaalkomisjonile, kus aga Reformierakond ja IRL otsustasid täna Keskerakonna vastavasisulist otsuse eelnõu mitte toetada. "Võtsime sotsiaalkomisjoni otsuse vastu nördimusega, sest probleem on tõesti tõsine. Energiajookide tarbimine on muutunud laste seas ohtlikult populaarseks ja suurt muret tunnevad nii lastearstid kui ka teised toitumisspetsialistid," rääkis Riibe. "Valitsus peab probleemi leevendamiseks välja töötama täpse programmi, mis hõlmaks endas teavitustööd noortele ja ka seaduslikke piiranguid energiajookide müümisel ja ostmisel," rõhutas Riibe. "Rimi kauplustekett on juba omapoolse sammu astunud - seega ettevõtjad toetavad seda plaani." Tervise Arengu Instituut on seisukohal, et energiajookide suurem tarbimine avaldab mõju noorte käitumisele, ilmnevad ärrituse, närvilisuse ja rahutuse sümptomeid. Energiajoogid võivad mõjuda pärssivalt ka laste kehalisele arengule. Kesknoorte esimees lubas, et lähiajal on tulemas veelgi sarnaseid meeleavaldusi ja aktsioone.

11.10.12 Keskerakond kaalub Partsi umbusaldamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kaalub majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi umbusaldamist riigile kahjulike tehingute läbi surumise ja tegevusetuse tõttu elektri hinna tõusu leevendamisel. "Juhan Parts kasutas oma mõjuvõimu, et survestada Eesti Energia nõukogu ja juhatust sõlmima lepingut uue põlevkivi ploki rajamiseks Narva lähistele prantslaste firmaga Alstom. Samas oli Juhan Partsi hoiatatud, et Alstomi pakkumine ei vasta kõikidele hanketingimustele ja sellest võib leida nii riigihankeseaduse kui ka karistusseadustiku rikkumisi. Sealjuures on Alstom olnud teistes riikides seotud korduva pistise andmisega," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Lisaks nõukogu ja juhatuse survestamisele jagas Juhan Parts 5. mail Vabariigi Valitsuse istungil väärinfot, viidates vananenud Eleringi varustuskindluse aruandele. Ka ei kajastatud, et Euroopa Liit on pikendanud senise Narva elektrijaama plokkide kasutamisaega. Samuti ei maininud majandusminister, et eksisteerib veel 100 miljonit eurot odavam pakkumine," ütles Simson. Simson rõhutas, et toetades 100 miljoni euro võrra kallimat pakkumist, kulutati suurusjärk, millest oleks saanud katta kõigile Eesti kodutarbijatele madalamat elektriaktsiisi. "10. oktoobril hääletati Riigikogus maha Keskerakonna eelnõu, mis vähendanuks elektri aktsiisi 4,5 korda ja andnuks inimestele elektri hinna tingimustes reaalset tuge. Sealjuures väideti, et eelarvekulu 24 miljonit eurot oleks riigieelarvele liiga koormav." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on kutsunud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi 17. oktoobril kujunenud olukorra kohta selgitusi jagama, mille põhjal otsustatakse ministri umbusaldamine.

11.10.12 Vassiljev: arstide pakkumine on mõistlik

Sulge

Haigekassa nõukogu liige Viktor Vassiljev arvab, et tervishoiutöötajate poolt pakutud kompromiss on mõistlik ja sellega nõustumine oleks patsientide huvides kui selleks kasutataks Haigekassa jaotamata tulemit, mis on 136 miljonit eurot. Vassiljev hoiatab, et Haigekassa kompenseerib tervishoiutöötajate palgatõusu, nullides tarbijahinnaindeksi tõusu kompenseerimise ning vähendades tervishoiuteenuste hinnatõusu kompenseerimist. "See võib tähendada mõningast ravijärjekordade pikenemist. Samas on Haigekassal ligi 200 miljonit eurot reservi, mis istub konsolideerituna Riigikassas ning lisaks Haigekassas 136 miljonit eelmiste aastate jaotamata tulemit. Neid rahasid ei soovi valitsus puutuda, kuna see näitaks riigieelarvet ebasoodsas valguses." "Pevkur kinnitas, et kui palganõude jagamist kahele aastale vastu ei võeta, alustatakse läbirääkimisi nullist - arvan, et selline ultimatiivne väide ei ole mõistlik ega vii kuskile," ütles Vassiljev. "Kui tööseisak jätkub, on tulemust raske prognoosida. Samas on palgaküsimus ainult üks ja mitte peamine tervishoiutöötajate nõudmistest ning sellest, mis puudutab tervishoiu rahastamist ja süsteemi ümber korraldamist, praegu ei räägita," lisas Vassiljev.

11.10.12 Toom pakub uue lahenduse: ettepanek matusetarvikute ja -teenuste madalamaks käibemaksuks

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom annab täna üle Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis jõustumisel alandaks matusetarvikute ja -teenuste käibemaksu 20 protsendilt 9 protsendile. "Kuna koalitsioon leidis, et matusetoetuse taastamine pole vajalik, siis nüüd pakume välja järgmise lahenduse," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, "kümned ja kümned pered satuvad oma lähedasi väärikalt ära saates võlgadesse - see on ebanormaalne olukord ja vajab lahendust." Toom rõhutas, et matusetoetuse kaotamine on halvendanud eelkõige madalama sissetulekuga leibkondade olukorda. "Nii võib juhtuda, et vähemkindlustatud inimestel pole rahapuudusel muud võimalust, kui lasta kadunuke kremeerida või matta kohaliku omavalitsuse kulul kui omasteta isik." "Käibemaksuga kogutakse riigieelarvesse tulu. Tekib aga küsimus, kuivõrd eetiline ja mõistlik on koguda riigieelarvesse lisatulu vähemkindlustatute leina arvelt," märkis Toom, "kõik need inimesed on ju olnud Eesti riigile maksumaksjad, miks me siis neid vastavalt ei kohtle." Kolmapäeval, 10. oktoobril lükati Riigikogus Reformierakonna ja IRLi häältega tagasi Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis oleks jõustumisel taastanud riikliku matusetoetuse 191,74 eurot.

10.10.12 Simson: valitsus näeb elektrituru avamist tuluprojektina

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna Riigikogus elektri aktsiisi langetamise üle peetud arutelus, et koalitsioonierakondadel pole mingit kavatsust Eesti inimestele eesootavat elektri hinna tõusu leevendada. "Me lootsime, et koalitsioonisaadikud on Eesti Energia vabaturu hindade valguses oma üleolevat suhtumist muutnud ja valmis jätkama arutelusid, kuidas sellist elutähtsat kaupa siiski taskukohasemana hoida," rääkis Simson, "kahjuks aga seda ei taheta teha ning antakse hoogu juurde hinnatõusudele." Simson märkis, et Eesti maksukoormus on kodutarbija elektrienergia hinnast ligi 30%, natuke suurem sellest on maksude osa veel Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Portugalis. "Enamikus Euroopa riikides on kodutarbija elektri maksumus 20% piires. Alla 10% on maksude osa kodutarbija hinnast Lätis, Maltal ja Suurbritannias." "Aktsiisi alandamisest Euroopa Liidu miinimummäärani võidaks iga leibkond 15 eurot. Majandusminister Juhan Partsi lubadus alandada taastuvenergia tasu 15% leevendaks hinnatõusu kolm korda vähem ja pole seega ainsa meetmena piisav," lisas Simson. "2/3 elektriarvest sõltub riigijuhtide otsustest. Tänasel valitsusel on vaid huvi teenida tulu, mitte leevendada inimestele elektri hinna tõusu," lõpetas Simson.

10.10.12 Keskerakond: matusetoetuse taastamine oleks inimlik

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom peab kahetsusväärseks, et koalitsioon ei toetanud Keskerakonna algatatud matusetoetuse taastamise eelnõu. "Sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas seisab, et Keskerakonna fraktsiooni eelnõu ei saa toetada, sest matusetoetuse kaotamine parandab riigi rahaliste vahendite kasutamise efektiivsust," rääkis Toom, "minu meelest on aga küsitav, kas soov parandada riigi rahade kasutamise efektiivsust saab õigustada seda, et Eesti inimesed on sunnitud võtma matuste korraldamiseks kiirlaene või koguni loobuma omaksete matmisest." Toom lisas, et kui valitsus annaks endale aru, et need inimesed vajavad abi, siis tekib küsimus, mis on tehtud probleemi lahendamiseks. "Meie eelnõu oli Riigikogu menetluses viis kuud, mille jooksul sattusid veel kümned pered võlaauku, korraldades matuseid, mida nende sissetulek tegelikult ei võimaldanud. Kui valitsus leiab, et matusetoetuse maksmist tuleb muuta vajaduspõhiseks, seda saaks teha peale seda, kui eelnõu läbiks esimese lugemise - parandusettepanekud ongi see mehhanism, mille abil sünnivad head seadused." "Paraku aga seda ei juhtu - koalitsiooni häältega matusetoetuse ennistamine kukutati läbi ilma sisulise aruteluta. Väga kurb, et Eesti inimesele, kellele riik tihtilugu ei taga väärikat elu, ei ole tagatud ka väärikas surm,“ märkis Toom. „Keskerakond jätkab tööd selle teema kallal ja otsib alternatiive, kuidas saaks riik olla abiks peredele, keda tabas lähedase kaotus. Reformierakond ja IRL peavad mõistma, et keegi pole surematu ning see võib tabada väga ootamatult igaüht," lõpetas Toom.

10.10.12 Jüri Ratas: Reformida tuleb nii Eesti haldusjaotust kui ka kohalike maksude süsteemi

Sulge

Värskelt avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi pingerida näitab, et Eesti omavalitsuste tase erineb endiselt kordades. Edetabeli tipus troonivad valdavalt Harjumaa linnad ja vallad, kuid väikeste omavalitsuste toimetulek näiteks Eesti kagu- ja idaosas on märksa keerulisem. "Senisest märksa enam vajavad riigipoolset tuge ääremaalised vallad, kus KOV-võimekuse indeksi väärtus on kõige madalam. Eraldi tooksin välja asjaolu, et edetabeli esimese kolmekümne seas on ainult 5 vähem kui 5000 elanikuga omavalitsust ning mitte ühtegi alla 2000 elanikuga linna või valda," märkis Ratas. "Muidugi on ka heal järjel väikseid omavalitsusi nagu Otepää vald, Põltsamaa või Põlva linn, aga numbrid näitavad, et tegemist on eranditega, kes on tänu asukohale, ajaloole või heale juhtimisele suutnud leida oma niši." "Täna kehtivat maksusüsteemi ja rahvastiku negatiivset iivet arvesse võttes pole suur osa Eesti omavalitsustest võimelised jätkusuutlikult toime tulema. Seega tuleb reformida nii Eesti haldusjaotust kui ka kohalike maksude süsteemi," selgitas Jüri Ratas. "Loodavad haldusüksused peavad olema edukad ning finantsiliselt iseseisvad. Üheks meetmeks omavalitsuste finantsilise iseseisvuse suurendamisel on omavalitsustele laekuva tulumaksu muutmine kohalikuks maksuks. Esitasin selle ettepaneku ka 19. septembril toimunud konverentsil "20 aastat Eesti Vabariigi põhiseadust ja kohalik omavalitsus - garanteeritud autonoomia, partnerlus või keskvõimu alluvus, kus ma kõnelesin vajadusest tõsta omavalitsuste rolli ühiskonnas," lisas Ratas. "Tuletaksin ühtlasi meelde, et 24. septembril toimunud Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu volikogu ühisel koosolekul otsustati ühehäälselt jätta Vabariigi Valitsuse 2013. aasta eelarvekava allkirjastamata, sest selles oli liiga palju lahendamata probleeme. Näiteks puudub tänaseni selgus, kust leitakse vahendeid õpetajate palgatõusuks ja kuidas tagatakse üldhariduse kättesaadavus pärast plaanitud reformide läbiviimist. Eriarvamusele jäädi ka kodualuse maamaksu vabastuse osas," tõi Ratas välja. "Eesti omavalitsused ja nende elanikud vajavad läbimõeldud ja toimivaid lahendusi, sest iseenesest olukord ei parane", lõpetas Jüri Ratas.

09.10.12 Jüri Ratas: Euroopa Liit peab hoidma oma aluspõhimõtteid

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esines täna Riigikogus sõnavõtuga, kus kõneles Euroopa Liidu alusväärtustest, milleks on solidaarsus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine ning tõi ühtlasi välja, et Euroopa Liit on nii liikmesriikide arvult kui ka visioonilt suurem kui ainult euroala. "Juba mitu aastat räägitakse kahekiiruselisest Euroopast ning viimastel kuudel üha valjemalt ja julgemalt. Tegelikult käib jutt Euroopa Liidu tsentraliseerimisest või detsentraliseerimisest. Tõsi, viimasest ei räägita eriti valjult, sest tänane suundumus seoses majandus- ja fiskaalkriisiga on tugevalt tsentraliseerimise suunas," märkis Ratas. "Mina aga arvan, et konkurentsivõimelisem on Euroopa Liit, mis põhineb detsentraliseerimisel, kus on vähemalt 27 riiki, lähitulevikus 28 riiki. Kusjuures otsustajate hulka kuuluvad võrdväärselt nii euroala liikmed kui ka oma valuutat eelistavad riigid ja rahvad," lausus Ratas. "Liikmesriikide omanäolisus ja erinevate riikide ning rahvaste lähenemisnurk näiteks rahandus- või sotsiaalpoliitikale annab võimaluse parimatest kogemustest õppida ja neid rakendada võimalusel oma riigis. Just see annab selle liidule pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisema siseturu, tugevuse, eelise ja usaldusväärsuse," lisas Ratas. "Selline Euroopa on tugevam kui kitsas eurotsoon, kus kõik teeme püüdlusi ja pingutame oma püksirihma, et päästa Kreekat ning äkitselt avastame, et oma valuutaga Rootsi, Taani ja Suurbritannia purjetavad teisel kursil." "Eesti poolt vaadatuna ei saa me üle ega ümber põllumajandussektori otsetoetustest. Praegu on otsustamisel Euroopa Liidu eelarve 2014-2020 aastateks, millega pannakse paika ka põllumajanduslikud otsetoetuste tasemed erinevates liikmesriikides. Eesti põllumeeste otsetoetuse tase on täna 117 eurot hektari kohta, kuid Euroopa Liidu keskmine 269 eurot hektari kohta. Eesti kindel seisukoht peab siin olema liikmesriikide võrdne kohtlemine, ehk põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine," lõpetas Ratas.

09.10.12 Keskerakond küsib Seedrilt naiste diskrimineerimise kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile saamaks selgitust tema valitsemisalas toimuvale naiste diskrimineerimisele. "Me elame 21. sajandi demokraatlikus Euroopa riigis, kus peaks kehtima sooline võrdõiguslikkus ning diskrimineerivad töövõtted ei ole meile enam omased," rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo. "Kohe kindlasti ei sobi diskrimineerivad töövõtted PRIA-le, kus juba oma töö iseloomust peaks tulenema euroopalik mõttelaad. Hämmastab, et minister oma pressiteates ei pea isegi mitte vajalikuks vabandada, vaid teatab, et pole vaja tagantjärele targutada." Tuiksoo rõhutas, et samal ajal kui Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud esitavad loosungeid perepoliitika toetustest, tolereerib IRL-i minister ja erakonna volikogu esimees oma haldusalas noorte emade diskrimineerimist. "Tegemist ei ole ühe asutusesise probleemiga, vaid poliitilise suhtumisega millest teeb järelduse kogu ühiskond." "Soovimegi ministrilt teada, kas ta peab õigeks sookvootide sisseviimist ning milliseid naisi diskrimineerivaid lepinguid on Põllumajandusministeeriumi haldusalas veel sõlmitud," lisas Tuiksoo. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on sattunud avalikkuse tähelepanu alla äärmiselt jahmatava looga. Ajalehes Postimees 4. oktoobril ilmunud artiklist ilmneb, et PRIA-s töötavatele lapsehoolduspuhkuselt naasnud naistele maksti ajutiselt 10 protsenti väiksemat palka, milleks nad pidid allkirjastama lepingulisad. Põhjenduseks toodi, et nad ei ole tagasi tulles enam tööasjadega nii hästi kursis.

08.10.12 Keskerakond: 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Haigekassale

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ülesandeks algatada seadusemuudatus, mis suunaks 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse Haigekassa vahenditesse. "Alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekub riigile aastas umbes 370 miljonit eurot," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev. "Algusest peale oli nende aktsiiside mõte korvata alkoholi ja tubaka poolt tekitatud tervisekahjud. Milleks neid praegu kasutatakse, ei tea keegi. Kui aga suuname sellest rahast 20% Haigekassale, siis saame sinna täiendavad 74 miljonit eurot. Sellest piisaks, et lahendada praegune streigiküsimus." Vassiljevi sõnul annab Haigekassale ravitegevuseks ja tervishoiutöötajate palgatõusuks täiendava raha leidmine võimaluse efektiivsemalt ja sihtotstarbekamalt ravitegevust korraldada. "Vaid mõned päevad tagasi pöördusid Riigikogu poole Eesti Perearstide Selts, Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit ja Õdede Liit rõhutades täiendava raha leidmise vältimatut vajadust," tuletas Vassiljev meelde.

05.10.12 Toobal pöördus Pressinõukogu poole

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal pöördus täna Pressinõukogu poole palvega tuvastada, kas Õhtulehe ajakirjanik Siim Randla on rikkunud head ajakirjandustava. "Tänases Õhtulehes kirjutab ajakirjanik Siim Randla, et Keskerakonna aukohus ei ole prokuratuuri poolt kahtlustuse saanud Toobali ja Laasi juhtumit arutanud. Randla poolt kokku kirjutatu sisaldab lausvalet," ütles Toobal, "halenaljakaks teeb olukorra see, et Siim Randla ise on kirjutanud, kuidas käesoleva aasta 13. märtsil toimunud aukohus arutab Laasi ja Toobali juhtumit. Lisaks kirjeldasid toonaseid sündmusi pea kõik Eesti meediaväljaanded." "Mulle ei meeldi olla kaebaja, aga valetava ajakirjaniku tegevusele tuleb anda hinnang," lisas Toobal. "Praegu on olukord, kus valeinfot sisaldav uudis levib ning seda tsiteerivad ka teised meediakanalid. Just seepärast pean vajalikuks küsida Randla käitumisele Pressinõukogu hinnangut," rõhutas Toobal. Toobal lisas, et täna avaldatud artikli sisu on ümber lükanud ka Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf.

05.10.12 Klandorf: aukohus on Toobali ja Laasi küsimust arutanud

Sulge

Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf lükkab ümber täna Õhtulehes ilmunud väited, justkui aukohus pole Priit Toobalile ja Lauri Laasile esitatud kahtlustusi arutanud. "Samal ajal, mil aukohus arutas Laaneti ja Vakra küsimust, võeti menetlusse ka Toobali ja Laasi juhtum," kinnitas Klandorf, "Toobal ja Laasi käisid aukohtu ees ütlusi andmas. Aukohus arutas asja ja andis oma hinnangu, mille ka asjaosalised kätte said. Kogu meedia kirjutas-rääkis toona meie tegemistest, seega imestan, kuidas Õhtuleht nüüd sellise apsu tegi." "Mäletan, et erakonna juhatus tegi Priit Toobalile meie ettepanekul märkuse erakonna büroos asjade hoidmise eest, mis sinna ei kuulu. Loodan, et ajakirjanikud sirvivad nüüd oma arhiivid läbi ja parandavad tehtud eksimuse," lisas Klandorf.

03.10.12 Saue valla uut koalitsiooni juhib keskerakondlane

Sulge

24. septembril toimunud Saue Vallavolikogu istungil valiti volikogu uueks esimeheks keskerakondlane Mati Tartu ning allkirjastati uus koalitsioonileping. Koalitsioonilepe sõlmiti valimisliidu "Koostöö" ja IRLi nimekirjade ning Keskerakonna ja valimisliidu "Saue Vald" nimekirjas volikokku valitute baasil. "Loodan, et suudame täita seatud eesmärgid ning Saue valla rahvas jääb meie tööga rahule," ütles Tartu. "Vallavalitsus on minu hinnangul teinud head tööd ning me jätkame ka edaspidi tasakaalustatud poliitikat." Uue koalitsioonilepingu kohaselt lähtutakse valla juhtimisel kuni järgmiste valimisteni valla kehtivast arengukavast ja selle osana kinnitatud eelarvestrateegiast. Koalitsiooni esmaseks ülesandeks on 2013. aasta eelarveprotsessi menetlemine ja vastuvõtmine. 24. septembril kukkus läbi vallavalitsuse umbusaldamine, senist tegevvõimu toetas 12 volinikku, vastu oli 4, üks volikogu liige puudus. Vallavanemana jätkab senine vallavanem Andres Laisk, uueks volikogu esimeheks valiti Mati Tartu, aseesimeheks Indrek Tiidemann.

02.10.12 Simson: Euroopale leitakse raha arstide streigi ajal

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson märkis täna Euroopa Stabiilsusmehhanismi arutelul, et ajal, mil teist päeva kestab tervishoiutöötajate streik, leiab valitsus raha Euroopa kriisiriikide toetamiseks. "Täna arutletava Riigikogu otsuse eelnõuga anname õiguse suurendada ESMi ja EFSFi maksimaalset laenumahtu 700 000 miljoni euroni ning lubame teha täiendava kapitali sissemakse 30 miljonit eurot veel selle aasta jooksul," rääkis Simson, "täpsemalt leiab Eesti selle raha juba 12. oktoobriks, kui möödub eeldatavasti 15 päeva ESMi jõustumisest." Simson juhtis tähelepanu, et stabiilsusmehhanismide mahtu suurendatakse 200 miljardi euro võrra, millega väidetavalt juba arvestati ESMi asutamislepingu ratifitseerimisel. "Kes arvestas selle täiendava 200 miljardi euroga? Kui meenutada 30. augusti Riigikogu täiskogu istungit, siis ei olnud koalitsiooniesindajal isegi vastust küsimusele, et kas EFSF ja ESM kohustused summeeruvad või mitte? Sellest täiendavast 200 miljardist eurost ei rääkinud siis veel keegi. Tekib küsimus, et kas seda infot varjati saadikute eest." "Uued üllatused ei pruugi Eesti jaoks üldse kaugel olla. Antud eelnõu raames elame teadmises, et ESMi tehakse viis rahalist sissemakset: kaks osamakset tehakse käesoleval aastal, järgmised kaks osamakset 2013. aastal ja viimane 2014. aasta esimesel poolel. Samas 30. märtsi eurogrupi avalduses seisab, et kooskõlas ESMi lepinguga kiirendatakse kapitali maksmist veelgi, kui see on vajalik. Ehk ei ole ka välistatud 3 sissemakset järgmisel aastal," märkis Simson. Simson rõhutas, et Keskerakonna fraktsioon oli ESMi asutamislepingu ratifitseerimise vastu ning on jätkuvalt seda meelt. "Üle oma varju ei saa ega tohi üks väikeriik hüpata. Panused ja numbrid on selles liivakastis, kuhu me oleme trüginud, ilmselgelt täna Eestile ülejõu käivad."

30.09.12 Keskerakonna volikogu toetab arstide nõudmisi

Sulge

Laupäeval Illuka vallas kogunenud Keskerakonna volikogu arutas muude küsimuste hulgas ka tervishoiusüsteemi olukorda ning võttis vastu arstide nõudmisi toetava avalduse. Keskerakonna volikogu liikmed aktsepteerivad tervishoiutöötajate õigust ja tahet streigi kaudu ja parema arstiabi nimel oma probleeme ühiskonnale teadvustada ja neile lahendusi otsida. Arstide ja õdede vähesus, pidev alarahastamine, kõrge koormus ja riikliku juhtimise puudumine on saanud tõeliseks ohuks patsientide tervisele. Keskerakonna volikogu taunib peaminister Andrus Ansipi ja Vabariigi Valitsuse seisukohta, nagu ei puudutaks Eesti tervishoiusüsteemis toimuv ministeeriumisse. Veelgi enam - Sotsiaalministeerium on kinnitanud, et nemad meditsiinitöötajatega läbirääkimisi ei pea, sest streik olevat vaid meedikute ja haiglajuhtide vaheline küsimus. Toonitame, et rahastamise tagamine, meedikute töökoormuse ja palkade probleemi lahendamine on otseselt sotsiaalministri ja Haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri tööülesanne. Täna puudub Eesti meditsiinis asjatundlik riiklik juhtimine. Streigi peamiseks eesmärgiks on arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus 85% Eesti arst-residentidest on kaalunud väljaspool Eestit töötamist ning uusi arste tuleb peale vähem kui vanu ära läheb. Eesti Keskerakonna volikogu toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu poolt esitatud nõudmisi.

29.09.12 Keskerakonna volikogu juhid jätkavad samas koosseisus

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna volikogu istungil valiti korraliste valimiste käigus uueks 2-aastaseks perioodiks volikogu esimees ja aseesimehed. Volikogu esimeheks valiti tagasi Riigikogu liige Kalev Kallo ning aseesimeesteks Riigikogu liige Tarmo Tamm ja Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka. "Mul on hea meel, et volinikud andsid juhatusele uue mandaadi," ütles Kallo, "loodan, et kohalikele valimistele vastu minnes suudame komisjonid tõhusamalt tööle panna ning pakkuda uusi ja häid ideid erakonna poliitika kujundamisel." Keskerakonna volikogu VIII koosseisu V istung toimus Ida-Virumaal Illuka vallas. Volikogu on Keskerakonna esindusorgan, kes töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal.

29.09.12 Savisaar: Eestimaa juba liigub

Sulge

Täna Illukal toimuval Keskerakonna volikogu istungil poliitilisest olukorrast ülevaate andnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar märkis, et viimasel ajal on inimesed muutunud aktiivsemaks ning soovivad riigi poliitikas muudatusi. "Rahvakohtumisel Narvas oli üle 1000 inimese saalis, maadevahetuse kohtuasjast rääkinud poliitikakool tõi samuti saali täis. Mustpeade maja toetuseks on kogutud juba 64 000 allkirja," rääkis Savisaar, "mulle tundub, et rahvas hakkab liikuma. Tallinn liigub ja nüüd hakkab ka Eestimaa liikuma. Arstide ja õpetajate aktsioonid on alles esimene samm selles suunas." "Me oleme selges vastasseisus valitsusparteidega. Nemad tahavad teha Tallinnaga seda, mida nad on teinud Eestiga, meie vastupidi tahame Eestiga teha sama, mida oleme teinud Tallinnaga. Nemad kaotavad bussiliinid, meie teeme tasuta ühistranspordi; meie remondime koole, nemad panevad koolid kinni; meie maksame eakatele täiendavat pensionilisa, nemad ei too enam isegi pensione tasuta koju," tuletas Savisaar meelde. Keskerakonna esimees analüüsis ka majanduspoliitilisi suhteid Venemaaga. "Ansipi valitsus on vastu majandussuhete arendamisele Venemaaga, samal ajal on aga ise üle võtnud Venemaal kehtiva maksusüsteemi. Meie ütleme lahti sellest maksusüsteemist, aga kindlasti tahame arendada naabritega majandussuhteid. Astmelise tulumaksu tingimustes." Savisaar tuletas meelde oma viimast läbisõitu õhtusest Ida-Virumaast ja küsis: "Mis te arvate kui palju aknaid on maakohtades veel õhtuti valged? Maa on tühjaks jooksnud ja see on toimunud ühe-kahe viimase valimisperioodi jooksul. See ei pea nii olema. Valitsusparteide jaoks on inimeste äraminek lahendus, meie jaoks on aga iga pime aken probleem." Savisaar käsitles veel õpetajate ja meditsiinitöötajate palganõudmisi ning kinnitas, et Keskerakond toetab neid ja astub välja ka omapoolsete aktsioonidega. Veel rääkis Keskerakonna esimees Peterburi visiidil nähtust ning Tallinna ja Peterburi heast koostööst.

29.09.12 Keskerakonna volikogu koguneb Ida-Virumaal

Sulge

Täna kell 11.00 koguneb Ida-Virumaal Illuka vallas Illuka põhikoolis Keskerakonna volikogu oma korralisele istungile. Volikogul arutatakse muude küsimuste hulgas peatselt algava arstide streigi ning põllumajanduse otsetoetuste olukorra üle. Volikogu on Keskerakonna esindusorgan, kes töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal.

27.09.12 Simson riigieelarvest: spetsialistid on endiselt vähe väärtustatud

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas riigieelarvet kommenteerides, et see ei lahenda Eesti probleeme ja paljud olulised spetsialistid on endiselt häbiväärselt vähe väärtustatud. "Riigitöötajate järgmise aasta palgatõus katab napilt prognoositava hinnatõusu. Seega suudetakse säilitada ostujõud, kuid sisuliselt palgad ei kasva," rääkis Simson, "väga paljude riigile oluliste sektorite spetsialistid on häbiväärselt vähe väärtustatud. Õpetajate palgatõusuks tuleb raha "sisemiste ressursside ümbertõstmise teel". Maakeeli öeldes võetakse õpetajatelt ära lisatasud ja klassijuhatajatasud ning elimineeritakse koolituskulud. See aga ei ole kindlasti see, mida õpetajad soovisid. Miskipärast ei pea praegune valitsuskoalitsioon investeeringuks raha paigutamist inimesse, vaid ainult betooni. Isegi iPad üksinda ei õpeta lapsi, vaid seda teeb õpetaja, kes seisab tahvli ees." Simson märkis, et alati ei olegi küsimus niivõrd palganumbris vaid suhtumises. "1. oktoobril alustavad Eesti tervishoiutöötajad streiki eesmärgiga parandada tervishoiusüsteemi olukorda. Streikima sundis neid asjaolu, et sotsiaalminister on seisukohal, et tema palgaläbirääkimisi ei pea pidama." "Mööda ei saa vaadata ka järgmise aasta alguses Eesti inimesi tabavast elektrihinna tõusust - arvele lisandub umbes 20%," nentis Simson, "valitsus laiutab sealjuures vaid käsi, kuigi saab kontrollida peaaegu 2/3 inimeste elektriarvest. Ärme unusta, et elekter ei kalline üksnes kodutarbijatele, vaid ka väikeettevõtjatele. See tähendab, et kallinevad ka paljud tooted ja teenused." "Väikesest eelarve defitsiidist ning ESM-is suure hurraaga osalemisest saavad kasu peaminister ning rahandusminister läbi Euroopa kolleegide tunnustuse ja heakskiidu, kuid peaksime proovime teha sel aastal üle pika aja niimoodi, et kasu saaks ka kogu Eesti rahvas," lõpetas Simson.

25.09.12 Simson: IRL on rikkunud valijaga sõlmitud lepingut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nendib, et täna avalikustatud Eesti Energia uued paketid ja hinnakirjad annavad selgelt mõista, et IRL pole kodukulude ohjamisega hakkama saanud. "Napp poolteist aastat tagasi postitas IRL tuhandetele valijatele koju "lepingu valijaga", kus toetuse eest lubati alandada kodukulusid. Tegelikkuses on kodukulude kasv olnud inflatsiooni mootoriks ja valitsuspartei ei tee midagi selle ohjamiseks," rõhutas Simson. "Olukorras, kus 2/3 kogu elektrihinnast on Vabariigi Valitsuse kontrolli all, on häbiväärne käsi laiutada ja öelda, et me ei saa midagi teha. Kui midagi teha ei taheta, siis pole mõtet valitsema trügida," ütles Simson, "9. oktoobril on Riigikogu saalis Keskerakonna eelnõu, mis jõustumisel langetaks elektriaktsiisi. Kui komisjonis hääletasid Reformierakond ja IRL selle vastu, siis uute hindade taustal oleks neil mõistlik oma suhtumist muuta." "Kui suletud turul on täna elektri põhitariif koos käibemaksuga 3,78 eurosenti, siis fikseeritud paketi puhul 6-kuuks on see 5,98 eurosenti. See tähendab põhitariifi tõusu 58%. Lisame siia juurde täna Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud võrgutasude hinnatõusu 13,3% ja on ilmselge, et mingisugust kodukulude langetamist pole toimunud ega hakkagi selle valitsuse ajal toimuma," on Simson pahane.

25.09.12 Leon Glikman: inimesi jääb seaduste hammasrataste vahele

Sulge

Täna Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul esinenud vandeadvokaat Leon Glikman nentis, et kahjuks leidub liiga palju neid juhtumeid, kus korralikud inimesed jäävad seaduste hammasrataste vahele ning suurimaks probleemiks on kohtueelne inkvisitsiooniline menetlus. "Vaatamata Eesti väiksusele ja sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus võtab menetlusse väga väikese osa asju, on ilmne, et Eesti suhtes on korduvalt tuvastanud põhiõiguste rikkumisi. Siinkohal on just küsimus selles, et osa seadustest ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile vastavad," rääkis Glikman. Glikman rõhutas, et Eesti õigussüsteemi suurimaks õnnetuseks on inkvisitsiooniline kohtueelne uurimine. "Õiguslikult vildakale inkvisitsioonilisele kohtueelsele menetlusele järgnev kohtumenetlus loob üksnes võistleva menetluse illusiooni. Mulle on täiesti arusaamatu, miks võeti inkvisitsiooniline uurimine üle Nõukogude ajast." "Kindlasti pean ülimalt oluliseks, et seadusandja kehtestaks kohtueelse menetluse tähtajad. Praegu võidakse ükskõik millist kriminaalasja menetleda ükskõik kui kaua, inimest ruineeritakse rängalt ja tema saatus jääb kauaks ebakindlaks," lisas Glikman. "Samuti vajame vahistust reguleerivate seaduste muudatusi ning seadusemuudatust, mis võimaldaks kohtul ilmselgelt põhjendamatu kriminaalasja lõpetada." Vandeadvokaat Leon Glikman viitas veel Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonile ning märkis, et Eestis jälitustegevust sätestavad normid on sellega olulises vastuolus.

25.09.12 Klandorf: riigis lokkab üleüldine hirm õiguskaitseorganite ees

Sulge

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf rõhutas Riigikogus tänasel oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul, et inimesed tunnevad ennast hirmunult, sest üha rohkem võib riigi jõuametkondade tegevuses märgata ebademokraatlike ilminguid. "20 aastat tagasi vastu võetud põhiseadus oli tolle aja kohta üks demokraatlikumaid, kuid aastate möödudes muutuvad poliitikute tõlgendused sellest üha ebademokraatlikumaks," rääkis Klandorf, "meie kriminaalmenetlus ei tunnista tähtaegasid ning nende puudumine on viinud selleni, et menetleja saab ükskõik kui kaua isiku tegevust uurida, tema eraellu ja muusse elutegevusse sekkuda. Kehtiv seadusandlus annab õiguskaitseorganitele võimaluse praktiliselt lõputuks varjatud kohtueelseks menetluseks." Klandorf rõhutas, et tihti esineb kohtutoimikutes ülekuulamisprotokolle, mis on sõna-sõnalt sarnased. "Mis selliseid vigaseid menetlusi tingib ja kes peab menetluse eest vastutama, kas mitte prokurör? Meie riigi juhtivad kohtunikud on arvanud, et lollus või lohakus, aga kindlasti ka vastutuse puudumine. Avaliku teenistuse seadus võimaldab kahju tekitanud ametnikult selle välja nõuda, kuid pole kuulnud, et keegi oleks pidanud vastutama nende kõmuliste protsesside eest, mis on kohtus lõppenud täieliku õigeksmõistmisega." "Mulle teeb muret veel üks menetlustoiming, millest on viimasel ajal palju juttu olnud. See on läbiotsimise temaatika, mis tõusis päevakorda pärast Keskerakonna kontori totaalset läbiotsimist kaitsepolitsei ametnike poolt. Selle läbiotsimise disproportsionaalsusele viitas avalikult ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste," märkis Kalle Klandorf Riigikogu saalile. Klandorf tõi esile, et küsimusi tekitab õiguskaitseorganite informatsiooni jõudmine meediasse. "Kas kogu info, mis ei ole seotud eeluurimisega ning pole vajalik selle läbiviimiseks jääb ikka uurimisasutuste seinte vahele ja on kaitstud sõnumisaladusega? Erinevad lekked ajakirjandusse ei tekita minus kindlustunnet ja seoses sellega on prokuratuur võtnud enesele erakordse vastutuse. Täna jutuks olevates küsimustes manipuleerivad meedia arvamusega jõud, kes ei oska või taha oma tööd ise tulemuslikult teha. Kontekstitut informatsiooni avalikuks tehes kahjustavad need jõud riigi toimimist ning seavad kahtluse alla meie õigussüsteemi toimimise." "Paljud õigusteadlased on väljendanud ka rahulolematust kriminaalmenetluse seadustiku veebruarikuus jõustunud seadusparandustega, nagu näiteks jälitustegevuse seadus. Ilmselt põhjusel, et viimastel aastatel on uurimisorganid väga selgelt laiendanud oma jälitustegevust ning üsna lihtsaks on läinud ka kohtunikelt jälitustegevuse loa saamine," nentis Klandorf, "loomulikult peab sellise ohjeldamatu tegevuse saama kuidagi tsiviilkontrolli alla. Järelvalvet teostab Riigikogu vastav komisjon, kuid kahjuks peab nentima, et see komisjon lihtsalt ei jõua kontrollida, sest jälitustoimingute hulk on lihtsalt nii massiliselt kasvanud." "2010. aastal esitati Riigikogusse eelnõu, nn "prokuratuuri üle tsiviilkontrolli taastamise eelnõu". Selle peale teatas aga riigi peaprokurör Norman Aas, et seda vaja ei ole, sest prokuratuuris on kõik korras ja kontrolli all. Kui me tsiviilkontrolliga kohe tegelema ei hakka võib hiljem juba hilja olla ja siit on üks samm diktatuurini," märkis Klandorf.

25.09.12 Simson: ühiskondlikud suhted on ülekriminaliseeritud

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas Riigikogus tänasel oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul, et pea pool miljonit karistusregistrisse kantud kodanikku viitavad Eestis ühiskondlike suhete ülekriminaliseeritusele. "Mõistlikult pole vastuvõetav, et oleme kuritegelik rahvas. Viga tundub olevat muus, näiteks selles, et õiguse rakendamine on muutumas konveierlikuks. Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik Rait Maruste on väljendanud muret, et kokkuleppemenetluste liigne ülekaalukus on viinud õigusemõistmise kohtusaalist tegelikult prokuratuuri ja sisuline õigusemõistmine toimub sealsetes kabinettides," rääkis Simson. Simson rõhutas, et Eesti kohtueelne menetlus ei põhine europiidsel poolte võrdsusel ja võistlevusel, vaid eelmisest ajast pärit nn. inkvisitsioonisel uurimisel, kus õigust mõistetakse kohtueelses staadiumis uurija kabinetis. "Meie põhiseaduse kohaselt peab iga sõnumisaladuse riivele eelnema kohtu luba, kuid Eesti seadused võimaldavad paraku teatavatel juhtudel seda ka kohtu loata. Tõendite kogumine jälitustegevusega peaks ka kehtiva seaduse alusel olema erandlik, praktikas on erandlik aga see, kui seda mugavat tõendite kogumise viisi ei kasutataks. Selliseid tähelepanekuid võib tuua palju. Tegemist on tendentsiga, kus riik liigub hiilivalt isiku põhiõiguste piiramise poole ja me lepime sellega kui paratamatusega. Nii aga võõranduvad inimesed riigist," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees. "Pole kahtlust, et kodanike massiivne varjatud jälgimine viitab politseiriigile. Statistika kohaselt on rahuldatud kohtute poolt viimastel aastatel ca 97-98% taotlustest pealtkuulamiseks, mis näitab selle protseduuri samatasemelist sisukust, nagu saaksime valimiste hindamisel NSVL-s valimistulemuste põhjal," ütles Kadri Simson. "Korrigeerimist vajaks regulatsioon kohtunike julgeolekukontrolli osas, mida praegu teostab KAPO, kes on ka ise samaaegselt kriminaalasjade menetleja ja ka pool kohtuvaidlustes. Muutmist ja vastavusse viimist Euroopa kohtu praktikaga vajaks meie Riigivastutuse seadus, sest hetkel on riigi vastutuse alused on ebamõistlikult piiratud, samuti peab viima Eesti seadused ja kohtupraktika vastavaks vähemalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni miinimumstandarditele," tõi Keskerakonna fraktsiooni esimees näiteid muutmist vajavast seadusandlusest. "Kujunenud olukorras võiks Eesti tõsiselt kaaluda ka vandekohtu institutsiooni loomist. Meie riigi ja ühiskonna areng on küps sellise põhimõttelise otsuse vastuvõtmiseks," lõpetas Simson.

24.09.12 Välisministrilt küsitakse Gruusia vägivalla kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise välisminister Urmas Paetile saamaks hinnangut Gruusias ilmsiks tulnud vangide piinamise juhtumile. "18. septembril avalikustas Gruusia kohalik opositsiooniline telekanal võika video, kus vangivalvurid peksavad alasti kistud vange ja vägistavad neid kumminuiadega," rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa, "video lekkis endise vangivalvuri kaudu, kelle sõnul piinati vange kogunisti siseministeeriumi käsul." Eesmaa rõhutas, et üks õigusriigi esimesi tunnuseid on inimõiguste väärtustamine. "Vangide alandamine nii võikal viisil riigis, kus Eesti on olnud nn "vanema venna" rollis, on väga häbiväärne ning alandav." "Nii president Ilves kui ka endine kaitseminister Mart Laar on korduvalt tunnustanud riigi arenguid ja rõhutanud, et Eesti toetab Gruusiat," märkis Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, "praegu on aga ilmnenud kohutav juhtum, kus üks õigusriigi alustalasid, inimõiguste austamine, on puudulik." Paetilt soovitakse vastust järgmistele küsimustele: millise hinnangu annaksite Teie inimõiguste tunnustamisele Gruusias? Mil viisil peaks Eesti antud sündmuse taustal käituma? Missugust nõu annate Gruusia kodanikele kujunenud olukorras?

21.09.12 Reps: Raidi öeldule pole õigustust

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps mõistab hukka Riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi öeldu Yana Toomile. "Sellisel väljaütlemisel pole õigustust mitte kellegi puhul, olenemata sellest, mis ametit sa pead," rõhutas Reps, "olen varemgi öelnud, et vägivalda õhutav väljaütlemine on ülimalt ohtlik. Kohutavate tagajärgedega massivägivalla, eriti just tulistamise juhtumite näiteid on Põhjamaadest võtta." Reps märkis, et demokraatia ja vägivalla sidumine on läbimõtlematu ning rumal. "Ilmselt tuleb aga kahetsus alles siis kui keegi tänaval hakkab inimesi tulistama ning väitma, et toob seeläbi Eestisse demokraatiat. Ma olen kindel, et keegi meist ei taha midagi sellist näha ega kogeda." "Kui Yana Toom ei kavatse kolleegi öeldu suhtes pretensioone esitada, siis mina ootan küll sellise avalduse hukkamõistmist nii Riigikogu esimehelt kui ka presidendilt," lõpetas Reps.

21.09.12 Vassiljev: tervishoiusüsteem vajab ümberkorraldamist

Sulge

Haigekassa nõukogu liige doktor Viktor Vassiljev rõhutab, et vaatamata Haigekassa nõukogu tänasele otsusele tervishoiutöötajate palgatõusuks, ei ole tervishoiu rahastamine jätkusuutlik ja vajab ümberkorraldusi. "Olemasoleva tervishoiusüsteemi rahastamine ei ole jätkusuutlik," märkis Vassiljev, "meil on valida kaks teed, kas vähendame teenuste kättesaadavust või laseme haigekassa veel rohkem miinusesse. Nõus ei saa olla aga kummagi variandiga, sest see oleks suur löök elanikkonnale." "Praegusel kujul saavad tervishoiutöötajad 5% palgatõusu, mis on solidaarne üldise avaliku sektori palgatõusuga ja peaks katma elukalliduse kasvu. See aga ei lahenda sisulisi probleeme tervishoius, sest ümber korraldamist vajab kogu süsteem," sõnas Vassiljev. Vassiljev rõhutas, et perearstid ühinevad streigiga, et neile võimaldataks patsientide paremaks ja kiiremaks teenindamiseks teine pereõde. "Me peame aru saama, et arstide streigi peamiseks põhjuseks on juhtida tähelepanu just sellele, et tänane tervishoiusüsteem on ebaefektiivne ja vajab olemuslikku muutust. Arstid tunnevad siirast muret Eesti tervishoiusüsteemi tuleviku pärast."

19.09.12 Vaher peab aru andma sisejulgeoleku taandarengust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna Ken-Marti Vaherile arupärimise saamaks selgitust, mis on toimumas Eesti siseturvalisusega ja Eesti politseiga. "Ajal, mil Siseministeerium tegeleb Sisekaitseakadeemia kolimisega tõdevad politseiametnikud, et peamiselt ressursside puudumise tõttu on vähenenud kogukonnapõhine politseitöö, viidatud on ka tõsistele puudustele juhtimises," selgitas arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "sama valusa hinnangu on andnud mitmed ajakirjanikud viidates fundamentaalsetele puudustele sisejulgeoleku tagamisel ning kritiseerinud politsei tänast juhtimist." Toobal tõi näiteks Maalehe elulise loo, mis kirjeldas Türi elanike hirmu "pätikampade" ees, kus kohalikud kardavad väljas liikuda ning veelgi enam, politseile ei julgeta avaldusigi kirjutada. "Lisaks on oluliselt sagenenud vägivald ka politseiametnike vastu." "Paratamatult tõstatab see küsimuse, mis on toimumas Eesti siseturvalisusega ja Eesti politseiga - kas selles valdkonnas on toimunud taandareng?" märkis Toobal. Siseminister peab vastama järgmistele küsimustele: milline on tegevuskava, et politseinike vastu suunatud vägivald saaks karmimalt karistatud ning politsei autoriteet ja avalik kord oleksid tagatud ka väikestes maakohtades? Miks Siseministeerium eelistab politsei ja päästevaldkonna palgatõusu asemel Sisekaitseakadeemia kolimisele kulutada 100 miljonit eurot? Kas vastab tõele väide, et Ida-Virumaal on algatatud detailplaneering Sisekaitseakadeemia kompleksi ehituseks ning kuidas kommenteerite väiteid, et Siseministeerium plaanib vahetada Sisekaitseakadeemia kasutuses Tallinnas Pirital, Harjumaal Murastes ja Pärnumaal Paikusel oleva maa Ida-Virumaal asuva maa vastu?

18.09.12 Toobal: komisjon lasi liiva e-valimiste töörühma töö

Sulge

Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal nendib, et komisjoni tänane otsus alustada e-valimiste verifitseerimisega alles 2015. aastal laseb liiva kogu töörühma senise töö. "E-valimiste töörühm moodustati just selleks, et muuta e-hääletus võimalikult turvaliseks ning sarnaseks pabersedeliga hääletamisele," selgitas Toobal, "mitmed IT-spetsialistid, kellega töörühm analüüsi käigus kohtus, rõhutasid kohest vajadust verifitseerimise - hääle tagantjärele tuvastamise kontrolli - järele, kinnitades, sest vastasel juhul on see hääletusviis ebaturvaline ja seda kasutada ei tohiks." Toobali sõnul oli hääle andmise tuvastamise kontrolli võimalus peamine punkt, mis muutnuks e-valimisi oluliselt. "Selle süsteemi sisse viimisega venitamine tähendab seda, et järgmise aasta kohalikel valimistel ei tea inimesed e-häält andes endiselt, kas see jõudis adressaadini just sellisena nagu valija soovis. Sama lugu on ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega." "Möödunud aastal Eesti valimiste osas valminud OSCE/OHDIR raport käsitles põhjalikult e-hääletuse probleemkohti ja soovitas neile kiired lahendused leida. Olen nördinud, et vaatamata vajadusele ja võimekusele venitatakse e-hääletuse turvalisemaks muutmisega. Seni, kuni ei ole e-valimistel võimalik hääle kohalejõudmist just sellisena nagu valija selle andis, kontrollida, ei tohi e-hääletust mitte mingil juhul kasutada," lõpetas Toobal.

17.09.12 Arupärimine keskkonnaministrile koksimäe põlengust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise keskkonnaministrile Keit Pentus-Rosimannusele Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengust ja selle mõjust inimeste tervisele. "Geoloog Erik Puura hinnangul torkab piirkonna välisõhu seire aruandest silma arvukalt vesiniksulfiidi piirnormi ületamisi, millel on võimalik negatiivne mõju inimeste tervisele," selgitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Valeri Korb. "Kevadel ilmnesid esimesed märgid, et Kohtla-Järve poolkoksimäe sisemus põleb ning suveks levis juba tugev väävlihais ja -toss," märkis Korb, "sellele vaatamata ei teavitanud Keskkonnaministeerium avalikkust põlengust, sest väidetavalt olid kõik õhukvaliteedi näitajad normis." Korbi sõnul on mäe seisund juba niivõrd ebastabiilne, et ehitusfirmad ei julge varinguid kartes enam sinna tehnikat peale saata. "Seoses tekkinud olukorraga küsimegi keskkonnaministrilt, millised on plaanid põlengu kustutamiseks." Lisaks peab Keit Pentus-Rosimannus vastama järgmistele küsimustele: miks ei teavitanud Keskkonnaministeerium elanikke koheselt poolkoksimäe põlengust? Miks ei teavitanud Keskkonnaministeerium elanikke koheselt poolkoksimäe põlengust? Kuidas hakatakse pärast tööde lõpetamist jälgima poolkoksiprügila seisundit?

14.09.12 Vassiljev toetab sotsiaalminister Pevkurit

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev toetab sotsiaalministri Hanno Pevkuri plaani taotleda 2013. aasta riigieelarves ligi 8 miljonit eurot tervishoiuteenuste osutajate hoonete kulumi katmiseks. "Seadus ütleb, et tervishoiuteenuste osutajate hoonete kulum tuleb katta riigi-, aga mitte Haigekassa eelarvest," selgitas Vassiljev, "viimased kolm aastat pole seda aga rahapuudusele viidates tehtud ning vastava märkuse on teinud ka õiguskantsler." "Selle rea lisamine järgmise aasta eelarvesse on ülioluline, sest nii suudavad haiglad katta Euroopa Liidu toetuste omaosaluse osa," märkis Vassiljev, "vastasel korral võib tekkida selle maksmisega raskuseid ning siis järgnevad juba suuremad sanktsioonid." "Samuti võib seda käsitleda kui kaheksat miljonit, mida suunata tervishoiusüsteemi parendamisse, kas või näiteks palgatõusuks," lisas Vassiljev. Vassiljevi sõnul on Pevkuri initsiatiiv kiiduväärt ning ta loodab, et teisedki ministrid asuvad toetavale seisukohale. "Tegemist on seaduses ette nähtud kuludega, seega peab Vabariigi Valitsus kindlasti sellega riigieelarve koostamisel arvestama."

14.09.12 Keskerakonna ja Midfieldi finantssuhted on korrektsed

Sulge

Riigiprokuratuur teatas täna, et Keskerakonna ja Midfieldi finantssuhetes ei ole rikkumisi ning kriminaalmenetluse algatamiseks pole alust. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) avalduse alusel tehtud prokuratuuri analüüs näitas, et erakonna kasutusse ei ole antud täiendavaid varasid ega erakonda vabastatud mingisugustest kohustustest, täpselt nii nagu peasekretär Priit Toobal oma selgitustes komisjonile teatas. "Prokuratuur leidis, et Keskerakonna ja Midfieldi vaheline kokkulepe pööras võlasuhte tõendamiskoormuse Keskerakonna kahjuks ning sellega ei loovutatud erakonnale ühtegi hüve - vaid vastupidi, sellega lisandus täiendav nõudeõigus Keskerakonna vastu," selgitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "see tähendab, et võlgnevust ei saa käsitleda laenu ega annetusena, vaid tegemist on tasumata arvetega." Toobal rõhutas, et ERJK loodi analüüsimaks erakondade rahaasju, mitte selleks, et koormata prokuratuuri põhjendamatute poliitiliste avaldustega. "Keskerakond ei ole kordagi salanud võlgnevust OÜ Midfieldi ees ja on seda korduvalt ka komisjonile selgitanud. Nüüd on selge, et komisjoni püüd leida antud asjas midagi kriminaalset, kukkus läbi." "Arvestades prokuratuuri ja komisjoni kirjavahetuse salastamist ning Keskerakonna, Priit Toobali ja komisjoni liikme Siret Kotka avalikku mustamist, leian et Ardo Ojasalu pole saanud oma tööga hakkama ning tõstatan küsimuse tema pädevusest," ütles Toobal.

11.09.12 Simson: nelja minutiline istung on valitsuserakondade tööpraak

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson juhib tähelepanu, et Riigikogu päevakorrad võiksid olla palju sisulisemad kui valitsuserakonnad arutaksid opositsiooni eelnõusid, mis on lõpetanud esimese lugemise ning sahtlisse pandud. "Keskerakond on esitanud mitmeid eelnõusid, millele koalitsiooniparteid ei julge vastu hääletada," selgitas Simson, "rahva pahameelt kartes lõpetatakse esimene lugemine ning jäetakse mulje, et asjaga tegeletakse." "Hetkel on teisele lugemisele saatmist ootamas näiteks koolitoidu rahastust suurendav eelnõu, spordi erisoodustusmaksu käsitlev eelnõu, malevlaste sotsiaalmaksust vabastamise eelnõu, alkoholireklaami keelav eelnõu," loetles Simson Keskerakonna algatusi. "Aimates, et Riigikogu päevakord jääb septembri alguses hõredaks pakkusime juba suvel omapoolset abi. Saatsime sotsiaalkomisjoni esimehele Margus Tsahknale ja kultuurikomisjoni esimehele Urmas Klaasile kirja ettepanekuga jätkata suure saali arutelusid pikaks ajaks sahtlisse jäetud eelnõude üle," märkis Simson. Simsoni sõnul ei oleks Riigikogu tänane istung pidanud kestma vaid 4 minutit kui sotsiaalkomisjoni esimees Tsahkna ja kultuurikomisjoni esimees Klaas oleks meeldetuletustele reageerinud ja lõpetanud lastetoetuste ning koolitoidu teemaliste arutelude pidurdamise.

11.09.12 Siret Kotka: Ojasalu peab salakirjavahetust prokuratuuriga

Sulge

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige Siret Kotka avaldas täna protesti seoses komisjoni esimehe Ardo Ojasalu tegutsemisega komisjoni selja taga. Ardo Ojasalu saatis komisjoni nimel prokuratuurile kaebuse, mida ta keeldub avaldamast komisjoni liikmetele. Ojasalu, kes esindab komisjonis Sotsiaaldemokraatlikku erakonda, on sellega rikkunud erikomisjoni töökorda. Tema käitumisest jääb mulje, nagu oleks prokuratuur temalt niisuguse kirja tellinud ning osa opositsioonist Ardo Ojasalu näol täidab varmalt jõuametkonna poliitiliselt motiveeritud soovi. "Poliitika läbipaistvuse suurendamiseks loodud erikomisjoni selline juhtimine tumestab erakondade rahaasju veelgi," ütles Siret Kotka. Ta avaldas arvamust, et erikomisjoni juhtimine on vaja üle vaadata ja tõstatas küsimuse Ojasalu sobivusest sellesse ametisse. Kotka nõuab võimalust tutvuda komisjoni esimehe kogu ametiaalase kirjavahetusega ning teha seda mõlemasuunaliselt - nii komisjoni esimehele tulevate kui ka tema poolt välja saadetavate ametikirjade suhtes. Kotka sõnul on ennekuulmatu, et normaalse tööõhkkonna loomise asemel ähvardab komisjoni esimees komisjoni liikmeid juba ka politseiga. "Komisjoni liikmena ei jää minul sellises olukorras muud võimalust kui pöörduda avalikkuse poole. Ojasalu küll teoreetiliselt tunnistab, et mul on õigus kirjavahetusega tutvuda, aga jätkab tegelikult takistuste tegemist," ütles Siret Kotka.

11.09.12 Keskerakond: kolmikute sünni korral 10 000 eurot toetust

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule seaduseelnõu, mis jõustumisel kehtestab kolmikute ja enamate mitmike sünni korral 10 000 euro suuruse riikliku sünnitoetuse ja võimaldab vanemahüvitist ning lapsehoolduspuhkust mõlemale vanemale. "Kolmikute sünd on Eestis erakordne sündmus, mis toob aga perele kaasa ka väga suured majanduslikud väljaminekud," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "erinevalt teistest Euroopa riikidest puudub Eestis igasugune riigipoolne toetus kolmikutele." Repsi sõnul on kolmikuid kasvatavad perekonnad esitanud Riigikogule omapoolsed ettepanekud olukorra parendamiseks. "Arvestasime nende pöördumisega - Keskerakonna eelnõu näeb ette kolmikute sünni korral 10 000 euro suuruse toetuse ning võimaldab vanemahüvitise, lapsehoolduspuhkuse ja lapsehooldustasu nii emale kui ka isale." "Mitmike sünni puhul ei ole loodud erimeetmeid, mistõttu on tekkinud olukord, kus kolmikute perede toetamine on jäetud omavalitsuste hooleks, kelle võimekus ja rahakott on erinevad," märkis Reps. "Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu parendaks kolmikutega perekondade olukorda ning toetaks seeläbi laste täisväärtuslikku arengut kuni täisealiseks saamiseni." Keskerakonna fraktsiooni esitatav eelnõu muudab riiklike peretoetuste, töölepingu- ja vanemahüvitise seadust ning on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2013. Seaduse jõustumisel on maksimaalne kulu riigieelarvele esimesel aastal 158 405 eurot ning igal järgneval aastal 212 607 eurot. 2009. aastal sündis Eestis 2, 2010. aastal 4 ja 2011. aastal 5 komplekti kolmikuid.

01.09.12 Mailis Repsi tervitus

Sulge

Head õpilased ja õpetajad, lapsevanemad ja vanavanemad! Usun, et esimene koolipäev on kõigil meeles piduliku ja rõõmsana. Tegemist on uue aasta algusega, kus saab astuda värskelt värvitud koolimajja triigitud pluusi ja läikivate, võib olla ehk veidi sissekandmata kingadega, käes lillekimp õpetajale ja süda ärevusest pekslemas. Sel aastal läheb päris esimest korda kooli üle 13 500 õpilase. Soovin selle piduliku päeva puhul õpilastele edu ja kannatlikku meelt. Õppimisest peaks aga ka aega üle jääma, et tegeleda hobidega olla ühiskondlikult aktiivne ja hoida elus kodukandi kultuuri. Õpetajatele soovin tugevat tervist nende raskes töös. Mul on hea meel, et sel aastal on olnud õpetajate tööst ja palgast rohkem juttu kui kunagi varem. Kutsun üles lapsevanemaid olema aktiivsed, et tugevdada sidet kooli ja kodu vahel. Jagage ühiselt rõõme ja muresid, et lapsed saaksid parema hariduse. Ilusat teadmistepäeva kõigile! Mailis Reps Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige haridusminister 2002-2003 ja 2005-2007

31.08.12 Kadri Simson: ESM käib Eestile üle jõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas ESM-i arutelul, et selle põhiprobleemiks on Eesti ebaproportsionaalselt suur osalus. "Meie osalus on üle 1,3 miljardi euro, mis tähendab igale Eesti elanikule praktiliselt 1000 euro suurust kohustust," rääkis Simson, "täna poolthääle andvad saadikud võtavad Eesti riigile pikaajalised kohustused, millega peavad arvestama ka kõik järgmised valitsused. Samuti peavad poolt hääletajad oskama vastata küsimusele, kust see raha võetakse. Seda vastust ei ole me aga siiani kuulnud." "ESM ei ole finantsinvesteering, nagu seda üritatakse näidata. Sisuliselt on tegemist ikkagi kroonilistele SMS-laenu võlglastele raha juurde andmisega, kes lubavad ennast muuta ja parandada, kuid täpselt nii kaua kuniks raha on käes," rõhutas Simson. Simsoni sõnul ei tohi riik võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvelt. "Tulenevalt kõigist kaalutlustest ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ESMi ratifitseerimist," lõpetas Simson.

30.08.12 Ratas: Maastrichti kriteeriume täites ei oleks euroala täna sellises kriisis

Sulge

Jüri Ratas esines Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu teisel lugemisel kõnega, milles ta rõhutas, et riik ei tohi endale võtta üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. "Inimestele jääb arusaamatuks, miks Eesti toetab endast oluliselt rikkamaid riike, kuigi väga paljud rahvale antud lubadused on meil jäänud kriisiaastatel täitmata. Näiteks on miinimumpalk viimase nelja aasta jooksul suurenenud vaid 12 eurot ning hinnatõus on olnud selgelt kiirem kui keskmise palga tõus," lausus Ratas. "Antud eelnõu vastuvõtmisel saab Eesti endale 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse, millest 148,8 miljonit eurot läheb käiku sissemakstava kapitalina. Me võime siin arutada, kui suur on tõenäosus, et see kohustus pöördub täies ulatuses täitmisele meie vastu, kuid Eestil tuleb igal juhul arvestada kõige halvema stsenaariumiga ehk garantii täitmisele pöördumisega," lisas Ratas. "Seega on endiselt puudu vastus küsimusele, kelle või mille arvelt see raha võetakse." "Eestis on kummaline olukord, kus ESMi kõige suuremad toetajad on liberaalse turumajanduse pooldajad, kes peaksid uskuma, et turg ise lahendab kõik probleemid ning riikide sekkumine sellises olukorras on vale," märkis Jüri Ratas. Jüri Ratas kordas oma seisukohta, et Maastrichti kriteeriumeid peab riik täitma ka pärast euroalaga liitumist. "Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriume täites ei oleks eurotsoonis kindlasti täna sellist kriisi ja ka valestimõistmist." "Positiivne on, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus on tänaseks teiseks lugemiseks oluliselt muutunud. Keskerakonna fraktsioon saavutas koostöös rahanduskomisjoni esimehe ning IRLi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga selle, et ESMis osalemisega ei riku valitsuskoalitsioon Eesti Vabariigi Põhiseadust, meie riigi alustala," lisas Jüri Ratas. "Küll aga ei ole muutunud Keskerakonna fraktsiooni seisukoht ESMi asutamislepingu sisu osas. Leiame jätkuvalt, et tuhat eurot kohustust iga Eestis elava inimese kohta on koorem, mida Eesti ei peaks endale võtma. Nii nagu eraisik ei tohiks endale võtta ülejõu käivaid kohustusi, ei tohi ka riik võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvelt," lõpetas Ratas.

30.08.12 Keskerakond tunnustab Rimi algatust energiajookide müügi piiramisel

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ütles, et Keskerakond tunnustab Rimi algatust mitte müüa energiajooke alla 16. aastastele. Reps tuletas meelde, et Keskerakonna fraktsioon tegi Vabariigi Valitsusele juunikuus ettepaneku töötada välja tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks. "Keskerakonna ettepanek valitsusele rõhutas, et energiajookide probleem on ühiskonnas muutumas üha teravamaks ning vajame tegevuskava, kuidas tõsta laste ja noorukite selle teemalist terviseteadlikkust," rääkis Reps, "samuti leiab Keskerakond, et vajame seadusandlust, mille abil energiajookide müüki piirata." Reps märkis, et paljude laste jaoks on see toode asendamas juba limonaadi või vee joomist. "Samas peavad paljud eksperdid, nende hulgas lastearstid, energiajooke lastele ja noorte närvisüsteemile lausa ohtlikuks. Nelja lapse emana teeb mind see teema äärmiselt murelikuks." "Näiteks Norras võib energiajooke müüa vaid apteekides ning lastele täiesti keelatud on see Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis. Seni on koostatud vaid soovitusi energiajookide müümiseks, kuid Rimi otsus näitab, et ühiskond on valmis karmimaks regulatsiooniks. Eriti oluline on piirata energiajookide kättesaadavus just koolides, spordihallides ja mujal, kus käib läbi palju lapsi," lisas Reps. "Kutsume üles ka teisi kauplusi Rimi algatusega liituma ning loodame, et valitsus asub tegutsema vastava seaduse välja töötamiseks," lõpetas Reps. Keskerakonna fraktsioon esitas Riigikogule 7. juunil otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja 2013. aasta 1. juuniks tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks. Täna teatas Rimi, et piirab energiajookide müüki alla 16. aastastele noortele.

30.08.12 Lauri Laasi: kas RMK börsile viimine on seotud ESM-iga?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise keskkonnaministrile Keit Pentus-Rosimannusele soovides hinnangut rahandusministri plaanile viia börsile Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). "Juba juuli lõpus teavitas Eesti Päevaleht avalikust sellest, et riigi nälg dividendide järel tõukab RMK-d börsi poole," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi, "meie põhiline küsimus seisneb selles, kas RMK börsile viimise eesmärgiks on ESM-is osalemiseks vajalike vahendite tagamine." Laasi sõnul vajab RMK lähiaastatel täiendavaid investeeringuid, et mets hukka ei läheks, kuid paraku võtab selle riik dividendidena välja. "Nii ongi teinud rahandusminister ettepaneku viia RMK börsile, sest pole nõus dividendidest loobuma." "Antud lükkega astutakse samm suunas, kus Eesti üks põhilisi loodusvarasid ja riigi rikkusi soovitakse maha müüa peamiselt välisinvestoritele," rõhutas Laasi. Keskkonnaministrilt oodatakse vastuseid veel järgmistele küsimustele: miks ei arvesta riik oma ettevõtete dividendipoliitika kujundamisel ettevõtete investeerimisvajadusi? Mida olete Teie teinud RMK investeerimisvõimaluste parandamiseks? Mida arvate rahandusministri plaanist viia RMK börsile?

24.08.12 Keskerakond tegi Ergmale ettepaneku riiklikult tähtsa küsimuse aruteluks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon saatis Riigikogu esimehele Ene Ergmale taotluse algatada 25. septembril olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal "Arutelu põhiõiguste ja vabaduste riivete üle Eestis ning Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorra analüüs". Arutelul esinevad ettekannetega vandeadvokaat Leon Glikman, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. 28. juunil otsustas Keskerakonna juhatus maadevahetuse kohtuasja poliitilisi järeldusi analüüsides riiklikult tähtsa küsimuse arutelu vajaduse. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 153 on Riigikogu komisjonil või fraktsioonil õigus algatada arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamiseks.

22.08.12 Keskerakond esitas ESM-ile neli muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõule neli muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud tagavad jõustumisel Riigikogu täiskogule täieliku kontroll kõigi ESM-i otsuste osas. Samuti tekib rahandusministril kohustus anda Riigikogu täiskogule ülevaade antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is. "Praegusel kujul võimaldab eelnõu paljud otsused võtta vastu Euroopa Liidu asjade komisjonil (ELAK), kus piisab otsuse vastuvõtmiseks vaid 10 Riigikogu liikme poolthäälest," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Samuti teeb meid murelikuks, et ELAK-i arutelud ei jõua avalikkuseni, sest puuduvad sisulised protokollid. Kummaline lugu juhtus alles mõne aja eest, kus otsuse vastuvõtmist tuli tõestada Keskerakonna fraktsiooni pressiteate abil, kuna komisjonil selle kohta mingit infot protokollis ei olnud." Simson märkis, et seaduseelnõu esimese lugemise arutelu kestis Riigikogu saalis peaaegu viis tundi. "See näitab teema olulisust ning põhimõttelist vajadust selle järele, et rahandusminister annaks aru Eesti osalusest ESM-is." "ESM-iga liitudes võetakse tulevikuks pikaajalisi kohustusi, seetõttu ei saa me sellesse suhtuda kergekäeliselt," rõhutas Simson. Riigikogu rahanduskomisjon vaatab tänasel erakorralisel istungil läbi ESM-i osas laekunud arvamused põhiseaduskomisjonilt, ELAK-lt ja Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ning samuti tähtajaks 21. augustiks laekunud muudatusettepanekud.

16.08.12 Toobal: jälitustegevust tuleb ka tegelikult kontrollima hakata

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal esitas Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnale palve analüüsida, kuidas on teistes Euroopa riikides korraldatud julgeolekuasutuste järelevalve. "Meie lähiajaloo suurim poliitiline kohtuasi, maadevahetuse protsess lõppes kõigi osaliste õigeks mõistmisega ning kohus tuvastas, et jälitustoimingutega rikuti oluliselt süüdistavate põhiõiguseid," selgitas Toobal, "just seepärast tulebki väga tõsiselt küsida - kes kontrollib kontrollijaid?" "Ei ole harvad juhused, kus jälitustegevust teostavad organid astuvad üle tingimustest, mis kehtestab kohtuniku või prokuröri poolt antud luba. Inimeste informeerimine nende pealtkuulamisest ja jälitamisest on pigem erand kui reegel, kuigi seadus seda tegema kohustab," loetles Toobal kontrolli tõhustamise vajaduse põhjuseid. "On selge, et Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ja talle antud õigused ning inimressurss ei ole piisavalt efektiivne tagamaks seda, et õigusorganid ise seadustest üle ei astuks," märkis Toobal. "Just seepärast ongi vajalik vaadelda teiste Euroopa riikide praktikat vastava kontrolli osas ning võimalusel ideid ka Eestis rakendada." "Ka peaminister Ansip on öelnud, et kontrolli uurimisasutuste üle peab tõhustama, andmaks inimestele kindlustunde, et nende sõnumisaladust ei rikuta," lisas Toobal. Veel tuletas Toobal meelde, et Keskerakonna juhatus analüüsis maadevahetuse kohtuasja ning tegi Riigikogu fraktsioonile ülesandeks algatada arutelu põhiõiguste ja vabaduste riivete üle Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.

13.08.12 Kesknoored: valitsuse ükskõiksus viib tudengite mässuni

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe leiab, et valitsuse poolne jätkuv tudengite seisukohtade eiramine uue õppetoetuste süsteemi ja kõrgharidusreformi osas võib viia uute tudengite meeleavaldusteni. "Üliõpilaste seas on rahulolematus hoogu juurde saanud ning mitmel pool arutatakse juba päris kõva häälega meeleavalduste korraldamist," rääkis Riibe, "usun, et kui tuleb ridamisi protestimiitinguid, siis ei jää lihtsalt valitsusel muud üle kui tudengeid kuulda võtta ning oma jäigad seisukohad üle vaadata." "Eesti Üliõpilaskondade Liit on selgelt välja öelnud, et uus õppetoetuste süsteem mitte ei aita tudengeid, vaid põhjustab neile rahalist kahju. Uuele süsteemile on mõtet üle minna vaid siis, kui see on tudengitele kasulik - praeguste plaanide valguses see seda ei ole!" rõhutas Riibe. Riibe sõnul on kesknoored valmis üliõpilaste aktsioonides jõu ja nõuga osalema, et ühiselt võidelda tudengite õiguste eest. Valitsuse ettepanekul on vajaduspõhist toetust õigus taotleda neil, kelle leibkonna ühe liikme sissetulek jääb alla 200 euro ja kes lisatingimusena täidavad ka sada protsenti õppemahust.

08.08.12 Jüri Ratas: ESMiga ei tohi kiirustada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku ESMi puudutav eenõu tagasi lükata, et lahutada selle ratifitseerimine ja siseriiklik rakendamine eraldi eelnõudeks. Jüri Ratas rõhutas oma kõnes, et ESMi näol on tegemist väga olulise küsimusega, millega ei tohi kiirustada, sest suured rahalised kohustused võetakse pikaks tulevikuperioodiks. "Olukorras, kus Eesti riigivõlg on küll ainult 6,6%, kuid meie lastetoetus on 19 eurot kuus, keskmine vanaduspension 318 eurot kuus ja suhtelisuses vaesuses elab viiendik rahvastikust, on arusaadav, et paljud Eesti inimesed suhtuvad kriitiliselt meist rikkamatele riikidele laenamisse," sõnas Ratas. "Riigikohus otsustas küll napi häälteenamusega, et Euroopa stabiilsusmehhanismi alusleping on põhiseadusega kooskõlas, kuid samas rõhutati, et 2003. aastal läbi viidud seni viimasel rahvahääletusel antud mandaat hakkab ammenduma ja rahvas pole andnud nõusolekut delegeerida piiramatult Eesti pädevust Euroopa Liidule," rõhutas Ratas oma kõnes. "ESMi eelkäija EFSF pidi olema tulekahjukustutaja ja ESM pidi hakkama tegelema sisuliste probleemide lahendamistega. Paraku tundub, et tegelikult pole sisuliste probleemideni siiani jõutud. Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki," lausus Ratas. "Maastrichti kriteeriumite täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinedes. Neist kriteeriumitest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma." "Keskerakonna fraktsioon toetab põhiseaduskomisjonis välja käidud seisukohta, et ühes eelnõus ei peaks olema koos välislepingu ratifitseerimine ja siseriiklik rakendamine. Meie soov on, et antud eelnõu lahutatakse kaheks, kus ühega ratifitseeritakse ESM ja teine eelnõu korraldaks selle siseriiklikku rakendamist," lõpetas Ratas.

08.08.12 Toobal: miljonite jagamist ei arutata, bussiradade üle aga küll

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal leiab, et Toompea koalitsiooni plaan sekkuda liiklusseaduse muutmise abil pealinna liikluskorraldusse rikub rängalt kohaliku omavalitsuse iseseisvuse ja iseotsustamise põhimõtet. "Jälle on tegemist sellega, et keskvalitsus üritab Tallinna otsuseid ja ideid jõuga ümber muuta," ütles Toobal, "sisuliselt võime nüüd unustada kõik seadused ja rahvusvahelised lepped, mis räägivad kohaliku omavalitsuse iseotsustamise õigusest oma asjade korraldamisel." Toobali sõnul ei saa mõned Riigikogu koalitsioonisaadikud lihtsalt aru, et Tallinna elu ja arengut puudutavaid küsimusi otsustatakse Tallinna Linnavalitsuses ja Tallinna Linnavolikogus, mille liikmed on ka osad neist varem olnud. "Nii Reformierakonnal kui IRL-il on Tallinna volikogus oma fraktsioon - hoopis sinna kuuluvad inimesed on need, kes peaksid selle teemaga tegelema." "Parlament on koalitsiooni surumisel loovutamas ESM-i küsimuses loovutamas otsustusõigust miljonite eurode üle, aga Tallinna bussiradadega palju parema meelega! Saadikud peaksid ikka aru saama, milleks on ellu kutsutud parlament ja milleks kohaliku omavalitsuse volikogu," pahandas Toobal. "Tasuta ühistransport ja kõik sellega seonduv kuulub Tallinna linna pädevusse ja selle torpedeerimine ei ole õige," lisas Toobal. "Selline käitumine pole aga esmakordne - näiteks ka valimisseaduse ja maamaksu vabastamise seadusega sekkusid Reformierakond ja IRL sekkuvad Tallinna linna juhtimisse, milleks neil valijatelt mandaati pole," tuletas Toobal meelde. Riigikogu majanduskomisjoni juht, reformierakondlane Arto Aas ütles täna Postimehele, et IRL-iga lepiti kokku töörühma moodustamine arutamaks liiklusseadust puudutavaid ettepanekuid.

08.08.12 Toobal: miljonite jagamist ei arutata, bussiradade üle aga küll

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal leiab, et Toompea koalitsiooni plaan sekkuda liiklusseaduse muutmise abil pealinna liikluskorraldusse rikub rängalt kohaliku omavalitsuse iseseisvuse ja iseotsustamise põhimõtet. "Jälle on tegemist sellega, et keskvalitsus üritab Tallinna otsuseid ja ideid jõuga ümber muuta," ütles Toobal, "sisuliselt võime nüüd unustada kõik seadused ja rahvusvahelised lepped, mis räägivad kohaliku omavalitsuse iseotsustamise õigusest oma asjade korraldamisel." Toobali sõnul ei saa mõned Riigikogu koalitsioonisaadikud lihtsalt aru, et Tallinna elu ja arengut puudutavaid küsimusi otsustatakse Tallinna Linnavalitsuses ja Tallinna Linnavolikogus, mille liikmed on ka osad neist varem olnud. "Nii Reformierakonnal kui IRL-il on Tallinna volikogus oma fraktsioon - hoopis sinna kuuluvad inimesed on need, kes peaksid selle teemaga tegelema." "Parlament on koalitsiooni surumisel loovutamas ESM-i küsimuses loovutamas otsustusõigust miljonite eurode üle, aga Tallinna bussiradadega palju parema meelega! Saadikud peaksid ikka aru saama, milleks on ellu kutsutud parlament ja milleks kohaliku omavalitsuse volikogu," pahandas Toobal. "Tasuta ühistransport ja kõik sellega seonduv kuulub Tallinna linna pädevusse ja selle torpedeerimine ei ole õige," lisas Toobal. "Selline käitumine pole aga esmakordne - näiteks ka valimisseaduse ja maamaksu vabastamise seadusega sekkusid Reformierakond ja IRL sekkuvad Tallinna linna juhtimisse, milleks neil valijatelt mandaati pole," tuletas Toobal meelde. Riigikogu majanduskomisjoni juht, reformierakondlane Arto Aas ütles täna Postimehele, et IRL-iga lepiti kokku töörühma moodustamine arutamaks liiklusseadust puudutavaid ettepanekuid.

03.08.12 Üliõpilasliit kaebab IRLi kohtusse?

Sulge

Keskerakonna Noortekogu hinnangul on tudengite pahameel kõrgharidusreformi ja õppetoetuste süsteemi osas õigustatud ning Üliõpilasliidul soovitatakse Isamaa ja Res Publica Liit täitmata valimislepingu pärast kohtusse kaevata. Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe sõnul reklaamis IRL enne valimisi lepingut valijaga, mis muuhulgas pidi tooma tudengitele tasuta kvaliteetse kõrghariduse sõltumata nende perede sissetulekust. "Uus õppetoetuste süsteem tekitab aga hoopis paljudele tudengitele rahalist kahju ja muudab hariduse omandamise rikaste privileegiks, sest kõrgharidusreformiga võeti neilt võimalus töötada. Uute õppetoetustega ei korvata seda ligilähedaseltki." Kesknoored pakuvad välja, et Üliõpilasliit võiks nõuda IRL-lt nüüd üliõpilaste nimel ka selle lepingu täitmist, kas või kohtu kaudu. "Tudengitel, kes tunnevad end valimisloosungitest petetuna, on õigus nõuda lepingu täitmist või uue süsteemiga tekkiva kahju hüvitamist," rõhutas Riibe. IRL lehel on tänagi punkt 3 all kirjas "Kehtestame tasuta kõrghariduse, et hea haridus oleks noortele kättesaadav sõltumata nende pere sissetulekutest." Vaata lisaks: http://www.irl.ee/leping/

25.07.12 KESKERAKONNA SUVEPÄEVAD 11.-12. august 2012. a. Vaibla Puhkekeskuses Viljandimaal

Sulge

Tutvustus ja asukoht Vaibla Puhkekeskus asub looduslikult kaunis paigas Kolga-Jaani vallas Võrtsjärve põhjakaldal ca 3 ha suurusel alal (32 km Viljandist Tartu suunas; 43 km Tartust Viljandi suunas). Puhkekeskus paikneb aia ja männimetsaga piiratud territooriumil, veepiirini jääb 10-50 meetrit. Peamaja (mahutab kuni 77 inimest). Kämpingmajad (ühte mahub kuni 5 inimest). Pallimängu-, tantsu-, telkimis- ja lõkketegemisplatsid, saunamaja (mahutab kuni 15 inimest). Vaibla rand Võrtsjärve põhjakaldal asuv Vaibla rand on liivase põhjaga ning osaliselt ka hästi korrastatud. Rannale on toodud 1000 kuupmeetrit kariibimerelikku valget liiva, muul on kindlustatud, ehitatud on rannapromenaad, külakiik, lipuväljak ja laste mänguplats. Olemas on nii sadam kui paadi vettelaskmise koht. Täiendavat infot Vaibla Puhkekeskuse kohta saate nende kodulehelt: http://www.vaiblapuhkekeskus.ee/ee/esileht.aspx Võrtsjärve matkajuht: http://vortsjarv.weebly.com/uploads/3/3/8/5/3385545/matkajuht.pdf Täiendav info kogu Võrtsjärve kogu piirkonna kohta: http://vortsjarv.weebly.com/index.html Üldinfo osalejatele NB! Osalejate transpordi suvepäevadele ja tagasi korraldavad ja selle eest tasuvad piirkonnad või osalejad ise. Laupäeval toimuvad piirkondade vahelised võistlused, poliitika arutelud jm. Laupäeva õhtul mängib tantsuks ansambel ja meelelahutusprogramm. Osavõtutasu Kuni 8. augustini Osavõtutasu kuni 8. augustini-25 eurot; pensionäridele, mittetöötavatele üliõpilastele ja õpilastele soodustasu-20 eurot. Eraldi tuleb tasuda majutuse eest. Telkimiskoha maksumus on 3 eurot ühe osavõtja kohta. Alates 9. augustist Osavõtutasu alates 9. augustist kuni 10. augustini-35 aurot; pensionäridele, mittetöötavatele üliõpilastele ja õpilastele soodustasu-30 eurot. Eraldi tuleb tasuda majutuse eest. Telkimiskoht on 3 eurot osaleja kohta. Kohapeal Osavõtutasu kohapeal tasudes on kõigile 50 eurot. Eraldi tuleb tasuda majutuse eest. Telkimiskoha maksumus on 3 eurot ühe osavõtja kohta. Majutus (eelnevalt läbirääkida erakonna bürooga) Majutuse hinnad inimese kohta Peamaja Kahekordse peamaja tubades, mis mahutavad kokku 77 inimest, on olemas wc ning dušš sooja ja külma veega. Kõigil tubadel on rõdud või terrassid. Toad mahutavad 4-6 inimest (kahekordsed narid või voodid) 14 eurot ühe koha eest. Kämpingmajad Kämpingmajja mahub 5 inimest (2 nari + voodi). Kämpingute juures asub eraldi pesemiskompleks koos duššide ja tualettidega. 12 eurot ühe koha eest. Telkimine Oma telk ja magamisasjad kaasa! Territooriumil asub eraldi pesemiskompleks koos duššide ja tualettidega. 3 eurot ühe osavõtja kohta. Tasumine ja registreerumine: Osavõtutasu ja tasu majutuse eest palume kanda Eesti Keskerakonna arveldusarvele 10220031930016 SEB Pangas. Ülekande selgitusse palume märkida osaleja ees- ja perekonnanimi; suvepäevade osavõtutasu. Mitme osaleja eest makstes palume eraldi märkida kõigi osavõtjate nimed. NB! Kuna tubade arv on piiratud ja voodikohtade arv toas (2-6 inimest toas või 5 kämpingu majakestes) on erinevad siis palume enne pangaülekande tegemist küsida majutustingimusi ja kohtade olemasolu erakonna büroo sekretär Jekaterina Fedkinalt telefonil 6 273 460 või keskerakond@keskerakond.ee . Tasuda ja registreeruda saab ka erakonna büroos tööpäeviti (10-14) ja piirkonna büroodes lahtiolekuaegadel. Suvepäevade kava (esialgne) Laupäev, 11. august NB! Transpordi suvepäevadele ja tagasi korraldavad ja selle eest tasuvad piirkonnad või osalejad ise. Soovituslik busside väljumise aeg Tallinnast on mitte hiljem kui kell 8.00. 10.00-12.00 saabumine Vaibla Puhkekeskusesse, parkimine, majutamine ja telkide ülesseadmine 11.00-12.00 naiskogu infotund 12.00-12.15 suvepäevade avamine lipuväljakul 12.20-14.00 poliitika arutelu Edgar Savisaar. Vaba Mõtte Klubi Peeter Ernitsa juhtimisel. 14.00-15.00 lõunasöök 15.00-16.00 infotund seenioridele 15.00-15.30 võistlustele registreerimine 15.00-18.30 võistlused 15.30-17.00 Gurmaania! 16.00-19.00 Riigikogu liikmete vaba mikrofon. Kadri Simson ja Jüri Ratas, Marika Tuus-Laul ja Tarmo Tamm, Mailis Reps ja Yana Toom. 18.30-20.00 õhtusöök 19.30-02.00 meelelahutusprogramm Esinevad Jüri Homenja, ansambel MelodyMix ja Sergei Maasin. 19.30 soengute ja meikimise võistlus Kaunis kaunimaks! meestele Võistlused kell 15.00-18.30 Mälumäng Pime-võrkpall Maleturniir Keskerakonna rammumees 2012 Käesurumine Köievedu Limbo Võistlustele registreerimine toimub kohapeal kell 15.00-15.30 Keskerakonna Noortekogu korraldab laupäeval suvepoisi ja suvepiiga valimise. Täpsem info kohapeal! Pühapäev, 12. august 09.00-11.00 hommikusöök 12.00-12.15 suvepäevade lõpetamine 12.15-14.00 lahkumine NB! Suvepäevade programm ja ajakava võib muutuda. Uus info erakonna kodulehel, meililistis ja piirkondade büroodes.

13.07.12 OSCE hoiatab kärbete eest

Sulge

Monacos toimunud OSCE Parlamentaarse Assamblee 21. istungjärgul võeti vastu majandussuhteid käsitlev resolutsioon, mis rõhutab, et valitsuste poolsed liigsed kärped võivad majandusele halvasti mõjuda, destabiliseerida demokraatiat ning olla hävitava mõjuga ühiskonna nõrgematele liikmetele. Istungitel osalenud Riigikogu majanduskomisjoni liige Olga Sõtnik märkis, et OSCE tunneb suurt muret liigse kärpimisega kaasneva majanduse jahtumise ja sellega kaasnevate tagajärgede osas. "OSCE regiooni riikidele pannakse südamele, et liigne kokkuhoid tabab tihti tervishoiu- ja haridusvaldkonda ning toob endaga kaasa kasvu asemel stagnatsiooni stsenaariumi." "Nenditakse ka seda, et sellises majandusolukorras jäävad kannatajaks just ühiskonna nõrgemad liikmed - nende hulgas ka naised ning noored ja eakad," lisas Sõtnik. "OSCE juhib tähelepanu vajadusele suurendada investeeringuid "rohelisse" majandusse ning energiasäästlike tehnoloogiate arendamisse. Samuti peetakse ülimalt oluliseks hariduse ja ümberõppe võimalusi tööpuudusega võitlemiseks." "Kindlasti on see resolutsioon oluline ka Eesti jaoks ning annab valitsusele märku, et liiga karmid kärped ja kokkuhoid võib anda hoopis negatiivse tulemuse," lõpetas Sõtnik. OSCE Parlamentaarse Assamblee 21. istungjärk toimus 5.-9. juulini Monacos, kus osales üle 270 parlamendisaadiku enam kui 50-st riigist. Järgmine OSCE PA istungjärk otsustati korraldada tuleval aastal Istanbulis.

12.07.12 Kadri Simson: ESM-i puhul jäävad sisulised küsimused lahenduseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson märgib, et pärast tänast Riigikohtu otsust on küll õiguslikud küsimused lahendatud, kuid sisulised küsimused jäävad siiski õhku. "Jääb üles küsimus, kuidas vältida Eestile üle jõu käivaid kohustusi. Sellistele majanduslikele riskidele juhtis tähelepanu ka Riigikohus kui andis Riigikogu enamusele õiguse võtta Eesti riigile finantskohustusi," selgitas Simson, "Riigikohtu otsuses nenditi, et sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha tulevikus uusi poliitilisi valikuid, sest juba tehtud valikud on vähendanud riigi varalisi ressursse. Riigikogu koosseis, kes võtab vastu seaduse, millest tulenevad riigile pikemaajalised varalised kohustused, ei piira sellega mitte üksnes iseenda võimalusi teostada finantspädevust sama aasta riigieelarve piires, vaid kitsendab ka järgmiste Riigikogu koosseisude eelarvepoliitilisi valikuid." Simsoni sõnul räägiti siiani kogu aeg ESM-i kui eeliskreeditori staatusest, kuid nüüd tundub, et sellest siiski loobutakse kaasamaks rohkem erainvestoreid. "Investori ülesanne on otsida projekte, kust teenida tulu, riigi ülesanne seista aga oma rahva heaolu eest." "Eestil tuleb ESM-i maksta reaalses rahas ligikaudu 150 miljonit eurot, millele lisandub kordades suurem kohustus vastutada võlglasriikide edasiste laenude eest. Sissenõutavad aktsiad mahus 1.1532 miljardit eurot on kohustus, mille meie vastu pöördumist ei saa sajaprotsendiliselt välistada," rõhutas Simson. "Endiselt puudub valitsusel võime prognoosida kui kalliks võib Eestile kogu võlakriis maksma minna, ning kokkulepitud reegleid laiendatakse töö käigus, nagu on juba juhtunud Kreekaga," rääkis Simson, "iga garantii võib pöörduda käendaja kohustuseks, kuid siiani pole leitud vastust küsimusele, kust leitakse raha halvima stsenaariumi korral." "Soovides olla kaastundlik eurotsooni riik loovutab Eesti riik ESM-iga liitudes tüki oma iseseisvast eelarvepoliitikast," lõpetas Simson.

11.07.12 Keskerakonna veebileht töötab taas tõrgeteta

Sulge

Probleemid Keskerakonna veebilehega on Zone.ee kasutajatoe ja erakonna IT-spetsialistide abil lahendatud ning leht töötab taas tõrgeteta. Vabandame kõikide kaasnenud ebameeldivuste pärast. Head kasutamist!

05.07.12 Tuus-Laul: milliseid kvoote ostab Eesti Energia?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul leiab, et väited sellest, et 2013. aasta elektri hinna tõusuga makstakse kinni CO2 kvoodid, pole täpsed, sest Euroopa Komisjon otsustas hiljuti kinkida ettevõttele üle 300 miljoni euro eest saasteõigust. "Euroopa Komisjon kiitis 27. juuni otsusega heaks kasvuhoonegaaside (CO2) saastekvootide tasuta eraldamise Eestile, mis võimaldab Eesti Energial ja teistel firmadel põlevkivi põletada selle eest saastetasusid mitte makstes," selgitas Tuus-Laul, "Eesti taotles tasuta kvooti kokku 18,9 miljonit ühikut, millest Eesti Energiale eraldatav kogus on 18 miljonit ühikut." Tuus-Lauli sõnul piisab eraldatud saasteühikutest Eesti Energiale kaheks aastaks. "1 MWh elektri tootmiseks kulub ca 1 tonn CO2 kvooti. Põlevkivijaamad toodavad aastas ca 9 miljonit MWh elektrit, milleks kulub seega 9 miljonit tonni saasteühikut." "Niisiis pole päris õige see jutt, et 2013. aastal tuleb elektri hinda tõsta, sest firma vajab raha CO2 kvootide eest tasumiseks, kuna Eesti Energial pole vaja kaks aastat kvoote osta," lisas Tuus-Laul. Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt peavad ettevõtted tasuta ühikute eraldamise eest tegema investeeringuid. 2013-2014. aastate ühe ühiku eest tuleb teha investeeringuid 14,5 euro väärtuses. 2015-2020. aastate ühe ühiku eest tuleb teha investeeringuid 20 euro väärtuses. Eesti Energia investeeringute eest tasub suures osas riik - nii suurendati 1. juunil Eesti Energia aktsiakapitali 150 miljoni euro võrra tasudes väljalastavate aktsiate eest 2012. aasta riigieelarves finantseerimistehinguteks ettenähtud vahendite üleandmisega Eesti Energiale. Aktsiakapitali suurendamine võimaldab ettevõttel finantseerida oma investeerimiskava.

29.06.12 Jüri Ratas: Rohelise Pealinna algatusest võidavad kõik!

Sulge

Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja Jüri Ratas osaleb täna õhtul kõnega 2012. aasta Rohelises Pealinnas Vitoria-Gasteizis toimuval auhinnatseremoonial. Üritusel kuulutatakse välja võitja 2014. aastaks, 18 kandidaadi hulgast välja valitud finalistideks on Bristol (Suurbritannia), Kopenhaagen (Taani pealinn) ja Frankfurt (Saksamaa). "Mul on väga hea meel, et Tallinnas selle linna päeval, 15. mail 2006. aastal välja käidud Euroopa Rohelise Pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Algselt ühines meie ettepanekuga üle 40 Euroopa linna, järgnevalt võttis Euroopa Komisjon enda peale statuudi ja konkursikorra väljatöötamise. Esimene Roheline pealinn kuulutati välja 2009. aastal. Ja tänane üritus tõestab taas, et tegemist on jätkusuutliku konkursiga," sõnas Jüri Ratas. "Sooviksin tunnustada seniseid Euroopa Rohelisi Pealinnu. Esimesed tiitli võitjad Stockholm ja Hamburg, tänane Euroopa Roheline Pealinn Vitoria-Gasteiz ning tuleval aastal seda auväärt tiitlit hoidev Nantes on väga erinevad linnad nii suuruselt kui asukohalt. Sarnaseks muudab neid soov tagada oma elanikele meeldiv ja igati tervislik elukeskkond. Euroopa Rohelise Pealinna tiitli pälvimine näitab, et need linnad on seda ka selgelt saavutanud ning on heaks eeskujuks kogu maailmale," lisas Ratas. "Rohelise Pealinna tiitli põhiline eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ja säästvama elukeskkonna poole. See nimetus rõhutab arusaama, et urbanistliku keskkonna kasutamine tähendab ühtlasi selle kaitset, selle seisundi järjekindlat tõhustamist. Meie ajastu reegel on raudselt lihtne - keskkonnakaitse on keskkonnakasutuse lahutamatu osa. Tiitliga ei kaasne küll mingit rahalist auhinda, kuid kindlasti aitab see elavdada majandust sealhulgas turismi ja ennast oma rahvale ja ülejäänud Euroopale positiivsest küljest näidata," selgitas Jüri Ratas. "Rohelise Pealinna konkurss on paljuski nagu spordivõistlus, kus eeskätt on oluline osavõtt. Seni on tiitlile kandideerinud 56 erinevat linna, mis kõik on pingutanud igapäevaselt selle nimel, et nende elanikud saaksid elada väga heades keskkonnatingimustes. Tiitli saab pälvida iga aasta küll ainult üks, aga võitjaks võivad ennast pidada kõik konkursil osalenud linnad ja ennekõike nende elanikud," lõpetas Ratas.

29.06.12 Eesmaa: Keskerakond ei nõustu Mustpeade maja kultuurirahvalt ära võtmisega

Sulge

Keskerakonna juhatus arutas Vabariigi Valitsuse otsust võtta kultuurirahvalt ära Mustpeade maja. Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa rõhutas, et nii olulise kultuuriobjekti puhul ei tohi seada erahuvi kõrgemale ühiskondlikust huvist. "Eesti mainekad muusikud on oma ametiliitude nimel pöördunud peaministri poole, et Mustpeade maja jääks avalikku kasutusse," rääkis Eesmaa, "tõsist muret tuntakse selle üle, et eraomanikud ei pruugi tagada võimalusi, et kultuuri tegemine selles väärikas hoones jätkuks." Eesmaa hinnangul on Tallinn olnud Mustpeade majale hea peremees. "Hoone on korras hoitud ning seal on tagatud ülimalt head võimalused muusikutele esinemiseks ja publikule selle nautimiseks." "Kohus on juba ühe korra otsustanud, et Mustpeade maja peab jääma Tallinna linnale ning kultuuriinimeste kasutusse," märkis Eesmaa, "nüüd tuleb Tallinnal jälle kohtutee ette võtta, et kaitsta oma investeeringuid ning meie kultuuri jaoks nii olulist hoonet."

29.06.12 Keskerakonna juhatus otsustas riiklikult tähtsa küsimuse arutelu

Sulge

Neljapäeval, 28. juunil erakorralisele koosolekule kogunenud Keskerakonna juhatus otsustas teha Keskerakonna fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutelu põhiõiguste ja vabaduste riivete üle Eestis ning analüüsida Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorda. Keskerakonna juhatuse otsuse kohaselt tuleb arutelul muuhulgas käsitleda järgmisi aspekte: - Vabariigi Valitsus peab tunnistama Eesti õigussüsteemi eksimusi ja leidma lahendused poliitiliselt motiveeritud kaasustele. - Vabariigi Valitsus peab lahendama probleemid seoses valikulise õiguse mõistmisega. Keskerakonna juhatus teeb ka justiitsminister Kristen Michalile ja siseminister Ken-Marti Vaherile ettepaneku vabastada ametist riigi peaprokurör Norman Aas ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg usalduse kaotuse ning nende juhitavate asutuste poolt toime pandud õiguste rikkumiste tõttu. Veel peab Keskerakonna juhatus oluliseks, et Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevust tõhustataks ning selle komisjoni esimehe ametikoht peab kuuluma Riigikogus esindatud opositsioonierakonna esindajale. Keskerakonna juhatuse otsus teeb Riigikogu fraktsioonile ülesandeks algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruetlu sügisese istungjärgu alguses käesoleva aasta septembris. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu fraktsioon algatada kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. *** EESTI KESKERAKONNA JUHATUSE OTSUS Maadevahetuse kohtuasja poliitilistest järeldustest ning olukorrast prokuratuuris ja Kaitsepolitseiametis Harju maakohus mõistis 19. juuni 2012. a. otsusega kõik maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad õigeks. Süüdistusaktis olnud süüd tõendavate tõendite määratlus rikkus oluliselt Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud süüdistatavate kaitseõiguse- ning ausa kohtumenetluse printsiipe. Kohtu hinnangul on süüdistajad süüdistusakti üldsõnalise selgitusega kaldunud kõrvale Euroopa Inimõiguste Kohtu sätestatud poolte võrdsuse põhimõttest, et tagada kohtumenetluses süüdistusfunktsiooni esindajale kaitsjaga võrreldes oluliselt paremat ja kindlamat positsiooni. See on vastuolus põhiseaduses sätestatud isiku põhiõigusega ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Neid puuduseid ei kõrvaldatud süüdistajate poolt ka kohtumenetluse käigus. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumise olulisust näitab ka muudetud ja 01.09.2011 kehtima hakanud kriminaalmenetlusseadustiku säte, mille kohaselt loetakse nimetatud põhimõtteid rikkuvat kohtumenetlust automaatselt oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Maadevahetuse kriminaalasja menetlus algas 18. augustil 2005. a. ja sai esimese astme kohtulahendi ligi seitse aastat hiljem. Kriminaalasja materjalidega tutvumisel tuvastas kohus, et jälitustoimingute läbiviimisega oluliselt rikuti süüdistatavate põhiõigusi. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse ajal rikuti kriminaalmenetlusseadustiku nõudeid. Kohus tunnistas süüdistatavate suhtes läbi viidud jälitustoimingud automaatselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja sellise kohtueelse menetluse jälitustoimingutega saadud tõendid lubamatuks. Kohus märkis ka, et kohtueelne menetleja rikkus jämedalt kriminaalmenetluseseadustiku sätet tunnistajate ülekuulamisele kutsumisega. Kohus taunis ka kriminaalasja kohtuliku menetluse ajal mitme ametiisiku (siseminister Ken-Marti Vaher, Kaitsepolitseameti peadirektor Raivo Aeg) poolt ajakirjandusele antud intervjuusid, millega sekkuti õigusemõistmisse ja edastati üldsusele väärinformatsiooni. Tuginedes maadevahetuse kohtuotsuses toodud asjaoludele ning avalikkuse suurele huvile maadevahetuse kohtuasja ning mitmete muude viimastel kuudel tähelepanu all olnud kriminaalasjade menetlemise suhtes, Eesti Keskerakonna juhatus otsustab: 1. Teha Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonile ülesandeks algatada käesoleva aasta septembris Riigikogu täiskogus riiklikult tähtsa küsimusena arutelu isikute oluliste põhiõiguste ja vabaduste riivete üle Eestis ning olukorrast prokuratuuris ja Kaitsepolitseiametis. 2. Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonil käsitleda riiklikult tähtsa küsimuse arutelul järgmisi aspekte: 2.1 Vabariigi Valitsus peab tunnistama Eesti õigussüsteemi eksimusi ja leidma lahendused poliitiliselt motiveeritud kaasustele. 2.2 Vabariigi Valitsus peab lahendama probleemid seoses valikulise õiguse mõistmisega ja tagama õiguskaitseorganite sõltumatuse. 2.3 Viia läbi kohtumenetluse reform, mis väldiks kallutatust prokuratuuri huvides ja süütuse presumptsiooni eiramist. 2.4 Pöörata Vabariigi Valitsuse tähelepanu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 6. artikli süstemaatilisele rikkumisele ning selle täitmiseks vajalike õiguslike instrumentide ja töökorralduslike meetmete tagamise vajadusele. 2.5 Süveneb tendents õiguskaitseorganite poolt meedia vahendusel kohtumenetluses käsitlemata ja käsitletud tõendite ning asjaolude valikulisele avaldamisele ja seeläbi teadlik avaliku arvamuse kujundamine ja suunamine enne kohtuotsuse tegemist. 2.6 Seaduses antud vahistamise alused on äärmiselt laiad ning vajavad teatud kuritegude puhul täpsustamist. Üldjuhul tuleb käsitada vahi all hoidmist kui ebaproportsionaalset meedet. 2.7 Kohtueelne menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul, järgides euroopalikke tavasid, ning vajadusel muuta ja täiendada õigusakte. 2.8 Eestis läbiviidav kohtumenetlus on olemuselt võistlev kuid täna läbiviidav kohtueelne menetlus selle pidamist ei taga. Eesti kui demokraatliku õigusriigi taastamiseks peab Eesti Keskerakonna juhatus oluliseks järgmist: 3. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe ametikoht peab kuuluma Riigikogus esindatud opositsiooni erakonna esindajale. Erikomisjoni volitusi tuleb laiendada. Erikomisjoni tegevuse tõhustamiseks Kaitsepolitseiameti tegevuse seaduslikkuse kontrollimisel tuleb luua komisjoni volitustele ja vajadustele vastav tegevaparaat. Oluliselt tuleb laiendada erikomisjoni koosseisus esindatud institutsioone (näiteks õiguskantsleri esindaja, advokatuuri esindaja, inimõiguste organisatsioonide esindaja, Vabariigi Presidendi esindaja jt). 4. Eesti Keskerakonna juhatus teeb justiitsminister Kristen Michalile ja siseminister Ken-Marti Vaherile ettepaneku vabastada ametist riigi peaprokurör Norman Aas ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg usalduse kaotuse ning nende juhitavate asutuste poolt toime pandud õiguse rikkumiste tõttu. 5. Julgeolekuasutuste seadus ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega ja küsitav on selle seaduse osaline põhiseaduspärasus. Peame oluliseks muuta ja täiendada julgeolekuasutuste seadust järgmistes osades: järelevalve julgeolekuasutuste üle, julgeolekuasutuste organisatsiooniline ülesehitus, julgeolekuasutuste ülesanded ja volitused. 6. Prokuratuur tuleb muuta demokraatliku riigi nõuetele ja eesmärkidele vastavaks õiguskaitseorganiks. Üle on vaja vaadata prokuratuuri juhtimis- ja organisatsiooniõigus. Kohtud, uurimisorganid ja prokuratuur ning seadusloomes osalemine peavad olema lahus. Kohtud ja prokuratuur ei tohi olla ühe ministeeriumi haldusalas.

28.06.12 Keskerakonna juhatus arutab maadevahetuse kohtuotsust

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus koguneb täna kell 16 Keskerakonna büroosse erakorralisele koosolekule, kus päevakorras on maadevahetuse kohtuprotsessi poliitiliste järelduste arutelu ning analüüs Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorrast. Viimase poole aasta sündmuste valguses on Keskerakond pidanud palju rääkima KAPO ja prokuratuuri sekkumisest päevapoliitikasse. Kapo ja prokuratuuri tegevuse teemal on kriitiliselt sõna võtnud ka mitmed kohtunikud, advokatuuri esimees, advokaadid, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ja teised parlamendisaadikud. Maadevahetuse kohtuprotsess tulemus kinnitas just seda, millele Keskerakond on tähelepanu juhtinud - inimeste põhiõiguseid rikutakse rängalt jõustruktuuride poolt. Nii leidis kohus, et maadevahetuse protsessi jälitustoimingute läbiviimisel rikuti oluliselt süüdistavate põhiõiguseid ning samuti rikkus KAPO menetlusnõudeid. Kasutamiskõlbmatuks tunnistati ka KAPO poolt tehtud raamatupidamise ekspertiis. Kohtul tekkis nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil kogutud matejalide alusel siseveendumus, et süüdistavate tehingud maadevahetustega olid seaduslikud. Keskerakonna hinnangul tuleb sellise tulemusega kohtuasjale tähelepanu pöörata ning seisukoha peaks võtma iga Eesti poliitiline jõud.

25.06.12 Karilaid: Sandor Liive palgatõus sümboliseerib Ansipi ebaõigluspoliitikat

Sulge

Linnade liidu juhatuse liige ja Haapsalu Linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid leiab, et Eesti Energia nõukogu otsus tõsta Sandor Liive ning teiste juhatuse liikmete palka hävitab rahva viimsegi usu õiglustunde olemasolusse siin riigis. Ühtlasi tuletas Karilaid meelde, et Keskerakond on teinud ettepaneku piirata riigi äriühingute juhtide palkasid. "Õigupoolest on Sandor Liive palgatõus rahva jaoks tänase valitsuse ebaõiglase poliitika sümboliks," nendib Karilaid. "Valitsus laseb tõsta Liive hiigelpalga veel suuremaks põhjendusega, et muidu oleks riigiettevõtetele raske juhte leida. Samas ei huvita valitsust see, kuidas leida koolidesse õpetajaid, sest õpetajate palgatõusuks ju raha ei leita." "Rahval tekib õigustatud küsimus, kas Liive teenis palgatõusu välja inimeste kodukulude tõstmise eest," imestab Karilaid. "Liivet võiks premeerida heal juhul siis, kui ta oleks suutnud majanduskriisi ajal elektri hinda langetada - näiteks Helsingis alanes elektri hind kevadel 8%. Palgatõusu asemel pidanuks Liive palk majanduskriisi haripunktil hoopis alanema, et olla solidaarne rahvaga, kes pidi riigieelarve kärbete tõttu üle elama säästukuuri ja palgalanguse." Karilaid nendib, et tegelikult on palgatõus omamoodi preemia selle eest, et Eesti Energia tehti majanduskriisi ajal valitsuse efektiivseks lüpsilehmaks. "Valitsus on kasutanud Eesti Energiat nagu rahamasinat. Kõik on tehtud selleks, et elektri hind üles läheks ning ettevõttest võetavate dividendide abil kaunistada riigieelarvet." "Keskerakond on Riigikogus välja pakkunud seaduseelnõu, mis seaks riigi äriühingute juhtide palkadele võrdse piiri presidendi palgaga - 6000 eurot kuus. Sellise lae seadmine oleks igati mõistlik lahendus, sest juhi palk peab olema vastavuses vastutusega, Põhiseaduse järgi on kõige kõrgem vastutus aga Eesti Vabariigi Presidendil," lisas Karilaid. Eesti Energia nõukogu otsustas oma 21. juuni koosolekul tõsta juhatuse liikmete palka. Juhatuse esimehe Sandor Liive brutotöötasu on otsuse järgi 10 800 eurot senise 8800 euro asemel. Teiste juhatuse liikmete brutopalk on alates juulist 6090 euro asemel 7300 eurot. Uued palgad hakkavad kehtima 1. juulist.

22.06.12 Valgamaa keskerakondlaste juhina jätkab Alar Nääme

Sulge

19. juunil kinnitati Keskerakonna Valgamaa piirkonna aastakonverentsi tulemused. Piirkonna juhina jätkab Valga aselinnapea Alar Nääme. Juhatuse liikmeteks osutusid valituks Külliki Siilak, Raimond Luts, Tanel Soovares, Jüri Konrad, Arno Uprus, Olev Tomson, Ülle Juht, Kaja Ispert ja Arne Nõmmik. Erakonna volikogu liikmeteks valiti Endel Uppin, Ruth Jürgens, Ülle Juht, Raili Poola ja Arno Uprus.

17.06.12 Lääne-Viru keskerakondlased: mis saab Vaeküla koolist?

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna liikmed pöördusid haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo poole küsimustega saamaks selgitust, mida kavatseb haridusministeerium ette võtta Vaeküla kooli probleemide osas. Seoses ehitaja lahkumisega renoveeritavast Vaeküla koolist on hoone varemetes ja õpilased on sunnitud juba teist õppeaastat järjest õppima erinevatel rendipindadel nii Vinnis kui Näpil. Probleemi teeb eriti teravaks asjaolu, et Vaeküla kool pakub õppevõimalust õpiraskustega õpilastele, kes vajavad lisaks õppekavade lihtsustamisele ka puudest tingitult täiendavaid eritingimusi ja rehabilitatsiooni. Lääne-Viru keskerakondlased on seisukohal, et haridus- ja teadusminister peab seisma selle eest, et õpilased saaksid õppida asutuses, kus kus on olemas kõik vajalikud tingimused – nii õpetamiseks kui õppimiseks. Tekkinud olukorra ja võimaliku lahenduse osas selgituseks saamiseks esitati Jaak Aaviksoole järgmised küsimused: -Kas Teie, kui haridus-ja teadusministri arvates on Vaeküla kool Eestis jätkusuutlik ja vajalik? -Eelnevad haridus-ja teadusministrid on korduvalt tunnistanud Vaeküla kooli vajalikkust ja jätkusuutlikkust, investeerides viimase kümne aasta jooksul hoonetesse ning inimestesse vähemalt 10,5 miljonit krooni. Milline on Teie seisukoht tehtud investeeringute osas? -Kas Vaeküla kooli õpilaste õpitingimused nii Vinnis kui Näpil vastavad Eesti Vabariigis haridusasutuste pidamiseks kehtestatud õigusaktidele? -Erinevate muudatuste tõttu koolis plaanitakse koondada personalist üheksa inimest (allikas: 25.05.2012 Virumaa Teataja). Kas Haridus- ja Teadusministeerium on pakkunud või plaanib pakkuda üheksale kvalifitseeritud koondatavale inimesele alternatiivseid töökohti mõnes muus haridusasutuses? Kui ei kavatse, siis miks? -Vaeküla kooli kompleksi erinevate hoonete vee- ja kanalisatsioonisüsteem on ühenduses küla kortermajade vee- ja kanalisatsioonitorustikuga. Kas ministeerium on sellest tulenevaid probleeme ette näinud ning millised lahendusi plaanitakse külaelanikele välja pakkuda? -Miks lõpetati 1.mail 2012.a. leping Haridus-ja Teadusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel? Riigi Kinnisvara AS lõpetas 3. juunil 2011. aastal töövõtulepingu konsortsiumiga OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse AS Lääne-Virumaal Sõmeru vallas asuva Vaeküla Kooli hoonekompleksi ehitamiseks seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega. Ehituslepingu täitmise käigus selgus, et töövõtja ei suuda järgida ei ajagraafikus ega ehituslepingus sätestatud tähtaegu ning ehitaja mahajäämus ajagraafikust oli hinnanguliselt viis kuud.

14.06.12 Ettepanek Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile

Sulge

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liige Siret Kotka saatis täna komisjonile kirja ettepanekuga asuda kontrollima viit Riigikogu liiget - Deniss Boroditšit, Lembit Kaljuveed, Kalle Laanetit, Inara Luigast ja Rainer Vakrat - ühendava MTÜ Demokraadid annetuste registrit. Kotka tegi komisjonile ettepaneku, et annetused MTÜ Demokraatidele peaksid olema kvartaalselt avalikustatud ning esitatud ka ERJK-le alates MTÜ loomisest. "Mainitud Riigikogu liikmed on kõik MTÜ Demokraadid liikmed, kuid nende erakondliku mittekuuluvuse tõttu ei kontrolli neid ega neile tehtud annetusi ERJK. Need Riigikogu liikmed on avalikult deklareerinud oma Riigikogu töö seotuse MTÜ Demokraadid tegevusega," kirjutas Kotka. "Seega vältimaks MTÜ Demokraadid riigikogulastest liikmete võimalikku mõjuvõimuga kauplemist, on vajalik, et nende annetusi kajastataks samade reeglite alusel kui erakondade annetusi." Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on moodustatud erakonnaseaduse kohaselt ning lähtub oma tegevuses erakonnaseadusest, haldusmenetluse seadusest, asendustäitmise ja sunniraha seadusest, muudest riigiasutuste tööd reguleerivatest õigusaktidest ja kehtestatud töökorrast.

14.06.12 Keskerakond teeb ettepaneku maavanemate kaotamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja õiguslikud alused maavalitsuste tegevuse ümber korraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseks. "See võiks saada esimeseks sammuks haldusreformi läbi viimisel," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm, "just nii anname tõuke omavalitsusliitude koostöö ja pädevuse suurendamiseks." "Tänaseks on olukord selline, kus kõik reaalsed võimalused, sealhulgas rahaline ressurss ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumite pädevusse ning parimal juhul tegeleb maavalitsus ministeeriumis otsustatu vahendamisega. Sisuliselt ei oma maavanem enam pädevust maakonna ulatusega protsesside juhtimiseks," selgitas pikaaegne omavalitsusjuht Tamm. Tarmo Tamme sõnul ei täida maavanemad enam oma põhiülesannet maakonna tasakaalustatud arengu eest hoolitsemisel. "Maavanema ametikoht on muutunud pelgalt poliitiliseks hüppelauaks, mille abil pääseda Riigikokku. See süsteem vajab muutmist." Aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu.

13.06.12 Toobal: uus seadus on kohati ebaselge

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal märgib, et täna Riigikogus vastu võetud uus avaliku teenistuse seadus jäi siiski olulistes osades ebaselgeks ning seepärast ei saanud Keskerakond ka sellele poolthääli anda. "Peamise probleemina näeme seda, et uus seadus ei sätesta piisava täpsusega, kes jäävad seaduse rakendamisel ametnikeks ning kes teevad edaspidi tööd töölepingu seaduse alusel. Seadusesse võib kirjutada mitmeid õigusi ja hüvesid või neid kärpida, aga kui on ebaselge, keda seadus reguleerima hakkab, siis on need teisejärgulised," ütles Toobal, "lisaks toob uue seaduse rakendamine kaasa kulutusi, mida kohalikele omavalitsustele ei kompenseerita. Keskerakond tegi seaduseelnõusse parandusettepaneku, mille kohaselt tulnuks omavalitsustele tekkinud lisakulutused katta riigi poolt, paraku seda ettepanekut ei valitsuskoalitsioon ega sotsiaaldemokraatlik erakond ei toetanud." Toobali sõnul on ebaõiglane ka seaduses olev võimalus ametnike palga ühepoolseks vähendamiseks. "Ei saa olla nii, et tööandjal on õigus ühepoolselt vähendada töötasu, vähendamata aga tööülesandeid või tööaega. See on ametniku suhtes lihtsalt ebaõiglane," pahandas Toobal. "Tähelepanuta ei tohi jätta ka asjaolu, et kui seadus ise jõustub järgmise aasta aprillist, siis koondamist lihtsustav ja ametnike olukorda kahjulikumaks muutev säte juba seaduse allkirjastamisest. Millest selline vajadus seadusesätet kiirkorras rakendada, kas valitsuskoalitsioon plaanib veel sel aastal olulist ametnike koondamislainet?" küsis Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Toobal. "Avaliku teenistuse seaduse hääletus näitas, et nn "aknaalused" saadikud käituvad koalitsioonile meelepäraselt ning opositsiooniga pole neil enam midagi tegemist," lisas Toobal.

13.06.12 Arupärimine Aaviksoole võõrkeele õpikutest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna haridusministrile Jaak Aaviksoole arupärimise võõrkeele õpikutest, kus soovitakse teada, kas ministeerium on analüüsinud õpikute sisu kvaliteeti ning plaanib selle üle järelevalvet tõhustada. "Haridusminister on tunnistanud, et õppekirjandusega seonduvate probleemide hulk on kasvanud ning sellega peaks tegelema," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom. "Ühes vene keele õpikus eestikeelse gümnaasiumi lõpuklassile kirjutatakse nii: Ida-Virumaal hakkavad silma taimsete narkootikumidega uimastatud noored. Näiteks Jõhvis, kus suuremal osal noortest pole raha alkoholi ostmiseks, tarbitakse odavamat kraami. Nuusutatakse bensiini ja toluooli, klapitakse kokku ecstasy tablettide jaoks," tõi Toom näite. "Narkomaania teemale on õpikus pühendatud terve peatükk ning õpilased saavad omandada ka vastavasisulise sõnavara - pläru, ärikas, tooroopium, taimse päritoluga narkootikum, sigareti suitsust läbi imbunud, nõel sisse pista jne," lisas Toom, "ilmselt on õpiku autorid seda meelt, et keeleõppe tõhustamiseks peab võõrkeele sõnavara pakkuma õppijale huvi, kuid antud juhul on sellega selgelt liiale mindud." Toom märkis, et võõrkeele omandamine on vajalik tugevdamaks noorte konkurentsivõimet. "Arupärijad soovivad aga teada, kas narkovaldkonnaga ning Rwandas HIV-positiivsete poolt massiliste vägistamistega seotud sõnavara tõstab Eesti noorte konkurentsivõimet?" Lisaks peab minister vastama järgmistele küsimustele: kuidas hindate antud teksti rolli Ida-Virumaa imidži kujundamisel ning eesti ja vene noorte lõimumisele kaasa aitamisel? Kas riiklik vene keele õppekava näeb ette teatud teemade ringi, mida õpiku koostaja tingimata peab käsitlema ning kas narkomaania kuulub nende hulka? Kas ministeerium on analüüsinud õpikute sisu kvaliteeti ning plaanib selle üle järelevalvet tõhustada?

12.06.12 Keskerakond tahab ohjeldada vaenu õhutamist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitas täna Riigikogule seaduseelnõu, millega viiakse Karistusseadustik vastavusse Eesti Vabariigi Põhiseaduse ning euroopalike tendentside ja normidega. Eelnõu muudab Karistusseadustiku paragrahvi 151, ning sätestab karistusseadustiku rakendamise juhul kui õhutatakse vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist. "Meie Põhiseadus sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. 2006. aastal muudeti aga Karistusseadustikku nii, et vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine tõi kaasa kriminaalkaristuse vaid siis kui sellega põhjustati oht isiku elule, tervisele või varale," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom. "Kui varem kasutati seda seaduse sätet aktiivselt praktiliseks võitluseks sotsiaalse vihavaenu õhutamise vastu, siis nüüd oleme olukorras, kus meie avalikus ruumis küll aeg-ajalt kõlavad vaenu ja vihkamist õhutavad üleskutsed, kuid sellise tegevuse eest keegi ei vastuta," märkis Toom. "Seejuures on aga üldteada laiaulatuslik vihkamisele õhutav keelekasutus näiteks Eesti internetiportaalides." "Meie seadusmuudatus võimaldab tõhustada võitlust nn vihavaenu õhutamise kuritegudega ja parandada Eesti rahvusvahelist mainet," lisas Toom. Paranduste tegemine Karistusseadustiku paragrahvi 151 on põhjendatud ka vajadusega järgida Eesti euroopalikke ja rahvusvahelisi kohustusi. Eelnõu rakendab Euroopa Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/913/JSK sätteid ning täidab ÜRO ja Euroopa Nõukogu soovitusi, mis on suunatud Eesti kriminaalõiguse täiustamisele.

11.06.12 Keskerakond: kas luuakse Euroopa Liidu rahandusministeerium?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna rahandusministrile Jürgen Ligile arupärimise euroala tulevikust ja võimalikust Euroopa Liidu rahandusministeeriumi loomisest. "Euroopa võlakriis on näidanud, et ainult Maastrichti kriteeriumitest ei ole olnud abi euroala liikmesriikide rahanduse kontrolli all hoidmiseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Euroopa Komisjon soovib liikmesriikide rahandust senisest enam kontrollida ning välja on käidud idee Euroopa Liidu rahandusministeeriumi loomiseks. Kui esialgu tundus see idee utoopilisena, siis nüüd on ka Angela Merkel avaldanud soovi luua keskne asutus, mis haldaks euroala rahandust," märkis Simson. Simsoni sõnul soovivad arupärijad teada, milline on rahandusministri hinnang euroala rahandusministeeriumi loomisele ning kas see võiks aidata edaspidi ära hoida sellise kriisi kordumist. Lisaks peab minister vastama järgmistele küsimustele: kuidas võiksid mõjutada Eesti olukorda eurovõlakirjade loomine? Kuivõrd arutatakse selliseid küsimusi üldse euroala rahandusministrite kohtumistel või on pigem need otsused juba selleks ajaks suurriikide poolt kokkulepitud? Kui palju on Teil olnud võimalusi euroala rahandusministrite kohtumisel kaitsta Eesti seisukohti? Kuidas näevad euroala rahandusministrid euroala tulevikku pikas perspektiivis? Kas lisaks ESMile on kokkulepitud ka täiendavaid meetmeid?

10.06.12 Keskerakonna Hiiumaa piirkonna juhiks sai Ants Vahtras

Sulge

Neljapäeval, 7. juunil toimus Keskerakonna Hiiumaa piirkonna aastakoosolek, kus piirkonna esimeheks valiti Ants Vahtras. Aseesimeheks kinnitati Toivo Pruul. Hiiumaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti veel Tiina Vainomäe, Mari-Liis Leivalt, Juta Rääts, Tarmo Rajang ja Malle Kobin. 31. mail toimus aastakoosolek ka Keskerakonna Tartumaa piirkonnas, kus esimeheks valiti Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu liige Ester Tuiksoo.

09.06.12 Vitsut Keskusta kongressil: Soome poliitika mõjutab ka Eestit

Sulge

Keskerakonna delegatsioon osaleb Soome Vabariigis Rovaniemis toimuval Suomen Keskusta kongressil. Keskerakonna juhatuse liige ja Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut rõhutas tervitussõnavõtus, et Soome poliitikas toimuv mõjutab oluliselt ka Eestit. "Soomet ootavad sügisel ees kohalikud valimised ning eestlased jälgivad toimuvat suure huviga," rääkis Vitsut, "on märgilise tähendusega kui Soome Keskerakonnal läheb hästi, sest kindlasti vaatavad eestlased Soome poole ja teevad sellest oma järeldusi." Lisaks keskendus Vitsut Tallinna tasuta ühistranspordi plaanile. "See on positiivne näide, millega oleme Euroopas suunaseadjaks. Meil oleks väga hea meel kui ka Helsingi tasuta ühistranspordi korraldamisele tõsiselt mõtlema hakkaks." Visiidil osalevad Keskerakonna juhatuse liige Toomas Vitsut, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ning Keskerakonna välissuhete sekretär Daisy Järva. Eesti Keskerakond ja Suomen Keskusta on juba üle kahekümne aasta teinud edukat koostööd, mis seisneb välispoliitilistes aruteludes ning igakülgses kogemuste vahetamises. Soome Keskerakonna ehk Keskusta kongressil kandideerivad erakonna esimehe kohale Paavo Väyrynen, Timo Kaunisto, Tuomo Puumala ja Juha Sipilä. Kongressi külastab arvukalt välisdelegatsioone Soome naaberriikidest, kuid ka erakonna Ühtne Venemaa esindus Venemaalt ning delegatsioonid Indiast ja Hiinast.

08.06.12 Keskerakond osaleb Keskusta kongressil

Sulge

Keskerakonna delegatsioon osaleb täna ja homme Soome Vabariigis Rovaniemis toimuval Suomen Keskusta kongressil. Visiidil osalevad Keskerakonna juhatuse liige Toomas Vitsut, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ning Keskerakonna välissuhete sekretär Daisy Järva. Keskerakonna poolse tervituskõne peab Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Eesti Keskerakond ja Suomen Keskusta on juba üle kahekümne aasta teinud edukat koostööd, mis seisneb välispoliitilistes aruteludes ning igakülgses kogemuste vahetamises. Soome Keskerakonna ehk Keskusta kongressil kandideerivad erakonna esimehe kohale Paavo Väyrynen, Timo Kaunisto, Tuomo Puumala ja Juha Sipilä. Rovaniemis Lappi-Areena spordi- ja meelelahutuskeskuses toimuvale kongressile oodatakse osalema ligi 4000 inimest.

07.06.12 Kadri Simson: Krugman ei jälgi Eesti arengut esimest päeva

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson märgib president Ilvese ja Nobeliga tunnustatud majandusteadlase Paul Krugmani mõttevahetust kommenteerides, et Krugman ei jälgi Eesti arengut esimest päeva ning tema väited on paljuski põhjendatud. "Princetoni Ülikooli majandusprofessor Krugman on Eestit jälginud märksa kauem kui tema eilsest lühikesest postitusest välja võib lugeda," ütles Simson, "kui keegi soovib vaielda, siis peaks ümber lükkama ka tema poolt esitatud faktid, mitte kritiseerima julgust Eestis valikutes kahelda." "Krugman ei saa pretendeerida viimase instantsi tõele. Samas tema korduvaid väiteid, et selles majanduskriisis on olnud Eesti kärpepoliitikast erinevaid lahendusi, milles riigid on märksa vähem kannatanud kui Eesti, on raske ümber lükata. Vaadates Eesti inimeste igapäevast toimetulekut ja vähenenud tööhõivet ei saa me kahjuks rääkida erilisest majanduslikust triumfist. Krugman peab tööhõivet ja majanduskasvu riigi edukuse mõõtmisel olulisemaks kui madalat riigivõla taset," märkis Simson. Pigem võiks kriisiaegse edumudelina tuua esile suurt Hiinat või väikest Singapuri, mis on pigem Krugmani-stiilis majandust elavdanud kui kokku hoidnud ja on vältinud suurt tööpuudust. Need mudelid pole üks üheselt üle võetavad, aga meil pole põhjust pidada ka Eestit ainsaks tõemonopolistiks." Simson rõhutas, et Paul Krugman kritiseerib kokkuhoiupoliitikat kriisi ajal igal pool maailmas ja Eesti pole selles osas erand. "Kriisiaegne kokkuhoid on tema hinnangul kehvad tulemused andnud nii suure Depressiooni kui 1990. aastate Aasia kriisi ajal." "Krugmani peetakse rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlaseks ning me ei saa öelda, et ta ei tunne maailma majanduse dünaamikat," lisas Simson. "Hetkel on mul käsil Paul Krugmani raamatu "The Return of Depression Economics and the Crisis of 2008" tõlkimine. Seega saan väita, et tema lähenemine maailma majanduskriisidele on väga süsteemne ja põhjalik." "Mõistan presidendi soovi kaitsta Eestit üleoleva suhtumise eest, aga ei pea õigeks sellist väitlusstiili, kus ühelpool on graafikud ja numbrid ning teisel pool solvumised ja vandesõnad. Mainin ka, et kui lugesin esmalt presidendi nime alt läkitatud postitusi, siis mõtlesin, et tema konto on sattunud küberrünnaku ohvriks, sest seesugune lühendatud vulgaarsusi sisaldav väljendusviis pole just presidendile kohane," lõpetas Simson.

07.06.12 Keskerakond teeb ettepaneku piirata energiajookide tarbimist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks. "Peame väga oluliseks suurendada nii laste, noorte kui ka lapsevanemate teadlikkust energiajookide võimalike kõrvalmõjude kohta," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "täna ei ole omavahel tasakaalus energiajookide positiivne reklaam ning informatsioon, kuidas võib toode mõjutada laste ja noorte käitumist." Toomi sõnul on energiajookide peamiseks tarbijagrupiks Eestis saamas noored ning ka lapsed, kelle jaoks on energiajook muutunud sama tavaliseks kui limonaad. "Mitmed eksperdid peavad aga neid lastele lausa ohtlikuks, sest laste närvisüsteem ei ole veel piisavalt arenenud. Energiajoogi mõju avaldub kehakaalu kilogrammi kohta - mida väiksem on kaal, seda suuremat mõju avaldavad energiajoogis sisalduvad organismi virgutavad ained." "Mitmed Eesti lastearstid on seisukohal, et energiajookide müüki tuleks piirata, eelkõige just laste spordiüritustel ja koolide puhvetites," märkis Toom. "Teatud juhtudel on peetud energiajookide liigset tarbimist äkksurma sündroomi põhjustajaks - Prantsusmaal leidis aset juhtum, kus suri 18-aastane atleet, kes oli energiajooki enne korvpallimängu joonud neli purki." "Negatiivse mõju tõttu lastele ja noortele on energiajookide müük lastele keelatud Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis. Norras võib energiajooke müüa vaid apteekides ning Soome on kehtestanud korra, kus energiajoogi pakend on erimärgistusega," lisas Toom. Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohaselt tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja 2013. aasta 1. juuniks tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks.

06.06.12 Toobal: uus ATS on vajalik, kuid vajab täpsustamist

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal rõhutas tänasel Avaliku teenistuse seaduse eelnõu teisel lugemisel, et uut seadust on kindlasti vaja, kuid hetkel on peamiseks probleemiks ebaselgus ametniku mõiste osas. "Oleme seda meelt, et juba 16 aastat kehtinud ATSi asemele on vaja kaasaegsemat seadust, kuid siiski on veel eelnõus küsitavusi," märkis Toobal, "peamine probleem on see, et ametniku mõiste pole selgelt, üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud. Jääb ebaselgeks, keda seadus reguleerima hakkab, kes jääb ametnikuks ning kellest saab tulevikus töölepingu alusel töötaja." Toobal tõi välja ka palga ühepoolse vähendamise küsimuse. "Keskerakond on seisukohal, et kui ametnikul vähendatakse palka, peab vähenema ka töökoormus või tööaeg. Vastasel korral poleks me ametnike suhtes ausad." "Kiita tuleb eelnõuga kehtestatavat palgakorraldust, rotatsioonisüsteemi ning kaitset lapseootel ja väikelastega ametnikele," lisas Toobal, "konstruktiivse koostöö käigus eelnõusse sisse ka mitmed Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud, mis puudutasid kohalikke omavalitsusi ning ametnike streigiõigust." Avaliku teenistuse seaduse eelnõu läbis täna Riigikogus teise lugemise.

05.06.12 Keskerakond liitub allkirjade kogumisega põllumeeste toetuseks

Sulge

Eesti Keskerakond ja selle piirkondlikud organisatsioonid toetavad Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumeeste Keskliidu algatust toetusallkirjade kogumisel põllumajandustoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. "Juba pikka aega käib arutelu Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi üle, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo, "Baltimaade põllumajandustoetused on praegu Euroopa Liidu madalaimad ning kui me piisavalt selgitustööd ei tee, siis jääb olukord samaks ka järgmisel eelarveperioodil." "Toetusallkirjade kogumine on väga õige ja demokraatlik lahendus toetamaks meie kodumaise põllumajandustoodangu õiglast kohtlemist ühisel, üle 500 miljoni tarbijaga Euroopa Liidu turul," lisas Tuiksoo, "Keskerakonnale on põllumajanduspoliitika olnud alati oluline ja seega toetame igati aktsiooni algatajaid." "Keskerakonna aktiivsed liikmed on üle Eesti abiks, et toetada meie põllumehi ja kodumaise toodangu hinna soodsamaks muutmist," rääkis endine põllumajandusminister Tuiksoo. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused uue finantsperioodi lõpuks Eestis 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni, samas kui Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliidu algatuse toetuseks saab allkirju anda Keskerakonna piirkondlikes büroodes. Lisaks luuakse vastav võimalus Keskerakonna veebilehele.

05.06.12 Arupärimine peaministrile rahvaloendusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaministrile Andrus Ansipile arupärimise rahvaloenduse tulemustest, kus soovitakse teada, mida plaanib valitsus ette võtta pidurdamaks maakondade elanike vähenemist. "Eesti elanike arv on 11 aastaga langenud 75 816 inimese ehk 5,5% võrra," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "kõige enam tekitab muret see, et võrreldes eelmise rahvaloendusega on pea kõikide maakondade elanikkond vähenenud." Toomi sõnul võib Eesti elanike arv tegelikkuses veelgi vähenda, sest Soomes töötavad eestlased ei ole oma rännet registreerinud. "Statistikaamet on rõhutanud, et rahvaloendus on ainus uuring, mis annab põhjaliku statistika selle kohta, kui palju on Eestis elanikke ning millistes piirkondades ja tingimustes elatakse," märkis Toom, "need uuringu tulemused on Eesti edasise arengu kavandamiseks üliolulised." Arupärijad soovivad peaministrilt teada milliseid järeldusi on Vabariigi Valitsus teinud Eesti püsielanike vähenemisest ning kas pea kõikide maakondade elanikkonna vähenemises nähakse probleemi? Milliseid meetmeid on Vabariigi Valitsusel plaanis rakendada selleks, et pidurdada Eesti maakondade elanikest tühjaks valgumist? Kas rahvaloenduse tulemused ei viita selgelt haldusreformi läbiviimise vajalikkusele?

05.06.12 Arupärimine Ansipile Euroopa Komisjoni kriitikast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid esmaspäeval, 4. juunil arupärimise peaministrile Andrus Ansipile Euroopa Komisjoni hinnangute osas, mis näeb Eesti valitsuse tegevuse osas puudujääke. "Opositsioon on pidevalt juhtinud valitsuse tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele - täpselt neidsamu probleeme rõhutas ka nüüd Euroopa Komisjon," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "nii tõstatati probleemina eraisikute väga kõrge laenukoormus. Samuti on Komisjoni hinnangul liiga kõrge noorte ja pikaajaline tööpuudus ning töötute leibkondade laste vaesusrisk." "Kriitilised ollakse ka vanemahüvitise süsteemi osas, mis ei pööra piisavat tähelepanu lastele pärast 18 elukuu täitumist," lisas Simson. Veel tõi Simson välja kriitika kodualuse maamaksu kaotamise osas. „Euroopa Komisjon leiab, et maamaksu kaotamine nõrgestab selgelt linnade ja valdade eelarvet. Kui mujal Euroopas püütakse kohalikke omavalitsusi igati tugevdada, siis Eestis käitub valitsus vastupidiselt.“ Seoses Euroopa Komisjoni kriitikaga soovivad arupärijad peaministrilt vastust järgmistele küsimustele: miks on Eestis Euroopa Liidu kõrgeim tarbimismaksudest tulenev maksukoormus ja millal on plaanis seda vähendada? Eesti kapitalimaksude osakaal jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele - millal valitsus seda muuta plaanib? Millised on Valitsuse konkreetsed sammud pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks? Miks ei ole Valitsus siiani muutnud vanemahüvitise süsteemi, kuigi opositsioonierakonnad on korduvalt sellele tähelepanu juhtinud?

02.06.12 Keskerakonna volikogu võttis seisukoha gaasivõrgu eraldamise kohta

Sulge

Tänasel istungil võttis Eesti Keskerakonna volikogu vastu otsuse, mis puudutab gaasivõrgu eraldamist Eestis. Volinikud võtsid seisukoha, et kõige otstarbekam on sõltumatu süsteemihalduri loomine ehk ITO mudeli kasutamine vältimaks gaasitarbijatele suurt hinnatõusu. Hetkel soovib Vabariigi Valitsus gaasivõrgud gaasimüüjast omandiliselt lahutada võrkude võõrandamise teel, kulud tuleb aga hiljem katta tarbijal. Seega toob valitsuse plaani jõustumine gaasitarbijatele kaasa tuntava hinnatõusu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu on sätestanud 3 erinevat võimalust, mida liikmesriik saab kasutada vaba gaasituru tekitamiseks. Kolmanda, ITO mudeli puhul tagatakse eraldi juriidiliseks isikuks oleva süsteemihalduri sõltumatus rangema eriregulatsiooni ja järelvalvega. Sellist mudelit kasutavad näiteks Ungari, Prantsusmaa, Tšehhi ja Saksamaa. Volikogu liikmed otsustasid, et Keskerakond toetab gaasi ülekandesüsteemi eraldamise puhul sõltumatu süsteemihalduri loomise (ITO) mudelit, mis on direktiivis ettenähtud võimalustest kõige soodsam variant tarbijate seisukohast.

02.06.12 Eesmaa: olustik on ebakindel

Sulge

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa nentis täna Keskerakonna volikogu istungil Eesti ja maailmapoliitikat analüüsides, et hetkel on olustik ebakindel ja rahvale isegi veidi hirmutav. "Ma alustan Shakespeare mõttega - "Aeg on liigestest lahti". Selles lauses pole midagi riigivastast, kuigi minu tekstis on "aeg" kirjutatud suure algustähega," rääkis Eesmaa. "Mõtlen seda, et kogu maailmas on olustik üsna ebakindel, nii pole välistatud sõja puhkemine Süürias ning Euroopa saatus võidakse otsustada juba 17. juunil Kreeka parlamendivalimistel." Eesmaa tõi välja, et Euroopa Komisjon andis Eesti majandusele ootamatult kriitilise hinnangu. "Keskerakonda on alati häirinud näilisuse eksponeerimine, nüüd leiab see kõneainet kogu Euroopas. Valitsusel soovitatakse pöörata tähelepanu töötusele ning tuntakse muret eelarve-, tööturu- ja hariduspoliitika osas. Lisaks soovitatakse meile uusi, keskkonnalaseid makse. Eestil pole põhjust ülearuseks rahuloluks." "Eestil seisab järgmise aasta alguses ees ülitõsine probleem - kui palju tõuseb elektri hind vabaturule üleminekul. Mitmed asjatundjad räägivad 30, isegi 40 protsendilisest hinnatõusust," rõhutas Keskerakonna aseesimees, "Keskerakonna fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, mis aitaks elektri hinnatõusu šokki leevendada. Kuidas selle menetlemine läheb, on aga raske ennustada." Eesmaa võrdles hiljuti lahvatanud Silvergate juhtumit Gogoli kirjeldusega Venemaast, kus suure tulekahju puhul hakatakse vaigistama kellalööjat, mitte aga kustutama tulekahju. "Mul on tunne, et rahvas on pettunud ja heitunud, sest riigi tippjuhid - peaminister ja ministrid käituvad arusaamatult. Märkima peab ka peaministri avaldust piiramatu inimeste pealtkuulamise osas. See teeb murelikuks, sest kes veel peaks siis Kaitsepolitsei liigset jõudu ohjama kui mitte peaminister? Lõppenud pole ka elamislubade skandaal ning tuli välja, et IRL on võtnud oma liikmeteks valimatult kõiki, ka kriminaalse taustaga inimesi." "Keskerakonna fraktsioon on jätkuvalt Riigikogus kõige aktiivsem fraktsioon, peame oluliseks rahvale lähedaste probleemidega tegelemist - kõrged kodukulud ja toidukaubad, arstiabi ja hariduse kvaliteet ning kättesaadavus. Omaette mureks pean kasvavat väljarännet, sest kui iga kaheksas saarlane on Saaremaalt lahkunud, on asi tõsine. Eesti Keskerakond jätkab lahenduste otsimist ja pakkumist," lõpetas oma sõnavõtu Keskerakonna aseemees Enn Eesmaa. Täna toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu väikeses saalis Eesti Keskerakonna volikogu VIII koosseisu IV istung.

01.06.12 Toom: valitsus peaks rahvaloenduse tulemusi laua peal hoidma

Sulge

Riigikogu Sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom leiab, et nii valitsusliikmed kui kõrged ametnikud peaksid rahvaloenduse tulemusi oma laual hoidma, sest see meenutaks neile iga otsuse regionaalset mõju. "Iga kord kui kellelgi tuleb kiusatus panna kinni mõni põhikool või gümnaasium, perearstikeskus või päästekomando, tuleks mõelda selle peale, mitu protsenti elanikest kaotab selle tulemusena see linn või vald, mida sulgemisotsus puudutab," märkis Toom. Toom väljendas heameelt, et Eestis pole siiski nii vähe inimesi, nagu skeptikud ennustasid, kuid samas teeb teda murelikuks 12 aastaga kaotatud 5,5% Eesti elanikke. "Meil on ainult kaks maakonda, kus rahvaarv kasvab - Harju ja Tartu - aga see on vaid selle tendentsi jätk, et rahvas koondub üha enam kahte suurlinna. Vähe sellest - me saime ka 3% vanemaks. Kui 2000. aastal oli inimesi vanuses 65+ meil 15%, siis nüüd on neid 18%. Muide, Euroopa mõistes vananevaks peetakse ühiskonda, kus kõrges eas inimesi on 7%." "Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehena olen kindel, et meie tervishoiusüsteemile käib selline vanemate inimeste osakaal juba täna üle jõu - ja hetkel pole mul optimismiks mingit alust. Sotsiaalministeeriumis arutatakse küll pidevalt, kuidas muuta elukeskkonda eakatele sõbralikumaks ja kuidas rahuldada vanemate inimeste vajadusi meditsiinilise abi osas, aga paberil toimivad need asjad kahjuks palju paremini, kui reaalses elus," rõhutas Toom. "Samas on aga teada, et Eesti elanikeks loeti ka neid inimesi, kes tegelikult juba Eesti tolmu jalgadelt pühkinud ja töötavad näiteks üle lahe. Saades teada, kui suur on välismaal töötavate, kuid end Eesti elanikuks märkinud inimeste arv, saame selgemaks ka üldise pildi," lisas Toom. Rahvaloenduse järgi elas Eestis 2011. aasta lõpu seisuga 1 294 236 inimest. Eelmine rahvaloendus toimus Eestis 2000. aastal ning sellest ajast on Eesti elanike arv langenud 75 816 ehk 5,5% võrra.

31.05.12 Keskerakond algatab Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise, mille eesmärgiks on lubada riigieelarvest katta koolide tugispetsialistide - näiteks logopeedide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide - töötasu ning täiendkoolituse kulud. "Käesolev muudatus on eelkõige vajalik selleks, et võimaldada valdadele ja linnadele seadustega pandud teenuste osutamist," selgitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "kehtiva regulatsiooni alusel on valdadel ja linnadel juba täna võimalus riigieelarvest määratud toetust tugispetsialistide töötasuks kasutada, kuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 82 on sellega vastuolus." Repsi sõnul leppisid 2011. aasta riigieelarve koostamisel Valitsuskomisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon kokku, et kohalikele eelarvetele kavandatakse tasandusfondi hariduskulude hulgas pedagoogide palgavahendite toetust mahus, mis võimaldaks koolidel muuhulgas toetada tugiteenuste kättesaadavust ning sama põhimõtet järgiti ka 2012. aasta riigieelarvet koostades. "25. aprilli 2012. aasta määrusega kinnitas Vabariigi Valitsus, et riigipoolset toetust tohib kasutada üldhariduskoolide õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ning tugispetsialistide tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katteks," märkis endine haridusminister Reps, "kuna seadus seda võimalust ei paku, siis teemegi ettepaneku viia need omavahel kooskõlla." Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu viib kooskõlla Vabariigi Valitsuse määruse "2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Eelnõu näeb ette seadusemuudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013.

30.05.12 Keskerakonna eelnõu jõustus seadusena

Sulge

Täna võttis Riigikogu vastu Keskerakonna fraktsiooni algatatud Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse, mis kaotab sundvõõrandamist raskendanud seadusaugud. Muudatus aitab edaspidi vältida segadusi ja venitamist riigile ning kohalikele omavalitsustele tähtsate objektide - teede ja raudteede ehitamisel. "Senine täitemenetluse seadustik ei tunnistanud sundvõõrandamise otsusena ministri ja kohaliku omavalitsuse otsust, vaid ainult maavanema otsust," selgitas Riigikogu õiguskomisjoni liige Peeter Võsa, "kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt annab aga kohtutäituritele korraldusi maavanem, majandusminister ja valla- või linnavalitsus." Võsa sõnul on antud juhul tegemist seaduspraagi parandamisega. "Seda seadust vastu võttes aitame kiirendada riigile oluliste objektide ehitust. Mul on väga hea meel, et koalitsioon tegi mõistliku otsuse ning seda eelnõu toetas."

30.05.12 Keskerakond: riigilõivude alandamiseks on viimane aeg

Sulge

Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna riigilõivuseaduse muutmise arutelul, et põhiseaduse vastaselt kõrgete riigilõivude alandamise otsus oleks pidanud sündima juba palju varem. "Tuletan meelde, et Keskerakonna fraktsioon on mitmeid kordi teinud seadusalgatusi riigilõivumäärade vähendamiseks," rääkis Tuus-Laul, "seda aga, kuidas eelmine justiitsminister Rein Lang eelmises Riigikogu koosseisus lõive tõstis - on lihtsalt piinlik meenutada." Tuus-Laul rõhutas, et tal on hea meel, et koalitsioon tunnistab nüüd oma vigu ja on valmis neid parandama. "Muide, kohtuskäimise lõivud on hetkel Eestis kohati isegi 14 korda kõrgemad kui mujal. 2009. aastal, kui seadust muudeti, tuli hakata 100 000-se nõude esitamiseks maksma 10 000 krooni lõivu, mis on 14 korda enam kui Rootsis, 6 korda enam kui Venemaal, 5 korda enam kui Soomes." "Tegime omalt poolt ettepaneku neid lõive veelgi vähendada, sest ka Euroopa Liidus on küllaldaselt neid riike, kus kohtusse pöördumine on tunduvalt odavam, näiteks Itaalia, Inglismaa ja Austria. Kahjuks tuleb nentida, et antud muudatusi siiski ei toetatud ja kohtusse pöördumine võib jääda paljudel juhtude siiski vaid rikaste inimeste privileegiks," märkis Tuus-Laul. "Keskerakonna fraktsioon toetab seda osa eelnõust, mis puudutab lõivude alandamist, ent me ei toetanud komisjonis seda, et järjekordselt on meie ette toodud kobareelnõu. Miks peab selle eelnõu kontekstis muutma tegelema kohtunike vanuseküsimusega ja kohtutäiturite valvamisega, jääb ebaselgeks," lõpetas Tuus-Laul.

29.05.12 Arupärimine Pevkurile alkoholi liigtarbimisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile üle arupärimise, mis puudutab alkoholi liigtarbimist Eestis. "TNS Emori analüüsi kohaselt jõid eestlased eelmisel aastal varasemaga võrreldes 11% rohkem alkoholi," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "probleemiks on ka noorte liigne alkoholi tarbimine: 2010. aastal oli Eesti 13-aastaste kooliõpilastest alkoholi igakuiseid tarvitajaid tüdrukute seas 14% ja poiste seas 12% ning 15-aastaste seas vastavalt pea 30% ja 25%." "Alkoholi tarbimise kõrge levikutasemega riikides peetakse tõenduspõhiseks ja kõige kuluefektiivsemaks strateegiaks sekkumist rahvastiku tasemel, milleks on muuhulgas alkoholireklaami keelustamine," märkis Toobal. Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas hindate Sotsiaalministeeriumi tööd alkoholi liigtarbimise vastu võitlemisel, kui eelmisel aastal tarbimine kasvas koguni 11%? Mida on Sotsiaalministeeriumi plaanis ette võtta, et vähendada noorte alkoholitarbimist? Kui kõrgeks peab alkoholi tarbimine Eestis kasvama, et Sotsiaalministeerium oleks valmis alkoholireklaami keelustama? 13. oktoobril 2011. aastal läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine.

29.05.12 Priit Toobal: Miks Suure-Jaani Vares on ohtlikum Vene kotkast?

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali avaldus Keskerakonna pressikonverentsil 29. mail. Priit Toobal: Miks Suure-Jaani Vares on ohtlikum Vene kotkast? Peaminister Ansipi 28.mai k.a. avaldus sellest, et kõik suuremate ettevõtete ning erakondade juhid peavad eeldama, et nende telefone kuulatakse pealt on sisuliselt riikluse alustalade vastu suunatud kuriteo teade, millele pole seni millegipärast reageerinud kohus ega prokuratuur. Valitsuse julgeolekukomisjoni liikme, peaminister Ansipi kuriteoteatele vastas vaid kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp, et sellel ametil pole vastavaid võimekusi. Lükkamata isegi ümber kahtlust, et eriteenistus on ebaseaduslikult jälginud ka valitsuserakonna juhtpoliitikuid. Keskerakonna poolt tervitan peaministri eilset avaldust. Keskerakond on juba aastaid rääkinud poliitilisest kaitsepolitseist ja prokuratuurist ning meil on heameel, et riigi üks enim informeeritud kodanikke, julgeolekukomisjoni liige, on seda nüüd samuti avalikult tunnistanud. Reformierakonnas asetub Ansip sellest juba varem rääkinud ausate ning asja tundvate poliitikute ritta koos Rait Maruste, Igor Gräzini ning Jaanus Rahumägiga. Kui veel mõne kuu eest nägi peaminister suurt põhiseaduse riivet selles, kui ühe poliitiku kirjavahetus on sattunud teise erakonna valdusse, siis nüüd räägib ta ju märksa laiaulatuslikumast põhiseaduslike normide rikkumisest lausa riiklike struktuuride poolt. Nüüd on käes hetk, kus täitevvõim peab põhiseadusliku korra tagamiseks tagandama kaitsepolitsei juhi Raivo Aegi ja peaprokuröri Norman Aasa, kes ebaseadusliku üleüldise pealtkuulamise eest otseselt vastutavad. Kui Ansipi valitsus ei suuda riigis kehtestada demokraatlikku kontrolli poliitilist võimu kontrollivate eriteenistuste üle, siis tuleb tagandada Ansipi valitsus. Möödunud reedel lisandus peaministripartei kohale kogunenud rünkpilvedesse päikesekiir mulle esitatud kahtlustusena, et justkui olen mina võltsinud kolme suurejaanilase Keskerakonnale tehtud annetuse dokumente. Kolmest kaks kinnitavad siiski jätkuvalt, et nemad on need annetused erakonnale teinud ja mingit probleemi sellega pole. Kolmas sponsor, Uno Vares, väidab aga alles nüüd, et pole Keskerakonnale midagi annetanud. Endine miilits ja politseinik on aknaaluse riigikogulase Kalle Laaneti kamraad, Eesti Politsei Spordiliidu asepresident, mille presidendiks on Laanet. Lasin Varese lahti parteitöölt (ta oli Keskerakonna Viljandimaa koordinaator) ja lahti sai ta ka Suure-Jaani Gümnaasiumi spordisaali juhi ametist (kuuldavasti ei saanud ta ka seal lihtsalt tööga hakkama). Kurb aga juhtub. Mis ei peaks olema siiski aluseks vimmale minu vastu ega õigustuseks valetamisele. Kaitsepolitseis käis ta juba paar kuud tagasi, tema annetused olid tehtud juba üle aastat tagasi ning need olid erakonna avalikes valimiskulude aruannetes ja annetuste registris sendi pealt kajastatud. Ning see oli ka härra Varesele hästi teada. Millegipärast tegi prokuratuur selle loo avalikuks aga just nüüd kui Reformierakonda oli rabanud annetusskandaal. Pangem tähele, et tavaliselt õiguskaitseorganite poolt mänglevalt manipuleeritava meedia suhtumises on märgatavaid erinevusi Keskerakonna ja Reformierakonna annetuste loo kajastamisel. Kui Reformierakonna puhul veeretatakse süüd Meikari kui varjatud annetuste paljastaja suunal (mida näitab muuhulgas skandaali ristimine Silver-geitiks, mitte aga Kristen-geitiks ega Andrus-geidiks), siis Keskerakonna puhul rünnatakse just annetuste vormistajat. Kui varjatud annetuste asjas tahetakse hirmsasti süüdistada Keskerakonna peasekretär Toobalit, siis tuleb süüdistada ka vähemalt Reformierakonna endist peasekretäri Michalit. Samas prokuratuur ei kiirusta Michali ülekuulamisega, muide ka tema kodu pole läbi otsitud ning ka Reformierakonna peakorteri läbiotsimine toimus pärast kolmepäevast etteteatamist. Rääkimata AK erisaadetest ja muust taolisest. Te teate küll, millest jutt. Mina ei soovi, et poliitiline politsei otsiks läbi Michali või mistahes teise partei peasekretäri kodu. Ma tahan, et KAPO ja prokuratuur tunnistaksid, et nad on teinud vea, sekkudes poliitikasse. Veelgi enam. Meikari loo puhul on ajakirjandus sisuliselt maha vaikinud peamise – raha päritolu. On küll räägitud julgeolekuriskist, kuid mitte sellest, et Meikar ei eita raha päritolu seost Gazpromi ja Vene luurega. 25. mai Õhtuleht kirjutab sõna-sõnalt järgmist: „Skeem oli selline, et esmalt tõi tundmatu sularaha erakonna kontorisse. "Kes antud juhul tõi, ma ei tea," lausub Meikar. Põhimõtteliselt võib see ju siis olla kas või Vene luure, Gazprom või ükskõik kes? "Ma ei tea," lausub Meikar vaid.“ On tähelepanuväärne, kuidas ka õiguskaitseorganid ei püüagi tuvastada raha päritolu, vaid keskenduvad küsimusele, kes selle parteidele edasi andis. Jahitakse kullereid, mitte tegelikke sullereid, ehk musta raha allikaid. Muidugi pole mulle esitatud ametlik kahtlustus ühe suure-jaanilase annetuse suhtes ligilähedaseltki samas kaalukategoorias nende varjudega, mis saadavad sotsiaaldemokraatide valimiskassat täitnud perekond Ossinovskite raha pärinemist Vene transiidiahelast. Aga sotside Vene raha oli vähemalt osaliselt ametlikult deklareeritud. Opositsiooniparteide rahaskandaalikesed ei kanna kuidagi välja võrdlust Reformierakonna endise peasekretäri, tänase justiitsministri Kristen Michalit ja IRLi endise peasekretäri, tänase siseministri Ken-Marti Vaherit varjutavate kahtlustustega Vene eriteenistuste, sealse gaasimonopoli ja maffiaraha süsteemsest pumpamisest Eesti parteipoliitikasse. Nende haldusalas toimuv on omandanud ilmselged organiseeritud kuritegevuse tunnused, mille kaasosalisteks on ka valitsusparteid. Seepärast teatan, et Eesti erakondade usaldusväärsuse drastilise erosiooni peatamiseks olen mina ja ilmselt ka Indrek Saar valmis endale võtma kohe poliitilise vastutuse kui seda teevad ka Kristen Michal ja Ken-Marti Vaher. Astun tagasi, kui seda teevad ka valitsusparteilased.

28.05.12 Arupärimine Partsile elektrituru avanemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandusministrile Juhan Partsile arupärimise, milles soovitakse selgitust segasele olukorrale, mis kaasneb elektrituru avanemisega kodutarbijatele. "Lisaks sellele, et elektri hind kasvab, kaasneb elektrituru avamisega ka hulk segadust elektripakkuja valimisel," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "Eesti Energia, kes on siiani nautinud Eesti elektriturul monopoli, kaalub tavatarbijale alates järgmisest aastast fikseeritud hinnaga paketti pakkumist, mis kohustab klienti vähemalt kuus kuud ostma elektrienergiat Eesti Energialt ning sunnib loobuma õigusest sõlmida leping konkureeriva elektrimüüjaga." "Enamgi veel, klient on sunnitud maksma monopoliga sõlmitud lepingu varasema lõpetamise eest leppetrahvi," märkis Simson. "Eesti Energia põhjendab seda faktiga, et ettevõttel pole garantiid kliendile broneeritud elektri maha müümiseks - selle põhjal jääb mulje, et elekter on kaup, mis seisab kusagil laos riiulil." Simsoni sõnul soovivadki arupärijad teada, kuidas on Eesti Energia planeeritavad fikseeritud hinnaga tähtajalised lepingud kooskõlas avatud turu põhimõtetega. Lisaks peab minister vastama järgmistele küsimustele: kuidas on tagatud kodutarbijate erapooletu teavitamine elektrituru avanemisest ning kui suur on teavituskampaania eelarve? Kui palju tõuseb kodutarbijate jaoks elektrihind prognoositavalt 1. jaanuaril 2013? Keskerakonna fraktsioon algatas 14. mail Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel langetatakse elektrihinnale lisanduvat elektriaktsiisi 4,5 korda Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani. Eelnõu eesmärgiks on leevendada hinnatõusu, mille toob endaga kaasa 2013. aasta üleminek täielikult avatud elektriturule.

28.05.12 Viljandimaa keskerakondlaste juhina jätkab Helmut Hallemaa

Sulge

18. mail toimunud Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimehena jätkama Viljandi Linnavalitsuse liige Helmut Hallemaa. Piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Priit Toobal, Liia Ardel, Annika Parm, Jaan Kuusk, Lea Saareoks, Tiiu Nõmm, Mare Kuura, Uno Lüüs, Juhan Juhkamsoo, Marju Grünbaum ja Feodor Mihhailov. Juhatusse kuulub ka Eesti Keskerakonna Noortekogu Viljandimaa klubi esindaja Juku Veedler. Viljandimaa keskerakondlased valisid end erakonna volikogus esindama Liia Ardeli, Lea Saareoksa, Juhan Juhkamsoo, Tiiu Nõmme, Peeter Sadama ja Juku Veedleri. 12. mail toimus aastakoosolek ka Keskerakonna Jõgevamaa piirkonnas, kus esimeheks valiti tagasi Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna juhatusse pääsesid Andres Vään, Vello Lukk, Riho Laanes, Heli Raevald, Heiki Post, Tiina Krull, Ülo Kuusk, Vello Pettai, Raul Rääsk, Aino Viitak, Liisi Poom, Margi Ein, Elle Söderholm, Ats Vassiljev ja Ülo Antsmaa.

25.05.12 Toobal: poliitiline rünnak Keskerakonna vastu jätkub

Sulge

Keskerakonna peasekretärile Priit Toobalile esitati täna Riigiprokuratuuri poolt kahtlustus dokumendi võltsimises ning teadmata allikatest pärineva raha vastuvõtmise vormistamises erakonna annetusena. Priit Toobal rõhutab, et ta ei ole neid tegusid sooritanud ning tegemist on poliitilise protsessi jätkamisega Keskerakonna nõrgestamiseks. "Juhin tähelepanu, et tegemist on selle kriminaalasja laiendamisega, mida alustati Jüri Luige provokatsiooniga ilutulestike korraldamisel. Tänaseks on aga selge, et Keskerakonna büroo ja kahe Riigikogu liikme kodude läbi otsimise aluseks toodud põhjus ei olnud tõene. Jüri Luik ei korraldanud Tallinna Merepäevade ilutulestikku ning Võru Folkloorifestivali ilutulestiku tellijaks oli IRLi kuuluv Võru maavanem," ütles Toobal. "Reformierakonna liige Silver Meikar kirjutas ajalehes, et on Reformierakonnale annetanud raha, mille päritolu ta ei tea. Nüüd aga esitab prokuratuur kahtlustuse Keskerakonna peasekretärile," lisas Toobal. "Mind on juba kaks aastat pidevalt pealt kuulatud ning füüsiliselt jälitatud," rõhutas Toobal, "antud juhul tegeletakse süstemaatiliselt sellega, et jõustruktuuride abil Eesti suurimat opositsioonierakonda nõrgestada." "Tänasel ülekuulamisel ma täiendavaid ütluseid ei andnud - just seepärast, et tegemist on poliitilise rünnakuga, mil pole midagi ühist tõe välja selgitamisega," lõpetas Toobal.

22.05.12 Kesknoored: kas suvevaheaja lühendamine on ikka mõistlik?

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe hinnangul ei ole mõistlik õppeaastat ümber jagades lühendada suvevaheaega, sest see võib mõjuda halvasti nii õpilastele kui ka õpetajatele. "Suvevaheaeg pole vaid kolm kuud puhkust, nagu tihti arvatakse - paljud noored kasutavad seda aega hoopis raha teenimiseks ja töökogemuse saamiseks," arutles Riibe, "õpetajate pingeline töö väärib samuti korralikku puhkust. Selle jupitamine võib aga kaotada ühe tugeva argumendi selleks, miks valida õpetaja elukutse." Riibe sõnul peab kindlasti arvestama ka Eesti kliimaga, kus üldjuhul on vaid suvekuud piisavalt ilusa ilmaga, et hommikust õhtuni õues olla. "Palju räägitakse liigsest arvuti taga istumisest ja vajadusest noori õue päikese kätte saada. Kui nüüd võtta veel paar nädalat suvest vähemaks, siis töötame ka tervislike eluviiside põhimõtete vastu." "Pikk puhkus annab õpilastele võimaluse omandada uusi oskusi ja kogemusi ka mujalt, eriti hõlmab see endas välismaiseid koolitus- ja vahetusprojekte. Koolivaheaja lühendamine vähendab ka vabatahtliku töö tegemise võimalusi koolinoorte seas," lisas Riibe. Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Liina Hirv on rõhutanud, et õpilased ei ole suvevaheaja lühendamise poolt ning praegune olukord on parim lahendus.

17.05.12 Kas Eesti liitub Nord Streamiga?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna üle arupärimise Andrus Ansipile, milles soovitakse teada, kas peaministri aprillikuisel kohtumisel Nord Stream AG esindajatega räägiti gaasitorude paigaldamisest Eesti majandusvööndisse. "Saksa-Vene gaasitorufirma Nord Stream AG on alustanud uuringuid veel kahe uue torujuhtme ehitamise võimaluse kohta Läänemere kaudu Venemaalt Euroopasse," selgitas Riigikogu Keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb, "ettevõtte teatel uuritakse võimalusi suurendada gaasitarneid Euroopa Liitu ja kindlustada gaasitarned praeguste lepingute ulatuses." "Aprilli lõpus kohtus peaminister Nord Streami esindajatega - nüüd soovimegi teada, kas kohtumisel oli juttu ka järgmiste gaasitorude paigaldamisest?" märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Korb. Korbi sõnul soovivad arupärijad veel teada, kas valitsuse seisukoht on nüüd muutunud ja tuntakse huvi Nord Streami projektis osalemiseks ning millised on olnud reaalsed keskkonnamõjud Läänemerele. Eesti on seni Nord Streami projektist kõrvale jäänud, kuna Vabariigi Valitsus ei rahuldanud 2007. aastal Nord Stream AG Eesti majandusvööndi uurimisloa taotlust. Hoolimata Valitsuse toonasest vastuseisust on Läänemerre gaasitoru tänaseks paigaldatud ning vastuseisu tõttu jäi Eesti ilma suurprojekti rajamisega seotud töökohtadest ja investeeringutest. Nii sai näiteks Sillamäe asemel gaasitoru logistikakeskuseks hoopis Kotka linn, kus tekkis Äripäeva andmetel tänu projektile juurde 190 töökohta.

16.05.12 Keskerakond teeb ettepaneku riikliku matusetoetuse taastamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse. Eelnõu eesmärgiks on leevendada omakse kaotanud perede olukorda. "Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud," rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom. "Arvestuste kohaselt maksab pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa," märkis Toom, "sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega - see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid." Toomi sõnul tuleb ette ka olukordi, kus inimesed keelduvad rahapuuduse tõttu matuseid korraldamast. "Seetõttu on valla- või linnavalitsused sunnitud oma elanikke abistama, kuid ka neil puudub rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada." Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ca 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013.

15.05.12 Simson: valitsus ei täida maamaksu lubadust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus esinedes, et koduomanike maamaksust vabastamine on selgelt kohalike omavalitsuse tulusid vähendava mõjuga, mille tegelikku kompenseerimist ei toimu. "Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukoht eelnõu kohta oli juba siis, et kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude, sh maamaksu tulusid ja kohalike maksude tulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähendamise kompenseerimine," rääkis Simson, "samasuguse muudatusettepaneku tegi ka eelnõule meie fraktsioon." "Valitsusekabineti otsuse kohaselt kompenseeritakse maamaksuvabastus omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tõstmisega, aga tegelikult pole tegemist mingisuguse kompenseerimisega, sest majanduskriisis olid just omavalitsused need, kelle tulusid kõige enam kärbiti," märkis Simson. "Kõige pealt tuleb tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tagasi 11,93%-le ja sealt edasi algab alles maamaksu kaotamise kompenseerimine," rõhutas Simson.

15.05.12 Kadri Simson: tänane otsus näitab, et tegemist oli alusetu rünnakuga

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson leiab, et tänane riigiprokuratuuri otsus lõpetada mõjuvõimuga kauplemise kriminaalasi Ester Tuiksoo ja Priit Toobali suhtes näitab selgelt, et Kaitsepolitsei on alusetult Keskerakonda kuuluvaid poliitikuid kahtlustanud. "Juba sel päeval kui Kaitsepolitsei rüüstas Keskerakonna peakontorit ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete kodusid, olime kindlad, et tegemist on poliitilise rünnakuga suurima opositsioonierakonna vastu," rääkis Simson, "Tänaseks on selge, et läbiotsimise ajendiks toodud ilutulestike korraldamine ei olnud mõjutatud Keskerakonna poliitikute poolt. Merepäevade ilutulestikku ei korraldanud Võru ärimees Jüri Luik, kelle 500 eurone annetus sai opositsioonierakonna kontori läbiotsimise vabanduseks. Võru folkoorifestivali ilutulestiku korraldas aga Võru maavalitsus. Tänases Eestis kuuluvad kõik maavanemad kas IRLi või Reformierakonda." Simsoni sõnul peab riigiprokuratuur selle eest vastutama, et pea pool aastat on Riigikogu liikmeid hoitud surve all ning sisuliselt on Kaitsepolitsei kasutanud võimalust selleks, et haarata enda kätte kogu Keskerakonna asjaajamine ja halvata erakonna tööd. "Toimus liigne jõu kasutamine ning väljamõeldise alusel tungiti Keskerakonna büroosse. Seesugune tegevus pole kuidagi kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Igal kodanikul peaks olema usk, et kui Kaitsepolitsei sekkumisel poliitilisse võitlusse on veenvad tõendid. Paraku me elame kohas, kus jõustruktuuride sekkumine poliitikasse on tundlik teema ning näiteks elamislubade skandaalis annavad prokurörid ilma analüüsita amnestia, samas Keskerakonna büroo alusetu läbiotsimine sai kiirelt prokuröri heakskiidu." "Poliitiku kapital on usaldus ning ilmselgelt on seda Keskerakonna saadikute puhul alla kistud, rääkimata moraalsest ja emotsionaalsest kahjust," märkis Simson.

15.05.12 Riigikontrolör peab vastama Eesti Interneti Sihtasutuse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid riigikontrolörile Mihkel Oviirile arupärimise Eesti Interneti Sihtasutuse kohta, kus meedias avaldatud informatsiooni põhjal võib arvata, et toimunud on raha ebamõistlik kasutamine. "26. aprilli Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti Interneti Sihtasutuses "käärib ja käriseb" - töötajad lahkuvad, ülemused tülitsevad ja kulutused tekitavad küsimusi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, "Ekspress tõi välja, et sihtasutus on ostnud 12 000 euro eest elektrigeneraatori ning selle kohaletoimetamiseks eraldi 3500 eurot maksnud haagise. Sihtasutuse krediitkaartidega on Selverites vähemalt 22 korral 900 euro eest oste sooritatud. Sadu eurosid on kulutatud tööriistapoodides ja tehnikakauplustes." Sõtnik märkis, et Eesti Interneti Sihtasutusele heidetakse ette ka domeeniomanikele antud kulupõhise majandamise lubaduste rasket rikkumist. "Sellega seoses soovimegi riigikontrolörilt teada, kas plaanis on selles asutuses kontrolli teostada." Riigikontrolör peab lisaks vastama järgmistele küsimustele: kuidas annate hinnangu antud sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamise kohta? Kas viimase aasta jooksul on Riigikontroll tuvastanud mittetulemuslikku maksumaksja raha kasutamist riigi osalusega sihtasutustes? Kuidas saaks edaspidi vältida ja ennetada sihtasutuste raha väärkasutust?

14.05.12 Raplamaa keskerakondlasi juhib Mailis Reps

Sulge

10. mail toimunud Keskerakonna Raplamaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. Koosolekul osalesid ja esinesid ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Riigikogu liige Aivar Riisalu. "Mul on väga hea meel, et koosolekul oli palju osalejaid, kes kõik tundsid suurt huvi erakonnas ja poliitikas hetkel toimuva vastu," rääkis Mailis Reps, "inimesed olid selgelt seda meelt, et Keskerakond aitab juhtiva opositsioonijõuna tuua esile Eesti probleeme ning teha konstruktiivset kriitikat valitsuse tööle." Repsi sõnul keskendub Raplamaa piirkond järgmisel aastal toimuvatele kohalikele valimistele. "Loomulikult on meie põhieesmärk Raplamaal Keskerakonna toetust kasvatada ning teha parem tulemus kui 2009. aasta valimistel." Keskerakonna Raplamaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Jüri Võigemast, Asta-Aino Laurimaaa, Hans Liibek, Marge Robam, Talvi Roosi, Katrin Anto, Koidu Pettai, Aleksander Kuruson, Kaja Asuküla, Jaan Kuusik, Lembit Raag, Aarne Anton, Nikolai Ilmsoo ja Riina Nõu. Raplamaa piirkond valis oma esindajateks erakonna volikokku Jüri Võigemasti, Tõnu Lõhmuse ja Hans Liibeki.

14.05.12 Keskerakond teeb ettepaneku elektri hinna alandamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel langetatakse elektrihinnale lisanduvat elektriaktsiisi 4,5 korda Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani. Eelnõu eesmärgiks on leevendada hinnatõusu, mille toob endaga kaasa 2013. aasta üleminek täielikult avatud elektriturule. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on viimasel aastal kodukulud hüppeliselt kasvanud ning riik peab leidma võimalusi, kuidas inimestele hinnatõusu leevendada. "Meil on võimalus astuda reaalseid samme inimeste vaesumise tõkestamiseks langetades elektriaktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani, milleks on 1 euro - hetkel on see aga pea 4,5 korda kõrgem." "Statistikaameti andmetel moodustasid tarbijahinnaindeksist 2011. aasta aprilliga võrreldes kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid hinnatõusust peaaegu poole," märkis Simson. "Eelmisel aastal oli vabaturu hind Eesti hinnapiirkonnas 40% kõrgem kui praegune hind Narva Elektrijaamadest," ütles Simson. "See tähendab, et 2013. aastal peavad kõik Eesti tarbijad hakkama elektri eest maksma pea 40% rohkem. Seda hinnatõusu aitaks leevendada vähendatud aktsiisimaks." Elektriaktsiisi alandamise korral väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni euro ulatuses. Samas suureneb elektri hinna tõusu tõttu prognoositavalt käibemaksu laekumine riigieelarvesse 13,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette aktsiisi langetamise alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

12.05.12 Keskerakonna Noortekogu esimehena jätkab Jaanus Riibe

Sulge

Täna Tallinna Lauluväljaku siseruumides toimunud Keskerakonna Noortekogu kongressil valiti tagasi esimeheks Jaanus Riibe. Noortekogu juhatuse liikmeteks valiti Oleg Siljanov, Jens Raevald, Tõnis Mölder, Maaris Laine, Vladimir Svet, Alina Tubli, Anna Nikulitseva ja Inna Fjodorova. Aseesimeesteks kinnitati Vladimir Svet ja Alina Tubli. Kongressil võeti vastu ka kaks poliitilist pöördumist noorte tööpuuduse ja kooli hariduse osas.

12.05.12 Riibe: noored peavad minema kaitselt pealetungile

Sulge

Noortekogu esimees Jaanus Riibe rõhutas Keskerakonna Noortekogu X kongressil peetud kõnes, et noored peavad pelgalt kaasarääkimiselt üle minema teemade eestvedajaks ja tegema asjad selgeks "puust ja punaselt". "Täna ootavad meilt lahendusi uued Eesti elu sõlmküsimused - ülesaamine kaasamise ja demokraatia kriisist ning noorte kaasatus poliitika kujundamisse ja ühiskondlikku debatti; kõrgharidusreform ja tudengite õppetoetused; vaesuses Eestis elavate laste küsimus; maakoolide ja maanoorte tulevik," loetles Riibe. "Noorte hulgas on selgelt olemas ootus uutele ideedele, mis pakuvad väljapääsu ja tuge." "Just sellistele headele algatustele ja probleemidele lahenduste otsimisele keskendusid kesknoored eelmise aasta jooksul - kongressijärgse fookuse suunasime kõrgharidusreformile, presidendi valimistele ja elektrihinnatõusule," rääkis Noortekogu esimees. Riibe loetles, kus ja kuidas võeti sõna ka esmapilgul otseselt noori mitte puudutavatel teemadel. "Meeleavaldus selle eest, et Eesti laevad toodaks uuesti sini-must-valge lipu alla tagasi, meeleavaldus elektri hinna tõusu vastu Eesti Energia peakontori ees, sekkumine presidendivalimistesse ning otsevalimiste välja pakkumine." "Noortekogu taaselustas sel aastal ka esseekonkursi traditsiooni ning arendati koostööd poliitiliste ja apoliitiliste noorteühendustega," lisas kesknoorte juht. "Meil on veel palju teha - latt on kõrgele seatud ja aega ei tohi kaotada, sest noored ootavad meilt kiiret tegutsemist ja lahendusi," rõhutas Jaanus Riibe.

12.05.12 Savisaar: noored peavad tegelema noortega

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Keskerakonna Noortekogu X kongressil esinedes, et noored peavad tegelema noortega ning Noortekogu arutelud muutuma senisest oluliselt avatumaks. "On ülimalt oluline, et noored tegutseksid ühes rütmis ja koostöös Keskerakonna piirkondadega. Teil on võimalus osaleda piirkondade juhatuste töös, teil on võimalus saada abi meie kohalikelt liidritelt," rääkis Keskerakonna esimees, "noored peavad ise tegelema noortega. Eriti oluline on see just maapiirkondades ning kohalike valimiste eel." Savisaare hinnangul on hetkel Eesti noorteorganisatsioonidel probleeme välja paistmisega. "Kesknoorte silmapaistvus ei tulene tingimata vaid teie tugevusest, vaid ka teiste nõrkusest. Millal me kuulsime viimati näiteks IRL-i noortest? Mäletan, et justkui oleks nad sõna võtnud valimisea langetamise teemadel. Aga enne seda? Ei tulegi meelde…" "Ilmselt on asi selles, et koosolekuid peetakse kinniste uste taga. Arutatakse tarku asju ja käiakse välja häid ideid, kuid seda tehakse vaid iseendale," märkis Savisaar. "Ma loodan, et kesknoored võtavad jõuliselt initsiatiivi enda kätte, hakkvad rääkima ning tegutsema avatumalt ja vahetumalt. Te peate tegema noortega ühesuguseid asju, et neid enda juurde tõmmata." Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ning käesoleval aastal toimub juba X kesknoorte kongress.

11.05.12 Tartumaa lahkujaid huvitab vaid meedia tähelepanu

Sulge

17 Tartumaa keskerakondlase tänane ühispöördumine meediale näitab selgelt, et nende peamine otsus on saada vaid kergelt meedia tähelepanu ning solvata avalikult Keskerakonda, selle liikmeid ja valijaid. Kahjuks pole meediarünnak Keskerakonna ja erakonnakaaslaste vastu kindlasti see viis, mis näitaks pöördumisele allakirjutanute siirust ja soovi rahumeelselt lahkuda. Eesti rahvas ei vaja seesuguseid pöördumisi, need peaksid olema suunatud erakonna liikmetele ja juhtkonnale. Peame kahetsusväärseks seesugust käitumist ning loodame, et Eesti poliitikas ei saa tavaks avaldada meediale halvustavaid ja rahvuste vahelist viha tekitavaid pöördumisi. Minnakse isegi nii kaugele, et lisaks lahkumissoovile antakse meediale teada, mida kõike Keskerakonnas "tülikaks" peetakse, kuid erinevate arvamuste avaldamise koht on osakondade, piirkondade ja erakonna juhatuse koosolekud, kus aga avaldusele allakirjutanud aastaid osalenud pole. Lisaks tunneme nördimust, et erakonna 17 Tartumaa piirkonna liikme lahkumise soovist peame kuulma just meedia vahendusel ning on tõesti ebanormaalne, et lahkumisest ei teavitata esmalt piirkonna ega erakonna juhtkonda. Samuti ei kannata kriitikat asjaolu, et etteheiteid erakonna juhtimisele teevad liikmed, kes ise aktiivselt erakonna tööst osa ei võta. Sellise stiili kasutamine on vesi parempoolsete veskile. Lahkudes Eesti Keskerakonnast sellisel alatul viisil, näitavad need 17 Tartumaa piirkonna liiget, et nad ei kanna ning võib olla pole kunagi kandnud Keskerakonnale olulisi väärtuseid. Kõik need Keskerakonna liikmed, kes ei tunnista Keskerakonna seisukohti ega pea oluliseks ja kalliks erakonna programmi peaksid aga kaaluma erakonda sobivust. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et ühispöördumisele allakirjutanutest esimene, Henri Kaselo, töötab Siiri Oviiri nõunikuna Brüsselis. Võib eeldada, et meediale saadetud avalduse näol on suures osas tegu soovi või sunniga säilitada oma hästimakstud töökoht - seega on palganumber aadetest olulisem. Samuti võib Henri Kaselo isiklik kibestumine olla seotud põhjusega, et 2010. aastal soovitati tal Tartumaa piirkonna juhi amet maha panna, sest töö polnud tulemuslik.

11.05.12 Keskerakonna Pärnu linna piirkonna juhina jätkab Kadri Simson

Sulge

Neljapäeval 10. mail toimunud Keskerakonna Pärnu linna piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Keskerakonna aseesimees ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Keskerakond on Pärnu linnas ainus opositsiooni esindaja ning just meie tegevusest sõltub see, et linnavalitsus teeks vähem praaki ja tähtsustaks senisest rohkem kontakti linnakodanikega," rääkis Simson, "loomulikult valmistume järgmisel aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks ning meie eesmärk on taastada Keskerakonna fraktsioon Pärnu linnavolikogus." Pärnu linna piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Kätlin Joala, Ardo Aasa, Karmo Konts, Ove Pärtelson, Siivi Teinfeltd, Erika Sonntak, Mart Viisitamm ja Hillar Talvik.

10.05.12 Yana Toom esitas kaebuse Kaitsepolitseiameti vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine Tallinna abilinnapea Yana Toom esitas täna Tallinna Halduskohtusse kaebuse Kaitspolitseameti vastu isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamise ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes seoses Kaitsepolitsei aastaraamatuga. Kaebuses sisaldub, et Isikuandmete töötlemine ei olnud eesmärgikohane - arvestades asjaolu, et aastaraamatus ei väideta, et Yana Toomi käitumine oleks vastuolus seadusega, jääb arusaamatuks, kuidas avalikkuse informeerimine kaebaja õiguspärasest käitumisest saab ennetada julgeolekuohte või kuritegusid. Lisaks on Yana Toomi osas avaldatud tegelikkusele mittevastavat informatsiooni - väidetakse, et Yana Toom on koostöös Inimõiguste Teabekeskusega survestanud Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi. Kaebuses nõutakse: - kaitsepolitseiameti poolt avaldatud aastaraamatus Yana Toomi puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist; - kohustada Kaitsepolitseiametit kustutama või katma kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduv väide Yana Toomi kohta ning avaldama aastaraamat uuel kujul Kaitsepolitseiameti veebilehel; - kohustada Kaitsepolitseiametit kõrvaldama 2011. aasta aastaraamatu eksemplarid Rahvusraamatukogust, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia raamatukogudest ning maakondade keskraamatukogudest; - kohustada Kaitsepolitseiametit trükkima uue sisuga aastaraamat (s.o sisuga, millest on kõrvaldatud Yana Toomi kohta käivad ebaõiged andmed) paberkandjal ning asendada Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Sisekaitseakadeemia raamatukogudes ja maakondade keskraamatukogudes asuvad aastaraamatu eksemplarid uute eksemplaridega; - kohustada Kaitsepolitseiametit avaldama pressiteade, milles oleks ümber lükatud Yana Toomi kohta esitatud valeväited.

10.05.12 Aadu Must: õppetoetusteta on kõrgharidusreform poolik

Sulge

Riigikogu Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must rõhutas kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et õppetoetuste süsteemita on see poolik ning Keskerakond ei saa sellise seaduse poolt hääletada. "Keegi ei vaidle selle vastu, et Eesti kõrgharidust reformida, kuid küsimus on selles, kuidas seda tehakse," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Aadu Must, "pole mõtet võtta vastu poolikut lahendust, mille teist osa - õppetoetuste süsteemi - me võimegi jääda ootama." Professor Musta sõnul on seaduses peidus kuri lõks. "Kui tudengina poole koormusega tööl käid, ei suuda õppekava 100%-liselt täita ja hakkad hariduse eest maksma. Kui tööl ei käi, ei ela ära." "Seaduse menetlemise algusest peale on räägitud ühte: kõrgharidus peab toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele, nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad oleksid enamvähem ühes mõõdus," lisas Must, "teine jalg selle seaduse kõrval pidi olema vajaduspõhine õppetoetuste seadus, mis pidi tulema parlamenti. Meile kogu aeg räägiti: ta on teel ja ta on teel ja ta on teel. See on nagu vana muinasjutt kolhoosi lehmast, kellel olid unistused suurest ilusast heinakuhjast, mis on teel, aga teate, tee peal igaüks näppis ja kui kohale jõudis, oli ainult peotäis." "Just selle tõttu on meil soov, palve ja vajadus: täitkem kokkuleppeid ja menetlegem asju paralleelselt. Tänasel hetkel ainult poolikute lubaduste peal ei ole võimalik selle seaduse poolt hääletada," rõhutas Must.

09.05.12 Seeder peab taas aru andma PRIA rahade väärkasutamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile arupärimise, mis puudutab järjekordset võimalikku PRIA toetusrahade väärkasutust. "2. mail jõudis Rahvusringhäälingu telesaate "Pealtnägija" vahendusel avalikkuse ette taaskord lugu, kus PRIA toetusrahasid võidakse olla välja petetud," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "telesaate andmetel võltsis toitlustusfirma Eesti Eine dokumente ja esitas valeandmeid, et saada 4,2 miljonit krooni toetust hoonele, mis taotlusperioodi alguseks oli tegelikult valmis." Toobali sõnul käsitles "Pealtnägija" alles mõni kuu tagasi Aardla maaparandusühistut, kus kasutati PRIA-lt saadud 7 miljonit krooni ebasihipäraselt. "Niisiis on tegemist on juba teise lühikese aja jooksul avalikkuse ette jõudnud Euroopa Liidu toetusrahade võltsimisskeemiga põllumajandusministri haldusalas. Nii huvitabki arupärijaid, millal minister viimati tutvus PRIA sisulise tööga." Seeder peab vastama veel järgmistele küsimustele: kui palju ja millised PRIAle esitatud probleemsed taotlused on veel lähiajal avalikkuse ette tulemas? Millised on Põllumajandusministeeriumi konkreetsed sammud, et edaspidi raha väärkasutamist vältida ja taastada antud ameti maine ja usaldusväärsus? Kas peate vajalikuks toetuste taotlemise korra muutmist? Millise hinnangu annate oma tööle põllumajandusministrina arvestades raha väärkasutamisi PRIA haldusalas?

09.05.12 Keskerakonna Omavalitsuskogu avaldus

Sulge

8.05.2012, Tallinn Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kärpinud kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning eelarvetulusid kahe kohaliku maksu kaotamise, kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamise ja kodualuse maa maamaksu vabastuse kaudu. Tulumaksuseaduse 1. aprillil 2009 jõustunud muudatustega vähendati füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Seega vähendati 2009. aasta eelarveaasta keskel omavalitsusüksuste olulisimat ja suurimat tuluallikat 0,53 protsendipunkti võrra ehk seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt 300 000 000 krooni. Hoolimata varasematest lubadustest, ei ole koalitsioonierakondadel plaanis omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa endisele tasemele viia. Samuti ei ole kavas piisaval määral kompenseerida kodualuse maa maamaksuvabastusest tingitud tulude vähenemist. Eesti Vabariigi seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kuute erinevat maksu, milleks on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. 2011. aastal ei kasutanud mitte ükski omavalitsus mootorsõidukimaksu ega lõbustusmaksu. Loomapidamismaks kehtis ainult ühes omavalitsuses. Seega võib öelda, et kohalikel omavalitsustel on ainult kolm reaalselt kasutatavat kohalikku maksu, mis moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus annab omavalitustele mitmeid vasutusrikkaid ülesandeid. Näiteks on kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. Ühtlasi tuleb korraldada omavalitsusüksuse omanduses olevate haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Keskerakonna Omavalitsuskogu hinnangul oleks vaja kohalike maksude reformi, et tagada omavalitsustele suurem autonoomia kohaliku elu korraldamisel. Praegune olukord, kus kohalikel omavalitsustel on väga vähe võimalusi oma eelarvepositsiooni parandamiseks ning 99% maksutulude otsustusõigusest on keskvõimu käes, ei ole jätkusuutlik. Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit tegid endapoolsed esmased ettepanekud riigi eelarvestrateegia dokumendi aastateks 2013-2016 ja 2013. aasta riigieelarve eelnõu koostamiseks. Toetame omavalitsusliitude ettepanekuid kohalike eelarvete autonoomia suurendamiseks ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks: 1) Vaadata üle ja korrastada kohalike maksude süsteem, et suurendada omavalitsuse õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist; 2) Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust; 3) Tagada Riigikohtu 16. märtsi 2010 üldkogu otsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine, millega tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks selliste aktide andmata jätmine, mis: 1. sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; 2. eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Eesti Keskerakonna omavalitsuskogu kutsub Riigikogus esindatud erakondade omavalitsuskogusid, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma ning Riigikogu rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arutama kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamise ja iseseisva otsustusõiguse suurendamise küsimusi ning toetama kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tugevdamist.

09.05.12 Jüri Ratas: Eesti vajab kohalike maksude reformi

Sulge

Teisipäeval, 8. mail toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul valiti kogu esimeheks Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning juhatuse liikmeteks Jüri Võigemast, Taavi Aas, Priit Toobal, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Agu Kabrits, Tarmo Tamm, Kersti Sarapuu. Lisaks võeti vastu poliitiline avaldus, milles rõhutatakse kohalike maksude reformi vajadust. "Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kärpinud kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning eelarvetulusid kahe kohaliku maksu kaotamise, kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamise ja kodualuse maa maamaksu vabastuse kaudu," lausus Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas aastakoosolekul peetud kõnes. "Hoolimata varasematest lubadustest, ei ole koalitsioonierakondadel plaanis omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa endisele tasemele viia. Samuti ei ole kavas piisaval määral kompenseerida kodualuse maa maamaksuvabastusest tingitud tulude vähenemist." "Eesti Vabariigi seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kuut erinevat maksu. 2011. aastal ei kasutanud mitte ükski omavalitsus mootorsõidukimaksu ega lõbustusmaksu ning loomapidamismaks kehtis ainult ühes omavalitsuses. Seega võib öelda, et kohalikel omavalitsustel on ainult kolm reaalselt kasutatavat kohalikku maksu - reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu, mis moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest," võttis Jüri Ratas kokku hetkeolukorra. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkondadeks haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalmajandus, infrastruktuuri korrashoid ja mitmed muud küsimused. Mõistagi on kohalikel omavalitsustel vaja nende ülesannete edukaks täitmiseks ka piisavalt rahalisi vahendeid," tõi Ratas välja. "Praegune olukord, kus kohalikel omavalitsustel on väga vähe võimalusi oma eelarvepositsiooni parandamiseks ning 99% maksutulude otsustusõigusest on keskvõimu käes, ei ole jätkusuutlik," jätkas Ratas. "Eestil oleks vaja kohalike maksude reformi, et tagada omavalitsustele suurem autonoomia kohaliku elu korraldamisel." Eesti Keskerakonna Omavalitsuskogu kutsub Riigikogus esindatud erakondade omavalitsuskogusid, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma ning Riigikogu rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arutama kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamise ja iseseisva otsustusõiguse suurendamise küsimusi ning toetama kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tugevdamist.

09.05.12 Keskerakonna spordimaksu eelnõu läbis esimese lugemise

Sulge

Riigikogus läbis 8. mail esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud Tulumaksu seaduse muutmise seadus, mis jõustumisel kaotab tööandjatele maksu töötaja spordiga tegelemise kulude katmiselt 500 euro ulatuses aastas. "Riiklik poliitika peaks suunama tööandja vältima oma töötaja terviseriske ning väärtustama tervislikku eluviisi ja ennetama tööga seotud haiguseid," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Tervisliku elustiili toetamine aitab tulevikus kokku hoida ravikulusid ning töötajate parem tervis säästab nii tööandjale kui Haigekassale haiguspäevade hüvitisi. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri arvutused näitavad, et iga töötervise edendamisse investeeritud euro toob tööandjale tagasi 2,5 – 4,8 eurot," rõhutas Simson. Simson lisas, et samasisuline eelnõu on olnud Riigikogus arutlusel juba mitme koosseisu jooksul. "Kui 2009. aasta suurte eelarvekärbete läbiviimisel pandi tööandjatele kohustus katta töötajate 5 haiguspäeva, siis lubati lisamaksu alt vabastada ka tööandjate kulutused töötajate tervisesse. Antud eelnõu seaduseks saamine aitaks tänasel valitsusel lunastada ka see senitäitmata lubadus."

08.05.12 Tuus-Laul: hüvitis töölt lahkujatele toob nad tagasi tööle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul märkis täna Töölepingu seaduse muutmise kolmandal lugemisel, et ka vabatahtlikul töölt lahkumisel peab säilima töötuskindlustushüvitis, sest nii on võimalik inimesi kiiremini tööturule tagasi tuua. Keskerakonna fraktsioon toetanud Töölepingu seaduse muutmist. "2008. aastal töölepinguseadust arutades andis tollane sotsiaalminister lubaduse, et ka vabatahtliku töölt lahkumise korral on võimalik saada hüvitist," rääkis Tuus-Laul, "nüüd aga võetakse see lubadus tagasi saamata aru, et see toetus aitab inimestel tagasi tööturule tulla." Tuus-Lauli sõnul pole ju saladus, et tuleb ette ka olukordi, kus tööandja survestab töötajat lahkuma või käib töötajale lihtsalt töö üle jõu. "Praeguse suure tööpuuduse puhul on pigem erand, kui töötaja tõepoolest omal soovil lahkub, kuid ka siis kuluks talle väike toetus ära. Sellest ajutine abi uue töö otsimiseks." "Töötukassas meil ju raha on, aga valitsus hoiab seda eelarveaukude järjekordseks lappimiseks ja likviidsuse tagamiseks. Keskerakonna fraktsioon seesuguse seisukohaga ei nõustu ning hääletame valijatele lubadusi murdva eelnõu vastu," lõpetas Tuus-Laul.

07.05.12 Arupärimine Aaviksoole: kas Jõgevamaale jääb vaid üks gümnaasium?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole üle arupärimise, milles soovitakse teada, kas Jõgevale riigigümnaasiumi loomine tähendab maakonna ülejäänud gümnaasiumide sulgemist. "Haridusministeeriumi analüüsi kohaselt jääb Jõgevamaale maakonda kas ainult üks puhas või kaks progümnaasiumiga gümnaasiumi," rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul, "niisiis võib Jõgevale riigigümnaasiumi moodustamine tähendada maakonna ülejäänud gümnaasiumide sulgemist." "Küsimegi haridusministrilt, kas selline olukord võib tekkida ning mitu õpetajat sellise ümberkorralduse tulemusel töö kaotab?" märkis Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku valitud Tuus-Laul. Lisaks soovitakse haridusministri kommentaari sellele, kas enne riigigümnaasiumi loomise otsustamist peeti nõu ka Jõgeva elanikega ning millistele argumentidele tuginedes eelistab Haridus- ja Teadusministeerium tänaste munitsipaalgümnaasiumide jätkamise asemel riigigümnaasiumide loomist?

07.05.12 Keskerakond teeb ettepaneku ülikooliseaduse menetlemine edasi lükata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb täna ettepaneku võtta Riigikogu 10. mai päevakorrast välja Ülikooliseaduse kolmas lugemine. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et antud seadus ei tohi jõustuda enne kui valitsus esitab õppetoetuste kava. "Me oleme seisukohal, et tasuta kõrgharidus jääb vaid loosungiks kui praeguse eelnõuga koos ei pakuta välja õppetoetuste süsteemi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "uut ülikooliseadust on kahtlemata vaja, kuid kindlasti ei saa me olla nõus seadusega, millel on küljes kiirustamise märk ning mis ei täida üliõpilaste tegelikke ootuseid." Simsoni sõnul on oluline märk ka see, et president seaduse Riigikogule tagasi saatis. "Sellist vetoõigust president just väga tihti ei kasuta, seega peaksid ka seaduse eestvedajad sellesse tõsiselt suhtuma ning seaduse põhjalikule parandamisele mõtlema." Hetkel on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse menetlemise kolmas lugemine Riigikogus neljapäeva, 10. mai päevakorras.

04.05.12 Keskerakonna fraktsioon külastab Ida-Virumaad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad 3. ja 4. mail Ida-Virumaad. Külastatakse Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Sillamäe linna ning Vaivara, Iisaku ja Tudulinna valda. Toimuvad kohtumised rahva ning omavalitsusjuhtidega, lisaks tutvutakse koolide, lasteaedadega ja teiste kohalike asutustega. Keskerakonna saadikute seekordne väljasõit keskendub olulises osas kohtumistele omavalitsusjuhtidega ning tutvumisele haridusasutustega. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Riigikogu liikmed Enn Eesmaa ja Marika Tuus-Laul kohtuvad ka Ida-Virumaa maavanema Riho Breiveliga. Jüri Ratase eestvedamisel antakse õpilastele ka ühiskonnaõpetuse tund Jõhvi Kutsehariduskeskuses. 12. ja 13. aprillil viibisid Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tartus, kus toimusid kohtumised koolide hoolekogude, raudteelaste ametiühingu, Tartu eakate nõukoja ning Tartu Ülikooli majandustudengitega. Lisaks külastati gümnaasiume ja kutsehariduskeskusi, Lõuna-Eesti Päästekeskust ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesindust.

03.05.12 Keskerakonna Võrumaa piirkonda asub juhtima Anneli Viitkin

Sulge

30. aprillil toimunud Keskerakonna Võrumaa piirkonna aastakonverentsil valiti uueks piirkonna esimeheks endine Võru linnapea Anneli Viitkin. Aseesimeesteks kinnitati Väino Palo ja Andres Mäevere. Võrumaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti veel Lia Siidra, Liina Laars, Carmen Reidla, Natalja Laanejõe, Külli Land, Kaja Loos ja Maia Tapupere.

03.05.12 Tuus-Laul: töölt lahkujad peavad saama hüvitist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Töölepingu seaduse muutmise arutelul, et ka vabatahtlikul töölt lahkumisel peab säilima töötuskindlustushüvitis. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. "Euroopas on levinud põhimõte, et ka vabatahtliku töölt lahkumise puhul kompenseerib seda töötukassa, sest tunnistatakse tõsiasja, et inimene ei lahku healt ja rahuldava palgaga töökohalt niisama ajaviiteks," rääkis Tuus-Laul, "lahkutakse kas väikese palga, suure koormuse või tööandjaga suhete mittelaabumise tõttu." Tuus-Lauli sõnul pole riigil kasu kui inimesed on kodus häbiväärse töötu abiraha peal, mis tegelikult ei kata tööotsimiseks vajalikke kulutusigi. "Riigile on ju kasulik töötav inimene, kes maksab makse, teenib ja tarbib, kellele ei pea toimetulekutoetust maksma." "Rääkida, et raha pole ja peame tagama Töötukassa jätkusuutlikkust, on rehepaplus - Töötukassas on 350 miljonit eurot, mida valitsus kasutab hoopis eelarveaukude lappimiseks," märkis Tuus-Laul. "Me ei saa kärpida potentsiaalseid töökäsi ja nullida lubatud kindlustushüvitist, ei tohi rahvast petta. Just seepärast teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada," lõpetas Tuus-Laul.

02.05.12 Tartu keskerakondlaste juhina jätkab Aadu Must

Sulge

26. aprillil toimunud Keskerakonna Tartu piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Riigikogu liige professor Aadu Must. Juhatusse osutusid valituks Holar Sepp, Kadri Mosin, Triin Lukk, Silver Kuusik, Enn Seppet, Oleg Bulkin, Riina Kallas, Igor Rosenfeld, Tiina Mürk, Vladimir Šokman, Olev Raju, Artjom Suvorov, Natalja Trošina, Boriss Hrabrov, Igor Abarenkov, Urbo Vaarmann ja Nikolai Põdramägi. Keskerakonna piirkondade aastakoosolekud peavad saama peetud mai lõpuks.

02.05.12 Pevkur peab vastama Tervise Infosüsteemi probleemidest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid arupärimise sotsiaalministrile Hanno Pevkurile Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo probleemide kohta. "Lisaks Digiloo turvalisusprobleemidele ei tööta infosüsteem nii nagu algselt planeeritud," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev, "tõusnud ei ole patsientide rahulolu, sest siiani jätkuvad probleemid raviandmete jõudmisega ühe raviarsti juurest teise juurde. Niisiis võivad raviarstid saada patsiendi raviandmeid suure viivitusega." Vassiljevi sõnul pole süsteemi loomisega kaasnenud loodetud arstide tööaja kokkuhoidu, sest praktikas ei ole võimalik teha sissekandeid Tervise Infosüsteemi ning suhelda samal ajal patsiendiga. "Lisaks sellele peab sisuliselt patsient ravilugu paberkandjal kaasas kandma, mis on üsna ebamugav." Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas tuleks Teie hinnangul lahendada olukord, kus patsientide raviandmed ei jõua läbi infosüsteemi õigel ajal vajaliku arstini? Millisele analüüsile tuginedes valis Sotsiaalministeerium just sellise Tervise Infosüsteemi ning kas poleks odavam tulnud raviasutuste poolt kasutatavat nelja erinevat tarkvara omavahel ühildada? Kui suures mahus on Sotsiaalministeeriumil plaanis investeerida kasutajamugavuse suurendamisse süsteemi edasise arendamise käigus?

02.05.12 Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonda juhib Valeri Korb

Sulge

26. aprillil toimus Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna aastakoosolek, kus valiti esimehena jätkama Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Valeri Korb. Piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Jevgeni Solovjov, Svetlana Korotkova, Jüri Kollo, Arne Berendsen, Harri Andrejev, Viktoria Tsventarnaja, Boriss Klubov, Ivetta Sakkart-Linnard, Anton Dijev, Svetlana Skorobogatova, Niina Aleksejeva, Jevgeni Saltõkov, Vladimir Tužilkin, Jelena Keningi, Irina Tokman, Valentina Melnikova, Jelena Skripnik ja Aleksandra Petrosjan. Erakonna volikokku valisid Kohtla-Järve keskerakondlased end esindama Jüri Kollo, Viktoria Tsventarnaja ja Harri Andrejevi.

30.04.12 Tuus-Laul: ka mehed on palgalõhe probleemi tunnistanud

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Riigikogus naiste ja meeste palgalõhe teemalisel arupärimisel, et probleemi on tunnistatud ning säilib lootus, et see ka laheneb. "Üldise tööpuuduse, vaesuse ja Eesti madalate palkade taustal võib tõesti see probleem tühisena tunduda, peaasi, et töökoht üleüldse olemas oleks," rääkis Tuus-Laul, "samas ei saa mööda vaadata faktist, et naiste ja meeste palgavahe Eestis on Euroopa suurim - erinevus keskmisega ligi 2 korda." "Ma ei ole feministliku maailmavaatega, kuid rõhutan võrdse kohtlemise vajadust ning selle probleemi täiendava uurimise vajadust. Võrdse palga maksmise küsimuses ja selle kontrollimises oleks töökaitse inspektsioonist olnud valitsusele suur abi," lisas Tuus Laul. "Ilmselt paljud nõustuvad minuga, et Eesti ühiskond on liiga macholik - liiga jäik, range ja tuim. Arvan, et hoopis rohkem oleks vaja naiselikku loovust ja avatust, aga ka kahtlemist ning dialoogi," märkis Tuus-Laul.

30.04.12 Arupärimine Oviirile gaasivõrkude eraldamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna riigikontrolörile Mihkel Oviirile arupärimise maagaasi põhivõrgu eraldamise osas, saamaks teada, kas eelnõu koostanud majandusministeerium võttis arvesse Riigikontrolli märkuseid. "Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et Vabariigi Valitsus on pinnapealselt suhtunud eelnõu võimalike kulude osas maksumaksjatele ja gaasitarbijatele. Võimalik mahukas hinnatõus ja gaasivõrgu sundvõõrandamisega kaasnevad probleemid võivad endaga kaasa tuua üle jõu käiva koorma nii kodutarbijatele kui riigile," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Majandusminister aga leiab, et põhjalikumaid analüüse pole vaja." "Riigikontroll on juhtinud Riigikogu majanduskomisjoni tähelepanu mitmetele eelnõu puudujääkidele," lisas Simson, "Riigikontroll leidis, et eelnõu puudulik mõjuhinnang ei võimalda üldse kindlaks teha, kas antud eelnõu aitab suurendada Eestis energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi." Simsoni sõnul soovivad arupärijad teada, kas majandusministeerium on kuidagi reageerinud Riigikontrolli märkustele ning kas sellele on järgnenud ka mingisuguseid tegevusi. Lisaks palutakse riigikontrolöri hinnangut, mis põhjusel võib olla jäetud eelnõu analüüs sisuliselt tegemata ning kas sellise eelnõu ja seletuskirja põhjal on üldse Riigikogul võimalik otsustada niivõrd olulist küsimust Eesti gaasituru saatuse osas?

30.04.12 Küsimus Michalile vangide sildistamisest

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom saatis justiitsministrile Kristen Michalile kirjaliku küsimuse, milles palub selgitust vangide sildistamisele nende keeleoskuse järele. "Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop kirjutas 20. aprillil ajalehes Postimees, et veebruarist alates kannavad vangid lisaks nimesildile veel A, B, või C tähte, mis näitab nende riigikeele oskust," selgitas Toom. Sutrop pöördus seletuste saamiseks Justiitsministeeriumisse ja sai sealt vastuseks, et info on tõene ning see olevat vanglate endi algatus. EKI juht tõdes oma artiklis, et see tuletab meelde holokausti, kui juutidele kinnitati rinda kollane Taaveti täht. Michalilt palutakse vastust järgmistele küsimustele: millest on tingitud vajadus sildistada vange nende keeleoskuse põhjal? Kuidas selline sildistamine aitab kaasa igapäevase vanglaelu korraldamisel? Kas vanglate initsiatiiv siltide osas oli eelnevalt kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga? Kas selline tegevus on kooskõlas Eesti seadusandlusega? Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peab minister Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastama kümne tööpäeva jooksul.

28.04.12 Keskerakonna Lasnamäe piirkonna uus juht on Olga Ivanova

Sulge

26. aprillil toimunud Keskerakonna Lasnamäe piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks Lasnamäe linnaosavanem Olga Ivanova. Aseesimeesteks kinnitati Kalle Klandorf ja Ants Pilving. Juhatuse liikmeteks valiti lisaks Klandorfile ja Pilvingule veel Igor Sedašev, Vladimir Svet, Leonid Mihhailov, Pille Lõvend, Elmar-Johannes Truu, Olga Sõtnik, Dmitri Bozko ja Rostislav Troškov.

27.04.12 Põlvamaa keskerakondlaste etteotsa astub Tarmo Tamm

Sulge

26. aprillil toimunud Keskerakonna Põlvamaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks kauaegne Põlva linnapea ja Riigikogu liige Tarmo Tamm. Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Kanepi vallavanem Aivar Luts ja endine Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo. "Keskerakonna juhtimisel on juba pikka aega läinud väga hästi Põlva linnal ja Kanepi vallal," rääkis Tarmo Tamm. "Põlva linn on järjepidevalt olnud nii elujõulisuse kui ka finantsvõimekuse edetabelites kohalike omavalitsuste seas esitosinas, ka teenuste pakkumise võimekuses hoiab Põlva esikohta. Just neid tublisid tulemusi ette näidates teeme tööd, et Põlvamaal järgmiste aasta kohalikel valimistel väga hästi esineda." Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti veel Georg Pelisaar, Urmas Jürgenson, Anne Nook, Kalmer Kägo, Mait Meensalu, Koit Nook, Helle Virt ja Heli Peetsmann. Aastakoosolekul võeti vastu ka avaldus, milles peetakse õigeks Keskerakonnast välja astunud Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete lahkumist valitavatelt ametikohtadelt.

26.04.12 Keskerakonna Järvamaa piirkond valis juhte

Sulge

Kolmapäeval, 25. aprillil toimunud Keskerakonna Järvamaa piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Paide Linnavolikogu esimees Kersti Sarapuu. Piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Aivar Tubli, Elena Sapp, Valeri Ivanov, Jüri Andruse, Toomas Hirbaum, Peeter Saldre, Selve Reispass, Rünno Lass, Aivo Toomistu, Kai Kimmel, Milvi Clausen, Mart Mäemets, Mart Mikson, Liivi Lillepärg ja Margus Lääts. Mai lõpuks peavad saama peetud aastakoosolekud kõigis Keskerakonna piirkondades.

25.04.12 Keskerakond esitas ATSile 20 muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna Avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõule 20 muudatusettepanekut. Muudatusi ette valmistades konsulteeriti Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liiduga. Lisaks käsitleti ka Riigi- ja Omavalitsusasutuste Ametiühingute Liidu (ROTALi) ettepanekuid. "Mitmed muudatused on tehtud kaitsmaks kohalikke omavalitsusi," rääkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal, "piisava üleminekuperioodi tagamiseks teeme ettepaneku selle rakendamiseks alates 2013. aasta 1. juulist ning leiame, et rakendamisega seotud kulud peab riik omavalitsustele hüvitama. Veel jääb segaseks linnavalitsuse ja volikogu liikmete staatus, mida peaks täpsustama Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse abil. Pakume ka välja, et omavalitsusliitude bürood saaksid ametiasutuse staatuse." Toobali sõnul käsitlevad muudatused ka koondamishüvitistega seonduvat. "Eelnõu näeb ette kantsleritele ja maavanematele vabastamise korral kuni kuue kuupalga suuruse hüvitise, kuid tavaametnikule koondamisel vaid ühe kuu palga ulatuses. Teeme ettepaneku see periood võrdsustada kolmele kuule." "Veel leiame, et eelnõust peaks välja võtma ebamäärase mõiste "muude surveavalduste keelamise", mis on liiga üldsõnaline ning arusaamatu," märkis Toobal, "seesugune lai määratlus jätab liiga palju tõlgendusvõimalusi - kas arvamusartikli avaldamine või toetuspiketil osalemine on siis surveavaldus, mis kvalifitseerub seaduse rikkumisena?“ Toobal märkis, et siiani on segane see, kes on tulevikus ametnik ja kes töötaja ning kohati on ATSi eelnõu väga sarnane Töölepinguseadusega, mis kaldub paljus kaitsma pigem tööandjat kui töötajat. "Samas aga vajab Eesti kahtlemata uut ATSi ning käesolevas eelnõus on palju positiivset, näiteks ametnike rotatsioonisüsteem ning suurem kaitse lapseootel ja väikeste lastega ametnikele, samuti selgem ja avalikum palgakorraldus."

25.04.12 Kesklinna keskerakondlaste juhina jätkab Aini Härm

Sulge

Teisipäeval, 24. aprillil toimunud Keskerakonna Kesklinna piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm. Aseesimeesteks kinnitati Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb ja Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe. Juhatusse osutusid valituks veel Toomas Vitsut, Kristjan Saar, Erkki Paabut, Erkki-Alo Kirde, Julia Tšaplõgina, Meelis Kurgpõld, Aivar Riisalu, Toomas Puura, Andres Loo, Oliver Liidemann ja Marika Plooman. Keskerakonna Kesklinna piirkonda kuulub 587 liiget.

22.04.12 Harjumaa keskerakondlaste juhina jätkab Värner Lootsmann

Sulge

Reedel, 20. aprillil toimunud Keskerakonna Harjumaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Loksa linnapea Värner Lootsmann. "Mul on väga hea meel, et aastakonverentsil oli palju osalejaid ning toimus elav mõttevahetus," rääkis Lootsmann, "peamiseks eesmärgiks võeti loomulikult valmistumine 2013. aasta kohalikeks valimisteks. Meie kindel soov on kõigis Harjumaa omavalitsustes välja minna Keskerakonna nimekirjaga ning loomulikult parandada 2009. aasta tulemust. Pärast valimisi loodame saada vähemalt pooltes Harjumaa omavalitsustes koalitsiooni." Lootsmanni sõnul ootab ta ka kohalike valimiste lähenedes seadusemuudatust, mis lõpetaks parteilaste peitumise valimisliitudesse. "Leian, et kui oled erakonna liige, siis pead julgema selles nimekirjas ka kandideerida. Valimisliidud peaksid jääma siiski neile kodanikele, kes ühtegi erakonda ei kuulu." Harjumaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Vladimir Arhipov, Jaanus Kalev, Ago Kokser, Aleksei Šatov, Kaupo Kallas, Valeri Tammeleht, Rein Heina, Enn Mänd, Sulev Roos, Toivo Moorast, Reena Uustal, Viktor Talsi, Riho Rosenberg, Jaan Mets, Laivi Kirsipuu ja Andres Õis. Harjumaa piirkond on 1000 liikmega Keskerakonna suurim piirkond.

21.04.12 Põhja-Tallinna keskerakondlaste juhiks valiti Yana Toom

Sulge

Reedel, 20. aprillil toimunud Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhiks Riigikogu liige Yana Toom. Juhatusse osutusid valituks Karin Tammemägi, Priit Kutser, Mihhail Kõlvart, Andres-Marius Rosenblatt, Märt Sults, Larissa Novožilova, Julia Timerbulatova, Anastassija Matina, Aleksandr Kukk, Tiia-Liis Jürgenson, Irina Holland, Piret Rosumovski, Jevgenija Kukk, Küllike Arak ja Aivar Kabrits.

19.04.12 Mustamäe keskerakondlaste juhiks valiti Eha Võrk

Sulge

Teisipäeval, 17. aprillil toimunud Keskerakonna Mustamäe piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhiks Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Juhatusse osutusid valituks Enn Eesmaa, Milvi Orunuk, Indrek Ahlberg, Hilja-Anne Merzin, Igor Kravtšenko, Vladimir Rusnak, Ülle Klaus, Aavo Vään, Andres Kollist, Maris Grižuk, Tiit Kivikas, Helle Kalda, Alina Tubli ja Merike Martinson. Keskerakonna piirkondade aastakoosolekud on juba toimunud Narva, Pirita, Saaremaa, Haabersti ja Lääne-Virumaa piirkonnas.

19.04.12 Vassiljev: abiarsti süsteem vajab riiklikku rahastust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise abiarsti süsteemi rahastamise kohta. "Abiarsti süsteemi abil saavad praegused arstitudengid võimalused hakata juba varem oma teadmisi Eesti patsientide ravimisel rakendama," rääkis sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev. "Samamoodi loob see kindlasti eeldused ja võimalused, et üha rohkem arste jääks Eestisse ja saaks võimaluse ennast siduda ühe või teise haiglaga juba õpingute perioodil." Vassiljevi sõnul on hetkeolukord selline, kus noored arstitudengid käivad Soomes praktikal ja seega seovad end juba tulevikuks hoopis meie naaberriigiga. "Selleks, et pakkuda noortele praktikavõimalust ning hoida noori arste Eestis peaks meie hinnangul kaasnema abiarsti süsteemiga ka riiklik rahaline toetus," lisas Vassiljev. "Seepärast Soome minnaksegi, et seal on abiarstide ametikohad riigieelarvest rahastatavad." Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd vajalikuks ja võimalikuks peate ettepanekut rahastada riigieelarvest üliõpilaste töötamist omandatava kutseala raames tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel? Kuivõrd tõhusaks peate 2011. aastal loodud abiarsti süsteemi? Soome tööle suundub igal aastal paarkümmend arstitudengit. Kuidas tuleks Teie hinnangul abiarsti süsteemi tõhustada nii, et kõik soovijad saaksid Eestis abiarstina töötada ning ei lahkuks võimaluste puudumise tõttu kodumaalt?

18.04.12 Lääne-Viru keskerakondlaste juhina jätkab Siret Kotka

Sulge

Teisipäeval, 17. aprillil toimus Rakveres Eesti Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna aastakoosolek, kus esimeheks valiti tagasi Siret Kotka, kes valis endale aseesimeestena jätkama tuntud telenäo ja Riigikogu liikme Peeter Võsa ning Rakvere linnavolikogu liikme, endise Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme. Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimeheks tagasi valitud esimehe Siret Kotka sõnul on erakonna põhieesmärgiks järgmise aasta lõpus toimuvate kohalike omavalitsuste valimisteks ettevalmistumine. "Keskerakonna tugevus Lääne-Virumaal on eelkõige esindatus meie maakonna valdade ja linnade volikogudes," selgitas Kotka. "Eesti riik on parajasti nii tugev kui tugevad on tema vallad ja linnad. Sellest ei taha tänane Vabariigi Valitsus paraku aru saada. Mida rohkem aga keskerakondlasi valdades ja linnades võimule saavad, seda väljemaks muutub ka see hääl, mis kutsub riiki kohalike omavalitsuste ja nendes elavate inimeste peale mõtlema." Keskerakonna Lääne-Viru piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Raivo Tammus, Juri Saharov, Rein Kurg, Julia Šimuk, Maire Muruvee, Heino Rääk, Margus Eek, Aivo Aleste, Aira Laast, Jaan Meerits, Valetina Butšenkova, Tõnis Kristmann, Enn Mälgand , Jaan Känna , Jelena Fjodorova, Jüri Landberg ja Toomas Väinaste.

17.04.12 Keskerakonna Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu läbis esimese lugemise

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis viib Täitemenetluse seadustiku (TMS) kooskõlla Kinnisasja sundvõõrandamise seadusega (KASVS). Eelnõu jõustumisel viiakse kaks omavahel seotud seadust kooskõlla ning välditakse edaspidi segadusi ja venitamist riigile tähtsate objektide ehitamisel. "TMS sätestab sundvõõrandamismenetluses täitedokumendina ainult maavanema otsuseid ja ei sätesta täitedokumendina majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ja linna- või vallavalitsuse korraldusi, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise," selgitas õiguskomisjoni liige Peeter Võsa. "Meie muudatus sätestab kinnisasja sundvõõrandamise menetluses lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsused ning valla- või linnavalitsuse otsused. Selline olukord kehtis ka kuni 1. jaanuarini 2006," märkis Võsa. TMS sätestab sundvõõrandamismenetluses täitedokumendina ainult maavanema otsuseid ja ei sätesta täitedokumentidena majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ja linna- või vallavalitsuste korraldusi, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise. KASVS kohaselt annab aga sundvõõrandamisel kohtutäituritele korraldusi üldjuhtudel maavanem; riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister; kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsus.

17.04.12 Arupärimine kaitseväekohuslaste tervisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise kaitseväekohuslaste tervisest, sest kolme aasta jooksul on ajateenistuseks sobilike noormeeste protsent riigis vähenenud 41%-lt kuni 38%-ni, mis annab märku noorte terviseseisundi halvenemisest. "Vähene liikumine ning tasakaalustamata, ebaregulaarne toitumine on noorte ülekaalulise peamisteks põhjustajateks, mille tagajärjel võidakse täiskasvanueas haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, "ajateenistuseks sobilike noormeeste halb tervislik seisund teeb murelikuks arvestades, et juba mitmed aastad ei ole laste spordiga tegelemise finantseerimine enam kohustuslik ei riigile ega ka kohalikele omavalitsustele." Toomi sõnul leidub omavalitsusi, kes suudavad laste ja noorte sporditegevust mingil määral doteerida, kuid jätkub siiski ka omavalitsusi, kus see võimalik ei ole. "Probleemi süvendab veelgi laste vaesus - ilmselge, et laps, kes on sunnitud toime tulema vaid toimetulektoetusega, on ilma jäetud mitte üksnes täisväärtuslikust toidust, vaid ka võimalusest normaalselt puhata ning osaleda spordiringis, kui selle eest on vaja veidigi maksta," märkis Toom. Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd problemaatiliseks peate Eesti noormeeste järjest halvenevat terviseseisundit? Millistel põhjustel on Teie hinnangul Eesti ajateenistuseks kõlbulike noormeeste protsent viimastel aastatel järjest langenud? Kas ning kuidas korreleeruvad eespool toodud andmed laste vaesuse näitajatega? Millised peaksid Teie hinnangul olema meetmed kirjeldatud olukorra parandamiseks?

16.04.12 Arupärimine Ansipile Eesti elanike madalast ostujõust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaministrile Andrus Ansipile arupärimise Eesti elanike madalast ostujõust. "Valitsusliidu programmi esimeses lauses väidetakse, et valitsusliidu eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk, "samas on hiljuti avaldatud ILO andmetele tuginev ostujõu tabel, milles Eesti jääb tahapoole näiteks nii Bosnia ja Hertsegoviinast, Makedooniast kui ka Türgist." Lengi sõnul andsid sarnase tulemuse ka Eesti Statistikaameti andmed. "Reaalpalk langes 2008. aasta IV kvartalist kuni 2011. aasta II kvartalini 11 kvartalit järjest. Kahe viimase kvartali reaalpalga kasv ei ole kindlasti seda tasandanud, mis tähendab, et Eesti elanike ostujõud on selgelt langenud. Seejuures sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelmisel aastal leibkonna eelarvest 45%." "Seoses eeltooduga soovime peaministrilt vastust, miks valitsusliidu programmi esimeses lauses toodud eesmärgini pole siiani jõutud," märkis Lenk. Peaminister peab lisaks vastama järgmistele küsimustele: millised on ILO andmete puudused, et need rahandusministrile ei sobi ning kuidas Teie antud uuringut kommenteeriksite? Milliste praktiliste meetmetega on valitsus suutnud tõsta viimase 3 aasta jooksul Eesti inimeste elatustaset? Millal jõuab Eesti inimeste ostujõud 2008. aasta IV kvartali tasemele? Kuidas edeneb Eesti viimine Euroopa viie rikkama riigi hulka?

16.04.12 Keskerakonna spordimaksu eelnõu läheb esimesele lugemisele

Sulge

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele Keskerakonna fraktsiooni algatatud Tulumaksu seaduse muutmise seaduse, mis jõustumisel kaotab tööandjatele maksu töötaja spordiga tegelemise kulude katmiselt 500 euro ulatuses aastas. "Keskerakonna fraktsiooni poolt välja pakutud maksusoodustuse eesmärgiks on tõsta tööealise elanikkonna terviseseisundit ning soodustada tööandja investeeringuid töötaja tervisesse," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson loodab, et ka teised parlamendierakonnad mõistlik toetavad sportimisele ärgitavat ja tervislikke eluviise propageerivat seaduseelnõu. "Nii Sotsiaaldemokraadid kui IRL on oma valimislubadustes sarnase mõtte ka välja käinud."

15.04.12 Keskerakonna Haabersti piirkonna juhina jätkab Kalev Kallo

Sulge

Laupäeval toimunud Keskerakonna Haabersti piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Riigikogu liige ja Keskerakonna volikogu esimees Kalev Kallo. Piirkonna aseesimehena jätkab Maire Kurmet. Juhatusse valiti Viktor Vassiljev, Marek Jürgenson, Juri Poljakov, Enn-Toivo Annuk, Anita Anderman, Juhan Hindov, Julianna Jurtšenko ja Aare Metsjärv. Keskerakonna piirkondade aastakoosolekud peavad saama peetud maikuu lõpuks.

15.04.12 Saaremaa keskerakondlaste juht: hakkame uut Keskerakonna vagu kündma

Sulge

Tänasel erakorralisel Keskerakonna Saaremaa piirkonna aastakonverentsil esimeheks valitud Jaanika Rikko peab esmaseks eesmärgiks korralikku tulemust kohalikel valimistel. "Loomulikult seame kursi kohalike valimiste suunas ja hakkame mõtlema nimekirjade koostamisele," rääkis Rikko, "nii nagu iga piirkond, peame ka meie olema igati toeks ja abiks erakonna juhtidele." Rikko sõnul on tänasel künnipäeval sobilik öelda, et nüüd hakkame Saaremaal uut ja värsket Keskerakonna vagu kündma. "Ühtlasi võtsime vastu avalduse, milles soovitame erakonnast lahkunutel lahkuda ka valitavatelt ametikohtadelt - Riigikogust ja Euroopa Parlamendist. Leiame et eetikast ja õiglusest rääkijad peavad end selles esmalt tõestama," lisas Rikko. Tänasel Saaremaa koosolekul said aseesimeesteks Tõnis Kipper ja Astrid Sepp. Juhatusse valiti Mart Mäeker, Lea Kuldsepp, Klemet Vaha, Reena Tolmik, Vassel Müürissepp, Enno Kolter ja Arnold Lokna.

14.04.12 Saaremaa keskerakondlased valisid uue juhi

Sulge

Täna, 14. aprillil toimus Keskerakonna Saaremaa piirkonna aastakoosolek, kus valiti esimeheks Jaanika Rikko. Aseesimeesteks said Tõnis Kipper ja Astrid Sepp. Piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Mart Mäeker, Lea Kuldsepp, Klemet Vaha, Reena Tolmik, Vassel Müürissepp, Enno Kolter ja Arnold Lokna. Aastakoosolekud on toimunud juba Narva piirkonnas, kus valiti esimehena jätkama Andrus Tamm ja Tallinna Pirita piirkonnas, kus valiti esimehena jätkama Enno Tamm.

12.04.12 Enno Tamm: Kübar, lõpeta solvangud!

Sulge

Tallinna Linnavolikogu liige Enno Tamm mõistab hukka Madis Kübara solvangud linnapea Edgar Savisaare ja abilinnapea Mihhail Kõlvarti vastu. "Leian, et Tallinna linnavolikogu liikmel on lubamatu seesuguste solvangute pildumine," rõhutas Tamm, "volinik Kübar peaks linnavalitsuse vastu näitama üles suuremat lugupidamist." Tamm leiab, et kui Kübar tahab julgeolekuohust rääkida, siis peaks ta tuginema faktidele, mitte vaid hinnangutele ja oletustele. "Seega soovitan tal kommenteerida oma endiste erakonnakaaslaste elamislubade vahendamist Vene ärimeestele. See on faktiliselt kinnitatud."

12.04.12 Keskerakonna saadikud Tartus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad 12. ja 13. aprillil Tartu linna. Toimuvad kohtumised kooli hoolekogude, raudteelaste ametiühingu, Tartu eakate nõukoja ning Tartu Ülikooli majandustudengitega. Visiidi teisel päeval külastatakse gümnaasiume ja kutsehariduskeskusi ning tutvutakse ettevõttega Fortum. Lisaks külastatakse Lõuna-Eesti Päästekeskust ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesindust.

12.04.12 Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut töötuskindlustusstaaži arvestamiseks

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil õiguskantsleri ettepanekut viia töötuskindlustusseadus kooskõlla põhiseadusega. "Hetkel ei saa töötuks jäädes hüvitist need inimesed, kelle eest on tasutud küll nõuetekohaselt töötukindlustusmaksu, kuid seda pole tehtud igal kuul," selgitas sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev, "kehtiv seadusandlus nõuab, et töötukindlustushüvitise saamiseks oleks makstud töötuskindlustusmakseid 12 kuu jooksul. Kui aga mingil põhjusel on inimesele palka makstud paari kuu jooksul ühe korraga, siis on ka vastavate kuude töötuskindlustusmakse laekunud mitme kuu eest ühel kuul. Küsimus ongi selles, kas arvestada töötuskindlustus kaheteistkümne kuu jooksul või kaheteistkümne kuu eest, kuigi makstud võib see olla ühe korraga." "Kui paljud inimesed jäävad praeguse korra kohaselt ilma töötukindlustuseta, seda ei oska öelda ükski ametkond. Õiguskantsler leidis, et selline olukord on vastuolus põhiseadusega," lisas Vassiljev. Vassiljevi sõnul lahendaks olukorra üks lisalahter maksudeklaratsioonides, kuhu vastav ametnik peaks piltlikult öeldes panema lisalinnukese ehk siis ära märkima, mitme kuu eest on kindlustust makstud. "Nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Sotsiaalministeeriumi arvates tähendaks see aga ametnikele ületamatut halduskoormuse kasvu." "Meil, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on seepeale küsimus - kumb on kumma teenistuses, kas maksumaksja ametniku või ametnik maksumaksja? Leiame, et õiguskantsleri ettepanekut tuleb kindlasti arvestada ning vastav seadusmuudatus ellu viia," rõhutas Vassiljev. Riigikogu sotsiaalkomisjoni järgmistel istungitel jätkub arutelu õiguskantsleri ettepaneku üle.

11.04.12 Pirita keskerakondlaste juhina jätkab Enno Tamm

Sulge

Teisipäeval toimus Keskerakonna Pirita piirkonna aastakoosolek, kus valiti juhina jätkama Enno Tamm. Koosolekut käisid tervitamas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Riigikogu liige Peeter Võsa, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja Pirita linnaosavanem Tiit Terik. "Loomulikult tänan kõiki Pirita keskerakondlasi usalduse eest," rääkis Tamm, "eriti hea meel on mul aga selle üle, et kõik osalejad olid äärmiselt aktiivsed, küsiti rohkelt küsimusi ning avaldati palju mõtteid." Tamme sõnul on Pirita piirkonna järgmise aasta peamiseks eesmärgiks valmistumine kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. "Asume tööle selle kallal, et panna kokku hea nimekiri. Usun, et sellega probleemi ei teki, sest meie liikmete arv on 1/3 võrra kasvanud." 4. aprillil toimus aastakoosolek ka Keskerakonna Narva piirkonnas, kus valiti esimehena jätkama Andrus Tamm.

11.04.12 Toobal: ERRile oleks tulnud kasuks juhi vahetus

Sulge

Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et ERRile oleks tulnud kasuks juhi vahetus ning konkurents juhatuse esimehe kohale. "Haiguse tõttu edastasin oma vastuhääle kirjalikult, nii nagu Ringhäälinguseadus seda võimaldab," märkis Toobal, "ühtlasi avaldasin arvamust, et tasuks kaaluda konkursi pikendamist leidmaks juhi kohale rohkem kandidaate kui vaid üks." Toobali sõnul on teada tagasivalitud Margus Allikmaa seisukohad organisatsiooni edasise arengu suhtes. "Leian, et nõukogule oleks kasuks tulnud võimalus arutleda ka teiste kandidaatide ning nende nägemuse üle ERRi tuleviku osas." "Olin Allikmaa tagasivalimise vastu, sest näen peamise probleemina keskendumist just vormile, mitte sisule - ERR peaks investeerima oma töötajatesse ning tehnika uuendamisse, kuid selle asemel plaanitakse kulutada raha uue maja ehitusele," lisas Toobal. "Palju enam peaks juhtkond tegelema vaatajanumbrite ja toodangu kvaliteedi tõstmisega. Alustada tuleks töötajate motiveerimisest ning palgale lisada see 10%, mis mitu aastat tagasi kärbiti ja esimesel võimalusel tagasi lubati," rõhutas Toobal.

10.04.12 Toimetulekutoetuse võrdsustamise eelnõu läbis esimese lugemise

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, mille eesmärk on võrdsustada toimetulekutoetus kõigi toimetulekutoetust saavate pereliikmete vahel ning mitte arvestada lastetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel. "Esimene meie ettepanek on mitte arvestada lastetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "see annab võimaluse saada toimetulekutoetust ka neil lastega peredel, kus praegu üks toetus teise nii-öelda ära sööb." Toomi sõnul suurendab eelnõu teine ettepanek toimetulekupiiri. "On arusaamatu, kuidas ühe lapse toimetulekupiir saab olla väiksem kui ametlik toidukorvi maksumus." "Mul on hea meel, et sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna andis lubaduse, et kui valitsus koostab järgmise aasta riigieelarvet, siis arvestatakse kindlasti nende ettepanekutega ja seaduseelnõudega, mis on menetluses," lisas Toom. Seaduseelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2013 ning suurendab riigieelarve kulusid 5,6 miljoni euro võrra.

05.04.12 Arupärimine Aaviksoole eesti keele riigieksamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise eesti keele riigieksami uue formaadi kohta haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole. "Uue eesti keele riigieksami formaadi kehtestamine juba 2012. aasta kevadeks on teinud nii õpetajad kui ka õpilased murelikuks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "õpetajad tunnevad puudust laiapõhjalistest koolitustest ja asjakohastest õppematerjalidest. Veelgi enam, õpetajad ei mõista, miks vaatamata emakeele õpetajate ning keelespetsialistide kõhklustele uus riigieksami formaat kinnitati. Samuti on õpetajad mures, et eesti keele uut eksamit ei osata piisavalt ette valmistada ning põhjalikult analüüsida." Endise haridusministri Mailis Repsi sõnul koostasid sügisel Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli abituriendid avaliku pöördumise, juhtides tähelepanu uue eksamiformaadi kitsaskohtadele. "Õpilased jäid seisukohale, et lugemisosa kontrollimine vaid ühe hindaja poolt suurendab kaebuste hulka. Abituriendid leidsid katseeksami hindamisvõtmes ka sisulisi vigu." Haridusministrilt küsitakse: millistele analüüsidele tuginedes muudeti hoolimata emakeeleõpetajate vastuseisust emakeele riigieksami formaati ning loobuti traditsioonilisest kirjandist? Kas kaalute traditsioonilise kirjandi juurde tagasitulekut? Abituriendid tõid oma avalikus pöördumises välja hindamisvõtme ebapädevused. Kuidas garanteerite, et riigieksami tööde hindamisel selliseid vigu hindamisvõtmesse ei satu?

04.04.12 Keskerakond küsib Ligilt euromüntidest loobumisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Euroopas arutlusel olevast plaanist loobuda 1- ja 2-eurosendiste juurde tootmisest ning nende kasutamisest. "Loomulikult on nii väikeste müntide kaasas kandmine seotud ebamugavusega ning nende müntimisega seotud kulud võivad teatud juhtudel ületada nende nominaalväärtust, kuid oluline on vaadata ka asja teist külge," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "väiksemate müntide käibelt kaotamine on ohtlik just väiksemate sissetulekutega riikidele nagu näiteks Eestile, kus 1- ja 2-eurosendiste kadumine hoogustaks veelgi inflatsiooni." Simsoni sõnul on naiivne loota, et kaupmehed ümmardavad tänase 4,97-eurose hinna 4,95-le eurole. "Oluliselt reaalsem on hinna ümmardamine 5-eurole, mis tähendab aga juba hinnatõusu tarbijale." Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kas valitsus on antud teemat arutanud ja milline on seisukoht 1- ja 2-eurosendiste kaotamise kohta? Kuidas hinnata väikeste eurosentide kaotamise mõju hinnatõusule Eestis?

04.04.12 Keskerakonna fraktsioon arutles uue avaliku teenistuse seaduse üle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arutles täna hommikul avaliku teenistuse seaduse eelnõu üle, mis tuleb Riigikogus esimesele lugemisele. Oma seisukohti tutvustasid fraktsioonile justiitsminister Kristen Michal, ametiühingute juht Harri Taliga ning Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. "Justiitsministri algatus avaliku teenistuse seadust kaasajastada saab meie poolt konstruktiivse kaastöö, seda enam, et justiitsminister kinnitas valmidust arvestada muudatusettepanekuid," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul toob aga praegune eelnõu tekst ilmselt kaasa palju segadust kohalikele omavalitsustele ja ebamääraseks jääb vallavanema või linnapea edasine staatus. "Ka ametiühingute mure, et lisaks ametnike streigiõiguse keelamisele välistatakse igasugune õigus töötingimuste parandamise survestamiseks vajab edasist analüüsi. Seaduse rakendamisega tekivad kulutused, kuid pole selge veel nendele katte leidmine." "Samas palgaandmete läbipaistvuse suurendamist ning lisagarantiide andmist lapsevanematele peab Keskerakond õigeks sammuks," lisas Simson. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu tuleb Riigikogus esimesele lugemisele täna, 4. aprillil.

03.04.12 Arupärimine Ligile naiste ja meeste palgalõhest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna rahandusministrile Jürgen Ligile arupärimise naiste ja meeste palgalõhe osas. "Eestis on erinevus naiste ja meeste palkades Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suuremaid," selgitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "kahjuks on rahandusminister sellises olukorras lubanud endale küünilise märkuse 8. märtsi telesaates "Kolmeraudne", väites et õpetaja palk pole naise kohta sugugi halb." Repsi hinnangul on valitsusliikme seesugune märkus äärmiselt kohatu. "Seepärast soovimegi rahandusministri selgitusi nii sellise seisukoha esitamise kui ka valitsuse plaanide osas palgalõhe vähendamiseks."

03.04.12 Keskerakond ei toeta töölepinguseaduse muutmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei esita töölepinguseaduse muutmise seadusele muudatusettepanekuid, sest ei nõustu seaduse eesmärgiga. "Sisuliselt on tegemist valitsuse poolt varem antud lubaduste rikkumisega ning seepärast tegime ka eelnõu esimesel lugemisel ettepaneku see tagasi lükata," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul kaotavad seadusemuudatusega töötajad garantii selle vastu, kui tööandja püüab mõjutada töötajat omal soovil töölt lahkuma. "Seadusandja ei saa lubada tekkida olukorral, kus avatakse võimalused seesuguseks mugavaks töötajatest vabanemiseks. Uues töölepingu seaduses oli nagunii ebaproportsionaalselt palju paindlikust ja vähe turvalisust, nüüd kärbitakse sedagi. " Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis 20. märtsil Riigikogus esimese lugemise ning muudatusettepanekute tähtajaks on 3. märts kell 16.00.

02.04.12 Toobal: ministrit ei huvita kultuuritöötajate palk

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab kultuuriministri tänast arupärimisele vastamist kommenteerides, et Rein Lang ei pea kultuuritöötajate madalat palka probleemiks. "Mulle tundus, et kultuuriminister ei võtnud kultuuritöötajate madala palga teemat üldse tõsiselt," ütles Toobal, "millegi pärast leidis ta pea igale küsimusele vastates, et kultuuri eest kogu Eestis peaks vastutama hoopis Tallinna linnapea." "Kui selle küsimuse üle otsustaks tõepoolest Tallinna linnapea, siis saaksid ka riigi palgal olevad kultuuritöötajad senisest suuremat tasu, sest juba täna Tallinn väärtustab oma töötajaid kõrgema palgaga kui seda teeb kultuuriministeerium," nentis Toobal. Toobali sõnul peab kultuuriministeerium tõsiselt kaaluma, kuhu ja kuidas edaspidi raha paigutada. "Kõigi investeeringute suunamine suurtesse betoonlossidesse ei pruugi sugugi eesti kultuuri arendada ja elujõulisena hoida. Järgmise eelarveaasta prioriteediks peaks kultuuriministeeriumil olema just kultuuritöötajate palgad." "Kultuuriminister peaks hakkama probleemi tõsisemalt suhtuma, sest kultuuriministeeriumi valitsemisala töötajate keskmine palk oli võrreldes teiste ministeeriumide valitsemisaladega kõige madalam," märkis Toobal.

02.04.12 Arupärimine Pevkurile HIV ja AIDSi vastasest võitlusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise HIV ja AIDSi ennetustegevusest noorte hulgas. "Tõhusaim tee HIVi/AIDSi probleemi lahendamiseks on HIViga nakatumise ennetamine," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "kondoomide järjekindel kasutamine on tõhus HIViga nakatumise ennetusvahend, mistõttu on oluline tagada kondoomide kättesaadavus kõigile Eesti inimestele." Toomi sõnul on Tervise Arengu Instituudi uuringust aga selgunud, et iga kolmas Eesti noor peab kondoome liiga kalliks. "Samale probleemile on juhtinud tähelepanu ka MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik." "Nende poolt on ühtlasi tulnud ka ettepanekud hindade alandamiseks - kondoomide käibemaksumäära alandamine 9%-le; kondoomide hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad või kondoomide soetamisega seotud kulude osaline hüvitamine Haigekassa kaudu," lisas Toom. Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd suureks probleemiks peate kondoomide ülemäära kõrgeid hindu ning kas see võib suurendada HIVsse nakatunute arvu? Millised on olnud Sotsiaalministeeriumi konkreetsed tegevused selleks, et vähendada noorte hulka, kellel jäävad kondoomid kõrge hinna tõttu ostmata ja kasutamata? Kuidas hindate MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku poolt esitatud ettepanekuid? Kuidas on Sotsiaalministeeriumil plaanis tõhustada HIV ja AIDSi ennetustegevust noorte hulgas?

31.03.12 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus KOV Üldkogul Tallinna Tehnikaülikoolis

Sulge

Tallinnal on au täna võõrustada väga paljude Eesti linnade ja valdade omavalitsustegelasi, kes on siia kogunenud oma üldkogule. See ei ole esimene kord, kus omavalitsused üleriigiliiste probleemide arutamiseks kokkutulevad. Linnade Liit, EMOL, aga ka Omavalitsusfoorum on siin varemgi korraldanud oma kokkutulekuid. Seekord tulime kõik koos. Tulime, et küsida üksteiselt, milline on selle aasta Eestimaa poliitiline kevad ja millisena me soovime seda näha. I Aasta algus on olnud paljulubav. Tänaseks on streikinud ja miitinguid pidanud õpetajad, raudteelased, bussijuhid, energeetikud. Valitsus üritas püüdlikult seletada, et ühed streikijad olid enam-vähem õiged ja teised täiesti valed. Eriti omavalitsustele pandi pahaks streikijate toetamist. Samuti kuulsime meie ministrite suust, kuidas streikijad ja meeleavaldajad olevat peamiselt pensionärid, venelased - kõik kokku peaaegu et Eesti riigi vastased. Meedia töötas täistuuridel. Kui Tallinnas Vabaduse väljakul toimus õpetajate paljutuhandeline meeleavaldus, siis avaldas ajaleht Postimees esilehel pildi tühjast linnaväljakust, kus ainult üksik rulataja pilku püüdis. Niimoodi üritati rahulolematuse koonduvat rinnet lõhkuda. Ja just streikijate ühisrinne oli see, mille tulemusena hakkas haridusminister üldse rääkima õpetajate palgatõusust, tehes nägusid, nagu oleks ta alati nii mõelnud. Just streikijate ühisrinde tõttu lubas peaminister alandada töötuskindlustusmaksu. Seda pole palju kuid märk sai maha pandud. Protestijad näitasid, et nende ühtsuses on jõud, mida ei saa enam ignoreerida. Üha vähemaks jääb inimesi, kes usuvad veel valitsuspropagandat, nagu oleks rahulolematud ainult vene pensionärid. Müüdid hakkasid purunema. Meie inimestes tekkis usk, et lõpuks omati suudetakse end kokku võtta ja kokku tulla. Tekkis usk solidaarsuse jõusse. II Me ei ole täna siin siiski protestimiitingul. Me oleme Eesti omavalitsuste kõrgeim esinduskogu. Meie juhime Eesti elu kohtadel. Kohalik võim on meie kätes. Aga me arvame, et kohalik võim peab olema meie kätes ka meie maakondades. Me nõuame tänasel kongressil maavalitsuste kaotamist ja võimu üleandmist maakondade omavalitsusliitudele. Rajoonide Täitevkomiteede kaotamisel, paljud veel mäletavad seda, loodeti bürokraatia vähenemist. Tegelikult on bürokraatia hoopis suurenenud. Maavalitsused on muudetud pealinnast mehitatud regionaalseteks valitsusparteide kontoriteks, ning samal ajal on kogu valitsuse võim koondatud pealinna. Praegusel kujul on maavalitsused kaotanud oma olemasolu mõtte. Meie tahame maakondlikku võimu detsentraliseerida. Elu maakonnas oskavad kõige paremini suunata maakonna oma esindajad, mitte valitsusparteide kontoritest oma mandaadi saanud emissarid. Me tahame maakonna võimu demokratiseerida. Maakondades võivad võimu kanda ka parteitud ja valimisliitlased, kes Toompeal pole esindatud. Ühe Toompea erakonna liidrina loodan loomulikult, et ka minu parteikaaslased osalevad otsustamisel aga neil peab selleks olema mandaat oma maakonna valijatelt. Ükskõik kelle telefonikõnest Toompealt enam ei piisaks. See tervendaks ja tugevdaks kogu Eesti demokraatlikku süsteemi. Kõige tähtsam on see, et me tahame maakonna saatuse kujundamise reaalsed hoovad anda maakonna inimesi esindavate omavalitsuste esinduskogude kätte. Siis on lootust igal maakonnal, ja siis saab tärgata lootus ka tervel Eestil. III Väga paljud omavalitsused on suures hädas veevärgiprojektide omaosaluse maksmisega. Tallinn otsustas veevärgi moderniseerimise läbi viia oma vahenditega (meil lihtsalt ei jäänud muud üle, sest riik võttis meie eest küll kohustused Euroopa Liidu ees, aga ei eraldanud meile veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks ise sentigi ega võimaldanud ka Euroopa Liidu institutsioonidel seda teha). Suuremad linnad saavad veevärgiprojektidega hakkama, kuigi kerge pole see ka neil. Nõrgematele linnadele ja valdadele käib see aga selgelt üle jõu. Riik peab selle kulu võtma enda kanda. Ning hüvitama omavalitsustele veeprojektide omaosaluse kulud, kui need on juba tehtud. Mis kasu on Euroopa abist kui selle abi vastuvõtmine on seda kõige rohkem vajavatele omavalitsustele tegelikult üle jõu käiv koorem. Me kuuleme palju Eesti riigi pühendumisest e-riigi arendamisele ja interneti pidamisest uueks inimõiguseks. See kõik on tore aga oleks veelgi toredam kui Eesti riik tagaks kõikidele oma inimestele ligipääsu kaasaegsele joogiveele ja kanalisatsioonile. See ei ole mugavuste küsimus. See on 21. sajandil elementaarne vajadus. IV Eesti arengu üks kriitilise tähtsusega küsimus on omavalitsuste tulubaasi taastamine. Asi pole ju omavalistuste ühendamistes ega piirides, vaid selles, et neil pole raha. Meil on ju olemas erineva suurusega ettevõtted, kes saavad hakkama kui neil on raha. Ettevõtte suurusest olulisem on nende oskus majandada. Erineva suurusega on meil ka omavalitsused ja ka väike vald võib elada kenasti kui tal on raha. Meil on omavalitsuste eelarveid aga valitsuse poolt kärbitud määrani, kus suur osa omavalitsusi tõepoolest toime ei tule. Mida nad peavad tegema? Kas soovitama kõigil oma inimestel kolida ümber Helsingisse võis Stockholmi või vähemalt pealinna Tallinnasse, kus esialgu veel saadakse hakkama? Valitsusparteid töötavad välja omavalitsuste reformikavasid ja kaklevad omavahel nende üle. Omavalitsuste mehhaaniline ühendamine olevat edasimineku tee – ühtedele püütakse seda piitsaga ja teistele präänikuga selgeks teha. Keegi ei küsi, kuidas omavalitsused ise oma tulevikku näevad, millised on nende tuleviku kavad? Tegelikult on maailmas küll nii suuri kui ka väikesi omavalitsusi. Kõik saavad hakkama - kui nende maksubaas on küllaldane. Meil ei ole omavalitsustel maksubaasi õieti ollagi. Sellele on juhtinud tähelepanu meie oma riigikohus, sellega seoses on meile teinud ettekirjutusi CLRAE ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid. Aga ei midagi. Meile lubati, et riigikohus võib ka selle aasta eelarve kuulutada õigustühiseks ja põhiseadusvastaseks kui seal ei ole küllaldaselt arvestatud omavalitsuste huvisid. Kas keegi siin saalis söandab öelda, et seda on tehtud ja riigieelarves valitseb harmoonia valitsuse ja omavalitsuste eelarvete vahel? Ei midagi taolist, riigieelarve omavalitsuste vaenulikkus on fakt ja riigikohus ei tohi selle ees silmi kinni pigistada. Omavalitsuste oma maksubaas tuleb samuti läbi vaadata. Praegu ei saa omavalitsused midagi ettevõtluse arendamisest. See ei ole sugugi ainult Tallinna ja näiteks meil asuva Reisisadama küsimus. See puudutab igat linna ja valda. Kuni omavalitsusel puudub rahaline side tema territooriumil tegutseva ettevõtlusega, seni ongi hädas nii ettevõtlus kui omavalitsus. Ühelt poolt on iseseisva maksubaasi loomine tee omavalitsuste tegeliku sõltumatuse suunas. Teisalt muidugi oleks see oluliseks hoovaks terve majanduse käivitamisele. Kohaliku ettevõtluse jõud on seni soikus, sest omavalitsusel pole motiivi seda toetada. V Ma alustasin streikijatest ja nende nõudmiste kuulda võtmisest. Omavalitsuste toetus streikijatele oli määrava tähtsusega. Kuid ka omavalitsused ise peavad nüüd oma nõudmised tegema kuuldavaks. Paraku paistab, et Ansipi valitsusele teistmoodi polegi võimalik enam midagi kuuldavaks teha kui streikide ja meeleavaldustega. Omavalitsuste jõud on meie inimläheduses. Toompea loodud kuvandi järgi istuvad omavalitsustes aga väetid ja mõttetud vennikesed, kellest pole kellelgi sooja ega külma. Me peame purustama ka selle müüdi. Kujutagem ette mõnda päeva ilma omavalitsusteta. Nii nagu Ameerika avalikkus hakkas olukorda alles siis mõistma, kui seal toimusid aktsioonid "Päev ilma immigrantideta". Näitame, mis siis saab kui inimestel äkki ei ole enam ühistransporti, lastehoidu, koolid on kinni, prügi ei veeta jne. Euroopal on olemas kogemus sellest kuidas on riikidel saada hakkama ilma valitsuseta. Belgias ei olnud riigis valitsust poolteist aastat, aga kõik olid rahul, sest omavalitsused tegid oma tööd ja inimesed said kätte oma teenused. Mõelge korraks kuidas oleks meil kui Stenbocki maja oma uksed sulgeks - pole tähtis, kas seest- või väljastpoolt. Ma arvan, et üsna hästi saaksime hakkama. Kui üheks päevaks sulgevad oma uksed aga linnade ja valdade kontorid, siis saavad kõik aru, milline roll on inimeste jaoks omavalitsustel. Proovime järele. See ei oleks kindlasti mitte streik, aga see tuletaks kogu ühiskonnale meelde omavalitsuste rolli mis praegu on täiesti allahinnatud. Septembrikuu oleks päris hea kuu, millal minna sügispuhkusele. Uskuge mind, Eestile oleks sellest kasu. Ja pärast seda lõpetataks võib-olla ka Toompealt meile ülevalt alla vaatamine ning ehk tahetaks meid mõnikord isegi ära kuulata. Meie tänane koosolek täidab oma ülesande kui me moodustame siin omavalitsuste vahelise töörühma selleks, et läbi viia protestiaktsioon "Päev (aga võib-olla ka mitu päeva) ilma omavalitsusteta".

30.03.12 Simson: enne Riigikohtu istungit ei tohi ESMi otsuseid langetada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutab, et Eesti ei tohi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) osas enne ühtki otsust teha kui Riigikohus pole selle põhiseadusele vastavust arutanud. "Olukorras, kus õiguskantsler on esitanud Riigikohtule taotluse tunnistada ESMi leping põhiseadusega vastuolus olevaks, käib Eesti rahandusminister sõlmimas kokkuleppeid, mis võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega," märkis Simson. Simsoni sõnul on kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei pea lugu õiguskantslerist ega Riigikohtust, vaid sõlmib kokkuleppeid, eirates ülbelt kõiki siseriiklike hoiatusi. "Veelgi murelikumaks teeb asjaolu, et ESMi sissemaksu tegemiseks räägitakse juba ka Eestile laenu võtmisest." "Keskerakond on korduvalt öelnud, et ei saa nõustuda olukorraga, kus Eesti käendab endast rikkamate riikide kohustusi, täiesti vastutustundetu on aga see kui hakkame võlgnike päästmiseks ise raha laenama," lisas Simson. Õiguskantsler pöördus 12. märtsil Riigikohtusse taotlusega tunnistada ESMi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning Riigikogu eelarvepädevust. Riigikohtu istung toimub 8. mail.

30.03.12 Eesmaa Ansipile: ka ministrid peaksid oma alluvate eest vastutama

Sulge

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa leiab Ansipi väljaütlemist kommenteerides, et ka peaminister ning ministrid peaksid vastutama oma alluvate tegevuse eest. "Kui peaminister soovitab Tallinna linnapeal tagasi astuda, siis parlamendiliikmena soovitan ka ministritele sama," märkis Eesmaa, "keegi peaks võtma poliitilise vastutuse elamislubade skandaali eest, kuriteokahtlustuse saanud kaitsepolitseinike eest ja ka Maanteeametis toimuva eest." Eesmaa hinnangul langeb poliitiline vastutus just peaministrile kui ministrid seda enda kanda ei võta. "Seega peaks valitsusjuht näitama eeskuju ning nii sõnad kui teod kokku viima."

29.03.12 Savisaare muljed eestlaste jäätantsust iluuisutamise MM-il

Sulge

Keskerakonna esimees ja Eesti Uisuliidu president Edgar Savisaar jälgib Prantsusmaal Nice’s iluuisutamise maailmameistrivõistlusi ning jagab nähtut oma veebipäeviku vahendusel. Eesti jäätantsu paar Irina Štork ja Taavi Rand lõpetasid täna oma võistluse 22 kohaga. "Irina ja Taavi jaoks said täna võistlused läbi. Kahekümne teine koht maailmameistrivõistlustel jäätantsu lühikavas - oli seda palju või vähe?" kirjutab Savisaar. "Võib-olla isegi palju kui silmas pidada, et nende jaoks olid need esimesed täiskasvanute maailmameistrivõistlused, kus nad osalesid. Võib-olla aga vähe, sest kui võtta aluseks nende varasemad isiklikud rekordid, siis oleksid nad võrdluses teiste võistlejatega võinud jõuda isegi kolmeteistkümnendale kohale." Loe edasi veebipäevikust aadressil linnapea.tallinn.ee

29.03.12 Toobal: see on fakt, et Laanet jäi erakonnale võlgu

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitab, et Kalle Laanet ei täitnud erakonna põhikirja liikmemaksu tasumise osas. Laaneti liikmemaksu võlaks jäi 19. märtsi seisuga 743 eurot ning see on tekkinud käesoleva ja möödunud aasta jooksul. Saarlaste poolt esitatud konto väljavõttes toodud summad on erakonna büroo poolt jooksvalt liikmemaksuna arvestatud, kuid sellele vaatamata on Laanetil liikmemaksu võlg. "Tuletan meelde Kalle Laaneti intervjuud ajalehes Meie Maa eelmise aasta 2. septembril," märkis Toobal, "seal tunnistas Laanet ise, et tema liikmemaks on viimased kuud tasumata ning ta ei kavatsegi seda teha." Toobali sõnul on Saaremaa endiste keskerakondlaste käitumine arusaamatu. "Kui need inimesed olid erakonna ja piirkonna juhatuse liikmed, siis polnud kellelgi ühtki pretensiooni. Nüüd aga kui on uks enda järel jalaga kinni löödud, peetakse vajalikuks meedia vahendusel hakata Keskerakonnaga arveid klaarima."

27.03.12 Toobal: ERR saab hakkama olemasoleva kinnisvaraga

Sulge

Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et Rahvusringhääling ei vaja uut maja ning otstarbekam oleks paigutada raha olemasoleva kinnisvara renoveerimisse. "Praeguste hoonete kõige suuremaks plussiks on asukoht Tallinna kesklinnas," märkis Toobal, "uudiste tegemise operatiivsuse seisukohalt on see väga oluline." Toobali sõnul oleks mõistlikum olemasolevate majade renoveerimine ning kaasajastamine. "Suur vajadus on ühise uudistetoimetuse järele, mis nõuab ka uusi ja avaramaid ruume, kuid selle probleemi peab saama lahendada olemasoleva kinnisvara või rendipindade baasil tunduvalt odavamalt." "Olukorras, kus investeerima peaks töötajatesse ning tehnika uuendamisse, kiputakse minema teist teed ning raha lihtsalt betooni valama," lisas Toobal, "ka üsna suur osa ringhäälingu töötajatest leiab, et uus hoone ei peaks olema juhtkonna prioriteediks, vaid palju enam peaks tegelema vaatajanumbrite ja toodangu kvaliteedi tõstmisega." "Rahvusringhääling peab olema Eesti meedias eeskujuks, suunaseadjaks ja lipulaevaks, kuid selle saavutamiseks peame alustama töötajate motiveerimisest," ütles Toobal, "just seepärast teen järgmisel nõukogu koosolekul ettepaneku lisada töötajate palgale tagasi see 10%, mis mitu aastat tagasi kärbiti ja esimesel võimalusel tagasi lubati. See lubadus tuleb nüüd täita."

24.03.12 Keskerakond läheb kohalikele valimistele erakonna lipu all

Sulge

Täna Tallinnas toimunud Keskerakonna piirkonna juhtide nõupidamisel otsustati, et 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistele minnakse erakonna nimekirju kasutades. "Täna olid koos piirkondade juhid üle Eesti," rääkis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "muude teemade hulgas arutleti juba ka tõsiselt tegevusplaani 2013. aasta kohalikeks valimisteks ning lisaks püstitati eesmärk panna välja nimekiri kõigis kohalikes omavalitsustes üle riigi." Toobali sõnul leidsid piirkondade juhid, et kindlasti tuleb valimistel välja panna Keskerakonna nimekirjad ning mitte minna valimisliitude moodustamise teed. "Leian, et tehti õige otsus minnes kohalikele valimistele ühtse meeskonnana Keskerakonna nime all." "Valimisliidud on kahtlemata heaks võimaluseks poliitikas osalemiseks, kuid erakondliku kuuluvusega kandidaadid ei peaks seda võimalust kasutama. Erakonna nimekirja eelistamine annab suurema kindlustunde ka valijale, sest erakondade programm, seisukohad ja lubadused ei muutu üle öö," lisas Toobal. 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel pani Eesti Keskerakond välja üle 200 nimekirja, kus kandideeris enam kui 3000 inimest. Keskerakond saavutas valimistel ülekaalukalt parima tulemuse kogudes 31,5% kõigist antud häältest. Teise tulemuse saanud Reformierakond sai pea poole vähem hääli - neid toetas 16,7% valijatest.

23.03.12 Toobal: Keskerakonna töö Saaremaal jätkub tavapäraselt

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et liikmete massilist lahkumist Keskerakonna Saaremaa piirkonnast ei toimu ning erakonna töö saarel jätkub tavapäraselt. "Käisime täna Kalle Klandorfiga Saaremaa piirkonna juhatuse koosolekul, et vajadusel selgitada Keskerakonna juhatuse 19. märtsi otsuseid," rääkis Toobal, "pealinna tulin tagasi 29 Saaremaa piirkonna lahkumisavaldusega. Kõik lahkumissoovid rahuldatakse ja kedagi jõuga ümber veenma ei hakata." Toobali sõnul on kurb, et need Keskerakonna liikmed valisid just sellise tee, kus lahkutakse erakonnast Laaneti pärast. "Erakonna programm ja maailmavaade pole ju muutunud ajast, mil inimesed parteisse astusid, need on endiselt samad. Kutsun erakonna liikmeid üles mitte tegema emotsioonidel põhinevaid otsuseid." "Saaremaal on aga pärast lahkujate välja arvamist 370 Keskerakonna tubli liiget ning kevade jooksul valitakse uus piirkonna juhatus ja esimees ning töö saab jätkuda tavapärases rütmis. Sihiks võetakse hea tulemuse saavutamine järgmise aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel," lisas Toobal.

21.03.12 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehena jätkab Kadri Simson

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon valis esimeheks Kadri Simsoni ning aseesimeesteks Mailis Repsi ja Valeri Korbi. Kadri Simson tänas fraktsiooni usalduse eest ning kinnitas, et Keskerakond jätkab opositsiooni suurima erakonnana seismist õiglasema maksupoliitika ning inimeste heaolu eest. "Viimaste kuude erakondade toetusprotsendid näitavad, et opositsiooni taga seisab rohkem rahvast kui valitseva koalitsiooni taga. Loodame, et Riigikogu opositsioon suudab ühtselt pakkuda alternatiivi tänase parempoolse valitsuse poliitikale," rääkis Simson. "Keskerakonna fraktsioon täidab Riigikogus oma kohust opositsiooniliidrina ning teeb konstruktiivset kriitikat valitsuse tööle," lisas Simson.

20.03.12 Arupärimine Partsile Rail Balticast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile arupärimise Pärnu rongiliikluse ja Rail Baltica projekti kohta. "Planeeritav Rail Baltica kulgeb projekti kohaselt olemasoleva raudteega paralleelselt läbides Pärnut," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "rongipeatuse asukoha lähistele soovib AS Aqua Marina (endine AS Saare Olerex) ehitada kütusetankla." Simsoni sõnul on ümberkaudsed elanikud on suures mures antud piirkonna turvalisuse pärast. "Tankla maa-alused kütusemahutid hakkavad paiknema hetkel toimiva ja planeeritava Rail Baltica raudtee vahetus läheduses raudtee kaitsevööndi tsoonis." "Sellega seonduvalt soovivad arupärijad soovivad teada, kas ministeerium on analüüsinud, kas kütusemahuteid võib mõjutada rongide liiklusest põhjustatud vibratsioon. Lisaks tahame teada, kas Pärnusse planeeritakse rajada ka uus raudteejaam," märkis Simson.

20.03.12 Tuus-Laul: uus töölepinguseadus murrab lubadusi

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänase töölepinguseaduse muutmise arutelu eel, et selle seadusmuudatusega rikutakse varem antud lubadusi ning seepärast teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku esimene lugemine katkestada. "Eriti murelikuks teeb mind olukord, et töösuhteid käsitlevaid eelnõusid ei menetleta enam sotsiaalkomisjonis," nentis Tuus-Laul, "selle asemel kasutatakse teisi komisjone, kus on lihtne eelnõu tuimalt läbi suruda." Tuus-Lauli sõnul lepiti varem kokku, et ka omal soovil töölt lahkunute hüvitise suuruseks jääb 40% töötaja keskmisest palgast. "Mitmed ministrid on seda lubanud ja lubadust edasi lükanud, nüüd aga murtakse lubadust. See hüvitis on ju garantiiks selle vastu, kui tööandja püüab mõjutada töötajat omal soovil töölt lahkuma." "Me mõistame hukka valitsuse sõnamurdmise ning töötajatele lubatud hüvitiste kärpimise. Seepärast teemegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine katkestada," lõpetas Tuus-Laul.

19.03.12 Keskerakonna juhatus otsustas Riigikogu fraktsiooni juhtkonna ja Riigikogu aseesimehe kandidaadid

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna juhatus arutas muude punktide hulgas ka Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juhtkonna ja Riigikogu aseesimehe kandidaate. Keskerakonna juhatus leidis, et fraktsiooni juhtkond peaks jätkama samas koosseisus - esimees Kadri Simson ning aseesimehed Mailis Reps ja Valeri Korb. Riigikogu aseesimehe kandidaadiks otsustati kinnitada Jüri Ratas. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhtkonna valimised toimuvad kolmapäeval, 21. märtsil ning Riigikogu juhatuse valimised neljapäeval, 22. märtsil.

19.03.12 Keskerakonna juhatus arvas Kalle Laaneti erakonnast välja

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna juhatus otsustas toetada aukohtu otsust arvata erakonnast välja Riigikogu liige Kalle Laanet. Keskerakonna aukohus leidis, et Kalle Laanet on kahjustanud erakonna mainet ning tuleks erakonnast välja arvata. Laaneti välja arvamise poolt hääletas 9 juhatuse liiget, välja arvamise vastu 5 juhatuse liiget ning erapooletuks jäi 2 liiget.

15.03.12 Pentus peab aru andma riigile kahjulikust maamüügist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaministrile Keit Pentusele arupärimise, mis puudutab riigile kahjulikku maatehingut Reformierakonna sponsoriga. "Ärimees Jüri Pärnik soovis kasutada talle Lükatil Kose teel kuuluvat krunti "vahetusrahan" riigi maaoksjonitel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Maa-ameti tellitud hinnang leidis, et krunt maksab 150 000 eurot, Jüri Pärniku tellitud hinnangutest suurim pakkus aga maa väärtuseks 340 000 eurot. Seega erinesid maa-ameti ja omaniku ülesandel töötanud ekspertide arvamused enam kui kaks korda." Simsoni sõnul selgus, et hindajate metoodikas oli suuri erinevusi. "Maa-amet palus vead parandada ja esitada uued eksperthinnangud. Lõpuks tõi aga omanik neljanda hinnangu, mis määras maa maksumuseks 269 000 eurot - maa-ametile ei sobinud täielikult ka see, kuid keskkonnaminister tunnistas selle siiski kõige pädevamaks." "Arupärijad soovivad vastust küsimusele, miks eelistati ja arvestati maa-ameti arvamusele pigem eraomaniku huvidega? Samuti tahame teada kui suurt rolli mängis otsuse langetamisel asjaolu, et maad müünud ärimees on Reformierakonna sponsor," lõpetas Simson

14.03.12 Keskerakond ei toetanud kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon oli täna riigikogus lõpphääletusele mineva kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse vastu. Keskerakondlase Marika Tuus-Lauli sõnul vähendab see sotsiaalpartnerite dialoogivõimalust, ahendab töötajate sotsiaalseid garantiisid ja läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega. "Näeme, et eelnõu tegija on prioriteetseks pidanud tööandjate ehk tugevama poole majanduslikke huve," märkis ta. "Töösuhete stabiilsus pole aga eesmärgiks," lisas Tuus-Laul. Tema sõnul ei toeta Keskerakond seda, et eelnõu jätab tööandjale võimaluse ühepoolselt leping ülesse öelda. "Töötajate ja ametiühingute ühine ettepanek oli, et kollektiivlepingu lõpetamise protseduuri kaasataks kindlasti ka riiklik lepitaja," märkis Tuus-Laul. Seadusemuudatus seda aga ette ei näe. "Antud ettepanekust on lihtsalt teerulliga üle sõidetud, sest just neutraalne institutsioon või organ peab otsustama millises ulatuses leping lõpetatakse ja millistel lõplikel tingimustel," selgitas Tuus-Laul. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et antud eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse ühepoolselt ja ilma põhjendamata lõpetada tähtajatuks muutunud kollektiivlepinguid, läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega," lõpetas Tuus-Laul.

13.03.12 Seeder peab selgitama valetamist Aardla maaparandusühistu asjus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile arupärimise valeväidetega Aardla maaparandusühistu asjus "Põllumajandusminister vastas 20. veebruaril Riigikogu ees arupärimisele PRIA toetusrahade kasutamise kohta Aardla poldri taastamiseks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm, "rahvusringhäälingu saade "Pealtnägija" tuvastas ministri vastustes otsest valetamist." Tamme sõnul antakse nüüd ministrile uus võimalus oma seisukohti avalikkusele selgitada. "Arupärijad küsivad, kuidas on võimalik, et põllumajandusministeerium õigustab PRIA tegevust kui riik on saanud antud juhtumiga ligi 7 miljonit krooni kahju?" "Lisaks peab minister selgitama, mis põhjustel andis ta Riigikogule valeinfot nii asjaga seotud isikute allkirjade kui ka projektile eraldatud rahaliste summade suuruse osas," lisas Tamm. 1. veebruari telesaade "Pealtnägija" kirjeldas Tartumaa Aardla poldri läbipaistmatut rahastust ning 7. märtsil eetris olnud "Pealtnägija" saatelõik tõi välja põllumajandusministri valeväited Riigikogus selleteemalisele arupärimisele vastates. Lisaks nimetas minister telesaadet "Pealtnägija" tendentslikuks, pahatahtlikuks ja Eesti rahvast mürgitavaks.

10.03.12 Klandorf: aitab aukohtu mõjutamisest

Sulge

Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf leiab, et aukohtusse laekunud avalduste teemalised hinnangud ja spekulatsioonid peaksid meedias lõppema, sest tegemist on aukohtunike mõjutamisega. "Aukohus koguneb alles järgmisel nädalal aruteluks, aga juba räägitakse kellegi välja arvamisest - see pole õige lähenemine. Tuletan meelde, et aukohus ei võta vastu otsuseid, vaid annab hinnangu ja teeb ettepanekuid," märkis Klandorf. Klandorfi sõnul näitavad aukohtusse laekunud avaldused just arvamuste paljusust. "Aukohus ongi erakonnas loodud selleks, et anda erakonna liikmete käitumisele eetiline hinnang ning leida rahumeelseid lahendusi omavahelistele põhimõttelistele erimeelsustele."

08.03.12 Toobal: ERMi ehitamine hiigellaenuga on absurdne!

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab, et kultuuriministri Rein Langi plaan rahastada Eesti Rahva Muuseumi ehitust 87 miljoni euro suuruse laenuga on lauslollus. "Samal ajal kui Ansip ja Ligi räägivad, et nende valitsus ei hakka kunagi võlgu elama, käib Lang välja plaani hiigellaenu võtmiseks," imestas Toobal, "tekitatakse täiesti absurdne olukord, kus 12 aasta kultuurkapitali investeeringud suunatakse vaid ERM-ile." Toobali sõnul peab kultuuriministeerium hoopis üle vaatame ERM-i projekti ning seda oluliselt vähendama. "Usun, et Eesti ei pea ehitama Euroopa suurimat muuseumi, mille ülalpidamiskulud käivad edaspidi selgelt riigile üle jõu - 800 000 eurot aastas on selleks liiga suur kulu." "ERM-ile on uut hoonet kahtlemata vaja, kuid me ei pea rajama seda nii suurejooneliselt," lisas Toobal, "kultuurivaldkonnas peaksime kasutama raha palju mõistlikumalt - näiteks toetama maapiirkondade kultuuritegevust ja tõstma kultuuritöötajate palkasid."

08.03.12 Toobal: ERMi ehitamine hiigellaenuga on absurdne!

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab, et kultuuriministri Rein Langi plaan rahastada Eesti Rahva Muuseumi ehitust 87 miljoni euro suuruse laenuga on lauslollus. "Samal ajal kui Ansip ja Ligi räägivad, et nende valitsus ei hakka kunagi võlgu elama, käib Lang välja plaani hiigellaenu võtmiseks," imestas Toobal, "tekitatakse täiesti absurdne olukord, kus 12 aasta kultuurkapitali investeeringud suunatakse vaid ERM-ile." Toobali sõnul peab kultuuriministeerium hoopis üle vaatame ERM-i projekti ning seda oluliselt vähendama. "Usun, et Eesti ei pea ehitama Euroopa suurimat muuseumi, mille ülalpidamiskulud käivad edaspidi selgelt riigile üle jõu - 800 000 eurot aastas on selleks liiga suur kulu." "ERM-ile on uut hoonet kahtlemata vaja, kuid me ei pea rajama seda nii suurejooneliselt," lisas Toobal, "kultuurivaldkonnas peaksime kasutama raha palju mõistlikumalt - näiteks toetama maapiirkondade kultuuritegevust ja tõstma kultuuritöötajate palkasid."

08.03.12 Head naistepäeva!

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile naistele päikeselist naistepäeva!

07.03.12 Keskerakonna fraktsiooni liikmed kohtuvad streikijatega

Sulge

Mitmed Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed osalevad täna Tallinnas Vabaduse Väljakul toimuval õpetajate meeleavaldusel. Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe ja endise haridusministri Mailis Repsi sõnul on igati loomulik, et Riigikogu liikmed lähevad rahvaga suhtlema. "Keskerakond toetab õpetajate palganõudmist ning leiab, et see on igati põhjendatud - laupäeval võttis vastava avalduse vastu ka Keskerakonna volikogu." "Piinlik on aga see kui peaminister ega teised ministrid ei kavatse tõesti Tallinnas suurel meeleavaldusel osaleda," märkis Reps, "valitsuserakonnad korrutavad pidevalt, et vajame streigi asemel läbirääkimisi, kuid millegi pärast õpetajatega meeleavaldusel nad suhtlema minna ei julge." "Tahes-tahtmata meenub sügisene õpetajate meeleavaldus Toompeal, kus koalitsioonipoliitikud lossi tulnud õpetajate eest oma tubadesse pagesid - ka siis julgesid õpetajatega rääkida vaid opositsioonipoliitikud.“" Õpetajate meeleavaldusel osalemist on kinnitanud ka Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liikmed.

07.03.12 Reps: pakutav palgatõus on hämamine

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps leiab, et Jaak Aaviksoo poolt pakutud õpetajate palgatõus on pelgalt hämamine, kus vastutus üritatakse veeretada teiste kaela. "Hetkel välja käidud plaani järgi oleks keskmine palgatõus umbes 4 protsenti, reaalselt nõuavad õpetajad aga 20 protsenti," rõhutas Reps, "samuti ei saa nõus olla väidetega justkui kohalikud omavalitsused kasutaksid õpetajate palgaraha valedel eesmärkidel - nii Riigikontroll kui ka Linnade Liidu eksperdid on tõestanud, et nii see pole." Repsi sõnul pole tõsiseltvõetav ka jutt, et õpetajad saavad soovitud palga vaid siis kui iga teine kool kinni panna. "Kui haridus on prioriteet, siis see raha tuleb riigieelarve vahenditest leida, nii nagu leiti raha kaitsekulutuste tõstmiseks korraga ühel aastal 2 protsendini." "Kui Eesti pikalt kogutud reservid on vaid teiste riikide toetamiseks, siis on meie õpetajate pahameel arusaadav, sest lisaks Kreeka õpetajatele palga maksmisele peab riik ka oma õpetajad väärtustama," märkis Reps. "Kui aga tõepoolest tänastest vahenditest palgatõusuks ei piisa ning ei suudeta saavutada kokkulepet, tuleks kaaluda mitmete riikide eeskuju - ühele eesmärgile suunatud maksutõusu - näiteks kuus üle 2000 euro teenivatele kehtestatud täiendav maks, mille tulu läheks õpetajate palgatõusu katmiseks." Keskerkonna volikogu võttis 3. märtsil peetud istungil vastu avalduse, millega toetatakse õpetajate streiki ning rõhutatakse, et nii lasteaiaõpetajate kui ka kooliõpetajate palk tuleb viia Eesti keskmise palga tasemele.

05.03.12 Keskerakond küsib Partsilt riigimaanteede hoolduse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandusministrile Juhan Partsile arupärimise, mis puudutab Riigikontrolli auditit riigimaanteede hooldamise kohta. "Riigikontroll leidis oma aruandes, et juba 2005. aastal valminud auditis välja toodud probleemid on sisuliselt lahendamata ning hoolimata antud lubadustest pole 5 aasta jooksul riigimaanteede hoolduse korralduses positiivset arengut esile kutsuda," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditš märkis, et arengu puudumine peegeldub jätkuvalt ühtlustamata hoolduslepingutes, oluliselt kasvanud kuludes ning puudulikus järelevalves. "Arupärijad tahavad kuulda ministri selgitust sellele, miks on juba 2005. aastal leitud probleemid endiselt lahendamata." "Lisaks näeme siin korruptsiooniohtu - paljud teehoolde hanked on olnud sellised, kus pakkujate väljapraakimisega hankelt on hankevõitjaks kuulutatud ainus pakkuja ilma sisulise hinnakonkurentsita," lisas Boroditš. "Riigikontrolli aruande kohaselt kallines näiteks Viljandi maakonnas hange odavama pakkuja mittekvalifitseerimise tõttu lepingu sõlmimise hetkel 1,9 miljonit krooni aastas ehk kogu 7-aastase lepinguperioodi peale ligikaudu 13,6 miljonit krooni (ca 870 000 eurot)." Minister peab vastama veel järgmistele küsimustele: kuidas põhjendada tegevust, kus hangetesse on sisse kirjutatud kindlaid ettevõtteid soosivaid tingimusi? Miks ei suudeta tagada korrektselt talvist kõrvalteede hooldust? Miks ei suudeta tagada sildade ning viaduktide nõuetekohast hooldust?

05.03.12 Sotsiaalkomisjon arutas laste vaesuse probleemi

Sulge

Täna arutati Riigikogu sotsiaalkomisjonis laste vaesuse probleemi ning "Laste ja perede arengukava 2012-2020". Sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul leiab, et laste vaesuse teema pälvis laialdase tähelepanu just tänu õiguskantsleri vastavasisulisele analüüsile. "Olen saanud Sotsiaalministeeriumist oma kirjalikule küsimusele väga põhjalikku statistikat laste vaesuse kohta," märkis Tuus-Laul, "seega peaks ministrile olukorra tõsidus olema teada, kuid siiani pole veel suudetud ette võtta midagi sisulist selle probleemi leevendamiseks." Tuus-Lauli sõnul elas 2007. aastal absoluutses vaesuses 9,4 protsenti lastest, kuid 2010. aastaks oli see arv pea kahekordistunud jõudes 18,1 protsendini. "Valitsus peab välja käima mõtteid, kuidas vaesust vähendada ning laste olukorda paremaks muuta. Tegemist on ju otseselt meie riigi tuleviku saatusega." "Õiguskantsleri ülevaatest on näha, et Eestis elab absoluutses vaesuses pea iga viies laps - see on üle 45 000 lapse," lisas Tuus-Laul, "tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et vaesuses elavatel lastel on oluliselt kehvemad võimalused tulevikus edukalt hakkama saada."

03.03.12 Keskerakond toetab õpetajate streiki

Sulge

Täna Haapsalus toimuval Keskerakonna volikogul võeti vastu avaldus, mis kinnitab erakonna toetust õpetajate streigile. "On lubamatu, et pedagoogide töötasu seisab paigal 2008. aasta tasemel - arvestades eriti toiduainete ja kodukulude hinnatõuse, on õpetajate reaalpalk viimastel aastatel oluliselt langenud," märgitakse avalduses, "õpetajate positsioon ühiskonnas sõltub sellest, kuidas riik nende rahalist tööd väärtustab." Avalduses rõhutatakse, et nii lasteaiaõpetajate kui ka kooliõpetajate palk tuleb viia Eesti keskmise palga tasemele ning selleks on vajalik taastada kohalike omavalitsuste tulubaas. Eesti Keskerakonna VIII koosseisu III istungil võeti vastu veel avaldused "Keskerakonna volikogu arutas õiguskaitseorganite tegevust", "Valitsuskoalitsioon ohverdab Kreeka heaks 100 000 eesti inimest" ning "Käsimüügiravimite kättesaadavuse laiendamise kohta".

03.03.12 Keskerakonna volikogu arutas õiguskaitseorganite tegevust

Sulge

Haapsalus toimuval Keskerakonna volikogu istungil võeti vastu avaldus "Eetiline Eesti Vabariik - kas ka õigusriik?", mis puudutab õiguskaitseorganite tegevust. Avaldus märgib, et Eestis viimastel kuudel aset leidnud skandaalid on oluliselt kahjustanud poliitika ning õiguskaitseorganite mainet vähendades inimeste usku ja õiglusmeelt aususesse ning demokraatia toimimisse. "Meie riigile kipub omaseks saama olukord, kus skandaalides kasutatakse relvana õiguskaitseorganeid käsikäes meediaga. Sõltumatust ja salajasest uurimisest minnakse kaarega mööda ning sisuliselt toimub kohtuprotsess Eesti juhtivamate meediaväljaannete esikülgedel." "Tuleb mõista, et kui praegu võib õiguskaitseorganite liigne jõukasutus tunduda vaid erandina, siis järgmisel päeval võib see tabada juba igaüht, muutuda kontrollimatuks ning sihikindlaks," seisab avalduses. Eesti Keskerakonna VIII koosseisu III istungil võeti vastu veel avaldused "Valitsuskoalitsioon ohverdab Kreeka heaks 100 000 eesti inimest", „Käsimüügiravimite kättesaadavuse laiendamise kohta" ning "Toetame õpetajate streiki".

03.03.12 Sukles: Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon on tõhusaim

Sulge

Täna Haapsalus toimuvat Keskerakonna volikogu istungit tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles rõhutas, et Haapsalus toimib Keskerakonna ja Reformierakonna koostöö väga hästi. "Juhime linna edukalt koos Keskerakonnaga," rääkis Sukles, "mitmed minu sõbrad ja tuttavad on muide ka väitnud, et kõige paremini töötas Eesti valitsus just siis kui Toompea koalitsioonis olid Keskerakond ja Reformierakond." Täna toimub Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Keskerakonna volikogu VIII koosseisu III istung.

03.03.12 Haapsalus toimub Keskerakonna volikogu

Sulge

3. märtsil toimub Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Keskerakonna volikogu VIII koosseisu III istung. Päevakavas on erakonna esimehe poliitiline ettekande kuulamine, aukohtu põhimääruse täiendamine ning mitme volikogu avalduse vastu võtmine.

02.03.12 Tuus-Laul: valitsus peab asuma töötust vähendama

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul leiab, et töötute arvu pidev kasv on selge märk sellest, et valitsus peab tööpoliitikas hakkama rakendama töötust vähendavaid meetmeid. "Töötute arvu pidev kasv ei tohiks valitsusel tähelepanuta jääda," ütles Tuus-Laul, "vajame kiiret plaani töötuse leevendamiseks - olgu need siis sotsiaalsed töökohad või maksusoodustused ettevõtetele." Tuus-Lauli sõnul näitab olukord tööturul, et valitsuse käitumisega ei olda rahul. "Streigilaine võtab üha suuremaid mõõtmeid ning lisaks õpetajate toetamisele juhitakse tähelepanu kollektiivlepinguseaduse probleemidele." "Loodan väga, et streik möödub rahumeelselt ning see avab kiirelt valitsuse silmad - inimeste elu pole lihtne ning nad ootavad abi," rõhutas Tuus-Laul. Lõppeval nädalal lisandus 1427 uut registreeritud töötut ning praegu on Eestis ametlikult tööta 50 283 inimest.

29.02.12 KAPO kuulas üle Kesknädala juhatuse esimehe

Sulge

Teisipäeval, 28. veebruaril otsisid Kaitsepolitsei töötajad läbi ajalehte Kesknädal välja andva MTÜ Vaba Ajakirjanduse juhatuse esimehe ja Riigikogu liikme Lauri Laasi eluruumid seoses Kesknädala toimetusele toodud Hannes Rummi e-kirjavahetusega. Laasile ülekuulamise käigus esitatud kahtlustus sisaldab Ivor Onksioni kihutamist Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele. Laasi hinnangul on tegemist poliitilise rünnakuga eelkõige ajalehe Kesknädal vastu. "Meenutan, et ka eelmine Kesknädala väljaandja, Jüri Vilmsi Sihtkapital oli Kaitsepolitsei huviorbiidis. Arvestades, et Ivor Onksion tõi Hannes Rummi kirjad just nimelt Kesknädala toimetusse, ei imesta ma ausalt öeldes praeguse asjade käigu üle." "Ma ei kahtle hetkekski, et väga paljud Keskerakonna poliitilised vastased tunneksid rõõmu kui Kesknädalat enam ei ilmuks, sest väljaanne on oma kriitiliste sõnavõttudega ju pinnuks silmas paljudele koalitsioonipoliitikutele. Arvestades kui palju materjale sattub juhuslikult igapäevaselt erinevate Eesti ajalehtede toimetustesse, peaksid Kadastik ja Luik olema juba kümneid kordi üle kuulatud," märkis Laasi. Kaitsepolitsei laiendas ühtlasi kahtlustust ka Priit Toobali suhtes, kahtlustades teda samuti Ivor Onksioni kihutamises Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele. Laasi ja Toobal esitatud kahtlustusega ei nõustu ning peavad seda rünnakuks Keskerakonna ning Kesknädala vastu.

24.02.12 Kaunist vabariigi aastapäeva!

Sulge

Keskerakond soovib kõigile oma liikmetele ja toetajatele meeleolukat Eesti Vabariigi 94. aastapäeva!

23.02.12 Vakra: Kreekale oleks parim eurotsoonist lahkumine

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra rõhutas Riigikogus Kreeka abipaketi arutelul, et äärmiselt vastutustundetu on otsustada maksumaksja 357 miljoni euro saatuse üle vaid ühe päevaga ning Kreekale oleks jalule tõusmiseks kiireim lahendus eurotsoonist lahkumine. "Valitsuserakonnad eiravad diskussiooni ning suruvad läbi otsuseid, mille tagajärgi nad ennustada ei oska," rääkis Vakra, "kui kreeklased arutasid abipaketi üle kolm kuud, siis Eesti valitsus andis nõusoleku vaid kolme päevaga ning Riigikogu peab otsuse langetama loetud tundide jooksul." Vakra sõnul peame arvestama, et aprillis toimuvad Kreekas parlamendi valimised, mistõttu pole sugugi kindel, et kärpekava reaalselt ka ellu viiakse, arvestades Ateena tänavatel meelt avaldava rahva meelsust, on kärpekava eirajate võimule pääsemine küllaltki tõenäoline. "Tõenäoliselt oleks Kreekale jalule tõusmiseks kiireim lahendus eurotsoonist lahkumine," tõdes Vakra, "see samm annaks Kreekale oma valuuta ja devalveerimisvõimaluse, mis on kiire ning küllalt selge moodus taastada välismajanduslik tasakaal. Edukaid näiteid on ju ka lähiminevikust võtta: näiteks Argentiina ca 10 aastat tagasi ning Island hiljutises panganduskrahhis." "357 miljonit eurot on 5,5 miljardit krooni, mis moodustab näiteks ligi poole 2012. aastal ette nähtud Haigekassa ravikindlustuskuludest. Sellise summa kulutamist otsustada ühe päevaga on ääretult vastutustundetu," rõhutas Vakra.

23.02.12 Keskerakond: millal tõuseb kultuuritöötajate palk?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid kultuuriministrile Rein Langile arupärimise, saamaks teada, millal kavatsetakse tõsta kultuuritöötajate palkasid. "2007. aastani on kõigis valitsuskoalitsiooni lepinguis olnud sõnastatud haridus- ja kultuuritöötajate võrdse palgatõusu vajadus, viimastel aastatel on palgatõusu asemel kultuuritöötajate palgad hoopis langenud," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Hoolimata madalatest palkadest on Eesti kõrgharidusega kultuuritöötajate suhtarvult Euroopa Liidus esimesel kohal," märkis Toobal, kelle sõnul omab kõikidest kultuurivaldkonnas töötavatest inimestest kõrgharidust 64%. "Rahandusministeeriumi poolt koostatud analüüsist saame teada, et Kultuuriministeeriumi valitsemisala töötajate keskmine palk oli võrreldes teiste ministeeriumide valitsemisaladega kõige madalam," nentis Toobal. Kultuuriminister peab vastama järgmistele küsimustele: miks on kõrgharitud ning pikaajalise töökogemusega kultuuritöötajad siiani alarahastatud? Kuidas peaksid kultuuritöötajad Teie hinnangul toime tulema hinnatõusu tingimustes, kui nende palk ei tõuse? Rahvakultuuri seadusega on erinevad töögrupid tegelenud juba üle 10 aasta, senini on see aga ikka vastu võtmata. Kas ning millisel kujul on Kultuuriministeeriumil plaanis rahvakultuuri seadus välja töötada ning milliseid garantiisid see kultuuritöötajatele loob?

22.02.12 Kaljuvee: valitsus tõstab oskuslikult elektri hinda

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee ütles täna Elektrituru seaduse muutmise arutelul, et valitsus on elektrituru avamise egiidi all oskuslikult tõstnud elektri hinda. Kaljuvee hinnangul võib Eesti Energia rahandusministeeriumi alla viimine hoogustada veelgi ettevõttest dividendide väljavõtmist. "Vabaturule ülemineku sildi all on iga-aastaselt küll põhivõrgu ja jaotusvõrgu tasude, küll võimsustasude, taastuvenergiatasude, aktsiisi ja käibemaksu kasvuga elektri hinda hoogsalt tõstetud," nentis Kaljuvee. Kaljuvee sõnul on tööstuslike suurtarbijate jaoks hind juba mitmekordistunud, kuid kodutarbijaid ootab eriti ebameeldiv hinnatõus ees järgmise aasta alguses vabaturule üle minekul. "Valitsusel on olemas hoovad elektri hinna tõusu pidurdamiseks - seda aga ei taheta teha. Valitsus kruvis elektri hinna hoopis kõrgeks, et saaks võtta miljardeid kroone dividende ning teha finantstehinguid riigieelarve näiliseks tasakaaluks ja euro kasutusele võtuks," märkis Kaljuvee. "Käesolev eelnõu annab valitsusele võimaluse viia Eesti Energia rahandusministeeriumi haldusalasse - loodan väga, et see ettevõte ei muutu selle sammuga pelgalt rahapumbaks. Eesti Energia peab jääma ikkagi jääma meie riigi energeetilise julgeoleku tagajaks, mitte muutuma finantsasutuseks."

22.02.12 Keskerakond ei toeta kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon teeb täna Riigikogus Kollektiivlepingu seaduse muutmise arutelul ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. "Neli päeva tagasi oli selle seaduse vastu meeleavaldus, kus osales 2000 inimest," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, "valitsus ega Riigikogu ei saa neist inimestest lihtsalt mööda vaadata." Toomi sõnul on eelnõu menetlemisel küljes intriigi maik ning on kindel, et see ei leia töötajate toetust. "Nagu me teame, pole tehtud mõjude analüüsi ning osapoolte kaasamine on dekoratiivse iseloomuga." "Keskerakonna fraktsioon on arvamusel, et seadusemuudatust, mis puudutab iga neljandat töötajat, ei tohi läbi suruda sisulist dialoogi pidamata," rõhutas Toom.

22.02.12 Keskerakond ei toeta Kreeka abipaketti

Sulge

Keskerakonna fraktsioon ei toeta Riigikogus eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks, sest Eesti majanduslikus olukorras pole mõistlik anda teisele riigile üle 300 miljoni euro suurust garantiid. "Kreeka edusammud on viimase peaaegu kahe aasta jooksul olnud minimaalsed ning peame ebaõiglaseks, et Eesti maksumaksjad kannatavad teiste tegemata jätmiste arvelt," märkis Vakra. "Euroopa Liidus on aastakümneid nähtud vaeva selleks, et turumehhanisme lõhkuda ja juurutatud veidrat plaanimajandust. Kriisis on halvasti juhitud plaanimajandus, mitte Euroopa!" "Me ei toeta seda, et Eesti käendab endast rikkamaid probleemriike - eriti kui arvestada seda, et panustame EFSFi SKP-ga võrreldes rohkem kui teised riigid," rõhutas Vakra. Vakra hinnangul ei lahenda uus rahasüst probleeme ning tegemist on vaid ajutise turgude rahustamisega. "Tegelikult jäävad aga probleemid lahendamata ning kui need mõne aasta pärast uuesti plahvatavad, saab tulekahju olema palju suurem. Arvestada tuleb, et aprillis toimuvad Kreekas parlamendi valimised, mistõttu pole sugugi selge, et kärpekava reaalselt ka ellu viiakse." "Taaskord surutakse Eesti parlament kummitempli rolli ning kiidetakse heaks otsuseid, mida erinevad valitsuse liikmed on juba ammu kolleegidele õhtusöökidel lubanud," nentis Vakra ning lisas, et Eesti ühiskonnas puudub taaskord selge diskussioon ja arusaam selle sammu tagajärgedest. Täna annab Vabariigi Valitsus Riigikogule üle otsuse eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks.

22.02.12 Keskerakond esitas Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis täna üle seaduseelnõu, mis viib Täitemenetluse seadustiku (TMS) kooskõlla Kinnisasja sundvõõrandamise seadusega (KASVS). "KASVS kohaselt saavad sundvõõrandamise läbiviimise korralduse kohtutäiturile esitada maavanem, majandus- ja kommunikatsiooniminister või valla- ja linnavalitsus, kuid TMSi kohaselt loetakse täitedokumendiks vaid maavanema otsus," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš, "nii aga on sisuliselt välistatud sundvõõrandamise läbiviimine, sest kohtutäitur ei pea täitemenetluse seadustiku kohaselt neid korraldusi täitma." Boroditši sõnul viib Keskerakonna eelnõu kaks omavahel seotud seadust kooskõlla ning aitab vältida segadusi ja venitamist just riigile tähtsate objektide ehitamisel. "Praegu tekitab kooskõla puudumine probleeme nii majandusministeeriumile kui ka linnadele ja valdadele teede ehitamiseks vajalike teede võõrandamisel." TMS sätestab sundvõõrandamismenetluses täitedokumendina ainult maavanema otsuseid ja ei sätesta täitedokumentidena majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ja linna- või vallavalitsuste korraldusi, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise. KASVS kohaselt annab aga sundvõõrandamisel kohtutäituritele korraldusi üldjuhtudel maavanem; riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister; kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsus.

22.02.12 Arupärimine Aaviksoole Mereakadeemia likvideerimise kavast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole arupärimise, milles soovitakse teada, kas minister plaanib Eesti Mereakadeemia likvideerida. "Avalikkusele ja merendusringkondadele sai ministeeriumi kava Eesti Mereakadeemia "sulandamisest" Tallinna Tehnikakõrgkooliga teatavaks saates "Meretund" Kuku Raadio vahendusel," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo. "Seejärel kogunes tekkinud olukorda erakorralisel koosolekul arutama Merendusnõukoda, kus nenditi, et ministeeriumi plaan on ootamatu ja arusaamatu." Kallo sõnul võib merendusalade sulandamine Tehnikakõrgkooli teaduskondadeks tuua endaga kaasa olukorra, kus Mereakadeemiale antud rahvusvahelised tunnustused enam ei kehti. "Eeltoodust tulenevalt tunnevadki arupärijad huvi, miks on tekkinud järjekordne aktsioon Mereakadeemia likvideerimiseks," rõhutas Kallo. Minister peab vastama veel järgmistele küsimustele: kas on selgeks tehtus ühendamisest tulenev mõju mereharidusele kehtivatele rahvusvahelistele sertifikaatidele? Kas minister peab vajalikuks rahvusvahelistele nõuetele vastava merehariduse jätkamist Eestis? Kas on kaalutud võimalust, et Mereakadeemiast võiks saada hoopis Tallinna Tehnikaülikooli kolledž ning võimalust viia Mereakadeemia majandusministeeriumi haldusalasse?

20.02.12 Keskerakond: miks riik ei kogu maksutulu?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna rahandusministrile Jürgen Ligile arupärimise, milles soovitakse hinnangut reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise mõjust Eesti majandusele. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul maksis 2010. aastal näiteks Swedbank Eestis makse maksmata välja 750 miljonit eurot. "Sellest 518 miljonit eurot tuli omakapitali vähendamise arvelt, mille tõttu jäi riigieelarvesse laekumata ligi 100 miljonit eurot maksutulu." "2000. aastal loodud süsteemi eesmärgiks oli elavdada majandust ning luua uusi töökohti - reaalsuses ei reinvesteerita kasumit aga Eestis, vaid antakse hoopis emafirmale piiramatu tähtajaga laenuks," nentis Simson. "Nii on Eesti transiitmaaks maksuvaba kasumi liigutamiseks teistesse riikidesse." Rahandusminister peab vastama järgmistele arupärijate küsimustele: kelle huvides on Eesti maksusüsteemis võimalus võtta kasum välja emafirma laenuna? Kui palju maksutulu on jäänud riigieelarvesse laekumata reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise tõttu ning kas seda on analüüsitud ministeeriumi tasandil? Millal on plaanis 12 aastat kehtinud süsteemi seadusaugud ära parandada?

17.02.12 Tartu Linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon protestib "pimehääletamise" pealesurumise vastu

Sulge

Tartu keskerakondlased valisid 16. veebruaril toimunud Tartu Linnavolikogu istungil teadlikult venitamise taktika. Sellega protestiti Tartu võimuliidu kava vastu volikogu istungil jõuga läbi suruda paljude tartlaste pahameele ja nõutuse pälvinud koolivõrgu ümberkorralduse kava. "Naeruväärne on rääkida, et kogu koolivõrgu ümberkorralduste ettevalmistamiseks piisas poolest aastast, millest pool pealegi suve- ja puhkusekuud," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Šokman linnavalitsuse tööd iseloomustades. Tema hinnangul on tartlaste elukorraldust kardinaalselt muutev otsus ette valmistatud kiirustatult ja "ülejala lastult" ning selgitustöö nende seas, kes seda kava ellu hakkavad viima, ja ka nende seas, kes sellest reformist justkui peaksid kasu saama, on olnud väga lünklik. "Tõsiste muudatuste kavandamise tuhinas on "unustatud" avalikustada, milliseid ressursse see reform vajab, millised on riskid ja millised võimalikud alternatiivsed lahendused," polnud Šokman rahul ettevalmistuse käiguga. "Reformikava rahalise poole kohta pole linnavolinikele sisulist infot antud ja tundub, et ega see asi koalitsioonipoliitikutel endalgi selge ei ole. Tahetakse, et me hääletaksime eelnõu poolt heauskses lootuses, et kunagi hiljem ehk selgub, milleks ja kui palju võiks raha kuluda." Endise abilinnapea sõnul on tekkinud väga tõsine oht, et Tartus kordub Vabadussamba lugu, kus poliitilistel põhjustel tehti otsuseid kiirustades ja läbimõtlematult ning tulemuseks on hoopis suuremad kulud, kui karta osati: "Vahe on vaid selles, et koolivõrgu põhjaliku ümberkorralduse ebaõnnestumisel ei ole mitte ainult rahalised tagajärjed, vaid keeratakse mõtlematult pea peale ka tuhandete inimeste elu ja traditsioonid tallatakse jalge alla."

16.02.12 Ansip peab aru andma veehinna tõusust

Sulge

Vahetult enne 2011. aasta Riigikogu valimisi võeti IRL-i, Roheliste ja Reformierakonna häältega vastu monopolide hinnapiirangute seadus. Eelnõu initsiatiiv tuli IRList ning avalikkusele lubati antud eelnõuga lahendada mitmeid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Tegelikkuses mõjutasid 2011. aastal kõige enam hinnatõuse administratiivsed hinnaotsused. "Uuele hinnapiirangute seadusele tuginedes on Konkurentsiamet saanud õiguse hinnaläbirääkimistel vee-ettevõtetele määrata tulukusemääraks kuni 8 protsenti, mis on senisest märksa kõrgem ja võib kaasa tuua veehinna tõusmise kohati kuni 100%," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "tekib küsimus miks riiklik regulaator survestab kohalikke vee-ettevõtjaid suuremaid kasumeid teenima?" "Pärast monopolide hinnapiirangute seaduse vastuvõtmist on AS Tartu Veevärgis veehind tarbijale tõusnud 30,37 %; Sillamäe AS-is 17,5%; Haapsalu Veevärgis 19,5 %; Raven OÜ-s Raasiku ja Aruküla alevikes Harjumaal 93,71% jne," loetles Simson, kelle sõnul on valimiseelse hinnaalanduse lubaduse asemel tekitatud hoopis mehhanism hinnatõusudeks. Peaministrilt oodatakse vastust veel järgmistele küsimustele: milliste monopolide hinnad on langenud peale ühe vee-ettevõtte Viimsis? Miks pidasite võimalikuks ja eetiliselt kohaseks IRLi koalitsioonipartnerina ja valitsusjuhina 2010 antud seaduseelnõud looritada sisutühjade lubadustega? Miks on valitsuse juhtimisel või kaasabil viimastel aastatel kodukulud pidevalt tõusnud?

15.02.12 Keskerakond küsib Laarilt võidusamba kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kaitseministrile Mart Laarile arupärimise Vabadussõja võidusamba ehitusprotsessi kohta, mille mitmetele puudustele juhtis Riigikontroll tähelepanu oma auditis. "Riigikontroll tõi oma aruandes välja, et Vabadussõja võidusamba ehitamisel ilmnenud puuduste peamiseks põhjuseks oli liigne kiirustamine," selgitas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Inara Luigas, "suure poliitilise surve tõttu ehitusega kiirustamiseks otsustati mitte järgida riigihangete seadusest tulenevaid menetlusnorme." "Kes vastutab selle eest, et kiirustamine tõi kaasa liigseid kulutusi ning ehituspraagi?“ küsis Luigas. Luigase sõnul lähtuti paljudes otsustes pelgalt Kaitseministeeriumi hinnangust, mitte aga seadustest. "Nii jõudsimegi olukorda, kus monumendi rajamiseks ning selle puuduste kõrvaldamiseks kulus kolmandiku võrra rohkem raha kui algselt kavandati, kokku pea 133 miljonit krooni. Lisaks lubati esialgu, et monumendi hooldamine läheb riigile maksma ca 630 000 krooni aastas, 2011. aastal kulus aga pea miljon krooni." Arupärijad soovivad kaitseministri vastust järgmistele küsimustele: kes peab võtma vastutuse liigsest kiirustamisest põhjustatud lisakulude eest? Millega põhjendate riigihangete seaduse eiramist projektijuhi valimisel? Kas monumendi halduskulud võivad veelgi tõusta? Kas Teie meelest on Vabadussõja võidusamba haldus- ja hooldustasud proportsioonis teiste Eesti monumentide hooldustasudega?

13.02.12 Boroditš: tark riigijuht ei torma

Sulge

Välisminister Urmas Paet vastas täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele ACTA osas. Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš leiab, et Eesti vajab nii Riigikogu kui kodanikuühiskonna tasandil laialdast arutelu. "Leian, et ACTA lepe tuleks ratifitseerida Riigikogus," märkis Boroditš, "lisaks aitaks inimeste hirmu vähendada see kui Riigikogu võtaks vastu näiteks avalduse, milles kinnitab, et ACTA ei muuda Eesti seaduseid, ei piira Internetti ega muuda midagi Eesti inimeste igapäeva elus." "Ei maksa unustada, et inimeste peamine hirm ACTA ees on just eraelu puutumatuse rikkumine ning isikuvabaduste piiramine," rääkis Boroditš, "kuigi lepingu pooldajad selle kõik ümber lükkavad, ei saa me ometigi olla enne kindlad kui ise kõik läbi arutame." Boroditši sõnul peab riigijuht andma selgitusi ja olema aruteludeks avatud. "Vastasel korral süvendatakse hirmu ja tekitatakse üha uusi kahtlusi. Kas või näiteks valitsuse väide, et ACTA ei muuda ühtki Eesti seadust." "Tark riigijuht ei torma, seega peame ka ACTAga aja maha võtma ning selle põhjalikult läbi arutama. Selleks kohustab meid Eesti rahvas," rõhutas Boroditš.

13.02.12 Toobal: ERMi uut maja on vaja, aga millist?

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uut maja on kindlasti vaja, kuid Kultuuriministeerium peaks tõsiselt kaaluma, kas uue hoone ehitusega tasub jätkata sama projekti järgi, arvestades, et projekt pole kordagi Euroopast rahastuseks heakskiitu saanud. "Kahtlemata on ERMi uue hoone ehitamine vajalik, kuid Kultuuriministeerium ja Vabariigi Valitsus peaksid siiski kaaluma, kas Eestil on mõistlik nii suurejoonelist objekti ilma mingisugusegi välistoetuseta algselt planeeritud mahus rahastada," selgitas Toobal, "ühtlasi tuleb arvestada, et hiigelhoonete edasised ülalpidamiskulud on samuti hiiglaslikud ja need kulud on juba püsivad ning püsikulud kipuvad aasta-aastalt pigem tõusma kui langema." Toobali sõnul tasub järele mõelda, kas on ikka hea mõte edaspidi lähtuda Ansipi ja Langi liigselt jäigast seisukohast, et ERMi uus maja tuleb just nii suur ja just nii kallis ning seda üksnes kultuurkapitali vahenditest. "Kas Kultuurkapital kannatab seesugust koormust välja? Peame arvestama ka sellega, et Eestis on teisigi kultuuriobjekte ja -ettevõtmisi, mis hädasti rahastamist vajavad ning mille edasilükkamine võib omada raskeid tagajärgi. Eriti kuluks lisaraha ära just maapiirkondadele - just rahvamajad on tihtipeale külaelu järjepidevuse kandmiseks," ütles Toobal. "Ilma lisarahastuseta kultuurkapital sellele vastu ei peaks ning selle tõttu kannataks kogu ülejäänud kultuurisektor," vastas Toobal. "Samuti on suureks probleemiks üle Eesti kultuuritöötajate madal palk, loodan, et head ministrid on ka sel teemal sama resoluutsed kui ERMi uue hoone ehitamisel ning leiavad probleemideta vahendid korralikuks palgatõusuks. Vaatamata suurele vajadusele ning suurele survele kultuuritöötajate poolt 2012. aasta riigieelarvesse palgarahaks vahendeid paraku ei leitud. Ka inimestesse tuleb panustada, mitte üksnes tsementi," märkis Toobal.

13.02.12 Arupärimine Pentusele riigivara haldamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaministrile Keit Pentusele arupärimise, mis soovib vastust Vaivara ja Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuste rendilepingute osas. "Hiljuti kirjeldas ajaleht Äripäev olukorda, kus Vaivara ja Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskustes lõpevad lähiajal seniste rentnikega lepingud, uusi konkursse pole aga välja kuulutatud ning rentnikega pole ühendustki võetud," selgitas Riigikogu Keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb. "Äripäevalt anonüümsust palunud allikate sõnul võib uue konkursiga venitamise põhjuseks olla soov asendada praegused ohtlike jäätmete kogumiskeskuste rentnikud uue firmaga ning venitamine on ministeeriumi tippjuhtide teadlik tegevus," märkis Korb. Korbi sõnul on jäätmete kogumiskeskused infopuuduses ning seetõttu on häiritud ka ohtlike jäätmete vastuvõtu korraldamine. "Nii küsimegi keskkonnaministrilt hinnangut olukorrale, kus tema ministeeriumi tegevusetuse tõttu on ohtlike jäätmete vastuvõtt häiritud. Lisaks soovivad arupärijad ministri kommentaari väitele, et Keskkonnaministeerium venitab teadlikult konkursi välja kuulutamisega ning püüab konkursi võitmist suunata kindlale ettevõttele."

12.02.12 Vihula keskerakondlased taunivad Võsu päästekomando sulgemist

Sulge

Vihula valla keskerakondlased võtsid vastu avalduse, milles taunivad sügavalt siseministri Ken-Marti Vaheri otsust sulgeda 16. maist Võsu päästekomando. "Võsu päästekomando sulgemine on kuritegelik nii inimeste kui looduse suhtes. Lisaks sellele, et väheneb inimeste kindlustunne tulekahju korral ellu jääda ja maja mahapõlemisest päästa, suureneb risk Lahemaa rahvuspargile," seisab avalduses, "tulekahju korral peab maikuust alates abi ootama Kundast ehk 40 kilomeetri kauguselt." Vihula valla keskerakondlased leiavad, et riik käitub valesti kui veeretab üha rohkem sisejulgeoleku ülesandeid vabatahtlike õlule. "Juhime tähelepanu, et meie kaasalöömisel koguti komando sulgemise vastu pea 700 allkirja - aga nagu näha, siseministrit ei huvita kohalike elanike arvamus karvavõrdki."

09.02.12 Kaljuvee: Eesti Energia viimises rahandusministeeriumi alla pole midagi uut

Sulge

Täna arutleb Riigikogu majanduskomisjon elektrituruseaduse muutmist, millega soovitakse viia Eesti Energia Rahandusministeeriumi haldusalasse. Majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee leiab, et ettepanek on mõistlik ja seda võiks toetada. "Euroopa Liidu nõuetest lähtuvalt ei tohi 2013. aasta märtsist elektri põhivõrgu ettevõte enam olla otseselt elektrit tootva ettevõttega samades kätes," selgitas Kaljuvee, "selle probleemi lahendamiseks soovitakse viia Eesti Energia Rahandusministeeriumi haldusalasse." Kaljuvee sõnul ongi tänane olukord teatud mõttes kummaline, sest elektri tootev Eesti Energia, võrguteenust pakkuv Elering ning ka elektrihinda kooskõlastav Konkurentsiamet on Majandusministeeriumi haldusalas. "Jääb mulje, et Majandusministeeriumil on Eesti riigis elektriküsimustes monopol." "Samas tuleb tähele panna, et Eesti Energiat on viimasel viiel aastal kasutatud kui finantsinstrumenti, aga mitte Eesti rahva huvides tööd tegevat asutust," nentis Kaljuvee, "just Rahandusministeeriumi huvides on olnud Eesti Energiast välja võetavad hiigeldividendid, sest sellega on paranenud riigieelarve tasakaal. Ka võrguettevõtte Eleringi eraldamine tehti ära finantstehinguna, mis omas riigieelarvele positiivset mõju. Aktsiiside suurendamist on otsustanud samuti Rahandusministeerium." "Kas siis Eesti Energia on oluline riigile finantsinstrumendina või ikkagi elektritootjana? Minu arvates on energiajulgeolek ja energia tootmine Eesti majanduse seisukohalt olulisem kui energiafirma kasutamine riigieelarve ning riigikassa ilustamiseks," rõhutas Kaljuvee.

09.02.12 Keskerakond küsib Lipstokilt sularaha kättesaadavuse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile, milles soovitakse Eesti Panga hinnangut sularaha kättesaadavuse kohta riigis. "Virtsu pangaautomaadi sulgemine jäeti kohalike suure pahameele tõttu pooleli," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. "Samas leidub aga Eestis küllalt piirkondi, kus sularaha kättesaamine on oluliselt piiratud - näiteks vähese asustusega maakohad ja väikesaared." "Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenusena sularaha kättesaadavuse, mille toimepidavuse katkemine võib kaasa tuua eriolukorra kehtestamise," märkis Boroditš, "seesugusele võimalusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler." Boroditši sõnul on sularaha kättesaadavus oluline osa Eesti regionaalpoliitikast ning sellega seoses küsitaksegi Eesti Panga hinnangut olukorrale, kus kommertspangad lõpetavad teenuste pakkumise maapiirkondades. Lipstok peab vastama järgmistele küsimustele: mida on Eesti Pank teinud selleks, et tagada kõikidele Eesti elanikele elutähtsa teenuse kättesaadavus? Milline on Eesti Panga koostöö kommertspankadega tagamaks elanikele elutähtsa teenuse kättesaadavust? Kas riskianalüüsis on arvestatud ka kommertspankade ärihuvidega, mis ei pruugi olla vastavuses jätkusuutliku regionaalpoliitikaga?

08.02.12 Tuus-Laul: tegemist on lepitamatu tüliga

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul ütles täna Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse arutelul, et tegemist on lepitamatu tüliga, mille põhjuseks on valitsuse ultimaatumid. "Nüüd oleme olukorras, kus valitsus hakkab ise kinnitama nii Töötukassa nõukogu liikmeid kui ka kinnitama selle eelarvet," selgitas Tuus-Laul, "töötukindlustusmakse määra mitte alandamisega võetakse nõukogult ära viimane pädevus ning jäetakse nad lihtsalt raamatupidaja rolli." Tuus-Lauli sõnul võib Töötukassa reservide riigistamine olla katteks maksmaks välja töövõimetuspensione. "Lisaraha vajadus on suur ning viimases hädas kasutati jõuvõtet. Ka ei olda nõus töötuskindlustusmakset langetama, seega on tegemist sisuliselt varjatud tulumaksu tõusuga." "Me ei pea pädevaks arvamusi, et antud seadus ei too kaasa sisulisi muudatusi Töötukassa töös - tegemist on ju valitsusele ainuotsustaja õiguse andmisega kolmepoolses organis," nentis Tuus-Laul. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegid ettepaneku Töötukindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine katkestada.

08.02.12 Paet peab ACTA osas aru andma

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna välisministrile Urmas Paetile arupärimise võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) osas. "Arupärimise esitajate arvates on tegemist väga vastuolulise lepinguga, mis ühelt poolt peaks aitama ennetada autoriõiguste rikkumist, kuid teiselt poolt kasutatakse selleks jälitustegevust, mis võib põhjustada isikuandmete kontrollimatut jagamist," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditši sõnul asetab leping autoriõigused kõrgemale õigusest eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. "Välisministeerium on kinnitanud oma pädevust ja vastutust ACTA-ga seonduvates küsimustes Eestis ning sellega seoses pärimegi aru välisministrilt," märkis Boroditš. Välisminister peab vastama järgmistele küsimustele: miks ei ole Välisministeerium kaasanud Eesti avalikkust ja poliitikuid antud teema arutellu? Kas Välisministeerium on teostanud mõjude hinnangut Eesti tasandil? Kas ACTA leping tuleb arutlusele ka Riigikogu täiskogu ette? Millised muudatused toob kaasa ACTA leping Eesti inimestele?

07.02.12 Keskerakond on Töötuskindlustusseaduse muutmise vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kohtus Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taligaga. Kohtumisel arutati tekkinud olukorda, kus Töötukassas on lõppenud aastaid toiminud kolmepoolne koostöö töötajate, tööandjate ja valitsuse vahel. Reformierakond ja IRL on koostöö taastamise asemel valinud Töötuskindlustuse seaduse muutmise, et asendada Töötukassa nõukogu valitsusega. "Olukord, kus valitsus on otsustanud asendada dialoogi diktaadiga, on kahetsusväärne," nentis fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Me kavatseme takistada valitsusliidu plaani eirata tööandjaid ja töövõtjaid. Selle asemel, et kiirustades ja õigusvigadega seadust muuta, ootame, et valitsus pakuks välja endapoolse kompromissplaani kolmepoolse koostöö taastamiseks." Täna tuleb Riigikogus esimesele lugemisele sotsiaalkomisjoni algatatud Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antakse õigus Töötukassa juhatuse liikmete nimetamiseks või tagasikutsumiseks Vabariigi Valitsusele. Lisaks antakse valitsusele õigus kinnitada Töötukassa eelarve.

07.02.12 Keskerakond soovib toimetulekutoetuse võrdsustamist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse, mis jõustumisel võrdsustaks toimetulekutoetuse kõigi toimetulekutoetust saavate pereliikmete vahel. Hetkel kehtiv seadus sätestab perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiriks 80% toimetulekupiiri suurusest. Lisaks lõpetatakse seadusmuudatusega lapsetoetuste arvamine toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka. Hetkel on kehtiv toimetulekupiir 76,70 eurot kuus ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele, millest peab jaguma nii toidule, riietusele, jalanõudele ja esmavajaduste rahuldamiseks. Antud eelnõuga soovib Keskerakond tõsta toimetulekutoetuse efektiivsust vaesuse leevendamisel ning eelkõige kergendada paljulapseliste vaesemate perede olukorda.

06.02.12 Pentus peab aru andma keskkonna jätkusuutlikkusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaministrile Keit Pentusele arupärimise Eesti keskkonna jätkusuutlikkusest. "Eesti sai USA Yale ja Columbia ülikooli keskkonnainstituutide poolt läbi viidud uuringus keskkonnaalase suutlikkuse osas äärmiselt kehva tulemuse," selgitas Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra. "Tulevikutrendide osas oleme ühes rühmas Bosnia ja Hertsegoviina, Saudi Araabia, Kuveidi ja Venemaaga," märkis Vakra. "Samas on asunud Keskkonnaministeerium end kaitsma ja meedia vahendusel teadlaste hinnangud ümber lükanud, viidates, et kasutatud on iganenud ja valesid andmeid. Meid huvitab, mida plaanitakse ette võtta, et Eesti keskkonna jätkusuutlikkuse maine paraneks," lisas Vakra. Lisaks peab Pentus andma omapoolse hinnangu Eesti keskkonna jätkusuutlikkusele ning selgitama meetmeid, millega seda tulevikus tõsta.

06.02.12 Arupärimine siseministrile Palamuse päästekomando sulgemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna siseministrile Ken-Marti Vaherile arupärimise Palamuse päästekomando sulgemise osas. Palamuse elanikud pole päästekomando sulgemisega rahul ning leiavad, et vastavad analüüsid on puudulikud. "Komando jätkamiseks vajalikku 5000 inimese hulka piirkonnas pole arvestatud Luua Metsanduskooli kuni 380 õpilast, kes elavad kohapeal õpilaskodudes," selgitas Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku valitud Marika Tuus-Laul. "Teiseks on analüüsis toodud tulevased kohalesõiduajad reaalsed vaid ideaaltingimustes ning tõenäoliselt kulub talvel raske päästeautoga kohalejõudmiseks aega oluliselt rohkem." Tuus-Lauli sõnul on siseministeeriumi esindajad selgitanud, et komandode sulgemises pole probleemi, kuna lahenduseks võiks olla vabatahtlike päästeüksuste rolli suurenemine Eestis. "Ministeeriumi hinnangul vabaneb riiklike komandode ümberkorraldusega eeldatavalt vajalikku tehnikat, mida saab vabatahtlikele suunata ning sobivate hoonete leidmisel loodetakse kohalikele omavalitsustele," märkis Tuus-Laul. "Muide, huvitav on see, et reformierakondlasest maavanem on algatanud toetusallkirjade kogumise päästekomando sulgemise vastu," lisas Tuus-Laul. Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas selgitate Palamuse kohta esitatud väärinformatsiooni päästekomandode sulgemise analüüsis? Kuidas on riigil plaanis tagada inimeste turvatunne kui päästekomandode sulgemisega võib õnnetuspaigale kohalesõiduaeg venida mõningates piirkondades isegi üle poole tunni? Kuivõrd seab riiklike päästekomandode asendamine vabatahtlike üksustega kohalikele omavalitsustele lisakohustusi?

04.02.12 Keskerakonna aukohus asub menetlema Priit Toobali juhtumit

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna aukohus otsustas võtta menetlusse juhtumi, mis puudutab erakonna peasekretäri Priit Toobali kabinetist leitud Hannes Rummu kirjavahetust. Asjaosaliste ning võimalike tunnistajate ära kuulamise otsustab aukohus menetluse käigus. Keskerakonna aukohus on põhikirjaline institutsioon, mille eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Keskerakonna aukohtu esimeheks valiti erakonna XIII kongressil Tallinna abilinnapea, endine politseinik Kalle Klandorf.

02.02.12 Boroditš: jälitustingimuste täpsustamine on tervitatav

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš kiidab justiitsministeeriumi eelnõu, mis täpsustab jälitustoimingute tingimusi ja tagab paremini inimeste põhiõiguste kaitse. Samas juhib Boroditš tähelepanu, et Keskerakonna vastavasisulist eelnõu valitsuserakonnad ei toetanud. "Viimasel ajal on palju räägitud õiguskaitseorganite võimupiiridest - usun, et konkreetne seadusemuudatus aitab kahetimõistmist ja võimupiiride hägusust vähendada," märkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni asesimees. "Mul on väga hea meel, et justiitsministeerium võttis õiguskantsleri märkused arvesse ning on asunud inimeste põhiõiguste kaitset tagama," märkis Boroditš. "Samas on ministeerium teinud asjatult topelttööd, sest vastavasisuline eelnõu algatati Keskerakonna fraktsiooni poolt juba eelmise aasta juunis." Boroditši sõnul saanuks ministeerium Keskerakonna eelnõu täiendades seadusmuudatuse juba varem ellu viia. "Sellele vaatamata tunnustan justiitsministeeriumi, kes selle olulise probleemi käsile võttis ning lahendust otsib. Usun, et rahule jääb ka õiguskantsler."

02.02.12 Sarapuu: riik ei tohi olla kasumi eesmärgiga eraettevõte

Sulge

Endine maavanem ja praegune Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu rõhutas kolmapäevases poliitikasaates "Foorum", et riik ei tohi rahulikult pealt vaadata, kuidas inimesi maapiirkondadest lahkub. "Toimiva kodanikuühiskonna heaks näiteks on Virtsu pangaautomaadi probleem," rääkis Sarapuu, "peaminister laiutab vaid käsi ja räägib, et riik ei saa ettevõtlusesse sekkuda - samal ajal aga kodanike tähelepanu ja pahameel on juba sundinud panka automaati alles jätma." Sarapuu rõhutab, et jätkusuutliku regionaalpoliitika põhimõtteks on inimeste võrdne kohtlemine. "Meil on vaja teenuste standardeid, mida omavalitsused saavad jälgida ja regionaalminister kontrollida. Paika pandud reeglite abil saame tagada tervishoiuteenused, ühistranspordi, hariduse ja kõik muu." "Inimesi on seal, kus on töö ja tööd on seal, kus on ettevõtjaid. Seal aga, kus ettevõtjad probleeme ei lahendada, peab tegutsema riik - eelkõige siis maapiirkondades," lisas Sarapuu. Sarapuu sõnul on hetkel selline mulje, kus riik ei tegutse üldse inimeste heaolule mõeldes, vaid justkui eraettevõte, mille eesmärgiks on kasumi teenimine ja selle suurendamine. "Toome Eesti Posti näite - 2011. aastal teeniti 1,2 miljonit eurot kasumit, kuid sellele vaatamata tahetakse sulgeda 24 postkontorit. Riigiettevõte võiks ju teenida vähem kasumit ja selle arvel säilitada postkontori maakohas. See on inimestele oluline!" rõhutas Sarapuu. "Nendes 24 postkontoris on ju töötavad inimesed, kes mõne aja pärast on töötud, aga sellele kasumiahne riik ilmselt ei mõtle." Arvo Sarapuu teisi mõtteid ja tegemisi saab jälgida ka tema veebipäevikus: http://abilinnapea.blogspot.com/

29.01.12 Kaljuvee: peaksime tulevikus Nord Streami projektis osalema

Sulge

Rahvusvaheline meedia kirjutab, et Venemaa ettevõte Gazprom ja selle partnerid on alustamas uuringuid Nord Streami kolmanda ja neljanda gaasijuhtme rajamiseks. Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee leiab, et Eesti peaks kindlasti edaspidi Nord Streami projektis osalema. Kaljuvee sõnul räägivad projektis osalemise kasuks mitmed asjaolud. "Esiteks saame osaledes teada võimalikest looduslikest mõjudest. Väga tähtsaks pean ka fakti, et Nord Streami ehitus- ja kasutusprotsess toob kõigile asjaosalistele nii lühi- kui ka pikaajalisi majanduslike võimalusi. Kaudselt mõjutab projekt ka osalejamaade gaasihinda." "Juba siis kui otsustati Nord Streami rajamine Läänemere põhja, arvasin et Eesti peaks osalema nii uuringutes kui ka kogu protsessis eneses," rõhutas Kaljuvee. "Loomulikult võime spekuleerida Eesti julgeolekut silmas pidades, kuid võttes eeskujuks Soome - ma ei näe Nord Streamis otsest ohtu, pigem hoopis kasu meie majandusele," märkis Kaljuvee. Lõppenud aasta detsembris ütles Gazpromi juht Aleksei Miller uudisteportaalile Vesti Finance, et peatselt ollakse alustamas uuringuid Nord Streami kolmanda ja neljanda gaasijuhtme rajamiseks. Lisainfo: http://www.vestifinance.ru/articles/5707

26.01.12 Toom: kodakondsusprobleemi aitas lahendada meedia

Sulge

Täna Riigikogus õiguskantsleri ettepanekul toimunud kodakondsusprobleemi arutelul ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, et probleemi lahendamisele on kaasa aidanud meedia suur surve. "Tänu meediasurvele reageerisid probleemile ja nõudsid jõuliselt selle lahendamist nii õiguskantsler kui ka president Ilves," märkis Toom, "kahjuks aga ei tegutsenud piisavalt operatiivselt siseminister Ken-Marti Vaher." Toomi sõnul on ebaselge, kes vabandab inimeste ees, kellelt kodakondsus ära võeti. "Probleem on tegelikult väga tõsine, sest kodakondsuse tagasiandmine pole nii lihtne. Osad inimesed on juba võtnud teise riigi kodakondsuse ning tekib küsimus, kas nad enam Eesti kodakondsust tahavadki. Kodakondsusest on ilma jäänud 109 inimest - see on suur number, millest me ei saa mööda vaadata." "Keskerakond on andnud menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mis muuhulgas aitab lahendada mainitud probleemi. Õiguskantsleri ning presidendi toetus ja tähelepanu annavad lootust meie eelnõu kiireks jõustumiseks seadusena," märkis Toom.

26.01.12 EKNA valis esimehe ja juhatuse

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) valis kolmapäeval, 25. jaanuaril toimunud koosolekul juhtorganeid. Esimeheks taasvaliti Urmo Saareoja, juhatusse pääsesid Liis Ostnik, Oleg Siljanov, Pilleriin Laars ja Aleksandra Pavlova. Noortele tudengitele esines ka Riigikogu liige Rainer Vakra. "EKNAl peab kindlasti olema oluline roll üliõpilaspoliitikas kaasa rääkimises ning ideede välja käimises," rääkis Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng Saareoja, "mul on hea meel, et Keskerakonna juhtivpoliitikute seas on mitmeid noori, kes suudavad ja tahavad meile jõu ja nõuga abiks olla." EKNA koondab poliitilise ühendusena üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest.

26.01.12 Tuus-Laul: tööandjate ja töövõtjate raha ei tohi olla valitsuse jagada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses olevat eelnõu, millega valitsus võtab endale õiguse kinnitada Töötukassa eelarve. Praeguse töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinnitab Töötukassa eelarve nõukogu. Ametiühingute ja tööandjate esindajad ei ole osalenud nõukogu töös pärast Töötukassa reservide liitmist riigikassaga, mistõttu ei ole nõukogu olnud otsustusvõimeline. "Ma mõistan esindajate pahameelt, kuna reservid peaksid kuuluma töötukassale. Tegemist on tööandjate ja töövõtjate ühiselt kogutud rahaga - see ei tohiks olla valitsuse jagada,"sõnas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Tuus-Laul on pettunud, et kompromissini ei tahetagi jõuda. "Tegemist on tüüpilise teerulli taktikaga, kus leiti võimalus lahendada "võõra" rahaga riigi likviidsusprobleem ja surutakse oma otsus lihtsalt jõuga läbi."

26.01.12 Vassiljev: sotsiaalne dialoog Töötukassa osas lõpetati

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses olevat eelnõu, millega valitsus võtab endale õiguse kinnitada Töötukassa eelarve. "Segi on aetud põhjused ja tagajärjed. Põhjuseks on Töötukassa reservi konsolideerimine riigieelarvesse, mille vastu protestides kasutasid tööandjad ja töövõtjad võimalust blokeerida Töötukassa nõukogu tegevust," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev. "Nüüd oleks sõna Vabariigi Valitsusel, et jätkata dialoogi Töötukassa reservi teemal. Selle asemel otsustati nõukogu sotsiaalse dialoogi protsessist välja lülitada ja sotsiaalne dialoog kui selline lõpetati - seda tehti sotsiaalkomisjoni kätega," rõhutas Vassiljev. "Keskerakond sellist teguviisi toetada ei saanud ega ka toetanud," lõpetas Vassiljev.

26.01.12 Õiguskantsleri ettepanek toetab Keskerakonna kodakondsuse muutmise seadust

Sulge

Täna tuleb Riigikogus arutlusele õiguskantsleri ettepanek õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamiseks Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisel, kui haldusorgan on isiku ekslikult määratlenud Eesti kodanikuna. Keskerakonna fraktsioon on esitanud eelnõu, mis muuhulgas lahendab antud probleeemi, Riigikogule 17. jaanuaril. "Keskerakonna fraktsiooni eelnõu jõustumisel saab Eesti kodanikuks lugeda ka need isikud, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi pärast 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Arvestades, et just selle probleemi lahendamise vajadusest tuleb õiguskantsler Riigikogule rääkima, loodame meie eelnõu kiirele menetlusele," lisas Simson.

25.01.12 Aadu Must: tasumise lõksu võivad jääda ka võimekad noored

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must rõhutas täna kõrgharidusreformi arutelul, et seaduseelnõuga on tehtud küll palju tööd, kuid eelnõus sisalduvad puudujäägid võivad jätta tasuta hariduseta ka võimekad noored. Musta sõnul on hädavajalik, et kõrgharidusreformis sisalduksid ka vajaduspõhised õppetoetused. "Eduka reformi eelduseks on tasuta õppe ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi samaaegne rakendamine." "Õppetoetuste süsteem peaks võimaldama kõigile võimekatele hariduse omandamise, hoolimata nende rahakoti paksusest," lisas Must. "Mulle tundub, et praegune eelnõu on ideaalse ühiskonna seadus," märkis Must, "kahjuks ei ela me aga ideaalses ühiskonnas ning seega peab seadus arvestama riiki, kus praegu elame." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku Ülikooliseaduse rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada.

25.01.12 Jaanus Riibe: üliõpilaste meeleavaldus on kodanikuühiskonna ärkamine

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe sõnas tänasel tudengite meeleavaldusel Toompeal, et tegemist on kodanikuühiskonna ärkamisega, mis annab otsustajatele märku, et rahvaga peab arvestama. "Kõrgharidusreform, mis pidi pakkuma tasuta ülikooliharidust kõigile soovijatele, on kujunemas dokumendiks, mis muudab kõrghariduse vaid valitute privileegiks," rääkis Riibe. "Eesti vajab tõeliselt tasuta kõrgharidust koos läbimõeldud sotsiaaltagatistega." "Usun, et tänase suurmeeleavaldusega anname selge sõnumi, et tudengid ei lase endale pähe istuda. Tänane meeleavaldus on kodanikuühiskonna ärkamine. See on märk, et kui ka tulevikus peaks leiduma otsustajaid, kes ei soovi kuulata neid, keda tehtavad otsused puudutavad, siis on küllalt olemas organisatsioone, klubisid, üksikisikuid, kes ei luba sellist käitumist," rõhutas Riibe. Jaanus Riibe on endine Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua esimees.

24.01.12 Eesmaa ja Reps: välistamine pole hea lähenemine

Sulge

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa ja poliitiline sekretär Mailis Reps leiavad Sven Mikseri tänast seisukohta kommenteerides, et asjade välistamine pole poliitikas heaks tooniks. "Erinevate olukordade või ideede välistamine juba eos on minu meelest veidi lühinägelik suhtumine," selgitas Eesmaa, "poliitika on ju kompromisside, mitte ultimaatumite kunst." Repsi sõnul on loomulikult Mikseri väljaütlemine tõsine, kuid samas ei tasu unustada, et tegemist on konkureeriva erakonna esimehega. "Ajaloos on küllalt näiteid, kus valitsusi pannakse kokku sisuliselt üle öö ja valitsusi võivad kokku panna ka partnerid, kes esmapilgul ei sobi kokku. Seda teab ka Sven Mikser väga hästi." "Sotsiaaldemokraatidega on meil Riigikogus väga hea koostöö, haridusteemadest päästeameti reformini. See näitab kui lühinägelikuks võivad asjaolude muutudes osutuda Sven Mikseri sõnad," lisas Reps. "Mikseri avaldus kujutab sotside andekspalumist parempoolsete käest. Kuna Allik oli rääkinud Keskerakonnast soodsalt, siis oli vaja Mikseril näidata, et nad on osaliselt parempoolsetega, ega kaldu Keskerakonna poolele," lõpetas Reps.

24.01.12 Mailis Reps valiti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ALDE grupi peasekretäriks

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee liige ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps valiti esmaspäeval, 23. jaanuaril Strasbouris alanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungjärgul Liberaalide ja Demokraatide Ühenduse Euroopa eest (ALDE) grupi peasekretäriks. Peasekretär täidab ühtlasi grupi presidendi asendaja kohustust. "Mul on väga hea meel, et ALDE liikmed usaldasid mulle peasekretäri ametikoha," märkis Reps, "Eestile on väga oluline olla esindatud erinevates Euroopa organisatsioonides - mida kõrgemal tasemel, seda parem." ENPA üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest. ALDE on ENPAs esindatud 91 liikmega.

24.01.12 Keskerakond ei toeta kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänasel kollektiivlepingu seaduse muutmise arutelul, et seaduse muutmisel minnakse vastuollu Euroopa Sotsiaalharta põhimõtete ja praktikaga. "Täna saame öelda, et 23 % kogu meie töötajaskonnast on kaetud kollektiivlepingutega," selgitas Tuus-Laul. "Plaanitav muudatus annaks tööandjale võimaluse tühistada ühepoolselt kehtiv tähtajaline kollektiivleping, ja vabaneda varem kokkulepitust, jättes lubatud kohustused täitmata." Tuus-Laulu sõnul osutatakse kollektiivlepingute sõlmimisele Euroopa Liidu riikides väga suurt tähelepanu. "Kui Eesti siin nii drastilisi muudatusi teeb, pälvib see ka koheselt ILO tähelepanu, sest läheme ju otseselt vastuollu Euroopa Sotsiaalharta põhimõtete ja praktikaga. Ja nende põhimõtete järgi peab liikmesriik looma sotsiaaldialoogiks soodsa kliima, suunama osapooli kokkulepete sõlmimisele. Mitte aga nende lõpetamisele, nagu siin praegu üritatakse teha." "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et antud eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse ühepoolselt ja ilma põhjendamata lõpetada tähtajatuks muutunud kollektiivlepinguid, läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega," lõpetas Tuus-Laul.

24.01.12 Arupärimine Ansipile Aidu karjääri sulgemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise Aidu karjääri sulgemise osas. Karjääri sulgemisel koondatakse pea 300 inimest. "AS Eesti Energia Kaevandused teatas eelmisel nädalal, et ettevõte alustab käesoleva aasta jaanuaris Aidu põlevkivikarjääri sulgemise protsessi, kuid karjääri 351 töötajast saavad vaid 61 edaspidi tööd Narva karjääris," selgitas Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee. Kaljuvee sõnul oli siiani teada, et Aidu karjääri ammendumisel avatakse ligi 6 miljoni tonnise põlevkivi varuga Aidu-3 allmaakaevandus. "Läinud nädalal otsustas ettevõtte nõukogu siiski loobuda Aidu-3 kaevanduse kasutusele võtmisest. Sellise sammuga toimub põlevkiviressursi raiskamine, kuna potentsiaalne põlevkivivaru jääb hetkel kaevandamata ning kunagi hiljem selle juurde tagasi tulemine läheb oluliselt kallimaks." "Leiame, et tegemist on hetkekasumit taotleva lühinägeliku otsusega, mis ei arvesta tulevikuperspektiivi," lisas Kaljuvee. Peaminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas Te hindate 290 inimese koondamist piirkonnas, kus on Eesti üks kõrgemaid tööpuudusi? Kas sulgemisotsusel ei tuleks arvestada ka pikaajalist tulukust ning fakti, et tulevikus on sealse potentsiaalse põlevkivivaru kaevandamine oluliselt kallim?

22.01.12 "Kultuurikoguja 2012" vaagis tulevikustsenaariume

Sulge

19. jaanuaril toimus Salme Kultuurikeskuses Keskerakonna Kultuurikogu mõttekonverents "Kultuurikoguja 2012", mis vaagis eesti kultuuri ellujäämisvõimalusi üha õhemaks muutuva riikliku rahastamise tingimustes. Pea sadat kohale tulnud kultuurikogujat tervitasid erakonna aseesimees Enn Eesmaa ja Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi. Kultuurikogu esimehe Raivo Raave sõnul on rahvuskultuuris peidus ka sisemisi ressursse, mis protsessi alarahastamise tingimustes teatud aja vee peal hoiavad, ent lõputult taolistele reservidele loota ei saa. "Kultuur ei ole pehme väärtus, vaid kõige alus. Otsekui jäämägi, mille loominguline pealisehitus on nähtav, väärtushinnangutest ja ühiskonna hoiakutest koosnev tugisüsteem jääb aga varju," rääkis Raave. Pikema ettekande Eesti kultuuripoliitika eilsest ning tänasest pidas Jaak Allik. Sõnavõtja leidis Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide kultuuripoliitilistes seisukohtades palju ühist ning nägi selles vallas kahe erakonna avaraid koostöövõimalusi. Kultuuriministri jäiga sekkumise valguses Eesti raamatukogude tööpõhimõtetesse, kõlasid eriti päevakajaliselt Eesti Raamatukoguhoidjate Liidu esinaise Katre Riisalu mõtted kirjanduse tähtsusest kohaliku kultuurifooni loomisel. Pika staažiga raamatukogutöötaja pidas tähtsaks seda, et inimesed lugemiseks aega leiaksid ning uskus, et kergemate meelelahutuslike teostega alustajad leiavad kord tee ka süvakirjanduse juurde. Kultuurist ja traditsioonidest kõneles kohaletulnuile muinsuskaitseveteran Trivimi Velliste. Tallinna vanalinnast kui maailmapärandist kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa. Huvitava teemapüstitusega Kultuuripealinna 2011 tähendusest pealinna ja kogu Eesti kultuuripildi avardamisel esinesid Jaanus Mutli ja arhitektuuribüroo KAOS arhitektid. Kultuurse telekanali loomise võimalikkuse üle diskuteerisid Tallinna Televisiooni peatoimetaja Mart Ummelas ja telelegend Enn Eesmaa. Kokkuvõtva arvamussõnavõtuga "Kultuur ja meie" lõpetas infotiheda konverentsi Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps. Kuna huvi Keskerakonna kultuurikogu töös osalemiseks on suur, otsustati täiendada kultuurikogu põhikirja punktiga, mis võimaldab koguga liituda ka neil, kes toetavad Keskerakonna maailmavaadet, kuid erakonda ei kuulu. Kultuurikogu eestseisuse uuteks liikmeteks valiti Mailis Reps ja Enn Eesmaa, esimeheks taasvaliti Raivo Raave, aseesimeesteks Toomas Loo ja Arvo Haug.

19.01.12 Edgar Savisaare avaldus pressikonverentsil

Sulge

19. jaanuar 2011 Tallinna pressikeskuses Seoses kirjavahetusskandaaliga ja eile toimunud presidendi avaldusega on mul öelda järgmist: Alustaksin nii: me ei tee seda, et hakkame kedagi omamehelikult kaitsma. Keskerakond jälgib tähelepanelikult selle asja kulgu õiguskaitseorganites ning me ütleme, et isik, kes on süüdi kirjavahetussaladuse rikkumise osas, peab vastutama. Seda ilma reservatsioonideta. Ma olen sama meelt, nagu presidentki, et Eestis on poliitilise moraali kriis ning erakonnapoliitika on jõudnud pankroti lävele. Sellised asjad on taunimisväärsed ning ma olen nende eest juba ammu hoiatanud. Küsin: kelle poliitilisest moraalist me veel räägime, kui rahapesu ja katusepakkumise kohta Eesti riigi poolt ei ole tehtud mingeid poliitilisi järeldusi? Ometigi on tegu kõrgeima korruptsioonikahtlusega Eesti jõuametkondades. Sealsamas, kust president eile õhtul abi kutsus. Küsin: kui erakonnapoliitika pankrot tähendab seda, et moraalset vastutust nõutakse ainult ühelt erakonnalt, siis selle tulemusena ei usalda rahvas enam ühtegi erakonda, öeldes, et see on teie omavaheline sõda, millega Eesti rahval ei ole midagi pistmist. Muide, praegu püütakse teha nägu, nagu oleks selles midagi enneolematut, kui kellelgi on võõras materjal ja võõrad kirjad. Minu meelest ajakirjandus ju igapäevaselt sellel funktsioneeribki. Ainult aasta on möödas sellest kui Wikileaksi sadu tuhandeid lehekülgi kirju ja õiendeid analüüsis põhjalikult terve maailm ja teeb seda tänini. Ainukesed, kes Wikileaksi süüdi mõistsid, olid need, kes ennast sellest puudutatuna tundsid. Tuletan meelde, et Eestis oli Wikileaksi varastatud dokumentide esmalevitajaks Postimees, kes selleks isegi oma korrespondendi Norrasse saatis. Täna ja eile pakuti välja mitmeid versioone selle kohta kuidas need kirjad Keskerakonna büroosse jõudsid. Arvestades Eesti poliitilise kultuuri tigedust, siis võib-olla need ka toimetati sinna, pole välistatud olukord, et need materjalid ei sattunud Keskerakonna büroosse juhuslikult. Hoiatan neid, kes on asunud seda juhtumit poliitiliselt ära kasutama. Ajalehtedes panin tähele kahte analoogiat, üks oli lindiskandaalist ja teine Siim Kallase kümnest miljonist dollarist. Tuletan meelde Meri kurikuulsat avaldust demokraatia kriisist. Tsiteerin: "Meil tuleb kord luua selles, mis puudutab Eesti Vabariigi kodanike õigusi. Nad peavad tundma, et nende telefone pealt ei kuulata." Keegi pidi ju presidendile ette kandma, et küsimus on telefonide pealtkuulamises, mis tol ajal oleks olnud võib-olla isegi ebatavaline. Uurimine tegi selgeks, et mitte ühtegi telefoni pole keegi pealt kuulanud. Kas keegi vabandas minu ees, kuigi oli algatatud neli kriminaalasja? Kas keegi võttis vastutuse? Kui lindiskandaalist soovitakse midagi õppida, siis eeskätt seda, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt nagu see keedetud on. Mõned kujutavad ette, et need sündmused on hea põhjus Keskerakonna jätkuvaks lõhkumiseks. Ärge meid alahinnake. Lehitsesin Siim Kallase kümne miljoni dollari epopöad - nelja aasta jooksul, mil ta oli süüalune, mil tema vastu oli algatatud kriminaalasi ja ta oli jäetud ilma saadikupuutumatusest, pidas Reformierakond maha kaks kongressi ja ühe suurkogu, kus ta kohtualuse Kallase valis jätkuvalt partei esimeheks ning riigikogu valimiste nimekirja esinumbriks. Kallase süüasja arutamisel ringkonnakohtus pidi ta oma töökohana nimetama, et on rahandusminister. Reformierakond ei lasknud ennast sellest kõigest mõjutada. Kas te tõesti arvate, et Keskerakond on nõrgem või sisemiselt vastuolulisem? Uskuge mind, analoogia Kallasega ei sobi praegu võimulolijatele. Ja nad peaksid olema ettevaatlikud, kui seda kasutavad. Keskerakonna juhatusele ma teen ettepaneku, et toimunut arutaks erakonna aukohus. Õiguskaitseorganid lähenevad asjale juriidiliselt, meie aukohus läheneb eetilistest põhimõtetest. See on erakonnapoliitikas läbiproovitud viis, mida rakendasid ka IRLi juhid elamislubade skandaali puhul. Tunnustan presidenti kadestamisväärselt kiire reaktsiooni pärast. Aga ma kindlasti ei tahaks hiljem kuulda siluvaid seisukohti kui jutt osutus mõnevõrra etteruttavaks. Ka kiirhinnangute eest peab keegi võtma vastutuse. Saan aru, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt. Me ei saa jääda lihtsalt ootama kohtuotsust, mida sel kümnendil ei pruugi tullagi. Usun, et meie aukohus jõuab kiiremini asjad läbi arutada. Kuulates ära nii Onksioni kui ka Toobali. Hinnang olukorrale on erinevatel poliitikutel ja ühiskonnategelastel isesugune. Politoloog Rein Toomla ütleb, et ei ole mingit kriisi. Poliitik Toomas Hendrik Ilves ütleb, et on suur kriis. Mina olen kusagil nende kahe vahepeal. Arvan, et kriis on, iseasi, millest ta on tingitud ja kuhu maandub.

18.01.12 Avaldus Hannes Rummi materjalidest Keskerakonna büroos

Sulge

Endine sotsiaaldemokraat Ivor Onksion tegi avalduse, kus ta teatab, et tema kätte sattusid Tuuli Kochi poolt kirjeldatud materjalid ajal, mil ta töötas Jaak Juske nõunikuna. Nende materjalide sisu oli ka üheks põhjuseks, miks ta pidas õigemaks sellest erakonnast lahkuda. "Need materjalid vedelesid fraktsioonis laua peal ja neid lugesid kõik, kes seda soovisid. Kuna mina kirjutan kaastööd ajalehele Kesknädal juba möödunud aasta veebruarikuust, siis esialgu mõtlesin, et nendes materjalides oleva info vastu võiks Kesknädal huvi tunda ning viisin need Keskerakonna büroosse. Priit Toobal ei soovitanud neid avaldada, kuna Keskerakonnal on sotsidega sõbralik koostöö. Olin sellega ka ise nõus," selgitas Onksion. "Kas nende materjalide avalikuks tulek oli põhjuseks Hannes Rummi lahkumisele poliitikast, selle kohta ei oska ma midagi öelda," lisas Onksion.

17.01.12 Laanet: elamislubade uurimiskomisjon peab tooma selguse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet sõnas täna elamislubade uurimiskomisjoni moodustamise arutelul, et Riigikogu komisjon on suuteline tegemaks selgeks probleemi asjaolud. "Just põhjaliku ja erapooletu uurimise tagamiseks vajame Riigikogu uurimiskomisjoni," märkis Laanet, "komisjonil on võimalik teha selgeks reaalsed asjaolud ning selguse saamiseks kohale kutsuda asjaga seotud isikuid." Laaneti sõnul esitab komisjon vahearuande kevadel ning komisjoni volituste kestuseks on üks aasta. "Algatajad peavad oluliseks Riigikogu ja Eesti riigi usaldusväärsuse taastamist läbi sõltumatu uurimisprotsessi." Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatasid uurimiskomisjoni loomise elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni kuuluvad eelnõu kohaselt kõikide fraktsioonide esindajad.

17.01.12 Keskerakond algatas kodakondsuse seaduse muutmise seaduse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna kodakondsuse seaduse muutmise seaduse, mille peamine eesmärk on lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks elades Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. "Lisaks muudetakse seadust võimaldamaks lugeda Eesti kodanikuks ka isikud, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi enne 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "sama probleemi lahendamise vajadusele on juhtinud äsja tähelepanu ka õiguskantsler."

16.01.12 Pevkur andis aru narkomaania leviku kohta

Sulge

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele narkomaania leviku kohta Eestis. Euroopa Narkoseire (EMCDDA) aastaraportist selgub, et 2009. aasta seisuga on Eestis narkosurmade arv miljoni elaniku kohta konkurentsitult Euroopa Liidu suurim - 146. "Eesti on nende kurbade tabelite esiotsas olnud juba pea 10 aastat, mis näitab, et me pole suutnud probleemiga toime tulla," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul. "Meie uimastiennetus peaks olema tugevam. Tihti leiab kool, et lapsevanemad ei jälgi oma last ning vanemad omakorda süüdistavad kooli, et lastele ei selgitata piisavalt narkootikumide kahjulikkust." Tuus-Laul märgib, et samas peavad kooliealised ise narkootikumide tarvitamist palju leebemaks kui alkoholi joomist. "Muret tekitav on see, et 25-34 aastastest inimestest on narkootikume proovinud lausa 36%!" "Lisaks narkosurmadele püsib Eesti kõrgel pingereas ka HIViga nakatunud narkomaanide arvu poolest. Seega on narkomaania leviku tõkestamine ja narkomaania ennetamine teema, millega Sotsiaalministeerium peab tõsiselt tegelema," märkis Tuus-Laul.

16.01.12 Siret Kotka: kriitika võimu suhtes on iga demokraatia alus

Sulge

Keskerakonna volikogu aseesimees ja Tallinna Ülikooli magistrant Siret Kotka ei ole nõus Tallinna Ülikooli professori Kaja Tampere väitega, nagu oleksid Riigikogu liikmed Priit Toobal ja Ester Tuiksoo riiki naeruvääristanud või kuidagi lugupidamatud olnud, sest iga demokraatliku riigi alus on tema kodanike kriitiline suhtumine võimu. "Me elame iseseisvas Eesti Vabariigis, mis kuulub rahvale, mitte kaitsepolitseile, peaministrile või vabariigi valitsusele. Nad kõik on vastutavad eesti rahva ees ja ei seisa neist kõrgemal. Kodanikel on vääramatu õigus ja demokraatia seisukohast lausa kohustus esitada küsimusi, olla skeptiline ja kriitiline võimukandjate suhtes. See on elementaarne ja üks ekspert esitab ikka tõsiseid argumente, analüüsib ja selgitab olukorda, mitte ei vali pooli. Võimu "uskuv" professor diskrediteerib oma ametit, sest selline ei ole teadlase jutt, sest teadlane "teab", mitte ei "usu"," lisas Kotka. "Muide, kui võrrelda riigiametnikku, siis kaitsepolitsei ametnik on reatöötaja, kes võetakse tööle loodetavasti ikka konkursi alusel, Riigikogu liikmel on aga rahva mandaat." Kotka küsib, mis moel on Toobal või Tuiksoo üles näidanud lugupidamatust kapo vastu ja kas parlamendiliikmest kodaniku alandamine on eetiline ja aus? "Pigem on just võimuesindajad käitunud igatpidi ebaproportsionaalselt, see tähendab lugupidamatust mitte ainult nende kahe rahvasaadiku vastu," lisas Kotka. "Paraku on lood sedasi, et ajaloos on võimu kuritarvitamine tavapärane nähtus ja selles suhtes pole erandiks olnud ka Eesti. Esimese vabariigi viimastel aastatel kehtis meie riigis vaikiv ajastu, kus tollane kaitsepolitsei toimis poliitilise politseina ja ainus lubatud erakond oli Isamaaliit. See oli olukord, kus võimu ja selle tegevust ei tohtinud kritiseerida ning kasutati repressioone. Kas sellist Eestit tahaksime tagasi? Kahjuks avaldavad pr Tampere stiilis avaldused toetust sellise riigikorra taaskehtestamisele. Kui arvate, et see pole võimalik, siis jälgige täna näiteks Ungaris toimuvat."

13.01.12 Mailis Reps: Aaviksoo tahab EKA raha mujal kasutada?

Sulge

Endine haridusminister ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps peab kahetsusväärseks SA Archimedese otsust mitte rahastada Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone rahastust, mis lükkab selle valmimise edasi määramata ajaks. "Archimedese radikaalne otsus rahastamisest loobuda lükkab sisuliselt EKA hoone valmimise määramata ajaks edasi," selgitas Reps, "mulle valmistab muret haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo suhtumine, kes ei mõista olukorra tõsidust ega pööra toimuvale tähelepanu." Repsi hinnangul peame küsima, kas EKA-lt ära võetud raha läheb mõne sellise kõrgharidusobjekti rahastamiseks, mis on Aaviksoole südamelähedasem. "Võib olla on ministri passiivsus tingitud soovist rahastada hoopis mõnda teist objekti?" "Minister peaks igal rindel võitlema, et nii oluline hoone kui seda on Kunstiakadeemia saaks valmis - isiklikel hinnangutel pole siin kohta," rõhutas Reps.

09.01.12 Eesti Keskerakonna juhatuse avaldus

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus otsustas toetada juhatuse liikmeid Priit Toobalit ja Ester Tuiksood nende vastu toime pandud provokatsiooni tõrjumisel ja anda neile igasugust abi alusetute süüdistuste ümber lükkamiseks. Otsus võeti vastu ühehäälselt.

08.01.12 Keskerakond: Jüri Luik ei ole saanud meie juhtfiguuride kaudu tellimust

Sulge

Keskerakonna büroo kinnitab, et ettevõtja Jüri Luige väited tema äritegevuse seotusest Keskerakonna ja selle juhtfiguuridega ei vasta tõele. Jüri Luik ei ole saanud Keskerakonna ja selle juhtfiguuride abil ega kaudu oma ettevõtetele tellimusi. Jüri Luige seotus Keskerakonnaga piirneb kahe rahalise annetusega 28. juulil 2011. aastal ning 30. augustil 2011. aastal vastavalt summades 300 ja 200 eurot. Keskerakonna büroo on tunnistanud, et skandaalse minevikuga ärimehe tausta oleks pidanud enne annetuse vastu võtmist põhjalikult kontrollima.

08.01.12 Toobal: süüd saab tõendada vaid kohus

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal täpsustab tänast raadiointervjuud ning märgib, et lõpliku otsuse juhtumi osas peab langetama kohus kui asi üldse sinnamaale jõuab. "Prokuratuuri sammudest lähtuvalt ma küll oma edasisi samme Riigikogu liikmeslisuse osas ei planeeri. Enne kohtuotsust pole tagasiastumisest põhjust rääkida." "Lisaks pean märkima, et väide, nagu esitanuks Keskerakond pressiteates väärinformatsiooni, on prokuratuuri järjekordne vale," ütles Toobal, "juhul kui prokuratuur ei taha tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid, siis käigu oma andmed välja."

08.01.12 Keskerakond: võimalikku mõjuvõimuga kauplemist pole olnud

Sulge

Keskerakond kinnitab, et riigiprokuratuuri väited kahe Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest ei vasta tõele. Riigikogu liikmed Priit Toobal ja Ester Tuiksoo ei ole mõjutanud SA Tallinn 2011 juhtkonda ühegi otsuse langetamisel ning ei oma mõju SA Tallinn 2011 nõukogu ja juhatuse liikmetele. Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustuse kohaselt on SA Tallinn 2011 juhte mõjutatud eelistamaks ilutulestiku korraldamisel Jüri Luigele kuuluvat ettevõtet. Lõuna-Eesti ärimees Jüri Luik võttis ühendust Keskerakonna bürooga ning avaldas soovi rahaliselt toetada Keskerakonda. 28. juulil 2011. aastal tegi Jüri Luik annetuse summas 300 eurot ja 30. augustil annetuse summas 200 eurot. Annetused on kajastatud ka Keskerakonna annetuste registris. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on Jüri Luige näol tegemist ärimehega, keda on saatnud mitmed skandaalid. Keskerakonna büroo oleks pidanud antud ärimehe tausta kontrollima enne annetuse vastu võtmist, paraku seda ei tehtud. Keskerakond suhtub tekkinud olukorda täie tõsidusega ning esmaspäeval arutatakse tekkinud olukorda erakonna juhatuses.

06.01.12 Keskerakonna selgitus

Sulge

Kaitsepolitseiamet (KAPO) teostab läbiotsimist Keskerakonna büroos seoses ametlikult deklareeritud annetusega erakonnale. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitab, et annetus on tehtud vastavalt seadustele. KAPO ülereageering on seletatav ainult viimasel ajal siseministri erakonna ja KAPO-ga seotud skandaalidega. Keskerakond on šokis jõustruktuuri kasutamisest päevapoliitilistel põhjustel.

25.12.11 Kauneid jõule!

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile oma liikmetele ja toetajatele rahulikke ning kauneid jõulupühi.

20.12.11 Ida-Virumaa keskerakondlasi juhib Eevi Paasmäe

Sulge

Esmaspäeval toimunud Keskerakonna juhatuse koosolekul registreeriti Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna uus juhatuse koosseis ja esimees. Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonda juhib Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe. "Hakkame tööle selle nimel, et jõuda erakonna liikmetele lähemale ning seame eesmärgiks senisest enama inimeste kaasamise," rääkis Paasmäe, "loomulikult kuulub asja juurde ka osakondade aktiivne tegevus ning liikmeskonna suurendamine." Uue juhatuse ning esimehe valisid Ida-Virumaa keskerakondlased 24. novembril toimunud koosolekul. Endine Ida-Virumaa piirkonna esimees Tiit Kuusmik arvati 14. novembril Keskerakonnast välja seoses umbusalduse avaldamisega Kiviõli linnapeale Dmitri Dmitrjevile ning volikogu aseesimehele Hille Ilvesele.

20.12.11 Vakra kutsub haridusministeeriumi malevate osas koostööle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra tervitab Haridus- ja Teadusministeeriumi toetust vabastada malevanoored sotsiaalmaksust. Samas tuletab Vakra meelde, et samasisuline Keskerakonna eelnõu on juba Riigikogus läbinud esimese lugemise ning hea tulemuse nimel tuleks ühiselt minna edasi menetluses oleva eelnõuga. Vakra hinnangul ei peaks riik tegema topelttööd. "Leian, et aja ja kulude kokkuhoiu mõttes võiks ministeerium tulla kaasa Keskerakonna eelnõuga, mis on sisult sama. Pole ju mõtet jalgratast leiutada." "Meie eelnõu toetas nii koalitsioon kui ka kultuurikomisjon ning seega läbis see probleemideta esimese lugemise," selgitas Vakra, "avaldasin juba tookord heameelt, et ka koalitsioonierakonnad soovivad ühiselt keskenduda noorte huvide kaitsmisele." 28. septembril Riigikogus esimese lugemise läbinud Keskerakonna fraktsiooni noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksu seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel vabastaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu.

19.12.11 Keskerakonna juhatus registreeris Kodanikuühiskonna Kogu

Sulge

Täna kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus otsustas ühehäälselt registreerida Keskerakonna Kodanikuühiskonna Kogu. "Lähtuvalt põhikirjast on Kodanikuühiskonna Kogu eesmärgiks tutvustada kodanikuühiskonna väärtuseid ja põhimõtteid, kujundada seisukohti kodanikuühiskonnapoliitilistes küsimuses ning propageerida kodanikualgatust," selgitas Kodanikuühiskonna Kogu juhatuse liige Manuela Pihlap. Kodanikuühiskonna Kogu asutajaliikmed valisid 16. detsembril toimunud koosolekul 7 juhatuse liiget, ülekaalukaima toetuse pälvis Manuela Pihlap saades 28 häält 29 osalejalt. Lisaks Pihlapile valiti juhatusse veel Rainer Vakra, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee, Ester Tuiksoo ja Taavi Pukk. Lisaks vastregistreeritud Kodanikuühiskonna Kogule tegutsevad Keskerakonna juures aktiivselt veel kuus eri teemavaldkonda katvat kogu.

15.12.11 Ratas avaldas toetust Raplamaa omavalitsuste riigireformi algatusele

Sulge

Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas saatis vastuskirja Raplamaa Omavalitsuste Liidule, milles avaldab toetust nende avalikule pöördumisele, kus soovitakse avada arutelu riigireformi kavandamiseks. Ratas tervitab Raplamaa omavalitsuste algatust ning rõhutab, et Keskerakonna Omavalitsuskogu jagab seisukohti kriisini jõudnud riigikorralduse kohta. "Eesti Linnade Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu ei pea Vabariigi Valitsus suhtlemisel võrdväärseteks partneriteks, vaid segavateks vastasteks, kellega pole vaja arvestada," selgitas Ratas, "Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist, kuid nende poolt püstitatud nõuded on valitsusel enamuses täitmata, sealhulgas ka kärbitud tulude taastamine." "Niisuguses olukorras, kus jätkub võimu tsentraliseerimine ja valitsus eemaldub üha enam kohalikest omavalitsustest, on kannatajaks Eesti rahvas," märkis Ratas. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmena ja Riigikogu aseesimehena toetan väga vajalikku algatust, et reformide käivitamine ja läbiviimine teoks saaks. Kutsun ka teisi omavalitsusliite algatust toetama," lõpetas Ratas. Raplamaa Omavalitsuste Liit edastas avaliku pöördumise, millele on allakirjutanud kümne Raplamaa omavalitsuse volikogu esimehed ja vallavanemad. Pöördumine on kättesaadav aadressil: http://www.rol.raplamaa.ee/

14.12.11 Laanet: Reformierakond ei soovi elamislubade uurimist

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti sõnul on eksitav Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi väide, justkui oleks elamislubade andmisega seotud asjaolude uurimiseks Riigikogus komisjon juba olemas. Laaneti sõnul on Tamkivi mainitud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil piiratud pädevus ja võimekus, mistõttu tuleb luua uurimiskomisjon. Laanet rõhutas, et Riigikogu ülesanne on luua uurimiskomisjon asjaolude selgitamiseks, mitte hinnangu andmiseks. "Kui Tamkivi räägib Riigikogu liikme käitumisest ja sellele hinnangu andmisest, siis on see küll tervitatav, kuid avalikkus ootab põhjalikku uurimist elamislubade andmise osas," ütles Laanet. Korruptsiooni kohaldamise erikomisjonil puudub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt pädevus elamislubadega seonduvate asjaolude uurimiseks. "Seepärast tuleb luua erapooletu uurimiskomisjon, kellel on seadusest tulenev õigus avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks," selgitas Laanet.

13.12.11 Indrek Neivelt: võlakriisis peab olema kohanemisvõimeline

Sulge

Täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" esinenud majandusekspert Indrek Neivelt märkis, et võlakriisi ohjamiseks peavad riigid käituma senisest tunduvalt operatiivsemalt. "Tuletan ka meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi," märkis Neivelt. "Otsustajad on seda kriisi kogu aeg alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mida on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja," rääkis Neivelt, "on alahinnatud turu käitumist ja võib öelda, et kui need trendid jätkuvad, siis varsti on probleemid ka Prantsusmaa ja Saksamaaga." Neivelti sõnul peame esiteks leidma lahenduse küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad; teiseks kergendab inflatsioon laenu teenindamist ning kolmandaks on kõneldud võimu tsentraliseerimisest. "Kui me nüüd väga lihtsustatult asja kokku võtame, siis tegelikult vaieldakse selle üle, kas ja kui palju kärpida ning kui palju raha juurde trükkida. Me ei oska täna ennustada, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks. Samuti ei oska me arvata, kui kaua see kriis kestab, aga lõpptulemust on lihtsam ennustada," sõnas Neivelt. "Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse." Neivelt lisas, et liikmesriigid peavad küsima, kas ollakse nõus ühtse maksupoliitika ja ühtse eelarvega. "Ühes vist on kõik ühel meelel: ees ootavad meid väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. Just sellepärast tuleb säilitada oma paindlikkus ja reservid, peame olema kohanemisvõimelised." "Tuletan ka meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi," märkis Neivelt.

13.12.11 Simson: võlakriis võib muuta Euroopa liitriigiks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et Riigikogus peab senisest enam kõnelema Euroopa võlakriisist ja selle mõjudest Eestile. "Täna ei ole Euroopas ühtset filosoofilist arusaama kriisi lahenduste osas - kriisi puhkedes tegeleti leevendamisega, nüüd lepiti kokku kärpimises," märkis Simson. "Olukord muutub aga päevadega ning täna oleme seisus, kus Itaalia võlakirjade intressid on taas kasvamas, samas kulgemises on Hispaania võlakirjad. Krediidiagentuur Moody's on andnud viimasele valitsusjuhtide kriisiistungile hinnangu, et see oli üks paljudest kriisi tippkohtumistest, mis midagi uut ei pakkunud." Simsoni sõnul pole mõistlik jutt, mis väidab, et uued eelarvedefitsiidi nõuded ei ole antud hetkel Eesti jaoks probleemiks. "Väites nüüd, et Euroopa ainsaks lahenduseks saab olla sarnane kärpimispoliitika, eirame me tõsiasja, et meie eelarve tasakaal püsib suuresti ekspordil neisse samadesse riikidesse. Unustatakse asjaolu, et ka Eestis toodetavad kaubad ja teenused võivad kaotada kärpivates riikides turgu." "Võlakriisi tagajärjel on näha, et Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks," rääkis Simson, "üheks probleemseks kohaks saab kindlasti nn klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis, mida soovitavad kehtestada Saksamaa ja Prantsusmaa. See aga tähendaks senise kehtiva ettevõtte tulumaksusüsteemi muutust Eestis." Simson leiab, et Euroopa foonil peab üle vaatama ka Eesti maksulahendused, kus täna on tehtud kingitusi kõige jõukamatele ja väiksema sissetulekuga inimesi koormatud üle jõu käivate maksudega. "Loodetavasti ei jää tänane arutelu viimaseks sisuliseks mõttevahetuseks Euroopa võlakriisi teemal," lõpetas Simson.

13.12.11 Urmas Varblane: võlakriisile reageerimisel jäädakse pidevalt hiljaks

Sulge

Täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" esinenud akadeemik Urmas Varblane rõhutas, et hetkel on tegemist sügavama kriisi väljendusega, kus Euroopa roll muutub üha vähemtähtsaks ning konkurentsivõime nõrgeneb. "Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja," rääkis Varblane, "probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks." Varblase sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. "Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see on liiga lihtsustatud vaade. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust." "Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui majanduslik," märkis Varblane. Samuti toonitas Varblane, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse. "Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus." Akadeemiku sõnul on kriisist väljumisest vajalik tõsta eurotsooni konkurentsivõimet, rakendada rangeid eelarvereeleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme. "Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või aeglase tähtsuse kaotamise maailmas."

13.12.11 Riigikogu arutleb täna Euroopa võlakriisi üle

Sulge

Täna tuleb Riigikogus arutlusele Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mis käsitleb Euroopa võlakriisi ning selle mõju Eestile. Ettekannetega esinevad akadeemik Urmas Varblane ja majandusekspert Indrek Neivelt. "Keskerakonna fraktsioon leiab, et Euroopa finantskriisi arutelu tuleb tuua Riigikogu saali, kuhu on kaasatud lisaks poliitikutele ka teadlased ja praktikud," rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul seab siiani selge lahenduseta Euroopa võlakriis ohtu nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu tuleviku. "Me peame väga selgelt analüüsima, kuidas mõjutab üks või teine otsus Eesti arengut." Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu fraktsioon algatada kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

12.12.11 Opositsioon algatas elamislubade uurimiskomisjoni loomise

Sulge

Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna Riigikogu fraktsioonid esitasid täna eelnõu moodustamaks uurimiskomisjon elamislubade andmise ja kvoodi suurendamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. "Arvestades, et siseministeerium peaks uurima enda ministri ja tema erakonnakaaslastega seotud tegevust, siis põhjaliku ja erapooletu uurimise tagamiseks on vajalik moodustada uurimisorgan Riigikogus," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Komisjoni ülesandeks on Eesti elamislubade andmisega seotud asjaolude välja selgitamine. Näiteks on komisjoni üks ülesanne elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamine. Algatajad peavad oluliseks Riigikogu ja Eesti riigi usaldusväärsuse taastamist läbi sõltumatu uurimisprotsessi. Komisjoni kuuluvad eelnõu kohaselt kõikide fraktsioonide esindajad. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on uurimiskomisjonil õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks.

10.12.11 Savisaar Venemaast, fosforiidist ja omavalitsustest

Sulge

Täna Suure-Jaanis Keskerakonna volikogu ees esinedes analüüsis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar äsjaseid Venemaa riigiduuma valimisi, keskendus võimalikule uuele fosforiidisõjale Lääne-Virumaal ning arutles omavalitsuste olukorra üle "Venemaa valimised on Eesti jaoks ka sisepoliitiline küsimus, sest siin elab üle 100 000 inimese, kes on valinud Venemaa kodakondsuse. Muide, toimunud on suur muudatus: varem oli Eestis rohkem kodakondsuseta isikuid, nüüd aga on tekkinud rohkem vene kodanikke," märkis Savisaar. Keskerakonna esimees juhtis tähelpanu, et analüütikute arvates polnudki tegu õigete valimistega, vaid suure võltsinguga ning ühtlasi olevat saanud Ühtne Venemaa rängalt lüüa hääletustulemuses. "Kui need olid aga tegelikud valimised, siis ei saa ju kuulutada neid ühe hoobiga võltsinguks. Ja kui oli tegemist totaalse võltsinguga, siis ei saa ometigi samal ajal hõisata Putini partei lüüasaamise pärast." Savisaare hinnangul võib Virumaal olla alanud II fosforiidisõda, 25 aastat pärast eelmise heitluse võidukat lõppu. "Pangem tähele, et Vene-Saksa gaasijuhtme puhul keelas Eesti riik üheselt igasugused uuringud, viidates merepõhja, kalade ja mere floora kaitsmisele. Öeldi, et majanduslik kasu pole oluline, peamine on keskkonna puhtus. Soomlased, muide, teenisid selle pealt päris hästi." "Fosforiidi puhul aga näeme meedias ja muudes struktuurides alanud totaalset pressingut uuringute lubamiseks. Nüüd öeldakse, et fosforiit oleks Eesti majandusliku õitsengu aluseks. Näis, kas Eesti riik hoolib tõesti Balti mere kiludest rohkem kui Virumaa ja terve Eesti elanike elukeskkonnast. Meil tuleb aga iga hinna eest seista terve Eesti maa elamiskõlblikkuse säilitamise eest," rõhutas Savisaar. Keskerakonna esimees märkis ka, et samal ajal kui IRL on palju rääkinud haldusreformist ja Reformierakond selle vajadust eitanud, on mõlemad valitsuspartnerid kiires korras asunud kokku tõmbama kõiki avalikke teenuseid - kaovad päästekomandod, haiglad, koolid, postkontorid. "Omavalitsused on sellel kõigel seni tõsiselt sekkumata toimuda lasknud, kuid äratuskellaks sai VII Omavalitsusfoorum, kus tehti ettepanek Eesti Omavalitsuste Kongressi läbiviimiseks," meenutas Savisaar, "kuni omavalitsused ise haldusreformi poliitikat kujundama ei asu, seni sõidetakse omavalitsusest üle. Suuremad linnad saavad hakkama, aga enamik omavalitsusi kaotab sel viisil oma olemasolu mõtte, kuna avalike teenuste kadumisega muutub elu valdaval osal Eestist tegelikult võimatuks." "Maakondade omavalitsusliidud peavad maavalitsused riigilt üle võtma - sellega algaks maavalitsuste positsioonide kindlustumine ja toimuks haldusreform, mis esindaks Eesti piirkondade, mitte aga Stenbocki maja huve," sõnas Savisaar.

10.12.11 Savisaar: jõulueelsed skandaalid näivad saavat traditsiooniliseks

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar analüüsis täna Keskerakonna volikogu ees esinedes Eesti poliitilist olukorda käsitledes ka IRLi elamislubade skandaali ning sotside ja Vene Erakonna ühinemist. "Jõulueelsed skandaalid näivat saavat Eestile traditsiooniliseks, kuid praegu vaieldakse pigem mitte skandaali sisu üle, vaid selle üle, kellele see kasuks tuleb - reformile, kampsunitele või sotsidele," rääkis Savisaar, "mina arvan küll, et eeskätt kampsunitele ja nende taga seisvatele reformistidele. Kui kuu aega tagasi näis, et respublikaanid on IRL`i praktiliselt juba üle võtnud, siis nüüd tundub, et kui samamoodi jätkub, võib Mart Laar jaanuaris tunnistada, et talle ei jäägi muud üle, kui selle sama erakonna eesotsas jätkata." Savisaare sõnul on IRLi sees Reformierakonna õhutusel käiv madin Keskerakonna jaoks võõras sõda. "Me eelistame pigem kõrvale hoidva metsavenna positsiooni, selmet sõdida võõrastes mundrites võõrast sõda. Muretseme Eesti riigi eest, mitte praegu võimul oleva kliki siseheitluse pärast." "Ilmselt üritab Reform üritab IRLi pikalt praadida, eesmärgiks IRLi tombuke, keda vajadusel saab täiendada sotsidega. Ühe tugevneva partneri asemel jõuludeks kaks päkapikku - mida veel tahta!" märkis Keskerakonna esimees. Rääkides sotside ja Vene Erakonna ühinemisplaanidest rõhutas Savisaar, et suund venelaste kaasamisele on väga hea. "Lõpuks ometi on tekkinud peale Keskerakonna veel üks eesti erakond, kes avalikult ja ka vene keeles teatab, et soovib esindada kõikide Eesti elanike huve, sh vene keelt rääkivaid inimesi." "Vene Erakonna Eestis partneriks valimine on sotsidele siiski kehv valik. Selle Reformierakonna poolt inspireeritud ühe teema partei ainsaks eesmärgiks on olnud Keskerakonnalt vene valijate ülelöömine. Seega on meil on pisut kahju vaadata, kuidas maailmavaatelt kõige lähedasemad sotsid praktilises poliitikas libastuvad Ansipi banaanikoortel," rääkis Savisaar.

09.12.11 Laupäeval toimub Keskerakonna volikogu istung

Sulge

Laupäeval, 10. detsembril toimub Viljandimaal Suure-Jaanis Eesti Keskerakonna volikogu istung. Istungil teeb ettekande poliitilisest olukorrast Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, arutletakse 2012. aasta riigieelarve üle ning antakse ülevaade volikogu komisjonide tööst. Keskerakonna volikogu VIII koosseisu II istung toimub Suure-Jaani Gümnaasiumi aulas (Tallinna 24, Suure-Jaani).

07.12.11 Simson: riigieelarve unustab Eesti inimese

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus esinedes, et 2012. aasta riigieelarve unustab Eesti inimese ning tundub justkui elaks valitsuskoalitsioon mingis teises maailmas. Simsoni sõnul vajame inimeste heaolu parandamiseks tugevat haridust, mille lahutamatuks osaks on nii tasuta koolitoit kui ka õpetajate korralik palk. Sama oluline on ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamine, mis on möödapääsmatu kui tahame valgustatud tänavaid ning korras koole ja lasteaedasid. "Kahjuks ei paista aga riigieelarvest ühtki head sõnumit neile, kes loodavad riigi abile oma olukorra parandamiseks." Simsoni sõnul on riigieelarves valikute tegemisel küsimus eelkõige prioriteetides. "Nii on Euroopa Stabiilsusmehhanismi sissemakseks 30 miljonit eurot leitav, kuid õpetajate palgatõusuks seda lihtsalt pole." "Koalitsioonisaadikud on seda eelarvet taevani kiitnud ja rääkinud, kuidas see lahendab kõik Eesti probleemid, kuid enesekriitikat neil kahjuks pole. Opositsioon on toonud välja eelarve puudused, kuid neist sõidetakse paraku teerulliga üle," lisas Simson. "Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelarvet, mis ei paku lahendust Eesti elu võtmeprobleemidele. Nendeks on mitmete ametite lahutamatuks osaks saanud ebaõiglaselt madalad palgad, ühiskonna suurenev kihistumine, inimeste väljaränne ning loomulikult laste heaolu," lõpetas Simson

06.12.11 Laanet: reformidega kiirustamine seab ohtu siseturvalisuse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna katkestamise ettepaneku eelnõule, millega valitsus soovib kiiremas korras kaotada Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti piirkondlikud üksused. "Kellele on kasulik selline segadus Eesti suurimas siseturvalisuse süsteemis?" küsis Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet. Laanet rõhutas, et eelnõu katkestamise eesmärk on asjaolu, et 2010. aastal liidetud suur ühendamet - Politsei- ja Piirivalveamet - ei tööta veel nii, nagu kavandati. "Esmalt tuleb lasta ühel muudatusel tööle hakata kui uute reformidega alustada. Kui tööd ei suudeta ootuspäraselt korraldada praeguses süsteemis, siis millest peaks tulema usk, et täieliku tsentraliseerituse korral saavad inimesed paremat teenust?" "Keskerakond pole mitte üheselt plaanitavate muudatuste vastu, vaid ei pea õigeks nende liiga varast jõustumist," märkis Laanet, "võib-olla mõne aja pärast on olukord muutunud, süsteemid on tööle saadud ja need muudatused tuleb sellisel kujul ellu viia, aga tuleme selle juurde siis uuesti tagasi."

05.12.11 Ansip peab selgitama Schengeni ruumi turvalisuse ohustamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust seoses kontrollimatu elamislubade jagamisega. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on Eesti kohustatud seisma turvalisuse tagamise eest ühtses Schengeni ruumis. "Ootame selgitust selle kohta, kuidas toimunu taustal hindab peaminister Vabariigi Valitsuse tööd, kelle tegevus võimaldas jagada kontrollimatult elamislubasid." "Eesti elamisloaga kaasneb justkui meeldiva boonusena Schengeni viisa ja vaba tee Euroopasse," selgitas Reps. Peaministrilt soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas kavatsete võtta vastutuse Eesti rahvusvahelise maine kahjustamise eest? Kuidas selline juhtum mõjutab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil? Milliseid meetmeid rakendate olukorra lahendamiseks ja edasiste probleemide vältimiseks?

01.12.11 Simson: Töötukassa reserve tuleb kasutada töökohtade loomiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et valitsuse tänane otsus töötukindlustusmakset mitte langetada ning reservide kasutuselevõtt eelarvekulude katteks on rahva petmine. "Veelgi hullemaks teeb asja see, et need reservid on kogutud inimestelt kindla lubadusega - vähendamaks tööpuudust ja ravijärjekordi - nüüd seda lubadust murtakse," rääkis Simson. "Töötukindlustusmakse mittesihipärane kasutamine samastab selle tavalise tulumaksutõusuga, millele peaminister retoorikas on ikka häälekalt vastu seisnud." Simsoni sõnul vajab valitsus Haige- ja Töötukassa reserve, et näidata valitsussektori tasakaalu kunstlikult paremana. "Valitsuse rahahäda näitab ilmekalt ka see, et ollakse kategooriliselt vastu töötukindlustusmakse langetamisele." "Kummalisena mõjub olukord, kus peaminister Riigikogus ei väsi Eesti tublidust kiitmast, kuid nüüd hirmutatakse oma tahtmise saamiseks ebakindla tulevikuga," lisas Simson, "Reformierakonna egoismi ühiskonna suhtes ilmestab olukord, kus Haige- ja Töötukassa nõukogust on juba üks osapool lahkunud, kuid tuimalt surutakse oma tahtmist peale ning asjatundjate arvamust ei tahetagi kuulata."

01.12.11 Keskerakond ja Jalgpalliliit peavad jalgpallilahingu

Sulge

Keskerakonna ja Eesti Jalgpalli Liidu meeskonnad peavad täna sõprusmängu jalgpallis. Pall lüüakse lahti kell 18.00 Sportland Arenal, kus Keskerakonna ridades saab mängimas näha Riigikogu liikmeid Lauri Laasit, Deniss Boroditši ja Rainer Vakrat. Jalgpalliliidust jooksevad teiste seas väljakule eksproff Indrek Zelinski, Meistri- ja Esiliiga tegevjuht Dmitri Skiperski ning noortekoondiste sakslasest peatreener Frank Bernhardt. "Kui varem on Keskerakond võtnud jalgpallis mõõtu nii Reformierakonna kui ka IRLiga, siis nüüd esitasime väljakutse Eesti Jalgpalli Liidule. Kohtumine toimub meie initsiatiivil," rääkis Riigikogu liige Lauri Laasi, üks kohtumise eestvedajatest. Laasi sõnul on tegemist sõprusmänguga, mille eesmärgiks propageerida jalgpalli, sporti ja tervislikke eluviise. "Loodan, et ühtlasi saame nii tihendada koostööd Riigikogus hiljuti loodud jalgpalli toetusrühma ning Eesti Jalgpalli Liidu vahel." "Usun, et tuleb põnev kohtumine ning loomulikult loodan meie meeskonnale võitu. Vastased on aga kahtlemata tugevad ning mäng ei tule sugugi lihtne," lisas Laasi. Sportland Arena on A. Le Coq Arena harjutusväljak ning asub peaväljaku kõrval aadressil Asula 4b.

28.11.11 Edgar Savisaare akadeemiline loeng "Venemaa ja Eesti - 20 aastat hiljem" M.Lomonossovi nim. Moskva Riiklikus Ülikoolis 24. novembril 2011

Sulge

Mul on hea meel jälle viibida Moskva üliõpilasauditooriumis ja pealegi sellises kuulsas kõrgkoolis, nagu Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Minu aspirantuuripäevad Moskva auditooriumites on juba kolm aastakümmend tagasi läbi. Kuid ekslik oleks arvata, et need kolmkümmend aastat on igaveseks katkestanud seotuse tunde. Ma püüan endiselt aeg- ajalt Moskvas käia, mulle meeldib vastu võtta külalisi Venemaalt. Lõppude lõpuks ma lihtsalt klikin Odnoklassniki.ru ja otsin üles tuttavaid vene nimesid. Õnneks selleks pole vaja viisat. Igal juhul seni polnud vaja. Pean tunnistama, et ega selliseid sõpru pole mul palju, kuid loodan, et pärast tänast kohtumist tuleb neid juurde. Täna tuleb juttu nii Eestist, kui ka Venemaast. Täpsemalt nende läbitud teede võrdlemisest. Enne, kui selle juurde asuda, vaatame, mida kujutab endast riik, kust ma tulin. (Lühike videoklipp): Tallinn on selle poolest kuulus, et temas on ühte sulanud muistne ja uus. Mõni aasta tagasi tegime me Tallinnas arheoloogilisi kaevandusi ning ilmnes, et inimesed elasid siin juba kuus tuhat aastat tagasi. Nad püüdsid kala. On alust arvata, et siin asus Euroopa üks vanimaid asustusi. Ning kõrval näeme uut Tallinnat - kõrghooneid, see on Tallinna city. Üks Singapuri investor kavatseb ehitada meie linnas 60-korruselise hoone. See saab olema Baltimaade kõrgeim hoone. Muidugi, kui muinsuskaitsjad lubavad meile seda. Kakskümmend aastat Eesti ja Venemaa arenesid esmapilgul erinevaid teid mööda, kuid vaadeldes üksikasjalikumalt, milleni oleme jõudnud, näeme, et suures osas meie teed olid analoogsed ja me astusime liiga tihti samale rehale. Terve Venemaa võrdlemine riigiga, mille kogu elanikkond moodustab moskvalastest vaid kümnendiku, võib teile isegi kohatu tunduda. Kuid ma loodan, et see pakub huvi mõlemale poolele, sest inimarengu põhinäitajad on universaalsed ja nende võrdlemine võimaldab teha järeldusi meie riikide poolt teostatavate poliitikate efektiivsusest. Mihhail Lomonossov kirjutas tema poolt krahv Šuvalovi kaudu kõrgeimale võimule suunatud kirjas riigi põhiprobleemide kohta: "Selle algust pean kõige peamiseks asjaks: Venemaa rahva säilitamist ja siginemist, milles seisneb kogu riigi suurus, võimsus ja rikkus." Teie ülikooli suur rajaja defineeris 250 aastat tagasi iga riigi peamise ülesande. Nii et arengu peamiseks indikaatoriks on elanikkonna näitajad. Me kasutame allikatena USA Luure Keskvalitsuse avaliku andmebaasi ning Vikipeediat. Asume arvude juurde. Elanikkond Eesti elanikkond on viimase 30 aasta jooksul kahanenud 1,6-lt miljonilt 1,3 miljonini. Me oleme kaotanud ligi 300 tuhat inimest ehk 20%. Venemaal vähenes elanike arv selle ajaga 149 miljonilt 139 miljonini. Kadu on 10 miljonit ehk 7%. Elanikkonna arvult Eesti on praegu seitsmekümnendate aastate alguse, Venemaa - kaheksakümnendate tasemel. Taganemine on üpris ränk mõlemil: Eestil 40 aasta võrra, Venemaal - 30. LKV hinnangul Eesti rahvastiku arv kahaneb 2011. aastal veel 0,64%, Venemaa oma - 0,47%. Selle näitaja osas on meie riigid sootuks globaalsete autsaiderite hulgas, olles vastavalt 225-l ja 222-l kohal. Meie vahel asuvad Läti ja Ukraina, meist tagapool vaid Montenegro ja Bulgaaria. Eesti elanikkonna suuri kahanemisi on ka varem juhtunud, kuid sellist pikaajalist ja sügavat mõõna pole toonud isegi maailmasõjad. Esimese maailmasõja ajal Eesti elanikkond vähenes 133 tuhande inimese võrra, Teise maailmasõja tulemusena 250 tuhande võrra. Venemaal on rahvastiku vähenemine võrreldav Teise maailmasõjaga, mil elanike arv vähenes ligi 12 miljonit. Kui poleks NSV Liidu lagunemisele järgnenud teistest liiduvabariikidest inimeste juurdevoolu, siis oleks Venemaa elanikkonna vähenemine proportsionaalselt võrreldav Eesti inimkaotustega. Keskmine vanus Meie elanikud on umbes ühevanused. Eestis on keskmine vanus 40,5 aastat, Venemaa keskmine elanik on natuke noorem - 38,7 aastat. Meie keskmine vanus on lähedane vana Euroopa keskmise eaga, mis moodustab Euroopa Liidus 40,9 aastat. Eluiga Eestis (73 aastat) on natuke kõrgem, kui Venemaal (66 aastat), kuid me mõlemad jääme alla Euroopa keskmisele (79,4 aastat). Ökonomistide jaoks on see küll pigem hea uudis, kuid igaühele meist isiklikult vaevalt. Elanikkonna tihedus on Eestis 28,4, Venemaal aga 8,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes Euroliiduga, kus rahvastiku tihedus ulatub 112 inimeseni ruutkilometri kohta, oleme me hõreda asustusega maadeks. Linnastumine Mõlema riigi elanikud kalduvad massiliselt kolima linnadesse, eriti suurlinnadesse. Venemaal on sellisteks esmajärjekorras Moskva ja Peterburi. Eestis tullakse Tallinna, kus elab umbes kolmandik , kui aga arvestada koos ümbruskonnaga, siis ligi pool riigi elanikke. Kui kollektiviseerimise ajal voolas elu taludest ja küladest kolhooside ja sovhooside keskustesse, siis nüüd jätkub väike- ja isegi maakonnalinnade elu rohkem inertsi jõul. Huvitav on märkida, et linnastumise astme poolest Venemaa edestab Eestit: linnaelanikkond moodustab Eestis 69, Venemaal aga 73%. Eestist väljaränne Kui kurb see ka poleks, kuid seisame nii meie, kui ka teie silmitsi väljarände probleemiga, mis jätab meid ilma töövõimelisest ja kõrgkvalifitseeritud elanikkonna osast. Sellekohaseid reaalseid arve Eestis - ja mulle tundub, et ka Venemaal - püütakse hoolikalt hoida saladuse loori all. Kuna aga täpsed andmed pole kättesaadavad, muutusid nad poliitilise võitluse vahendiks. Teada on, et enamik töö- (või sotsiaal-)migrante suunduvad Eestist Soome, samuti Rootsi, Iirimaale - ühesõnaga Läände. Eesti kodanikele, kes samal ajal on ka Euroopa Liidu kodanikud, pole seal tööleasumisega suuri probleeme. Eestis elamisluba omavate Venemaa kodanike jaoks reisimine on vaba, kuid see ei anna võrdseid õigusi tööleasumiseks. Aga leidlikumad ja ettevõtlikumad, kes omavad ka kvalifikatsiooni, tööd leiavad. Vaid üksikud aga asuvad alaliselt elama Venemaale. Miks? Üheks põhjuseks võib olla see, et Venemaa presidendi üleskutse naaseda isamaale ei toetu küllaldasele materiaalsele abile, ajaloolisel kodumaal elukoha valik on piiratud. Võimalik on ka teiste põhjuste olemasolu. Nendest ma räägiksin hiljem. Kuid minu veendumuse kohaselt asi pole umbusus Venemaa suhtes. Ning seda tõestab viimaste aastate uus trend: omades valiku Eesti ja Vene kodakondsuse vahel hakkasid nn kodakondsuseta isikud ligi kaks korda sagedamini valima Venemaa kodakondsust. Tänaseks on Eestis 117 tuhat Venemaa kodanikku. Neid on juba rohkem, kui kodakondsuseta isikuid. Sellise valiku põhjuste seas võivad olla Venemaa poolt pakutavad sotsiaalsed eelised. Näiteks on Eestis vastu võetud otsus pensioniea tõstmise kohta. Venemaal on see tunduvalt madalam. Lisandub ka leping vastastikusest nii Eesti, kui ka Venemaa territooriumil teenitud tööstaaži arvestamisest. Sellest sai lisapluss Venemaa kodakondsuse valiku kasuks. Teistsugune praktiline kasu seisneb selles, et Eestis (ja sellega ka Euroopa Liidus) elamisluba omavad Venemaa kodanikud osutuvad teiste Eesti elanike kategooriatega võrreldes olevat eelisolukorras. Kui Eesti kodanik või kodakondsuseta isik vajab Venemaale sõiduks viisat, siis esmalt mainitutele on avatud nii Euroopa ja Venemaa, kui ka kõik SRÜ riigid. Lõppude lõpuks ei tule Venemaa passiga kutsealuses eas noortel teenida ei Eesti ega ka Venemaa sõjaväes. Kuid Venemaa kodakondsuse valikut dikteerivad mitte ainult puhtpraktilised kaalutlused. See on kindlasti ka teatud pettumuse tulemus. Samalaadne asi on juba olnud meil teiega ühises ajaloos mitte eriti ammu. XIX sajandi teisel poolel hakkasid Eesti talupojad, kes enamuses olid luteri usku, massiliselt minema üle õigeusku. Selles väljendus sajanditepikkune protest neid ekspluateerinud saksa mõisnike vastu. Samaaegselt levisid kuulujutud, et isake tsaar annab õigeusklikele talupoegadele maad. Ning tung õigeusku kasvas. Kõige naljakam, et maad lõppude lõpuks ka anti, aga mitte Eestimaal. Nii tekkisid õitsvad eesti asulad Põhja-Kaukaasias ja Siberis. Ka XXI sajandi algul tehakse protestivalikut. Valides Venemaa kodakondsuse, inimesed keelduvad osalemas parlamendivalimistes Eestis, loobuvad võimalusest olla valitud võimuorganitesse või teha karjääri riigiteenistuses. See on kahtlemata kaotus, ja esmajärjekorras Eesti jaoks. Küll aga suhteliselt hiljuti oli kohalike venelaste seas nõudlus Eesti kodakondsuse järgi suur. 20 aasta jooksul nägid inimesed valitsuses kahte mitte-eestlasest ministrit (seegi juhtus ainult siis, kui võimul oli meie Keskerakond), nägid väärilist esindust parlamendis ja säilitasid lootuse, et suudavad mõjutada riigi sise- ja välispoliitikat. Kuid parempoolne valitsus seadis ette rahvusfiltri. Ja täna ministrite ning isegi ministeeriumite kantslerite ja riigiametite juhtide seas pole minu teada mitte ühtegi mitte-eestlast. Huvi kadumine Eesti kodakondsuse vastu langeb ajaliselt kokku praeguse valitsuse võimulolekuga. Võib ka täpsemalt määratleda - 26. aprilliga 2007, mil teisaldati Pronkssõdur. Kuid ka see kuupäev on tinglik, kuna mälestusmärgi demonteerimisest sai meie valitseva eliidi majanduslike, geopoliitiliste ja sisepoliitiliste suunitluste haripunkt. Arvan, et noortele Venemaa politoloogidele pakub huvi teha enda jaoks selgemaks nende sündmuste tausta. 2005.a. kui Keskerakond oli valitsuskoalitsioonis, ostis riik Ameerika firmalt tagasi enne Eesti riigile kuulunud ning vahepeal erastatud raudtee. Raudtee väljaostmine andis riigile võimaluse ära kasutada Eesti geograafilised trumbid - arendada transiiti, kindlustada raudtee ja sadamate hõive. Kuid see tähendas samaaegselt ka Venemaaga majanduslike suhete normaliseerimist ja sisepoliitika liberaliseerimist. Mulle tundub, et olid olemas majanduses Venemaa suunitluse nõrgendamisest huvitatud jõud. Igal juhul sellele viidab Vikileaks. Vahendiks saigi pronkssõdur. Tolleaegne, aga ka praegune peaminister tegi katse meid kui koalitsioonipartnereid sellesse kaasa tõmmata. Meie aga olime huvitatud kokkuleppe saavutamisest kohalike venelastega, mitte aga otsustamisest uisapäisa, demonteerides mälestusmärgi pimedas, saladuse katte varjust ning jõu abil. Tulemusena tõrjuti meid valitsuskoalitsioonist välja ja edasine toimus meie selja taga. Mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline tulemus on teile teada: peale 2007. aastat Venemaa transiit sulas järsult kokku ning raudtee väljaostmine loodetavat kasu ei andnud. Eesti ühiskond lõhenes ja see lõhe eksisteerib seniajani. Nüüd läheb vaja mitu aastat, ja mis peamine, poliitilist tahet, et taastada Eestis elavate rahvaste vahel normaalsed suhted. SKP ühe elaniku kohta SKP ühe elaniku kohta on meie riikides umbes võrdne. Maailmapanga tabelites me asume heanaaberlikult selle näitaja osas 44-l ja 45-l kohal. Sarnane on ka meie valitsevate eliitide lähenemine maksukoormuse jaotamisele. Proportsionaalne tulumaks teeb vaeseid vaesemaks, rikkamaid aga rikkamaks meil 1993.aastast, teil - 2001-st. Kui vaadata proportsionaalse ja astmelise tulumaksu leviku Euroopa kaarti riikide lõikes, siis võib märgata, et Ida-Euroopa maad kaldusid sotsialismist liberalismi äärmusesse. Ning kui Venemaal tema sotsiaalse dominandiga rakendatakse selliseid meetmeid, nagu tipp-manageride täiendav maksustamine või diferentseeritakse sotsiaalkindlustuse makseid, siis meil teenib maksustamise süsteem teenib ainult rikkamate huve. Piisab ütlemast, et tulumaksuga maksustatakse ka niigi väikese pensioni seda osa, mis ületab miinimumpalga. Keskerakond, kuhu kuulun ka mina, peab astmelise tulumaksu sisseseadmist üheks põhilisemaks poliitiliseks ülesandeks. Me seadsime enda ülesandeks keskklassi toetamise, kuigi mõistame hästi, et enne tuleb keskklass tegelikult luua. Jääb ju keskklassi osakaal Lääne-Euroopa, rääkimata juba Skandinaavia tasemest meil tublisti maha. Kui juba tuli keskklassist juttu, siis Venemaal moodustab minimaaltasu natuke üle 100 euro, Eestis - 272 euro. Ei siin ega seal perekonda selle rahaga ei toida. Aga seda siis, kui üldse tööd on. Eestis on säilinud peale kriisi tipu läbimist tööpuudus 10% tasemel, Venemaal on olukord vaid natuke parem - 7%. Omandireform 20 aastat tagasi algasid meie majanduse ümberkujundamise protsessid omandireformist. Eestis sai põhiliseks omandi massiline tagastamine, Venemaal - erastamine raha ja vautšerite eest. Igaüks nendest moodustest omab oma eeliseid ja tõsiseid miinuseid. Väga kiire tagastamine tekitas terve salga uusi eraomanikke, kellel läks vaja mitu-mitu aastat enne, kui nad ära õppisid, mida võib selle varaga peale hakata. Arvan, et kõige suuremaks Eestis tehtud veaks oli taringu kiirustades erastamine. Esmajärjekorras mõtlen ma raudteed, veevarustust ja kütet. Lihtsalt imekombel õnnestus meil tagasi lükata energiasüsteemide erastamise katsed. Tänapäeval on Eesti majanduse lõviosa on välisomanike kätes. See käib pankade, meedia jne kohta. Aga ikkagi jäävad mõningad perspektiivikad ettevõtted ka Eesti omanike kätte. Nii on laevakompaniist Tallink saanud suurim reisijateveo ettevõtte Läänemerel. Kiirelt areneb Balti Laevaremonditehase kontsern, mis omab head kasvupotentsiaali. Venemaal erinevalt Eestist jääb kontroll majanduse üle peamiselt riigi ja rahvusliku kapitali kätte. Varsti juba kuus aastat on Eesti Euroopa Liidu liikmeks; aasta saab peagi täis meie astumisest eurotsooni. Venemaa kavatseb ühineda Ülemaailmse Kaubandusorganisatsiooniga. Tundub, et Eesti peaks tundma rõõmu suure turu, kuhu pürgib ka Venemaa, eelistest. Kuid vaba konkurentsi peamine boonus - hindade alandamine - pole meieni jõudnud. Pigem vastupidi, mitmete positsioonide osas hinnad on isegi kerkinud. Paljud meie kaubad on võrreldes analoogsete kaupadega Venemaal isegi tunduvalt kallimad. Nii maksab 95-da bensiini liiter Venemaal ligi 70 senti, Eestis aga 1 euro 25 senti. Rukkileiva kilo maksab Venemaal ligi 70 senti, Eestis aga 1 euro 50 senti. Tõsi küll leiva osas tuleb arvestada Vene riigi interventsiooni, Eestis aga selline kontroll puudub. Suhkru kilohind on vastavalt 75 eurosenti ja 1 euro 20 senti. Tahes-tahtmata jõuab järeldusele, et Venemaal on turukonkurents palju tugevam, kui Euroliitu kuuluvas Eestis. Võimu vertikaal Alles poolteist aastakümmend tagasi Eesti maavanemaid valiti. Nüüd, nagu teilgi kubernere, määratakse. Need on võimu tsentraliseerimise välised tunnused, mis peegeldavad meie poliitiliste tehnoloogiate samasuunalist ja isegi sünkroonset arengut. Tegelik regioonide potentsiaal aga väheneb kasvutrendiga väiksematest suuremate poole, arenguvedurite osa üha rohkem langeb suurlinnadele ja väikelinnade elu kestab inertsi jõul, kui üldse kestab. Eestis põrkusime me kokku olukorraga, kui riigi territooriumi suuremal osal kohalikud omavalitsused ja nendega seotud ametiasutused muutusid peagi ainukesteks tööandjateks, provintsi elu ainuallikaks. Ma mõistan, et samade probleemide ees seisab ka Venemaa. Ning asi pole selles, et ülal pidada neid omavalitsusi - sellega tullakse kuidagi toime - asi on selles, et - omavalitsustel pole enam keda valitseda jäänud on vaid vanurid ja sandid. Ja kui palju neidki on... Naised poliitikas Võimu tipus ei ole kuigi palju naisi. Nii teil, kui ka meil on üksikud naisministrid. Eestis meie ühekojalist parlamenti juhib naine - Ene Ergma, teil on senati eesotsas meie ammune Peterburi linna sõpruspartner Valentina Matvijenko. Selles küsimuses me erineme drastiliselt Läänest, eriti Skandinaaviamaadest. Keskerakond tegi suure panuse naiste kaasamisele suurde poliitikasse. Minu asetäitja erakonnas ja kaks asetäitjat Tallinna Linnavalitsuses on naised. Kuid meie ühiskond on seni päris külmalt suhtunud soolise võrdsuse poliitikasse. Meedia Nii Eestis, kui ka Venemaal suures meediaruumis domineerib võimupartei. Mis puutub uude meediasse, siis meenuvad Suvorovi sõnad, et "kuul on tobu, tääk on tubli" - ühiskonna peamiseks mõjutamisvahendiks jääb endiselt televisioon. Internet ja sotsiaalvõrgustikud omavad juba tähtsat kohta info loomises ja levitamises, kuid siiski nende osa on praegu pigem täiendav. Selge, et see on vaid aja küsimus. Riigikaitse Küpsemas on päris kiire üleminek ajateenistusest kutselisele armeele. Eesti tegi panuse kollektiivkaitsele NATO, Euroopa Liidu ja Põhjamaade raames. Venemaa riigikaitsepoliitika keskmes on endiselt Venemaa ise. Demokraatia ja kohus Eestis parlamendivalimiste künnisel president teatas, et ta mingil juhul ei anna Keskerakonnale võimalust moodustada valitsust. Venemaal peaminister tegi enne kohtu toimumist avalduse, et Hodorkovski tingimata tunnistatakse süüdi olevaks. Mõlemas avalduses peegeldub teatud ükskõiksus demokraatia ja õigusriigi institutsioonide suhtes. Ma arvan, et kahjuks see tendents on mõlemas riigis suurenev. Ajalugu poliitikas Viimase ajani Teise Maailmasõjaga seotud temaatika oli valdav meie riikide sisepoliitikas. Meil on sellest võitnud äärmuslased. Keskerakond, kelle prioriteediks on ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne areng, sai kannatada. Kuidas see temaatika avaldub teil, võite te ise otsustada. Arenenud infotehnoloogia Tänu meie maa kompaktsusele meil õnnestus välja töötada ning rakendada rida, võib öelda, näidisprojekte. Nende seas on isklik ID-kaart, mis peale isikuandmeid sisaldab ka selliseid asju, nagu juhiload, sõidupilet, medkindlustus jne. Nende seas on elektrooniline pangandus- ja maksusüsteem, e-kool, kus lapsevanemad võivad näha lapse hindeid, koduseid ülesandeid, tunniplaani jne. Nende seas on ka parkimistasu maksmine mobiiltelefoni abil ja teised mugavust loovad lahendid. Teeb rõõmu, et nende projektide vastu tuntakse laialdast huvi, seda teevad ka Venemaa keskasutused ning regioonid. Kuid on olemas ka veel üks elektrooniline projekt, mille vastu tunnevad huvi eranditult vaid vene kolleegid - valimised interneti kaudu. Teistes maades suhtutakse meie elektroonilistesse valimistesse parimal juhul muiates. Nii Ameerika, kui ka Euroopa eksperdid on jõudnud järeldusele, et meie internet-valimiste süsteem pole läbipaistev ning võimaldab tulemustega manipuleerida. Ma loodan, et venemaalased ei tee seda viga, et kopeerida meie valimissüsteemi. Kui aga teid ikkagi huvitavad valimised interneti kaudu, siis soovitaks tutvuda Norra süsteemiga. See võimaldab vähemalt kontrollida valimiste protseduuri. Ja mis eriti tähtis, Norra süsteem on avatud tulemuste adekvaatsuse ekspertlikuks kontrolliks. Eesti süsteem seda ei võimalda. Ma näen selles auditooriumis noori inimesi, kelle karjäär on alles algamas, ja loodan, et kahekümne aasta pärast te kõik olete juhtivatel positsioonidel teie poolt valitud huvitavas valdkonnas. Me läbisime teiega koos teekonna, milleks Venemaal ja Eestil kulus 20 aastat. Proovime nüüd vaadata, milliseks saab maailm veel 20 aasta pärast, kui te olete oma karjääri tipu lähedal. Ennustus on muidugi tänamatu asi, kuid reaalselt sellega tegeldakse igal pool ja alati. Pole ka meil sellest pääsu. (Video: Hiina Uus Aasta Tallinnas) Niisiis ma usun, et kiireneb Euroopa, Venemaa ja Hiina lähenemine. Pange tähele, et Hiinast seoses kriisiga eurotsoonis räägitakse kui võimalikust põhivõlausaldajast, omamoodi messiast Euroopa jaoks. Sama osa omistatakse mõnikord ka Venemaale. Ma arvan, et peale uue Euraasia liidu jalge alla saamist Venemaa koostöö Euroopa Liidu ja Hiinaga vaid tiheneb. Hiina tunneb suurt huvi Euroopa autotööstuse vastu jne. Euroopa ja Hiina on omavahel seotud tihedamini, kui seda kujutatakse ette Venemaal. Nii et Venemaa strateegiline ülesanne säilitada tasakaal Lääne ja Ida vahel satub küsimärgi alla. Lääs saab Hiinaga kokku leppida ka üle Venemaa. Seejuures me peame arvestama Hiina positsioonide tugevnemist esmajärjekorras Aafrikas, kuid ka Ladina Ameerikas. Hiina on ainukesena kaasaegses maailmas võimeline ja huvitatud pakkuma ressursse töötlemata tööstustoorme ja suure inimpotentsiaaliga maade arendamiseks. Isegi optimistliku stsenaariumi kohaselt tuleb Euroopal rakendada suuri jõupingutusi säilitamaks oma praeguseid positsioone selliselt muutuvas maailmas. Ma loodan, et praeguse eurokriisi tulemuseks ei saa eurovaluuta tsooni lagunemine, mis viiks Euroopa võimatuseni osaleda globaalses mõjusfääride jaotamises. Kuigi just Hiinaga globaalse konkurentsi tunnustamine on seni olnud Euroopa integreerimise üheks peamiseks ajendiks. Euro kriis võib kiirendada Hiina üleoleku saavutamist Euroopa üle. Hiina, nagu ka Venemaa, omab reaalseid kasvuvõimalusi. Ning ma usun siiralt, et Hiina müür, mille virtuaalne kujund säilib tänaseni kaasaegses poliitikas, on oma tähtsuse minetanud. Hiina ei isoleeri enam ennast ning ei vaja kaitsevalli vaenulike hõimude vastu. Ta on juba peaaegu täielikult avatud ülejäänud maailmale. Ja ma loodan, et maailm ei sulge ennast tema eest ning ei püstida Hiina ümber müüri. Rikas Lõuna ja vaene Põhi? Kui me Eestis ei taha maailma jagunemist 20 aasta pärast rikkaks Lõunaks ja vaeseks Põhjaks, peaks me igakülgse koostööga lihvima maailma arengu teravaid nurke. Ainult selliselt saame me kahe- või mitmepooluseliselt maailmalt minna üle poolusteta maailmale. Esiplaanile tõusevad linnad - Hansa Liit Võimalik, et täna see kõlab utoopiana, aga võib olla ka mitte. Ma usun, et rahvuslike valitsuste osa tulevikus väheneb ning esiplaanile hakkavad kerkima linnad, globaalsed suurlinnad ja hiidlinnastud.Venemaal on nendeks Moskva ja Peterburi. Me näeme linnastumise ülikiiret kasvu nii Hiinas, kui ka Indias. Ma arvan, et on vaid aja küsimus, millal linnad hakkavad hõivama nii riikides, kui ka globaalsel väljal positsioone, mis vastavad nende elanikkonna arvukusele ja majandusliku võimsuse reaalsele kaalule. Inimkond on seda juba üle elanud mitte ainult Vahemere linnriikide ajastul, vaid ka Läänemerel Hansa Liidu aegu. Euroopa kuningate võim oli habras, ilma tegid vabad linnad. Kaubatee, mis laius Lääne-Euroopast Novgorodini, sünnitas ja sajandeid toitis palju linnu. Nende seas ka Tallinnat. Kaubanduse ja oskustööga väärtusi loovad linnad tolleaegse Euroopa kontekstis said loova kultuuri majakateks. Ma arvan, et ka tänased suurlinnad oma avatuse ja loova vaimu poolest on neid ümbritsevatest rahvusriikidest palju tugevamad. Ma arvan, et ajalugu kordub siis, kui hiidlinnastutest saavad sisult sõltumatud globaalsed keskused. Loomulikult ma poleks õigustanud teie lootusi, kui jätaks kõrvale eesti-vene rahvussuhete teema. Alguseks paar viimase aja tähtsündmust videoklipis. (Video: jalgpall Eesti-Venemaa; Matvijenko; Patriarh-kirik ja Jakunin). Meil on Vassiljev - parlamendi liige ja austatud arst-geriaater. Kuid ta pole kõige tuntum Vassiljev Eestis. Kõige tuntuim Vassiljev on jalgpallur, kes neil päevil on teistkordselt tunnistatud aasta parimaks jalgpalluriks. Ta mängib nüüd Permi Amkaris. Eestis jumaldavad teda lastest vanuriteni, venelastest ja eestlasteni. Parlamendis on kümme vene soost saadikut, nendest muide kaheksa Keskerakonnast. See arv vastab ligikaudu vene päritoluga Eesti kodanike osatähtsusele. Jah, mittekodanikud ja Vene Föderatsiooni kodanikud selles arvsuhtes esindatud pole, kuid kohalikel valimistel, kus neil on hääleõigus, kujuneb pilt palju täiuslikum. Tallinna linnavolikogus on juba 17 venelast. Minu arvates vaatamata 2007. aastal tekkinud rahvuste vahelisele lõhele, suhted eestlaste ja venelaste vahel hakkavad paranema. Vene noored on põhiliselt eesti keele ära õppinud ning nende jaoks avanevad uued võimalused. Probleemidega põrkuvad kokku pigem eesti noored, kes selle näitaja poolest tööturul jäävad alla oma venelastest eakaaslastele. Inglise ja teisi võõrkeeli valdavad nii ühed, kui ka teised. Eesti riigi suur poliitiline ülesanne - õpetada meie venelaste uutele põlvkondadele eesti keelt - on põhiliselt täidetud. Kuid seejuures me ei õpetanud eestlaste noortele põlvkondadele vene keelt. Ma ei oska hinnata, on see hea või halb. Aga see oleks praktiline arvestades seda, et kolmandik elanikkonnast räägib vene keelt ning meie kõrval asub suur selles keeles kõnelev riik. Vene keele mittetundmisest võib tööturul noorte eestlaste jaoks saada tõsine probleem. Arvan, et selles tuleb otsida noorte eestlaste Läänes töötamise tungi üht põhjust. Ja see tung võib osutuda isegi tugevamaks, kui nende venekeelsetel eakaaslastel. Arvan, et Eesti jaoks on tähtis õppida tundma Venemaa kogemust rahvusküsimuses. Me teame, et suhted venelaste ning Kaukaasiast ja Kesk- Aasiast tulnud migrantide vahel on küllalt keerulised, kui mitte öelda teravad. Kuid teie jaoks see probleem pole tabu teema. Eestis täna praktiliselt pole migrante ning minu arvates me pole valmis erinevatest kultuuri- ja keeleruumidest inimeste vastuvõtuks. Peab aga selge olema, et peale kaheaastakümnest rahvaarvu vähenemist välistööjõu kasutamiseta hakkama ei saa. Oma poliitikaga, mille tulemuseks olid sündivuse vähenemine ja emigreerumine, me juba tegime valiku. Ma ei välista just Venemaalt erineva kultuuri- ja usulise taustaga inimeste sisseelamise kogemuse õppimist. Me võime ju õppust võtta ka teie vigadest. Praegune Eesti ja Venemaa vaheliste suhete seis ei rõõmusta. Kaubavahetus jätab paremat soovida. Äriringkonnad, kultuuritegelased ja teadlased suhtlevad omavahel episoodiliselt. Meie vahel paistab olevat liiga palju eelarvamusi. Info on puudulik ja sageli moonutatud. Meie suhted jõuavad mõnikord riski piirile ning ei ühed ega teised midagi head siin ei oota. Poliitikute seas pole haruldane suhtumine: me ei taha pidada Venemaaga sõprust, pigem omada temaga võimalikult vähem suhteid. Mulle tundub, et nii Eestis, kui ka Venemaal on poliitikuid, kes tahaks mobiliseerida oma rahvast kasutades ebameeldivate naabrite argumenti. Eriti valimiste eel! See toimub poliitikute, eriti parempoolsete poliitikute tasemel. Olmetasandil on märgata vastupidist. Ühe uuringu käigus Eesti elanikele esitati küsimus: "Kuivõrd Teie arvates on oluline Venemaa mõju Eesti edasisele arengule?" Selgus, et tervelt kaks kolmandikku eestlastest arvavad, et Venemaa mõjutab järgnevat Eesti arengut väga või küllalt oluliselt. Inimesed tunnetavad Venemaa tähtsust Eesti jaoks. Tänane loeng sai katseks seda tähtsust mõtestada. Tuleb näha uusi suhteid, tuleb määrata ühised huvid ja eesmärgid. Mõlemal riigil tekkisid uued arengu võimalused ja ressurssid, mida saab vastastike suhete arendamisel kasutada. Lõppude lõpuks eksisteerib analoogsete arenguteede, sarnaste edusammude ja vigade viimase kahekümne aasta kogemus. Millest ma ka püüdsin rääkida selle loengu ajal. Meie arenguteed on tegelikkuses rohkem sarnased, kui me tahaks endale tunnistada. Ma loodan, et uued kasulikud ja vajalikud suhted Venemaa ja Eesti arengus on meil ees!

26.11.11 Keskerakonna Tallinna nõukogu esitas Haabersti linnaosavanema kandidaadiks Marek Jürgensoni

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas Haabersti linnaosavanema kandidaadiks Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgensoni. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Jürgenson on varem töötanud ka Kesklinna vanema ametikohal. "Võtan hea meelega uue väljakutse vastu ning usun, et saan Haaberstis kasutada varasemaid kogemusi nii Kesklinna linnaosast kui ka ettevõtlusametist," rääkis Jürgenson. "Usun, et Haabersti kõige enam lahendust nõudvad küsimused on parkimisprobleemid ning Õismäe siseringi korrastamine. Samuti tuleb tegeleda Haabersti ranna alade arendamise ning heakorraga." "Loodan meeldivat ja aktiivset koostöööd korteriühistutega eelkõige projekti "Hoovid korda" raames. Sama tähtis on aga ka koostöö loomaaia ja vabaõhumuuseumiga," lisas Jürgenson. Jürgensoni kandidatuuri peab heaks kiitma Haabersti linnaosa halduskogu. Linnaosavanemad kinnitab ametisse Tallinna Linnavalitsus.

24.11.11 Lenk: kas Pühajärve kooli sulgemine on algus maakoolide likvideerimisele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust, kas Pühajärve põhikooli sulgemine on algus massilisele maakoolide likvideerimisele. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk märkis arupärimist üle andes, et vaatamata lastevanemate varasematele korduvatele protestidele ja arupärimistele kooli sulgemise otsuse õigsuse kohta, suletakse Pühajärve põhikool. "Soovime peaministri selgitust, kas põhikoolide sulgemine on üks osa koolireformist, mille käigus on kavas panna kinni hulk gümnaasiume üle Eesti?" Lenk märkis, et kodulähedase kooli hoidmine peab olema riigi prioriteet ning haridusreformi varjus maakoolide sulgemine on lubamatu. "Soovime peaministri vastust, kuivõrd oluliseks peab ta õpilastele kodu lähedase põhikooli säilimist. Samuti ootame selgitusi, miks Otepääl, kus võimul on Reformierakond, ei anna kohalik võim kooli hoolekogule selgitusi ja arvestusi kooli sulgemise vajaduse kohta?" 23. novembril toimus Valgamaa Otepää Vallavolikogu istung, kus lastevanematest, õpilastest ja õpetajaist pungil saalis tehti otsus Pühajärve põhikooli sulgemise kohta. Seda vaatamata lastevanemate vastuseisule.

24.11.11 Reps: lahendust vajab lasteaia kõrge toidukulu ja madal lapsetoetus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps märkis lasteaia kulusid kommenteerides, et lapsevanemale on kohatasust märkimisväärselt suurem lasteaia toidukulu. Tema sõnul on probleem ka madalas lapsetoetuses, mis ei kata isegi lasteaia kohatasu. "Kuna üha enam kasvavad lasteaias kulutused toidule, siis on Keskerakonna fraktsioon korduvalt teinud ettepaneku, et tagada lasteaia toidukulu katmine 1,5 euro ulatuses," ütles Reps. Tema sõnul on keeruline majandusolukord ja kasvavad toiduhinnad sundinud vanemaid lapsi lasteasutustest ära võtma. Repsi hinnangul on lapsevanemad väga teadlikud, et kohatasu on just see, mille lasteaiad otseselt suunavad õppevahendite ja mänguasjade soetamiseks. "Kuigi 2012. aasta riigieelarve maht kasvas 8%, ei toetanud IRLi ja Reformierakonna saadikud lasteaia toidukulude hüvitamist ega programmi igale lapsele lasteaia koht taastamist," sõnas Reps. Reps lisas, et tähelepanuta ei tohi jätta laste eest hoolitsevaid ja õpetavaid lasteaia õpetajaid. "Tagada tuleb lasteaia õpetajate palgad sarnaselt kooliõpetajatega alammäärade tasemel riiklikult kõigile vaatamata elu- ja töökohast. Ei ole normaalne olukord, kus kõrgharidusega lasteaia õpetajad saavad paljudes Eestimaa lasteaedades lausa miinimumpalka." Repsi hinnangul tuleb kiiresti tõsta lapsetoetusi. "19 eurose lapsetoetusega ei saa last isegi lasteaeda panna. Selline riigipoolne toetus on lastevanematele lausa solvav," lausus Reps.

24.11.11 Lääne-Viru keskerakondlased ei toeta fosforiidi kaevandamist

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka rõhutas, et Lääne-Viru keskerakondlased ei toeta Viru Keemia Grupi plaani Rägaveres alustada fosforiidi kaevandamisega. "Kohalikud elanikud on avaldanud sellele plaanile tugevat vastuseisu ning algatanud ka allkirjade kogumise aktsiooni," selgitas Siret Kotka. "Kohalike vastuseis on mõistetav - kaevandamine võib kaasa tuua vee kadumise kaevudest, õhusaaste, vibratsiooni ja tervistkahjustava müra suurenemise." Kotka sõnul on ka mitmed spetsialistid avaldanud arvamust, et fosforiidi kaevandamine kahjustaks oluliselt piirkonna loodust. "Otsustasime kohalike elanikke toetada ning nende allkirjade kogumise kampaaniale igati kaasa aidata." Allkirja fosforiidi kaevandamise vastu saab anda ka Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna büroos.

24.11.11 Simson: Töötukassa reserve tuleb kasutada töötuse vähendamiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas kahetsust, et valitsus ei kasuta inimestelt kogutud Haige- ja Töötukassa reserve sihtotstarbeliselt. "See raha on kogutud inimestelt kindla lubadusega - vähendamaks tööpuudust ja ravijärjekordi," selgitas Simson, "juhul kui valitsus leiab, et reserve on liialt palju, siis tuleb alandada näiteks töötuskindlustusmakset, mida tõsteti tööpuuduse süvenedes." "Valitsus pole teinud järeleandmisi Haige- ja Töötukassa reservide kasutusele võtmise osas, seega on igati põhjendatud nii Ametiühingute kui ka Tööandjate Keskliidu nõudmine töötuskindlustusmakse määra langetamiseks," märkis Simson. Simsoni sõnul vajab valitsus Töötukassa reserve, et näidata valitsussektori tasakaalu kunstlikult paremana. "Kuna valitsusel on seda raha hädasti vaja, siis peaks olema ka valmidus kompromissiks ja teise poole nõudmistele vastu tulekuks." "Veelgi murelikumaks teeb Tööandjate Keskliidu eilne otsus kutsuda oma esindajad tagasi nii Haige- kui ka Töötukassa nõukogudest," lisas Simson, "see näitab, et ühendus, mis võiks valitsusele olla hea partner, on kaotanud usalduse ja lootuse edasise koostöö suhtes."

23.11.11 Toobal Ansipilt: kas maavanematest kujunevad koalitsioonierakondade poliitkomissarid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise olukorrast, kus maavanemad kasutavad ametit poliitilise hüppelauana, jättes oma põhitöö maakonnas pooleli. "Kujunenud on olukord, kus maavanema kohta kasutatakse poliitilise hüppelauana Riigikokku pääsemiseks," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "kui parteipoliitilised maavanemad lahkuvad Riigikokku enne ametiaja lõppu võib see kahjustada maakonna arengut." "Nii ongi kujunenud olukord, kus maavanematest on saanud võimuparteide poliitilised komissarid maakondades," rõhutas Toobal. Toobali sõnul esindab seaduse kohaselt maavanem riigi huve maakonnas ning hoolitseb selle tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. "Seega peab maavanem olema selgelt riigi, mitte võimuparteide esindaja, valitsus on aga väga kiiresti asunud seda põhimõtet eirama." "Soovime peaministrilt selgitust kuivõrd kooskõlas seadusega on selline maavanemate ametisse nimetamine poliitilistesse erakondadesse kuulumise järgi ning samuti hinnangut olukorrale, kus tänased maavanemad on hakanud parteilise kuuluvuse järgi komplekteerima maavalitsuste koosseise?" märkis Toobal. Aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Hetkel ei kuulu ühtegi erakonda vaid Ida-Viru maavanem, ülejäänud 14 maavanemat on aga kas Reformierakonna või IRLi liikmed.

23.11.11 Riigikogus jätkub arutelu maksusüsteemi muutmise üle

Sulge

Täna jätkub Riigikogu saalis Keskerakonna fraktsiooni esitatud astmelise tulumaksu eelnõu esimene lugemine, mis muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks. Eelnõu jõustumisel jääb kuni 1518 eurosele kuusissetulekule kehtima 21% maksumäär ning seda ületavale osale rakendub 33% maksumäär. "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid ligikaudu 180 miljonit eurot, mis annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kui kõiges muus tahab valitsus olla euroopalik ja esirinnas, siis sealse maksusüsteemi ülevõtmine on justkui unustatud. Eestile on ülimalt vajalik hakata kasutama astmelist tulumaksu, mis suurendab ühiskonna solidaarsust ning ühtlasi riigieelarve tulusid," lisas Simson. Simsoni sõnul võimaldab astmeline tulumaks hoida ka majandust stabiilsena. "Lisaks kui me jälgime avalikus ruumis väljaöeldud arvamusi, siis on küllalt arvamusliidreid, kes ütlevad, et nad on valmis enam maksma, et Eesti õpetajad saaksid korralikku palka. Nad on valmis enam maksma, et Eesti infrastruktuur vastaks nende ootustele, et turvalisus ei oleks üksikute luksus, vaid kõigi hüve. Avalik arvamus on küps, et oma panuse võib anda ka kõrgepalgaline inimene."

22.11.11 Riigikogu arutab astmelise tulumaksu kehtestamist

Sulge

Täna tuleb Riigikogu saalis esimesele lugemisele Keskerakonna fraktsiooni esitatud astmelise tulumaksu eelnõu, mis muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks. Eelnõu jõustumisel jääb kuni 1518 eurosele kuusissetulekule kehtima 21% maksumäär ning seda ületavale osale rakendub 33% maksumäär. "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid ligikaudu 180 miljonit eurot, mis annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul võimaldab seesugune lahendus alandada edaspidi ka tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Senisest õiglasemalt peavad hakkama enam panustama kõrgema tulu teenijad, samuti väldime astmelist tulumaksu kasutusele võttes majanduse ülekuumenemist." "Eestile on ülimalt vajalik Euroopa eeskujul hakata kasutama astmelist tulumaksu, mis suurendab ühiskonna solidaarsust ning ühtlasi riigieelarve tulusid. Kui valitsus läheb rahahädas isegi Haige- ja Töötukassa reservide kallale, siis siin on neile märksa õiglasem ja mõistlikum lahendus," lõpetas Simson.

21.11.11 Lenk: miks jätkub Kagu-Eesti postkontorite sulgemine?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni Kagu-Eestist valitud saadikud esitasid täna arupärimise peaminister Andrus Ansipile seoses postkontorite sulgemisega Valga- ja Võrumaal. Keskerakonna fraktsiooni liikme Heimar Lengi sõnul pole neis külades ka pangautomaati ning ajakirjade-postmarkide müügiletti kaupluses. "Paljud pensionärid saavad ka pensioni postkontori kaudu, sest postkontori teenustasu on kojutoomise tasust väiksem. Bussisõit on keskustesse kallis ja bussid liiguvad harva." "Postkontorite töö säilitamine nii Ruusmäel kui Koikülas on külaelu alles hoidmiseks hädavajalik, kuid kahjuks riik seda seisukohta ei jaga," lisas Lenk. "Kui peaminister meie küsimustele vastab, siis edastan tema sõnumi meeleldi Ruusmäe ja Koiküla rahvale." "Minu poole pöördusid Võrumaa Haanja valla ja Valgamaa Taheva valla elanikud. Nad on mures oma kodukoha ja maaelu tuleviku pärast," selgitas Lenk, "Ruusmäe ja Koiküla rahvas on sügavas mures, sest nende külades plaanib Eesti Post postkontorid järgmise aasta alguses sulgeda." Peaminister Andrus Ansip peab vastama järgmistele küsimustele: miks eelistatakse riigiettevõtte Eesti Post ärihuve kõrgemaks, kui konkreetse maakoha arengut? Miks järjekordse postkontori sulgemist kohaliku võimu ja elanikega ei arutata? Kas valitsus on tundnud huvi nende valdade, kus postkontorid juba varem suletud, edasise käekäigu kohta ja mõõtnud elu kvaliteedi langust neis kohtades?

21.11.11 Toobal: mul on kahju, et koalitsioon ei toeta alkoholireklaami keelamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal avaldab kahetsust, et vaatamata Maris Jesse ja Marju Josingu ettepanekutele ja soovitustele ei toetanud koalitsioonierakonnad Riigikogu sotsiaalkomisjonis alkoholireklaami keelamist. Toobali sõnul on antud juhul tegemist lihtsalt opositsioonile "ära panemise" taktika kasutamisega. "Koalitsioonierakondade käitumist iseloomustab selgelt see ka see, et komisjoni aruteludesse kaasatud spetsialistid Maris Jesse ja Marju Josing tõid välja ridamisi reklaami keelamisega kaasnevaid positiivseid mõjusid ning ei näinud põhimõtteliselt ühtki põhjust, miks seda mitte keelata." "Vaatamata oma suvisele lubadusele Karskusliidu konverentsil piirata alkoholireklaami ei hääletanud sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna tänasel hääletusel selle poolt," lisas Toobal. "Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse otsusega rahva ja eriti noorte tervise arvelt," selgitas Toobal. "Antud juhul sobib küsida, kus on koalitsiooni südametunnistus - Eesti on tarbitava alkoholi poolt Euroopas esirinnas, kuid vaatamata sellele ei nõustutud toetama alkoholireklaami keelustamist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholireklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad.

19.11.11 Kolm küsimust peaministrile

Sulge

Eesti Keskerakonna Seeniorite Kogu üldkoosolekul otsustati pöörduda peaminister Andrus Ansipi poole avaliku kirjaga, küsimaks selgitust Euroopa Liidu pensionistrateegia ja Euroopa Sotsiaalharta täitmise osas. Seenioride pöördumises rõhutatakse, et 4,4 protsendiline pensionitõus 2012. aastal ei korva hinnatõusu ning elatustaseme langust. Samuti juhitakse tähelepanu, et Eesti pensionid on ühed väiksemad Euroopa Liidus ning iga kolmas üle 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksi elavatest eakatest isegi iga teine. Eriti murelikuks teeb seeniore olukord, kus ligi 100 000 eaka pension on alla 200 euro kuus ning pärast kommunaal- ning ravimikulude tasumist jääb neil toidukorvile vaid 1-2 eurot päevas. Peaministrilt palutakse vastust küsimustele: millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peamiseks eesmärgiks on eakate kaitse vaesuse eest? Millal ratifitseerib Eesti Euroopa Sotsiaalharta vanurite sotsiaalkaitse osas? Mida kavatseb valitsus ette võtta, et päästa vaesusriskist need inimesed, kel toidukorvile jagub vaid 1-2 eurot päevas? Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu on Eesti suurim pensionäride ühendus, kuhu kuulub 4500 liiget.

18.11.11 Edgar Savisaar: Kutsume kokku Eesti Omavalitsuste Kongressi

Sulge

Reedel Tallinnas Õpetajate Majas toimunud VII-ndal Omavalitsusfoorumil, millest võttis osa ligi 300 omavalitsustegelast üle kogu Eesti, tegi Tallinna linnapea Edgar Savisaar ettepaneku järgmise aasta veebruaris kokku kutsuda kõigi Eesti omavalitsuste Kongress. Savisaar tuletas meelde, kuidas Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Omavalitsusfoorumi esindajad viisid küsimuse sellest kuidas Eestis kiusatakse taga omavalitsusi ning kärbitakse finantsautonoomiat, rikkudes selle kaudu Euroopa Omavalitsushartat, rahvusvaheliste institutsioonide resolutsioonidesse ja raportitesse. Üle pika aja ilmutas end ka Balti solidaarsus: toimus kolme Balti riigi omavalitsusesindajate kohtumine Rakveres, kus pandi seljad kokku oma õiguste kaitseks Euroopa Liidu Regioonide Komitees. "Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) algatas monitooringu ja nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist. Seitsmendal Omavalitsusfoorumil jõuti seisukohale, et CLRAE nõudmiste pakett Vabariigi valitsusele ei ole täidetud. CLRAE üheksast nõudest on täielikult täitmata jäetud 7 nõuet, ühes punktis (finantsautonoomia) on asi isegi järsult halvenenud. Täitmata on kõik nõuded, mis seotud omavalitsustelt kärbitud tulude taastamisega ning nõuded kaasata omavalitsused neid otseselt puudutava poliitika kujundamisse," rääkis Savisaar. Savisaar ei olnud aga nõus väitega, et Eestis ei toimu haldusreformi. "Tegelikult toimub küll, Eestis käib haldusreform täistuuridel. Ainult valitsus ei nimeta seda õige nimega," ütles Savisaar. "Selle sisuks ei ole mitte ainult üldine valdade pankrotti viimine, vaid juba ka enamiku maakonnalinnade kirurgiline sandistamine. Gümnaasiumide järsk vähendamine tekitab peataolekut terves riigis. Kümnete päästekomandode koondamine on seda ebakindlust veelgi süvendanud. Riiklike muuseumide hävitamisel räägitakse ju mitte ainult Nigulistest, vaid ka maakonnamuuseumidest, ka see on tegelikult üks osa haldusreformist," sõnas Tallinna linnapea. Savisaare sõnul on ilmselt suurem lõikus ees ka vallaraamatukogudel. "Rein Langi sõjaretk Barbara Cartlandi vastu on vast ainult suitsukate riikliku raamatuostu närbutamiseks. Arstipunktid ja terved maakonnahaiglad on kadunud. Suurtes piirkondades pole perearste. Postkontorite sulgemine ei ületa enam uudiskünnistki. Avalike teenuste maalt kaotamine on avanud eelkõige noorte silmad ja tööealine rahvas põgeneb koos lastega üha kiiremini kahte Eesti suuremasse linna, ja siit edasi või ka maalt otse välismaale. Peale Tallinna veel ainult Tartu suudab oma elanike arvu säilitada, kõik teised keskused on juba möödunud 10 aasta perspektiivis languses ja see langus pigem süveneb." "Selle kurva reformi tagajärjed on silmaga nähtavad ja need on tegelikult pöördumatud. Alibi sellele poliitikale annavad aga ainetud vaidlused valdade suuruse ning nende liitmise üle. Regionaalministril on sellises poliitilises tööjaotuses oma selge roll olemas - tema asi ongi üleval hoida neid vaidlusi, seni kuni Aaviksoo ja Parts, Pevkur ja Pentus, Lang ja Michal maapiirkondades avalikud teenused viimseni likvideerivad. Ainus, praeguses valitsuses, kes tegeliku halduse ümberkorraldusega ei tegele, ongi regionaalminister Kiisler," rääkis Tallinna linnapea. "Kõik portfelliga ministrid on aktiivselt ametis regionaalhalduse reaalse ja mastaapse ümberkorraldamisega. Ja küll sellise arengu tulemusena muutuvad juba iseenesest ainetuks ka arutelud valdade teenuste ja nende standardite üle - pole inimest, pole omavalitsust ja polegi probleemi. Siis saabuks ka Siim-Valmar Kiisleri tähetund, et kuulutada - haldusreform on juba ära toimunud. Aga see reform pole legitiimne. Sellise reformi läbiviimiseks pole rahvas võimulolevatele parteidele ja valitsusele mandaati andnud. See reform ignoreerib täielikult omavalitsusi. Ja mis peamine - sellist Eestit pole keegi soovinud." "Need ümberkorraldused, mida valitsusparteid nimetavad haldusreformiks, tuleb kiiremas korras depolitiseerida. Las omavalitsuste esindajad, mitte parteide tagatoad otsustavad iseenda tuleviku üle. Tallinn ei saa ega üritagi siin hakata kedagi õpetama, kuigi oma huve teiste omavalitsuste seas me muidugi esindame. Sest kui omavalitsused ise midagi ette ei võta, koondub kogu Eesti elu ainult pealinna ümber. Tartu võib samuti elama jääda, aga ta pole liiga suurele osale Lõuna-Eestist väljarändajatele enam siiski atraktiivne sihtkoht ega ka mitte vahepeatus. Rääkimata teistest piirkondadest. Hiljuti oli mul külas Pärnu linnapea, kes oli mures analoogiliste tendentside pärast. Inimesed kolivad välja. Pärnu alustas Tallinna eeskujul jõulist registreerimiskampaaniat, et inimesed linna tagasi tuleks. Minnakse aga otse Tallinna või välismaale. Kui mõned aastad tagasi käis veel jutt nelja regionaalse halduskeskuse tugevdamisest, siis tegelik elu on alles jätnud vaid ühe - Tallinna. Tallinn ei ole sugugi rõõmus nähes Eesti hääbumist. Arvestagem siiski, et Eesti rahvaarv on viimase 20 aastaga vähenenud ligi 300 000 inimese ehk 20% võrra, USA Luure Keskagentuuri andmeil on Eesti rahvaarv 1,28 miljonit, 1990 aastal oli meid 1,56 miljonit. Me saame ka Tallinnas väga hästi aru, et senise taandarengu jätkudes pole juba kümnekonna aasta pärast Eesti rahvast enam ka Tallinna jaoks," tõdes Savisaar. Savisaar rõhutas neid põhimõtteid, millele halduslikud ümberkorraldused peaksid tuginema: 1. Ümberkorralduste eesmärgiks peab olema omavalitsuste tugevdamine: nendele riigi poolt edasi antava raha suurendamine (kriisieelse seisu taastamisest enam ei piisaks) ja iseseisva maksubaasi loomine ning finantsautonoomia tugevdamine. 2. Omavalitsustele riigi poolt pandud kohustused peavad olema selgelt määratletud ja riigi poolt ka vastavalt rahastatud. 3. Omavalitsustele peab olema sisuliselt tagatud õigus ja võimekus ka üleriiklikul tasandil neid puudutavate küsimuste otsustamises osaleda. Savisaar tegi ettepaneku 2012. aasta veebruaris viia läbi Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu ja Omavalitsusfoorumi ühine üldkogu- Eesti Omavalitsuste Kongress. Selleks, et kujundada oma seisukoht nende ümberkorralduste suhtes, mida valitsus püüab sildistada kui omavalitsusreformi. "Kuni omavalitsuste esindusorganisatsioonid jõuavad tegeleda vaid tulekahju kustutamisega, seni tegeleb Vabariigi Valitsus tegeliku haldusreformiga, mille tulemuseks on Eesti omavalitsuste hääbumine. Kuni omavalitsusliidud ootavad regionaalministrilt kutset kõikvõimalikele konsultatsioonidele haldusreformi küsimustes, seni toimub tegelik haldusreform hoopis teistes ministeeriumites. Omavalitsuste esindusorganisatsioonid peavad võtma initsiatiivi. Tallinn ja veel mõned linnad jääks ka ilma selleta ellu aga enamik Eesti omavalitsusi ilma kiire sekkumiseta praeguse valitsuse poliitika jätkumisel sisuliselt hävineb. Tallinn on Eesti suurima omavalitsusena valmis omavalitsusliite toetama nõu ja jõuga, sh uuringu ja omavalitsusküsimustega tegeleva mõttekoja rahastamisel (Reformierakonna ja IRLI koalitsioonilepingus on punkt aidata "arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud ja omavalitsejad"). Paraku on see osa koalitsioonilepingust seniajani täitmata ning mõlemad asjaosalised hoiavad selle koha pealt suu kinni." Savisaar kutsus omavalitsusi üles võtma initsiatiivi, kutsuma kokku kõigi Eesti Omavalitsuste Kongressi ja näitama, et kohapeal on veel jõudu ning suudetakse enda ja oma rahva eest seista!

18.11.11 Eesmaa: tragöödia kasutamine päevapoliitikas on lubamatu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa hinnangul ei tohiks arvamusavaldajad lasteaias juhtunud tragöödiat ei poliitilise ega mingi teise eesmärgi huvides kasutada. Tema sõnul vajame koostööd igal tasandil, et tagada kindel ja turvaline haridustee lastele. "Pean häbiväärseks seesugust teguviisi, kus lapse surmaga lõppenud traagilist õnnetust üritatakse muuta poliitiliseks relvaks," selgitas Eesmaa. "Olgu see ajalehe juhtkiri, arvamuslugu või pressiteade, on taunitav, kui sellisele kurvale sündmusele antakse poliitiline sisu." Eesmaa sõnul tuleb meenutada hiljutist Haapsalu lastekodu tragöödiat, kus iga väiksemgi vihje ministri või poliitiliste jõudude süüle, leidis avalikkuse terava hukkamõistu. "On lubamatu luua topeltstandardeid - nii ei tohi ka Rukkilille lasteaias juhtunut kiskuda poliitilisse võitlusesse. Vastasel korral jõuame varsti olukorda, kus iga traagilist avariid või tulekahju kasutatakse ministrite või omavalitsusjuhtide ründamiseks." "Loodan siiralt, et ühiselt suudame seista selle eest, et meie lapsed oleksid kaitstud ning iga lapsevanem saaks viia kindlustundega oma lapse kooli, lasteaeda, huvialaringi," lõpetas Eesmaa.

18.11.11 Keskerakonna seenioride kogu AVALIK KIRI peaministrile

Sulge

Hr Andrus Ansip Peaminister Vabariigi Valitsus AVALIK KIRI Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis rõhutatakse, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata rahva arvamust ja teha koostööd rahvaga. 11. novembril sel aastal Rahvusraamatukogusse kogunenud pensionärid lootsid kohtumisel valitsusjuhiga selgitada oma rasket olukorda. Eakad tahtsid saada adekvaatseid vastuseid sellele, kuidas meeletus hinna-ja maksutõusus toime tulla ning mida kavatseb valitsus ette võtta majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimeste aitamiseks. Tõdegem - osava oraatorina põikles peaminister vastustest kõrvale ja pensionärid lahkusid pettunult, sest nende olukorra parandamiseks ei antud mingit lootust - ei hinna-ja maksutõusu vähendamiseks ega sotsiaaltoetuste kasvuks. Lubatud 4,4%-line pensionitõus 1. aprillist 2012 ei korva aga kuidagi vahepeal toimunud meeletut hinnatõusu, mille kiirusega oleme EL-i riikide seas esikohal. Peaminister Ansip ütles kohtumisel pensionäridega, et Eesti majandusel läheb hästi. Seega peaks nn hea majandusedu kaasa aitama ka elatustaseme tõusule ja sotsiaalkulutuste kasvule. Tegelik olukord on aga teine. Eesti pensionid on ühed väiksemad Euroopa Liidu 27 riigi seas, iga kolmas üle 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksielavatest eakatest isegi iga teine. Ligi 100 000 on Eestis neid eakaid (töövõimetus-, toitjakaotus- ja väiksema tööstaažiga pensionärid), kelle pension on alla 200 euro kuus! Kui nad on tasunud oma kommunaalkulutused ja ostnud hädavajalikud ravimid, jääb neil toidukorvile vaid 1-2 eurot päevas! Suurt abi ei ole ka sotsiaaltoetustest, sest Eesti sotsiaalkulutused on samuti Euroopa Liidus väikseimad (12,5% SKT-st), mis on enam kui kaks korda vähem 27 liikmesriigi keskmisest (26,9%)! Johtuvalt eeltoodust on meil Teile järgmised küsimused: 1. Millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peamine eesmärk kohustab liikmesriike tagama eakatele kaitset vaesuse eest, inimväärse elatustaseme ning kindlustama eakatele võimaluse saada osa riigi majanduslikust heaolust? 2. Millal kavatseb Eesti ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 23 sätestatud õiguse vanurite sotsiaalkaitsele ja artiklis 30 sätestatud õiguskaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest? 3. Mida kavatseb valitsus ette võtta, et välja selgitada ja päästa vaesusriskist pensionärid, puuetega inimesed, töötud pered, lasterikkad - ja üksikvanemaga pered, kelle toidukorvile jagub vaid 1-2 eurot päevas pereliikme kohta? Eesti Keskerakonna seenioride kogu Tallinnas, 17. novembril 2011. a.

14.11.11 Keskerakonna juhatus otsustas erakonna liikmelisuse küsimusi

Sulge

Täna kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus otsustas erakonda vastu võtta 81 uut liiget ning erakonnast välja arvata Ida-Virumaa piirkonna liikmed Tiit Kuusmiku ja Igor Smirnovi ning Pärnu piirkonna liikmed Jaanus Otsa ja Ranno Künnapi. Erakonna juhatus otsustas Kiviõli Linnavolikogu liikmed Tiit Kuusmiku ja Igor Smirnovi erakonnast välja arvata seoses umbusalduse avaldamisega Kiviõli keskerakondlasest linnapeale Dmitri Dmitrijevile ning volikogu keskerakondlasest aseesimehele Hille Ilvesele. Kuusmiku ja Smirnovi välja arvamise põhjuseks on Keskerakonna põhikirja rikkumine, mille kohaselt arvatakse liige erakonnast välja kui ta umbusaldab kohaliku omavalitsuse volikogus erakonna liiget. Erakonna juhatus otsustas Pärnu Linnavolikogu liikmed Jaanus Otsa ja Ranno Künnapi erakonnast välja arvata vastavalt Pärnu piirkonna juhatusele otsusele. Piirkonna juhatus arvas Otsa ja Künnapi erakonnast välja seoses nende lahkumisega Pärnu Linnavolikogu Keskfraktsioonist.

11.11.11 Keskerakonna Naiskogu kogub allkirju tasuta koolitoidu kaitseks

Sulge

Eesti Keskerakonna Naiskogu (KENA) alustas üle-Eestilist allkirjade kogumise kampaaniat toetamaks Keskerakonna algatust tasuta koolitoidule lasteaiast gümnaasiumini. "Koolitoit on paljudele lastele ainsaks soojaks söögikorraks päevas, kuid hinnatõus on teinud oma töö ning riigi poolne panus peaks tõusma, et valmistada tervislikku ja toitvat lõunat," selgitas endine haridusminister Mailis Reps. "Just seepärast on teinud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ettepaneku järgmise aasta riigieelarve muutmiseks, et suurendada koolitoidule eraldatavat rahasummat." "Keskerakonna eestvedamisel hakkasid tasuta lõunat saama põhi- ja kutsehariduskoolide õpilased, kuid nüüd soovime seda võimalust laiendada ka gümnaasiumiõpilastele," lisas Reps. Repsi sõnul pole majanduskriisi mõjud kuhugi kadunud ning paljudel lapsevanematel, eriti maapiirkondades, on raskusi ka lasteaia toidurahade maksmisega. "Meie ettepanekuga kataksime 1,5 eurot maksva toidukorra 5-7 aastastele lasteaialastele." "Keskerakonna Naiskogu aktsioon soovib pöörata avalikkuse tähelepanu tasuta koolitoidu vajalikkusele ning kindlustada selle, et lastele tagataks jätkuvalt kord päevas soe kõhutäis," lõpetas Reps. Allkirju koolitoidu toetuseks koguvad igas maakonnas Keskerakonna Naiskogu liikmed ning allkirju on võimalik anda ka kõigis Keskerakonna büroodes.

09.11.11 Pevkur peab aru andma Viljandimaa perearstisüsteemist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise sotsiaalministrile Hanno Pevkurile Viljandimaa perearstisüsteemist. "Viljandimaa Kõpu valla perearst lahkus töölt 1. novembril ning uue arsti leidmiseks korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi avaldust," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Kõpu piirkonna perearsti kohustusi täidab hetkel Viljandis töötav arst ning Kõpu valla elanikud peavad üldjuhul sõitma vastuvõtule Viljandisse, mis on aga raha- ja ajakulukas," lisas Toobal. Toobali sõnul on viimasel ajal üha enam raskusi perearstide leidmisel maapiirkondadesse ning ka riigikontrolli auditist selgub, et perearstide puudus on muutumas igapäevaseks. "Järgnevatel aastakümnetel probleem üha süveneb, kuna pensioniikka jõuab perearste rohkem, kui noori perearste juurde tuleb." "Sellega seonduvalt küsime sotsiaalministrilt, mis saab lahkuva perearsti nimistust kui konkurss ametikoha täitmiseks nurjub ning kuidas tagatakse sellisel juhul esmatasandi arstiabi? Mida peab tegema Kõpu valla elanik, kui tema elukoha vahetus läheduses ei ole võimalik saada arstiabi?" lõpetas Toobal.

08.11.11 Keskerakond tahab taastada ranitsatoetust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peretoetuste muutmise seaduse eelnõu, mis taastaks riikliku ranitsatoetuse maksmise. "Koolitoetuse maksmine lõpetati riigieelarve kriisi tõttu 2008. aasta lõpus ning nüüd tasuks valitsusel kaaluda äravõetu taastamist," märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. "Jätkuvalt kiire hinnatõus puudutav kõige enam lastega peresid ning just seepärast peabki riik neile laste kasvatamisel abikäe ulatama." Endise haridusministri sõnul on kooliaasta algusega seonduvad kulud peredele märkimisväärne väljaminek ning ranitsatoetus oleks toime tulekuks suureks abiks. "Erinevad ajalehed-ajakirjad analüüsivad iga sügise alguses, et lapse kooli saatmine on väga kulukas ning kokkuhoiuvõimalused minimaalsed," lisas Reps. "Loodan, et koalitsioonierakonnad toetavad ranitsatoetuste taastamist, sest nii anname praegustele ja tulevastele lapsevanematele sõnumi, et riik väärtustab lapsi," lõpetas Reps. Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu taastaks kooliõpilaste iga-aastase ranitsatoetuse alates 7. eluaastast kolmekordses lapsetoetuse määras.

04.11.11 Keskerakond taotleb riigieelarve muudatustega õpetajate palgatõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2012. aasta riigieelarvele muudatusettepanekud, mis näeb ette muuhulgas lasteaia lisakohtade loomist, õpetajate palgatõusu, toasooja käibemaksu alandamist, kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist kriisi eelsele tasemele ning tasuta koolilõuna toetuse suurendamist ning laiendamist gümnaasiumisse ja koolieelsetesse lasteasutustesse. "Valitsuse kärped lõpetasid programmi "Igale lapsele lasteaiakoht", kuigi see oli nende tegevuskava üks olulisemaid lubadusi. Riiklikud kärped lasteaedade arvelt on viinud olukorrani, kus lasteaiakohtade nappus on paljude omavalitsuste mure ning paljud linnad Tartuga eesotsas on lasteaedade küsimust asunud lahendama lastevanematele kohatasu tõstmisega üle 37%," rääkis Simson. "Esitatud parandustega soovime leevendada olukorda, kus kasvav inflatsioon on märgatavalt vähendanud inimeste toimetulekut," selgitas Simson. "Hiljutine õpetajate meeleavaldus näitas, et hariduse alarahastamine on jõudnud kriitilise piirini. Muudatustega toetame Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajalist seisukohta, et õpetajate palk peab jõudma Eesti keskmisele palgale järele ning 2012. aastal tuleb õpetajate töötasu tõsta vähemalt 20%." Simson meenutas, et eelmisel aastal soovis Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riigieelarvest lisavahendeid, kuna alarahastus tingis nii sundpuhkuseid kui ka päästevõimekuse languse, kuid see ei leidnud valitsusparteide toetust. "Selleks, et tagada inimeste igakülgne turvalisus, oleme teinud ettepaneku leida täiendavaid vahendeid Politsei- ja Päästeametile." "Toon eraldi välja ka soojusenergia käibemaksu langetamise 20lt 9le protsendile, mis on tänaseid hinnatõuse vaadates lausa hädavajalik. Kui me ei kasuta koheselt riigi käes olevaid võimalusi hinnatõusu leevendamiseks, siis oleme suve alguseks olukorras, kus me ei jõua küttevõlglasi üleski lugeda," märkis Simson. "Meie muudatusettepanekute rahastamisallikaks on astmelise tulumaksu sisseviimine, mis tooks riigieelarvele täiendavat tulu 180 miljonit eurot," lõpetas Simson.

03.11.11 Edgar Savisaare järelehüüe Peeter Kreitzbergile

Sulge

Täna öösel lahkus meie keskelt Peeter Kreitzberg, kes aastatel 1994-2004 oli Eesti Keskerakonna liige, aastal 1995. Eesti Vabariigi haridusminister ja aastatel 1996-1999 oli Tallinna haridus- ja kultuuriala abilinnapea. Eesti riigi poliitikat ja haridusteemade eeskõnelejate ridu on tabanud valus kaotus. Haritud eesti inimene oli läbi aegade Peeter Kreitzbergi üks suuremaid südameasju ja missiooni küsimusi. Tundsin teda palju aastaid, küll sõbrana ja kaasvõitlejana. Meil tuli ette ka eriarvamusi, kuid alati teadsime, et tegelikult oleme väljas ühe asja eest, Eestimaa ja eesti inimeste elujärje eest seismisel. Ega Peeter ei olnud asjata Keskerakonna presidendikandidaat, tal oli visiooni, riigimehelikkust ja karismaatilisust. Peeter Kreitzberg oli nii mõnigi kord keeruliste olukordade lepitajaks ja tasandajaks. Olime mõlemad lähedalt seotud Lääne-Virumaaga ja mõnikord nimetas ta ennast ka "meie küla meheks". Jään alati mäletama meie ühiseid meeleolukaid istumisi nii Eismal kui ka Hundisilmal. Peeter oli inimene, kellega sai rääkida paljudest asjadest ja üheealistena mõistsime teineteist sageli ka sõnadeta. Peeter Kreitzberg jättis sügava jälje Eesti poliitikasse, ta oli ideoloog ja mõtleja ning haridusvaldkonna suunanäitaja. Tunnen kurbust, et teda enam meie seas pole, kuid mul on hea meel, et teda lähedalt tundsin, oli võimalus temaga koos töötada ning et võisin pidada teda oma sõbraks. Avaldan sügavat kaastunnet perekonnale, lähedastele ja Eesti avalikkusele.

02.11.11 Toobal: Tallinna raadio on väga hea mõte

Sulge

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et Tallinna raadio loomine on väga hea mõte ning sealjuures peaks kaaluma rahvusringhäälingu raadiojaama "Raadio Tallinn" kasutamist. "Rahvusringhäälingul on täiesti olemas isegi sobiva nimega raadiojaam "Raadio Tallinn", mis võiks alustada koostööd Tallinna Linnavalitsusega olulisemate pealinna sündmuste ja uudiste kajastamisel," rääkis Toobal. Toobali sõnul pakub hetkel Raadio Tallinn uudised nii Eestist kui ka välismaalt näiteks BBC programmi edastades. "Tasub kaaluda mõtet, kas ja kuidas oleks võimalik koostöö Tallinnaga edastamaks eraldi saadetena pealinnas toimuvat." "Raadiot on võimalik kuulata nii taustaks, autoroolis kui ka spordirajal - seega annaksime raadioprogrammidega võimaluse laiendada nende inimeste ringi, kes tunnevad huvi ja tahavad kuulata igal ajal seda, mis parajasti Tallinna puudutab," lisas Toobal. "Oma raadioprogrammi loomine ei tohiks aga sündida Tallinna Televisiooni kaotamise teel - mida laiemalt pealinna tegemistest kogu Eesti inimesi teavitatakse, seda parem,"leidis Toobal.

27.10.11 Tarmo Tamm: kas saame loota Randpere häälega õpetajate palgatõusuks?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine Põlva linnapea Tarmo Tamm märkis Valdo Randpere seisukohta õpetajate palga osas kommenteerides, et kui reformierakondlase mure õpetajate palga pärast on tõsine, siis loodame, et ta toetab riigieelarve menetlemisel õpetajate 20 protsendilist palgatõusu. "Vahendid 2012. aasta riigieelarves õpetajate palga tõstmiseks on olemas, kui seada see prioriteediks," märkis Tamm. Tamm rõhutas, et õpetajate palgad tulevad eraldisena riigieelarvest. "Randpere võiks Riigikogu liikmena teada, et õpetajate palga saatus sõltub valitsuse, mitte linnade ja valdade otsustest," sõnas Tamm. Ta lisas, et see ei ole esimene kord, kui valitsus püüab näidata süüdlasena omavalitsusi. "Mis puudutab Eesti kulutusi haridusele, siis ka Inimarengu aruande üks toimetaja Mati Heidmets rõhutas aruannet tutvustades, et seitse protsenti SKTst hariduskuludeks on summa, mis jõuab haridussektorisse. Kuid raha, mis jõuab pärast õpetajate palkadeks, on Euroopa mastaabis väga madal. OECD riikide hulgas on Eesti oma õpetajate palkadega lausa häbiväärselt nelja viimase hulgas," lõpetas Tamm.

27.10.11 Simson: vajame lahendust rahvastiku vähenemisele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rääkis täna Riigikogus Inimarengu aruande arutelul, et Eesti kitsaskohad on jätkuvalt kõrge tööpuudus, maapiirkondade mahajäämus ning puudulik peretoetuste süsteem, mis on põhjustanud rahvastiku kokkukuivamise. "Eelmisel aastal arutlesime inimarengu aruannet kuulates, kas riigi valitud teed on õiged saamaks skandinaavialikuks heaoluriigiks. Täna tuleb tõdeda, et riigile oluliste teenistujate nagu õpetajate, arstide, politseinike ja päästetöötajate liialt madalad palgad, maapiirkondade mahajäämus ja arstiabi kättesaamatus ning jätkuvalt kõrge tööpuudus on viinud riigi arenguks vajalikud inimesed Skandinaaviasse, kus väärtustatakse indiviidi panust rohkem kui Eestis," märkis Simson. "Oleme kasutanud meetmeid, mis on pikendanud mõnevõrra eluiga, kuid pole suutnud tegeleda rahvaarvu kahanemise probleemiga - näiteks toetab tänane peretoetuste süsteem eelkõige laste sündi aga jätab tähelepanuta, et lapse kasvades kulud kasvavad märgatavalt," selgitas Simson, Simsoni sõnul peab riik tegelema noorte väljarändega, mille aeglustamiseks vajame tõhusamat tööpoliitikat. "Keskerakond on teinud noorte tööpoliitika tõhustamiseks mitmeid ettepanekuid, nagu näiteks töökohtade loomise seadus või töötu noore töölevõtmisel ettevõttele pakutav sotsiaalmaksuvabastus."

26.10.11 Simson eelarvest: kodukulud kasvavad, palgad seisavad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna riigieelarve esimesel lugemisel, et õhukeseks lihvitud riik ei suuda tagada tugevat riigieelarvet ning inimeste toimetulekut. "Valitsuse maksupoliitika vähendab otseseid ning suurendab kaudseid makse, mis tähendab seda, et vaesemad leibkonnad kulutavad enamiku sissetulekutest toidule ja eluasemele," rääkis Simson, "koalitsiooni häältega võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega vähendatakse tulumaksumäära 2015. aastal 20%-le. Selle kõige taustal on piinlik kuulata, et õpetajate palgatõusuks raha ei jätku." Simsoni sõnul on selge, et kui inimesed Eestist välismaale tööle lahkuvad, siis laekub riigieelarvesse vähem makse ning pole võimalik tagada inimväärseid pensione ega palkasid. "Juba mitmendat aastat peame kuulama koalitsioonisaadikute suust, kui hea riigieelarve on Riigikokku toodud. Ära on aga unustatud, et õpetajate, politseinike, päästjate ning meditsiiniõdede palgad on ka järgmisel aastal külmutatud, kuid hinnad tõusevad jätkuvalt. Võrreldes 2010. aastaga on toit kallinenud 15,3% ja eluaseme kulud 12,8%, mille tagajärjel inimeste vaesumine süveneb veelgi." "Inimeste heaolu parandamiseks vajame tugevat haridust, mille lahutamatuks osaks on nii tasuta koolitoit kui ka õpetajate korralik palk. Sama oluline on ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamine, mis on möödapääsmatu kui tahame valgustatud tänavaid ning korras koole ja lasteaedasid." Simson märkis, et raha muudatuste jaoks oleks olemas, kui Eesti kasutaks euroopalikku tulumaksu süsteemi ehk astmelist tulumaksu. "Kui valitsuskoalitsioon armastab ühes või teises küsimuses ikka eeskujuks tuua Euroopat, siis astmelise tulumaksu puhul salatakse see fakt, et enamus Vanast-Euroopast kasutab astmelist tulumaksu, osavalt maha."

25.10.11 Ratas: kui eestlasi on poole vähem, kas siis on meil rikkam riik

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Jüri Ratase hinnangul on kahetsusväärne valitsusjuhi Andrus Ansipi seisukoht, mille kohaselt õpetajate palka on võimalik tõsta nende vähendamise arvelt. Ratas küsis, kas meil oleks parem riik, kui meie rahvaarv oleks 650 000? "Kas peaministri matemaatika kohaselt oleks meil rikas riik, kui poleks eakaid või kui vähendada politsei ja päästetöötajate arvu poole võrra? Kas meil oleks parem, kui vähendada arstide ja õdede arvu poole võrra või kui meil poleks lapsi, kelle kasvatamiseks tuleb riigil panustada," küsis Ratas irooniaga. "Valitsuse eelarvepoliitika näeb vaid numbreid, kuid ühiskond vajab, et astutaks samm edasi ja toodaks need numbrid reaalsesse ellu," rääkis Ratas "Vaid eelarvenumbrite tähtsustamine ja selle toomine eeskujuks ei saa olla eesmärk omaette - riigi edukust näitab riigi toimimine ning inimeste toimetulek ja heaolu selles riigis." Ratas rõhutas, et valitsuse liikmed peavad teadma, et elu ei saa olla vaid esimese klassi matemaatika - siin toimivad lihtsa üks-kaks-kolm liitmise ja lahutamise asemel keerulisemad tehted. "Inimesed ei ole numbrid vihikulehel ning ei kehti tõdemus, et kui tervet rehkendust ei jõua, teeme pool. Meile ei piisa poolest riigist, me vajame kogu Eestit!"

25.10.11 Mailis Reps: kui valitsusel oleks tahet, võimaldaks riigieelarve õpetajate palgatõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps rõhutab pöördumises õpetajate ja haridustöötajate poole, et Keskerakonna fraktsioon toetab õpetajate palgatõusu nõudmisi ning 2012. aasta riigieelarves on võimalik selleks vahendeid leida. "On lubamatu, et pedagoogide töötasu on pideva hinnatõusu tingimustes jäänud 2008. aasta tasemele," selgitas Reps, "uus õppekava ning internetipõhine ühiskond nõuavad õpetajatelt üha rohkemate teadmiste edasiandmist, mida üksnes kooliõpikutest ei leia." Repsi sõnul pole 2012. aasta riigieelarves palgatõusuks raha ette nähtud, kuid selle võiks leida, kui seada õpetajad prioriteediks. "Keskerakonna fraktsioon toetab Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajalist seisukohta, et palk peab jõudma Eesti keskmisele palgale järele ja seetõttu peab 2012. aastal olema õpetajate palgatõus vähemalt 20%. Sellekohase ettepaneku teeb Keskerakonna fraktsioon riigieelarve muudatusettepanekuga." "Eesti õpetajad, lasteaiaõpetajad, kutsekoolide meistrid, erivajadustega laste õpetajad ning haridustöötajad on vaatamata lubamatult väikesele sissetulekule viinud Eesti suurepäraste tulemusteni OECD riikide võrdluses ning PISA uuringus," märkis Reps. "Suurepäraste tulemuste kõrval peaksid tõusma ka Eesti õpetajate palgad Euroopa võrdluses konkurentsivõimeliseks. Loodetavasti suudame üheskoos mõjutada valitsust vastutust kandma ning 2012. aasta riigieelarvesse vajalikke muudatusi tegema, selleks et õpetajate palkade alammäära tõstetakse."

24.10.11 Aadu Must: kas peaminister jätab pooled õpetajatest tööta?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must avaldab imestust täna Riigikogus arupärimisele vastanud peaminister Andrus Ansipi loogika üle, et õpetajate palku saab tõsta kui osa neist lahti lasta. "Vastates Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele õpetajate palga osas, märkis peaminister, et koolivõrgu ümberkorraldamisel on paratamatu, kui õpetajaid üle jääb," selgitas Must. "Veelgi enam, nii lahendame tema arvates õpetajate kõrge keskmise vanuse probleemi." "On ääretult kurb kui valitsus saadab õpetajatele sõnumi: paljud teist on töötanud entusiasmist, kuid nüüd saadame selle entusiastide põlvkonna pensionile," märkis Must. Professor Musta sõnul nõuab riigi jätkusuutlik areng seda, et haridusele tuleb pöörata rohkem tähelepanu ning tuleb eraldada rohkem raha. "Ma ikka ja jälle kordan, et ainult Eesti rahva hariduseusk, on meie olemasolu taganud."

21.10.11 Vakra: Riigikogu otsusest ei sõltu ESMi tuleviku aruteludes enam midagi

Sulge

Keskerakonna fraktsioon ei toeta täna Euroopa Liidu asjade komisjonis valitsuse esitatud seisukohta Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) varasema jõustumise osas, kuna antud hetkel puudub selge ülevaade, millistest vahenditest makstakse ESMi esimene sissemakse, mis on ligikaudu 30 miljonit eurot. Keskerakonna fraktsiooni saadikud ei toetanud komisjonis ka erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja 85% häälteenamuse nõude kehtestamist. "See tähendab sisuliselt seda, et Eesti Riigikogu otsusest ei sõltu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) aruteludes enam midagi," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra. "Meil ei ole võimalik toetada ühehäälsuse põhimõttest loobumist, sest konsensuslikud otsused on siiani olnud Euroopa Liidu alustalaks," selgitas Vakra. "Me ei tohi 150 miljoni euro sissemaksete varasemat jõustumist otsustada enne, kui pole toimunud sisulist parlamentaarset arutelu," rääkis Vakra. "Varasem jõustumine ESMiga tähendab ka varasemat rahalist sissemakset. Täna on valitsus öelnud, et õpetajate 20%-liseks palgatõusuks Eesti riigil 30 miljonit eurot ei ole," sõnas Vakra. "Antud juhul jääb arusaamatuks, kust või mille arvelt leitakse raha ESMiga liitumiseks?" Kui EFSF tähendas Eestile peaaegu 2 miljardi euro suuruse garantii andmist, siis ESMi peab Eesti viie aasta jooksul sisse maksma praktiliselt 150 miljonit eurot ehk viiel järjestikkusel aastal 30 miljonit eurot, millele lisandub 1,3 miljardiline garantii. Riigikogu Euroopa asjade komisjon arutas valitsuse ettepanekut Eesti seisukohti 21. oktoobri eurogrupi kohtumisel ja 22. oktoobri Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) istungil.

20.10.11 Arupärimine Tallinna Sadama kahtlasest hoonestusõigusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile arupärimise, mis puudutab Tallinna Sadama uue konteinerterminali hoonestusõigust. "Tallinna Sadam on mingisuguse protseduuri alusel, mida ei saa pidada ei konkursiks, riigihankeks ega mõneks muuks äratuntavate tunnustega seaduslikuks protsessiks, otsustanud anda 50 aastaks hoonestusõiguse uue konteinerterminali rajamiseks tundmatule mõned kuud tagasi Eestis registreeritud riiuliettevõttele, mille tundmatud osanikud paiknevad Küprosel ja Briti Neitsisaartel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditši sõnul puudub Eesti Vabariigil ülevaade, kellele on antud uue terminali opereerimise õigus, mis on rajatud suures mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse eest. "Lisaks väga tõsistele kahtlustele langetatud otsuste seaduslikkusest, on käesolev juhtum tõstatanud küsimuse ka Tallinna Sadama tegevuse eesmärkidest," lisas Boroditš. "Tallinna Sadama eesmärgiks peab olema riigi poolt üle antud varade optimaalne kasutamine ja kasumi teenimine, seega soovimegi ministri selgitust kahtlaste tegevuste kohta, mis võivad riigile hoopis kahju tekitada," märkis Boroditš. "Muidugi oleks Eesti majandusele kasulik, kui uus operaator tooks kaasa uued kaubavood meie sadamasse, kuid reaalsuses suunab Venemaa oma kaubavoogusid üha enam Eesti sadamatest mööda Ust-Luga sadamasse ning asjaolu, et konkursi võitnud operaatori taga on offshore äriühing, sellesse kindlustunnet just ei lisa," lõpetas Boroditš.

19.10.11 Ratas regionaalministrile: haldusreform ei sõltu Reformierakonnast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas märkis regionaalministri põhjendusi haldusreformist kommenteerides, et Riigikogus on kindlasti poliitikuid, kes reformi toetavad. "Kui regionaalminister väidab, et haldusreformiga ei saa alustada Reformierakonna vastuseisu tõttu, siis soovitan vaadata Riigikogu saalis ringi - seal on kindlasti neid poliitikuid ja erakondi, kellele on tasakaalustatud piirkondlik areng oluline ja kes peavad seetõttu reformi oluliseks sammuks," ütles Ratas. Ratas meenutas, et nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör on teravalt kritiseerinud valitsuse suutmatust haldusreformi osas. "On selge, et Eestil pole pääsu haldusreformist. Samas põhjendab regionaalminister suutmatust reformi käivitada asjaoluga, et koalitsioon toimib põhimõttel, et tehakse asju, milles kaks valitsuserakonda on ühisel seisukohal." Ratase sõnul vajab Eesti sisulist haldusreformi. "Uuele omavalitsussüsteemile üleminek peab toimuma riigi ja omavalitsuste koostöös," sõnas ta. "Haldusreform ei saa olla pelgalt omavalitsuste liitmine, sellel peab olema ka reaalne tulemus, et kohalik tasand suudaks edukalt pakkuda oma elanikele vajalikke teenuseid." Ratas lisas, et kui minister sellise kava Riigikogule esitab, siis võib ta loota koostööle ja leiab kindlasti toetajaid.

18.10.11 Stalnuhhin: haige riigi haiguse diagnoosib riigikontroll

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin rõhutas täna riigikontrolöri aruande analüüsil, et Eesti riik on justkui haige patsient, kelle haiguse diagnoosis riigikontroll ning koalitsioonist sõltub, kas ravi aitab või mitte. "Mul on hea meel, et riigikontroll on valinud tee rääkida probleemidest ausalt ja keerutamata," rääkis Stalnuhhin, "riik on haige ja sümptomid räägivad iseenda eest - õigusaktide mõju reaalsele elule hinnatakse vähe ning pealiskaudselt. Nii näiteks garanteeriti hiljuti siinsamas saalis 2 miljardi euro saatus ilma ühegi analüüsita." Stalnuhhini sõnul on patsiendil kaks võimalust - kas alustada ravi ja saada terveks või minna oma haigusega hauda. "Koalitsioon peab kas riigikontrolli raportit arvesse võtma või tegema näo, et midagi pole juhtunud. Minu meelest oleks targem alustada ravi ehk probleemidega tegeleda." "Tarkus ei seisne vanade probleemide konstateerimises, vaid uute probleemide ette nägemises. Koalitsiooni ja opositsiooni koostöö kvaliteet peab tõusma. Riigikontrolöri tõstatatud probleemide lahendamine sõltub valitsusparteide tahtest," tõdes Stalnuhhin.

18.10.11 Riigikogu arutab jälitustegevuse suuremat kontrollimist

Sulge

Täna hakkab Riigikogu arutama Keskerakonna fraktsiooni algatatud Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis suurendaks kontrolli jälitustegevuse üle ning tagaks inimeste privaatsuse parema kaitse. "Lihtsalt öeldes tagab antud eelnõu inimestele privaatsuse ning välistab nende laialdase ja kontrollimatu jälitustegevuse," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning Põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš. "Seadusemuudatus viib kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla põhiseadusega ning lõpetab olukorra, kus on võimalus jätta inimene teavitamata tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest. Sellise muudatuse vajalikkust on rõhutanud ka õiguskantsler," rõhutas Boroditš. "Esiteks antakse jälitustoimingute loa väljastamise õigus ainuisikuliselt eeluurimiskohtunikule ning likvideeritakse prokuratuuri kui asjast huvitatud poole võimalus seda teha. Teiseks moodustatakse kohtu juurde asjatundjate komisjon, mis töötab põhjalikult läbi jälitustoimingute taotlused ning vähendab kohtunike senist suurt töökoormust. Kolmandaks vähendatakse vahi all hoidmise perioodi kümne päevani, mida on võimalik kuni pooleks aastaks eeluurimiskohtuniku taotlusel kuu kaupa pikendada." "Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia 2012. aastal kehtima hakkavad normid jälitustoimingute osas kooskõlla Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooniga ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega," lisas Boroditš.

17.10.11 Laanet: kas siseminister suunab päästjate toetamise omavalitsuste kanda?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna siseminister Ken-Marti Vaherile arupärimise, et saada selgitust, kuidas ta hindab ministeeriumi päästeteenistuse kvaliteedi tõstmise kava päästjate palkade külmutamise taustal. "Kuidas on võimalik tõsta teenuse kvaliteeti samal ajal kulusid külmutades," imestas Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet, "siin on ju selge vastuolu reaalsuse ja ministeeriumi paberile pandud plaani vahel." "Eriti huvitab meid küsimus, mis põhjusel suunab riik vabatahtlike päästjate toetamise varjus oma kohustused siseturvalisuse tagamisel kohalikele omavalitsustele, kelle ülesandeks jääb pakkuda vabatahtlike päästjate tegevuseks igakülgset abi," rõhutas Laanet. Laaneti sõnul suurendatakse päästetööde teostamiseks maismaal kaasatavate vabatahtlike rolli ning Euroopa Regionaalarengufondi toel täiendatakse päästevarustust ja tehnikat. "Sellega seoses küsimegi siseministrilt, kuidas ta hindab päästeteenuse võimekuse ja kvaliteedi tõstmise plaani abivahendite toel soetatud päästevarustuse ja tehnikaga olukorras, kus päästjate palkasid on vähendatud ning seejärel aastateks külmutatud." Lisaks peab siseminister Ken-Marti Vaher vastama küsimustele: kuidas kavatseb riik muuta vabatahtlikud päästjad tööandjatele atraktiivseks ning milliseid soodustusi võiks tööandja loota vabatahtliku päästja töölevõtmisel? Kuidas toimub riigipoolne vabatahtlikele päästjatele suunatud kasutuskõlbliku päästevarustuse ning tehnika hooldamise ja remondi rahastamine? Siseministeerium näeb ette päästet abistavate vabatahtlike arvu suurendamist. Eesmärgiks on, et aastaks 2012 on Eestis 1200 abipäästjat, kes vajadusel teevad päästetöid ja 500 abipäästjat, kes abistavad päästet päästesündmuste ennetamisel.

15.10.11 Priit Toobal: alkoholireklaami peaks keelama ka internetis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal leiab, et vajalik on tõsiselt analüüsida, kas alkoholireklaami saaks keelata ka internetis. "Mul on hea meel, et majanduskomisjon otsustas tele- ja raadioprogrammides ning välimeedias alkoholireklaami keelavat eelnõu toetada," rääkis Toobal, "arutelude käigus leiti, et vajalik oleks tegeleda ka internetis leviva alkoholireklaamiga. See on väga hea mõte, mis võiks aidata ennetada ja vähendada noorte alkoholitarbimist." "Uuringud on näidanud, et Eestis kasutavad pea kõik noored internetti, seega on nad ka potentsiaalsed alkoholireklaamide lugejad-vaatajad," märkis Toobal. Toobali sõnul on internetis millelegi piirangute seadmine äärmiselt keeruline, kuid ilmselt mitte teostamatu protsess. "Siinkohal vajame IT-spetsialistide abi, kes tutvustaksid, kas ja millises mahus on võimalik alkoholireklaami internetis piirata. Olgu see siis läbi serveri asukoha, domeeni asukoha või muu seesuguse teel." Käesoleva nädala neljapäeval läbis Riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, mille jõustumisel keelataks alkoholireklaam tele- ja raadioprogrammides ning välimeedias.

13.10.11 Riigikogu arutab alkoholireklaami keelamist

Sulge

Täna on Riigikogus arutlusel Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. "Tarbitava alkoholi poolest on Eesti Euroopas esirinnas," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%. Toobali sõnul on alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid -näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. "Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid," rõhutas Toobal. Riigikogu majanduskomisjon otsustas antud eelnõu esimesel lugemisel toetada.

13.10.11 Tuiksoo: solidaarsuspõhimõtet tuleb järgida ka põllumajandustoetuste määramisel

Sulge

Keskerakond toetab Eesti põllumajandusorganisatsioonide Põllumeeste Keskliidu (EPK), Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) liikmete seisukohti, kes nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid toetustingimusi eelarveperioodil 2014─2020. "Kui Euroopa Liidu tootja tegutseb ühisel turul, siis on loogiline, et ka toetused peavad võrdsustuma. Eesti on piisavalt kaua olnud põllumajanduses uue liikmesriigi tasandil ning saanud väiksemat toetusmäära koos Läti ja veel teistegi hiljem liitunud riikide põllumeestega," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo. "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel tuleb liikmesriikidele tagada võrdne toetuste jaotamine, vaid sellisel juhul saame rääkida solidaarsuspõhimõttest." "Eesti ei tohi nõustuda olukorraga, kus Euroopa solidaarsusest räägitakse valikuliselt. Loodan, et valitsus suudab end kehtestada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel, seistes Eesti põllumeeste eest," rääkis Tuiksoo. "Vastasel korral seame ohtu meie põllumajanduse püsimajäämise, mis on oht Eesti toidu tootmisele ja seega ka riigi julgeolekule." Tuiksoo märkis, et ebavõrdsed toetused on mõjutanud ka põllumajanduslike majapidamiste arvu. "Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Euroopa Liidus põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud enim Eestis. Seitsme aastaga on Eesti majapidamiste arv vähenenud koguni 47%," lõpetas Tuiksoo.

12.10.11 Edgar Savisaar: 20 aastat Keskerakonda tehtud, järgmine 20 ees!

Sulge

Ma pöördun Keskerakonna 20. juubeli puhul kõigi nende poole, kes usuvad, et Eesti ilma Keskerakonnata hakkama ei saa! Me lõime koos asutajaliikmetega oma erakonna vähem kui kaks kuud pärast oma riigi iseseisvuse taastamist. Me sündisime Rahvarinde ideaalidest, ja ma julgen küll öelda, et meie oleme neile ideaalidele truuks jäänud. Sest meil on Eesti Vabariigiga eriline suhe - meie ei taha teda vahetada peenrahaks ega loobuda meile kallist omariiklusest seeklite ega läätseleeme eest. Meie tahame, et õnn ja heaolu oleks eesti rahvale kättesaadav oma isamaal. Ma mõistan neid, kes riigi ülesehitamise raskustes on valinud lihtsamaid radasid ja läinud kergema vastupanu teed. Meiega koos ongi raske! Aga see-eest me oleme vähemalt püüdnud jääda õigluse parteiks, jääda äärmusi vältivaks parteiks, jääda inimkeskseks parteiks, jääda südametunnistuse parteiks. Vaatan tänast Keskerakonda ja näen, et meil on peale kasvanud uus põlvkond. Meie Riigikogu fraktsioonis on päris mitu noort tegusat ja juba küllalt tuntud poliitikut. Tallinna linnavalitsuses ja linnavolikogus on palju aktiivseid kesknoori. Alles eelmisel nädalal nimetasime kolm uut linnaosa vanemat, kellest ühegi kohta ei saa öelda "vana", kuid kellest igaühe kohta saab öelda "kogenud". Nii, noortele ja vanadele pühendudes, peamegi edasi minema. Siis oleme ka 20 aasta pärast sama toimekas ja valijatele vajalik erakond. Just valijatele on meid kõik need 20 aastat vaja läinud - meie poolt on stabiilselt hääletanud kõigi läbikäidud aastate jooksul rohkem kui veerand kõigist Eesti valijatest, ja Tallinnas on meil absoluutne ülekaal. Kes julgeks öelda, et sellist erakonda pole vaja? Mina ütleks hoopis, et tehku teised järele! Olla ainus nii pikaealine ja väärikas partei, samas mitte loobudes oma põhimõtetest - seda ei suuda mitte iga erakond. Ma olen tänulik kõigile keskerakondlastele, kes on meie näo kujundanud. Sünnipäeva puhul meil on palju põhjusi, miks rõõmus olla. Eesti Keskerakond on sama vana kui uus Eesti Vabariik, ja kõik rõõmud, mille üle oleme viimasel 20 aastal koos rõõmustanud, on ka meie rõõmud. Kuid meie räägime ka tõsistest muredest, mis meie rahval veel kanda on - just meie peame need lahendama, sest teised erakonnad räägivad ju, et paradiis peaaegu et ongi langenud juba meie maale. Meil, 13 000 Keskerakonna liikmel, jätkub paremaks tulevikuks veel palju tegemist. Soovin head ja rahulikku meeleolu kõigile, kes tunnevad, et Keskerakonna sünnipäev neid puudutab - eelkõige asutajaliikmetele, aga ka kõigile praegustele liikmetele, toetajatele ning loomulikult meie valijatele. Eesti riik ja Keskerakond, kes neid suudaks lahuta!