meedia

Uudised

03.09.10 Keskerakond algatab töötuid toetava seaduse eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et kuna töötukassa arvab üha enam töötuid sanktsioonidega registreeritud töötute hulgast välja, siis algatab keskfraktsioon seaduse muutmise, millega püüab lahendada nende inimeste muret, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole töötukassa esindusi. "Kuigi võimuparteidele meeldib raporteerida registreeritud töötuse vähenemisest, kuid samas on 2010. aasta esimese seitsme kuuga sanktsioonidega nimekirjast kustutatud üle 25 500 inimese ning möödunud aastal kustutati 26 000 inimest," ütles Simson. "Viimasel nädalal tuli juurde 1800 uut töötut, aga sotsiaalministeeriumi pressiteatest saame lugeda, et töötute arv vähenes 1130 inimese võrra. Riigile ei saa olla esmatähtis, et ametlik töötute statistika väheneks, vastupidi, riigile on oluline, et inimesed ei heituks. Aidates neil säilitada ametliku töötu staatuse on tõenäolisem, et säilib ka töövalmidus ja töötahe." Simson ütles, et Töötukassa esindused asuvad 26 asulas, kuid Eestis on 226 omavalitsust. "Riik peab kohtlema elanikke võrdselt ja tagama, et riigi teenused oleks kättesaadavad nii linnas kui ka maal," märkis Simson. "Eelnõuga hüvitatakse töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule Töötukassasse. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond." Simson ütles, et Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. "Vastuvõtul käimine toob aga töötule kaasa kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita," selgitas Simson. "Pikaaegsetel töötutel, kelle sissetulekuks on vaid 1000 krooni toimetulekutoetust võib maapiirkonnast vastuvõtule minemine osutuda just piletihinna pärast võimatuks." "Seega, enamikule inimestele tähendab kord kuus töötukassas käimine reisimist ning sellega seotud paratamatuid väljaminekuid,"selgitas ta. "Majandussurutise tingimustes vajavad inimesed teatud riiklikke teenuseid rohkem, kuid võrreldes jõukama ajaga vähenevad inimeste võimalused teenuse saamiseks raha kulutada."

01.09.10 Tuus: Rõngu õpilastele jäid kooliuksed suletuks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et tänast koolitee algust ja teadmistepäeva tumestab Rõngu õpilaste keeruline olukord, kellele 1. septembril jäid kohaliku kooli uksed suletuks. "Rõngu kool on kurvaks näiteks, kuidas valitsus suhtub laste võimalusse hariduse omandamisel," märkis Tuus. "Rõngu on peaminister Andrus Ansipi jaoks ääremaa ning sealsete inimesed teda ei huvita." Tuus ütles, et kooli renoveerimise tööd on seisnud terve aasta ning vallal tuleb leida erinevaid hooneid, kuhu lapsed õppima suunata. "Ka pole õpetajatel võimalust kasutada kõiki vajalikke õppevahendeid, sest erinevates hoonetes toimuv õppetöö seda ei võimalda," märkis Tuus. "Lisaks pole lastel õppehoonega samas majas toitlustamise võimalust." Tuus meenutas, et Keskerakonna Tartumaa juhatus võttis juba tänavu maikuus vastu avalduse, milles palus maavanemalt kiiret lahendust Rõngu õpilaste koolitee jätkamise osas, sest rahandusministri käskkirjaga seatud piirangud jätsid valla ilma koolimaja renoveerimiseks ette nähtud rahast.

31.08.10 Maarahva kongressil osaleb Soome põllumajandusministeeriumi riigisekretär

Sulge

Maarahva V Kongressi pressiteade Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumi riigisekretär Minna-Mari Kaila teatas osalusest 8. oktoobril Paides toimuval Maarahva V Kongressil. "Käimas on arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku suunal, mistõttu kaasab kongress rahvusvahelisi esinejaid, et jagada kogemusi maaelu ja põllumajanduse arendamisel," ütles Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna esimees Arvo Sarapuu Kongressil keskendutakse peamiselt järgmistele teemadele: kohalike omavalitsuste ülesanded ja vahendid, sealhulgas tulubaasi temaatika, sotsiaalse infrastruktuuri kaotamine ja selle tähendus maarahvale, Euroopa Liit ja võrdsed võimalused Eesti põllumeestele, EL ühise põllumajanduspoliitika reform ja 2013-2020 finantsperiood, EL kaubanduspoliitika põllumajanduses (Venemaa, Ukraina, Türgi), kliimamuutus, keskkond ja teadustegevus, põllumajandusharidus ja -teadus, ettevõtluse toetamine maal, garantiid põllumeestele, sealhulgas laenude ja liisingute temaatika ning regionaalpoliitika. Maarahva V Kongress toimub 8. oktoobril Paides.

28.08.10 Treial: maarahva kongressi kritiseerimise asemel tuleb lahendusi pakkuda

Sulge

Rahvaliidu aseesimees ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial avaldas toetust maarahva kongressi toimumisele ning rõhutas vajadust kongressil keskenduda ka Eesti inimarengu aruandes avaldatud kitsaskohtadele, nagu näieks maapiirkondade avalike teenuste kättesaadavus ning tööpuudus. Treial ei mõista üksikute Maarhava IV Kongressi juhatuse liikmete kriitikat, kelle ülesanne oligi maarahva kongressi kokku kutsumine. "Koostöö ruumi on kõigile ning kritiseerimise asemel kutsun kõiki lahendusi leidma." "Siiani on Eesti inimaarengu aruaruanne jäänud lihtsalt avaldatud faktiks. Usun, et maainimesi esindav maarahva kongress peaks lahkama selles avaldatud kitsaskohti ning võtma seisukohad, et pakkuda lahendusi nii valitsusele kui ka Riigikogule," sõnas Treial. "Inimarengu aruandes ilmnevad masendavad piirkondlikud erinevused. Ääremaastunud või ääremaastumisriskiga territoorium hõlmab Eesti pindalast ligi kaks kolmandikku, seal elab umbes 140 tuhat inimest ning asuvad ligi pooled omavalitsusüksused," märkis Treial. Ta lisas, et heaolu ja elukvaliteet on ääremaal Eesti keskmisest oluliselt madalam. "Veerand maainimesi elab allpool absoluutset vaesuspiiri, maal on ligi viis korda rohkem heitunuid kui linnapiirkondades ning maainimeste haridustase on keskmisest madalam." "Pean vajalikuks tasakaalustatud infrastruktuuri väljaarendamist ning avalike teenuste kättesaadavust, eelkõige haridusasutuste, haigla või arstipunkti, apteegi, postiasutuse ja kaupluse olemasolu elukoha lähedal. Oluline on arendada kohalikku ettevõtlust, sealhulgas põllumajandust, anda meie rahva toidulauale rohkem kvaliteetset eestimaist toitu. See on oluline nii tervise kui ka tööhõive, sissetulekute ja maksulaekumiste seisukohast," leidis Treial. "Riik saab ebavõrdsust vähendada sellega, et loob noortele peredele turvalise ümbruse laste kasvatamiseks, võimaldab neile kvaliteetse hariduse ning tagab vanemale põlvkonnale inimväärse toimetuleku," rõhutas Treial.

27.08.10 Majandusminister peab selgitama elektrihinna tõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab selgitama elektrihinna ootamatut tõusu ning elektrikatkestuste likvideerimist. "Augustis on elektritarbijaid šokeerinud äikesetormist põhjustatud elektrikatkestused, mis jätsid paljud pered üle Eesti pikaks ajaks elektrita," märkis Laanet. "Suurtarbijatele põhjustas palju lisamuret Eesti elektribörsil 24. augustil toimunud hinnatõus, mille käigus tõusis viie tunni vältel elektrienergia börsihind 2000 euroni megavatt-tund ehk üle 31 krooni kWh. Sellega ületati enam kui 40kordselt elektrienergia hinda Soomes ja Rootsis." Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil majandusministrile järgmised küsimused: 1) Elering alustas oma tegevust riigi omandisse kuuluva põhivõrguettevõtjana käesoleva aasta jaanuaris. Kui palju on toonud kaasa põhivõrkude lahkulöömine elektritootmisest kaasa täiendavaid kulutusi? Milliseid kulutusi toob kaasa Eleringi muutmine osaühingust aktsiaseltsiks? Mida on tarbija võitnud Eleringi eraldamisest Eesti Energiast? 2) Augusti alguses olid paljud tarbijad ilma elektrita, kuna tormi tõttu olid puud üle Eesti lõhkunud hulgaliselt elektriliine. Ometigi teame, et elektriliinide alune ja lähedus peaks olema puudest tühi. Milline on nn elektriliinide koridoride olukord Eestis? Kes vastutab, et elektriliini koridoride puhastus toimuks regulaarselt? Kas selle eest vastutab Elering OÜ kui ainus elektri ülekandeteenust osutav ettevõtja Eestis, kes vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise eest ning tagab tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri? Kuidas toimib kompenseerimismehhanism ilma elektrita oldud aja eest? 3) Alates 1. juunist hakkas kehtima uus võrgutasude hinnakiri, mis kehtestab senisest keskmiselt 2,33 senti kõrgema võrgutasu kilovatt-tunni eest kuni selle aasta lõpuni. Kas aasta lõpus on võimalik uus elektrihinnatõus tarbija jaoks? Kuidas mõjutab elektrihinna tõus Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist järgmisel aastal? 4) Eesti elektribörsil toimunud ootamatu hinnatõus tõi kaasa Raplamaa lihatööstuse tootmise peatamise, sest vastasel juhul oleks sellise hinnaga börsilt elektri ostmine tähendanud tootjale pankrotti. Samuti peatasid teisedki tootjad selleks ajavahemikuks tootmise ning teostasid korralisi hooldustöid. Kuidas on plaanis tulevikus tootjaid selliste hinnatõusude eest kaitsta? Kuidas hoiatatakse ettevõtjaid võimalike ootamatute hinnatõusude eest? 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel on kinnitanud, et praegu uurivad hinnatõusu põhjuseid Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet koos elektribörsi järelevalveinstitutsioonidega. Millal on oodata uurimistulemusi? Kui suur on tõenäosus, et hinnatõus oli tekitatud turuosaliste poolt? 6) Elektrituru avamine Eestis oli üheks eelduseks, et alustataks Soome ja Eesti vahele EstLink2 ehitust. Kui kaugele on jõudnud EstLink 2 ehitus tänaseks? Millal on EstLink2 planeeritud valmimistähtaeg? 7) 1. jaanuaril 2013. aastal on Eesti kohustatud elektrituru 100% ulatuses avama. Milliseid ettevalmistusi on selleks tehtud nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka teiste institutsioonide poolt? Mis muutub elektrituru täieliku avamisega kodutarbija jaoks? Kui palju suurtootjaid võib selleks ajaks olla oma tootmise lõpetanud, kuna nad on sunnitud ostma elektrit börsilt?

26.08.10 Eelmiste maarahva kongresside juhtide avaldus

Sulge

Maarahva V Kongressi pressiteade Maarahva kongresside juhid kutsuvad loobuma parteilisist kammitsaist Peame kahetsusväärseks, et Maarahva V Kongressi püütakse kritiseerida juba enne selle toimumist nende organisatsioonide poolt, kes on poliitilises ja rahalises sõltuvuses praegusest valitsusest. Maarahva Kongress on laiapõhjaline maarahva suurkogu. See kongress on alati olnud poliitiline, kuid kaugelt suurema kandepinnaga, kui ühe või kahe valitsuspartei juhtkonnast. Kongress ei esinda ainult maaelu arengut toetavaid erakondi, vaid seal lööb kaasa ka see osa maarahvast, kes mingitel põhjustel parteidesse ei kuulu või on nendest distantseerunud. Kongressi korraldamisel osalevad lisaks erakondadele ka omavalitsused, erialaliidud ja kõik need organisatsioonid, kes ka tegelikult väärtustavad maaelu ja piirkondlikku arengut. Kahjuks on just praegused valitsuserakonnad püüdnud maaelu parteistada. Eelmiste kongresside ja maaelu juhtidena kinnitame, et seekordne maaelu tippsündmus on järjepidev kõikide eelmiste maarahva kongressidega ning järgib nende parimaid traditsioone, väärtusi ja eesmärke. Kutsume üles nii Maaülikooli õppejõude ja tudengeid kui ka Talupidajate Keskliidu liikmeid vabanema parteipoliitilistest kammitsaist, aktiivselt osaledes Maarahva Kongressi töös. Jaan Pöör Maarahva Kongressi kaasesimees aastatel 1994-1997 Arno Sild Maarahva Kongressi juhatuse liige aastatel 1997-2004 Ester Tuiksoo põllumajandusminister aastatel 2004-2007 Arvo Sirendi endine Riigikogu liige, maaelupoliitik Ants Käärma endine Riigikogu liige, maaelupoliitik Aavo Mölder endine Riigikogu liige, Tartu Agro juhatuse esimees Arvo Jaakson Maarahva II Kongressi volikogu liige Arvo Sarapuu Maarahva III Kongressi volikogu liige Helmut Hallemaa Maarahva IV Kongressi volikogu liige Arno Kakk Maarahva III ja IV Kongressi volikogu liige Jaan Kiisk Maarahva IV Kongressi volikogu liige

25.08.10 Siseministril tuleb selgitada internetis vohavat narkokaubandust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet tahab siseminister Marko Pomerantsilt teada, kuidas kavatseb minister ohjeldada internetis vohavat narkokaubandust. "Eestis müüakse internetis täiesti seaduslikult erinevaid uimastavaid aineid ning riik ei suuda selles osas midagi ette võtta, sest niipea kui üks aine keelatakse, tuuakse teine asemele," ütles endine siseminister Laanet. "Probleemiks on see, et riik ei jõua kõiki müüdavaid aineid piisavalt kiirelt ära keelata, kui juba tuuakse sisse uued ained, mis veel keelatud kaupade nimekirja pole sattunud." Laanet osundas käesoleva aasta 23. augustil ajalehes "Postimees" ilmunud artiklile "Seaduslik narkoäri käib riigi kiuste". Artiklis viidatakse, et Eestis registreeritud ettevõte OÜ Estonian Shipping müüb oma kodulehe kaudu kõikvõimalikke uimastavaid, ergutavaid, erutust või muid tundeid tekitavaid aineid tarvitamiseks sobival kujul, näiteks keeratuna suitsudesse või pakendatuna kapslisse. Kaupa on võimalik endale tellida näiteks postiga või kulleriga, maksmine toimub pangaarvele. "Kõik on seaduslik, seisab firma kodulehel legalize.ee ning selles pole ka põhjust kahelda, sest Eesti riik ei jõua kõiki seal müüdavaid aineid piisavalt kiirelt ära keelata, kui juba toob ettevõte sisse uued ained, mis veel keelatud kaupade nimekirja pole sattunud," märkis Laanet. "Et mitte narkootikumide müügiga vahele jääda, laseb ettevõte oma kauba enne riigi laboris üle kontrollida, et see keelatud ainete nimekirjas ei oleks." Laanet palub siseminister Pomerantsil vastata järgmistele küsimustele: Kui suur on Siseministeeriumi hinnangul legaalsete narkootikumide osakaal kogu narkoturust? Kas Teie arvates on olemas oht narkootikumide esmatarvitajate kasvuks seoses legaalsete narkootikumide müügiga? Kas Siseministeeriumis on arutatud legaalsete narkootikumidega seonduvat ja milliste otsusteni on jõutud? Kas Te olete arutanud antud teemat sotsiaalministriga?

25.08.10 Oravad ja IRL pööravad Rakvere linna paremale kreeni!

Sulge

Rakvere Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni avaldus Rakvere Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni taunib Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu käitumist sotsiaaldemokraatide suhtes. 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel, mis oli alles seitse kuud tagasi, võitsid sotsid ausal teel Rakvere linnas valimised ning said seeläbi endale linnapea koha - Rannar Vassiljevi, keda täna asutakse juba umbusaldama. Lapski saab aru, et Rannar Vassiljev on teinud tublit tööd Rakvere linna juhtimisel, ent ta ei kuulu õigesse erakonda, see tähendab Reformierakonda või IRLi. Oleme enam, kui kindlad, et kui Rakvere linnapea oleks kuulunud ühest neist kahest erakonnast, ei oleks meil täna siin seda umbusaldushääletust. See näitab kahjuks vaid seda, et Rakvere linna ei juhita rakverelaste heaolust, vaid hoopis Reformierakonna ja IRLi parteipoliitilistest huvidest lähtudes. Keskfraktsioon ei saa pidada õigeks ega eetiliseks sellist käitumist, kus võimu vahetamine ei toimu ausal teel. Tänane võimu vahetamine on võimalik ainult see tõttu, et Reformierakond ebaeetiliselt meelitas mõne sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni voliniku enda leeri. Selline käitumine ei ole aga Euroopa poliitilisele kultuurile kohane. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu liigne usaldamine maksab täna sotsidele Rakvere linnapea koha. Võimalik, et Reformierakond ja IRL plaanisid algusest peale kasutada sotse ainult nii kaua kuni on ise saanud piisavalt tugevaks, et kahekesi saaks mõnusalt ja segamatult paremkreenis edasi juhtida. Rakvere Keskfraktsioon kutsub sotsiaaldemokraate tegema tihedat koostööd opositsioonis, sest Rakvere linnakodanike eest on vaja seista - Rakvere linna tasakaalustatud arengu eest, mille keskmeks on linnarahva toimetulek ja heaolu.

25.08.10 EPKK aseesimees: maarahva kongress on vajalik

Sulge

Eesti Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna pressiteade 25. august 2010 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu aseesimehe Olav Kreeni hinnangul on õige korraldada Eesti Maarahva V Kongress, et tuua kokku laiapõhjaline maarahva esindus. Kreeni sõnul tuleb ületada erakondlikud huvid ning näha Eesti maaelu ees seisvaid väljakutseid. "Demokraatlikule ühiskonnale on igati kohane, et kõik erakonnad teevad koostööd valdkonnaorganisatsioonidega, et leida lahendusi maaelupoliitikas," ütles Kreen. Ta lisas, et täna on tekkinud olukord, kus sõnumitoojat ja algatajat hakatakse materdama. "Oluline on, et korraldajad tagaksid delegaatide laia kandepinna, eesmärgiga saavutada arvamuste ja seisukohtade paljusus. Täna on minu hinnangul korraldajate poolt tehtud kõik selleks, et maarahva suurkogu saab olema esinduslik," lisas Kreen. "Maaelu jätkusuutlikus saab tugineda koostööle ning just maarahva kongress loob selleks suuri eeldusi, mis viib meid kaasamiskultuuris sammu edasi," rõhutas Kreen . Kutsun kõiki Eesti maaelu arengust huvitatuid kaasa tulema maarahva kongressi korraldamise initsiatiiviga.

24.08.10 Simson: tööd leiab üha vähem inimesi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et viimase kolme kuu andmed näitavad töö leidmise võimaluste vähenemist. "Kui veel mais leidis tööd ligi 8000 registreeritud töötut, siis juulis oli selliseid inimesi vaid napilt üle 4000," märkis Simson. "Riik ei peaks halvustama töötuid, vaid rakendama aktiivseid meetmeid töökohtade loomiseks. Valitsuse majandusprognoos ennustab, et kõik inimesed, kes möödunud raskel majanduslanguse aastal kaotasid töö saavad uuesti rakendatud alles aastaks 2014. See näitab toimiva tööpoliitika puudumist. " Simsoni sõnul näitab Reformierakonna hoolimatust ja ükskõiksust töötute vastu ilmekalt rahandusminister Jürgen Ligi seisukoht, et enamik töötuid on algharidusega. "Selline väide on vale ja solvav," märkis Simson. "Reformierakonda on valijate toetus ülbeks muutnud ning ülejäänud Eesti elanikud ei lähe neile korda." Simson ütles, et järjekindlalt kasvab nende töötute hulk, kes sanktsioonidega arvatakse registreeritud töötute nimekirjast välja.

24.08.10 Valitsuserakonnad kardavad maarahva kongressi taaselustamist

Sulge

Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna pressiteade Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna hinnangul on kahetsusväärne, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit püüavad läbi Talupidajate Keskliidu seista vastu kongressi taaselustamisele. Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg pole mõistnud, et maarahva kongress liidab kõiki maaeluga seotud ühendusi, liite ja omavalitsusi ning käsitleb maaelu küsimusi tunduvalt laiemalt. "Maarahva V Kongressi korraldajad on pidanud oluliseks kaasata eelnevate kongresside korraldajaid ning juhatuse liikmeid. Seega on järgitud kongresside järjepidevust," ütles korraldustoimkonna aseesimees Ester Tuiksoo. "Samuti on kaasatud mitmete erakondade ning põllumajanduse ning maaeluga tegelevate organisatsioonide esindajaid. Võimuparteid püüavad aga suretada pikkade traditsioonidega maarahva esinduskogu." "Viimasest maarahva kongressist on möödas pea kümme aastat, selle aja jooksul pole suudetud ega peetud vajalikuks kongressi kokku kutsuda," sõnas maarahva kongressi korraldustoimkonna esimees Arvo Sarapuu. Sarapuu lisas, et kongressi statuudi kohaselt pidanuks kongress toimuma vähemalt iga kolme aasta järel. "Ka kõikide eelnevate kongresside eestvedajad on olnud erinevate erakondade esindajad ning süüdistused justkui oleks tegu ühe erakonna üritusega on pahatahtlik provokatsioon," märkis Sarapuu. "On ilmne, et valitsusel pole enne valimisi kasulik, et maarahvas tõstab pea ja hakkab kaasa rääkima maaelu tuleviku teemadel," lausus Sarapuu. "Kui põllumeestele on tõstetud aktsiise ning valusa hoobi on andnud riigieelarve aukude lappimiseks tõstetud käibemaks, siis pole imestada, et maarahva suurkogu ohustab valitsuserakondi." Suurima erakonnana võttis Keskerakond vastutuse olla maarahva liikumise taastamise eestvedaja, eesmärgiga tuua maarahvas otsustusprotsessidele lähemale. Maarahva Kongressi eesmärk on olnud ühiskonnas teadvustada maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi. Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva Kongressi korraldustoimkond, kellele pandi ülesandeks kutsuda sel sügisel kokku Maarahva V Kongress. Korraldustoimkonna moodustamisel peeti oluliseks kaasata eelmiste maarahva kongresside korraldajaid ja juhatuse liikmeid, erinevate organisatsioonide ja erakondade esindajaid.

24.08.10 Peipsi Kalurite Ühing toetab maarahva kongressi kokkukutsumist

Sulge

Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna pressiteade Ühingu esimees Priit Saksing teatas, et Peipsi Kalurite Ühing toetab Maarahva V Kongressi ja kutsub üles ka teisi maaelu ja põllumajandusega seotud organisatsioone kongressist osa võtma ning kaasa mõtlema. "Kalamajanduses toimuv on üks oluline osa Eesti järvede ja mereäärsete inimeste igapäevaelust ja toimetulekust. Maarahva kongressil arutatavad teemad puudutavad kõiki maal elavaid inimesi, mitte üksnes põllumehi," ütles ühingu esimees Priit Saksing. "Vaja on leida lahendus, kuidas läbi kalamajanduse edendamise kindlustada tööd Peipsi piirkonna inimestele. Tööpuudus on jätkuvalt väga suur probleem ka Peipsi äärsetes omavalitsustes," lisas Saksing. "Loodame oktoobris toimuvast maarahva suurüritusest palju. Olin ebameeldivalt üllatunud, kui Talupidajate Keskliit teatas, et nemad on otsustanud üritust boikoteerida. Ega see neile au ei tee ja arvan, et iga keskliidu liige peaks sügavalt järele mõtlema, kelle huve Talupidajate Keskliit ikkagi esindab. Peipsi Kalurite Ühing osaleb nii maarahva kongressi ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel," lõpetas Saksing.

24.08.10 Ratas: riigivõim ja omavalitsused on üksteisest võõrandunud

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles täna riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlussuhteid kajastaval konverentsil, et riigivõim ja kohalikud omavalitsused on üksteisest võõrandunud. "Ometi peaksid riik ja kohalikud omavalitsused oma püüdlustes olema solidaarsed ja võrdväärsed partnerid," märkis Ratas Ratas ütles, et tänane konverents on eeltöö selleks, et Riigikogus 23. septembril planeeritud riiklikult tähtsa küsimuse arutelu riigi ja kohalike omavalitsuse partnerlussuhetest kulgeks konstruktiivselt ja üksteise mõistmise õhkkonnas ning erakondade poliitilisi erimeelsusi välistades. "Loodan, et selle arutelu käigus ei läheneta omavalitsuspoliitikale läbi arvupoliitika, et mitu valda ja linna Eestisse jääb," ütles Riigikogu aseesimees. "See pole toonud viimase 20 aasta jooksul tulemust ega too ka tulevikus. Küsimusele tuleb lähene teenusepõhiselt, et mis on ühe volikogu ja valitsuse ülesanne. Kas saab olla nii, et Tallinna ja Kihnu omavalitsused peavad pakkuma samasid teenuseid või on sealsed vajadused erinevad? Siit edasi tuleb jõuda omavalitsuste finantseerimispõhimõtete juurde. Me vajame terviklikku lahendust." Ratas ütles, et mida tugevamad, haldussuutlikumad ja koostöövõimelisemad on kohalikud omavalitsused, seda tugevamad ning võimekamad on sealsed kogukonnad ja riik tervikuna. "Olen viimase kolme aasta jooksul külastanud kokku 203 omavalitsusüksust ja tutvunud nende finantsolukorra, koolide, lasteaedade, hooldekodude, kohaliku ühistranspordi jt probleemidega ning saanud neist võrdlemisi hea ülevaate," märkis Ratas.

19.08.10 Viimsi keskerakondlased valmistuvad valimisteks

Sulge

18. augustil 2010. aastal toimunud Eesti Keskerakonna Viimsi osakonna koosolekul osalesid ka erakonna esimees Edgar Savisaar ja erakonna peasekretär Priit Toobal. Erakonna juhid soovisid tutvuda viimsilaste tegemistega, Viimsi valla probleemidega ja ka sellega kuidas edeneb ettevalmistus lähenevateks Riigikogu valimisteks. Osakonna esimees Urmas Arumäe andis ülevaate osakonna tegemistest. Viimsi on Eestis rahvaarvult kõige suurem vald (1. juuni seisuga 16 483), aga osakonnas on erakonna liikmeid vaid 31 (veidi alla 0,2% vallaelanike arvust). Eestis on vastav suhtarv 0,9%, Harjumaal 0,7% ja Tallinnas samuti 0,9%. Viimsis on traditsiooniliselt olnud Keskerakonna liikmete arv madal, kuid toetus erakonnale on läbi meie tublide inimeste pidevalt tõusnud. Olgu märgitud, et Viimsi Vallavolikogus on Keskerakonnal 21-st kohast 2 ehk 9,5%, mis on võrreldes liikmete suhtarvuga hea saavutus. Seega on väikeste jõududega saavutatud märkimisväärne tulemus. Erakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et osakond on organisatsioonina tööle saadud, nüüd on vaja hakata ennast ka näitama. On vaja tõstatada probleeme, mille lahendamisest on inimesed huvitatud ja siis tulevad nad ka kaasa. Noortega töö on osakonnas hetkel tagasihoidlik aga just noortele tuleb nüüd ja edaspidi panustada. Osakonna liikmete arvu tõstmine peab olema üks osakonna prioriteete. Erakonna esimees lubas, et kui osakond suudab tõstatada asjakohaseid probleeme ja neist kirjutada, aitab erakond Viimsi osakonda ajalehe trükkimisel. Erakonna peasekretär Priit Toobal lisas, et ajalehe trükkimisel on abi kindlasti tulemas, kuid veelgi olulisem on selle ajalehe jõudmine lugejani. Kojukanne tuleb teha osakonna inimeste poolt, kaasates selleks ka noori. Selle protsessi käigus saab inimestega suhelda ja nende probleeme kaardistada. Erakonna peasekretär andis ka muid soovitusi tööks olemasolevate ja potentsiaalsete erakonna liikmetega. Erakonna Harju piirkonna aseesimees Ago Kokser soovitas osakonnal rohkem kasutada võimalusi kutsuda külla Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmeid, et inimesed saaks otse oma probleeme parlamentääridega jagada. Erakonna juhid tunnustasid Viimsi osakonna ja selle uue juhtkonna tööd viimastel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ja liikmete tööd Viimsi Vallavolikogus. Nii on vallavolikogu liikmed Urmas Arumäe (kes on ka osakonna esimees) ja Oksana Šelenjova opositsioonis olles esitanud selle lühikese ajaga juba 3 arupärimist ja kolm kirjalikku eriarvamust ning osalenud kumbki ka ühe komisjonide töös, ehk teinud aktiivselt volikogu liikme tööd, mida neilt valijad ootavadki. Samuti on avaldatud valla tegemisi puudutavaid artikleid. Viimsi suurematest probleemidest olid arutluse all kooli- ja lasteaiakohad ning vee- ja kanalisatsiooni problemaatika, arvestades monopolivastase seaduse kehtimahakkamise võimalikke järelmeid Viimsi vallale. Arutati ka omavalitsusüksuste laenukoormusega seonduvat. Seati sihte lähenevaid valimisi silmas pidades. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et viimsilastele oleks kasuks kui Šelenjova tubli pedagoogina ja Arumäe kogenud ja Eestis ainsa juhtimisteaduste doktorikraadiga omavalitsusjuhina lööksid kaasa Viimsi Vallavolikogu koalitsioonis.

19.08.10 Omavalitsused ja liidud said kutse maarahva kongressile

Sulge

Täna saatis Maarahva V Kongressi korraldustoimkond kutsed omavalitsustele ning põllumajanduse ja maaeluga tegelevatele katuseorganisatsioonidele palvega nimetada kaks delegaati Maarahva V Kongressile, mis toimub 8. oktoobril 2010 Paide Kultuurikeskuses. Korraldustoimkonna esimehe Arvo Sarapuu sõnul esindavad Eesti Maarahva kongressi delegaadid kõiki maakondi, omavalitsusi ning maaeluga seotud liite ja ühendusi. "Igast Eestimaa omavalitsusest ja üleriigilisest maaelu- ja põllumajandusega tegelevast organisatsioonist on kongressile palutud 2 delegaati," märkis Sarapuu. "Kongressi korraldamisse on kaasatud erinevate maaelu ja põllumajanduse organisatsioonide esindajaid." "Maarahva esinduskogu jätkab suurima ja laiapõhjalisima maarahvast ning põllumajandusega tegelevaid inimesi ja ühendusi koondava suurkogu tegevust," ütles Arvo Sarapuu. "Maarahva kongressi eesmärk on teadvustada ühiskonnas maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi." Sarapuu märkis, et maarahva liikumise järjepidavust pole suudetud tagada ning IV kongressi volitused, mis määrati kolmeks aastaks, on tänaseks lõppenud. "Peame oluliseks kongressi taastamist, et anda panus Eesti riikluse ja maaelu säilimiseks ja arenguks." Sarapuu ütles, et Maarahva V Kongressil keskendutakse peamiselt järgmistele teemadele: kohalike omavalitsuste ülesanded ja vahendid, sealhulgas tulubaasi temaatika, sotsiaalse infrastruktuuri kaotamine ja selle tähendus maarahvale, Euroopa Liit ja võrdsed võimalused Eesti põllumeestele, EL ühise põllumajanduspoliitika reform ja 2013-2020 finantsperiood, EL kaubanduspoliitika põllumajanduses (Venemaa, Ukraina, Türgi), kliimamuutus, keskkond ja teadustegevus, põllumajandusharidus ja -teadus, ettevõtluse toetamine maal, garantiid põllumeestele, sealhulgas laenude ja liisingute temaatika ning regionaalpoliitika.

19.08.10 Simson: astmeline tulumaks viib Eesti Euroopasse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldab tulevikus alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormavad maksuliik," märkis Simson. "Astmelist tulumaksu kasutavad kõik Põhjamaad ning peaaegu kogu Lääne-Euroopa. Ühtlane maksusüsteem kehtib aga näiteks Venemaal ja Valgevenes." Simson ütles, et astmeline tulumaks on vastand sellele, mida tänane valitsus sümboliseerib. "Täna tehakse kingitusi kõige rikkamatele, meie eesmärk on aga põhjamaine solidaarsus," märkis Simson. "Solidaarsus tuleb aga siis, kui ka maksumaksjad soovivad oma panuse anda. Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka jõukate inimeste eesmärgiks elada riigis, kus haridus, turvalisus ja tervishoid on nõrgad ning kust noored inimesed kipuvad lahkuma. Lahkumise meelissihtpaikadeks on aga just needsamad riigid, kus kehtib astmeline tulumaks." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tõi algatas tänavu juunis tulumaksu seaduse muutmise, mis kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolm erinevat maksumäära ning säilitab senise tulumaksuvaba astme. "Maksureformist võidavad otseselt inimesed, kelle sissetulekud kuus ei ületa 12000 krooni," ütles Simson. "Kaudselt võidavad aga kõik maksumaksjad, kuna astmelise tulumaksu eelnõu parandab järgmisel aastal riigieelarve positsiooni eeldatavalt 3,5 miljardi krooni võrra. Samuti võimaldab tulumaksu muutmine astmeliseks oluliselt paremini juhtida majandustsüklit, lahendada sotsiaalprobleeme ja tasandada regionaalseid tuluerisusi." Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26%-ga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga. Oluline erinevus võrreldes eelmiste tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused ja saadakse tema maksustatav tulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Juhul kui maksustatav tulu on üle 70000 krooni, rakenduvad ka järgmised maksuastmed vastavalt maksustatava tulu suurusele.

18.08.10 Maarahva Kongressi korraldustoimkond kinnitas juhid

Sulge

Eile Paides kogunenud Eesti Maarahva V Kongressi korraldustoimkond kinnitas esimeheks Riigikogu maaelukomisjoni liikme Arvo Sarapuu ja aseesimeheks endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo. Korraldustoimkonna esimees tegi ettepaneku laiendada toimkonda ning kinnitada liikmeks Jaan Pööri, kes oli 1994- 1997 Maarahva Kongressi kaasesimees ning esmise kongressi korraldustoimkonna liige. Sarapuu märkis, et maarahva liikumise järjepidavust pole suudetud tagada ning IV kongressi volitused, mis määrati kolmeks aastaks, on tänaseks lõppenud. "Peame oluliseks kongressi taastamist, et anda panus Eesti riikluse ja maaelu arenguks." Arvo Sarapuu märkis, et Maarahva Kongressi on alati valitsuse poolt saatnud suur kriitika. Ta meenutas, et Maarahva Esimesel Kongressil arvas toonane peaminister Mart Laar, et tegemist on poliitilise propagandaga. "Meie peame oluliseks, et maarahvas saaks osaleda otsuste langetamisel ning esitada ettepanekuid valitsusele ja seaduseandjale," sõnas Sarapuu. Ester Tuiksoo rõhutas, et Maarahva V Kongress kutsub kaasa omavalitsuse esindajaid, liite ning ühendusi. "Nii nagu varasemad kongressid, peame oluliseks kaasata võimalikult laia esindatuse," sõnas Tuiksoo. Ta rõhutas, et käimas on arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku suunal, mistõttu on oluline avada võimalikult lai arutelu uute lahenduste leidmiseks, arvestades võrdseid võimalusi kõikide EL liikmesriikide osas. Kevadel toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva V Kongressi korraldustoimkond, kuhu teiste seas kuuluvad Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Olav Kreen, Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse esimees Jüri Landberg, Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing. Eesti Maarahva V Kongress toimub 8. oktoobril Paides.

17.08.10 Jõelähtme keskerakondlased: me ei usalda reformierakondlasest vallavanemat

Sulge

Eile toimunud Jõelähtme vallavolikogu istungil esitati reformierakondlasest vallavanemale Andrus Umbojale umbusaldusavaldus. Keskerakonna Jõelähtme osakonna esimehe Valeri Tammelehe sõnul on peamiseks umbusaldamise põhjuseks Harjumaal Jõelähtmel asuva Ruu kaevandusega seotu. "Reformierakonna juhitav valitsus eesosas peaminister Andrus Ansipi ja keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga andis juulikuus ärimeestele kaevandmisloa meie vallas asuvas Ruu maardlas lubjakivi kaevandamiseks, mis oluliselt kahjustab kohalikku elukeskkonda ja loodust. Samas teadlaste, eelkõige professor Rein Einasto andemete kohaselt on Eestis piisavalt uuritud paekivivarusid sellistes kohtades, kus kaevandamise kahjulikud mõjud on oluliselt väiksemad", ütles Tammeleht. "Andrus Umboja juhitav vallavalitsus on kaevanduse ümber sahkerdamisega varjanud volikogu ees olulisi fakte ning andnud moonutatud pildi kaevandamisega seotud asjaoludest. Seda kõike eesmärgiga kallutada volikogu vallavalitsuse ettepanekut heaks kiitma", lisas Tammeleht. Umbusaldusele allakirjutanud on veendunud, et seaduserikkumiste näol ei ole tegemist lihtsalt vallavalitsuse ja vallavanem Umboja poolsete tegematajätmistega ja saamatusega, vaid teadlikult ärimeestele soodsate otsuste tegemisega Toompealt tulevate reformierakondlike juhtnööride järgi. Vallavalitsus ei ole Umboja juhtimisel astunud piisavalt jõulisi samme ning ei ole kasutanud oma seaduslikke õigusi ka Loole karjääri rajamise vastu võitlemiseks. Umboja kui reformierakondlik vallavanem ei olegi suuteline reaalselt kaitsma vallaelanike huve reformierakondlikku peaministri ning keskkonnaministri ees. Umbusaldusavalduse kirjutasid alla keskerakondlased Ljudmilla Kaska ja Ljudmilla Bauer ning valimisliidu Koduvald Jõelähtme liikmed Ardo Lass, Arvo Olek ja Kai Rimmel.

17.08.10 Toobal: Ansipi valitsuse regionaalpoliitika on olematu

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et peab valitsuse regionaalpoliitika kvaliteeti olematuks, sest maapiirkondades on sunnitud oma uksi sulgema üha enam kaupluseid, postkontoreid, pangakontoreid ja riigiasutusi. "Tänase valitsuse poliitika ei arvesta maal elavate inimeste vajadusi ning kärbete tagajärjel on muutunud elu maapiirkondades võimatuks," ütles Toobal. "Peaminister Andrus Ansipi juhitaval valitsusel puudub täielikult regionaalpoliitika, kas ei osata või lihtsalt ei taheta tegeleda maapiirkondadega." Toobali sõnul ei ole mõeldav olukord, kus maapiirkondades pole enam kaupluseid, postkontoreid, pangakontoreid ja riigiasutusi. "Valitsuse tegevus ja tegevusetus toob endaga kaasa ka koolide ja ettevõtete sulgemise maapiirkondades, niiviisi saadakse tulemuseks vaid ääremaastumine," ütles Toobal. "Maal elavad inimesed pole millegi poolest halvemad ning nende niisugune karistamine valitsuse käe läbi peab lõppema," selgitas Toobal. "See, et oravaparteil maapiirkondades valijaid pole ei anna neile õigust suhtuda Eesti regionaalpoliitikasse vastutustundetult."

17.08.10 Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares astus Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu Meremäe vallavolikogu esimehe Arno Varese. "Keskerakonna ja Rahvaliidu programmid on väga lähedased ning minu jätkamine Keskerakonnas on igati loogiline samm," ütles endine rahvaliitlane Vares Keskerakonda astumist kommenteerides. "Mõlemad erakonnad on sotsiaalselt mõtlevad, kuid Keskerakonnas näen rohkem elujõudu." Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakonna jaoks on olulised tugevad omavalitsused ning seepärast seisab erakond ka omavalitsuste maksu- ja tulubaasi suurendamise eest ega luba kärpeid omavalitsuste arvelt. "Tegeleme maaelu küsimustega ja eks see ongi põhjuseks, miks omavalitsusjuhid meiega meelsasti koostööd teevad ja ka erakonda astuvad," märkis Toobal. "Tallinn korraldab omavalitsusfoorumeid, kus ärksamad kohaliku elu tegelased otsivad lahendusi omavalitsuste ees seisvatele probleemidele. Eesti Maaomavalitsuse Liidu esimeheks on keskerakondlane Jüri Landberg ning Linnade Liidu esimeheks on keskerakondlane Taavi Aas."

17.08.10 Reps: haridusminister Lukasele käib seaduse täitmine üle jõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et haridusminister Tõnis Lukase vastuseis eraldada omavalitsustele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks raha näitab üles hoolimatust nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate vastu. "Ministri soovimatus leida omavalitsustele raha neile pandud kohustuste täitmiseks tähendab, et haridusminister Lukas ei võta tõsiselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ega uusi õppekavasid, vaid ta tahtis enne valimisi kõigest linnukest kirja saada," ütles Reps. Reps ütles, et haridusministri idee hariduse sisust erineb oluliselt Keskerakonna omast. "Meie räägime pigem õpikutest ja muudest õppevahenditest," ütles endine haridusminister Reps. "Haridusminister Lukas räägib sisu juures pigem sellest, et koole tuleb sulgeda. Kahjuks ei arvesta haridusminister, et koolide sulgemise juures jäävad väiksemaks ka õpilaste valikud ning maapiirkondadest kaovad koolid sootuks. Keskerakond usub, et laste arv hakkab lähitulevikus taas tõusma, mida juba näitab kasvanud laste arv lasteaedades." Repsi sõnul võtab uue õppekava rakendamine kokkuvõttes aega vähemalt kolm aastat ning seega tuleb alustada juba tänavu sügisel. "Näiteks gümnaasiumis peab õppekava rakendama 10. klassist, sest lõpueksameid saavad noored teha vaid kolme aasta jooksul läbitud õppekava järgi," märkis Reps. Reps ütles, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja uued riiklikud õppekavad toovad omavalitsustele uusi kohustusi, milleks praegu riik ei ole raha eraldanud. "Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi otsusest peab Riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast," märkis Reps. "Need seadused peavad tagama, et riiklikud kohustused saaksid rahastatud riigieelarvest ja et kohalike ülesannete jaoks oleks omavalitsustel piisavalt raha. Samuti peab Riigikogu looma selguse selles, millised seadusega omavalitsustele pandud ülesanded on riiklikud ja millised olemuselt omavalitsuslikud." Reps ütles, et Põhiseaduse kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest," selgitas Reps.

16.08.10 Simson: valitsus kannustas leivahinna tõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et esmatarbekaupade hinnatõus on põhjustatud eelkõige valitsuse algatatud maksutõusudest. "Statistikaamet annab teada, et kuigi majandusnäitajad on viimasel aastal olnud languses ja tööpuudus jätkuvalt hirmuäratavalt kõrge, siis hinnad sellele vaatamata tõusevad," märkis Simson. "Statistikaameti andmete kohaselt mõjutas hinnatõusu kõige rohkem elektri, soojusenergia ja kütte kokku 9,2 protsendiline, mootorikütuse 14,2 protsendiline ning toidu 2,5 protsendiline hinnatõus, mis igaüks andsid kogumuutusest neljandiku." Simsoni sõnul tõstsid reformierakondlased ja isamaaliitlased elektri, soojusenergia ja kütte hinda, mille tulemusena tahavad Eesti inimeste rahakotist riigieelarvesse saada 800 miljonit krooni lisa. "Arvestades, et Eestis on hinnanguliselt 567 tuhat leibkonda, siis iga iseseisvalt elav pere on lisatud käibemaksust ja aktsiisist kaotamas ligikaudu poolteist tuhat krooni," ütles Simson. "See on erinevalt käibemaksu 2 protsendilisest tõusust peidetud, sest aktsiisidest lisatud maksukoormus on tootja kulu." Simsoni sõnul on Keskerakond on korduvalt tulnud välja algatusega, et ränka aktsiisitõusu kompenseeriks inimestele madalam käibemaks esmatoidukaupadele ning toasoojale. "Samuti tuleb jätkuva inflatsiooni olukorras üle vaadata 2007. aastal välja arvestatud minimaalse toidukorvi maksumus," selgitas ta. "Täna oleme olukorras, kus kõik üle 9 kuu tööd otsinud inimesed ei saa riigilt nii paljugi abi, et esmavajadusi katta."

13.08.10 Toobal: Eesti Päevaleht kehtestas Keskerakonnale tsensuuri

Sulge

Neljapäeval, 12. augustil kell 15.48 avaldas Eesti Päevaleht (EPL) Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe arvamustoimetuse poolt eelnevalt heakskiidetud artikli: "Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad". Artikkel ilmus lisaks EPL-ile nähtavaks ka uudiste ülevaates news.station.ee-s, avalikus Google-i otsingumootoris ja mujal. Eelnevalt, kolmapäeval 11. augustil teatas Eesti Päevalehe arvamustoimetus e-kirjas Jaanus Riibele: "Avaldaksime hea meelega kirjutise "Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad" meie veebiversiooni arvamusrubriigis. Kui see plaan on vastuvõetav, siis andke teada ning edastage ka üks foto endast, kuna meil on kombeks see arvamuslugudele lisada." (11. august 2010, 14:00). Keskerakonna jahmatus oli suur, kui neljapäeva õhtul EPL-i arvamuslugu avades selgus, et arvamuslugu on eemaldatud ja EPL online lehele ilmus teade: "See artikkel on kustutatud". Täna, reedel pöördus Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe EPL-i arvamustoimetuse poole, et uurida, kuhu kadus jäljetult tema arvamuslugu. Arvamusloo toimetaja Erik Rand selgitas telefonis, et "ülevalt" tuli käsk artikkel maha võtta ja et sellele pandi veto peale. Rand lisas, et ilmselt hakati kartma hilisemaid tagajärgi. Küsimuse peale, kas selline asi on tavaline, et arvamuslugu eemaldatakse online-ist pärast heakskiitmist ja avaldamist, sai Riibe eitava vastuse. Erik Rand tõdes telefonikõnes Riibele isegi, et arvamusartikkel oli argumenteeritud, mitte kedagi kuidagi riivav ja peamiselt üles ehitatud ajakirjanduses juba ilmunud arvamustele ja uudistele. Riibe analüüsis oma arvamusloos Igor Gräzini senist poliitilist tegevust ja püüdis selgusele jõuda, miks Gräzin pidevalt Keskerakonda sõimab. Jaanus Riibe avaldas arvamusloo koos selgitustega täna oma blogis http://jaanusriibe.blogspot.com/ Keskerakond kavatseb pöörduda nii Avaliku Sõna Nõukogu kui ka Pressinõukogu poole ning ootab Eesti Päevalehelt avalikku selgitust juhtunule - kes on need, kes "ülevalt" selliseid käske jagavad? Keskerakonna Noortekogu kutsus kõiki noori kaitsma sõnavabadust ja võitlema nendega, kes seda piiravad.

13.08.10 Keskerakond toetab ERR nõukogu esimehena Peeter Kreitzbergi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon toetab rahvusringhäälingu nõukogu esimehena Peeter Kreitzbergi ning esitab ta kandidatuuri järgmisel nõukogu istungil. "Peeter Kreitzbergil on Kultuurikomisjoni esimehe ja pikaajalise liikmena rahvusringhäälingu toimimisest väga hea ülevaade, mis loob eelduse selle organisatsiooni pädevaks juhtimiseks," sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja ERR-i nõukogu liige Marika Tuus. "Kreitzberg on kultuurikomisjoni esimehena näidanud üles eelkõige lähtumist ühiskonna huvidest, esinenud erinevate osapoolte liitjana ning lahendanud küsimusi erakondade üleselt," lisas Tuus. Hukkunuga liiklusõnnetusse sattunud Eesti rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar esitas avalduse oma kohalt lahkumiseks, nõukogu arutab lahkumisavaldust järgmisel teisipäeval.

12.08.10 Eduard Toman: Poliitikat teeb Kultuuripealinnas Rohumaa ise

Sulge

12. augusti Eesti Ekspressis avaldatud intervjuus kirjutab Kultuuripealinna Sihtasutuse osakonnajuhataja Jaanus Rohumaa sellest, et "kultuuripealinnade nuhtlus on poliitilised intriigid ja raamatupidajalik hüsteeria". Tore, et Rohumaa need probleemid üles tõstis, sest mõlemad ohud on täiesti reaalsed. Kultuuripealinna politiseerimise oht kerkis juba siis, kui Rohumaa nimetati kõigepealt selle asutuse nõukokku ja seejärel tegevjuhtide hulka. Oli tema ju Toomas-Hendrik Ilvese presidendivalimiste kampaania omaaegne juht, kes seda tööd tegi väga kirglikult. Kas ei tulnudki ta Sihtasutusse selleks, et panna nüüd ka kultuuripealinna projekt tööle 2011 aasta presidendivalimisteks? Võib-olla saab Rohumaa selleks juba praegu juhtnööre Kadrioru seltskonnalt ja nende tagaseisvatelt erakondadelt. Juba ongi sotside esindaja Tallinnas - Katrin Saks - hakanud nõudma, et Rohumaa nimetataks sihtasutuse juhatuse liikmeks. Sellega aga politiseeritaks juhatus tõepoolest ja seda ei tohiks kultuuripealinna nõukogu küll lubada. Kaebused raamatupidajate üle on aga ülearused. Mulle tundub, et sihtasutus oskab kulutada, eriti oma tuttavatele ja sõpradele ning ükski raamatupidaja ei saa neid sellejuures takistada. Isegi kultuuripealinna avaürituse ilutulestik oli kavandatud suurusega 1,5 miljonit krooni ning tegijad olid kutsutud Hispaaniast. Linnapea pani sellele plaanile küll käe ette ja tuletas meelde, et tavaliselt eraldatakse uue aasta ilutulestikeks 50 tuhat krooni, mitte rohkem. Ka kultuuripealinn peab õppima majanduskriisi ajal rahaga kokkuhoidlikult ringi käima. Väga hea, et linnajuhid võtsid ka raamatupidajaliku külje kontrolli alla. (Täiesti kohatu on Ekspressis lapsepuhkusel viibiva tubli ametniku Kairi Teniste süüdistamine). Muidu juhtuks aasta pärast samamoodi nagu Võrumaal juhtus Eesti Ema kujuga, kus pool miljonit krooni läks kaduma nii, et nüüd ei tea enam keegi millisesse mutimullaauku see pandi. Mõnedele pealinna kulturnikule võib see tunduda ülearune bürokraatia aga üldiselt peavad maksumaksjad teadma kuidas ja mille peale nende raha kulutatakse.

12.08.10 Kaljuvee: elektrienergial põhinev eksport toob koju suuremad arved

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee ütles, et kuna Eesti sisemajanduse kasv teises kvartalis saavutati elektrienergia tugeva ekspordi toel, siis võib see inimestele tähendada tulevikus hoopis suuremaid elektriarveid. Kaljuvee sõnul valitseb pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist Balti riikides elektrienergia puudus, mis annab Eesti Energiale võimaluse kallimalt energiat müüa. Kaljuvee ütles, et ekspordiks mineva elektrienergia kallinemine mõjutab paratamatult selle hinda ka koduturul. "Kuigi Eesti Energial on kohustus kooskõlastada hinnamuutused konkurentsiametiga ei päästa see Eesti inimesi suurematest elektriarvetest," märkis Kaljuvee. "Samas võiks Eesti Energia ekspordist saadava tulu arvelt käituda koduturul kliendisõbralikult ja mitte hindasid tõsta." Kaljuvee sõnul on ekspordi kasv positiivne, kuid suurenev välisnõudlus tähendab hinnatõuse ka koduturul. "Paratamatult kasvavad hinnad kiiremini, kui inimeste palgad ja erinevad sotsiaaltoetused neile järele jõuavad," märkis Kaljuvee. Kaljuvee sõnul on majanduskasv märgilise tähendusega, kuid inimeste igapäevane toimetulek sellest ei parane.

12.08.10 Valga Gümnaasiumi direktor Raimond Luts astus Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu Valga Gümnaasiumi direktori Raimond Lutsu. "Haridus ja haritus peaksid olema Eesti elu suurimaks nurgakiviks," ütles erakonda astunud Luts. "Keskerakond on hariduspoliitikas pädev, mida Riigikogus näitasid keskfraktsiooni poolt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemisel esitatud seisukohad ja tehtud ettepanekud." Keskerakonna peasekretär Priit Toobal meenutas, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on alati seisnud hea koolihariduse eest. Samuti peab Keskerakond tähtsaks koolide, sealhulgas gümnaasiumide püsimist ka väljaspool pealinna. "Keskerakonna hinnangul ei tohi gümnaasiumihariduse ainus eesmärk olla ülikooliks ettevalmistus," märkis Toobal. "Gümnaasium avab uksed kõrgkooli, kutsekooli ja ühiskondlikku ellu! Gümnaasiumisse peavad pääsema kõik võimekad lapsed vaatamata nende rahakotist või elukohast. Seepärast ongi väga oluline gümnaasiumide säilimine nii maakonnakeskustes kui mujal. Riiklike gümnaasiumite tekkimisega ei tohi kihistada haridust ning piirata maalaste võimalusi!" Toobali sõnul just see innustabki haridustegelasi Keskerakonnaga liituma.

11.08.10 Toobal: Rakvere linnapea muutus Reformierakonnale ohtlikuks

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal märkis Rakvere linnapeale Rannar Vassiljevile umbusaldusavalduse esitamist kommenteerides, et Rakveres kohalikud valimised võitnud sotsiaaldemokraatide koalitsioonist heitmine on põhjustatud Reformierakonna soovist enne Riigikogu valimisi seada ametisse oma linnapea. Toobali sõnul näitab Rakveres toimuv taaskord Reformierakonna olematut poliitilist kultuuri. "Kuigi koostöö Rakvere linnas koalitsioonierakondade vahel sujus meie hinnangul seni konstruktiivselt, leidsid reformierakondlased SDE fraktsiooni kahe liikme ülemeelitamisega lahenduse sotsidest vabanemiseks." "Reformierakonna soov haarata võimu üleostmise teel oli tingitud ka hirmust, et Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid suutnuks ühiselt moodustada tugeva, töise ja maailmavaatelise linnavõimu, mis pole enne valimisi oravatele sobilik." "Sama taktikat kasutas Reformierakond möödunud aastal ka Riigikogus, kui tülikaks muutunud SDE visati koalitsioonist välja ning võimul püsimiseks puuduolevad hääled osteti rohelistelt ning rahvaliitlane Tarmo Mänd meelitati üle," meenutas Toobal. "On selge, et enne parlamendi valimisi soovitakse panna linnapea ametisse reformierakondlane, kel pole oluline rakverelaste käekäik, vaid häälte kogus, et pärast mõnekuist ametiaega linnarahvast lollitades Toompeale suunduda." "Tean, et sotside hulgas oli siiani ka neid, kes leidsid, et just Reformierakonnaga tuleks koostööd teha. Usun, et pärast tänast sündmust Rakveres ja meenutades ka Võru linnas toimunut, kus samuti oravate eestvedamisel kukutati sotside linnapea, ei ole enam neid sotsiaaldemokraate palju, kes Reformierakonnas partnerit näeksid," lisas Toobal. "Sotsiaaldemokraadid on Jüri Pihli juhtimisel muutunud põhimõttekindlamaks ja oma nime väärilisemaks. Seepärast ei ole nad enam reformile mugavad partnerid, kes alati ja kõiges kaasa noogutavad," selgitas Toobal.

11.08.10 Varek: Makromajanduslikest näitajatest olulisemad on reaalsed töökohad

Sulge

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Toomas Varek hoiatab, et makromajanduslikud näitajad on kõigest numbrid, mis inimeste heaolus otse ei kajastu. Et Eestil läheks paremini on vaja luua reaalseid uusi töökohti. Vareki sõnul on peamine ikkagi tööpuuduse näitaja ja sellega on lood enam kui halvad. "Ees on raske sügis ja talv, hooajaline tööhõive kaob ära. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga on juhtinud tähelepanu, et tööhõive on läbi aegade madalaim. Samuti on haigekassa seadnud selgelt kahtluse alla valitsuse tööpuudusenäitajad ning ka Eurobaromeeter näitab Eesti töötust oluliselt suuremana kui valitsuse ametlik statistika," ütles Varek. Varek peab väga muret tekitavaks tänases Postimehes avaldatud informatsiooni eelarve täitumise kohta. "Viie kuu defitsiit oli 5,3 miljardit, arukast majandamisest on Eestis asi väga kaugel. Samuti ei ole peaminister ja rahandusminister eelarvedefitsiidi probleemi sügavuse osas ühel meelel. Peaminister usub, et eelarve laekub üle. Rahandusminister sellega nõus ei ole. Kui valitsusel pole isegi ühist arusaama eelarveseisu osas ja peaminister surub rahandusministrit laulma kiidulaulu, on lugu ikka päris hull," ütles Varek. Varek on kindel, et kuni jätkub praegune poliitika, ootab Eestit ees väga pikk vindumine. "Kui valitsus ikka midagi ei tee, et uusi töökohti luua, siis ega ka Eesti majanduse ja riigieelarve olukord ei parane. Kindlasti ei parane sel juhul, kui Eestis pole tööd, Eesti inimeste olukord ja heaolu," ütles Varek. Varek meenutas ka 1990ndatel aastatel seletasid parempoolsed, kuidas Eestil läheb aina paremini, kuid tavalised inimesed seda müstilist majandusime oma rahakotis küll ei näinud. "Majanduskasv ei kajastunud kuidagi inimeste toimetulekus. See hakkab toimuma ka sel juhul, kui parempoolsed saavad jätkata. Inimestele seletatakse, et tegelikult on kõik hästi ja kõik, kel on raske, on ise selles süüdi, rumalad ja laisad. Aga vähe töökohti ja madalad palgad on ikka valitsuse poliitika tulemus, mitte paratamatus," ütles Varek.

10.08.10 Simson: Haigekassa tõi välja tööpuuduse varjatud poole

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul on valitsus püüdnud inimestele sisendada, nagu näitaks meil tööpuudus langustendentsi. Sisemaistest infovaldajatest ainult Haigekassa on nüüd tunnistanud, et tegelikult on töötuid ikkagi rohkem kui valitsus räägib. Euroopas aga on meie tööpuuduse pilt hoopis nukram. 29. juulil tõi Eurostat välja, et Eesti tegelik tööpuudus ulatub 19 protsendini ning Eesti on tööpuuduse näitajatelt ikka Euroopas esikolmikus. Samuti on Eurostat juhtinud tähelepanu, et tööpuuduse kasv perioodil 2009 esimene kvartal kuni 2010 esimene kvartal on olnud Euroopa üks kiiremaid. "Seda näitavad ka Haigekassa numbrid, et tegelik tööpuudus on pea kaks korda suurem ametlikust ja valitsuse poolt tunnistatud tööpuudusest. Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata isikuid hinnanguliselt 71 496. Ametlikult töötuna registreeritud 75 tuhandel inimesel on ravikindlustus riigi poolt. Seega on inimesi, kes ei õpi, ei tööta, pole pensionil ega oma ametlikku töötu staatust pea sama palju kui registreeritud töötuid kokku," ütles Simson. Eriti murettekitav on Simsoni sõnul tööpuuduse kiire kasv noorte seas. Alla 25-aastastest on töötud koguni 40%, ehk pea iga teine Eesti noor. Mistõttu ei näe paljud noored Eestis endale tulevikku ja otsivad võimalusi välismaal kanda kinnitada. "Reformierakond ja IRL peaksid numbritega mängimise asemel astuma reaalseid samme tööpuuduse vähendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Samuti vajavad inimesed, kes on pikka aega tööd otsinud reaalset tuge ametlikult registrisse jäämiseks. Keskerakond on teinud ettepaneku maapiirkondade inimeste kohustuslike sõidukulude kompenseerimiseks, sest ilma kord kuus Töötukassas käimata langevad nad sanktsioonide ohvriks. Neid inimesi ei aita vaid ilus jutt sellest, kuidas Eestil läheb aina paremini," tõdes Simson.

05.08.10 Tõnu Trubetsky näeb Keskerakonnas alternatiivi

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu tuntud muusiku ja kirjaniku Tõnu Trubetsky. "Keskerakonnas näen ainsat selget alternatiivi pikalt paremale kiivas olnud poliitikale," ütles Eesti punkliikumise eestvedaja Trubetsky. "Mulle on südamelähedane ja tähtis roheline eluviis. Usun, et see on võimalik ka urbanistlikus keskkonnas ja leian, et seda ideed on vaja laiemalt tutvustada. Mulle on oluline vägivallast hoidumine ning antisemitismi ohjeldamine." Varem Roheliste erakonda kuulunud Trubetsky ütles, et tunnustab Keskerakonna Roheliste Kogu aktiivsust ning kavatseb selle tegevuses ka ise kaasa lüüa.

04.08.10 Reformierakond kavandab Elvas veehinna tõusu

Sulge

Keskerakonna Elva linnavolikogu liikme Peeter Laasiku sõnul pole veehinna tõus põhjendatud ning linnavalitsus ja Reformierakond peaksid tegutsema selle nimel, et veehind oleks Elva linna elanike jaoks võimalikult taskukohane. Elva linnavõim on ootamatult avaldanud soovi lõpetada senise vee-ettevõttega lepingu ning määranud uueks operaatoriks Emajõe Veevärgi. "Senised kogemused teistes Tartumaa valdades, kus opereerib Emajõe Veevärk, annavad kinnitust võimalikule vee hinna tõusule," märkis Laasik. "Jääb mõistetamatuks, miks soovib Reformierakond ilma konkursita ja piisava avalikkuse teavituseta ning võimu jõumeetodeid kasutades anda see Emajõe Veevärgile, kel puudub vee-erikasutusluba opereerimiseks Elva linnas." "Vee hind mõjutab igat elvalast, mistõttu tuleb linnavalitsusel anda selgitus, milliseks kujuneb vee hind järgmiste aastate jooksul ning millised võivad olla sanktsioonid linnale, kui ilmneb, et linnavalitsuse otsus lõpetada senise vee-ettevõttega ennetähtaegselt pole õigustatud," ütles Laasik. "Leiame, et sellised põhjendamatult rutakad otsused mõjutavad eelkõige Elva inimesi, kelle jaoks vee hind tõuseb ja kes peavad kinni maksma linnavalitsuse rutakatest otsustest tulenevad võimalikud hüvitised," lisas Laasik.

04.08.10 Keskerakond: Maarahva V Kongress koguneb sel sügisel

Sulge

Keskerakonna juhatus otsustas 8. oktoobril kokku kutsuda Eesti Maarahva V Kongressi. Riigikogu maaelukomisjoni, Keskerakonna juhatuse liikme Arvo Sarapuu sõnul vajub nii maaelu kui ka põllumajandus järjest sügavamasse kriisi. "Valitsus ei ole seisnud maainimese huvide kaitsel ning maarahvas on jäetud üksi. On viimane aeg koondada need jõud, kes suudavad toetada põllumeest ning olla suunanäitajaks uute võimaluste ja lahenduste leidmisel," sõnas Sarapuu. "Mart Laar on juba korra, 90ndate alguses Eesti maaelu päris põhja tirinud. Ärme lase tal seda taaskord teha!" Sarapuu märkis, et Maarahva Kongressi eesmärk on olnud ühiskonnas teadvustada maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi. "Eelmisest kongressist on möödas ligi kümme aastat ning viimane aeg on kutsuda kokku Maarahva V Kongress," ütles Sarapuu. "Igale maamehele on selge, et ilma Soome kogemuseta, Läti põllumehe julguseta ega Venemaa turgudeta maaelu Eestis ei edene," märkis Sarapuu. "Seega on oluline kaasata kongressile ka välisriikide esindajad, et jagada nendega kogemusi maaelu ja põllumajanduse arendamisel." Endise põllumajandusministri, Rahvaliidu aseesimehe Ester Tuiksoo sõnul ootab maarahvas selgeid otsuseid oma riigi juhtidelt ning suuremat koostööd rahvusvahelisel tasandil. "Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna liikmena on mul heameel, et kokku kutsutav kongress on jätk eelmisele neljale maarahva suurüritusele." Tuiksoo rõhutas, et Eesti peab aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika järgmise finantsperioodi teemadel. Kevadel Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva V Kongressi korraldustoimkond.

03.08.10 Keskerakond taotleb soojuse käibemaksu vähendamist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on alandada toasoojale käibemaksu 20%-lt 9%-le. "Kõrgete küttehindade alandamiseks tuleb eeskätt vähendada toasooja käibemaksu, mis toob reaalse kasu kodutarbijale," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kõrged aktsiisid ja käibemaks on muutnud küttehinnad inimestele talumatult kõrgeks." Simson ütles, et seaduseelnõu on oluline just tänases majanduskliimas, kus vaatamata pikale majandusseisakule ja ülikõrgele tööpuudusele on kasvamas inflatsioon ning oma osa inflatsioonis on riigipoolsetel maksutõusudel. "Kuni 2007. aastani toasooja käibemaks oli 5%, siis tõsteti ta 18%-le ja tänaseks on käibemaks nii nagu enamikul muudel kaupadel 20%," tõdes Simson. "Samas toasoe ei ole kallinenud ainult 15%-lise käibemaksu lisandumise pärast, vaid mitmetele energiaallikatele on lisatud ka tugevalt aktsiise. Selle seaduseelnõuga me aktsiise ei puuduta. Nii on näiteks pliivabal bensiinil Euroopa Liidu alammäär 5620 krooni, aga Eestis kehtib aktsiis 6615 krooni. Maagaasil on Euroopa Liidu alammäär 157 krooni tuhande kuupmeetri kohta, aga Eestis 367 krooni. Elektrienergial on megavatt-tunni kohta 15,65 krooni alammäär, meil 70 krooni. Nii et aktsiisid on kordades kõrgemad, kui seda nõuab Euroopa Liit." Käibemaksuseaduse muudatusega soovib Keskerakond alandada üheksa protsendini käibemaksumäära soojusenergiale, mida müüakse eraisikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest rahastatavatele asutustele ja organisatsioonidele.

03.08.10 Ratas: kohalikud omavalitsused tuleb kaasata riigieelarve koostamisesse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna regionaalminister Siim Valmar Kiislerile arupärimise kohalike omavalitsuste kaasamise kohta 2011. aasta riigieelarve koostamisel. "Arvestades viimase kahe aasta jooksul toimunud eelarvekärpeid just kohalike omavalitsuste arvelt on paljud omavalitsused pidanud vähendama teenuste mahtu ning teisi oma tegevusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. "Väga oluline on omavalitsuste haldussuutlikkuse seisukohalt, missuguseks kujuneb valitsuskoalitsiooni positsioon omavalitsuste osas järgmiseks aastaks. Omavalitsusliitude koostöökogu on teinud mitmeid ettepanekuid parandamaks omavalitsuste positsioone, sealhulgas kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine (11,93%le) ning teehoolde summade suurendamine." Seoses eeltooduga tuleb regionaalministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Millises seisus on hetkel läbirääkimised valitsuse ja omavalitsusliitude vahel? 2. Missugune on Teie seisukoht nõudele taastada omavalitsustele üksikisiku tulumaksu osakaal 11,93 protsendile ning teehoolde vahendite taastamine 15%le? 3. Palun kirjeldage oma plaane / tegevusi 2011. aasta eelarve osas, et parandada omavalitsuste teovõimelisust? 4. Kas saate juba praegu öelda, milliste ettepanekutega olete kindlasti nõus ja millistega ei ole? 5. Missuguseid lahendusi näete kohalike omavalitsuste investeeringute osas, eurorahade omaosaluse katmisel (näiteks vee- ja kanalisatsiooniprojektides)?

03.08.10 Sarapuu: kas peaminister Andrus Ansip on valmis tagasi astuma?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise riigieelarve olukorra kohta. "Rahandusministeeriumi 29.07 väljastatud pressiteates seisab, et aastaks planeeritud eelarve defitsiit on tegelikkuseks saanud viie kuuga," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. "Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt aasta teises pooles eelarvedefitsiit ei suurene." Sarapuu tahab peaminister Ansipilt teada, kas ta on valmis tagasi astuma, kui eelarvedefitsiit peaks siiski kasvama ja ületama 2010 aasta riigieelarve seadusega planeeritu enam kui 100 miljoni krooniga? Samuti tuleb peaministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kui suur oli 2010. aastal tulumaksu tagastus ja tulumaksu juurdemaksed? 2. Nimetage palun ettevõtted, kellelt planeeritakse saada 2010 aastal dividende ja dividendide suurus ettevõtete lõikes. Kui nimetatavad ettevõtted planeerivad võtta käesoleval aastal laene, siis nimetage palun, millised ettevõtted ja millises mahus? 3. Nimetatus pressiteates kinnitatakse, et selline eelarve defitsiidi saavutamine 5 kuuga oli ,, ootuspärane ,,. Nimetage palun dokument, mis sisaldas sellist ootust.

03.08.10 Pomerants peab selgitama politseinike sundpuhkusele saatmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna siseminister Marko Pomerantsile arupärimise politseiametnike sundpuhkusele saatmise kohta, mille tulemusena on kasvanud kuritegevus ja vähenenud ühiskonna turvalisus. "Selle aasta politsei- ja piirivalveameti eelarves ei ole küllaldaselt vahendeid kõigile töötajatele töötasu täies mahus maksmiseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. "Seetõttu on politseiametnikud sunnitud viibima puhkusel, millise aja eest tasu ei maksta ehk nn. palgata puhkusel. Seda vaatamata sellele, et tööd oleks neil küllaldaselt ning nad ka ise sooviksid enam töötada ja selle eest ka tasu saada." Seppik ütles, et selline meeletu ja põhjendamatu kokkuhoid inimeste turvalisuse arvelt on andnud oma esimesed tulemused kaotatud elude ja hoogsalt tõusva kuritegevuse näol. "Sisuliselt on siseministeerium jätnud täitmata oma ülesanded inimeste turvalisuse kaitsel, millised on temale pandud Vabariigi Valitsuse seadusega," tõdes Seppik. "Parafraseerides ühe koalitsioonierakonna valimislubadust maksuvabadest reedetest, on siseministeerium politseivaldkonnas sisse viinud töövabad reeded." Seoses eelkirjeldatud olukorraga palub Keskerakonna fraktsioon vastata järgmistele küsimustele: 1. Mitu politseiametnikku on olnud mõõdutundetu kärpimise tõttu sunnitud olnud viibima sunniviisilisel palgata puhkusel ning milline on sellise puhkuseaja kogukestus käesoleval aastal? 2. Kuidas mõjub Teie arvates selline politseiametnike palgata puhkuste süsteem, mida Te Eesti Politseis rakendate turvalisuse olukorrale riigis? 3. Kas siseministrina kavatsete jätkata sellist töötasustamise ja turvalisuspoliitikat ka järgmisel aastal?

02.08.10 Kallo: Gaasifirma põhivõrgu riigistamine on valimiseelne populism

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise gaasifirma põhivõrgu riigistamise kohta. "Valitsusliidu kavatsus riigistada gaasifirma Eesti Gaas põhivõrk on valimiseeelne populism," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo. "Riigil tuleb selleks kulutada miljardeid kroone, kuid gaasi hind tarbijatele odavamaks ei muutu." Kallo sõnul on Reformierakonna eesmärgiks näidata enne Riigikogu valimisi võitlust madalama gaasi hinna eest, et sellega pälvida valijate poolehoidu. "See on inimeste eksitamine ja lollitamine," märkis Kallo. "Teame, et kohe peale eraldamist Eesti Energiast tõstis võrguteenust osutav firma Elering ligi 20% võrguteenuse tasu, mida tundsid kõik kodanikud oma elektriarvet tasudes, kas riigil on tulnud soov tõsta ka gaasi võrguteenuse tasusid?" "Kas tingimustes, kus riik on teinud valusaid lõikeid ühiskonna kõige nõrgemate laste ja vanurite osas ikka viidates raskele ajale ja rahapuudusele, on nüüd esimene prioriteet kulutada raha gaasijaotusvõrkude riigistamisele?" Kallo sõnul on riik on arvutanud, et torud võiks üle võtta 600 - 700 miljoni krooni eest, samas tänane torude omanik arvab, et tema varandus on väärt 4-5 miljardit Eesti krooni. "Nagu näeme, on tegemist seitsmekordse hinnavahega," ütles Kallo. "Kindlasti on tegemist esmaste reaktsioonidega ja läbirääkimiste käigus on võimalik üksteisele lähemale jõuda, aga sama kindel võib olla, et alla miljardi see summa ei jää. Samas on ju teada, et gaasi müük ja gaasivõrgu ülekande- ja jaotusteenust osutavad meil ju eraldi juuriidilised isikud. Gaasivõrgu ülekande- ja jaotusteenust osutab juriidiliselt iseseisev ettevõte AS EG Võrguteenus. AS EG Võrguteenus, toimides gaasivõrgu haldurina, lähtub oma tegevuses Euroopa Liidu regulatsioonist, täidab EL määrusi ja direktiive ning Eesti Vabariigi õigusakte nii gaasituru arendamisel kui ka gaasivõrgule vaba juurdepääsu tagamisel. Kõik turuosalised (tarnijad, müüjad ja tarbijad), ostavad temalt võrguteenus võrdsetel alustel vastavalt maagaasiseadusele. Vastavalt samale maagaasiseadusele on maagaasiturg Eestis alates 01. juulist 2007 avatud."

29.07.10 Elva keskerakondlased valisid uued juhid

Sulge

Keskerakonna Tartumaa piirkonna pressiteade Keskerakonna Elva osakonna üldkoosolek valis uueks esimeheks endise sotsiaalministeeriumi abiministri, Elva linnavolikogu liikme Peeter Laasiku. Peeter Laasik peab oluliseks lahendada esmajoones Elva tänavate kaevamistega seotud probleemid, et linn muutuks vähemalt sügiseks tolmuvabaks ja lastele ohutuks koolis käimisel. Laasik märkis, et Reformierakond, kes tegeleb Tallinnas olematute probleemide otsimisega, peab esmalt lahendama probleemid Elva linnas. "Reformierakonna juhtimise tagajärjel võiks Elva linnale anda auklike tänavate pealinna tiitli. Praegune juhtkond on linnarahva usalduskrediidi ära kasutanud," sõnas Laasik. Tema sõnul vajab kiiret lahendamist ka vee hinnaga seonduv. "Hetkel ei tea Elvas keegi, milline saab olema vee hind 1. jaanuarist 2011. Leiame, et ähvardavat hinnatõusu saanuks targema linnajuhtimise korral ära hoida." Üldkoosolek valis ka viie liikmelise juhatuse, kuhu peale esimehe Peeter Laasiku kuuluvad Ester Muni, August Vester, Tõnu Hiiemäe ning Peeter Uibo.

03.07.10 Arvo Sarapuu tervitus Eestimaa Rahvaliidu erakorralisel Kongressil, 3. juulil

Sulge

Lugupeetud erakonna esimehe kohusetäitja, head rahvaliitlased! Kongress on erakonna pidupäev. Tänasele Rahvaliidu erakorralisele kongressile annab tooni vara kevadel vastu võetud otsus, jätkata iseseisva erakonnana. Austame rahvaliitlaste soovi jätkata iseseisva erakonnana ning tunnustame rahvaliitlasi julge ja olulise sammu eest. Demokraatliku riigi üks tunnuseid on poliitiliste erakondade arvukus, et tagada erinevate ühiskonna gruppide huvide tasakaal. Keskerakonna hinnangul oleks Rahvaliidu kadumine olnud vesi Toompea paremäärmusliku võimukoalitsiooni veskile ning halvendanud vasak-tsentristlikke jõudude koostöövõimalusi. Loodan, et täna siia saali on kogunenud need rahvaliitlased, kes usuvad Rahvaliitu ning on otsustanud rahvaliidu väärtuste elluviimise eest võidelda. Erakonna jätkusuutlikus seisneb väärtustes, mida erakond kannab ning selles, kuidas ta suudab neid ellu viia. Rahvaliidu programmi alusväärtused -sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud ning eestluse elujõud, on tänases Eestis päevakajalised ning Rahvaliidul tuleb nende rakendamise eest seista ja pingutada. Eesti majanduslik ja poliitiline olukord on muutunud pidevalt järjest pingelisemaks, mistõttu ootab Eesti rahvas kiireid lahendusi ning poliitikat, mis arvestaks enam ühiskonna nõrgemate liikmetega. Selleks, et Eesti saaks endale uue inimväärsema poliitika on vaja vasak-tsentristlikke jõudude tihedamat koostööd, et võita üheskoos järgmised Riigikogu valimised. Nendest valimistest sõltub, kas Eesti riik jookseb rahvast tühjaks välismaale või jäävad nad kodumaale, kus neile võimaldataks teenida ausalt elatist, et leib oleks laual. Praeguse parempoolse valitsuse juhtimise tagajärjel kiratseb põllumajandus ning üha suurenev sotsiaal- ja majanduskriis halvab maainimeste toimetulekuvõimet. Vastukaaluks üliliberaalsele juhtimisele vajab Eesti ühiskond hoolivat ja tasakaalustavat jõudu. Eesti Keskerakonnal on olnud pikaaegne hea koostöö Eestimaa Rahvaliiduga, kuna mõlemad erakonnad on sotsiaalselt mõtlevad ning peavad oluliseks, et Eesti tähtsamad ettevõtted, millest sõltub riigi majanduslik julgeolek, kuuluksid riigile või Eesti kapitalile. Ühiselt suutsime ära hoida Eesti Elektrijaamade mahamüümise välismaalastele, kanda valitsusvastutust ning teha tõsist koostööd presidendivalimistel. Rääkimata koostööst erinevates omavalitsuses ühise vankri vedamisel, kas siis koalitsioonis või opositsioonis. Tänu meie ühistele võitlustele erinevates valdkondades, oleme suutnud mitmel korral päästa Eesti riigil vajumast totaalsesse parempoolsesse kreeni. Keskerakond on valmis võtma järgmisel varakevadel valitsusvastutuse ning ühe partnerina näeme kindlasti Eestimaa Rahvaliitu. Me usume rahvaliitlaste võimesse jätkata iseseisvalt. Kuid selle nimel tuleb kõvasti pingutada. Me peame seisma üheskoos selle eest, et Eestimaal poleks ääremaid ning terve Eesti jääks elama! Soovin kõigile rahvaliitlastele kaunis pidupäeva ning töist kongressi ja selget eesmärkide seadmist.

01.07.10 Toobal: Postimees valetab!

Sulge

Täna üllitas Postimees uudisloo, kus teatab, et linnavalitsus pani kokku Tallinna keskerakondliku meedianõukogu ning loeb üles kõik 16 nime, kes Tallinna meedianõukokku kuuluma hakkavad. "Kuueteistkümnest nõukogu liikmest on vaid alla poole keskerakondlased", ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Mina erakonna peasekretärina ei ole küll teadlik, et keegi neist - Rein Ruutsoo, Maimu Berg, Jüri Trei, Toomas Lepp, Hagi Šein, Hannes Rumm, Marianne Mikko, Allan Alaküla või Ester Šank Keskerakonna liikmed oleksid. Mitmed neist on sotsiaaldemokraadid ja Jüri Trei lausa isamaalane", selgitas Toobal. "Arvasin, et Postimehes töötab ka ikka mõni uuriv ajakirjanik, kellele Tallinna meedianõukogu liikmete erakondliku kuuluvuse selgeks tegemine ei oleks liigselt konti murdev ülesanne. Eksisin!", lõpetas Toobal

30.06.10 Toobal: Kristen Michael on igati "õige mees" aususest rääkima

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul püüab Reformierakonna peasekretär Kristen Michael heita varju Tallinna Kultuuripealinna projektile ilmselt kadedusest. "Reformierakond ja IRL nii meeleheitlikult püüdsid eelmistel valimistel Tallinnas võimu haarata, minnes sellega pahuksisse isegi põhiseadusega, püüdes muuta valimiskorraldust endale soodsamaks. Pole saladus, et osalt sellepärast, et taheti pärast keskerakondliku linnavalitsuse aastatepikkust tööd kultuuripealinna aasta õnnestumise nimel, au selle projekti eest endale võtta. Kui see ei õnnestunud, püütakse nüüd kultuuripealinna aastat diskrediteerida," ütles Toobal. Toobali sõnul pole Reformierakonnast ilus heita varju üritusele, mis peaks ühendama Eesti linnu ja Eesti inimesi. "Jäägu vähemalt üks asi - 2011 kultuuripealinna aasta - oravapartei poolt poliitikasse kiskumata," arvab Toobal. Michael aga on Toobali sõnul kõigiti "õige mees rääkima aususest. "Ilmselt, sama ausa näo ja sirge seljaga käis Michal ka ju Eesti Raudtee tagasiostu eest miljonit eurot parteile küsimas. Kui Michal ei oleks reformiparteis, oleks tema üle juba ammu kohut peetud. Teo tunnistaja on olemas, aga ei KAPO ega prokuratuur teinud sellest väljagi. Samuti see, mis toimub Eesti Energia erastamise ümber või Estonian Air'i salapäraste tehingute ümber, on muidugi igati aus. Ausus Reformierakonna moodi on natuke midagi muud kui selle sõna all tavaliselt mõistetakse," ütles Toobal. „Viimase justiitsministeeriumi poolt tellitud korruptsiooniuuringu kohaselt on enim korrumpeerunud just riigiasutused ja ettevõtted, kusjuures peamiselt siseministeeriumi, majandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv. Nii, et Michal lõpetagu Tallinna süüdistamine. Meie ei aja linna ja erakonna rahakotti segamini. Reformierakonnal on aga ammu erakonna ja riigi rahakott üks“, lõpetas Toobal.

25.06.10 Ratas: majanduse olukorda parandavad ühised jõupingutused

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles täna majanduskonverentsil, et ilma valitsuse jõulise sekkumiseta, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste ühise jõupingutuseta olukorra võimalikult kiiret ja olulist paranemist ei maksa oodata. "Liialt kaua on oodatud ja aega kaotatud lootuses, et ultraliberaalne turumajandus ise lahendab probleemid," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ratas. Ratase sõnul on suure tähendusega on seejuures vastastikku kasulik riikidevaheline suhtlus, eriti aga naaberriikide vaheline koostöö ja kooskõlastatud tegevus kaubavahetuses, transpordi korralduses, tolli ja rahandussuhetes ning teistes valdkondades. "Eriti oluliseks tuleb pidada seejuures raudtee ühenduste kujundamist ja raudteeveoste optimeerimist," märkis Ratas. "Tallinna linna korraldatud tänane majanduskonverents arvatavasti näitab taas, kuivõrd olulised on naabrite vahelised heatahtelised majandus- ja kultuurisuhted. Eestile on erilise tähtsusega arendada taolist koostööd oma lähinaabrite Läti, Soome ja Venemaaga." Ratase sõnul Venemaa tähtsus Eesti majanduse seisukohast kasvab vaatamata mõnedele arvamustele, et saame hakkama ka ilma oluliste muutusteta tõhususe suunas. "Õige, saame, kuid saaksime palju paremini oma majandust ja kultuuri arendada kõigi naabritega samaväärselt edukalt suheldes," märkis ta. "Venemaa on tõusnud tähtsuselt teiseks riigiks Eestisse tulevate turistide arvult. Toiduainetetööstusele on tegemist väga võimsat potentsiaali omava välisturuga, sealhulgas ka meie põllumajanduse tõsist arengut silmas pidades." Ratas ütles, et täna valitsevad pigem emotsioonid ning seatakse esikohale sisepoliitilised kaalutlused ja pseudovõidud, mitte mõistlikud majandussuhted Venemaaga. "Just tark sisepoliitiline koostöö on üheks oluliseks aluseks majandussuhete paranemisel ka naabritega," selgitas ta.

25.06.10 Savisaar: Tallinn kui Eesti edu mootor

Sulge

Tallinna majanduskonverents "Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes" Tallinn kui Eesti edu mootor Edgar Savisaare ettekanne 25. juuni 2010 Täna me oleme kaugel sellest, et kuulutada majanduskriis lõppenuks, nagu hõisatakse mõnikord Toompeal. Aga me võime rääkida midagi muud ja ka sellega rahul olla. Tallinn on kõigest hoolimata vastu pidanud ja kogu Eestit järjel hoidnud. Mõelge, mida see oleks tähendanud, kui ka Tallinna majandus oleks kokku varisenud, nagu mõnel pool mujal. Kui ka Tallinn oleks olnud nende 1055 äriühingu ja mittetulundusühingu hulgas, kes sattusid püsiva maksejõuetuse seisu sellel pankrottide rekordaastal. Tallinn on tegelikult ka Ansipi valitsust püsti hoidnud, kuigi nad meid millekski ei pea. Püsti hoidnud mitte selle pärast, et me praegust IRLi ja Reformi valitsust väga armastaksime, aga me mõtleme inimeste peale selles linnas ja nende jaoks me tahame leevendada majanduskriisi üleelamisi. Mõelge ise: - me oleme jätkanud kaks aastat tagasi alustatud tööd Tallinna veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisel ning selle aasta lõpuks saab see töö tehtud; - me jätkame munitsipaalelamuehitust ja ka sel aastal saab 800 perekonda enesele uued korterid, millest nad veel mõni aeg tagasi ei söandanud unistadagi; sundüürnike probleem, mis kunagi tundus ületamatuna, on nüüd meie jaoks minevik; - me jätkame koolide renoveerimist, selle aasta 1. septembriks saavad uued kuued Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Humanitaargümnaasium, Õismäe Gümnaasium ja Järveotsa Gümnaasium. Viimaste aastatega on Tallinnas juba 42 kooli renoveeritud. Ehituskraanad linna kohal, nii palju nagu neid võib näha, on just munitsipaalehitustel. Üks viimaseid objekte, mis valitsus Tallinnasse laskis ehitada, oli Vabadussõja Võidusammas ja sellegagi vedas viltu. Tallinna suurim probleem on tööpuudus. Selle leevendamiseks oleme loonud üle 2000 sotsiaalse töökoha ühistranspordis, kommunaalmajanduses ja ka sotsiaalvaldkonnas. Just viimati nimetatud valdkonnale kavandame veel sel sügisel lisa. Ratastooli inimeste organisatsioonid tänasid Tallinna linna reisisaatjate kohtade loomise eest, millest neile oli abi. Hiljaaegu oli meil rahvusvaheline nõupidamine ka Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga esindajatega, teadlastega ja paljude pealinnade juhtidega, kus spetsiaalselt tunnustati Tallinna linna tööd sotsiaalsete töökohtade rajamisel. Jätkame pensionide ja sotsiaalabiga. Tõstsime aasta algul pensioniabi 1000-lt kroonilt 1200-le kroonile. Olukorras, kus jäid ära riigi poolt lubatud pensionitõusud, kus varises kokku teine pensionisammas ja ootamatult lükati kaugemale pensionilemineku iga, oli see paljudele eakatele inimestele leevenduseks ja võimaldas raskeid aegu üle elada. Lisame siia juurde, et sel aastal esmakordselt langes Tallinnas vee hind. See oli üks väheseid teenuseid, mille hind eelmise aastaga võrreldes odavamaks läks. Linn võitis vee hinna odavamaks minekust ligikaudu 20 miljonit krooni. Lõpuks, möödunud nädalal võttis Tallinn vastu esimese positiivse lisaeelarve. Meie eelarve suurenes ligi 30 miljonit, seda ei olnud palju, aga see oli pluss märgiga ja see oli omaette väärtus. Muide, positiivne lisaeelarve on sel aastal tehtud veel mitmes linnas. Aga mille arvel? Pärnus teevad lisaeelarve positiivseks riigi poolt antud sihtotstarbelised eraldised, Tartu saab arvestatust rohkem toetust tasandusfondist ja olulisi summasid tuleb ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Tallinn on suutnud oma positiivse lisaeelarve panna kokku omaenda jõududega. Enda positiivse majandamise tulemusena ja võttes vastu õigeid majandusotsuseid. Kellelegi ei ole saladuseks, et parempoolne valitsus püüab takistada linna arengut, piirata seda ja loopida meile kaikaid kodaratesse. Näiteks Tallinna linn on korduvalt esitanud taotlusi Euroopa Liidu abi saamiseks kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, kuid Eesti valitsus on sellele vastu seisnud. Tallinn on sunnitud veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist finantseerima ainult oma eelarvest. Või teine näide: Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks vajaminevast rahast otsustas valitsus anda Tallinna linnale ühtekuuluvusfondi eurotoetust pool miljardit krooni vähem kui projekt ette nägi ja ka selle vahe pidi Tallinn oma eelarvest kinni maksma. Kolmas näide: Tallinna linn alustas ülivajaliku trammiprojektiga, mis ühendaks Lasnamäed pealinna muude piirkondadega. Oli võimalik saada kolmveerand selleks ette nähtud investeeringutest Euroopa Liidu Struktuurifondide kaudu, kuid Toompea pingutustega jäeti Tallinna rahvas ka sellest ilma ning me olime sunnitud pöörduma trammiprojekti finantseerimise osas hoopis Hiina Arengupanga poole. Või neljas näide: Vabaduse väljaku renoveerimine nõudis selle laiendamist Kaarli puiesteele. Tallinn taotles korduvalt nende alade munitsipaliseerimist, aga Ansipi eestvedamisel müüdi Kaarli puiestee kinnistu erakätesse. Sellega prooviti takistada, olgugi, et edutult, Vabaduse väljaku väljaehitamist. Neid näiteid võiks tuua veel, aga kõigile raskustele vaatamata liigub Tallinn edasi, ehitab ja arendab oma linna. Tallinna eelarveline ärakurnamine ei ole õnnestunud, kuigi seda on väga püütud. Aasta on tõestanud Tallinna vastupidavust kriisile. Sellest võib eeskuju võtta. Kes siis veel kui mitte Tallinn peab Eesti majanduse praegusest madalseisust välja vedama? Mõelge sellele, et Eestis ületab vaid üks linn 150 000 elaniku piiri ja see on Tallinn. Lätis on neid kaks, Leedus viis, Poolas üle 40, neist seitse on suuremad kui Tallinn. Peterburis elab üle 4,5 miljoni inimese, mis on üle kümne korra enam kui Tallinnas ja üle kolme korra enam kui Eestis elanikke kokku. See on meie lähim konkurentsikeskkond. Aga teisalt vaadates ka meie potentsiaalne turg ja koostööareaal! Eestis on reaalselt kolm piirkonda, mis suudavad olla konkurentsivõimelised vähemalt Läänemere äärsete riikide kontekstis või ka laiemalt tänu oma suhteliselt erakordsele oskusteabele. Need on: Tartu, eeskätt meditsiini- ja biotehnoloogiate valdkonnas, aga ka elektroonika ja tarkvara osas; Kirde-Eesti, põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide osas ning Tallinn. Tallinna haare rahvusvahelise tasemega unikaalsete kompetentside skaalal on kõige laiem: siia mahuvad nii Balti Laevaremonditehas kui ka Skype ja Vertex; Tallink ja ELCOTEC ning Ericsson, tööriistatootjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtted jpt. Kaks olulisimat valdkonda Tallinnale on aga logistika ja turism. Mõlemad piireületavad ja laiemalt kui ainiti Tallinna ja Eestit puudutavad valdkonnad. Tallinn on andnud olulise panuse ettevõtluse arendamisse Eesti pealinnas ja töö selles suunas jätkub. Juba praegu kavandame lisaks kahele olemasolevale uusi tööstusparke Suur - Sõjamäele ja Väo karjääride alale. Loodetavasti leiavad seal sobiva koha ka SRÜ riikidest Euroopa turule pürgivad ettevõtted. Kui eelmisel sajandil aitas värskelt iseseisvunud Eesti majandust rajale avatus ja riigi minimaalne sekkumine, siis tänane maailm on muutunud. Me oleme Euroopa Liidus, kus tuleb mängida teiste reeglite ja seaduste järgi ning on saabunud aeg muudele valdkondadele võetud lõiv tagastada. Kindlasti ei pöördu Tallinn tagasi lausliberalismi, sest lähiminevikust saadud kogemused on näidanud selle paindumatust ja ebaõiglust. Kui eelmise kriisi ajal läksid suurimad Eesti krediidiasutused välisaktsionäridele, siis selle kriisi ajal on odavalt üles ostetud Norma ja Eesti Telekom, välisfirmadele on müüdud ka Kalev ja Revali hotellide opereerimine, pankrotis on Thulema. Niisamuti on lahkunud Coca-Cola tootmine ja lisaks on müügis veel suur hulk endiseid edukaid ettevõtteid. Enne kriisi lahkus tööjõu puuduse ja sisendite kallinemise tõttu rida välisinvestoreid, nagu Segerström Automotive, Svedbergs Estonia, aga ka kohalikke ettevõtteid nagu näiteks Europrint. Seniajani tunduvad veel ka arusaamatud Eesti Energia ümber toimunud kummalised tegevused. Nii väikeses riigis nagu Eesti ei tohiks olla kõik müügiks. Mingi rahvuslik uhkus mõne eduka riigiettevõtte näol võiks ja peaks igal riigil olema, olenemata riigi suurusest. Ja seda ka Eestil. Tänases situatsioonis, kus riik ühe käega takistab ja seab piiranguid välisabi ehk eurorahade kasutamiseks pealinnas ning teise käega kärbib linna eelarvebaasi, on Tallinn oluliste ja raskete valikute ees. Kuidas minna edasi? Üheks võimaluseks on seadusest lähtuvalt kehtestada kohalikke makse, mida oleme juba ka rakendanud, kuigi sel teel me kaugele ei jõua. Teine võimalus on luua linnaettevõtteid, mis vähendavad igapäevaseid kulutusi linnale ja samas teenivad omanikule kasumit. Seeläbi saame minimaliseerida kõrvalkulusid, mis kaasnevad teenuse sisseostmisega. Räägime ka logistikast, transpordist ja transiitkaubandusest Eesti - Vene majandussuhetes. Selles vallas suudab Tallinn pakkuda konkurentsivõimelist teenust ka naaberriikidele, sh. Venemaale. Taas ja ikka jälle, tuleb kahetsusega möönda, et on kasutamata majanduslikult suur potentsiaal ja koostöövõimalused just meie suurima naabriga. Venemaa poolelt vaadates on Eesti ja Tallinn aken Euroopasse, siitpoolt aga on Peterburg uks Venemaale. Tallinnast Peterburgi on 330 km ja Peterburgist Moskvasse 650 km. Näiteks Sapsani kiirrong läbib selle maa ligi nelja tunniga. Tallinnast Peterburi võiks saada seega 2,5 tunniga. Ei olegi nii halb, kui võrrelda, et praegu saab selle ajaga näiteks bussiga Tallinnast Tartusse. Ma ei saa mööda kaubavedudest raudteel. Eesti asend on logistiliselt ka selles suhtes väga hea ning transiidi osas võiksime tagada suurte kaubavoogude liikumise nii idast läände kui ka vastupidi. Viimaste aastatega on aga Eesti Raudtee kaubakäive drastiliselt langenud. Madalseis ei tulene üksnes majandussurutisest. Mulle on jäänud mulje, et pärast seda kui me Eesti Raudtee ostsime tagasi Eesti riigile, hakati teda spetsiaalselt kägistama ja mitte raja tagant, vaid meie omaenda suguvendade poolt, kellel näib olevat huvi raudtee tulevikus veel ka teist korda erakätesse müüa, õigustades seda jutuga, et vaadake, riik ei suuda seda raudteed kuidagi panna kasumit teenima. Aga võib-olla seda ei soovitagi? Ja raudteed aetakse teadlikult tupikusse? Arusaamad majandusest on ka Eestis muutumas. Loodetavasti muutuvad hinnangud ka ida suunal. Viimastel aastatel oleme vastastikuste kultuuri- ja äridelegatsioonide vahetusega eeskätt Moskva ja Peterburiga hoidnud olulisi kontakte, hoolimata külmunud majandussuhetest. Kui riigid ei saa või ei soovi koostööd teha, siis võivad ja isegi peavad seda tegema linnad. Tallinn on Peterburi ning Moskva suunal palju saavutanud ja linnavalitsus loodab, et ka teised linnad järgivad meie eeskuju otsesuhete loomisel ja arendamisel Venemaa linnadega ning et ühel päeval sulanduksid ka riikide suhted. Seda vajame me kõik. Lõpetuseks mõnedest põhimõtetest, mida me peame tähtsaks Tallinna ja kogu Eesti arengus. Tallinn kutsub tagasi koju Parempoolne valitsus on oma tegevusega soodustanud inimeste lahkumist Eestist. Lausliberaalse eestvedamise tulemusena degradeerunud majandusolud ei ole paljudele vähekindlustatutele jätnud isegi võimalust Eestis elada - välismaale kolimine on olnud ainukeseks võimaluseks elu sees hoidmiseks ja perele toiduraha teenimiseks. Lausliberalismist tingitud sundväljaränne on lõhkunud paljusid perekondi, võtnud inimestelt kodumaa ja tõmmanud kriipsu peale suure hulga inimeste Eestiga seotud unistustele. Tallinn tahab teha kõik endast oleneva, et seda kahetsusväärset trendi pöörata. Tallinn kutsub inimesi tagasi koju Eestisse, eelkõige Tallinna linna. Pealinn suudab luua tingimused, mis annaksid inimestele tagasi nende Eestis kaotatud töö, äravisatud karjääri, hingerahu ja loobutud unistused. Tallinn suudab ja tahab inimeste eest seista. Tallinn ei plaani välismaale suundunud inimeste koju tagasikutsumisel jääda üksnes sõnadesse. Tallinn on tegelenud ja tegeleb ettevõtluse arenguks soodustingimuste loomisega, rahvusvahelise koostöö edendamisega, infrastruktuuride pideva täiendamisega, vaimsete püüdluste toetamisega ja kõige muuga, mis paneb aluse üldisele arengule ning töökohtade laienemisele linnas. Tallinnal on plaanis käivitada süsteemne, laiaulatuslik ja tugeva tehnilise toega programm inimeste välismaalt töölt tagasitoomiseks Eestisse. Tallinn tahab pakkuda inimestele tööd, karjääri, sotsiaalset turvalisust, kultuurilist keskkonda ja kõike muud eluks vajalikku just Eesti pealinnas. Jah, paljud linnad räägivad seda, et nad arendavad, tegelevad ja toetavad ning loovad parimat keskkonda. Kuid just Tallinn on paistnud Eestis silma sellega, et loob sotsiaalseid töökohti, aitab abivajajaid, loob inimestele juurdepääsu objektiivsele teabele, käivitab abipaketid ettevõtlusele ja teeb veel palju muud. Öelgu lausliberalistide kinnimakstud avalikud arvajad mida iganes, kuid rahva toetus valimistel praegusele linnavalitsusele räägib sellest kõige selgemat keelt. Tallinn on üks maailma intelligentsemaid kogukondi Eraldi väljatoomist vajab asjaolu, et Tallinn on käesoleval aastal juba neljandat aastat järjest New Yorgis toimuval esinduslikul foorumil valitud maailma seitsme intelligentsema kogukonna hulka. Neli aastat järjest maailma seitsme parima seas püsimine on igal juhul korralik saavutus. Tallinn on maailma üks intelligentsemaid linnu. Kuid ka meil on asju, mida saaks paremini teha - ja neid on tavaliselt igas linnas - siis saadakse neist kindlasti üle. Linn ja linnarahvas mõtlevad õiges suunas, küll siis kõik muu ka laabub. Tallinna meedia vabastab üleriigilise ajakirjanduse Võimul olev lausliberaalne valitsus on kogu oma võimuloleku aja püüdnud Eesti inimesi eksitada edumudelitega, mis ei vasta tõele, mis on loodud valitseva koalitsiooni võimulpüsimise tagamiseks ja mida ei ole keegi saavutadagi püüdnud. Piisab, kui näiteks tuua Reformierakonna plaan jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka või peaministri jutt sellest, et Eestis ei ole ega tule majanduslangust. Mida rohkem majanduslangus on Eestis süvenenud ja mida suuremal määral rahva usaldus hetkel võimul oleva valitsuse vastu kaob, seda rohkem on parempoolsed oma võimu kasutades ka meediat kallutanud. Tallinn on hakanud aktiivselt looma kommunikatsioonikanaleid rahvale objektiivse informatsiooni edastamiseks. Positiivset vastukaja linnaelanike poolt on saanud tärkav Tallinna Televisioon. Tegutsevad Tallinna meediaagentuur Raepress ja linnas menukaks osutunud tasuta jagatavad ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Usun, et valitsusel kaob motiiv meedia survestamise abil probleeme lahendada, kui nii või teisiti ei suudeta suukorvistada kogu meediat. Seega vabastab Tallinna meedia ka üldriikliku ajakirjanduse ning võimaldab tal tegutseda vabana ning sõltumatuna. Linn sukeldub ettevõtlusesse Kui parempoolne valitsus võtab Tallinna linnalt karistamise või enesekehtestamise eesmärgil ära arvestatava osa eelarvebaasist ja keelab laenuvõtmise, siis on linna ainukeseks võimaluseks hakata ise tegelema ettevõtlusega. Tallinna linna juhtkond on oma tegevusega tõestanud, et linn suudab majandusüksusi tulemuslikult juhtida ja seega ettevõtluses ka kasumit teenida. Teenitud kasumiga saab linn areneda ja tagada linna elanikele selle, milleks neil on õigus. Kui lausliberaalne riigivalitsus suhtub inimestesse üleolevalt ja ükskõikselt, siis Tallinna linna jaoks on iga inimene ja tema heaolu tähtis. Riik jätab oma kodanikud kaitsetuna majandustormide kätte, Tallinn seisab inimeste eest viimase võimaluseni. Tagasi lausliberalismi me ei pöördu Lausliberalistlik majanduskord on ennast ammendanud kogu arenenud maailmas. Eesti riigi valitsus seda ei mõista ega vist ka hakka mõistma. Praegune valitsus ei saa ega taha endale tunnistada seda, et Eesti majanduskollapsisse on ka nemad andnud oma osa. Tallinn on aru saanud ja seda ka praktikas tõestanud, et ainuke tee edasi on targalt ja eesmärgipäraselt suunatud turumajandus. Meil ei ole mõtet ega võimalust lausliberalismi tagasi pöörduda - see on tupiktee. Meie läheme mööda Euroopa teed, mis annab arenguvõimalused nii Eesti ettevõtlusele, kui ka kõigile Eesti inimestele ning Tallinn saab selles osas anda eeskuju.

19.06.10 Kadri Simson: tänasele majandusseisakule on alternatiiv

Sulge

Täna Paides toimunud Keskerakonna volikogu istungil ütles erakonna aseesimees Kadri Simson, et Keskerakond kasutab suve oma alternatiivi pakkuva eelnõude paketi tutvustamiseks. "On selge, et tänasel valitsusel uusi ideid pole ning inimesi püütakse lepitada mõttega, et majanduse paigalseis ning kõrge tööpuudus on paratamatud. Keskerakond on algatanud rea seadusemuudatusi, mis aitavad luua töökohti, jagada õiglasemalt maksukoormust ning kaitsevad omavalitsusi", ütles Simson oma poliitilises ettekandes. "Tänane valitsus muudab Eesti Soome ääremaaks, mitte Skandinaavia tiigriks. Keskerakond pakub põhjamaiselt hoolivaid lahendusi", lisas Simson. Simson ütles, et astmeline tulumaks on vastukaaluks edasistele kärbetele. "Tartu Ülikooli majandusteadlaste abil välja töötatud tulumaksust võidaks keskmist palka ja alla selle teeniv inimene", selgitas Simson. "Meie nägemuses ei saa Eesti olla edukas ilma tugevate omavalitsusteta, seepärast seisame kõigi vahenditega omavalitsuste autonoomia ja toimetuleku eest", lõpetas Simson. Keskerakonna volikokku kuulub 163 linna ja maakonna organisatsioonide esindajat. Erakonna volikogu istungid toimuvad kord kvartalis.

18.06.10 Keskerakond lahkub Elva linnas koalitsioonist

Sulge

Keskerakonna Tartumaa piirkonna juhatus toetas erakonna Elva linnavolikogu fraktsiooni otsust lahkuda koalitsioonist. Keskerakonna Elva volikogu liikmed on seisukohal, et oma valijate huvide eest saavad nad kujunenud olukorras paremini seista opositsioonis. Koostöö koalitsioonis on osutunud ebaefektiivseks, sest Reformierakonna jõumeetoditel tehtud otsused ei arvesta piisavalt Elva elanike huvidega. "Keskerakond on koalitsioonipartnerina teinud ettepanekuid ja püüdnud leida lahendusi nii linna prügi-, veemajanduse kui ka kultuuri ja avalike teenuste paremaks korralduseks, millega pole koalitsiooni siseselt arvestatud," ütles Keskerakonna Elva linnavolikogu liige Peeter Laasik. Keskerakond on korduvalt juhtinud linnavalitsuse tähelepanu puudulikule vee- ja kanalisatsiooni ehitustöödele ning palunud linnal teostada omapoolset järelevalvet ehituse üle. "Linna juhid pole näidanud initsiatiivi, et saada põhjendatud selgitusi halvasti korraldatud vee- ja kanalisatsiooni trasside ehituse kohta otse omanikult Emajõe Veevärgilt," märkis Laasik. "Paraku on linnajuhid vaadanud toimuvat praktiliselt tegevusetult kõrvalt." Keskerakonna linnavolikogu liikmed nõudsid resoluutselt ka KOIT-kavast vahendite taotlemist kultuurimaja ehitamiseks. "Vähese aktiivsuse tagajärjel on Elva linn jäänud kõrvale oluliste toetuste jagamisel, mistõttu on jäänud renoveerimata näiteks kultuurimaja," lisas Laasik. Keskerakonna Elva saadikud on seisukohal, et Reformierakonna linnapea tegevusetuse tagajärjel kannatavad eeskätt Elva inimesed. "Keskerakonna näol suureneb opositsioon, kes suudab teha konstruktiivset koostööd ning seista paremini vastu Reformierakonna jõulisele poliitikale, mis on pidurdanud Elva linna arengut," sõnas Laasik

18.06.10 Toobal: Leelo Suidt peab loobuma kohast volikogus

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt peab Keskerakonnast lahkudes loobuma ka kohast volikogus. "Leelo Suidt ei pääsenud volikokku mitte isikumandaadiga, vaid tänu Keskerakonnale antud häältega," selgitas Toobal. "Loobudes kohast volikogus näitaks Suidt üles poliitilist kultuuri, mida kahjuks ülejooksikute puhul siiski harva juhtub." Toobali sõnul pole mõistetav isiklike ambitsioonide kõrgemale seadmine avalikust huvist. Tema sõnul on Elva linnavalitsuse tegevuses suuri vajaka jäämisi, mille tagajärjel kannatab eeskätt Elva rahvas. Toobal ütles, et Keskerakond on Elva koalitsioonis lähtunud headest poliitilistest tavadest ja ei ole koalitsioonisiseseid vastuolusid avalikkuse ees võimendanud. "Tunnustan Keskerakonna Elva fraktsiooni otsust, sest tugevas opositsioonis saame selgemalt välja tuua oma põhimõtteid ja kaitsta oma valijate huve," ütles Toobal.

18.06.10 Evelyn Sepp: valimised on pidu valijaile

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa hinnangul on valimiste koondamise eelnõu ohtlik mäng demokraatia põhiväärtustega. "Seda enam, et muudatuseelnõu pole varustatud minimaalsegi analüüsiga ettepaneku mõjudest ega pole kaasatud avalikkust selle vajalikkusegi üle aru pidama," märkis Sepp. Sepp ütles, et valimised on eelkõige pidupäev valijaile ehk kõrgeima võimu kandjaile, mitte valitavatele. "Neile on see usaldushääletus tehtud töö eest ja kui valimistulemus ei meeldi, siis tuleb ümber hinnata oma seni tehtud töö ja põhjendused sellele, mitte võtta inimestelt võimalust nõudlikuks tagasisideks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Sepp. "Ja kolleeg, kelle põhistuse kohaselt peab valimisi koondama põhjusel, et peojärgset pohmelli oleks vähem, peaks eelkõige hindama oma partei poliitika tõhusust ja kooskõla antud lubadustega mitte koondama valijate võimalusi anda sellele hinnanguid." Sepa sõnul on vastutustundetute poliitikute ja poliitikate esilekerkimiseks on ka muid võimalusi kui põhiseaduse muutmine. "Selleks on eelkõige eelarve planeerimise pikem periood, läbipaistvam ja parem kaasatus, sisulised läbirääkimised huvirühmadega ning tegelik soos saavutada pikemajalisi konsensuslikke lahendusi," märkis Sepp. "Kuni seda ei osata ega taheta, ei muutu ka seaduse muutmisega midagi paremaks." Sepp ütles, et kolmapäevane debatt riigikogus andis aga veel ühe "geniaalse" uue demokraatia põhiväärtuse - valimisrütmi, millele eelnõu algatajad soovivad allutada kõik muud demokraatia põhiväärtused. "Kui aga tsha-tsha-tsha kui valimisrütm muutub põhiseaduse kõige olulisemaks küsimuseks, siis pole edaspidi õiguskantsleril ega Riigikohtul põhiseaduse hindamisel midagi kaasa rääkida ja see tuleks allutada kogenud tantsuspetsialistide Ants Taela või Merle Klandorfi pädevusse," märkis Sepp. Kõne toimetamata täistekst: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1276686300#pk6746 http://www.sisering.blogspot.com/

16.06.10 Rahandusminister peab selgitama miljonite kulutamist infokampaaniaks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Euro infokampaania kohta, milleks valitsusel on kavas kulutada 11 miljonit krooni. "Riigil on euroga seotud kommunikatsioonitegevuseks kasutada rohkem kui 11 miljonit krooni," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Kuusmik. "Kõige suurem osa sellest summast kavatsetakse kasutada aasta teises pooles ettevõetavale reklaamikampaaniale kokku 4,5 miljonit krooni." Kuusmik ütles, et rahandusministeeriumi riigihanke reklaamikampaania korraldamiseks võitis Age Reklaam OÜ, mille juhataja Janar Toomesso on Reformierakonna liige. Riigihange on mitmete konkurentide poolt vaidlustatud, kuna tõenäoliselt tegi hanke võitja sellise pakkumise, mille eest ei ole korralikku tulemust võimalik saavutada. "Kahju oleks, kui euro infokampaaniast saaks samasugune läbikukkunud riigihange nagu võidusambast," ütles Kuusmik. "Euro infokampaaniaga seotud kommunikatsiooni tegevuseks läbiviidava hanke korraldamine tekitab mitmeid küsitavusi. Spetsialistid on väitnud, et avalikul sektoril (ministeeriumid ja ametid) kulub erinevaks teavitusteks ja kampaaniakuludeks aastas üle 200 miljoni krooni ning see summa on iga-aastaselt kasvanud." Seoses eeltooduga palub Keskerakonna fraktsioon rahandusministril vastata järgmistele küsimustele: 1) Kellele on nimetatud reklaamikampaania suunatud? Kas reklaamikampaaniaga tahetakse teavitada vähemteadlikku elanikkonda? 2) Kuivõrd otstarbekaks peate miljonite kroonide kulutamist rahvale jagatavatele kalkulaatoritele? Kas teie hinnangul puuduvad Eesti rahval piisavad teadmised ja oskused teha iseseisvalt matemaatilisi tehteid? 3) Kas kavatsete kampaaniaks ettenähtud vahendite arvelt soetada ka teisi kontoritarbeid, nagu näiteks pliiatsid, joonlauad ja rasvakriidid? 4) Euro infokampaania projektijuhtimiseks korraldatud hanke võitnud Age Reklaam OÜ tegi ebarealistlikult madala pakkumise. Kuivõrd realistlik on, et nii suuremahulise kampaania projektijuhtimine viiakse läbi 30 000 krooni eest? Kas teie hinnangul võib olla tegemist peidetud tasustamisega? 5) Kes on need ettevõtted, mis on koondunud Age Reklaam OÜ hanke pakkumise taha? 6) Kuivõrd näete huvidekonflikti selles, et euro infokampaania projektijuhtimise riigihanke võitis Age Reklaam OÜ, mille juhatuse liige on samal ajal Reformierakonna liige? 7) Kui suured on ministeeriumide ja nende allasutuste kulud teavituseks ning kampaaniakuludeks sel ja eelmisel aastal? 8) Kas ning kuidas tuleks valitsusel Teie hinnangul kärpida erinevaid teavitus- ja kampaaniakulutusi?

15.06.10 Sarapuu: kohalike omavalitsuste tulu taastamisel nõustume müügimaksu kaotamisega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ütles, et müügi- ja paadimaksu kaotamisega võib nõustuda, kui Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud annavad tagasi kohalikelt omavalitsustelt kärbitud tulubaasi. "Kohalik omavalitsus on kõige esmasem ja otsesem tasand, mis puutub kokku inimeste sotsiaalsete raskustega," ütles Sarapuu. "Inimeste võlgade ajatamine, eluasemeprobleemid, tööpuudusest tulenevad sotsiaalsed hälbed asetavad kohalikule omavalitsusele suuremad kohustused." Sarapuu ütles, et kohalikul omavalitsusel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid oma põhiseaduslike ega riigi poolt antud ülesannete täitmiseks. "Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade- ja koolide ehitamine ning kaasajastamine, veemajandusprojektid, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport jm," ütles Sarapuu. "Valitsuskoalitsiooni poolt läbiviidud käibemaksu ja aktsiisitõusuga seati kohalikud eelarved täiendava surve alla, kusjuures rahalisi vahendeid täiendavate kulude kompenseerimiseks ette ei nähtud." Sarapuu ütles, et 2009. aasta veebruaris vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,4 %-le, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevate eelarvetulude langust. "Möödunud aasta lõpul vastu võetud 2010. aasta riigieelarve seletuskirjas tuuakse esile, et protsendipunkti vähendamisega 11,93-lt 11,4-le võeti kohalike omavalitsuste tulubaasist ära 410 miljonit krooni, mis lisati riigieelarve tuludesse," märkis ta. Keskerakonna eelnõu kohaselt taastataks kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,93 %-le. 2011. aasta riigieelarvele võib antud eelnõu tuua ligi 410 miljonilise täiendava kulu, mis aga omab samaväärset positiivset mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile.

14.06.10 Keskerakond algatab Riigikogus maksureformi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab täna tulumaksu seaduse muutmise, mis kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolm erinevat maksumäära ning säilitab senise tulumaksuvaba astme. "Maksureformist võidavad otseselt inimesed, kelle sissetulekud kuus ei ületa 12000 krooni," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kaudselt võidavad aga kõik maksumaksjad, kuna astmelise tulumaksu eelnõu parandab järgmisel aastal riigieelarve positsiooni eeldatavalt 3,5 miljardi krooni võrra. Samuti võimaldab tulumaksu muutmine astmeliseks oluliselt paremini juhtida majandustsüklit, lahendada sotsiaalprobleeme ja tasandada regionaalseid tuluerisusi." Simson ütles, et riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldab tulevikus alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormavad maksuliik," märkis Simson. "Astmelist tulumaksu kasutavad kõik Põhjamaad ning peaaegu kogu Lääne-Euroopa. Ühtlane maksusüsteem kehtib aga näiteks Venemaal ja Valgevenes." Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26%-ga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga. Oluline erinevus võrreldes eelmiste tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused ja saadakse tema maksustatav tulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Juhul kui maksustatav tulu on üle 70000 krooni, rakenduvad ka järgmised maksuastmed vastavalt maksustatava tulu suurusele.

12.06.10 Savisaar esines Soome Keskusta kongressil

Sulge

Täna toimub Lahtis Lahti Suurhallis Soome Keskusta 73. kongress, millest võtab osa enam kui 4500 delegaati ja külalist. Kongressil viibib ka Eesti Keskerakonna delegatsioon. Kongressil esines kõnega Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes võrdles Soome ja Eesti Keskparteide arengukäiku ning kaasaega. "Soome Keskerakond on juba 105 aastat vana, seega on tegu küpse parteiga. Eesti Keskerakonnal saab peatselt täis 20 aastat. Mõlemad oleme rahvaparteid, mõemad püüame hoolitseda inimeste eest, oleme oma maal suurimad ja tugevaimad erakonnad", ütles Savisaar. Keskerakonna esimees pidas väga tähtsateks 2011. aasta kevadel mõlemas riigis toimuvaid parlamendivalimisi. "Peaeesmärk, et need valimised läheksid hästi ja mõlemad parteid vädaksid juurde uusi toetajaid. Mõlemas riigis on rahva käsi käinud just siis kõige paremini, kui valitsusvastutust on kandnud keskerakonna poliitikud", tõdes Savisaar. Tallinna linnapeana rääkis Savisaar kavatsusest rajada Eesti pealinna Helsingi väljak ja kutsus soomlasi üles tegema kauniks 1970. aastatel rajatud Tallinna väljaku Helsingis. Savisaar tänas pikaajalise koostöö eest Soome Keskerakonna esimeest ja praegust Soome peaministrit Matti Vanhaneni, kes uuesti partei esimeheks ei kandideerinud. Savisaar meenutas paljusid kohtumisi Vanhaneniga nii Eestis, Soomes kui ka mujal Euroopas ning iseloomustas lahkuvat esimeest kõige paremast küljest. Kella 15ks on lõppenud Keskusta kongressil esimehe valimiste esimene voor, enim hääli saanud kandidaatide Mari Kiviniemi (1109 häält) ja Mauri Pekkarineni (771 häält) vahel toimub valimiste teine voor, mille tulemused selguvad lähitundidel.

09.06.10 Keskerakond jätab läbipaistmatu haridusreformi Riigikogus toetuseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas täna mitte toetada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, sest sellega pannakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi ilma nende täitmiseks raha eraldamata ning sulgemise ohtu satub ligi sada väiksemat gümnaasiumi. "Läbi Keskerakonna esitatud muudatusettepanekute sai eelnõu algsest parem, kuid sellest jäi siiski väheseks, et eelnõu toetada," ütles endine haridusminister Mailis Reps. "Seaduse eelnõu sõnastab mitmed valdkonnad lubamatult üldiselt ja jätab haridusministrile liiga suure vabaduse seadust oma määrustega sisustada. Keskerakond ei saa anda mandaati ministrile haridusreformiks, mille sisu ja tegelik kulu ei ole teada." Repsi sõnul säilib seaduse vastuvõtmisel oht, et haridusminister Tõnis Lukas sunnib koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomise sildi all sulgema ligi sada gümnaasiumi, mis enamjaolt asuvad maapiirkondades. "Samuti paneb seadus omavalitsuste õlgadele täiendavaid ülesandeid kooli- ja õppekeskkonna loomisel, kuid ei anna nende täitmiseks raha," märkis Reps. Reps ütles, et kahjuks ei leidnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toetamist mitmed head Keskerakonna ettepanekud, mis puudutavad näiteks tasuta koolitoidu tagamist ka gümnaasiumi õpilastele, laste koolieelset ettevalmistust ja pikapäevakoolide loomist. Reps tõi seaduse plussidena esile, et täpsustatud on koolikohustuse täitmist, nõudmisi õpetajatele ja õpilastele ning samuti on arvestatud erivajadustega õpilastega.

08.06.10 Keskerakond soovib töötukassa vastuvõtuga seotud kulutuste hüvitamist

Sulge

Täna arutab Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mille jõustumisel hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud transpordi kulutused neile töötutele, kelle kodukohas puudub töötukassa esindus. "Keskerakonna seaduseelnõu püüab lahendada nende inimeste muret, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole Töötukassa esindusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Eelnõuga hüvitatakse töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond." Simson märkis, et samal ajal kui ametlik statistika annab teada ametlikult registreeritud töötute arvu vähenemisest, kasvab nende inimeste arv, kes kustutatakse nimekirjadest sanktsioonidega. "Need on inimesed, kes pole leidnud tööd, aga ei ole enam ka ametlikult töötud. 2010. aasta esimese nelja kuuga on sanktsiooniga kustutatud üle 12 000 inimese," selgitas Simson. "Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. Vastuvõtul käimine toob aga töötule kaasa kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita. Pikaaegsetel töötutel, kelle sissetulekuks on vaid 1000 krooni toimetulekutoetust võib maapiirkonnast vastuvõtule minemine osutuda just piletihinna pärast võimatuks." Simsoni sõnul on riigile oluline, et inimesed ei heituks, vaid oleksid ametliku töötu staatusega ja seeläbi säilitaksid töövalmiduse.

08.06.10 Aab: koalitsiooni vastuseisu tõttu jäi tervishoiuteenustele raha lisamata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles, et koalitsiooni vastuseisu tõttu Keskerakonna algatatud eelnõule halveneb jätkuvalt tervishoiuteenuste kättesaadavus inimestele. Keskerakonna algatatud haigekassa seaduse muutmise eelnõu eesmärgiks oli parandada haigekassa eelarvepositsiooni ning seeläbi parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust inimestele, kuid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud otsustasid selle Riigikogus maha hääletada," märkis endine sotsiaalminister Aab. Aab ütles, et kuna sotsiaalmaksu laekub esialgsest eelarve prognoosist vähem, siis ähvardab haiglaid ja patsiente olukord, kus korraline arstiabi muutub üha vähem kättesaadavaks. "Ravijärjekordade pikenemine tähendab kriisisituatsiooni inimesele, tuues kaasa tema elukvaliteedi languse, haiglad aga suunavad patsiente järjest enam eravastuvõttu, kus haigel tuleb ühe visiidi eest tasuda 250 -500 krooni," märkis Aab. "Omaosalus hooldusravis on 100 krooni päev. Tervishoiuteenuste hindasid vähendati 1. novembril 2009.a. ning koefitsient on nüüd 0,94." Aab ütles, et kui valitsus sunnib haigekassa eelarvet aina kärpima, siis tuuakse ohvriks Eesti inimeste tervis. Aab ütles, et taolisel kujul ei täida riiklik ravikindlustus enam oma eesmärki ning ravijärjekordade täiendav pikendamine jms muutused kujutavad negatiivset mõju elanikkonna tervisele. "Rahvastiku tervis ei ole üksnes majanduskasvu kõrvalprodukt vaid see mõjutab omakorda majanduse arengut," selgitas Aab. "Hea tervis tõstab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel, mistõttu tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine kujutab tõsist ohtu eesti majanduse jätkusuutlikkusele." Seaduse muutmise korral lubatakse haigekassal kasutada eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu ja selle ulatuse otsustaks nõukogu juhatuse ettepaneku alusel. Kehtiv seadus lubab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsendi ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Samuti nägi Keskerakonna fraktsiooni eelnõu ette haiglate kapitalikulude ehk ehitiste ja tehnoloogia amortisatsiooni katmiseks 200 miljoni krooni eraldamist riigieelarvest. Keskerakonna valitsuses olles selline otsus tehti, praegune valitsus aga riigieelarvest enam raha kapitalikuludeks ei ole eraldanud. Selle 200 miljoni võrra saaks Haigekassa kulutada rohkem raha arstiabi kättesaadavuse tagamiseks.

08.06.10 Kallo: Laari ja Ansipi jutud vee- ja küttehinna langusest pole siirad

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo on seisukohal, et ei reformierakondlaste ega IRL-laste ning Mart Laari juttu selle kohta, nagu võitleksid parempoolsed mõistlike vee- ja küttehindade eest, silmakirjalik valimisteeelne populism. "Nii IRL-i kui ka Reformierakonna pikaajaline poliitika on olnud ikka infrastruktuuriettevõtete erastamise suunas," märkis Kallo. "Tuletame meelde, et Mart Laar omaaegse kolmikliidu peaministrina võitles Eesti Energia ja Eesti Raudtee erastamise eest. Seda poliitikat ajas ta toona koalitsioonis Reformierakonnaga. Samas kui isamaaliitlased ja reformierakondlased, kes olid võimul Tallinnas, erastasid Tallinna Vee enamusosaluse. Samuti võitlesid nad koos Estonia Airi erastamise eest, mida nad nüüd koos ka tagasi ostavad." Kallo sõnul on Laari jutt, et ta nüüd tahaks kommunaalteenuste hindu rangemalt reguleerida, on sama usutav kui tema eelmiste valimiste eelsed lubadused luua 50 000 uut töökohta. "Töökohad on seni loomata ja vaevalt, et IRL-i esimehele ka tegelikult kommunaalteenuste hinnapoliitika korda läheb," tõdes ta. "Pigem parseldataks sobiva võimaluse tekkides needsamad monopolid, mida veel pole müüdud, mõnele erakonnale toetust lubavale ärimeeste seltskonnale maha." Kallo sõnul pole samuti põhjust kahelda, et Reformierakond otsib agaralt võimalust sogasest veest kala püüda, nagu ka räägiti enne Eesti Raudtee tagasi ostmist riigile, kus Reformierakond väidetavalt küsis oma toetushäälte eest raudtee omanikelt altkäemaksu. "Välistada ei saa, et ka sel korral on Ansipi tagatuba mõne suurema asjassepuutuva ettevõtjaga ärihuvide kaitsmise ning poliitilise lobby tegemise osas juba kokku leppinud. Reformierakond oli, on ja jääb erakonnaks, kus selliseid tehinguid püütakse ikka ja jälle sõlmida," sõnas Kallo. "Kõige suurema tõenäosusega on meil tegu mitte niivõrd kahe paremerakonna kuivõrd nende erakondade toetajate ja sponsorite omavahelise võitlusega, mida siis valitsuserakondade kätega ellu viiakse. See, mis on parem riigile, omavalitsustele ja Eesti inimestele on kindlasti tagaplaanil."

04.06.10 Simson: Postimees võrdsustas Riigikogu Reformierakonnaga

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kadri Simson juhib tähelepanu, et tänane Postimees eksitab avalikkust, väites, et Tallinna linnal on tüli Riigikoguga. Simsoni sõnul võib rääkida Ansipi valitsuse ja Reformierakonna ja IRL-i poliitikute pidevatest katsetest takistada Tallinna tegevust põhimõttel - "Ise ei tee, teistel ka ei lase". Pealkiri "Riigikogu juhib jõuliselt pealinna majandamist" on valeväide, rääkida saab Reformierakonna ja IRL-i sihikindlast obstruktsionismist. "Eesti riiki ega ka Eesti parlamenti ei saa samastada peaminister Andrus Ansipi ja Mart Laari ning nende erakondadega," ütles Simson. Simsoni hinnangul on keskerakondliku linnavalitsuse ja Ansipi ning Laari valitsuse peamine põhimõtteline ja poliitiline erimeelsus suhtumine tööpuuduse probleemi lahendamisse. "Postimehe poolt toodud näited nn Toompea ja alllinna tülist on nimekiri Ansipi partei ettevõtmistest, mille ainsaks eesmärgiks on olnud juhtida tähelepanu kõrvale peamiselt - võitluselt tööpuudusega," ütles Simson. "Tallinn võtab võitlust tööpuudusega väga tõsiselt, Ansipi valitsus püüab probleemi kõigiti eitada. Tallinn pooldab kiiret tegutsemist tööpuuduse vähendamiseks, Ansipi valitsus loodab, et olukord laheneb kauges tulevikus kuidagi iseenesest." Simsoni hinnangul on Reformierakond ja IRL teinud tõsiseid pingutusi, et Tallinna poliitikat tööpuuduse vähendamiseks takistada. Simsoni arvates on Reformierakonna tegevus kantud poliitilisest kadedusest. "Nad näevad, et Tallinna poliitika toimib ja annab tulemusi ja et seda pooldavad ka Tallinnas ning mujal Eestis elavad inimesed. Selle asemel, et Tallinna toetada, nuputatakse valitsuses, kuidas Eesti suurimale omavalitsusele aina uusi kaikaid kodaraisse loopida. Tegemist on küünilise poliitilise mänguga, millest Eesti midagi ei võida," ütles Simson.

04.06.10 Reps: Tõmošenko avaldas muret Ukraina suveräänsuse pärast

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) monitooringukomitee raportöör Mailis Reps ütles, et Ukraina ekspeaminister Julia Tõmošenko avaldas talle eilsel kohtumisel muret riigi suveräänsuse pärast. Reps ütles, et Tõmošenko polnud rahul Viktor Janukovitši esimese saja päevaga Ukraina presidendina ning väljendas kartust Ukraina riigi suveräänsuse püsimise üle. Reps ütles, et Tõmošenko rääkis inimõiguste ja -vabaduste rikkumisest, tsensuuri sisseviimisest, opositsiooni hääle lämmatamisest ja oponentide hirmutamisest võimulolijate poolt. "Kohtumistel Ukraina peaministri, justiitsministri, peaprokuröri ja riigikohtu esimehega rõhutasid võimuesindajad, et opositsiooni roll ongi kritiseerida ning lükkasid ekspeaminister Tõmošenko väited ümber," märkis Reps. Reps ütles, et ta väljendas muret sõnavabaduse piirangute üle ning kinnitas, et ENPA jälgib tähelepanelikult Ukrainas toimuvat. Raportöör Reps läheb Ukrainasse tagasi sügisel, et keskenduda inimõiguste temaatikale.

03.06.10 Inara Luigas: valitsus kujundab maavalitsustest valimisstaape

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas ütles, et valitsuse otsus määrata Võru maavanemaks Andres Kõiv tähendab parteiliste valimisstaapide tegemist maakondades. "Valitsusliit püüab iga hinna eest määrata parteisõdureid soojadele ametikohtadele, kus neil on maksumaksja raha eest mugav teha endale järgmiste Riigikogu valimiste kampaaniat," märkis Luigas. Luigas ütles, et Kõivu määramisega maavanemaks näitas valitsus üles hoolimatust kohalike omavalitsuste vastu. "Võrumaa omavalitsuste liit ei toetanud Võru endise abilinnapea, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Andres Kõivu saamist uueks maavanemaks," märkis Luigas. "Salajasel hääletusel toetas Kõivu kandidatuuri üheksa ja selle vastu oli 27 üldkoosolekul osalenud omavalitsusjuhti." Luigas meenutas, et aasta alguses esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile arupärimise maavanema ametikoha otstarbekuse kohta. "Arvestades valitsuse viimase aja kaadripoliitilisi otsuseid ning selle ametikohaga kaasnevate sotsiaalsete tagatiste läbipaistvuse olulisust soovime me laiemat arutelu selle ametikoha funktsioonide, ametisse määramise praktika kohta ning ka konkreetseid põhjendusi maavanemaid puudutavatele otsustele," ütles arupärimist üle andes Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp. "Kuna tegemist on riigiametnikega, peab muuhulgas maavanemate töö tasustamine olema võimalikult läbipaistev, põhjendatud ja õiglane nii samal positsioonil olevate kolleegide kui kogu avaliku teenistuse ametnikkonna kui süsteemi suhtes."

03.06.10 Simson: täna selgub koalitsiooni tahe luua töökohti

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et täna annab majanduskomisjon hinnangu Keskerakonna fraktsiooni töökohtade loomise seaduse eelnõule, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni. "Valitsus töökohtade loomise eelnõu ei toetanud, kuid loodame, et Riigikogus leidub südametunnistusega koalitsiooni erakondade saadikuid, kes aduvad olukorra tõsidust ega allu Reformierakonna preisilikule kepidistsipliinile," ütles Simson. Simson ütles, et ligi 150 000 töötut ootavad Eesti riigilt otsustavaid samme mitte peaminister Andrus Ansipi ilukõnet, et kõik on kõige paremas korras. Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti. "Selline pikemaajaline tagatis annab Arengufondile ja Eesti ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas," ütles Simson. "Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja." Teiseks, eelnõu pakub ka sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik. "Teatud elanikkonnagruppide töölevõtmisel saavad tööandjad sotsiaalmaksu soodustusi Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Ungaris, Portugalis, Poolas, Rootsis ja Slovakkias," põhjendas Simson. "Eestis on ametlike töötute seas üle 40 000 inimese otsinud tööd üle 9 kuu ja kaotanud õiguse töötutoetusele, see ülisuur number näitab, et senised pikaajalise töötuse ennetamiseks võetud meetmed on selgelt ebapiisavad." Kolmandaks, eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. "Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks," selgitas Simson. Neljandaks, kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. "Kõrge tööpuudus jääb Eestisse tänase valitsuse prognooside kohaselt veel aastateks, see tähendab, et inimeste aktiivsena hoidmisel ei saa loota ainult linnade-valdade eelarvetele," rõhutas Simson.

02.06.10 Keskerakond kinnitas Tallinna abilinnapea kandidaadiks Yana Toomi

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu kinnitas täna Tallinna abilinnapea kandidaadiks Yana Toomi. "Uue ametikoha puhul on kombeks kasutada väljendit "uus väljakutse", ja seda ta kindlasti on, kuid esmane on ikkagi töö tegemine ja oma valdkonna arendamine, eneseteostus jäägu aga tahaplaanile. Seega on Tallinna abilinnapea koht minu jaoks kahtlemata väljakutse, kuid väljakutse, millega ma kavatsen edukalt toime tulla", ütles Yana Toom. "Olen ajakirjanik ning tänu sellele pole mu maailmapilt sugugi helge - ajalehe toimetustega jagavad inimesed peamiselt muresid ning probleeme, seega julgen väita, et ka hariduse, spordi ning kultuurivaldkonna probleemid on mulle tuttavad. Lastevanemana olen ma neid ka omal nahal kogenud", lisas Toom. "Peamine, millele mu optimism toetub, on aga see, et ma tean, mis on meeskonnatöö ja samuti tean, et Tallinna linnas on nimetatud valdkonnas tugev meeskond ning töötahe täiesti olemas. Ka Kaia Jäppinen, kellesse suhtun suure austusega, on loonud tugevad alused selleks, et töö laabuks sujuvalt. Usun, et vastastikune lugupidamine ning koostöövaim kannavad vilja ja Tallinna kodanikud ei kahetse minu tehtud otsust" lõpetas Toom. "Yana Toom on end tõestanud hea juhi ja organisaatorina. Ta on julge, jõuline, kaasav ja täis pealehakkamist. Keskerakonna jaoks on haridus- ja kultuuriküsimused alati prioriteetsed olnud ning usun, et Toom on hea tegija seda valdkonda kureerima", lisas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Yana Toom on ajalehe Stolitsa peatoimetaja. Ta on Keskerakonna liige. Kandideeris viimastel kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas Haaberstis ning sai pea 1000 valija toetuse. Nimetatud abilinnapea vastutusvaldkonnaks on haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine. Linnapea Edgar Savisaar teeb homme, 3. juunil linnavolikogule ettepaneku Yana Toom abilinnapeana ametisse nimetada. Varem oli haridus- kultuuri valdkonna abilinnapea Kaia Jäppinen, kes omal soovil ametist lahkub. Lahkumise põhjuseks tõi Jäppinen halva tervise.

01.06.10 Valitsus võidelgu tööpuudusega, aga mitte müügimaksuga!

Sulge

Edgar Savisaar Tallinna linnapea 31. mail teatas Ansipi-Laari valitsus, et järgmisest aastast nende koalitsioon võtab seadusest müügimaksu ja paadimaksu välja. Vaevalt see nüüd oli mõeldud Ansipi poolt sünnipäevakingitusena, nagu kuluaarides sosistatakse, aga iseenesest on asi koomiline küll. Valitsus kärpis aasta tagasi omavalitsuste maksubaasi ja võttis ära need rahad, mis olid ette nähtud koolidele, lasteaedadele, spordile, teedele ja kultuurile. Kui omavalitsused hakkasid selle vastu protestima ja kaebasid isegi Brüsselisse, siis imestas meie rahandusministeerium, miks seda küll tehakse. Omavalitsused ei kasutavat ju isegi neid võimalusi, mis neile olemasolev seadusandlus maksunduse vallas lubab! Mitmeid kohalikke makse olevat jäetud rakendamata, järelikult on linnadel ja valdadel raha küll. Rahandusministeerium ju lausa õhutas meid seni rakendamata makse kasutusele võtma ja nii me seda tegimegi. Eriti kuna ka Euroopast meile nii öeldi, et jääb arusaamatuks miks ikkagi on Eestis omavalitsustel nii palju rakendamata maksuvõimalusi. Teadsime, et seadusandlus nende maksude osas on segane, aga olime täis head tahet riigile vastu tulla ja nii asusimegi neid makse kasutusele võtma. Nüüd pahandab Ansipi valitsus, et tema ei suuda sellist ebaõiglust pealt vaadata ja asub neid makse seadustest välja kärpima. Jääb arusaamatuks mida ikkagi ei suudeta pealt vaadata? Margus Tsahkna segasevõitu jutust 1. juuni Terevisioonis tuli välja, et ebamõistlik olevat see, kui Tallinn võimaldab teatud kaupade maksustamisel erisusi. Tsahkna selgitas, et kui see maks oleks ikka kõigi kaupade jaoks ühesugune, st kui maksustataks samamoodi ka leiba, saia, piima ja teisi esmatarbekaupu ning lastekaupu, siis oleks see mõistlik. Muidugi meeldiks see siis isamaaliitlastele ja reformierakondlastele rohkem, aga ega meie ei peagi tegema nii kuidas neile meeldib. Valitsuse jutt lõhnab meeleheite järele, sest reformil ja IRLil on enne Riigikogu valimisi vaja näidata oma üleolekut Tallinna linna juhtivast Keskerakonnast ja sotsiaaldemokraatidest. Haapsalus kehtis ju kümmekond aastat müügimaks, aga siis olid seal reformistid võimul ja keegi ei kurjustanud selle maksu üle. Ning isegi Ansip ei pahandanud, et see maks mõjutab hindu kogu vabariigis! Mida siis tegelikult tahetakse? Soovitakse, et Keskerakonna fraktsioon Toompeal viskuks müügimaksu kaitsma ja Reformierakond ning Isamaaliit võiksid pool aastat enne Riigikogu valimisi lavastada erakordselt ägeda võitluse Tallinna rahva kaitseks ning maksude vähendamiseks. Praegu on keskerakondlased Toompeal väga tüütud ja tuletavad Ansipile pidevalt meelde Eesti suurt tööpuudust ja valitsuse saamatust selle leevendamisel. Kui poliitiline võitlus õnnestuks viia müügimaksu teemale, siis muidugi võiks Ansip kergendatult hingata. Teiseks tahetakse inimeste tähelepanu juhtida kõrvale sellelt tõsiasjalt, kuidas parempoolsed on kaks viimast aastat ajanud käed sügavale eesti rahva taskusse, tõstes korduvalt käibemaksu, aktsiise, töötuskindlustusmakseid, vähendades peretoetusi ja röövides kõigilt eesti inimestelt pensioniaastad. Kõigiti tahavad nad selle kisaga varjata, et müügimaksu rakendamine on nende endi poolt algatatud eelarvekärbete ja maksutõusude tagajärg. Nüüd püütakse inimestele näidata, nagu oleks just müügimaks see kurja juur. Miks ei lubatud taolist diskussiooni siis kui riik tõstis üleöö käibemaksu? Miks ei ole mingit vaidlust selle üle, kas elektri hind ikka peab tõusma? Mingit kriitikat ei kannata parempoolse koalitsiooni teise maksueksperdi Keit Pentuse väide, nagu müügimaks ei olekski kohalik maks, sest see mõjutavat kogu Eestit. Kuidas siis nii? Harku vallas kehtib müügimaks juba aastaid. Selles vallas tegutseb näiteks üle-Eestilise keti pood Säästumarket. Kas siis kõik need aastad on Harku valla müügimaks kajastunud hindades üle Eesti? Harku vallas muide on võimul Reformierakond ja IRL. Kas sellepärast sellest ei räägitagi? Muide, selles vallas pidi uue poe avama ka Rimi. Kui müügimaks on nii ettevõtjavaenulik, nagu Pentus ja Tsahkna väidavad, kuidas siis Rimi söandab juuni algul, sügaval kriisi ajal, seal uue poe avada? Kogu hädakisa müügimaksu ümber näitab tegelikult Reformierakonna ja IRLi läbikukkumist maksuasjanduses. Kõik viimased aastad nad ainult sellega ongi tegelenud, et makse tõsta ja Eesti inimesi, ettevõtjaid ja omavalitsusi koorida. Uppuja haarab ikka viimasest õlekõrrest. Sellest ka Ansipi ja Tsahkna rabelemine müügimaksu ümber.

01.06.10 Kallo: monopolide ohjeldamise seadus tõstab asulates vee hinda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo ütles, et monopolide ohjeldamise seaduse rakendumisel võib vee hind väikestes asulates hoopis tõusta. "Nii väikesed vee-ettevõtted, kohalike omavalitsuste liidu esindajad kui ka Konkurentsiamet on tunnistanud, et selle seaduse rakendudes väikestel vee-ettevõtjatel võib hind tõusta," märkis Kallo. Kallo nimetas koalitsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu silmakirjalikuks, mis ei täida seatud eesmärki. Kallo meenutas, et Isamaaliidu linnapea Jüri Mõisa sõlmitud lepingu kohaselt määrati AS-i Tallinna Vesi aasta kasumimarginaaliks 49% käibest. "Täna võitleb Isamaa ja Res Publica Liit kangelaslikult olukorra vastu, mille tekitas Isamaaliit Tallinna Vee maha müümisel kümme aastat tagasi," ütles Kallo. Kallo sõnul nähti Tallinna Vee erastamise lepingus muuhulgas ette 10 000-20 000 tundi nõustamist, mille eest määrati tasu 125 dollarit tunnis. Kallo ütles, et eelnõu kohaselt peab ettevõtja kooskõlastama hinna konkurentsiametiga. "Konkurentsiamet kontrollib hinnakujundust ka Eesti Energias," märkis Kallo. "Eesti Energiast võeti möödunud aastal välja ligi 1,4 miljardit krooni dividende. Seda kriisi ajal. See on meie kõigi ühine raha ja Konkurentsiamet kujundas seda hinda."

01.06.10 Simson: müügimaksu kaotamisel tuleb omavalitsustele raha tagasi anda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et valitsuskoalitsioon peab müügimaksu kaotamisel andma omavalitsustele tagasi neilt riigieelarve kärbetega ära võetud raha. "Riik nõrgestab järjekindlalt omavalitsusi kärpides nende tulubaasi," märkis Simson. "Eriti rumal on valitsuskoalitsiooni kiusu ajamine Tallinna linnaga, kuna seetõttu kannatavad kõik Eesti omavalitsused." Simson meenutas, et riik on vähendanud omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le, millega Tallinn kaotas möödunud aastal ligi 126 miljonit krooni ja tänavu veel 152 miljonit krooni. "Riik on vähendanud nii omavalitsuste teehoolduseks, lastehoiuks kui noortespordiks mõeldud raha," märkis Simson. "Samas on riik oma tulude suurendamiseks tõstnud käibemaksu ja aktsiise." Simsoni sõnul on Keskerakond algatanud Riigikogus eelnõu, mis taastab omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,93%-ni. Simson ütles, et omavalitsused vajavad oma ülesannete täitmiseks raha. "Valitsuse poliitika tagajärjel on oluliselt halvenenud omavalitsuse eelarve, mistõttu puudub võimalus tagada kohalikele elanikele kiiret ja kvaliteetset teenust," ütles Simson. "Valitsus peab mõistma, et abivajav inimene pöördub just oma kodu omavalitsuse poole, mistõttu on äärmiselt oluline taastada nende tulubaas." Simsoni sõnul on valitsus vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. "Põhiseadusega on vastuolus omavalitsustele kohustuste lisamine ilma nende täitmiseks vajalike vahendite eraldamiseta," märkis Simson. "Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega." Simsoni sõnul on ka Rahvusvaheline Valuutafond juhtinud tähelepanu, et Eesti omavalitsustel puudub nii oma tulude kujundamise kui ka kulutuste osas piisav paindlikkus. "Euroopa kohalike omavalitsuste harta kohaselt tuleb kohalikele omavalitsusele vahendeid eraldada piisavalt nende ülesannete täitmiseks," tõdes Simson.

01.06.10 Tuus: Eestit ohustab suur vaesuse oht

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et peaminister Andrus Ansip püüab ilustada OECD Eesti kohta tehtud raportit, mille kohaselt peab Eesti pöörama palju enam tähelepanu vaesuse vähendamisele. "Võib kindlalt öelda, et aastal, mis on Euroopas kuulutatud vaesuse vastu võitlemise aastaks - Eestis selle küsimusega ei tegelda," ütles Tuus. "Vastupidi, kärpimine ja aktsiiside tõstmine puudutab kõige enam madalapalgalisi ja töötuid ning pensionäre. Kahjuks püüab Ansip Eesti elu ilusaks rääkida, kuid vaesuses elavatele inimestele peaministri ilukõne ei too leiba lauale." Tuusi sõnul jäid Ansipi vastused Keskerakonna esitatud arupärimisele nõrgaks, sest peaminister jaoks pole ühte osa Eesti elanikest olemas. Tuusi sõnul märkisid eksperdid, et 61% töötutest ja 43% pensionäridest elab Eestis vaesuses. "Et analüüs puudutas tänasest varasemat aega, siis võib vaid oletada, kui suur ja ulatuslik on vaesus töötute hulgas täna, mil Statistikaameti andmetel, on meil 137 000 inimest tööta ehk töötuse protsent on pea 20," ütles Tuus. Tuusi sõnul on 51 000 ininimest Eestimaal olnud tööta üle aasta. "18 000 inimest tööta koguni 2 aastat ja rohkem," selgitas Tuus. "Ja muide, ainuüksi registreeritud töötutest ehk nendest, kes end veel registris hoiavad ja keda pole sanktsioonidega töötu staatusest ilma jäätud, - on pea pooled need, kes ei saa enam töötutoetusi ja kes elavad 1000-kroonisest toimetulekutoetusest, teise pereliikme puhul veelgi väiksemast summast." Tuus meenutas, et OECD töö-ja sotsiaalsuhete küsimuste komitee direktor John Martin hurjutas Eestit pressikonverentsil, et riik peaks töötuse küsimusega hoopis rohkem tegelema, sest võib kuluda kuni 10 aastat selleks, et tänast tööpuudust likvideerida. Raport tegi ka ettepaneku koheselt tõsta miinimumpensioni ja esimese samba pensionide kindlaksmääratud osa. "Nimelt toonitasid eksperdid, et lõhe miinimumpensioni ja kõrgeimat pensioni saavate inimeste vahel on väga suur," märkis Tuus. "Leiti, et seda süsteemi tuleks kohe muuta. Veel soovitas raport koheselt vanemahüvitise ülempiiri alandada, tõsta sotsiaaltoetusi ja tõsta töötu abiraha. Nimelt märgiti, et kui Euroopa riikides kulub sots. Toetusteks 27% SKP-st, OECD riikides keskmiselt 20%, siis Eesti kulutab sotsiaalkuludeks vaid 12 % SKP- st, meist vähem kulutab vaid Mehhiko ja Kuuba."

30.05.10 Maavanem peab seisma Rõngu õpilaste koolitee jätkumise eest

Sulge

Keskerakonna Tartumaa juhatus võttis vastu avalduse, milles palub maavanemalt kiiret lahendust Rõngu õpilaste koolitee jätkamise osas, sest rahandusministri käskkirjaga seatud piirangud jätsid valla ilma koolimaja renoveerimiseks ette nähtud rahast. "Kuna Rõngu vald ei ole saavutanud rahandusministeeriumiga kokkuleppeid kooli renoveerimise rahastamises, tuleb maavanemal tekkinud olukorrale leida lahendus," ütles Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Manuela Pihlap. "Juba mõne kuu pärast algab uus kooliaasta, kuid Rõngu lastel ei ole kindlust, kas ja millises koolis jätkata õpinguid." "Rõngu vallavolikogu andis 2009. aasta kevadel koolialuse maa hoonestusõiguse viieks aastaks kohalikule ehitusfirmale AS KR Priit. Ettevõte pidi Rõngu kooli 31. detsembriks renoveerima. Vallal oli kohustus maksta ehitajale viie aasta jooksul ehituse ja hoolduse eest igal aastal 2,9 mln krooni renti," märgitakse avalduses. "Nii saanuks vald lepingu lõppemise ajaks koolihoone enda omandusse tagasi." Paraku karmistas Riigikogu 2009. aasta kevadel euro-ootuste lainel kohalike omavalitsuste laenuvõtmise reegleid ning 1. märtsist jõustunud piirangute tõttu saavad nad 31. detsembrini 2011 võtta uusi finantskohustusi üksnes rahandusministeeriumi loal ja seda välisabi projektide omaosaluse katteks. Vallavolikogu jättis ministeeriumilt täiendavate laenukohustuste saamiseks loa küsimata. Karistuseks andis rahandusminister Jürgen Ligi oktoobris käskkirja Rõngu vallale tulumaksu ja tasandusfondi maksete ülekandmise piiramiseks, mis jätab valla kolmel aastal ilma ühtekokku enam kui 12 miljonist kroonist. See summa kulunuks vallal neil aastatel koolihoone rendiks. Seejärel loobusid ka pangad KR Priidule laenu andmast ning koolimaja remont on peatunud.

20.05.10 Sepp: riigi õiguspoliitika on ummikus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Evelyn Sepa hinnangul jäi Riigikohtu esimehe Märt Raski ettekanne Riigikogus õigusemõistmise kitsaskohtadest kahetsusväärselt poolikuks, kuna Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees otsustas loobuda selle ettekande eelnevast ettevalmistamisest komisjonis. "Sellega võttis komisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde Riigikogult võimaluse tõstatud probleemidel sisuliselt kaasa rääkida," ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Sepp. "Ilmselt on tegemist lihtlabase parteilise jänespükslikkusega või siis umbusaldusega terve seadusandliku kogu vastu." Sepp ütles, et Keskerakonna hinnangul on Eestis tõsiseid probleeme nii õigusemõistmise tagamise kui ka riigipoolse õigusabi kättesaadavusega. "Riigilõivudest on saanud mitte menetluskulusid tagav vahend, vaid riigi teenimisallikas, mis paraku ei suundu siiski mitte piisava kohtunike arvu, abipersonali ja muu õigusemõistmise kvaliteedi tagamisse," tõdes Sepp. "Riigi tasuta õigusabist on aga märkamatult saanud riigi laen ning kohtunikkonnast, kes neid taotlusi menetlevad, mitte õigusemõistjad vaid laenuametnikud." Sepp ütles, et õigusemõistmine pole kõrgete riigilõivude tõttu paljudele kättesaadav. "Samas oleme äärmiselt kriitilised tasuta õigusabi kvaliteedi suhtes, sest õigusabi osutajate poolt kordades alla turuhinna osutatavad teenused ei lähtu sageli mitte abistatava vajadustest, vaid abistaja huvidest leida enda seisukohalt kõige otstarbekam teenuseliik, mis on neile tasustatud suhteliselt kallimalt," selgitas Sepp. "Samuti leiame, et seaduseandja on suurendanud liiga kergekäeliselt võimalust määrata erinevate tegude eest kriminaalkaristust. Normi andmine, mis ei ole autoriteetne, ega ka efektiivne, kuid mille puhul on võimalik kergekäeliselt poliitiliselt deklareerida, et see asi on tehtud, ei ole mõistlik." Sepp ütles, et see devalveerib kogu riigi autoriteeti ja samas ei lahenda ühtegi probleemi. "See on ka põhjus, miks Keskerakonna arvates tuleb põhimõtteliselt enam hakata panustama põhjuste kõrvaldamisesse, tegevuskavade sisulise poole tugevdamisele, mitte vaid tegevuste teesklemisele ja näilistele lahendustele," märkis Sepp. "On kurb, kui riik pühib oma käed puhtaks seal, kus ta peaks inimesi aitama. Tänane valitsus on aga paraku panustanud vaid uute paragrahvide väljamõtlemisele ja välisele särale." Põhiseaduskomisjoni aseesimehe hinnangul kurjustas Riigikohtu esimees Riigikogus kohtukolleegide suhtes küll asjatult, kel oli nii palju professionaalset julgust ja selget silmavaadet, et juhtida töös oleva kohtureformi nõrkustele nii seadusandja kui ka kogu avalikkuse tähelepanu.

20.05.10 Kontsert Voldemar Kuslapi toetuseks

Sulge

Rahvusooper Estonia on otsustanud korraldada armastatud laulja Voldemar Kuslapi toetuseks kontserdi "Meeletu rüütel". Kontsert toimub 29. mail kell 12. Inimesed saavad Kuslapit toetada ostes toetuskupongi minimaalväärtusega 150 kr, mis on müügil Estonia teatri kassades. Tunnisel kontserdil esitavad rahvusooperi solistid parimaid palu aegumatust ooperi- ja operetirepertuaarist ning seda tehakse tasuta. Need, kes kontserdile minna ei saa, saavad oma toetusraha kanda Estonia seltsi arveldusarvele 100 220 629 25007, märksõna "Kuslap". Teatrijuht Aivar Mäe sõnul ajendas toetuskontserti korraldama pettumine Eesti kohtusüsteemis. "Me oleme pettunud selles, kuidas antud kohtulahend tuli, see on ebaõiglane," ütles ta. Voldemar Kuslap mõisteti Harju Maakohtus süüdi kehalises väärkohtlemises, Kuslap ise ennast süüdi ei tunnistanud. Intsident leidis aset 3. aprillil, kui Voldemar Kuslap üritas korrale kutsuda lärmavaid noori.

19.05.10 Reformierakonna kandidaat pääses volikokku ühegi hääleta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile arupärimise usalduseta Nõva vallavolikogu liikme kohta. "2009 aasta kohalike omavalitsuste valimistel sai Nõva vallas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Pille Lääne 0 häält," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Velman. "Täna on ta selle saavutatud valimistulemusega täieõiguslik Nõva vallavolikogu liige." Velman ütles, et rahvaesindaja volikogus on oluliseks sillaks kohaliku kogukonna probleemide ja täitevvõimu vahel. Keskerakonna fraktsioonil on regionaalministrile järgmised küsimused: 1. Kuidas iseloomustate olukorda, kus kohaliku rahva esindajaks on inimene, kellel ei ole ühegi valija toetust? 2. Mida olete teinud, et tulevikus sellist õiguslikult ja eetiliselt segast olukorda ei tekiks? 3. Kui antud isik loobuks eetilistel kaalutlustel volikogu kohast, kes sel juhul antud koha täidaks? Kas võimalik asendusliige väljendaks adekvaatselt valijate tahet? 4. Reformierakonna valimisnimekirja esindab Nõva volikogus kodanik, kellel puudub täielikult rahva usaldus. Kuidas antud juhtum mõjutab kohaliku kogukonna õiglustunnet ning millist mõju see võib avaldada kodanikuühiskonna arengule ja usaldusväärsusele? 5. Kodanikele ikka soovitatakse, et võtke oma esindajaga kohalikus esinduskogus otse ühendust või siis valitu võtaks oma valijatega ühendust. Kellega peab suhtlema saadik, kellel on 0 häält?

18.05.10 Avalik märgukiri siseministrile

Sulge

Keskerakonna Läänemaa piirkond mõistab hukka siseminister Marko Pomerantsi järjekindla päästeameti nõrgestamise. Kokkuhoid Läänemaal asuva alamehitatud Pürksi päästekomando arvelt annab järjekordse hoobi kohaliku kogukonna turvatundele ja regionaalpoliitikale. Keskerakonna Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid nimetab siseministri kärpeid päästeameti kallal siseministri jõuetuseks seista oma valdkonna eest. Siseminister Marko Pomerants üritab Valitsuses mugavalt hakkama saada ning hoida end poliitiliselt ohutus positsioonis. Sisuliselt juhivad siseministeeriumi haldusala reformierakondlased Andrus Ansip ja Jürgen Ligi, kelle kärpepoliitikale allutatakse kõik IRLi ministrid, kellele aga tänutäheks säilitatakse kohad Valitsuses. Keskerakonna Läänemaa piirkond mõistab hukka sellise "külmutatud" päästeameti poliitika ning lühinägeliku kärpepoliitika, mis põhineb inimressursi vähendamisel ja ebapiisavalt mehitatud töökeskkonnal. Keskerakonna Läänemaa piirkond toetab vabatahtliku liikumise arengut ja peab vabatahtlikku ühiskondlikku tööd tugeva ühiskonna märgiks, aga elukutseliste päästjate järk-järguline välja suretamine vähendab inimeste turvatunnet. Kuna surve all on eelkõige maapiirkonnad, siis selle tulemusena tühjenevad Eesti maakonnad inimestest. Keskerakond on seisukohal, et Eesti riigi tähtsaim ülesanne on inimeste turvatunde tagamine. Nõuame siseministrilt piisavalt mehitatud ja professionaalsete päästekomandode säilitamist maakonnas.

18.05.10 Simson: võimuliit tõrjus toasooja hinna alandamise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas kahetsusväärseks, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud lükkasid Riigikogus tagasi Keskerakonna algatatud toasooja hinna alandamise. "Seaduseelnõu on eriti oluline just tänases majanduskliimas, kus on värskelt selja taga pikk ja külm talv, mille mõju võis iga inimene näha oma küttearvelt," ütles Simson. "Riigikogus ei ole kellelegi üllatus, et küttehinnad on talumatult kõrged," ütles Simson. "Meil on siin head kolleegid Res Publicast, kes tegutsevad koduomanike liidu nime all ja võitlevad koduomanikele parema soojusenergia eest. Meil on siin head kolleegid Reformierakonnast, kes on üllitanud pressiteate, et nad otsivad parimat võimalikku lahendust küsimusele, kuidas tagada Eesti rahvale võimalikult odav energia ning toasoe. Meil on siin head kolleegid, kes on teinud telereklaami ja lubanud poole väiksemaid küttearveid. Teate, küttearved oleks märksa väiksemad, kui makse ei lisataks nii hoolsalt toasoojale." Simson ütles, et käibemaksuseaduse muudatusega soovis Keskerakond alandada üheksa protsendini käibemaksumäära soojusenergiale, mida müüakse eraisikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest rahastatavatele asutustele ja organisatsioonidele. "2007. aasta juulis tõusis soojusenergia käibemaksumäär viielt 18 ning mullu juulis 20 protsendini," meenutas Simson. "Lisaks tõusis samast ajast maagaasi aktsiisimäär 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta. Tema sõnul plaanis riik 2010. aastal maagaasi aktsiisist teenida 246 miljonit ja toasooja käibemaksust 560 miljonit krooni." Simsoni ütles, et viimastel aastatel pole tõstetud ühtki sotsiaalset toetust neile, kes on sattunud maksutõusudega löögi alla. "Seda olukorras, kus me elame kliimas, kus toa kütmine ei ole valik," märkis Simson. "Toa kütmine on meil talveperioodil sundtegevus." Eelnõu seletuskirja kohaselt oleks toasooja käibemaksumäära alandamisega vähenenud 337,5 miljoni võrra riigieelarvesse laekuv tulu, kuid kuna muudatus pidi jõustuma 1. jaanuarist, saanuks seda keskerakondlaste hinnangul arvestada 2011. aasta eelarvet planeerides.

18.05.10 Eesti Keskerakonna juhatuse pöördumine Eestimaa Rahvaliidu liikmete poole

Sulge

Eesti majanduslik ja poliitiline olukord on muutunud pidevalt järjest pingelisemaks, mistõttu ootab Eesti rahvas kiireid lahendusi ning uut poliitikat, mis arvestaks enam ühiskonna nõrgemate liikmetega. Selleks, et Eesti saaks endale uue inimväärsema poliitika on vaja vasak-tsentristlikke jõudude tihedamat koostööd, et võita üheskoos järgmised Riigikogu valimised. Nendest valimistest sõltub kas Eesti riik jookseb rahvast tühjaks välismaale või jäävad nad kodumaale, kus neile võimaldataks teenida ausalt elatist, et leib oleks laual. Eesti Keskerakonnal on olnud pikaaegne hea koostöö Eestimaa Rahvaliiduga, kuna mõlemad erakonnad on sotsiaalselt mõtlevad ning peavad oluliseks, et Eesti tähtsamad ettevõtted, millest sõltub riigi majanduslik julgeolek, kuuluksid riigile või Eesti kapitalile. Meie koostöö näideteks on edukas võitlus Eesti Energia erastamise vastu ning Arnold Rüütli valimine Eesti Vabariigi Presidendiks 2001.a. Tänu meie ühistele võitlustele erinevates valdkondades, oleme suutnud mitmel korral päästa Eesti riigil vajumast totaalsesse parempoolsesse kreeni. Eesti Keskerakond on jälginud murelikult Eestimaa Rahvaliidu sisepingeid, mis võib kokkuvõttes negatiivselt mõjutada ka vasak-tsentristlikke jõudude koostööd ning oleks kindlasti vesi Toompea paremäärmusliku võimukoalitsiooni veskile. Austame sügavalt paljude rahvaliitlaste soovi jätkata iseseisva erakonnana ning mõistame ka neid, kes soovivad liituda Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonnaga. Kui Eestimaa Rahvaliit peaks siiski Eesti poliitiliselt areenilt lahkuma, siis teadke, et Keskerakonna uks on teile alati avatud. Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu programmid on väga lähedased ning rahvaliitlaste jätkamine Keskerakonnas, oleks igati loogiline ja mõistlik samm. Meil on kanda üheskoos ühine missioon, et Eestimaal poleks ääremaid ning terve Eesti jääks elama!

18.05.10 Simson: peaminister Ansip peab arvestama 150 000 töötuga

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et täna avaldatud statistikaameti andmed tegeliku töötuse kasvu kohta tänavu esimeses kvartalis 19,8 protsendini viitavad peaminister Andrus Ansipi valitsuse üha süvenevale ükskõiksusele töötuse probleemi vastu. "Keskerakond on pidevalt juhtinud tähelepanu valitsuse püüdlustele ilustada töötuse statistikat, kuid ligi 150 000 töötut inimest ei saa maha kanda ega olematuks teha," märkis Simson. "Valitsusel pole siiani mitte mingisugust tegevuskava töötuse vastu võitlemiseks, kuid samas tõrjub riiki valitsev Reformierakond Keskerakonna algatusi töötuse leevendamiseks." Simson ütles, et eile jättis valitsus toetuseta Keskerakonna töökohtade loomise seaduse, mille eesmärgiks on seadustada sotsiaalsed töökohad, võimaldada töötutel osaleda senisest suuremas mahus avalikus töös ning kohustada riiki tasuma töötute tööleasumisel kuni aasta jooksul sotsiaalmaksu. "Reformierakonna ainuke poliitika töötuse vastu võitlemisel on töö kaotanud inimestele soovituste jagamine Eestist lahkuda," märkis Simson. Simson ütles, et Eesti peaks ühendama jõud töötuse vähendamiseks ning erakondadel tuleks lõpetada poliitiline kukepoks. "Eesti olukord on selleks liiga tõsine," märkis Simson. "Valitsus eelistab probleemidele lahenduste otsimisele naeruvääristada poliitilisi oponente ja kõiki töö kaotanud inimesi. Keskerakond leiab, et heitunute juurdekasv ja väljarände hoogustumine võib sobida võimuparteile ametliku statistika ilustamiseks, kuid mitte Eesti ühiskonnale tervikuna." Simsoni sõnul tunnevad sarnaselt Keskerakonnaga muret töötute olukorra pärast viimasel ajal juba ka pangajuhid, sest töötuskindlustushüvitise kaotanud pikaajaliste töötute hulk kasvab pidevalt. "Ka täna avaldatud Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb töötuse määr tänavu kõrgeks," märkis Simson. "Töötute üldarvu esimeses kvartalis nimetas keskpank erakordselt kõrgeks, aga Reformierakond vaatab seda tuima ükskõiksusega pealt."

16.05.10 Siska mängis klaverit ja Tammus valiti esimeheks

Sulge

Täna, kultuurikeskuses Lindakivi, toimunud Keskerakonna Noortekogu VIII Kongressil, kuhu kogunes ligi 300 kesknoort, valiti uueks esimeheks lääne-virulane Raivo Tammus ja klaverikontserdiga esines Vanilla Ninja liige ning kultuurikeskuse direktriss Katrin Siska. "Hoidke eest, kesknoored tulevad kevadistel valimistel Riigikokku!" hüüdis Keskerakonna Noortekogu vastvalitud esimees Raivo Tammus kõnepuldist. Tammus kavatseb noortekogu juhtimisel keskenduda rohkem just Tallinnast väljaspool asuvate noortekogu klubide tugevdamisele, kuna pealinnas on kesknoorte positsioon juba isegi tugev. "Keskerakonna Noortekogu on üle-eestiline organisatsioon ja selle seisukoha kindlustamisele hakkame uue juhatusega tõsiselt panustama. Leian, et igal kesknoorel peaks olema oma riigikogulasest sõber või vähemalt Võsapetsi autogramm," lausus Tammus. "Plaanis on veelgi aktiviseerida kesknoorte tegevust internetikeskkondades, nagu näiteks Facebook, Twitter ning kasvatada oma panust ka poliitilises blogosfääris." "Kesknoorte jaoks on juba aastaid olnud südameasjaks üliõpilaspoliitika, kus lööme ka edaspidi aktiivselt kaasa. Meie eesmärgiks saab olema tugevdada suhteid teiste poliitiliste noorteorganisatsioonidega," lisas Tammus. Kultuurikeskuse Lindakivi direktriss ja menuansambli Vanilla Ninja liige Katrin Siska üllatas kesknoori omapoolse klaverikontserdiga ja sai seepeale suure ovatsiooni osaliseks. Kongressil võeti vastu avaldus Ansipi valitsuse lühinägelikust poliitikast tingitud pensioniea tõstmise vastu.

16.05.10 Savisaar kesknoortele: kõik te olete minu vanad sõbrad!

Sulge

Täna Kultuurikeskuses Lindakivi toimunud Keskerakonna Noortekogu VIII Kongressil, kuhu oli kogenud ligi 300 kesknoort, esines kõnega Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Oma kõnes rõhutas Savisaar: "Ma ei väsi kordamst - enne ei muutu midagi, kui Eestis vahetub valitsus. Kuniks võimul on sama seltskond, kelle pärast me raskes olukorras täna oleme, seni ei liigu Eesti sammugi edasi." Savisaar küsis: "Mis kasu on eurost, kui inimestel pole raha, mida eurodeks vahetada või on seda liiga vähe." Keskerakonna esimees toonitas, et järgmise aasta kevadel aset leidvad valimised otsustavad kõik - kas saame jagu tööpuudusest; kas hakkame taaslooma riigieelarvelisi õppekohti andekatele nooretele; kas taastame normaalsed garantiid noortele peredele? Kõik sõltub tegelikult meist. Eesti inimestel on õigus valida endale just täpselt niisugune valitsus, nagu neile meeldib. Savisaar tunnistas, et tunneb suurt osa Kongressi enam kui 300 delegaadist. "Me oleme, nagu vanad sõbrad. Ma tahaksin, et see jääkski nii." Savisaar kutsus noori üles lugema tema blogi internetis ning tulema tema sõbraks järgmisel nädalal avatavas Facebooki kontol ja portaalis Odnoklassniki.

16.05.10 Noorsotsid näevad Toompeal vasaktsentristlikku valitsust

Sulge

Täna Lindakivi kultuurikeskuses toimunud Keskerakonna Noortekogu VIII Kongressile noorsotside poolt kesknoori tervitama tulnud Noored Sotsiaaldemokraadid näevad järgmisel kevadel Toompeal vasaktsentristlikku valitsust. "Me näeme, et pärast järgmise aasta Riigikogu valimisi, valitseb Toompeal vasaktsentristlik valitsus, mis põhineb Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide heal koostööl Tallinnas," sõnas kesknoori Noorte Sotsiaaldemokraatide nimel tervitama tulnud juhatuse liige Martin Kirs. Kirs jätkas: "Täna seisame ühiselt rahva huvide ja õiglase poliitika eest. Meie hea koostöö on olnud võimalik tulenevalt meie sarnastest vaadetest ja seisukohtadest." Noorsotsid tunnustasid Keskerakonna Noortekogu tugevate tegijatena ja tõid ühiste eeskujudena välja keskerakondlased Kadri Simsoni ja Jüri Ratase. Noorsotside esindus võeti keskerakonna noortekogu kaheksandal kongressil vastu sõbralikult ja heade koostööpartneritena. Keskerakonna Noortekogu esimehel Tiit Terikul on hea meel tõdeda, et sotsid rõhutasid kahe noorteorganisatsiooni olulist rolli noorte poliitikateadlikkuse tõstmisel. "Koostöö Tallinnas on meile sotsiaademkraadid teinud meile palju lähedasemaks ja mõistetavamaks. Praegune kogemus annab julgust ka uueks Riigikogu kooseisuks, mis valitakse järgmise aasta märtsiks, kus Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel tuleb kindlasti koostööd teha," ütles Tiit Terik.

13.05.10 Simson: valitsuse sotsiaalmaksu muudatuste mõju on puudulik

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et peaminister Andrus Ansipi valitsus näitas üles ükskõiksust töötute vastu, kui jättis toetuseta Keskerakonna algatatud töökohtade eelnõu. "Keskerakonna eelnõu eesmärgiks on seadustada sotsiaalsed töökohad, võimaldada töötutel osaleda senisest suuremas mahus avalikus töös ning kohustada riiki tasuma töötute tööleasumisel kuni aasta jooksul sotsiaalmaksu," ütles Simson. Simsoni sõnul mõjutavad valitsuse kavandatavad sotsiaalmaksu muudatused vaid väheseid inimesi ning ei oma seetõttu ühiskonnas vajalikku kaalu. "Valitsuses toetuse saanud eelnõus pakutud sotsiaalmaksusoodustus puudutab üksnes pikaaegseid töötuid, kes võetakse osa-ajalisele tööle," märkis Simson. "Olukorras, kus Eestis on üle 100 000 töötu, peavad riigi sammud olema oluliselt jõulisemad. Keskerakonna algatatud töökohtade loomise eelnõus pakutud lahendused tööpuuduse leevendamiseks puudutab inimesi palju rohkem." Simson ütles, et tänases raskes majanduslikus olukorras ei ole põhjendatud sotsiaalmaksu maksmine miinimumpalgalt ka nende töötajate eest, kes ei ole täiskoormusega tööl. "See seab tööandja raskesse olukorda ning töökoormuse vähendamine ei pruugi olla väljapääs töökohtade hoidmisel," märkis Simson.

13.05.10 Riigikogu keskerakondlased väisavad Tartumaad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed alustavad täna kahepäevast väljasõitu Tartumaale, kus kohtuvad omavalitsusjuhtidega, tutvuvad kohaliku eluoluga ning külastavad haridusasutusi, ettevõtteid ja eakate päevakeskusi. "Väljasõidu eesmärgiks on selgitada tartumaalastele Keskerakonna algatusi Riigikogus ning saada osa kohalike inimeste rõõmudest ja muredest," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Täna õhtul algusega kell 18.00 kohtuvad rahvaga Tartu Ülikooli raamatukogus Kadri Simson ja Nikolai Põdramägi, Rõngu rahvamajas Ain Seppik ja Eldar Efendijev, põllumajandusmuuseumis Ülenurmel Arvo Sarapuu ja Inara Luigas, Kallaste endises kutsekoolis Nelli Privalova, Heimar Lenk ja Valeri Korb, Haaslava Priiuse seltsimajas Tiit Kuusmik ja Marika Tuus, Kõrveküla rahvamajas Kalev Kallo ja Lembit Kaljuvee, Ilmatsalu põhikoolis Rein Ratas ja Vladimir Velman ning kell 19.00 Elva matkakeskuses Jüri Ratas.

11.05.10 Simson: minister Pevkur eelistab numbreid inimestele

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et peab täiesti kohatuks sotsiaalminister Hanno Pevkuri halvustavat seisukohta Keskerakonna algatusele registreerida registreerimata töötuid. "Keskerakond juhib oma algatusega tähelepanu valitsuse võimetusele luua töökohtade tekkeks soodsat majanduskeskkonda ning lahendada töötute olukorda," märkis Simson. "Sotsiaalminister püüab töötute probleemi olematuks teha, kui nimetab Keskerakonna algatust valimiskampaaniaks." Simsoni sõnul tunnevad sarnaselt Keskerakonnaga muret töötute olukorra pärast viimasel ajal juba ka pangajuhid, sest töötuskindlustushüvitise kaotanud pikaajaliste töötute hulk kasvab pidevalt. "Möödunud aastal kustutati ametlikust töötute registrist sanktsioonidega 26 000 inimest," selgitas Simson. "See tähendab, et neid inimesi ministri jaoks enam töötuna ei eksisteeri, kuid neil pole ka tööd." "Sotsiaalminister eelistab probleemidele lahenduste otsimisele naeruvääristada poliitilisi oponente ja kõiki töö kaotanud inimesi," märkis Simson. "Keskerakond leiab, et heitunute juurdekasv ja väljarände hoogustumine võib sobida ministrile ametliku statistika ilustamiseks, kuid mitte Eesti ühiskonnale tervikuna."

11.05.10 Keskerakond: Eestis tuhande krooniga toime ei tule

Sulge

Täna lükkas koalitsioon tagasi Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, millega sooviti tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ning jätta toetuste määramisel arvestamata avalikel töödel saadud tasu ja peretoetused. "Nii nagu teiste sotsiaaltoetuste puhul, tuleb ka toimetulekutoetuse piir sätestada seaduses," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. "Kehtiva seaduse kohaselt määratakse toimetuleku toetuse suurus riigieelarvega, kuid see ei taga, et kriisisituatsioonides ei satu toetus löögi alla," märkis Aab. Tema sõnul tuleb anda inimestele kindlus, et toimetulekutoetuse määra riigieelarve kärpimisel ei alandata. Keskerakonna fraktsioon soovis sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõuga tõsta toimetuleku piiri 1200 kroonini, iga teise ja järgmise pereliikme toimetulekupiiriks 960 krooni. "Põhjus on see, et viimati arvutati minimaalse toidukorvi maksumus kolm aastat tagasi. Vahepeal on toiduained kallinenud, kuid toetus on aastaid jäänud samale tasemele," sõnas Aab. "Seoses töötuse suure kasvuga on kordades kasvanud vaesusriskis olevate perede arv. Töötutega peredest pooled on vaesusriskis, neile tuleb kindlustada vähemalt minimaalne toimetulek," lisas Aab.

11.05.10 Tuus: Riigikogu jättis töötajad kaitsetuks

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et Riigikogu otsus töölepingu seaduse muutmine tagasi lükata tähendab töölepingulises suhtes töötajale orjastavate tingimuste säilimist. "Töötaja on töösuhtes nõrgema poole esindaja ning vajaks tugevamat õiguslikku ja sotsiaalset kaitset," ütles Tuus. "Eestis on tööturuteenustele kulutatav summa Euroopa väikseim. Ebavajalikest töötajatest lahtisaamine on muutunud neli korda odavamaks ja kümneid kordi kiiremaks. Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tunnevad ükskõiksust nii töötajate kui ka töötute suhtes." Tuusi sõnul oli Keskerakonna algatatud eelnõu eesmärgiks on muuta selgemaks töölepingu ülesütlemise ja muutmise vormistamine. "Hetkel kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on võimalik töölepingut muuta ja üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nagu SMS-i või e-kirja teel," ütles Tuus. "Käesoleva seaduse eelnõu kohaselt saaks töölepingu ülesütlemist ja muutmist vormistada vaid kirjalikult." Tuus ütles, et eelnõu teiseks eesmärgiks oli kaitsta alla kolmeaastast last kasvatavat töötajat, andes parema kaitse koondamise puhul. "Samuti annaks eelnõu koondamise puhul eelise töötajate esindajale," märkis Tuus. "Kolmandaks keelaks eelnõu tööandjal tööleping üles öelda ajal, mil töötajal on õigus töö tegemisest keelduda, näiteks ajutise töövõimetuse ajal." Tuusi sõnul jätab 2009. aasta 1. juulist jõustunud töölepingu seadus töölepingulises suhtes töötajale liiga vähe õigusi.

10.05.10 Ministrid peavad selgitama elanike väljarännet Eestist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna neljale ministrile arupärimise Eesti elanike lahkumise kohta kodumaalt. "Majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Terava näitena välismaale tööle minemisest võib tuua tervishoiusektorist - 2009. aastal taotles oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov siirduda tööle teise riik. Esmakordseid taotlejaid oli 254, mis on viimase kolme aasta suurim näitaja. Terviseameti teatel võttis ainuüksi veebruaris oma dokumendid välismaale tööle mineku sooviga välja 29 arsti ja 25 õde, jaanuaris 18 arsti ja 18 õde. Kokku oli aasta kahe esimese kuuga otsustanud kodumaalt lahkuda 47 arsti, 9 hambaarsti, 43 õde ning 3 ämmaemandat." "Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast," ütles Simson. "Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd on selleks ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised, vanuses 25-35 eluaastat. Nende puhul on oht, et välismaal luuakse pere ning jäädakse sinna." Simsoni sõnul iseloomustab väljarändajaid see, et noored aktiivsed inimesed loovad suure tõenäosusega oma pere välismaal ega pruugi enam Eestisse naasta. Keskerakonna fraktsioon esitas Eestist lahkunud inimeste arvu selgitamiseks ning naasmise tingimuste kohta küsimused sotsiaalminister Hanno Pevkurile, majandusminister Juhan Partsile, siseminister Marko Pomerantsile ja välisminister Urmas Paetile.

10.05.10 Keskerakond registreerib registreerimata töötuid

Sulge

Eesti Keskerakonna büroo alustas tänasest, 10. maist üle-eestilist kampaaniat, mille käigus soovitakse saada teavet töötutest, kuid riigi poolt töötuna mitte registreeritud inimestest ning viia info nende kohta peaminister Andrus Ansipi ja sotsiaalminister Hanno Pevkuri lauale. "Me tahame, et valitsus ei saaks teha nägu, et neid inimesi ei ole olemas," ütles Priit Toobal. Tema sõnul on igale mõtlevale inimesele selge, et manipuleeritakse tööpuudust kajastava statistikaga, püüdes näidata valitsust paremas valguses. "Selline käitumine on demokraatlikus riigis lubamatu. Valitsus teeb nägu, et osa Eesti kodanikke ei eksisteeri, või siis pole nad olulised," ütles Toobal. Toobal meenutab hiljuti ühe Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklit mehest, kes jäi töötuks, kuid töötukassas end arvele võtta ei saanud. Alles peale ajalehe sekkumist ning järelepärimist töötukassa poole, tunnistati, et tehtud on viga ja töötul lubati tagasi tulla ja end arvele võtta. Miks riik teda esialgu registreerimast keeldus, ei õnnestunudki lehel välja selgitada. "Selle mehe lugu on üks konkreetne lugu. Kui palju on selliseid inimesi veel, keegi ei tea. Arvame, et neid võib olla kümneid ja kümneid tuhandeid. Näiteks on teada, et ravikindlustuseta isikuid on Eestis 60 tuhande ringis. Miks neil pole ravikindlustust? Registreeritud töötutel on, pensionäridel on, üliõpilastel on..." Toobali sõnul pole eesmärk koguda kokku andmed kõigi töötute kohta või siis selgitada välja registreerimata töötute täpne arv. "Eesmärk on panna ka peaminister tunnistama, et kiita pole mõtet kui teod pole kiitmist väärt. Registreeritud töötute arvu vähenemine tähendab eeskätt heitunute arvu kiiret ja hirmutavat tõusu, neid inimesi on kümneid tuhandeid ja nad ei saa oma riigilt vähimatki tuge, ega ole veel ka lootust tööd leida. Tahame, et Ansip ja Pevkur seda tunnistaksid," ütles Toobal. Keskerakond kutsub plakatite kaudu üles kontakteeruma Keskerakonna bürooga ning oma lugu ära rääkima.

10.05.10 Toobal: Pevkur sõdib libakontodega

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et täna on muutunud aktuaalseks sotsiaalminister Hanno Pevkuri järjekordne sõda, seekord ühe libakontoga tema kohta facebookis. "Keegi oli ministri nime kõrvale paigutanud Eesti NSV lipu, mis kõrget riigiametnikku hingepõhjani solvas," ütles Toobal. "Sotsiaalministeerium võttis tuld ja on saatnud Postimehe online isegi hoiatava sõnumi, kus süüdlast ähvardatakse rahatrahvi või kuni kolme aastase vanglakaristusega." Toobal ütles, et ka Keskerakonnal on tulnud tegemist teha analoogiliste juhtumitega. "Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kohta on praegugi 3 libakontot Facebookis ja 5 Orkutis," märkis Toobal. "Kõik meie katsed need sealt maha võtta on seni ebaõnnestunud ja ükski ministeerium opositsioonierakonna juhi kaitsele küll ei ole viskunud. Kui nüüd sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium ühisel jõul seda küsimust menetlevad, siis võiks loota tulemusi mitte ainult ühe privilegeeritud ministri suhtes vaid ka laiemalt." Toobal soovitas ministrile, et ta ei läheks nii närvi ja ei asuks igapäev kellegagi sõda pidama. "Nõnda oma tööd ei jõuagi teha!," märkis ta.

07.05.10 Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna esimeheks valiti Tiit Kuusmik

Sulge

Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna aastakoosolekul Püssis valiti eile piirkonna esimeheks Riigikogu liige Tiit Kuusmik. Ida-Virumaa piirkonna aseesimeheks valiti Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Ida-Virumaa kõrge tööpuudus jätab Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu ükskõikseks. "Keskerakond on Riigikogus ette valmistanud töökohtade loomise seaduse eelnõus, mille vastu võtmine seisab võimupoliitiku tahte taga," märkis Toobal. Toobal ütles kava kohta viia Eesti Energia börsile, et seda ei tohiks teha. "See tähendab kogu ettevõtte hiilivat erastamist," märkis ta. "Riigile tähtsad strateegilised ettevõtted peavad jääma riigi omandusse." Ida-Virumaal on Keskerakonnal kolm eraldi piirkonda - Narva, Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa piirkonnad. Kohtla-Järve piirkonna juhiks on tagasi valitud Valeri Korb ja Narva koosolek toimub 12. mail.

05.05.10 Mailis Reps pälvis Austria riigilt kõrge tunnustuse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmele Mailis Repsile andis täna Austria suursaadik Eestis dr Angelika Saupe-Berchtold Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischer'i nimel üle Austria Vabariigile osutatud teenete eest Teeneteordeni Suure Kuldse aumärgi. Austria suursaadik pr Saupe-Berchtold ütles, et Eesmaa pälvis Austria Vabariigilt kõrge tunnustuse tänuks Austria ja Eesti koostöö arendamise eest hariduse ja teaduse vallas. "Mulle omistatud teenetemärk on Austria riigi tunnustus kogu Eesti haridusele ja teadusele," ütles endine haridusminister Reps. "Austrial ja Eestil on tihe koostöö koolide, ülikoolide ja teadusasutuste vahel. See on tunnustus Eesti saksa keele õpetajatele ja õpetajate õpetajatele. Selle tulemusena on paljud noored mujal maailmas just saksakeelsetes ülikoolides end täiendamas."

05.05.10 Sotsiaalminister peab aru andma laste kaitsetust olukorrast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise laste kaitsetuse kohta, sest Eesti lastest elab vaesuses viiendik ning lastega leibkondadest on kõige enam ohustatud pered, kus on üksikvanem kas ühe või ka mitme lapsega. "Keskmisest kõrgem vaesusrisk on lasterikastel peredel," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps. "Vabariigi Valitsuse tegevusetus ühiskonna sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel sunnib järjest rohkem inimesi Eestist lahkuma ning need, kes ei lahku, heituvad aktiivsest ühiskonnaelust. Uuringufirma Saar Poll tõestas, et üle 43% Eesti inimestest tunnetab ühiskonnas seoses tööpuudusega vaesuse kasvu." Reps ütles, et sotsiaaltöötajate hinnangul aitaks vaesuse piiril elavaid peresid rahaliselt see, kui lastetoetusi ei arvestataks toimetulekutoetuste arvestamisel pere sissetulekute hulka. "Lisaks on üldtuntud tõde, et kõige mõjusam relv laste vaesuse vastu on vanemate töökoht ja töötegemise eest saadav piisav tasu," märkis ta. "Kuna Eestis tööd leida ei ole, on paljude laste mõlemad vanemad on suundunud piiri taha leiba teenima ning koju jõuavad kord kuus, heal juhul kord nädalas." Reps ütles, et tööturul toimuv puudutab lapsi väga teravalt. "Probleemi sügavusest räägib see, et aina rohkem on neid lapsi, kellele koolitoit on päeva ainus soe toit ning vahel lausa ainus söögikord üldse," ütles endine haridusminister. "Koolides ja lasteaedades on saanud tavaks panna igal hommikul lauale leiba, mille kiire otsa saamine just nädala alguses ja lõpus kõneleb perede suutmatusest tekkinud olukorraga toime tulla. Mõni laps on koolis aga lausa nii alatoitunud, et kiirabi on pidanud ta koomaeelsest seisundist päästma." Eelnevast tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: 1. Eesti riik on jõudsalt kärpinud kulutusi euro nimel ning sellega on löögi alla sattunud ka kõige nõrgemad sihtrühmad. Tartu Ülikooli majandusprofessor Janno Reiljan on väitnud, et kärpepoliitika tõttu võeti Eestilt lisaks majanduskriisile 30 000 - 40 000 töökohta ära. Mida olete teinud, et pehmendada kõige vaesemate sihtrühmade majanduslikku toimetulekut? 2. Miks lastetoetusi jätkuvalt arvestatakse toimetulekutoetuste väljamaksmisel pere sissetulekute hulka? 3. Kui palju on täna selliseid lapsi, kelle tervist ohustab alatoitumine? Milliseid samme tuleks Teie hinnangul valitsusel astuda, et alatoitumus ei segaks enam Eesti laste õpinguid? 4. Milline on teie hinnang, kas ja millal tuleks riigipoolset koolilõuna toetust tõsta? Milline on Teie hinnang tasuta koolilõuna võimaldamisele gümnaasiumiõpilastele ja lasteaialastele?

05.05.10 Keskerakond registreerib registreerimata töötuid

Sulge

Eesti Keskerakonna büroo alustab esmaspäevast, 10. maist üle-eestilist kampaaniat, mille käigus soovitakse saada teavet töötutest, kuid riigi poolt töötuna mitte registreeritud inimestest ning viia info nende kohta peaminister Andrus Ansipi ja sotsiaalminister Hanno Pevkuri lauale. "Me tahame, et valitsus ei saaks teha nägu, et neid inimesi ei ole olemas," ütles Priit Toobal. Tema sõnul on igale mõtlevale inimesele selge, et manipuleeritakse tööpuudust kajastava statistikaga, püüdes näidata valitsust paremas valguses. "Selline käitumine on demokraatlikus riigis lubamatu. Valitsus teeb nägu, et osa Eesti kodanikke ei eksisteeri, või siis pole nad olulised," ütles Toobal. Toobal meenutab hiljuti ühe Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklit mehest, kes jäi töötuks, kuid töötukassas end arvele võtta ei saanud. Alles peale ajalehe sekkumist ning järelepärimist töötukassa poole, tunnistati, et tehtud on viga ja töötul lubati tagasi tulla ja end arvele võtta. Miks riik teda esialgu registreerimast keeldus, ei õnnestunudki lehel välja selgitada. "Selle mehe lugu on üks konkreetne lugu. Kui palju on selliseid inimesi veel, keegi ei tea. Arvame, et neid võib olla kümneid ja kümneid tuhandeid. Näiteks on teada, et ravikindlustuseta isikuid on Eestis 60 tuhande ringis. Miks neil pole ravikindlustust? Registreeritud töötutel on, pensionäridel on, üliõpilastel on..." Toobali sõnul pole eesmärk koguda kokku andmed kõigi töötute kohta või siis selgitada välja registreerimata töötute täpne arv. "Eesmärk on panna ka peaminister tunnistama, et kiita pole mõtet kui teod pole kiitmist väärt. Registreeritud töötute arvu vähenemine tähendab eeskätt heitunute arvu kiiret ja hirmutavat tõusu, neid inimesi on kümneid tuhandeid ja nad ei saa oma riigilt vähimatki tuge, ega ole veel ka lootust tööd leida. Tahame, et Ansip ja Pevkur seda tunnistaksid," ütles Toobal. Keskerakond kutsub plakatite kaudu üles kontakteeruma Keskerakonna bürooga ning oma lugu ära rääkima.

04.05.10 Toobal Pevkuri otsusest: lollim andis järele!

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on Keskerakonnal hea meel, et Reformierakond sai lõpuks ka ise aru, et enda loodud pseudoprobleem lasteaedade osas on tekitanud vaid asjatut paanikat ning on tulnud selles küsimuses mõistusele ning loobunud ebamõistlikest nõudmistest lasteaedadele. Toobali sõnul oli Reformierakonna kava süüdistada Tallinna lasteaedadest mitte hoolimises eriliselt küüniline ettevõtmine. "Kõik näevad, et see ei ole tõsi. Esiteks on Tallinna linn viimastel aastatel ehitanud 5 uut lasteaeda ning loonud üle 3000 uue lasteaiakoha ning ühena vähestest Eesti omavalitsustest suutnud hoida lasteaiatöötajate palkasid samal tasemel. Samal ajal kui Reformierakonna juhitud riik kärpis esmajärjekorras riikliku programmi "Lasteaiakoht igale lapsele"," meenutas Toobal. Toobali sõnul oli sotsiaalminister Hanno Pevkuri ette võetud kampaania selgelt poliitiline rünnak. "See õnnestus tõrjuda ja sundida selles rumalas vaidluses reformierakondlased alla andma, millest võidab mitte ainult Tallinn vaid kõik Eesti omavalitsused, kes oleks Reformierakonna ministri poolt toodud Ansipi erakonna poliitiliste ambitsioonide ohvriks," ütles Toobal. Toobali sõnul olgu tulemus Reformierakonnale õppetunniks. "Ei ole eetiline kista lasteaedu poliitikasse, ükskõik kui suur poleks võimuiha ja tahe poliitilistele oponentidele ära panna. Kuid veel võiksid reformierakondlased Ansip ja Pevkur kõrva taha panna, et ikka päris valimatult omavalitsustele miljarditesse ulatuvaid kohustusi laduda, samal ajal nende tulubaasi vähendades, pole võimalik," ütles Toobal. Toobali sõnul jääb lahtiseks küsimus poliitilisest vastutusest. "Tegemist on teise Pevkuri suurema ämbriga. Juba teist korda peab Pevkur sööma oma sõnu. Nii nagu ta esmalt väitis, et digiretsept on suurepärane ja siis oli sunnitud tunnistama, et sotsiaalministrina on ta uue süsteemi juurutamisel siiski läbi kukkunud. Nüüd püüdis ta esmalt seletada, et on andnud välja väga mõistliku määruse ning peab nüüd tunnistama, et suures ärapanemise tuhinas sai siiski taas naeruvääristatud Eesti riiki ja selle institutsioone. Millal Pevkur oma tegude eest vastutab? Koos muudetud määrusega, peaks ta ka lahkumisavalduse lauale panema," ütles Toobal.

04.05.10 Virumaa ettevõtjad taunivad Eesti Energia börsile viimist

Sulge

Virumaa ettevõtjad teatavad avalikus kirjas peaminister Andrus Ansipi poole, et Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu seisukohta mitte kiirustada AS Eesti Energia aktsiate börsile viimisega. "Samuti tunnustame rahandusminister Jürgen Ligi tööd alternatiivsete lahenduste otsimisel Eesti Energia investeeringute programmi rahastamisvõimaluste leidmisel," märgivad ettevõtjad kirjas peaministrile. "Me ei saa nõustuda majandusminister Juhan Partsi plaaniga, viia kiirustades kolmandik Eesti Energia aktsiatest börsile. Temapoolsed põhjendused on kohati pinnapealsed ja populistlikud. Me mõistame Tallinna börsi elavdamise vajadust, kuid Eesti Energia on nii riikliku julgeoleku, elukeskkonna kui ka majanduse jaoks liiga tähtis ettevõte, et teda sel moel riigi mõjuvõimu alt välja viia. Igal suurtehingul on oma võitjad ja kaotajad. Võitjaid me teame - Tallinna börs, Eesti Energia juhtkond ning esialgsed investorid ja aktsionärid. Kaotajateks on aga nii lähiajal kui ka pikas perspektiivis kogu eesti rahvas ja meie ettevõtluskeskkond. Seda tänu börsi toimimise põhimõttest lähtuvast hinnatõususurvest. Sel moel ootaks meid ees tavalisest kiirem elektri hinna tõus. Samal ajal on Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive teatanud, et enne 2011. aastat ettevõte lisaraha ei vaja. Milleks siis praegu kiirustada ja võtta julgeolekupoliitilisi riske? Meie seda ei toeta!" Pöördumisele on alla kirjutanud 24 ettevõtjat, teise hulgas Oleg Gross, Einar Vallbaum, Riia Ratnik, Tiit Kolk, Vello Tafenau, Toomas Varek, Vjatseslav Slök, Alex Avikainen, Lembit Kaljuvee.

03.05.10 Edgar Savisaar nõuab, et Eesti Energia jääks sada protsenti riigi omandisse

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tegi täna meediale avalduse, kus nõuab Eesti Energia, elektrijaamade ja põlevkivikaevanduste börsile viimise protsessi seiskamist ja selle tagamist, et Eesti Energia jääks sada protsenti riigi omandisse. Edgar Savisaar juhtis tähelepanu sellele, et möödunud on üle poole aasta ajast, kui avalikus arvamuses sai kõneaineks Majandus-ja kommunikatsiooniministri (tegelikult aga Eesti Energia juhatuse) kavandatav AS Eesti Energia taaskordne maha müümise plaan. Selle pika aja vältel ei ole Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium kui riiklik institutsioon andnud Riigikogule, meediale ega rahvale erapooletut, terviklikku ja adekvaatset informatsiooni selle müügiprotsessiga seonduvatest riskidest. Savisaare sõnade järgi on tegemist olnud pigem PR firmale omase kampaaniaga, kus peamine müügi ja reklaami esindaja on olnud minister isiklikult. Keskerakonna esimees tunnistas, et "üks väheseid tasakaalustajaid on olnud Teaduste Akadeemia akadeemikute seisukoht, mis kahjuks siiski jõulisuselt jääb oluliselt alla Eesti Energia käimasolevale PR kampaaniale. Meedias on seniajani kahetsusväärselt prevaleeriv riigi olulisema infrastruktuuriettevõtte aktsiate odavmüüki igakülgselt kiitev informatsioon". Savisaar juhtis tähelepanu Riigivaraseaduses sätestatud riigivara valitsemise põhimõtetele, mida Eesti Energia juhtkond on rikkunud. "Eesti Energia juhatuse poolt on firma väärtus loetud sisuliselt võrdseks bilansilise väärtusega, mis on aga väga vale. Riigivara võõrandamist kavatsetakse teostada oluliselt madalama hinnaga, millega tekitatakse riigile suurt kahju. Eesti Energia tegeliku firmaväärtuse määratlemiseks ei piisa finantsauditist, vaja on teostada laiapõhjaline ja sisuline due diligence audit," ütles Savisaar. Savisaar juhib tähelepanu, et vastavalt Riigivaraseaduse paragrahvi 29 võib riigivara võõrandada ainult siis, kui see vara ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Keskerakonna esimees küsib: "Kas Eesti Energia kontserni kuuluvate mitmete ettevõtete vara ei ole vajalik avalikul eesmärgil, sealhulgas riigi strateegilise julgeoleku tagamiseks?" Keskerakonna esimehe avalduses püstitatakse küsimus sellest, et kuigi riigivara võõrandamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse mitte Riigikogu pädevus, siis ikkagi peab Riigikogu nõudma kehtiva seadusandluse järgimist ja kogu protsessi analüüsi. Savisaar kutsus üles algatama Riigikogu fraktsioonide poolt kiiremas korras nende küsimuste arutelu Riigikogus, kuna Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ASi Eesti Energia juhtkonna tegevus on vastuolus kehtiva seadusandlusega. "Vaja on peatada Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ASi Eesti Energia juhtkonna igasugune tegevus Eesti Energia, elektrijaamade, põlevkivikaevanduste ja -varude maha müümisel," ütles Savisaar.

03.05.10 Keskerakond tänab meeleavaldajaid

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et erakond tänab neid 1500 inimest, kes tulid 1. mail Toompeale meelt avaldama. "Meeleavaldus läks igati korda ning andis Keskerakonnale tuge ja kindlust Eesti inimeste õiguste eest seismiseks," ütles Toobal. "Paljud neist inimestest osalesid talgutel ja tulid pärast töö tegemist Toompeale meelt avaldama, et näidata oma suhtumist tänase valitsuse vastu. Inimesed tahavad teha tööd, kuid peaminister Andrus Ansipi valitsus ei ole teinud midagi töökohtade loomiseks. See on valitsus, mis ei hooli inimestest ega tunne muret nende igapäevase toimetuleku vastu." Meeleavaldajad võtsid Toompeal vastu kolm avaldust, milles nõudsid kaitset tänastele ja tulevastele pensionäridele ning pensioniea tõstmise tagasi pööramist, koolide sulgemist taotleva haridusreformi lõpetamist ning töökohtade loomise seadus vastu võtmist Riigikogus. Toobal ütles, et kui Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit jätkavad senisel hoolimatul kursil Eesti riigi valitsemisel, siis on erakonnal kavas jätkata ka meeleavalduste korraldamist.

03.05.10 Avalik kiri Tallinna praost Jaan Tammsalule: Luteri kirik Laari ja Ansipi teenistuses

Sulge

Lugesin Tallinna mõnede koguduste vaimulike avalikku kirja, kus mõistetakse hukka Keskerakonna välireklaamid, milles süüdistatakse valitsusparteide juhte nende katmata lubaduste pärast töökohtade loomise suhtes. Vaimulikud nimetavad neid välireklaame laimamiseks ja mustamiseks. Uskumatu lugu! Küsin Teie käest, kui palju on viimastel aastakümnetel laimatud ja mustatud Edgar Savisaart ja mina küll ei ole näinud, et Jaan Tammsalu või mõni teine tuntud kirikutegelane oleks teinud ühegi avalduse tema kaitseks. Nad ei öelnud midagi isegi siis kui Mart Laar tulistas Savisaare pilti! Jääb ka arusaamatuks, milles ikkagi seisneb "laimamine" või "mustamine"? Laar selgelt ei ole täitnud oma lubadust luua aastaga 50 000 töökohta! Ansip selgelt ei hooli riigi poolt uute töökohtade loomisest üldse, vaid loodab, et küll turg iseenesest kõik ära reguleerib. 1. mail toimus Toompeal meeleavaldus, kus 1500 inimest avaldas meelt selle vastu, et valitsus ei võta midagi ette seoses tööpuudusega. Huvitav, et kirikul jätkub kaastunnet vaid kahele kõrgele riigitegelasele, peaministrile ja tema kaaskonnale, kuid mitte neile kümnetele tuhandetele inimestele, kes täna ei tea, kuidas toita oma peret, kuidas selles riigis üldse edasi elada. Ega muretse kirik ka nende eakate inimeste pärast, keda on tabanud üks kärbe teise järel. Ega valuta südant Eesti tuleviku pärast olukorras, kus ühes Euroopa madalaima keskmise elueaga riigis tõstetakse pensioniiga nii kõrgele, et suur osa inimestest riikliku pensionini üldse ei ela! Lõpuks veel üks huvitav tähelepanek! Keskerakonna plakatikampaania idee pärineb Briti tooride käimasolevast kampaaniast peaminister Gordon Browni vastu. Mõned loosungid langevad lausa sõna-sõnaliselt ühte ja pildid on ka juures. Seal kasutavad seda toorid, need on meie mõistes parempoolsed. Ma küll ei ole kuulnud, et anglikaani kirik selle vastu protestiks. Ma ei tea mida ütleb vaimulike avalduse kohta Edgar Savisaar. Mina tema asemel astuksin küll sellisest kogudusest välja! Eestis on tööpuudus kolm korda kõrgem kui paljudes Euroopa riikides ja luteri kirikutegelased pigistavad selle ees silmad kinni justkui mingi õukonnaseltskond. Siret Kotka Eesti Keskerakonna juhatuse liige 3.mai 2010

01.05.10 Meeleavaldusel Toompeal nõuti töökohtade loomist ja pensioniea vähendamist

Sulge

Täna võtsid tuhanded meeleavaldajad Toompeal vastu kolm avaldust, milles nõudsid kaitset tänastele ja tulevastele pensionäridele ning pensioniea tõstmise tagasi pööramist, koolide sulgemist taotleva haridusreformi lõpetamist ning töökohtade loomise seadus vastu võtmist Riigikogus. Meeleavaldajaid tegi murelikuks Ansipi-Laari valitsuse suhtumine, nagu oleks kõrge tööpuudus paratamatus, mille vähendamiseks riik midagi teha ei saa. "Eesti majanduslangus on üks sügavamaid Euroopas. Eesti tööpuudus on üks kõrgemaid Euroopas. Iga kuu lisandub tuhandeid heitunuid, kes peale pikaaegset töötust enam tööd leida ei loodagi. Hoogustunud on eestimaalaste väljaränne Eestist. See on olukord, mis paneb muretsema iga Eesti patrioodi," märgitakse avalduses. Meeleavaldajad toetasid Keskerakonna algatatud Töökohtade loomise seaduse vastuvõtmist. "Töökohtade loomise seaduse neli sammu aitavad ettevõtjaid, kes loovad uusi töökohti," seisab avalduses. "Aitavad inimesi, kes pole veel lootust kaotanud tööd leida. Ning mis peamine, Töökohtade loomise seadus aitab riiki, sest tagasi võidetud maksumaksjad garanteerivad riigi jätkusuutlikkuse. Leiame, et Eesti valitsus peab õppima kriisi edukamalt läbinud riikidelt ning asuma viivitamatult looma töökohti. Paljud Euroopa riigid tulid majanduskriisist välja pea aasta tagasi. Kahjuks mitte Eesti. Me oleme siin, et öelda - Eesti väärib paremat! Paremat kui tagantpoolt neljas koht. Kohusetundlik Eesti inimene väärib tegelikke samme, mitte tühje jutte 50 000 uuest töökohast. Valitsusparteidel on viimane aeg hakata toetama Keskerakonna töökohtade loomise seadust. Ja kui tänane valitsus ei soovi teha tööd, et anda inimestele tööd, siis tuleb tal kõrvale astuda. Valitsus, mis ei likvideeri töötust, tuleb ise jätta töötuks. " Pensioniiga puudutavas avalduses nenditakse, et 7. aprillil 2010 võttis Riigikogu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica liidu ja Roheliste erakonna häältega kiirkorras vastu otsuse, millega tõstetakse pensioniiga 65 eluaastani. Avalduses öeldakse, et olukorras, kus riigis on enam kui 100 000 töötut ja teist samapalju töökäsi on lahkunud Eestist välismaale tööd otsima - on moraalitu tõsta pensioniiga ja hirmutada vöörtööjõu sissetoomisega. "Valitsus on unustanud, et pensioni kogumiseks vajavad inimesed tööd, sest riigile rikkust toodavad tööinimesed, mitte töötud!," tõdetakse avalduses. Avalduses öeldakse, et pärast seda, kui valitsus katkestas omapoolsed sissemaksed kogumispensionide II sambasse on kaitseta nii tänased, kui tulevased pensionärid! "Ansipi valitsus on viinud meie tänased pensionid kolme kõige madalama hulka Euroopa Liidus," nenditakse avalduses. Iga kolmas üle 65. aastane pensionär elab alla vaesuspiiri! Selline ongi Reformierakonna pensionipoliitika! Pensioniea tõstmine tähendab, et kümned tuhanded inimesed ei elakski tööaastatega väljateenitud pensionini, sest Eesti rahva eluiga on üks madalamaid Euroopas. Enne, kui tõsta pensioniiga tuleb valitsusel tagada kõigile eestimaalastele hea ja kättesaadav arstiabi, tõsta sotsiaalset turvalisust ning luua töökohti. Hea tervis ja kindel töökoht on asendamatud eeldused, et tõsta rahva elukvaliteeti ja pikendada tervena elatud aastaid." Meeleavaldajad seisid ka reformide vastu, mis sulgevad kümneid koole maal ja linnas ning muudavad haridussüsteemi suurte kombinaatkoolide keskseks. "Kõik lapsed peavad saama oma kodu lähedal hea hariduse," nenditakse avalduses. "Ka väikesed koolid annavad head haridust - kooli tulevik ei tohi sõltuda üksnes õpilaste arvust. Gümnaasiumisse peavad pääsema kõik võimekad lapsed vaatamata nende pere rahakotile või elukohale. Riiklike gümnaasiumite tekkimisega ei tohi haridust kihistada ning piirata maa laste võimalusi. Tuleb tagada soe koolitoit ja tasuta huviringid lastele. Meid on liiga vähe, et kaotada oma andekaid lapsi. Rahakott ei tohi olla koolihariduse kvaliteedi garantiiks. Seisame hea ja tasuta hariduse eest kõigile lastele ja noortele."

01.05.10 Savisaar: Reformierakonna ja IRL-i omavoli peab lõppema

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna meeleavaldusel Toompeal, et tuleb punkt panna parempoolsete omavolile Eestis. "Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on juba liialt palju Eesti riiki lõhkunud," märkis ta. "Miks on kaks aastat lastud Eesti majandusel kivina kukkuda ja pole midagi suudetud ette võtta, et langusele piir panna? ," küsis Savisaar."Kaua veel, enne kui parempoolsed mõistavad, et nende majanduspoliitika on läbi kukkunud? Miks on ainult pealt vaadatud, kuidas kasvab tööpuudus? Kaua veel, enne kui saadakse aru, et inimesed vajavad käegakatsutavat abi, mitte ilusat juttu eurost, mis leiba lauale ei too ja meie lastele head haridust ei anna?" Savisaar ütles, et Andrus Ansipi valitsus hävitas teise pensionisamba ning võtab kõigilt inimestelt nende väljateenitud pensioniaastad. "Kaua veel võidakse petta eakaid inimesi, kärpida nende toetusi ja lubatud pensionide tõusu?," küsis Savisaar. "Ning kaua veel jätkub Eestis hiiliv üleminek tasulisele kõrgharidusele, suletakse salamisi koolimaju üle Eesti, pannakse kinni väiksed kohalikud poed, bussiliinid ja postkontorid, suretatakse elu maal välja ja sundlinnastatakse Eesti rahvas." Savisaar ütles, et Riigikogu peab Keskfraktsiooni poolt välja pakutud töökohtade loomise seaduse vastu võtma. Samuti tuleb otsus pensioniea tõstmise kohta tagasi pöörata. "Igale Eesti lapsele tuleb tagada haridus tema kodukohas ja andekatele noortele kõrgharidus riigi kulul ja riigi toel," märkis Savisaar. "Ansipi valitsus peab lõpetama lasteaedade kiusamise!"

01.05.10 Keskerakond tõi Toompeale 1500 inimest

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et täna Toompeal toimuvale meeleavaldusele kogunes Keskerakonna eestvedamisel ligi 1500 inimest. "Paljud neist inimestest osalesid täna Eestimaa erinevates kohtades talgutel ja tulid pärast töö tegemist Toompeale meelt avaldama, et näidata oma suhtumist tänase valitsuse vastu," märkis Toobal. "Eesti inimesed tahavad teha tööd, kuid peaminister Andrus Ansipi valitsus ei ole teinud midagi töökohtade loomiseks. See on valitsus, mis ei hooli inimestest ega tunne muret nende igapäevase toimetuleku vastu."

30.04.10 Simson: Töötukassa väide töötuse langemisest on eksitav

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et töötukassa vaikib maha selle, et endiselt langeb sanktsioonide tõttu töötukassa ametlikust registrist igas kuus välja ligi 3000 ning omal soovil lõpetab töötustaatuse ligi 1000 inimest. "Nii langeb igas kuus registrist välja oluliselt rohkem töötuid, kui sinna juurde tuleb," märkis Simson. "Seetõttu saabki väita, et registreeritud töötus on langenud 14,2 protsendini, samal ajal tegelik töötus aga vähenenud ei ole. Endiselt registreerib ennast igal nädalal üle 1000 uue töötu." Simson ütles, et ametliku töötustaatuse lõppemine sanktsiooni tõttu tähendab, et töötul ei ole enam ravikindlustust ning tõenäoliselt on ta heitunud ning kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. "Riik peaks pöörama tähelepanu põhjustele, miks inimesed sealt sanktsioonide tõttu välja langevad," märkis Simson. Simson ütles, et teeb murelikuks valitsuse suhtumine, et peale eesmärgiks seatud euro loodetavat saabumist ei pea Eesti kõrgele tööpuudusele enam tähelepanu pöörama. "Rahandusministeeriumis heaks kiidetud majandusprognoos ennustab, et tööpuudus jääb kõrgeks nii käesoleval aastal, tuleval aastal kui ka ületuleval aastal," selgitas ta. "Öeldakse, et on paratamatu 80 000 inimese töötuks jäämine veel järgneva kahe ja poole aasta jooksul. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et meie valitsus ei tegele töökohtade loomisega nii, nagu mitmete teiste riikide valitsused." Simsoni sõnul on Keskerakond algatanud teiste Euroopa riikide eeskujul Töökohtade loomise seaduse. "Kui Keskerakonna Töökohtade loomise seadus saaks vastu võetud, oleks seeläbi eraettevõtjatel kergem luua uusi töökohti, sest aasta jooksul maksaks loodud töökoha eest sotsiaalmaksu riik," märkis ta. "Ka sotsiaalseid töökohti ning avalikke töid üle Eesti asuks toetama riik. Lisaks saaks kindla tegevustoetuse Arengufond, mis annab stardiabi ettevõtetele, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti."

30.04.10 Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhiks valiti taas Toomas Väinaste

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna aastakonverentsil valiti eile piirkonna esimeheks Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Väinaste toonitas Keskerakonna vaadete selgitamise tähtsust inimestele. "Selgitustöö oma sõprade, tuttavate ja sugulaste juures aitab kaasa keskerakondliku valitsuse moodustamiseks pärast järgmisi Riigikogu valimis," ütles Väinaste. "Tahame ju kõik, et üle pika aja tuleks Eestis võimule erakond, kes oma rahvast hoolib ning soovib elu Eestis paremaks muuta." Piirkonna aseesimeheks kinnitati Siret Kotka.

30.04.10 Keskerakonna Viljandimaa piirkonda juhib Jaak Aab

Sulge

Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks Riigikogu liige Jaak Aab. Piirkonna aseesimeesteks valiti Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ja Abja vallavanem Peeter Rahnel.

29.04.10 Sepp: Sotsiaalministeeriumil oleks aeg lõpetada reformid paberil

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, et peale praktiliste ja emotsionaalsete probleemide, mille lasteaedade tervisekaitsenõudeid puudutav sotsiaalministri Hanno Pevkuri määrus endaga kaasa on toonud, oleks aeg lähtuda ka sellest, et iga õigusakt, mitte ainult seadus, peab lähtuma väga tõsisest mõjude analüüsist. "Antud määruse puhul ei ole tehtud mingit analüüsi selle täitmise võimaluste kohta ja nagu nähtub Tallinna Haridusameti arvutuste varal, oleks selle täitmine ka lihtsalt ebareaalne, et mitte öelda ebamõistlik," märkis Sepp. Sepp ütles, et seega ei taandu küsimus laste armastamisele või nendest hoolimisele, vaid reaalsele olukorrale, linnaruumile ja poliitilisele kultuurile. "Tegu on lihtsalt järjekordse sotsiaalministri õigusaktiga, millega reformitakse praktilist elu paberil, mitte aga reaalsuses arvestades muudatuse tegelike mõjude, võimaluste ja vajadusega," selgitas Sepp. "On ka selge, et õigusakt, mis ei ole proportsionaalne, antud mõistliku jõustamistähtajaga ei saa ka ise olla õiguspärane ja nii on igati põhjendatud ka selle vaidlustamine kohtus. Arvestades kõigi asjaoludega, on igati tõenäoline, et kohus sellise määrusega ka vaidlusaluses osas tühistab."

28.04.10 Sotsiaalminister Pevkur kasutab lapsi ära valimisvõitluses

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik ütles, et sotsiaalminister Hanno Pevkur kasutab lapsi valimisvõitluses ära, sest kuulutas aasta enne järgmisi riigikogu valimisi valdava enamiku Tallinna lasteaedu praeguses mahus kasutuskõlbmatuks. "Reformierakond võtab riigi tasandil omavalitsustelt ära lasteaedade ehitamiseks lubatud raha," märkis Sõtnik. "Samal ajal kehtestab Reformierakonna sotsiaalminister tervisekaitsenõuete uue redaktsiooni, mis nõuab omavalitsustelt kümnete uute lasteaedade ehitamist. Tegemist on alatu poliitilise võitlusega, mida Reformierakond peab lapsi ohverdades järgmise Riigikogu valimistulemuse nimel." Sõtnik meenutas, et 2007. aasta Riigikogu valimistel lubas Reformierakond pöörata erilist tähelepanu pere- ja rahvastikupoliitikale, sealhulgas lubati uute lasteaedade ehitamiseks luua 400 miljoni krooni suuruse aastamahuga riikliku investeeringute programm "Igale lapsele lasteaiakoht!", et kõik vanemad, kes soovivad lapse lasteaeda panna, saaksid seda teha. "Valitsuse lubadus alustada programmiga "Igale lapsele lasteaiakoht" täitmiseks ei eraldatud vahendeid lubatud mahus ning sel aastal pole projektile raha ette nähtud," märkis Sõtnik. "Seega ongi lubadus jäänud vaid lubaduseks ja reaalsuseks pole see saanud." Sõtnik meenutas, et 2008. aasta septembris kinnitas peaminister Riigikogus, et valitsus on planeerinud jätkata programmi "Igale lapsele lasteaia koht" kuni aastani 2011 ehk oma volituste lõpuni. Sõtnik märkis, et Tallinn alustas programmiga "Lasteaiakoht igale lapsele" juba 2007. aastal ja on tõstnud eelarves lasteaedade investeeringuid.

28.04.10 Reps: ENPA raport annab hinnangu Gruusia-Venemaa sõjale

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Liberaalide ja demokraatide fraktsiooni peasekretär Mailis Reps ütles Strasbourgis, et täna arutusel olev Heidi Tagliavini raport Gruusia-Venemaa konflikti osas toob esile, et sõjas olid mõlemad osapooled kaotajad ja süüdi. "Tagliavini rõhutas Parlamentaarse Assamblee ees, et ka kogu rahvusvaheline üldsus on kaotaja, sest ei suutnud enne sõjalise konflikti puhkemist astuda tegelikke samme selle ära hoidmiseks," märkis Reps. Repsi sõnul annab raport annab selge vastuse, et Gruusia alustas sõjalist konflikti, kuid Venemaa kavandas sõjalisi samme ammu enne sõjalise konflikti puhkemist. "Konfliktile eelnesid provokatsioonid, vastastikused süüdistused ning kasvas pinge," märkis Reps. Reps ütles, et ENPA rõhutas uuesti vajadust viia rahvusvahelised rahuvalvajad konflikti piirkonda, avada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia territooriumite ümber oleva nn administratiivne piir ning lubada põgenikel oma kodudesse tagasi minna ja tagada nende turvalisus. Reps rõhutas liberaalide ja demokraatide fraktsiooni seisukohti esitades veelkord rahvusvaheliste institutsioonide (Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit ja ÜRO) sekkumise vajadust.

26.04.10 Toobal: miks andmekaitseinspektsioon magab?

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal nõuab andmekaitseinspektsioonilt ja tarbijakaitseametilt seisukohta Tallinna linnapilti ilmunud Keskerakonda ja erakonna esimeest Edgar Savisaart halvustavate plakatite kohta. "Miks nüüd ei võta andmekaitseinspektsioon ja tarbijakaitseamet sõna?," küsis Toobal. "Kas teistele peale Keskerakonna on seesugune käitumine lubatud, kus kasutatakse inimeste kujutisi ilma nende nõusolekuta?" Toobali sõnul saab andmekaitseinspektsiooni ja tarbijakaitseameti vaikimisel olla vaid kaks põhjust. "Tegemist on kas topeltmoraali või käsu täitmisega?," märkis Toobal. Toobal ütles, et Keskerakond ootab ametilt ja inspektsioonilt selget ning põhjendatud vastust. "Keskerakonna välireklaamide puhul oli andmekaitseinspektsiooni reageerimine väga kiire," märkis Toobal.

26.04.10 Toobal: Domeeni tuborg.ee omanikud peavad viite Keskerakonnale kõrvaldama

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul pöördub erakond domeeni tuborg.ee omaniku poole, et veebilehelt võetaks maha Keskerakonna kodulehele viiv link. "Keskerakonna kodulehele suunav viide on meiega kooskõlastamata ning sellega rikuvad nad nii võlaõigusseadust kui ka reklaamiseadust," ütles Toobal. "Kui nad seda vabatahtlikult maha ei võta, siis pöördume taotlusega kohtu poole." Toobal ütles, et Keskerakonnale ei sobi alkoholiga seostatavalt aadressilt lähtuv reklaam.

25.04.10 Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhiks valiti Inara Luigas

Sulge

"Keskerakonna Võrumaa piirkonnas läheb eli edasi ja kindlasti tõusvas joones. Mõtteid ja plaane on palju, millega piirkonna tegevust aktiviseerida. Inimeste kaastatud piirkonna tegevusse kasvab ja kindlasti oleme edukat ka järgmistel Riigikogu valimistel. Anname oma parima!," ütles vastvalitud piirkonna esimees Inara Luigas. Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Aado Kuhlap ja Maire Meldre.

25.04.10 Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimeheks valiti Manuela Pihlap

Sulge

Laupäeval, 24. aprillil Elvas toimunud Keskerakonna Tartumaa piirkonna aastakonverentsil valiti piirkonda juhtima Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik Manuela Pihlap. "Manuela Pihlap on poliitikaga tegelenud kuus aastat. Tal on ministeeriumis ja ka Riigikogu fraktsioonis töötamise kogemus. Ta on elvalane ja tunneb maakonda tervikuna. Usun, et ta saab ka piirkonna vedamisega edukalt hakkama," ütles piirkonna konverentsil osalenud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Uus valitud juhatus ja esimees viivad piirkonna järgmise aasta Riigikogu valimistele ja vastutavad töö ja tulemuste eest," ütles Toobal oma kõnes. Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Elva linnavolikogu liige Peeter Laasik ja üliõpilaspoliitik Silver Kuusik.

23.04.10 Omavalitsusjuhid: valdade ja linnade tulubaas tuleb taastada

Sulge

Täna Tartumaal toimunud infopäeval võttis Keskerakonna Omavalitsuskogu vastu avalduse, mis toetab Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ettepanekuid valitsuse 2011.aaasta riigieelarve eelnõu koostamiseks, sealhulgas omavalitsuste tulubaasi taastamist. "Valitsuse poliitika tagajärjel on oluliselt halvenenud omavalitsuse eelarve, mistõttu puudub võimalus tagada kohalikele elanikele kiiret ja kvaliteetset teenust," ütles Keskerakonna omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas "Valitsus peab mõistma, et abivajav inimene pöördub just oma kodu omavalitsuse poole, mistõttu on äärmiselt oluline taastada nende tulubaas." Jüri Ratase sõnul on valitsus vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. "Põhiseadusega on vastuolus omavalitsustele kohustuste lisamine ilma nende täitmiseks vajalike vahendite eraldamiseta. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega," rõhutas Ratas. Keskerakonna omavalitsuskogu toetab Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste valitsusele esitatud ettepanekuid, milles soovitakse taastada kohalike omavalitsuste tulubaas majanduslanguse eelsel tasemel, sealhulgas kohalike omavalitsuste eelarvetele eraldatava üksikisiku tulumaksu tase 11,93%, tasendusfondi maht 1,43 miljardit krooni ning teehooldusvahendite tase 15% kütuse aktsiisi vahenditest. Eesti Keskerakonna Omavalitsuskogu arutas Tartumaal, 23, aprillil toimunud infopäeval Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ettekanded ettevalmistustöödest 2011.aasta riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete koostamise kohta.

23.04.10 Keskerakond kutsub opositsiooniparteisid meeleavaldusele

Sulge

Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas edastas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehele Jüri Pihlile, Rahvaliidu esimehele Karel Rüütlile, Eestimaa Roheliste Riigikogu fraktsiooni esimehele Valdur Lahtveele ning Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehele Harri Taligale kutse 1. mail toimuvale meeleavaldusele. "Keskerakonna hinnangul on lubamatu, et olukorras, kus Eestis on üle 100 000 töötu inimese, puudub valitsusel endiselt tõsiseltvõetav tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning loodetakse, et majandusolukord paraneb iseenesest," ütles Jüri Ratas. "Samuti oli keskerakondlaste hinnangul vale Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute otsus tõsta pensioniga." "Eestis toimuvad samal päeval töötalgud. Meie jätkame oma talgutöid väljaastumisega, kus seisame kõigi eestimaalaste õiguste ees," sõnas Ratas. Eesti Keskerakond korraldab 1. mail kell 14:00 Tallinnas, Toompea lossi ees rahvakoosoleku, mille eesmärgiks on avaldada meelt pensioniea tõusu vastu, koolireformi osas ning nõuda valitsuselt tegusid tööpuuduse vähendamiseks. Meeleavaldusele osalema on kutsutud kõik eestimaalased.

22.04.10 Olga Sõtnik ja Margus Metsalu valiti Keskerakonna piirkonna juhtideks

Sulge

Keskerakonna Tallinna Lasnamäe piirkonna ja Pärnumaa piirkonna liikmed valisid endale aastakonverentsidel esimehe ja uue juhatuse. Lasnamäe piirkonna esimeheks valiti Riigikogu liige Olga Sõtnik. Juhatusse valiti Kalle Klandorf, Andrei Novikov, Heido Vitsur, Leonid Mihhailov, Ants Pilving, Vladimir Svet, Pille Lõvend, Igor Sedašev, Elmar-Johannes Truu ja German Vimb. Lasnamäe piirkonna aastakonverentsil võeti vastu poliitilised avaldused pensioniea tõstmise ja tööpuuduse kohta. Lasnamäe piirkond kutsub kõiki Tallinna elanike osalema 1. mail kell 14.00 Eesti Keskerakonna Tallinna Nõukogu poolt korraldataval piketil, mis muuhulgas mõistab hukka pensioniea tõstmist. Lasnamäe piirkond avaldab sügavat nördimust, et olukorras, kus Eestis on üle 100 000 töötu inimese, puudub koalitsioonil endiselt igasugune tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning loodetakse, et majandusolukord paraneb iseenesest. "Oleme seisukohal, et kriitiline olukord tööturul on tingitud eelkõige sellest, et valitsus on pikka aega probleemi eiranud ja siiani pole suutnud vastu võtta ühtegi tõsist kava olukorra parandamiseks," märgivad Lasnamäe keskerakondlased avalduses. Pärnumaa piirkonna esimehena valiti jätkama Margus Metsalu. Juhatusse valiti Koit Pikaro, Kristiina Viherpuu, Kadri Simson, Aivar Pikkmets, Inda Orissaar, Lydia Koitla, Aarne Link, Taavi Pukk, Raivo Siitan, Ants Lopsik ja Anna Rougijainen. Piirkonna juhatuse aseesimeesteks kinnitati Aivar Pikkmets ja Koit Pikaro.

22.04.10 TTTK juht Toomas Sepp: reisisaatjatelt allkirjade kogumine on valeinfo

Sulge

Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise juhatuse esimees Toomas Sepp kinnitab, et korraldust allkirjade kogumiseks osalemiseks 1. mai meeleavaldusel Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises antud ei ole. "Keskerakonna liikmena toetan ma 1. mai meeleavaldust ja rääkisin sellest ka mitmete oma kolleegide ja tuttavatega ning kutsun neid ka sellel osalema. Aga korraldust, et sotsiaalsetel töökohtadel olevatelt inimestelt allkirju koguda, ei ole ma andnud," sõnas Sepp. "Esimese mai tähistamine on töötajate õiguste eest seismise päevana Ameerikast alguse saanud väärikas traditsioon, mis on ka praeguses Eestis riigipüha ja vaba päev. Kasutagem seda päeva Riigikogus arutusel oleva töökohtade loomise seaduse eelnõu toetamiseks," ütles Toomas Sepp. "Arvamuse avaldamine on iga kodaniku põhiõigus."

22.04.10 Keskerakond palub Avaliku Sõna Nõukogult ja Pressinõukogult Postimehele hinnangut

Sulge

Keskerakond palub Avaliku Sõna Nõukogul ja Pressinõukogul võtta seisukoht ning tuvastada, kas Postimees on või ei ole rikkunud head ajakirjandustava. 22. aprillil 2010 avaldas Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch uudise pealkirjaga "Savisaar meelitab reisisaatjaid meelt avaldama." Artikli pealkiri ajalehe online-versioonis viitab sellele, et Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar on andnud korralduse või avaldanud soovi, et Tallinna ühistranspordis reisisaatjatena töötavad inimesed võtaksid osa Eesti Keskerakonna korraldatavast meeleavaldusest 1. mail Toompeal. Viide artiklile online-versioonis on siin: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=253279 Samas artiklis on autor Tuuli Koch toonud ära Edgar Savisaare vastuväite, et jutt miitingule värbamisest tema poolt ei vasta tõele. Edgar Savisaar on vastuseks Tuuli Kochile öelnud, et peab sellist informatsiooni katseks Keskerakonda mustata. "Tean analoogilist juhtumit Vene perioodi lõpust, kus KGB levitas versiooni, et need inimesed, kellel on Rootsis sugulasi, peavad minema Rahvarinde üritustele ja saatma selle kohta kinnituse Stockholmi, vastasel juhul neid teisel pool Rootsi piiri enam vastu ei võeta," ütles Savisaar Kochile. "Seega on Edgar Savisaar isiklikult ja kategoorilises vormis pealkirjas toodud väite ümber lükanud," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Keskerakond kinnitab, et ei Edgar Savisaar ega keegi teine Tallinna Linnavalitsuse keskerakondlastest liikmetest ei ole mingil moel taotlenud, et sellest üritusest võtaksid osa Tallinna ühistranspordi reisisaatjad. Savisaare selge väidet eirava kommentaari valguses ei ole mitte kuidagi õigustatud Postimehe poolt avaldatud pealkiri. Tegemist on teadliku valeinfo levitamisega. Postimehe online-versiooni pealkiri, mis viitab justkui sellele, et Edgar Savisaar käib reisisaatjaid meeleavaldusele meelitamas, on täielik absurd ja sellest saab iga terve mõistusega inimene aru." Toobal ütles, et ajakirjanduse eetika koodeks näeb ette, et ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuvast. "Samuti, et ajakirjanik vastutab oma sõnade eest. Ning ajakirjandusorganisatsioon peab koodeksi kohaselt kandma hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon," märkis Toobal. "Samuti näeb eetikakoodeks ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Samuti näeb koodeks ette, et uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Punkt 4.11. näeb aga spetsiifiliselt ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Käesoleval juhul on niisiis rikutud väga erinevaid eetikakoodeksi nõudeid, eeskätt aga punkti 4.11, avaldades pealkirja, mis ei vasta tõele ning mille mitte-tõelevastavuse kohta on ajakirjanikul ka pealkirjas mainitud isiku otsene kinnitus, mille ta on artikli sisus ka avaldanud." Toobal ütles, et ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt on Keskerakond seisukohal, et Postimehe poolt on antud juhul tegemist poliitiliselt motiveeritud rünnakuga Keskerakonna korraldatava meeleavalduse aadressil. "Selle asemel, et kajastada toimuvat meeleavaldust erapooletult, on asutud seda juba ette diskrediteerima," sõnas Toobal. "Uume, et selle põhjuseks on toimetuse juhtide isiklikud poliitilised vaated ja seosed, mille tulemusel toimetus eiras nõuet olla erapooletu ja kontrollida avalikkusele edastatavat teavet." "Seoses sellega palub Keskerakond pressinõukogul ja avaliku sõna nõukogul võtta selles küsimuses seisukoht ning tuvastada, kas Postimees on või ei ole rikkunud head ajakirjandustava,"ütles Toobal. "Kuna kõnealune sündmus toimub juba 1. mail, palume võimalusel menetleda avaldust kiirendatud korras."

22.04.10 Ansipil tuleb selgitada pensionide vähendamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise pensionide vähendamise kava kohta, millega tõi avalikkuse ette reformierakondlasest Valga linnapea Ivar Unt. "Vabariigi Valitsuse juhtimisel on ühiskonnas juba piisavalt ebakindlust külvatud," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Tõstetud on kaudseid makse, pensioniiga ning vähenenud on inimeste sissetulekud. Ühekski eelnevaks otsuseks pole valitsuse juhtivad erakonnad valijalt mandaati saanud. Otsused on tehtud kiirustades ja ilma aruteluta. Ebakindlust on külvanud ajakirjanduses esitatud väited, justkui sooviks valitsus asuda pensione vähendama." 19. aprilli Postimehes kirjutab oma arvamusloos "Pensionikassa viiks tasakaalu pensionide vähendamine" reformierakondlasest Valga linnapea Ivar Unt järgmist: "Pole ühtegi selget argumenti, miks pensione vähendada ei tohi, kui maksutulud on vähenenud. Iga pere saab aru, et kui perel on kulutada x summa raha ja kui see väheneb, siis laenuraha peal kaua vastu ei pea. Nii on ka riigiga - kui raha pole, tuleb kokkuhoidlikumalt hakkama saama, seni kuni jälle on paremad ajad. Seega on tegeldud probleemiga poolikult ja ma ei saa oma koduparteid süüdistada selles, et nad soovivad ka järgmistel valimistel head tulemust saada". Keskerakonna fraktsioon soovib peaministrilt arupärimises vastust järgmistele küsimustele: 1. Kas ja millal plaanib valitsus pensione vähendamise kavaga tulla Riigikogu ette? Kas saate kinnitada, et pensionide vähendamist ei ole valitsus arutanud ega plaani seda ka teha? 2. Kas Reformierakonda kuuluvad valitsuse liikmed on arutanud pensionide vähendamise kava ning kui palju on valitsusse kuuluvaid Reformierakonna liikmeid, kes pooldavad pensionide vähendamist ning prognoosivad suurt pikaajaliste töötute hulka? 3. Millal kavatseb valitsus korraldada Valgamaal infopäevi, et maandada antud artiklist tekkivaid ühiskondlikke pingeid? 4. Kuidas hindate 19. aprillil ajakirjanduses avaldatud reformierakondlasest Valga linnapea seisukohti pensionide alandamise kohta?

22.04.10 Keskerakond: Eesti Energia börsile viimise arutelu tuleb tuua Riigikokku

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi kõigile fraktsioonidele ettepaneku algatada ühiselt Eesti Energia börsile viimine olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna. "Lähikuudel otsustab Vabariigi Valitsus Eesti Energia börsile viimise," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et Eesti Energia börsile viimine nõuab laia ja põhjalikku arutelu ka Riigikogus, kuna tegemist on otsusega, mis võib ohustada Eesti riigi julgeolekut." Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu komisjon või fraktsioon algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

20.04.10 Keskerakonna Läänemaa piirkonda valiti juhtima Jaanus Karilaid

Sulge

Haapsalus Keskerakonna Läänemaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks Jaanus Karilaid (33) ning aseesimeheks sai Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng Tõnis Mölder (20). Läänemaa piirkonnas on täna 225 keskerakondlast. Piirkond pidas peamiseks 2010. aasta ülesandeks 2011. aasta Riigikogu valimiste programmi ette valmistamist ja Läänemaale paremate sotsiaalmajandsulike positsioonide otsimist. Küsimusele, kellega võiks Keskerakond teha 2011 koalitsiooni, vastas Jaanus Karilaid järgmist: "Eelistame kindlasti esimeses järjekorras koostööd Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, edasi pole enam vahet kumba erakonnaga koosööliit teha, nii IRL ja Reformierakond on väga sarnase teguviisiga erakonnad, mõlemad tahavad madalaid makse ja passiivset ning vastutuseta Valitsust." Karilaid pidas suurimaks probleemiks Eestile seda, et meie ühiskonnas ei teki avatud dialoogi, vaid poliitiline võitlus toimub suurte sümbolite najal. "Poliitiline tegevus käib ümber printsiibi - kui sa ei usu reformierakondlikku Valitsust, siis oled riigireetur," märkis Karilaid. "Kui sa ei usu Brüsselit, siis usud järelikult Moskvat, kui räägid töötusest, siis õõnestad eurot. Sellised vastandamised ja märgistamised ei lase Eestil areneda vaid soodustab kapseldumist iseenda dogmadesse ning süvendab sisepoliitilist kriisi." Karilaid ütles, et Keskerakonna Läänemaa piirkond teeb endast oleneva et suurendada poliitilist sallivust ning tasakaalustada Eesti ühiskonna arengut.

19.04.10 Seppik: Reformierakond tõrjus riigilõivude vähendamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ütles, et Reformierakonna eestvedamisel arvas rahanduskomisjon täna Riigikogu menetlusest välja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oli vähendada liigselt kõrgeid riigilõivude määrasid. "Koalitsioon pidas riigilõivude vähendamise asemel tähtsamaks kulutada kliimaagentuuri loomiseks 86 miljoni krooni maksumaksja raha, millega osteti Riigikogus roheliste hääli valitsuse toetuseks," märkis Seppik. "2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivumäärad tsiviil- ja halduskohtumenetluses viiekordseks," ütles Seppik. "Kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist. Liigselt kõrged riigilõivumäärad on saanud takistuseks põhiseaduses sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisel." Seppiku sõnul oli eelnõu algatamise eesmärgiks tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist läbi riigilõivumäärade vähendamise. Seppik ütles, et riigikohtu hinnangul kätkeb kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. "Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on," märkis ta. "Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga." Seppik ütles, et kõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma. "Võrdne kohtlemine ja tõhus õiguskaitse on tagatud vaid juhul, kui kohtusse pöördumine on võimalikuks tehtud kõigile," selgitas ta. "Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol."

19.04.10 Peaminister Ansip peab selgitama vaesust Eestis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise Eesti elanikkonna vaesuse kohta. "Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000 inimest. Viiendik Eesti elanikke elas statistikaameti 2007. aasta kohta läbiviidud uuringu andmetel suhtelises vaesuses, mis tähendas kuus 4340 kroonist madalamat netosissetulekut." Tuusi sõnul on vaesusest ohustatud Eestis eelkõige naised. "Sotsiaalkulutustelt oleme ühed Euroopa kasinamad," märkis Tuus. "Analüütikute sõnul on sellel seos suure ebavõrdsusega riigis." Seoses eeltooduga tuleb peaministril vastata järgmistele küsimustele: Kuidas Teie näete olukorda, kus Eesti on jõudnud Euroopa viie rikkama riigi hulka? Kas sellisel juhul ei ole Eestis allpool vaesuspiiri elavaid inimesi või on rikkus koondunud vaid väheste isikute kätte? Kas Eesti peaks eeskuju võtma vaesuskriisi likvideerimisel teistel Euroopa riikidelt, kus sellega juba aktiivselt tegeletakse või ei näe Te seda probleemse küsimusena? Millised on Vabariigi Valitsuse hinnangul vaesuskriisi ohud? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Milliseid lahendusi näeb Vabariigi Valitsus vaesuskriisi leevendamisel (eelkõige naiste osas)?

19.04.10 Toobal: Keskerakonna kampaania juhib tähelepanu tööpuudusele

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et tööpuudus on Eestis tõsine probleem ja Keskerakond juhib oma kampaaniaga tähelepanu sellele, et Reformierakonna ja Andrus Ansipi valitsus ning teise valitsuse osapoole IRL-i liider Mart Laar on selgelt murdnud oma lubadust võtta võitlust tööpuudusega tõsiselt. "Viimastel nädalatel on sotsiaalminister võidukalt teatanud, kuidas töötuna arvel olevate inimeste arv langeb," ütles Toobal. Tema sõnul on tegemist olukorra ilustamisega, kus püütakse avalikkusele anda sõnum, justkui olukord tööturul oleks paranemas. Toobal selgitas, et registreeritud töötute arv on küll vähenenud, kuid see on tingitud asjaolust, et üha enam inimesi langeb töötukassa registrist välja. "Need on inimesed, kes ei saa riigilt vähimatki abi ja on riigi poolt hüljatud." "Samas arvas sotsiaalminister Hanno Pevkur enne parteikontorist juhtnööride saamist, et tööpuudus ei suurene enam pärast 2011. aasta suve," märkis Toobal. "See möödunud aasta novembris ministri poolt antud hinnang tugines asjatundjatele ja oli märksa tõepärasem." Toobal rõhutas, et sotsiaalminister ei tohiks unustada, et iga numbri taga on inimene. "Eelmisel aastal antud lubadused on täitmata, tööpuudus on kasvav, mitte vähenev, valitsuse poolt pakutav abi inimestele ilmselgelt ebapiisav," ütles Toobal. "Eesti vajab selles küsimus märksa tõhusamaid lahendusi kui praegune valitsus soovib ja suudab pakkuda."

18.04.10 Ratas: eksportivate ettevõtete toetamine aitab Eesti madalseisust välja

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas tutvustas täna Kanepis Võru-, Valga- ja Põlvamaa rahvakohtumisel erakonna algatatud töökohtade loomise seaduse eelnõu, mis ergutab töökohtade loomist alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni. Ratas ütles, et riigi majandust turgutab eelkõige eksportivate ettevõtete toetamine. "Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti," märkis Ratas. "Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja, möödunud aastal eelarve tasakaalu saavutamiseks müüdi tagatiseks olnud Telekomi aktsiad. Uus pikemaajaline tagatis Arengufondile annab neile ja Eesti ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas." Ratase sõnul pakub töökohtade loomise eelnõu sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. "Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik," märkis ta. "Sotsiaalmaks on tegelikult just see maks, mis kasvatab Eesti tööjõu hinda, seepärast on oluline just selles osas pakkuda tööandjatele kiirelt mõjuvat leevendust." Ratas ütles, et eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. "Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja," selgitas ta. "Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha (27 krooni tunnis) ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks."

16.04.10 Marika Tuus: Lang ohverdatakse Pevkuri kaitseks

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Marika Tuusi sõnul viitab kõik sellele, et kaitsepolitsei poolt suure käraga menetletav justiitsminister Rein Lang võib lähiajal ametist priiks saada, kuid juhib tähelepanu, et Reformierakond ohverdab Langi just nüüd vaid selleks, et suunata tähelepanu kõrvale tõsistelt probleemidelt sotsiaalminister Hanno Pevkuri haldusalas. Tuusi sõnul pole kahtlust, et justiitsminister on hakkama saanud tõsise eksimusega ning oleks pidanud selle pärast tagasi astuma kohe. "Prokuratuur on tuvastanud, et valitsuse üks võtmeministreid on lobisenud ajakirjanikule välja salastatud informatsiooni. Kogu loo iroonia seisneb aga selles, et avalikuks tulnud info salastamiseks polnud mingit põhjust. Ainus põhjus oli Reformierakonna soov näidata end valimiste eel IRL-ist venevastasema erakonnana. Sellepärast proovis Lang kõigiti varjata, et võitles samal ajal hoopis Venemaa poliitikute viisavabaduse eest," ütles Tuus. "Langi eksimus on tõsine, kuid Reformierakonnale valmistab palju enam muret see, et peale läbikukkunud Maripuud sotsiaalministri ametisse pandud Hanno Pevkur saab selles ametis veelgi halvemini hakkama. Ning just Pevkuri positsioonide kindlustamiseks lastakse Langil praadida," ütles Tuus. Tuusi sõnul on Pevkur näidanud ennast saamatu ja vastutustundetu ministrina. "Toimetulekutoetuste süsteem, mis lubati korda teha, töötab endiselt viivituste ja vigadega. Hoopis suurem probleem on aga see tohutu segadus, mis toimub ümber digiretsepti. Miljoneid kroone kulutati süsteemile, mis ei hakanud tööle. Eriti eakatele inimestele on põhjustatud tohutuid ebamugavusi ja närvikulu," leiab Tuus. Tuusi hinnangul pole küsimustki, et selliste segaduste eest oma valdkonnas astub igas Euroopa riigis minister tagasi kohe. "Õnneks on viimastel päevadel ka meedia hakanud võrdlema digiretsepti äpardumist minister Maripuu läbikukkumisega ning leitakse, et Pevkuri põhjustatud kahju on veel suurem. Seega on loota, et Reformierakonna plaan, peita Pevkur Langi seljataha, ei lähe läbi," ütles Tuus.

15.04.10 Seppik: koalitsioon asus minister Langi osas ringkaitsesse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ütles, et koalitsioon on asunud justiitsminister Rein Langi suhtes algatatud menetluses ringkaitsesse, kui naeruväärse põhjendusega tagastas opositsioonile õiguskantslerile esitatud arupärimise. "On täiesti hämmastav, et Riigikogu juhatus Ene Ergma ja Keit Pentus isikus keelas 21 opositsiooni saadikul pöörduda õiguskantsleri poole, et saada hinnangut justiitsminister Rein Langi võimaliku riigisaladuse avaldamise kohta," märkis Seppik. "Kuna juhatus põhjendab arupärimise tagastamist Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, siis võib väita, et juhatusel on topeltstandardid ning seadust tõlgendatakse nii, kuidas on see koalitsioonierakondadele sobilik. Mäletatavasti rikkus koalitsioon pensioniea tõstmisel täiendava istungi kokku kutsumisega Riigikogu kodu- ja töökorda, mille kohaselt tuleb täiendava istungi kokku kutsumisest teatada kolm päeva ette." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas nädala alguses õiguskantsler Indrek Tederile arupärimise justiitsminister Rein Langi poolt riigisaladuse avaldamise kohta. "Vabariigi Valitsuse seaduse järgi teostab justiitsminister nimelt järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse üle," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Toivo Tootsen. "Kuigi ta teostab sellist järelevalvet oma pädevuse piires, tundub siiski ebaloomulik ja ebaobjektiivne, et järelevalvatav saab mingeid sisulisi otsuseid vastu võtta järelevalvaja ehk siis antud juhtumil justiitsministri suhtes. Selline olukord on ebaloomulik ning loob ka avalikkusele ebaausa mulje." Hiljuti lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, mis oli alustatud möödunud aasta septembris seoses Välisministeeriumi avaldusega karistusseadustiku riigisaladuse avaldamist käsitleva paragrahvi tunnustel. Meedia andmetel jõudis Riigiprokuratuur järeldusele, et justiitsminister Rein Lang avaldas antud asjas piiratud tasemega riigisaladuse, kuid kuna minister oma sõnul ei pidanud seda õigusvastaseks, siis ei saa ta antud juhul kanda ka Riigiprokuratuuri arvates sellise teo eest kriminaalvastutust. Tootseni sõnul ei tulnud Riigiprokuratuuri seisukoht üllatusena, kuna peaprokurör Norman Aas on ka varem avaldanud seisukohti, et Reformierakonna liikmeid ei saa ka muudel juhtudel kriminaalvastutusele võtta. "Paraku tekitab Riigiprokuratuuri seisukoht rida küsitavusi selliste otsuste objektiivsuses," märkis Tootsen. Seoses eeltooduga palus Keskerakonna fraktsioon õiguskantsleril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas Riigiprokuratuur on õigustatud tegema menetluslikke otsuseid justiitsministri üle või vajaks selline olukord eraldi seadusandlikku regulatsiooni? 2. Kes ja millises mahus peaks üldse teostama järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse seaduslikkuse üle ning kas praegune järelevalve süsteem võimaldab Prokuratuuril üldse objektiivseid otsuseid vastu võtta? Seda eriti poliitiliselt nn. tundlikes küsimustes. 3. Kas võib praegune järelevalve süsteem viia õiguskaitseorganite s.h Riigiprokuratuuri politiseerimiseni? 4. Kas oleks vajalik Vabariigi Valitsuse liikmete ja teiste Põhiseaduses märgitud ametiisikute võimalike kuritegude menetlemisel ette näha mingi täiendav seadusandlik regulatsioon, milline tagaks selle menetluse objektiivsuse ja läbipaistvuse?

15.04.10 Sepp: kodanikuühiskond on kultuuri, mitte reeglite ühiskond

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles täna kodanikuühiskonna arengu arutelul, et riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus taandub liialt sageli koostöö asemel hoopis poliitilisele sõltuvusele, eriti läbi rahastamise, mis ei ole läbipaistev ega avatud. "Sageli kaasatakse neid, keda on sobilik kaasata ja ei kuulata neid, keda peaks kuulama," ütles Sepp. "Nii et kodanikuühiskonnast rääkides peame teadma, et sõnad kaasamine, avatus ja läbipaistvus ei ole vaid sõnad, vaid need on põhimõtted, mida peab ka järgima." Sepp tõdes, et kodanikuühiskonna rakendamiseks on Eestis teadmised, kuidas on õige asju teha. "Meil on selleks ka raha ja muid vahendeid, meie hulgas on palju inimesi, kes tahavad elada ja oma lapsi kasvatada vabas ühiskonnas," märkis ta. "Halb on see, kuidas hoolimatuse ja nõukogudeliku mentaliteedi tõusulaine tuure kogub ja paljutki tehakse vaid selleks, et matkida eesmärgistatud tegevusi." Sepp ütles, et kodanikuühiskonna sisuline toimimine taandub tegelikult kultuuri küsimustele. Igapäevaste valikute, käitumise, väärtuste teemale ja väärtusi ei saa seadustega kehtestada. Neljapäeval, 15.aprillil toimus Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengut puudutava ülevaate arutelu.

15.04.10 Riigikogu keskerakondlased väisavad Ida-Virumaad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed alustavad täna kahepäevast väljasõitu Ida-Virumaale, kus tutvuvad kohaliku eluoluga ning külastavad haridusasutusi, ettevõtteid ning eakate päevakeskusi. "Riigikogu liikmed annavad Ida-Virumaa koolides ühiskonnaõpetuse tundi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Kuusmik. Täna õhtul algusega kell 18.00 kohtuvad rahvaga Avinurme kultuurikeskuses Evelyn Sepp, Nikolai Põdramägi, Arvo Sarapuu ja Tiit Kuusmik, Püssi rahvamajas Jüri Ratas, Vladimir Velman ja Mailis Reps, Mäetaguse rahvamajas Aivar Riisalu ja Kadri Simson, Aseri rahvamajas Georg pelisaar, Valeri Korb ja Eldar Efendijev, Kohtla Nõmme rahvamajas Helle Kalda, Lembit Kaljuvee ja Enn Eesmaa ning Sonda põhikoolis Toomas Varek, Toivo Tootsen ja Kalev Kallo.

15.04.10 Keskerakond algatab töökohtade loomise seaduse

Sulge

Täna algatab Riigikogu Keskerakonna fraktsioon töökohtade loomise seaduse, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid ekspordivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni. Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti. "Selline pikemaajaline tagatis annab Aregufondile ja Eesti ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja." Teiseks, eelnõu pakub ka sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik. "Sotsiaalmaks on tegelikult just see maks, mis kasvatab Eesti tööjõu hinda, seepärast on oluline just selles osas pakkuda tööandjatele kiirelt mõjuvat leevendust," põhjendas Kadri Simson. Kolmandaks, eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. "Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks," selgitas Simson. Neljandaks, kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. "Kõrge tööpuudus jääb Eestisse tänase valitsuse prognooside kohaselt veel aastateks, see tähendab, et inimeste aktiivsena hoidmisel ei saa loota ainult linnade-valdade eelarvetele," rõhutas Kadri Simson.

15.04.10 Keskerakonna Pirita piirkonna juhiks valiti Enno Tamm

Sulge

Keskerakonna Pirita piirkonna aastakonverentsil valiti piirkonna esimehena jätkama Tallinna Linnavolikogu liige Enno Tamm. „Viimased kohalikud valimised näitasid, et Keskerakond on Pirita elanike seas üha soositum valik,“ ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. „Tugeva vundamendi on selleks ladunud kohalik organisatsioon, mille juhtimisega on Enno Tamm hästi hakkama saanud.“

14.04.10 Sotsiaalminister peab selgitama toimetulekutoetuste väljamaksmisega hilinemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise toimetulekutoetuste väljamaksmisega hilinemise kohta. "Eelmise aasta algul astus tagasi sotsiaalminister Maret Maripuu. Põhjuseks puuetega inimeste toetuste väljamaksmise hilinemine," ütles endine sotsiaalminister Jaak Aab. "Avaliku teenistuse seaduse alusel said noomituse sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer ja asekantsler Riho Rahuoja. Selle aasta aprillikuus võeti kõikides Eesti valdades ja linnades toimetuleku- ja hooldajatoetuste vormistamisel abiks uus sotsiaalteenuste andmeregister (STAR)." Aabi sõnul on poole kuuga selgunud, et uus register on teinud töö hulga aeganõudvamaks ning täiendavate andmete otsimine ja kontrollimine aeglustab oluliselt niigi suure koormusega sotsiaaltöötajate tööd. "Seega venib oluliselt toetuste väljamaksmine ja heal juhul saavad toetused välja makstud alles aprillikuu lõpus," märkis Aab. "Seni on tavaks olnud, et toetused makstakse välja kuu esimesel poolel." Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: 1) Sotsiaalamet on palunud juba nii toimetulekutoetuse taotlejatelt kui ka puuetega inimeste hooldajatelt mõistvat suhtumist. Kuidas peaks välja nägema palutud mõistev suhtumine, kui riik ei suuda inimesele ka tema ainsat elatusallikat välja maksta? 2) Miks võtate hoolimatu suhtumisega oma ministeeriumi tegevusse toimetulekutoetuse saajatelt ära isegi häbiväärselt väikese toimetulekutoetuse? 3) Kas tegemist on registri loonud IT-firma või ministeeriumi suutmatusega? 4) Kuidas ministeerium kavatseb kompenseerida inimestele toimetulekutoetuste hilinemise? 5) Teie eelkäija Maret Maripuu astus tagasi pärast umbusalduse läbikukkumist, kuna toetuste süsteemi IT-lahenduse hilinemise tõttu ei jõudnud toetused toetusesaajatele õigeaegselt ning inimesed jäid „jõulukingiks“ ilma oma ainsast sissetulekust. Kas Teie olete kandma praeguse olukorra eest ise vastutust ning käituma riigimehelikult või ootate umbusaldamist? 6) Kas Teile oli teada, et uue programmiga võib tekkida viivitus toimetulekutoetuste väljamaksmisel? Kui jah, siis miks ei antud programmi kasutuselevõtmiseks lisaaega? Kui ei, siis millised ametnikud Sotsiaalministeeriumis on selle eest vastutavad ning kuidas neid on plaanis karistada?

14.04.10 Keskerakond tahab tervishoiuteenuste enamat rahastamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna haigekassa seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on parandada haigekassa eelarvepositsiooni ning tervishoiuteenuste kättesaadavust elanikkonnale. Aab ütles, et kuna sotsiaalmaksu laekub esialgsest eelarve prognoosist vähem, siis ähvardab haiglaid ja patsiente olukord, kus korraline arstiabi muutub üha vähem kättesaadavaks. "Ravijärjekordade pikenemine tähendab kriisisituatsiooni inimesele, tuues kaasa tema elukvaliteedi languse, haiglad aga suunavad patsiente järjest enam eravastuvõttu, kus haigel tuleb ühe visiidi eest tasuda 250 -500 krooni," märkis endine sotsiaalminister Aab. "Omaosalus hooldusravis on 100 krooni päev. Tervishoiuteenuste hindasid vähendati 1. novembril 2009.a. ning koefitsient on nüüd 0,94." Aab ütles, et kui valitsus sunnib haigekassa eelarvet aina kärpima, siis tuuakse ohvriks Eesti inimeste tervis. Aab ütles, et taolisel kujul ei täida riiklik ravikindlustus enam oma eesmärki ning ravijärjekordade täiendav pikendamine jms muutused kujutavad negatiivset mõju elanikkonna tervisele. "Rahvastiku tervis ei ole üksnes majanduskasvu kõrvalprodukt vaid see mõjutab omakorda majanduse arengut," selgitas Aab. "Hea tervis tõstab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel, mistõttu tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine kujutab tõsist ohtu eesti majanduse jätkusuutlikkusele." Aabi sõnul soovib Keskerakond eelnõuga parandada haigekassa eelarvepositsiooni ning tervishoiuteenuste kättesaadavust Eesti inimestele. Seaduse muutmise korral lubatakse haigekassal kasutada eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu ja selle ulatuse otsustaks nõukogu juhatuse ettepaneku alusel. Kehtiv seadus lubab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsendi ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.

14.04.10 Keskerakond jätkab talgupäeva meeleavaldusega Toompeal

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsustas täna, et korraldab 1. mail Tallinnas piketi, mille eesmärgiks on avaldada meelt pensioniea tõusu vastu ning nõuda valitsuselt tegusid tööpuuduse vähendamiseks. Meeleavaldusele osalema on kutsutud kõik eestimaalased. "Eestis toimuvad sel päeval töötalgud, millest võtavad kindlasti osa ka keskerakondlased ning meie toetajad," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Jätkame oma talgutöid meeleavaldusega, kus seisame kõigi eestimaalaste õiguste ees. On ju nii, et kõige olulisem maalapp, kus tuleks Eesti tulevikule nimel kord majja lüüa, on need mõnisada ruutmeetrit Toompead, kus Ansipi partei ja valitsus on kümne küünega võimu külge klammerdunud. Inimestele on vaja tööd ning miski ei asenda kindlaid ja perede toimetulekut tagavaid töökohti." Keskerakonna Tallinna Nõukogu hinnangul on lubamatu, et olukorras, kus Eestis on üle 100 000 töötu inimese, puudub valitsusel endiselt igasugune tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning loodetakse, et majandusolukord paraneb iseenesest. Samuti oli keskerakondlaste hinnangul vale parempoolsete otsus tõsta pensionilemineku iga. "Ansip ja Laar küll räägivad tööpuudusest, kuid käegakatsutavat abi töötutele ega nende peredele ei anta ning mingit selget tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks valitsusel endiselt ei ole," ütles Toobal. Tallinna Nõukogu on seisukohal, et majandusolukorra paranemine, millest valitsus räägib, ei kajastu mitte kuidagi tavaliste Eesti perede toimetulekus. "Valitsus räägib jooksevkonto defitsiidist ja Maastrichti kriteeriumitest, samas tööpuudus kasvab, palgad langevad, ettevõtted pankrotistuvad. Valitsuse aktsiisi- ja energiapoliitika paneb kasvama igapäevakaupade hinnad. Väidame, et Eesti peredel on üha raskem ja nad ei saa riigilt vähimatki abi ja toetust. Inimestel ei aidata leida tööd. Riik ei taga perede igapäevast toimetulekut," ütles Toobal. Meeleavaldusel nõutakse pensioniea tõstmise otsuse tagasivõtmist. "Selle otsusega tahab Ansip võtta iga Eesti inimese, tulevase pensionäri taskust juba täna 100 000 krooni. Sellise otsuse tegemiseks pole Ansipil mingit mandaati, seda teemat pole valimistel kunagi arutatud ja inimestel pole olnud võimalust selle poolt või vastu hääletada. Tegemist on röövimisega päise päeva ajal, millega niisama lihtsalt leppida ei tohi," ütles Toobal. Tallinna Nõukogu soovib 1. mail korraldatava meeleavaldusega luua inimestele võimaluse survestada valitsust tööpuuduse temaatikaga ausalt tegelema ning juhtima tähelepanu, et tööpuudust kajastavate numbrite kunstlik vähendamine ei vähendada töötute arvu Eestis ega sellest tulenevaid sotsiaalseid probleeme. "Viimastel kuudel on üha selgemaks saanud, et parempoolsed ei võitle tööpuudusega, vaid tööpuudust kajastava statistikaga. Igal kuul lisandub tuhandeid uusi töötuid inimesi, kuid samaaegselt kustutab valitsus registreeritud töötute seast teist samapalju. Enam kui pooled kustutatud inimestest ei leia tööd, kuid neil kaob igasugune riigipoole toetus. Ansipile ja Laarile pole neid inimesi enam olemas," lisas Toobal.

13.04.10 Sarapuu: koalitsioon tõrjus omavalitsustele suuremate õiguste andmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Arvo Sarapuu sõnul näitas koalitsioon üles hoolimatust kohalike elu arendamise vastu, kui hääletas täna Riigikogus maha eelnõu, mille eesmärk oli maapiirkondades tagada omavalitsuste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. "Eelnõuga oleks tulevikus välditud olukordi, kus valitsuse otsusega saab sulgeda maakonnaelu tõmbekeskused nagu näiteks postkontorid, koolid ning lasteaiad," märkis Sarapuu. "Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute poolt selle eelnõu maha hääletamine oli seda kahetsusväärsem, et see oli pälvinud kohalike omavalitsusliitude, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu toetuse." Eelnõu kohaselt oleks valitsus pidanud kooskõlastama maakondlike omavalitsusliitudega kõik otsused, mis puudutavad piirkonnas osutatavaid avalikke teenuseid. "Kui liit ei anna kooskõlastust, siis valitsus hüvitab vastavalt regionaalministri ettepanekule maakonnale tekkinud negatiivsed mõjud läbi maakondliku arengueelarve," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. Ta lisas, et omavalitsusliitudele oleks antud senisest suuremad õigused ja võimalused kohaliku elu korraldamises. "Omavalitsusliit vajab seadusandja tuge, et kaitsta oma piirkonda keskvõimu omavoli eest. Valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, kuid omavalitsuste kohustused on samal ajal kasvanud," ütles Sarapuu. "Eelnõu oleks kaasanud omavalitsusliidud õigusloomesse ning tagab maakondliku arengueelarve." Sarapuu sõnul on maakondades vaja arendada heal tasemel ja mitmekesist teenustevõrku, nii avalike teenuseid kui ka eraõiguslike isikute poolt pakutavaid teenuseid. "Maal peavad säilima kauplused, postkontorid, maa-apteegid, koolid, lasteaiad, ühistransport ja töökohad," märkis Sarapuu. "Kahjuks näitavad uuringud ja olulised alusdokumendid Eesti maapiirkondades negatiivseid trende. Maakondadest jätkub väljaränne suurematesse linnadesse, teenuste kvaliteeditase on ebaühtlane ning töötusemäär on kõrge." Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise eelnõu tugines Eesti regionaalarengu strateegiale 2005-2015 ja Eesti eluskeskkonna rakenduskava dokumentidele.

13.04.10 Keskerakond tahab taastada omavalitsuste tulubaasi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna tulumaksuseaduse muutmise, mille eesmärgiks on kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine 2009.a. riigieelarve kärbete eelsele tasemele. "Kohalik omavalitsus on kõige esmasem ja otsesem tasand, mis puutub kokku inimeste sotsiaalsete raskustega," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. "Inimeste võlgade ajatamine, eluasemeprobleemid, tööpuudusest tulenevad sotsiaalsed hälbed asetavad kohalikule omavalitsusele suuremad kohustused." Sarapuu ütles, e kohalikul omavalitsusel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid oma põhiseaduslike ega riigi poolt antud ülesannete täitmiseks. "Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade- ja koolide ehitamine ning kaasajastamine, veemajandusprojektid, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport jm," ütles Sarapuu. "Valitsuskoalitsiooni poolt läbiviidud käibemaksu ja aktsiisitõusuga seati kohalikud eelarved täiendava kulusurve alla, kusjuures rahalisi vahendeid täiendavate kulude kompenseerimiseks ette ei nähtud." Sarapuu ütles, et 2009. aasta veebruaris vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,4 %-le, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevate eelarvetulude langust. "Möödunud aasta lõpul vastu võetud 2010. aasta riigieelarve seletuskirjas tuuakse esile, et protsendipunkti vähendamisega 11,93-lt 11,4-le võeti kohalike omavalitsuste tulubaasist ära 410 miljonit krooni, mis lisati riigieelarve tuludesse," märkis ta. Keskerakonna eelnõu kohaselt taastataks kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,93 %-le. 2011. aasta riigieelarvele võib antud eelnõu tuua ligi 410 miljonilise täiendava kulu, mis aga omab samaväärset positiivset mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile.

12.04.10 Keskerakond: Pevkur peab selgitama tööturegistrist välja langenute kõrget numbrit

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Harjumaa piirkonna aasta konverentsil arutati muuhulgas tööpuudusega seonduvat. Konverentsil osalejad on seisukohal, et sotsiaalminister peab avalikkusele selgitama, miks langeb töötukassa registrist välja pea sama palju inimesi kui uusi töökohti leiab. Märtsi kuus sai tööle 3800 töötut. Samal ajal langes sanktsiooni tõttu töötukassa ametlikust registrist välja ligi 2800 inimest, sellele lisandus veel 1000 inimest, kes on vabatahtlikult töötuna arveloleku lõpetanud. Konverentsil tõdeti, et kuigi statistika näitab registreeritud töötute hulga vähenemist, suureneb tegelikult töötute arv iga nädalaga. "Viimastel nädalatel on sotsiaalminister võidukalt teatanud, kuidas töötuna arvel olevate inimeste arv langeb," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Tema sõnul on tegemist olukorra ilustamisega, kus püütakse avalikkusele anda sõnum, justkui olukord tööturul oleks paranemas. Toobal selgitas, et registreeritud töötute arv on küll vähenenud, kuid see on tingitud asjaolust, et üha enam inimesi langeb töötukassa registrist välja. "Need on inimesed, kes ei saa riigilt vähimatki abi ja on riigi poolt hüljatud." Toobal rõhutas, et sotsiaalminister ei tohiks unustada, et iga numbri taga on inimene.

12.04.10 Õiguskantsleril tuleb selgitada justiitsminister Langi juhtumit

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna õiguskantsler Indrek Tederile arupärimise justiitsminister Rein Langi poolt riigisaladuse avaldamise kohta. "Vabariigi Valitsuse seaduse järgi teostab justiitsminister nimelt järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse üle," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Toivo Tootsen. "Kuigi ta teostab sellist järelevalvet oma pädevuse piires, tundub siiski ebaloomulik ja ebaobjektiivne, et järelevalvatav saab mingeid sisulisi otsuseid vastu võtta järelevalvaja ehk siis antud juhtumil justiitsministri suhtes. Selline olukord on ebaloomulik ning loob ka avalikkusele ebaausa mulje." Hiljuti lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, mis oli alustatud möödunud aasta septembris seoses Välisministeeriumi avaldusega karistusseadustiku riigisaladuse avaldamist käsitleva paragrahvi tunnustel. Meedia andmetel jõudis Riigiprokuratuur järeldusele, et justiitsminister Rein Lang avaldas antud asjas piiratud tasemega riigisaladuse, kuid kuna minister oma sõnul ei pidanud seda õigusvastaseks, siis ei saa ta antud juhul kanda ka Riigiprokuratuuri arvates sellise teo eest kriminaalvastutust. Tootseni sõnul ei tulnud Riigiprokuratuuri seisukoht üllatusena, kuna peaprokurör Norman Aas on ka varem avaldanud seisukohti, et Reformierakonna liikmeid ei saa ka muudel juhtudel kriminaalvastutusele võtta. "Paraku tekitab Riigiprokuratuuri seisukoht rida küsitavusi selliste otsuste objektiivsuses," märkis Tootsen. Seoses eeltooduga palub Keskerakonna fraktsioon õiguskantsleril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas Riigiprokuratuur on õigustatud tegema menetluslikke otsuseid justiitsministri üle või vajaks selline olukord eraldi seadusandlikku regulatsiooni? 2. Kes ja millises mahus peaks üldse teostama järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse seaduslikkuse üle ning kas praegune järelevalve süsteem võimaldab Prokuratuuril üldse objektiivseid otsuseid vastu võtta? Seda eriti poliitiliselt nn. tundlikes küsimustes. 3. Kas võib praegune järelevalve süsteem viia õiguskaitseorganite s.h Riigiprokuratuuri politiseerimiseni? 4. Kas oleks vajalik Vabariigi Valitsuse liikmete ja teiste Põhiseaduses märgitud ametiisikute võimalike kuritegude menetlemisel ette näha mingi täiendav seadusandlik regulatsioon, milline tagaks selle menetluse objektiivsuse ja läbipaistvuse?

12.04.10 Keskerakonna piirkonnad valisid esimehi

Sulge

Keskerakonna Põlvamaa aastakonverentsil valiti piirkonna uueks esimeheks Riigikogu liige Georg Pelisaar. Harjumaa piirkonna aastakonverentsil valiti esimeheks tagasi Loksa linnapea Värner Lootsmann. "See on Keskerakonna ainus piirkond, kus on üle 1000 liikme," ütles erakonna peasekretär Priit Toobal. "Lootsmann on pikaaegne piirkonna esimees ning selle ajaga suutnud üles ehitada tugeva kohaliku organisatsiooni." Jõgevamaa piirkonna aastakonverentsil valiti esimehena jätkama ettevõtja Andres Vään. "See on erakonna suuruselt teine piirkond, mille liikmed esinesid kohalikel valimistel väga edukalt," märkis Toobal. Haabersti piirkonna esimehena valiti jätkama Riigikogu liige Kalev Kallo.

09.04.10 Keskerakond lubab taastada senise pensioniea

Sulge

Keskerakonna erakorraline juhatus võttis vastu avalduse, milles märgib, et pärast 2011. aasta parlamendivalimisi eelistab koostöös neid erakondi, kes toetavad pensioniea taastamist endisel tasemel. Keskerakonna juhatus deklareerib oma kindlat tahet taastada pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi pensioniiga senisel tasemel ja pöörata tagasi Riigikogu 7.aprilli otsus, kui vastuolus olev Eesti Vabariigi Põhiseaduse vaimuga. "Keskerakond seab senise pensioniea taastamise 2011. aasta parlamendivalimiste keskmesse ja käsitab talle valijate poolt antavaid hääli, kui mandaati pöörata tagasi pensioniea tõstmine," märgib juhatus avalduses. Eesti Keskerakonna hinnangul eeldab pensioniea tõstmine konsensust, mistõttu ei tohi nii laia avalikkust mõjutavat otsust langetada kiirustades. Juhatuse hinnangul pidanuks pensioniea tõstmisele eelnema põhjalik analüüs ja avalik arutelu. Eesti Keskerakond ei pea võimalikuks tõsta pensioniiga ajal, mil Eesti rahva keskmine eluiga ja tervelt elatud eluaastad on Euroopa Liidu madalaimad, tööta on üle 100 000 inimese ning vaid 35 protsendil 63 ja 64 aastastest inimestest on üldse töökoht. Keskerakonna juhatuse hinnangul ei suurendata pensioniea tõstmisel maksumaksjate hulka, vaid selle tagajärjel suureneb sotsiaalteenuste vajajate ring. "Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit eksitab avalikkust, kui väidab, et pensioniea tõusust saavad suurimat kasu tänased pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvavat," leiab juhatus. "Pensioniea tõstmine tähendab sisuliselt pensionide vähendamist, kus valitsuskoalitsioon püüab kokku hoida eakate inimeste arvelt. Pensioniea tõstmisega kahe aasta võrra kaotab inimene üle saja tuhande krooni," märgib juhatus. Juhatus toetab ka Tallinna Volikogu, teiste omavalitsuste ja omavalitsusliitude algatust kutsuda kokku volikogu erakorralised istungid Riigikogu otsuse läbi pingestunud poliitilise olukorra arutamiseks ja oma seisukoha kujundamiseks selle suhtes.

07.04.10 Simson: pensioniea tõstmine tähendab pensionide langetamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et pensioniea tõstmine tähendab tööinimestele pensionide langetamist. "Mida tähendab pensioniea tõus inimesele?," küsis Simson. "See on pensionide langetamine teise nimega. Täna 56 aastasele tähendab see seda, et riik võtab temalt ära 3 kuu pensioni ehk ligikaudu 15000 krooni. Täna 55 aastasele inimesele tähendab, et temalt võetakse 6 kuu pension ehk ligi 30 000 krooni ning kõigile, kes on alla 50 aastased tähendab, et neilt võetakse kahe aasta pension, mis on üle 100 000 krooni." Simson ütles, et tasustatav vanaduspuhkus pole privileeg. "See on lubadus riigilt, mille inimene lunastab oma igapäevase töö ja makstavate maksudega," märkis ta. "Ja kahjuks ei jõua paljud inimesed seda õigust kuigi palju kasutada, kuna elu jääb liiga lühikeseks. Eestis on kõige suurem tõenäosus Euroopa Liidu riikidest surra enne 60ndat sünnipäeva." Simsoni sõnul nentis ka Rahandusministeerium oma eelarve tasakaalustamise plaanis, et võrreldes Eesti praegust keskmist eluiga teiste Euroopa riikide statistikaga ei ole mõistlik kavandada kiiret pensioniea tõusu põhjamaade tasemeni. "Eesti keskmine eluiga on Euroopa vanade liikmesriikide keskmisest üle 6 aasta (meestel isegi 9 aastat) lühem ja eluea kasvutempo aeglasem," selgitas Simson. Simson tõdes, et Soome valitsus võttis aasta tagasi pensioniea tõstmisel 65-aastale aja maha. "Tööle asusid erinevad ekspertide rühmad, et analüüsida, kas selline plaan on ikka vastavuses soomlaste tervisenäitajatega," nentis ta. Simson ütles, et rahandusministeeriumi töödokument nägi ette mitmeid alternatiive pensioniea tõstmisele, kuid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud neid ei arvestanud. "Näiteks oli üheks võimaluseks kehtestada pensioniea muutus vastavalt oodatava eluea muutusele," märkis ta. Simson ütles, et peaminister Andrus Ansipi ja teised reformierakondlased eelistavad Eestit võrrelda Lätiga, kuid samal ajal Eesti kaugeneb valguskiirusel kunagi eeskujuks olnud Põhjamaade heaolumudelist. Simson ütles, et riik peaks tegelema töökohtade loomisega. "Pensionide maksmine olukorras, kus tööta on üle 100 000 inimese, on sootuks midagi muud, kui tööta oleks näiteks 30 000 inimest," selgitas ta. "Toimiva tööpoliitika korral suudaks riik suurendada maksumaksjate hulka, kes pensionideks vajalikku raha teeniks. Just sellega tulekski praegu tegelda, sest Eesti tööpuudus on praegu kahjuks Euroopa kehvemate näidete hulgas."

07.04.10 Toobal: oravad arvustavad endal palk silmas

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et reformierakondlased on aastaid oma parteikaaslasi sokutanud riigis tähtsatele ametikohtadele ning seetõttu jääb arusaamatuks oravate mure Tallinna ettevõtlusameti juhatajaks kinnitatud erialase haridusega Marek Jürgensoni pärast. "Reformierakonna peasekretär Kristan Michal on varmas teiste silmast pindu otsima, kuid oma silmas jääb palk märkamatuks," ütles Toobal. "Oravate kriitika muudab eriti naeruväärseks asjaolu, et nad on aastaid häbematult oma parteikaaslasi erinevatesse riigiametitesse sokutanud." Toobal meenutas, et rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa, Eesti Panga juht Andres Lipstok, riigikohtu esimees Märt Rask on kõik Reformierakonna parteipiletit kandnud. "Rääkimata ministeeriumite mitmetest osakonnajuhatajatest, kes on samuti Reformierakonna poolt paika pandud," lisas Toobal. Toobal ütles, et kõrgema majandusalase haridusega Marek Jürgenson on väärikas asendus oma tööd tublilt teinud Kairi Tenistele. "Reformierakonna on seisukohad kaotanud igasuguse väärikuse ja mõõdutunde, sest inimeste lahterdamine maailmavaate alusel on väiklane," märkis Toobal. "Nähtavasti unistavad reformierakondlased, et Eesti riigis oleks kõik ametikohad täidetud ainult nende parteikaaslastega, kuid loodetavasti Eesti inimestel kunagi nii halvasti ei lähe."

07.04.10 Sotsiaalminister peab selgitama toimetulekut ja töötute arvestust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile kaks arupärimist, milles minister peab selgitama toimetulekutoetuse määra ajakohasust ja töötute üle peetavat statistikat. "Viimase aastaga on toimetulekutoetust taotlevate inimeste arv rohkem kui kahekordistunud, kõige suurem osa neist on lastega üksikvanemad," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "2007. aastal sotsiaalministeerium arvutas toimetulekupiiriks 1543 krooni inimese kohta ilma eluasemekuludeta. Samas on toimetulekutoetus inimese kohta jätkuvalt 1000 krooni esimese pereliikme kohta ja igal järgneval pereliikmel 800 krooni. Toimetulekutoetuse määr on ammu jäänud ajale jalgu ja ei võimalda inimesel katta oma esmaseid vajadusi." Keskerakonna fraktsioon küsib sotsiaalministrilt toimetulekutoetuse kohta kuus küsimust, muuhulgas milline on täna ametlik toimetulekupiir inimese kohta ja millal plaanitakse seda uuesti arvutada? Miks selle arvutamine peatati? Millal on plaanis tõsta toimetulekutoetuse määra? Ja milliseks kujuneb iga järgneva pereliikme toetuse suurus? Samuti peab sotsiaalminister selgitama töötute statistikat ja põhjendama tõsiasja, et sanktsioonide tõttu langeb Töötukassa registrist välja sama palju inimesi kui uusi töökohti leiab. Töötukassa andmeil oli 1. aprilli seisuga Eestis 95 086 registreeritud töötut.

06.04.10 IV Omavalitsusfoorum kanalil TV 14

Sulge

26.märtsil toimus IV Omavalitsusfoorum, mille selle korra teemaks oli põhikooli ja gümnaasiumi seadus ning sellesse valitsuse poolt kavandatud muudatused, see tähendab minister Lukase poolt ettevalmistatav koolireform. Teil on võimalik seda foorumit vaadata kanal TV 14-s, kas kolmapäeval, 7 aprillil kell 20.55 - 23.00 või reedel, 09.aprillil kell 20.50 - 23.00 IV Omavalitsusfoorumil esinesid ajatundlikud ja väga väärikad inimesed: Tallinna linnapea Edgar Savisaar "Kaks teed hariduse arengus" Riigikogu liige Mailis Reps "Lukase reformi nõrgad kohad" Tallinna Linnavolikogu aseesimees Katrin Saks "Reformidesse takerdunud hariduspoliitika" Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Peeter Sadam "Koolivõrgustiku säilimine ühinenud omavalitsuse tingimustes" Keila linnavolikogu liige Ago Kokser "Keila kooli erastamise ohtudest" Tähtvere valla arendusosakonna juhataja Jüri Varik "Kõigi kohalike küsimuste lahendus ei asu Stenbocki majas" Riigikogu liige Ain Seppik "Kas surm enne pensioni?" Lisaks võitsid omavalitsustegelased vastu kaks avaldust - koolide sulgemiste ja pensioniea tõusu vastu. http://www.omavalitsusfoorum.ee/index.php?page=125

06.04.10 Peaminister peab selgitama Lääne-Euroopast erinevat maksusüsteemi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise maksusüsteemi kohta, et saada selgitusi Lääne-Euroopas laialdaselt kasutuses olev astmelise tulumaksu vältimise põhjustest Eestis. "Taasiseseisvunud Eesti võttis 1992.a. vastu julgeid otsuseid vaba ning euroopaliku maksusüsteemi loomiseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juht Villi Tõntson on öelnud, et iseseisvuse esimese 15 aasta jooksul oli meie eesmärgiks olla "tiiger", ent viimaste aastatega on energia otsa saanud." Simsoni sõnul ei ole Eesti arenenud agressiivse majanduskasvuga "tiigrist" stabiilseks heaoluühiskonnaks. "Otse vastupidi, 15,5% tööpuudust ja -14,1% "majanduskasvu" ei ole kindlasti heaoluühiskonna tunnusteks," märkis Simson. "Lisaks paistab Eesti silma sotsiaalkulutuste madala taseme ning lahendamata sotsiaalprobleemidega." Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil peaministrile järgmised küsimused: 1) 2007. aastal moodustasid tarbimismaksud kolmandiku, tulumaks neljandiku ning sotsiaalkindlustusmaksed samuti kolmandiku kogutuludest. 2008. aastast, mil toimus tarbimise kokkutõmbumine, vähenes oluliselt tarbimismaksude osakaal ja vastavalt suurenes sotsiaalkindlustusmaksete osatähtsus. Järsud muutused eelarvetulude laekumistes annavad tunnistust erinevate maksutulude tasakaalustamatusest, mis on Eesti maksusüsteemi üheks tõsiseks probleemiks. Kuivõrd on Valitsus arutanud Eesti maksusüsteemis esinevaid puudujääke? Milliseid puudujääke maksusüsteemis on Valitsusel plaanis lähiajal lahendada? 2) 2000. aastal loobus Eesti traditsioonilisest ettevõtte kasumimaksust. Kuidas on mõjutanud see Eestis tegutsevaid ettevõtteid ning millises ulatuses on riigil jäänud tulu saamata? 3) Kuidas on praegune maksukoormuse jaotus kooskõlas euroopaliku maksupoliitikaga? 4) Rahvusvaheline Valuutafond on selle aasta jaanuarikuises raportis soovitanud Eestil suurendada üksikisiku tulumaksu progressiivsust. Milliseid vahendeid kasutades on plaanis Valitsusel Rahvusvahelise Valuutafondi soovitust rakendada? 5) Üksikisikutulumaksu progressiivsust on võimalik suurendada kasutades astmelist tulumaksu süsteemi. Kas Valitsus on arutanud astmelise tulumaksu kehtestamist? Milliseid uuringutel põhinevad Valitsuse väited, et Lääne- Euroopas laialdaselt kasutuses olev astmeline tulumaks ei sobi Eestisse?

06.04.10 Pensioniea tõstmise vastu on antud üle 13 000 allkirja

Sulge

Pensioniea tõstmise vastu on nädala jooksul antud üle 13 000 allkirja. Täna alustatakse allkirjade kogumist ka elektrooniliselt aadressil http://www.keskerakond.ee/pension "Kui kogume piisava rahva toetuse, siis võtame seda kui mandaati, mis annab meile võimaluse taastada senine pensioniiga pärast 2011. aasta valimisi," ütles Keskerakonna aseesimees Kadri Simson. "Valitsus eksitab avalikkust, kui väidab, et pensioniea tõusust saavad suurimat kasu tänased pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvab," lausus Simson. "Valitsus püüab muuta eakad tööjõulisteks maksumaksjateks, kuid unustab, et tööpuudus on kõrgem just elanike hulgas, kes on vanemad kui 55 eluaastat ning Eesti keskmine eluiga Euroopa madalaim." "Eesti elanike halva tervise tõttu on riigi tulud aastas hinnanguliselt 15 % väiksemad, kuna töötootlikkus on väiksem. Kuid pensioniea tõstmine tähendab riigieelarvele vaid 0,6% paranemist aastas." Simson sõnas, et niivõrd suurt hulka rahvast mõjutava otsuse vastu võtmine eeldab laiapõhjalist arutelu ja analüüsi ning ekspertide hinnanguid. "Enne pensioniea tõusu tuleb sotsiaalministril esitada strateegia Eesti rahva kehvade tervisenäitajate parandamiseks ning tööpuuduse leevendamiseks, alles seejärel saame rääkida pensioniea tõusust." "Pensioniea tõus eeldab, et Eesti inimesed on 60-ndates eluaastates terved ja võimelised osalema tööprotsessis ning neile on pakkuda ka reaalseid töökohti," märkis Simson. Allkirju saab anda jätkuvalt kõigis Keskerakonna piirkondlikes büroodes ning Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadikute vahendusel. Lisaks Keskerakonnale on pensioniea tõstmise vastu kogunud üle 10 000 allkirja ametiühingud. Allkirja andnud on seisukohal, et valitsus peab esmajoones tegelema Eesti rahva keskmise eluea tõstmise ja kvaliteetse ning kättesaadava arstiabi tagamisega.

05.04.10 Keskerakond alustab registreerimata töötute registreerimist

Sulge

Keskerakond pöördub oma osakondade ja liikmete poole üle Eesti palvega kodanikualgatuse korras aidata erakonnal asuda registreerima registreerimata töötuid Eestis. "Möödunud nädalal rõõmustas Ansipi valitsuse sotsiaalminister Hanno Pevkur, et esimest korda kriisi ajal vähenes töötuna arvel olijate arv," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Tegelikult on tegemist töötust puudutavate andmetega manipuleerimisega." Nädalavahetusel saates "Olukorrast riigis" arutlesid töötute probleemide üle ajakirjanikud Kalle Muuli ja Anvar Samost. Muuli ütles saates muuhulgas, et töötuse näitajad ei ole enam adekvaatsed, sest inimesed, kes ei saa enam töötutoetust, kaovad ametlikust statistikast lihtsalt ära. "Ja tundubki, et numbrid lähevad ilusamaks ja töötus väheneb," lisas Muuli. "Töötute arv riigi arvepidamises ei vähene mitte selle tõttu, et inimesed leiaksid tööd, vaid sellepärast, et suur hulk Eesti töötutest ei kajastu enam riiklikus statistikas - ei saa riigilt vähimatki abi ja on riigi poolt hüljatud," ütles Toobal. "Meie sellise hoolimatu suhtumisega leppida ei kavatse." Keskerakond pöördub sel nädalal oma kohalike organisatsioonide poole palvega anda teada inimestest, kes on Ansipi valitsuse läbikukkunud majanduspoliitika tagajärjel kaotanud töö, kuid riiklikus statistikas ei kajastu. "Viime sotsiaalminister Pevkurile lauale konkreetsed nimed," ütles Toobal. "Öelgu siis, et neid inimesi pole olemas! Valitsus ei saa teha nägu, et osa eestimaalastest on nähtamatud, põhimõte "pole inimest, pole probleemi" ei saa tulla iseseisvas Eestis 21. sajandil taas käibele kui riigi ametlik poliitika." Ametlikult on Eestis töötuna arvel 95 086 inimest, kuid tegelik töösoovijate arv on oluliselt suurem, mida tunnistab ka sõltumatu Euroopa Liidu statistika. Eesti riigi ametlik statistika seda aga ei kajasta.

02.04.10 Konverents "20 aastat omariikluse taastanud valitsuse moodustamisest"

Sulge

Hea erakonnakaaslane! Kallis sõber! Laupäeval, 3.aprillil möödub kakskümmend aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele viinud valitsuse moodustamisest. Selle valitsuse põhieesmärgiks oli Eesti iseseisvuse saavutamine - 20. augustil 1991 see rahvale antud lubadus ka täideti. Tegemist on Eesti iseseisvumise ajaloos ühe keerulisema ja otsustavama ajajärguga, mis on väärt meenutamist. Kutsun üles vanemaid kaasteelisi neid aegu meenutama ning nooremaid Eesti lähiajalugu õppima. Konverents "20 aastat omariikluse taastanud valitsuse moodustamisest" toimub sellel laupäeval, 3.aprillil algusega 12.00 Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Paraku sinna kõik huvilised ei mahu, kuid Interneti vahendusel oled ka Sina oodatud nendel teemadel kaasa mõtlema: http://www.livestream.com/20aastathiljem Konverentsi ajakava: 12.00 - 12.10 Raivo Vare (moderaator) - konverentsi avamine 12.10 - 12.30 Edgar Savisaar - Eesti tee vabadusele: tegelikud valikud versus nostalgiline romantika 12.30 - 12.50 Jüri Raidla - Eesti Vabariik koduteel: riigiõiguslik areng 1990- 1992 12.50 - 13.10 Juhan Kivirähk - valitsuse tegevuse algus ja Eesti avalik arvamus 13.10 - 13.30 Aavo Kokk - 1990. aasta Eesti valitsuse majanduspoliitikast 13.30 - 13.50 Jaak Leimann - 3 x 3 x 3 programmist 13.50 - 14.10 Erik Terk - Eesti majandusreformid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide taustal: paralleelid ja erinevused 14.10 - 14.30 Rein Ruutsoo - "Balti tee" hargnemine 1990. aastal (võrdlused Läti ja Leeduga) 14.30 - 14.50 Mati Graf - Mõtisklus: isiksuse osa Eesti 20. sajandi poliitilises ajaloos 14.50 - 15.10 Raivo Vare - konverentsi kokkuvõte Soovin Sulle ja Su perele rõõmurohkeid ja päikeseküllaseid kevadpühi! Tervitades, Edgar Savisaar

01.04.10 Keskerakond ja Ühtne Eesti arutavad koostööd

Sulge

Eile õhtul Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna juhatuse erakorralisel koosolekul võeti vastu otsus teha ametlik koostööettepanek loomisel olevale erakonnale Ühtne Eesti. Keskerakonna ja Ühtse Eesti eestvedajate vahel on toimunud ka esialgsed konsultatsioonid, mille tulemusel Keskerakond usub, et erakondade ühisosa on piisavalt suur. Hetkel Hiinas viibiv Keskerakonna esimees Edgar Savisaar näeb, et mitmed Ühtse Eesti hoiakud on sarnased Keskerakonna seisukohtadele. "Olgem ausad, tegelikult võitleme me mõlemad paremerakondade Reformierakonna ja IRL populismi vastu. Me tunneme tõsist muret Eesti juhtkonna stagneerumise pärast ning selle pärast valutab südant ka Ojasoo," ütles Savisaar. Ühtse Eesti eestvedaja Tiit Ojasoo sõnul on vale arvamus, et Ühtse Eesti eesmärgiks on vastanduda kõigele ja kõigile. "Me oleme valmis arutama koostööd kõigi Eesti erakondadega, kuid kindlasti asume me täna pigem opositsioonijõudude poolel. Kuidas läbi rääkida valitsuserakondade esindajatega, kes tulevad meie etendustele ja lärmavad saalist: "Mis teil öelda on?" "Ma küsiks - mis neil öelda on?" ütles Ojasoo. Ojasoo sõnul seisneb Reformierakonna ja IRLi nõrkus selles, et nad on liialt veendunud, et vaid neil on õigus ja kõik teised eksivad. "Alati tuleb kasuks ka teise poole seisukohad ära kuulata. Valmidus arvestada teistega on osa euroopalikust poliitilisest kultuurist. Keskerakonnaga on lihtsam läbi rääkida, kui tänaste valitsuserakondadega. Valitsuserakondlased muretsevad pigem selle pärast, kuidas jääda peale valimisi võimule, kui sellepärast, mis oleks hea Eestile," ütles Ojasoo. Keskerakond ja Ühtne Eesti kavandavad konsultatsioonide jätkamist, kuid mitte enne Ühtse Eesti suurkogu. Pooled on seisukohal, et detailsemalt saab arutada võimaliku koostöölepingu sisu peale seda, kui erakond on ametlikult asutatud.

31.03.10 Jüri Ratas: Jätkame jõupingutusi Szolnoki turu korda tegemiseks

Sulge

Kohtumisel Keskerakonna Mustamäe piirkonna liikmetega ütles Jüri Ratas, et vastavalt valimiseelsele lubadusele peab Keskerakond jätkama jõupingutusi Szolnoki turu korda tegemiseks. "Mustamäe paljude elanike sooviks on, et rajataks kohalik kõigi nõuetele vastav munitsipaalturg, kus oleks võimalik turustada ja osta värskeid aiasaadusi ning teisi esmatarbekaupu," ütles Ratas. Mustamäe Halduskogus juhib turu rajamise probleemide lahendamist Riigikogu liige Helle Kalda. Munitsipaalturu heaks eeskujuks on Nõmme turg.

31.03.10 Toobal: Rääkige parem Ansipi palgast!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Edgar Savisaare palgast rääkimise asemel võiks rääkida hoopis Andrus Ansipi palgast. "See on Tallinna linnapea palgast suurem, kuid ise küsimus on see, kes on oma palga välja teeninud ja kes ei ole," ütles Toobal. "Tallinn suutis eelmisel aastal väga operatiivselt reeageerida kiirelt kasvavale tööpuudusele. Sel ajal kui valitsus pole mingit kriisikava vastu võtmist isegi arutanud, on Tallinnal vastav plaan olemas. Eelmisel aastal alustatud töö on juba ka vilja kandnud, loodud on tuhandeid uusi töökohti, inimestele antakse reaalselt ja käegakatsutavat abi." Toobali sõnul on Ansip seevastu veetnud oma päevi püüdes Eesti inimestele selgeks teha, et tegelikult on kõik riigis kõige paremas korras. "Inimesed seda ju ei usu!," märkis Toobal. "Alles hiljuti avaldas Reformierakonnale muidu lähedane Postimees uuringutulemused, millest selgub, et Eesti peaministriga on rahul vähem kui pool Eestis elavatest inimestest. Ansip ja Ligi, kes on tegelenud vaid kärpimisega, on oma ülbe hoiaku ja hoolimatu suhtumisega teeninud rahvalt vaid negatiivse hinnangu." Toobal ütles, et Tallinna linnapeaga aga ollakse Tallinnas selgelt rahul, mida näitavad ka viimaste kohalike valimiste tulemused.

31.03.10 Keskerakonna Mustamäe piirkonna esimehena jätkab Helle Kalda

Sulge

Teisipäeval, 30. märtsil toimunud Keskerakonna Mustamäe piirkonna aastakonverentsil valiti piirkonna juhiks tagasi Riigikogu liige Helle Kalda. "Helle Kalda on Mustamäe piirkonda juhtinud kaheksa aastat. Ta on suurte kogumuste ja teadmistega piirkonna juht. Tunnustan Helle Kalda tööd piirkonna juhina," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Ta on olnud Mustamäe linnaosavanem, Tallinna volikogu liige ja täna esindab mustamäelasi Riigikogus. Mustamäelased hindavad Helle Kaldat kõrgelt." Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Riigikogu liige Enn Eesmaa ja Mustamäe halduskogu esimees Igor Kravtšenko.

29.03.10 Valgamaa keskerakondlasi juhib aselinnapea Alar Nääme

Sulge

Laupäeval, 27. märtsil toimunud Keskerakonna Valgamaa piirkonna aastakonverentsil valiti Valgamaa piirkonna juhiks Valga aselinnapea Alar Nääme. "Valgamaa on Keskerakonna 27-st piirkonnast üks aktiivsemaid. Valgamaal olime võidukad nii Euroopa Parlamendi valimistel möödunud aasta juunis kui ka kohalikel valimistel oktoobris," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal Valgas piirkonna aastakonverentsil. "Aselinnapea Alar Nääme on noor kõva tegija, mina usun temasse ja näen, et ka valgamaalased loodavad Nääme peale." Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Tõrva linnapea Agu Kabrits ja Puka vallavolikogu liige Irja Sõnum.

29.03.10 Keskerakonna Nõmme piirkonna esimeheks valiti Rainer Vakra

Sulge

Laupäeval, 27. märtsil toimunud Keskerakonna Nõmme piirkonna aastakonverentsil valiti piirkonna juhiks Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra. "Rainer Vakra on noor ja edukas linnaosavanem ning mul on hea meel, et Nõmme keskerakondlased usaldasid Vakra erakonna piirkonda juhtima," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Nõmme piirkonna senine esimees Riigikogu aseesimees Jüri Ratas juhib Keskerakonna omavalitsuskogu." Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Monica Rand ja Jüri Erm.

27.03.10 EESTI KESKERAKONNA VOLIKOGU AVALDUS: Õigusmõistmise sõltumatusest ja kohtureformist

Sulge

Eesti Keskerakonna volikogu peab Eesti õigussüsteemi ees seisvat ülesannet liita Eesti kohtud ühtseks kohtusüsteemiks, mis oleks nii sisult kui vormilt vaba päevapoliitilisest suvast ja täitevvõimu survest, äärmiselt tõsiseks. Kohus peab lisaks õiglaste otsuste langetamisele ka näima ise õiglane. Nii peab ka kohtusüsteemi toimimine ise tagama kohtunikkonna sõltumatuse, kohtusüsteemi pideva arengu ja selle piisava rahastamise kui olulise tagatise püstitatud ülesannete täitmiseks. Tervikliku kohtusüsteemi kui ühe riigivõimu olulise haru ümberkujundamine peaks kulgema kõigi asjassepuutuvate süsteemi osade koostöös ja usalduses. Paraku on Riigikogu menetlusse jõudnud kohtute seadus rikkunud peamise eelduse sellise koostöö kujunemiseks - usalduse ning protsessi enda usaldusväärsuse. Eelnõu välja töötamisse ei ole kaasatud laiemat kohtunikkonda, eelnõu väljatöötamisel on rikutud mitmeid kokkuleppeid, mis kohtunike üldkogul aja jooksul saavutatud on. Eelnõul puudub enamuse valitsusliikmete toetus, rääkimata teiste õiguse mõistmise oluliste osade toest või Riigikohtust endastki. Riigikohtu enamuse väljaastumine on selge märk, et Eesti inimestel on põhjust olla edasiste kohtusüsteemi arengute pärast murelik. Vaadates Riigikogu menetluses olevat eelnõud ennast, ja selle senist menetluskäiku, võib vaid mõista, miks on enamik Riigikohtu liikmetest astunud mitte just väga tavalise sammu asudes eelnõu avalikult kritiseerima. Leiame, et eelnõu, mis loob sõltumatust kohtusüsteemist ühele isikule allutatud ja ühe isiku poolt kontrollitud poliitilise ja hierarhilise süsteemi puuduvad eeldused sõltumatu kohtumõistmise tagamiseks ja Eesti ei vääri sellist kolmanda võimu haru, mis on vaid esimese või teise võimu käepikendus. See ei ole põhiseaduslik partnerlus, mida meilt oodatakse ning mille on heaks kiitnud kõik need Eesti inimesed, kes toetasid EV põhiseaduse vastuvõtmist. Sellega ei looda uut ega õiglasemat kohtusüsteemi. Tegemist on katsega muuta kohtusüsteem poliitiliselt kontrollitavaks ja muuta kohtunikkond manipuleeritavaks ning mõjutatavaks muude asjaolude poolt, kui seda on kohtuniku professionaalsed teadmised, sisemine veendumus, õiglustunne ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse säte ja mõte. Eesti Keskerakonna volikogu suhtub alanud kohtute seaduse menetlemise protsessi äärmiselt kriitiliselt ning ei toeta selle vastuvõtmist.

27.03.10 Ain Seppik hoiatab: ohtu on seatud õighusemõistmise sõltumatus!

Sulge

Tänasel Keskerakonna volikogu istungil Valgas esines ettekandega "Õigusemõistmise sõltumatusest ja kohtureformist" Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. Seppik kritiseeris praegu Riigikogu menetluses olevat kohtureformi eelnõu , mille väljatöötamisse ei ole kaasatud laiemat kohtunikkonda ega ka avalikkust. Seppiku sõnul "eelnõul, mis loob kohtutest ühele isikule allutatud ja ühe isiku poolt kontrollitud poliitilise ja hierarhilise süsteemi, puuduvad eeldused sõltumatu kohtumõistmise tagamiseks. Eesti ei vääri sellist kolmanda võimu haru, millest saab vaid valitsuse käepikendus." Seppik tuletas meelde, et kohtutelt oodatakse põhiseaduslikku partnerlust esimese ja teise võimu suhtes, mida aga algatatud kohtureform ei taga. Keskerakonna volikogu võttis vastu avalduse, milles suhtutatakse kriitiliselt kohtute seaduse menetlemise protsessi ega toetata selle vastuvõtmis Riigikogus. Volikogu avalduses hoiatatakse, et taolise kohtureformiga "ei looda uut ega õiglasemat kohtusüsteemi.Tegemist on katsega muuta kohtusüsteem poliitiliselt kontrollitavaks, kohtunikkond aga manipuleeritavaks ja mõjutatavaks." Seppik tunnistas, et temale on täiesti arusaadav, miks on ka enamik Riigikohtu enda liikmetest asunud seda eelnõu avalikult kritiseerima. "See ei ole ühe riigikohtuniku jaoks mitte just tavaline samm," ütles Seppik. "Aga ju siis neil ei jäänud siis teist võimalust kohtunikkonna sõltumatuse kaitsmiseks."

27.03.10 Savisaar: Keskerakond lustib koos parteiteatriga

Sulge

Täna toimub Valgas Eesti Keskerakonna volikogu istung. Päevapoliitilises ettekandes kirjeldas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar põhilisi arengutendentse Eestis, andes hinnangu ka teater NO99 poliitilisele lavastusele "Ühtse Eesti" suurkogust. Savisaar sidus selle lavastuse aasta tagasi toimunud teise analoogilise aktsiooniga - üleeestiliste mõttetalgutega. Keskerakonna esimees tuletas meelde: "Sellest on varsti möödas aasta, mil 1. mail kukkusid suure kolinaga läbi Meie Eesti nn. mõttetalgud, millest loodeti algust uuele ja puhtale projektiparteile, kes oleks võinud teha ilma 2011.a. valimistel. Loodetud 100 000 osaleja asemele tuli kohale kümme korda vähem ning nendegi grupimõtlemise produktidest pole vaatamata valitsusmeedia pingutustele aasta jooksul midagi meeldejäävat kuulda olnud. Nüüd minnakse teisele ringile lootuses, et ehk õnnestub sama ühiskonna sektorit poliitiliselt aktiviseerida teatrikeeles rääkides. Kui ei saanud tõsiselt, siis püütakse naljaga. Pullipartei poliitiline potentsiaal on praeguses Eestis kahtlemata väga kõrge, mida näitas Indrek Tarandile mullu eurovalimistel antud häälte hulk. Sest, mida muud see Tarand siis poliitikas on, kui lihtsalt üks pullimees." Savisaar avaldas arvamust, et Keskerakonna poolt oli tookord õige toetada Tarandit ja kindlustada sellega tema edu, sest "parem anda hääled pullimehele kui parempoolsetele". Savisaare hinnangul on tekkivale parteiteatrile kõige lähemal 1992.a. valimistel kaheksa kohta saanud Eesti Rojalistlik Partei. "Ka nende poliitika tegemise meetod oli täpselt sama, mis teater NO99 trupilgi - vindi ülekeeramine," märkis ta. Keskerakonna esimees tuletas meelde, et Keskerakond sai kuningriiklastega päris hästi läbi ning mitmed selle olulised tegijad jõudsid partei hajumisel ka Keskerakonda. "Seetõttu," ütles Savisaar. "suhtun ma Ühtse Eesti Suurkogusse mitte ainult heatahtliku muigega, vaid kutsun tublisid keskerakondlasi tõsimeeli sellest osa võtma." "Miks peavad saalis istuma ainult Lang ja Meikar?" küsis Savisaar. "Olen täiesti kindel, et värske formaat aitab paljudel inimestel mõista praeguse parempoolse valitsuse totaalset poliitilist tupikut ning nende loosungite tühja kõma. See teater aitab inimestel aru saada, et pensioniiga, töökohtade loomine ning kodulaenud on tervele rahvale liiga tähtsad asjad, mille otsustamist ei saa jätta praeguse valitsuse kätte. Need on praeguse poliitika põhiküsimused, nendest tuleb kaasa rääkida ning vaja on toetada igasugust algatust, mis aitab Eesti ühiskonnas vähendada paduparempoolse poliitika tulemusena laialt levinud heitumist." Keskerakonna esimees kutsus üles tervitama No teatri algatust ja minema kaasa selle poliitikateatri aktsiooniga.

26.03.10 Keskerakond algatab allkirjade kogumise pensioniea tõstmise vastu

Sulge

Keskerakond algatab pensioniea tõstmise vastu allkirjade kogumise, kuna on seisukohal, et valitsus peab esmajoones tagama kõigile eestimaalastele kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning tegelema töökohtade loomisega. "Kui kogume piisava hulga allkirju, siis võtame seda kui mandaati pöörata tagasi pensioniea tõstmine," ütles Keskerakonna aseesimees Kadri Simson. "Valitsus sisendab, et pensioniea tõstmine on ainuõige ja sellele ei ole alternatiivi," sõnas Simson. Tema sõnule ei pea Keskerakond võimalikuks tõsta pensioniiga ajal, mil Eesti inimeste keskmine eluiga ja tervelt elatud eluaastad on Euroopa madalaimad. "Pensioniea tõstmise asemel tuleb koalitsioonierakondadel tegeleda töökohtade loomisega, mis tagab nii pensionikassa, haigekassa kui ka riigieelarve jätkusuutlikkuse," rõhutas Simson. Keskerakond on seisukohal, et kõrgem pensioniiga eeldab kõrgemat eluiga. Valitsuskoalitsioon pole avalikkusele esitanud ühtegi kaalukat argumenti ega alternatiivi pensioniea tõstmiseks. Sotsiaalminister pole suutnud välja töötada meetmeid olukorra parandamiseks, mis tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega. Pensioniea tõstmine suurendab töötute hulka veelgi, sest tööpuudus on kõrge just elanike hulgas, kes on vanemad kui 55 eluaastat. Pensioniea tõstmisega soovib valitsus täiendavalt kokku hoida, sest töötutele tehtavad kulutused on väiksemad kui pensionide maksmiseks mõeldud summad. Allkirju saab anda alates esmaspäevast kõigis Keskerakonna piirkondlikes büroodes ning Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadikute vahendusel.

24.03.10 Toobal: Reformierakond tahab kulutada maksumaksja raha valimiskampaaniaks

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et rahandusministeerium plaanib kulutada 11,6 miljonit krooni eurole üleminekut selgitava kampaania läbi viimiseks. "Usun, et kellelegi ei jää arusaamatuks, et tegelikult soovitakse riigi rahakotist võtta raha Reformierakonna valimiskampaania korraldamiseks," märkis Toobal. Toobali sõnul jääb arusaamatuks, et kampaaniat korraldab kampaaniat Rahandusministeerium ja mitte näiteks Eesti Pank? "Kuigi mõlemaid organisatsiooni juhivad reformierakondlased, siis mõistagi on asja juhtimine poliitilise ministri kätte usaldada Reformierakonnale kindlama peale väljaminek," ütles Toobal. "Eesti Pank peaks siiski korraldama vähemalt näiliselt objektiivse ja väärika kampaania. Järgmiseks, kes hakkab kampaaniat korraldama? Nagu on juba selgunud sotsiaalministeeriumi kureeritud hangetel, arvan, et ka sel korral osutub konkursi võitjaks just mõni Reformierakonnaga seotud agentuur. Sellepärast asi ongi Reformierakonna ministeeriumi korraldada antud! Usun, et kampaania tuleb kindlasti väga "erapooletu" - millegi pärast arvan ma, et kampaaniaga püütakse eurot rahvale müüa nagu pesupulbrit ning keegi ei kavatse rääkida sisulistel valusatel teemadel, nagu euroga tõenäoliselt kaasnevad hinnatõusud." Reformierakond armastab rääkida lasteaedadest. "See on nende argument igas olukorras - mõelge kui palju lasteaedu saaks selle raha eest ehitada või korda teha," märkis Toobal. "11,6 miljoni krooni eest, mida soovitakse nüüd parteipropagandaks ära raisata, saaks poole miljoni krooniga toetada enam kui kahtkümmet Eesti lasteaeda! Kui esimese asjana mindi eelarvekärbetega just lasteaedade kallale, väites, et raha pole, siis selgub nüüd, et riigil on miljoneid kroone üle, mida kulutada valitsuserakonna valimiskampaania toetuseks."

24.03.10 Riigikogu Keskerakonna fraktsioon jätkab endiste juhtidega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon valis täna fraktsiooni juhatuse. Fraktsiooni esimeheks valiti tagasi Kadri Simson ning aseesimeesteks Ain Seppik ja Toomas Varek. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tunnustas fraktsiooni juhtide tööd ning soovis neile jaksu sama tarmukalt jätkata. "Riigikogu suurima opositsioonierakonna fraktsiooni juhtimine on väljakutse, mille tulemuslikkust hindavad valijad tuleval kevadel," märkis Savisaar. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisnud Eesti inimese eest, mille üheks näiteks on ka pensioniea tõstmise vastu peetav võitlus."

24.03.10 Simson: opositsioon täitis ööistungiga ühe eesmärkidest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul täitis opositsioon ööistungiga ühe eesmärkidest, sest pensioniea tõstmist 65-eluaastani ei seadustatud kiirkorras vaid kahe päevaga. "Opositsiooni ühise pingutuse tulemusena langes pensioniea tõstmise lõpphääletus selle nädala Riigikogu päevakorrast välja," ütles Simson. "Eeldame, et Riigikogu esimees Ene Ergma ühe nädala jooksul teist korda Riigikogu kodu- ja töökorda ei riku ning teatab seekord täiendavast istungist kolm päeva varem ette nagu nõuab seadus." Simson ütles, et võidetud aeg annab võimaluse põhjalikumaks avalikuks debatiks. "Sellega täitis opositsioon ühe oma eesmärkidest," selgitas Simson. Simson ütles, et Keskerakond on vastu pensioniea tõstmisele ning eelnõu kiirkorras vastuvõtmisele Riigikogus. "Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit püüavad ilma ekspertide arvamust arvestamata ning ühiskonnas konsensust leidmata võtta vastu seadus, mis mõjutab negatiivselt kõigi alla 56. aastaste inimeste tulevikku," märkis Simson. Simsoni sõnul kavatseb Keskerakond kasutada opositsiooni võimalust seista inimeste tervise ja elukvaliteedi eest. "Pensioniea tõstmise eelduseks peab olema elanikkonna hea tervis ja vastavate näitajate järjepidev kasv mitmete aastate vältel," märkis Simson. "Meeste keskmise eluea näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõige madalamal positsioonil ning paljud ei ela pensioniea saabumiseni. Lisaks jääb suur hulk inimesi pensionile enne tegeliku pensioniea saabumist ning see on selge sõnum, millest muutuste tegemisel tuleks valitsusel lähtuda."

24.03.10 Riisalu: istungi vedas öösse Ergma seaduse rikkumine

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu ütles, et väljaspool Riigikogu tavapärast tööaega toimunud täiendava istungi kutsus kodu- ja töökorra seadust eirates kokku Riigikogu esimees Ene Ergma mitte opositsioonierakonnad. „Järelikult on sügavalt eksitav kirjutada opositsiooni vigurdamisest,“ märkis Riisalu. „Pensioniea tõstmist tuleks opositsiooni hinnangul arutada Riigikogu korralistel istungitel, kuid millegipärast tahavad koalitsioonierakonnad kiirkorras öötööd teha.“ Riisalu sõnul jääb talle arusaamatuks ametnike ületunnitööle kulunud 64 500 krooni. „Mul oleks huvitav teada, millised ametnikud ja kui palju ööistungi eest lisatasu saavad,“ märkis Riisalu. „Ametnikele makstava lisatasu suurus ei jäta ilmselt ükskõikseks ka nende kolleege Riigikogu kantseleist.“ Riisalu sõnul kaotab pensioniea tõstmisel 65-eluaastani iga tulevane pensionär üle 100 000 krooni, mille ta on aastate jooksul tööga välja teeninud.

23.03.10 Simson: Keskerakond tunnustab ametiühingute piketti

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et tunnustab ametiühingute algatust korraldada pensioniküsimustes homme riigikogu ees välkpikett. "Keskerakonna fraktsioon peab pensioniea tõstmise vastu võitlust Riigikogu saalis," ütles Simson. "Toetame ametiühingute seisukohavõttu töötajate õiguste kaitseks ja inimväärsema vanaduspõlve kindlustamiseks." Simsoni sõnul saavutasid põhjanaabrite ametiühingud Soomes valitsuselt järeleandmisi pensioniea tõstmisel. "Soomes omavad ametiühingud suurt mõjujõudu ning kindlasti pole Eesti ametiühingud põhjamaistest kolleegidest sugugi kehvemad," märkis ta. Keskerakonna fraktsioon toetab ametiühingute keskliidu seisukohta, mille kohaselt peab enne pensioniea tõstmist ning soodus- ja eripensionide süsteemi reformimist töötama välja kompenseerivad meetmed muudatustega tekkivate probleemide leevendamiseks. Ametiühingute keskliit leiab, et tuleb kehtestada kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus tervislikuma töökeskkonna tagamiseks ning töötada välja eakate erivajadusi arvesse võttev ümberõppe- ja koolitussüsteem. Samuti vajab põhimõttelisi muudatusi pensionivalem.

23.03.10 Siska ja Terik: pension jääb tänaste noorte unistuseks

Sulge

Keskerakondlased Katrin Siska, Tiit Terik, Rainer Vakra, Marek Jürgenson , Mihhail Korb ja Olga Ivanova tegid täna pöördumise pensioniea tõstmise vastu, mida tahavad Riigikogus läbi suruda Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. "Pensioniea tõstmine puudutab ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi," seisab noortekogu avalduses. "Kõik 1961.a ja hilisematel aastatel sündinud inimesed lähevad pensionile 65 aastaselt! Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasukaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut." Keskerakonna noortekogu esimees Tiit Terik ütles, et pensioniea tõstmise asemel peaks riik tegelema tervisevaldkonna edendamisega. "Naised elavad Eestis tervena 57 ja mehed 53 aastat. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see näitaja üks madalamaid," ütles Terik. "Eestis on oodatav eluiga naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastat. Euroopa Liidus on keskmine oodatav eluiga naistel 82,2 ja meestel 76,1." Teriku sõnul on parempoolsed poliitikud korduvalt näidanud üles hoolimatust eakate inimeste suhtes, kuid nüüd tahetakse järjekordselt halvendada nooremate põlvkondade tulevast elujärge. "Reformierakonna ja IRL-i valitsus murendas esimese sammuna tänaste noorte usku oma riiki kui hävitas teise pensionisamba," selgitas Terik. "Toompea võimuliit on eemaldunud rahvast - nii noortest kui ka eakatest inimestest." Keskerakonna noortekogu kutsub tänast valitsust mõtlema Eesti inimesele, kelleta poleks olemas Eesti riiki ega valitsuse liikmete soojasid töökohti Stenbockis.

23.03.10 Edgar Savisaar taunib Eesti lihatootjate turult tõrjumist

Sulge

Tallinna linnapea Edgar Savisaar avaldab muret kauplusekette Rimi ja Säästumarket haldava Rimi Eesti Food otsuse üle, loobuda kohaliku sea- ja veiseliha kokkuostust ning müügist. Savisaare sõnul jääb talle arusaamatuks, miks teatab rahvusvaheline kaubanduskett ühe asukohamaa toodangu eiramisest, tuues ettekäändeks populistliku omabrändi teooria, mis otsekui seda nõuaks. "Küüniliseks pean väidet, nagu annaks Rimi bränd ekspordieelise kõigile riikidele, kuhu kaubanduskett on rajanud oma marketid," mõistab Savisaar hukka katse varjata kohalikule majandusele kahjulikku otsust reklaamiteooria õpikust pärineva sõnavahuga. "Tegemist on Eesti põllumajandustoodangu tahtliku halvustamisega, mille tagant võib aimata soovi tõsta kasumimarginaali suurtelt lihatootjatelt ostetud odavama, ent ebakvaliteetsema kauba müügi abil," selgitab Savisaar. "Kindlasti pärsib rahvusvahelise toiduaineteketi otsus kodumaise liha turult tõrjumiseks Eesti põllumeeste julgust panustada tootmise laiendamisse ja kaasajastamisse, tuues kaasa töökohtade vähenemise ning olulised tagasilöögid maapiirkondade elukvaliteedis," muretseb Savisaar. "Eesti mastaabid on liiga väikesed, et võistelda hinna osas maailma suurte lihatootjatega. Meid neelatakse alla, sest riik pole astunud vajalikke samme kohaliku tootja kaitsmiseks. Olen üllatunud, et Rimi ja Säästumarketi otsust ei pidanud vajalikuks kommenteerida meie põllumajandus-, ega regionaalminister, kelle valdkondi see puudutab." "Muidugi tehakse majanduslanguse tingimustes katseid haarata uusi turge kauboimeetodil ning Eestis, kus enamus jaekaubandusest on libisenud suurkettide kätte, on lihtne hinnaga manipuleerides väike- ja kohalikke tootjaid turult välja süüa," leiab Tallinna linnapea. "Seni, kui meie valitsusel on välismaiste kaukameeste korrale kutsumiseks suu vett täis, tuleb tarbijal endal teha valik, kas alluda piiritaguse kapitali diktaadile, või anda kodumaist kaupa ostes toetus Eestimaisele. Õnneks on veel teisi kaubanduskette, kes kohaliku sea- ja veiseliha turustamist jätkavad. Valigem siis eestimaisele kaubale avatud kauplused!" "Tallinna linn on astunud kodumaise tootja kaitseks praktilisi samme, avades uue renoveeritud Nõmme turu ning plaanides lähiajal uute turgude avamist Kristiines ja Lasnamäel. Tallinna linnaturgudel jääb valitsevaks kodumaine mahekaup, mis maitseb hästi ning on tervislik," lubab linnapea.

22.03.10 Toobal: Atonen tajub Eesti olukorra tõsidust

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul näitab Reformierakonna endise aseesimehe Meelis Atoneni avaldus Eesti majanduse olukorrast, et selles erakonnas ei ole kõik veel minetanud tervet mõistust. "On vaieldamatult positiivne, et Reformierakonna siseopositsioon ei kiru oma erakonna juhte vaid omakeskis, vaid leidub julge mees, kes ütleb välja selle, mida mõeldakse," märkis Toobal. "Kahju vaid sellest, et hoolimata sellest, et siseopositsiooni juhiks on tõusnud sedavõrd mõjukas reformierakondlane, nagu Meelis Atonen, see mingeid sisulisi muutusi parteis esile ei kutsu." Toobali sõnul näib, et Ansip pole kaotanud toetuspinda mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid ka oma koduerakonnas. "Jääb üle vaid arvata, milliste jõuvõtetega erakonnas väline üksmeel tagatakse," ütles Toobal. Toobali hinnangul ei ütle Atonen tegelikult midagi uut. "Sellest, mis ta ütleb, saavada aru kõik tervest mõistusest lähtuvad Eesti inimesed," märkis Toobal. "Kõik, välja arvatud peaminister Stenbocki majas ning tema erakonnakaaslased Lang ja Ligi. Ning positiivne, et Atoneni veel avaldatakse - tsensuuri pole suudetud veel kehtestada ning isegi Reformierakonna seest kostab vahel, et ollakse juhtidega rahulolematud." Reformierakonna endine aseesimees ja majandusminister Atonen ennustas tänases ajalehes Postimees, et kriis Eesti majanduses süveneb.

22.03.10 Simson: pensioniea tõstmisega kiirustamine jääb arusaamatuks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul selgus täna Riigikogu täiendava istungi kokku kutsumise üle peetud Riigikogu esimehe Ene Ergma ja opositsioonisaadikute debatis, et valitsuse erakonnad on andnud Riigikogu esimehele juhtnöörid seadustada pensioniea tõstmine tingimata selle nädala jooksul. „Jääb arusaamatuks, miks koalitsioon soovib kiirkorras kahe istungi päeva jooksul seadustada pensioniea tõusu,“ märkis Simson. „Pensioniea tõstmine vajab märksa põhjalikumat analüüsi kui täna on tehtud. Eesti tänased tervisenäitajad ei luba meil pensioniea tõstmises maailmameistri tiitlit püüda. Valitsus pole suutnud välja töötada ühtegi meedet, kuidas tagada vanemaealiste osalus aktiivses tööhõives. Pensioniea tõusuga püüab valitsus vanemaealiste pealt raha kokku hoida.“ Simsoni sõnul on Keskerakond pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasukaalu nimel. „Kui valitsus tegeleks pansioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut,“ ütles Simson. „Selle asemel, et ära võtta eakatelt pension, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha!“

21.03.10 Simson: Keskerakond soovitab pensioniea tõstmisel tempo maha võtta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Keskerakond ei toeta valitsuse poolt algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse vastuvõtmist, millega kõik täna alla 56-aastased inimesed kaotavad 7 aasta pärast õiguse 63-aastaselt vanaduspensionile minekuks. "Keskerakond soovib, et inimeste tervist ja toimetulekut otseselt mõjutavaid otsuseid ei võetaks vastu kiirkorras kahe Riigikogu istungipäeva jooksul, vaid neile eelneks piisav analüüs ning laiapõhjaline arutelu," märkis Simson. "Selleks kasutame vajadusel ka kõiki opositsioonile kättesaadavaid meetodeid." Simsoni sõnul leiab Keskerakond, et planeeritav kokkuhoid ei ole Eesti tänaste tervisenäitajate kontekstis kohane ega tugine ka korralikule ekspertanalüüsile. Tänane valitsus aga paneb esikohale eelarve tasakaalu ja toob sellele ohvriks Eesti elanikud ja nende toimetuleku. "Kokkuhoid saabub 63 ja 64 aastaste inimeste arvelt, kellest tänasel päeval jätkab töötamist vaid kolmandik," ütles Simson. "Kuigi pensionile lisaks teenitud palga näol saadud rahaline eelis on ilmne, on praegusel hetkel vanemaealiste madala tööhõive põhjuseks nii kõrge tööpuudus kui ka tervis." Simson ütles, et pensioniea tõstmiseks peavad olema küllaldased eeldused ning lisapanus tervishoidu, praegusel hetkel on kriitilise tähtsusega Eesti inimeste tervena töötatud aastate vähesus. "Sotsiaalminister Hanno Pevkuri seletused Riigikogus, et pensioniea tõstmine 65-aastale tähendaks riigi eelarvele tasakaalu paranemist hinnanguliselt 2-3 miljardit aastas, tähendab inimeste taandamist lihtsaks eelarvereaks," märkis Simson. Simson ütles, et soovides olla euroopalik riik, võiksime võtta eeskuju oma põhjanaabrite seadusloomest. "Soome valitsus tuli aasta tagasi välja analoogse algatusega tõsta vanaduspensioni iga 63 aastalt 65 aastani," märkis Simson. "Sellele reageeris Soome ühiskond väga aktiivselt, sest kõiki töötajaid puudutavat otsust ei oldud eelnevalt põhjalikult analüüsitud. Soome valitsus peatas kiirkorras otsustamise ning alustas sisulist analüüsi koos rea uurimisinstituutidega, nende hulgas Soome majandusinstituut (ETLA), Pellervo Majandusuuringute instituut ning kaasas Soome Pansionikeskuse, Soome Tervishoiu-uuringute Intsituudi ja Riikliku Tervishoiu ja Rahvatervise Instituudi(THL). Eesti valitsus pole aga sotsiaalpartnerite arvamusi arvesse võtnud."

20.03.10 Edgar Savisaar hoiatab Eesti Energia börsileviimise negatiivsete tagajärgede eest

Sulge

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar hoiatab ohtude eest, mis kaasnevad Eesti Energia börsileviimisega. Savisaare sõnul ähvardab riigi energiaettevõtte hiiliv erastamine sama protsessiga, mille käigus Eesti Telekom märkamatult välisinvestorite kätte libises. "Eesti energeetilist julgeolekut tagav strateegilise tähtsusega ettevõte peab jääma riigi omandisse, kuna sellest loobumine pärsib oluliselt Eesti majanduslikku suutlikkust," leiab linnapea. "Meie energiaalane julgeolek säilib seni, kui riigi põhiline maavara põlevkivi ja seda kasutav ettevõte jäävad riigile." "Nagu näitas praktika Eesti Raudteega, on vastuvõetud otsust hiljem raske heastada ja Eesti Energia tagasiostmine kujuneb äärmiselt kalliks, kui mitte võimatuks. Börsifirma eesmärk pole teenida Eesti majanduse ja rahva huve, vaid kasumit. Lisaks võib Eesti Energia börsile viimine ahvatleda suuri rahvusvahelisi korporatsioone ettevõtte omandamisele, et selle tegevuse lõpetamise järgselt haarata suurem turuosa. Näitena võib tuua Viljandi Tikuvabriku ja Tubakavabriku Leek, mis peale müüki välisinvestoritele suleti. Avatud turu ja armutu konkurentsi tingimustes pole ka Eesti Energia börsiettevõttena selle eest kaitstud ning me võime üsna pea hakata täielikult sõltuma välismaisest energiast," osundab Savisaar protsessi negatiivsetele tagajärgedele. "Eesti Energia tulevik pole nii lootusetu, nagu meile püütakse näidata, muidu ei saaks ka selle mahamüümine olla nii atraktiivne, et selle läbisurumiseks võetakse appi valed ja vassimine. Koalitsioonipoliitikute argument, justkui peaks Eesti Energia arengut rahastama sotsiaal-, hariduse-, kultuuri-, jne. kulutuste arvelt, on populistlik. Börsiettevõttena tegutsemise eelduseks on kasumi teenimine aktsionäridele, järelikult suudaks ka riigiettevõte saavutada olukorra, kus investeerimisvajaduse kaetakse kasumi ja laenude arvel. Täpsustada tuleb riigiettevõtte eesmärgid. Kaootiline igast võimalusest kinnihaarav mudel (Tuumajaam, Kõu, põlevkivikeemia) raiskab ettevõtte ressursse," peab Savisaar börsilemineku toetuseks toodud argumente otsituiks. "Põlevkivikatelde renoveerimine ja uute ehitus ei nõua ettevõte börsile viimist. Lähtudes ressursi olemasolust, saaks põlevkivist toodetava energia maht olla 1000MWh tänase 400MWh asemel, mis tagaks arenduseks võetud võlgade tagasimaksmise. Eesti Energia börsile viimine ei alandaks elektri hinda, vaid tõstaks seda oluliselt, tekitades kahju nii väike - kui suurtarbijatele," kinnitab Savisaar. "Puudub ühene põhjendus ettevõtte börsile viimiseks. Plaanitakse ühiskonnale kahjulikku otsust, mille tagamaadest pole teadlikud ei Riigikogu saadikud, ajakirjanikud, saati siis tavalised Eesti inimesed. Avaliku arutelu puudumine väljendab valitsuse hoolimatust rahva vastu, kuna ettevõtte varjatud erastamine börsile viimise sildi all puudutab kõiki Eestimaa elanikke, nii materiaalselt kui emotsionaalselt," võtab Savisaar teema kokku.

19.03.10 Toobal: Viljandi riigikooli loomise üle otsustagu rahvaküsitlus

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Viljandi riigikooli loomiseks peab volikogu korraldama rahvaküsitluse, mis oleks volikogule ja linnavalitsusele otsuse tegemise juures siduvaks. "Kava luua Viljandisse riigigümnaasium ja muuta kolm senist tugevat gümnaasiumi põhikoolideks on segane ja tekitab mitmeid küsimusi," ütles Viljandimaa piirkonna aseesimees Toobal. "Kas riigikooli loomine toob kaasa eelisrahastamise? Kas uus kool saab riigieelarvest lisaraha või tuleb see teiste olemasolevate gümnaasiumite arvelt? Juhul kui tegemist on spetsialiseeritud kooliga, kas õpilased, kes tulevad kaugemalt õppima saavad ühiselamu koha, õppetoetust jne? Kohalikud omavalitsused on juba murelikult küsinud, milline saab olema õpilasega kaasa antav kaasrahastamine? Kas kaasrahastamine tuleb olemasolevate koolide arvelt? Kas on analüüsitud, mida selline suur reform Viljandis tähendab kogu maakoona mõistes? Milliseid sotsiaalseid probleeme ta kaasa toob? Mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa? Kas kõik teised peavad astuma kutsekooli? Kas Viljandi kutseõppekeskuses ollakse valmis, et enamus erialasid peab ümber muutma põhikooli baasil olevaks õppeks või jääb mõni gümnaasium kutsekooli eelõppeks?!" Toobali sõnul sunniks rahvaküsitluse läbiviimine linnavõime riigikooli loomise kava põhjalikult selgitama, et viljandlased saaksid langetada enda jaoks parima otsuse. Keskerakonna Noortekogu Viljandimaa klubi on seoses riigikooli loomise ning kolme gümnaasiumi kaotamise kavaga küsitlenud üle 1600 viljandlase, kellest rõhuv enamus on riigigümnaasiumi loomise vastu. Küsitluse üks eestvedajatest Annika Parm ütles, et jätkavad allkirjade kogumist veel terve märtsi kuu. Arvamust saab avaldada suuremate kaubanduskeskuste ees ning erakonna piirkonna büroos Tartu tänav 9, samuti koolimajades. Allkirju hakati koguma kolmapäeval, 24. veebruaril.

18.03.10 Laanet: Suure hüvitise saanud saadikud lahkuvad maavanemaks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna regionaalminister Siim Kiislerile arupärimise, kuivõrd on õigustatud Riigikogu saadikutele hüvitiste tasumine nende maavanema ametisse asumisel. "Valitsuserakondade kokkuleppel on ühiselt otsustanud määrata mitmed koalitsioonierakondade saadikud maavanemateks, kellele on makstud pärast tema volituste lõppu Riigikogus suuri hüvitisi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. "Saadikud on lahkunud Riigikogust ja asunud maavanema ametikohale lähenevate Riigikogu valimiste eel." Laaneti sõnul on Riigikogu valimiste praktika näidanud, et maavanemad asuvad kandideerima ka järgmistel valimistel. "Viimasel ajal on ka ajakirjandus toonud näiteid, kui Riigikogust lahkunud ja suure hüvitise saanud värske maavanem võtab maavalitsusse tööle parteikaaslastest ametnikke," märkis Laanet. Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt makstakse Riigikogu liikmele pärast tema volituste lõppemist ühekordset hüvitist. Kui isik oli Riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Kui saadik oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne Riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga. Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Regionaalministril tuleb vastata järgmistele Keskerakonna fraktsiooni küsimustele: Kuivõrd on teie hinnangul õigustatud saadikutele hüvitiste tasumine maavanemaks asumisel? Kas on õigustatud, et aasta maavanemana ametis olnud endine saadik kandideerib Riigikogu valimistel? Kuivõrd on Teie hinnangul tegemist valimiskampaania varjatud rahastamisega, kui saadik, kes on saanud suure hüvitise, võtab aasta enne Riigikogu valimisi vastu maavanema ameti ning otsustab siiski kandideerida Riigikogu valimistel. Kuivõrd halvab maavanemate politiseerimine Eesti avaliku halduse arengut? Kas maavanemate ülesanne on tuua ainult erakondadele lisahääli või peab maavanem seisma vastava maakonna tasakaalustatud arengu eest? Millised võimalused on täna maavanemal seadusest tulenevalt aidata kaasa maakonna arengule? Palun tooge näiteid Hiiumaa, Järvamaa ja Saaremaa maavanemate tegevuse põhjal.

18.03.10 Simson: Riigikogu juhatus lämmatab parlamentarismi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas parlamentarismi lämmatamiseks kava liita kokku riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõule tehtud muudatusettepanekud, mis on esitatud erinevate opositsioonifraktsioonide poolt. "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus keelab erinevate esitajate muudatusettepanekuid liita, seega on koalitsioon asumas otsese seaduse rikkumise teele piiramaks opositsiooni seaduslikke õigusi," ütles Simson. Simson ütles, et Keskerakond on vastu pensioniea tõstmisele ning eelnõu kiirkorras vastuvõtmisele Riigikogus. "Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit püüavad hoiduda parlamentaarsest debatist ning mitte arutada Riigikogu suures saalis kõiki opositsiooni poolt tehtud ettepanekuid," märkis Simson. Simsoni sõnul on asjakohane otsus täna vormistamisel Riigikogu juhatuses Ene Ergma ja Keit Pentuse eestvedamisel. "Selline käitumine viitab vaikiva ajastu tekkimisele riigis," märkis Simson. "Kui justiitsminister Rein Lang püüab suukorvistada ajakirjandust, siis tema erakonnakaaslased püüavad sama teha Riigikogu opositsiooniga." Simsoni sõnul kavatseb Keskerakond kasutada opositsiooni võimalust seista inimeste tervise ja elukvaliteedi eest. "Pensioniea tõstmise eelduseks peab olema elanikkonna hea tervis ja vastavate näitajate järjepidev kasv mitmete aastate vältel," märkis Simson. "Meeste keskmise eluea näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõige madalamal positsioonil ning paljud ei ela pensioniea saabumiseni. Lisaks jääb suur hulk inimesi pensionile enne tegeliku pensioniea saabumist ning see on selge sõnum, millest muutuste tegemisel tuleks valitsusel lähtuda."

17.03.10 Sõtnik: Reformierakond rakendab lasteaiad valimisvankri ette

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik ütles, et valitsuse juhtpartei Reformierakond soovib Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu ja Rahandusministeeriumi varjus rünnata Tallinna linna algatust, mille eesmärk on taastada lasteaedade rahastamine. "Seni vaikimisi valitsuse põhjustatud lasteaedade kehva olukorda jälginud Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu avaldusest paistab selgelt Reformierakonna tavaline retoorika, kus rahandusminister Jürgen Ligile on abistava käe ulatanud tema erakonnakaaslasest nõunik Katja Ljubobratets, kes on Tallinna kesklinnas ühe lasteaia hoolekogus," märkis Sõtnik. Sõtniku sõnul on asjatundmatu väide, et kohaliku omavalitsuse otsustada on, kuidas ta jaotab tulumaksust laekuvaid summasid. "Reformierakonna juhitud valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldisi riigieelarvest, suurendades nende kohustusi," selgitas Sõtnik. "Valitsus on vähendanud lasteaedadele 2008. aastal eraldatud rahalisi vahendeid 150 miljoni krooni võrra. Valitsuse lubadus alustada programmiga "Igale lapsele lasteaiakoht" ongi jäänud vaid lubaduseks." Sõtnik ütles, et rahandusministeerium eksitab avalikkust, kui püüab jätta muljet, justkui poleks lasteaedade toetamine Tallinna linna prioriteet. "Vaatamata valitsuse kärbetele on Tallinnas kolme aastaga loodud juurde enam kui 3500 lasteaiakohta ning avatud-ehitatud uusi lasteaedu," märkis ta. Sõtnik ütles, et lisaks miljardilisele kärpele 2009. aasta riigieelarves, vähendas valitsus omavalitsuste tulusid ka eelarveaasta keskel. "Seega pole õigustatud Reformierakonna juhitud ministeeriumi väide, et lasteaedade ülevalpidamine on vaid kohaliku omavalitsuse seadusejärgne ülesanne," tõdes Sõtnik. "Valitsus peab järgima oma tegevustes põhiseadust ning tagama omavalitsustele kohustuste andmisel ka piisava rahastamise. Tallinna Linnavalitsus soovib taastada riigipoolset rahastamist, kuna rahade kokkutõmbamisega ei ole kahandatud omavalitsuste kohustusi." Sõtnik rõhutas, et Tallinna linnavalitsuse poolt algatatud allkirjade kogumine on vabatahtlik ning sellega soovitakse kodanikke kaasata otsustusprotsessidesse ja küsida nende arvamust oluliste küsimuste lahendamisel.

17.03.10 Sotsiaalminister peab selgitama puudusi digiretseptile üleminekul

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise digiretseptile üleminekule ilmnenud puuduste kohta. "Riik on digiretseptile üleminekut, millega kaob ära senine harjumuspärane roheline retseptiplank, ette valmistanud juba aastaid," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Uue infosüsteemi käivitumisest alates on selles esinenud hulgaliselt tõrkeid, mistõttu inimestel tuleb apteekides oodata koguni tunde või jääb arsti poolt kirjutatud ravim sootuks ostmata. Süsteemi normaalse töö tagamiseks teostatakse küll pidevalt optimeerimistöid, sh suurendatakse võimsust, kuid uutest tõrgetest kuuleme pea üle päeva." Tuus meenutas, et vaid aasta tagasi püüdis sotsiaalministeerium iga hinna eest uuele puudega inimesi puudutavale infosüsteemile üle minna, arvestamata reaalseid võimalusi. Tuus ütles, et selle aasta alguses teavitati inimesi, et nüüd piisab sellest, kui apteeki minnes kaasa võtta isikut tõendav dokument. "4. märtsi seisuga oli Eestis koostatud üle 765 000 digiretsepti," märkis ta. Digiretsepti eest vastutab sotsiaalministeerium ning selle valmimist koordineerib Eesti Haigekassa, kes on infosüsteemi testinud alates 2008. aasta maist ning selle käigus on testkeskkonnast läbi käinud tuhandeid retsepte. "Hoolimata sellest peavad inimesed nüüd lisaks ravijärjekorrale seisma ka apteegijärjekorras või ravimi ostu edasi lükkama, kuniks on infosüsteem taas töökorras. See põhjustab aga just maapiirkondade inimestes pahameelt, kuna ilma asjata ette võetud sõitu ei kompenseeri neile keegi," märkis Tuus. "Samuti lükkub mõnel puhul eluliselt vajalik ravi edasi, kuniks süsteem suudetakse töökorda saada." Eelnevast tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: 1. Mis on põhjustanud süsteemis tõrkeid? Kas Teid hoiatati, et süsteem ei pruugi korrektselt ja õigeaegselt tööle hakata? 2. Kus tehti vigu ning kas neid oleks olnud võimalik ennetada? 3. Kuidas on uuele süsteemile üleminek mõjutanud apteekide tööd? Kui palju on neid apteeke, kes uuenduste tulemusena on sunnitud tegevuse lõpetama? Kui palju on nende hulgas maapiirkondade apteeke? 4. Miks ei oodanud ministeerium, kuni apteegid suudavad uuele süsteemile üleminekuga kaasa minna? Kas ei oleks olnud otstarbekam uuendust edasi lükata? 5. Kuidas kompenseerib ministeerium inimestele kulud, mis on kaasnenud süsteemi tõrgetega?

17.03.10 Keskerakond tahab alandada toasooja hinda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna käibemaksuseaduse muutmise, mille eesmärgiks on alandada soojusenergia käibemaksumäära seniselt 20 protsendilt 9 protsendile. "Seaduseelnõu on eriti oluline just tänases majanduskliimas, kus on värskelt selja taga pikk ja külm talv, mille mõju võis iga inimene näha oma küttearvelt," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Samas on juba teada, et 1. maist tõuseb maagaasi hind veelgi ning see mõjutab küttearveid ka järgmisel talvel." Simson meenutas, et eelmisel aastal suurendati "Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega" maagaasi aktsiisimäära 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta. "Lisaks tõsteti sama seadusega ka käibemaks 20 protsendile," märkis Simson. "Sellega on suurenenud elanikkonna kulutused toasoojale ja praeguses majandusolukorras mõjub see rängalt eeskätt vaesematele rahvakihtidele, kes elavad keskküttega elamutes." Simson ütles, et arvestuslikult väheneb riigieelarvesse laekuv tulu toasooja käibemaksu alandamisest 337,5 miljoni krooni võrra. "Antud eelnõu puhul on võimalik käibemaksu väiksemas mahus laekumist arvestada 2011. aasta riigieelarve planeerimisel, sest toasooja käibemaksumäär 9% hakkab kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist," selgitas ta. Kuni 1. juulini 2007.a. oli soojusenergia maksumääraks 5%. 2007-2009 oli käibemaks toasoojale 18%. Eelmisel aastal tõsteti käibemaksumäära 20%-le.

16.03.10 Rägavere vallavolikogu esimees Rene Metsla astus Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu Rägavere vallavolikogu esimehe Rene Metsla. "Keskerakond seisab jõuliselt kohalike omavalitsuste õiguste eest ning kohalikud omavalitsusjuhid oskavad seda hinnata," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Märtsis tuleb kokku juba IV Eesti Omavalitsusfoorum, mille teemaks on põhikooli ja gümnaasiumi seadus ning sellesse valitsuse poolt kavandatud muudatused, see tähendab minister Tõnis Lukase poolt ettevalmistatav koolireform." Toobal ütles, et varasematel foorumitel arutati linnade ja valdade eelarvete olukorda, suhteid riigiga ja rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonidega. "Foorumitel käis koos enam kui 300 valla- ja linnajuhti, kes seisid aktiivselt oma kodupiirkonna huvide eest, et luua inimestele parem elukeskkond," märkis Toobal. Toobal meenutas, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on algatanud eelnõu, mille eesmärk on maapiirkondades tagada omavalitsuste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. "Eelnõuga välditakse tulevikus olukordi, kus valitsuse otsusega saab sulgeda maakonnaelu tõmbekeskused nagu näiteks postkontorid, koolid ning lasteaiad, selgitas Toobal. "Edaspidi peab valitsus kooskõlastama maakondlike omavalitsusliitudega kõik otsused, mis puudutavad piirkonnas osutatavaid avalikke teenuseid. Kui liit ei anna kooskõlastust, siis valitsus hüvitab vastavalt regionaalministri ettepanekule maakonnale tekkinud negatiivsed mõjud läbi maakondliku arengueelarve. Eelõuga antakse omavalitsusliitudele senisest suuremad õigused ja võimalused kohaliku elu korraldamises." Toobali sõnul kõik need sammud innustavadki kohaliku elu tegelasi astuma Keskerakonda. Ta lisas, et hiljuti valiti keskerakondlased ka Eesti Maaomavalitsuse Liitu ja Linnade liitu juhtima.

16.03.10 Keskerakond seisab pensioniea tõstmise vastu

Sulge

Täna sotsiaalkomisjonis toimuva riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu arutelu kommenteerides ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus, et peab lubamatuks pensioniea tõusu ajal, mil eestlaste keskmine eluiga on Euroopa üks madalamaid. "Valitsus peaks eelkõige töötama välja meetmed elanikkonna hea tervise tagamiseks, alles seejärel saame rääkida pensioniea tõusust," sõnas Tuus. Ta rõhutas, et Eesti on meeste keskmise eluea näitaja poolest Euroopa Liidus kõige madalamal positsioonil ning paljud ei ela pensioniea saabumiseni. Tuus märkis, et juba täna siirduvad pooled meestest ja üks kolmandik naistest pensionile varem kui tegelik pensioniiga. "2007. aastal oli 40 % neid inimesi, kes küll ei olnud veel pensionieas, kuid kes siirdusid pensionile. Samas oli veel kolm aastat tagasi märgatavalt väiksem tööpuudus," tõi Tuus näite. Tuusi sõnul tuleks eelkõige lahendada soodus- ja eripensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse küsimused. Tuusi sõnul on Eesti mehe tervelt elatud iga 53 ja naistel 57 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on 60 aastat. "Parem tervis tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega," selgitas Tuus. "Valitsus peaks kaaluma pensioniea tõusu sidumist oodatava eluea arenguga. Täna jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest." Keskerakonna fraktsioon esitas riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule üle saja muudatusettepaneku.

16.03.10 Keskerakond soovib tõsta toimetulekupiiri

Sulge

16. märtsil algatab Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega tõstetakse toimetulekupiir 1200 kroonini ning laiendatakse toimetulekutoetuse saajate ringi. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõuga tõstetakse toimetuleku piir 1200 kroonini, iga teise ja järgmise pereliikme toimetulekupiiriks on 960 krooni. Lisaks muudetakse toetuse arvestamise aluseid ning toimetulekutoetuse tasumisel ei arvestata avaliku töö eest saadud tulu, represseeritutele makstavaid toetusi ja riiklike peretoetusi. "Need on toetused ja meetmed, millel on kindel otstarve ning ei peaks kuluma muudeks esmavajaduste rahuldamiseks," märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. Tema sõnul on ebaõiglaselt sellest nimekirjast seni jäänud välja represseeritutele makstavad toetused ja riiklikud peretoetused. "Paljudele represseeritutele, näiteks Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud inimestele on tekkinud jäädavad tervisekahjustused, mida see toetus püüab kompenseerida," sõnas ta. "Samuti peaks peretoetuste eesmärk olema lastega seonduvate kulude osaline katmine, mitte näiteks toidu, ravimite või muude esmatarbekaupade ostmine." Avaliku töö eest saadavate tulude toimetulekutoetuse arvestamisest välja jätmisega motiveeritakse neid töötuid, kellele enam töötutoetust ei maksta, võtma osa sellest tööturumeetmest kaotamata igakuist sissetulekut.

13.03.10 Keskerakond: haldusreform tuleb läbi viia teaduspõhiselt

Sulge

Keskerakonna omavalitsuskogu juhatuse koosolek tegi seiskunud haldusreformi kohta avalduse, milles rõhutatakse, et poliitikapõhise valdade liitmise ja lahutamise asemel tuleb välja töötada teaduspõhised miinimumnõuded, millele kohaliku omavalitsuse üksus ja nende osutatud avalik teenus peab vastama. Juhatus on seisukohal, et regionaalminister Siim Kiisleri kohaliku omavalitsuse reformi kava on täiesti läbi kukkunud. "Sisulisi muudatusi ei ole võimalik pelgalt administratiivsel teel läbi viia," ütles Keskerakonna omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas. "Kohalik võim on inimesele kõige lähem ja seetõttu ka kõige vahetumalt tunnetatav, kuid omavalitsuste haldussuutlikkus on üle riigi liiga erinev, mistõttu on muudatused väga olulised." "Reformi läbi viimiseks tuleb kehtestada sisuliste küsimuste osas reeglid ja pakkuda välja alternatiivid, mille täitmiseks tuleb anda aega ning mida tuleb ka motiveerida ja stimuleerida," märkis Ratas. Omavalitsuskogu juhatus rõhutas, et muudatused peavad olema läbi mõeldud ja põhjendatud ning alustada tuleb omavalitsusele kehtestatud nõuetest ja nende rakendamise ajakavast. Ratase sõnul ei ole valdade ja linnade administratiivne liitmine lahendus, vaid tekitab probleeme juurde. "Igal omavalitsusel peab olema võimalus valida talle sobilik alternatiiv omavalitsuse juhtimismudelite hulgast ning õigus otsustada, kas liituda naaber omavalitsusega või osutada avalikku teenust koostöös või läbi maakondliku liidu," selgitas Ratas. Keskerakonna omavalitsuskogu juhatus on seisukohal, et riiklike reformide kavandamisel tuleb tõsiselt kaaluda, mis on soovitav ja mis on teostatav. "Kui kehtiva omavalitsussüsteemi vormiliseks muutmiseks piisab vaid seaduste muutmisest, siis sisulise reformi läbiviimine nõuab enamat," märkis Ratas. "Seda on Eesti ligi 20-aastane haldusterritoriaalse reformimise juba farsiks muutunud protsess ka näidanud."

12.03.10 Toobal: Reformierakond ei saanud isegi umbusaldamise sisseandmisega hakkama

Sulge

Neljapäeval teatati meedias korduvalt, et Reformierakonna Tallinna fraktsioon annab samal päeval linnavolikogu istungil sisse umbusaldusavalduse abilinnapea Kaia Jäppinenile, süüdistades teda pealinna lasteaedade rahastamise kärpimises ja saamatus juhtimises. Õhtuks oli selge, et sellega ei tulda toime. Umbusaldusavaldusele ei suudetud küllalt allkirju koguda. Isegi "oravate" opositsioonipartnerid naersid nende idee välja. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal nentis, et Reformierakond muutub siin Tallinnas üha enam üheteema parteiks. "Kui nädalas kolm-neli korda tõstavad nad meedias üles küsimuse lasteaedade rahastamisest, hakkab see lõpuks tavalugejaid isegi tüütama. Seda enam, et suuremal osal lugejatest on meeles, kuidas Ansipi valitsus ise kärpis rahasid nii lasteaedade ehitamiseks kui ka lasteaiakasvatajate palkadeks. Inimesed saavad aru, et Reformierakond püüab vaid musta valgeks rääkida ja suhtuvad niisugustesse püüdlustesse irooniliselt," ütles Toobal. Lõpuks andsid reformierakondlased alla ja nende suuvooder Holsmer piirdus volikogu istungil vaid linnapeale sel teemal mitte midagi ütleva arupärimise esitamisega.

11.03.10 Keskerakond esitas Riigikogus ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks

Sulge

Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik esitas täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal Töökohtade loomine - kriisist väljumise põhiküsimus ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks. "Kui Eestis on jätkuvalt erakondi, kes usuvad vaba turu iseregulatsiooni imesse, siis mujal maailmas on jõutud arusaamani, et riigil peab olema suurem roll kui pelgalt vaba turu asjadesse mitte sekkumine," ütles Sõtnik. "Riigil puudub terviklik programm uute töökohtade loomiseks." Sõtniku sõnul ei ole Reformierakonna ja IRL koalitsioonil kahjuks julgust võtta eeskuju Tallinna linnalt, kus on juba eelmise aasta aprillis vastu võetud abipakett linnaelanike ja ettevõtjate abistamiseks. "Riik võiks samuti eeskuju võtta Tallinna linnalt töötutele psühholoogilise abi osutamise osas," märkis Sõtnik. "Tallinnas on asutatud juba 8 töötute klubi, mis aitavad raskesse olukorda sattunud inimestel mitte kaotada lootust uut töökohta leida ning jääda aktiivseks." Sõtnik esitas Keskerakonna ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks: 1. riik peab looma ja finantseerima ka omalt poolt sotsiaalseid töökohti. Kõige sobivam on kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad eraettevõtted ja loob ka kolmas sektor. Majanduskasvu faasis oleksid need töökohad eelkõige pikaajalistele töötutele. 2. tuleb oluliselt suurendada palgatoetuse mahtu uute töökohtade loomiseks nii, et kogu maksutulu, mis laekub palgatoetust saanud töötaja pealt riigile, suunatakse uuesti palgatoetuse maksmiseks. 3. Tuleb vabastada ettevõtja sotsiaalmaksu tasumisest uue töökoha peal üheks aastaks (riik kompenseeriks sotsiaalmaksu puudujääva osa) kui palgatakse seni töötuna arvel olnud inimene. 4. alandada majanduskriisi perioodiks makse neile ettevõtetele, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses, kas tänu uute töökohtade loomisele või palgatõusudele, oluliselt kasvanud. 5. anda töötutele, kellele ei maksta enam töötukindlustust, võimalus töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses ilma, et nad kaotaksid töötu staatust. 6. tuleb üles ehitada töötukassa pool eraisikutele töötute vahendamise süsteem, et eraisikud saaksid palgata töötuid näiteks lund rookima, lehti riisuma või muid heakorratöid tegema. 7. teha rohkem koostööd suuremate eksportööridega, et korraldada ettevõtetes töötutele väljaõpet erialadel, kus veel paar aastat tagasi oli ülisuur tööjõu nappus. Tellimuste taastudes suureneb uuesti tööjõu vajadus ning läbi koolituste on oskustöölised juba ette valmistatud. Varem või hiljem tekib meil uuesti olukord, kus me peame täiendavat tööjõudu rakendama ja selleks peab olema paremini valmistunud. 8. viia käibemaksumäär tagasi 18%-le, kuna majanduskriisi olukorras käibemaksu tõstmine 2% võrra on pannud maksukoormuse väiksema sissetulekuga inimestele ja pärssinud siseturgu. 9. tuleb taastada kohalikele omavalitsustele eraldatav üksikisiku tulumaksu määr vähemalt endisele tasemele 11,93%-le praeguse 11,4 asemel, sest selle kaudu on võimalik suurendada kohalike omavalitsuse investeerimisvõimekust, mille tulemusena samuti luuakse uusi töökohti.

11.03.10 Toobal: Laar lööb nurga tagant

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali kinnitusel saatis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Mart Laarile isikliku kirja, kus Savisaar heidab IRLi esimehele ette sõnamurdlikkust ja tagaselja tegutsemist. "Laar sellele kirjale otseselt ei viita, aga on selge, et just see kiri on Laari pahameele aluseks," ütles Toobal Savisaare poolt Laarile saadetud kirjas on öeldud: Lp. Mart! Ma ei saa kuidagi nõustuda Sinu väitega, et Teil ei ole midagi pistmist Võru koalitsiooni laialilöömisega, mis olevat toimunud ainult kohalike meeste initsiatiivil. Ühtlasi viitasid Sa ka Haapsalu koalitsioonile, mis olevat omal ajal välja vahetatud Keskerakonna algatusel. Erinevus Haapsalu ja Võru koalitsioonide laialimineku vahel on juba selles, et Haapsalus toimus see pärast korralisi valimisi kui eelmine koalitsioon oli ametlikult lõpetanud; Võrus aga perioodi algul, kui koalitsioon ei saanud veel õieti tööle hakatagi. Küsisin meie Haapsalu osakonnast, miks peeti seal vajalikuks koalitsiooni vahetada? Põhjuseks toodi see, kuidas IRL võttis sisuliselt jõuga Keskilt ära presidendivalimiste valijamehe koha, kuigi oli lepitud kokku, et see määratakse loosiga. Lubadused, mida IRL seoses sellega andis Keski kohalikele poliitikutele, jäeti külma rahuga täitmata. Võru koalitsioon tehti tegelikult ülevalt ja Teie initsiatiivil. Meie jaoks oli tegu katsetusega, kas IRL suudab omavalitsuste tasandil olla usaldusväärsem partner, kui seda on Reformierakond. Kuna Te pakkusite samasuguseid kõnelusi koalitsioonide ümbermängimiseks ka mõnedes suuremates omavalitsustes, siis soovisime me kõigepealt veenduda, kas selline partnerlus üldse toimib. Viie kuuga sai selgeks, et koalitsioonileppes kokku lepitut ei täideta ja lubadusi murtakse! Muidugi on see kahetsusväärne ja paneb pitseri ka Keskerakonna ning IRLi suhetele tulevikus. Ilmselt ei ole mõtet kulutada aega jutule sellest, kui iseseisvad on IRLi osakonnad ning et juhtkond nende tegevusse ei sekku. Toobal lisas, et esialgu oli kirja lõppu lisatud "Head pensionile minekut, Mart!", kuid selle lause võttis Keskerakonna esimees lõplikust kirjatekstist maha.

11.03.10 Rahandusminister peab selgitama Eesti kukkumisest viie viimase hulka

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise, et minister selgitaks Eesti majanduse kukkumist maailmas viie viimase hulka. "Peaminister Andrus Ansip on lubanud Eesti viia viie rikkama riigi hulka," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas. "Tänane reaalsus on CIA faktiraamatu alusel küllaltki karm. Eesti oli 2009. aasta -13,7% sisemajanduse koguprodukti langusega maailmas viie viimase riigi hulgas. 213 riigi arvestuses langes majandus veelgi enam vaid Ukrainas, Armeenias, Leedus ja Lätis. Meist eespool olid nii tõsise panganduskrahhi üle elanud Island, kui ka sõjapurustustest räsitud Gruusia." Luigase sõnul on oluline makromajanduslik näitaja ka tööpuudus. "Tööpuudus oli 2009. aastal Eestis 14,3%, millega olime maailma riikide hulgas 142," märkis Luigas. "Arvestades tänase Valitsuse tegematust ning tööpuuduse kui viitajaga makronäitaja iseloomu, siis ei üllatuks, kui me ka selles arvestuses oluliselt tahapoole kukume." Seoses sellega on Keskerakonna fraktsiooni rahandusministrile järgmised küsimused: 1) Kuidas hindate Eesti sisemajanduse kogutoodangu langust eelmisel aastal? Millised tegurid seda põhjustasid? 2) Majanduskriis on olnud ülemaailmne. Miks räägib peaminister, et kõigis Eesti probleemides on süüdi majanduskriis? CIA tabel näitab, et teised riigid on meist siiski paremini hakkama saanud. 3) Tark õpib ikka oma vigadest. Milliseid vigu on tänane Valitsus teinud, et me oleme jõudnud viie viimase riigi hulka maailmas? 4) Kas Valitsus on eelarve „ilustamise“ ja euro püüdluste valguses ära unustanud nii ettevõtluse arendamise, tööpuuduse vähendamise ning kõik muu olulise, mis oleks igale eestlasele oluline, et elada Maarjamaal elamisväärset elu? 5) Kuidas hindate võimalust, et hoolimata kõigist Eesti püüdlustest jääb euro 2011. aastal saavutamata, kuna negatiivse Kreeka näite hirmus ei julgeta praegu euroala laiendada?

11.03.10 Sotsiaalminister peab selgitama töötukassa kahtlaseid riigihankeid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise töötukassa kahtlust äratavate riigihangete kohta. "Eilsest Äripäevast tuleb taaskord kahjuks lugeda, et Töötukassa riigihangetega ei ole sugugi kõik korras, kuna Töötukassa on loomisest alates jaganud suure hulga IT-hangeteks mõeldud rahast välja ilma sisulise konkurentsita," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi.. "Hiljuti alles selgus, et tänaseks "kurikuulsaks" saanud meenetehanke puhul eirati olulisi reegleid ning hanketingimustes oli olulisi vigu." Riigihangete seaduse paragrahv 28 lubab korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi. Tegemist on erandiga, mille korraldamiseks on seaduses ettenähtud kindlad tingimused. Töötukassa puhul on väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlustest saanud reeglipärasus, sest 2009. aastal korraldati 295 hangest tervelt 52 väljakuulutamiseta. 14 korraldatud IT-hankest võeti vaid kolmel juhul hinnapakkumine rohkem kui ühelt ettevõttelt. Sellega seoses soovib Keskerakonna fraktsioon vastuseid järgnevatele küsimustele: 1. Millistel kaalutlustel on Töötukassa korraldanud suurel hulgal väljakuulutamiseta riigihankeid? 2. Äripäeva andmetel on kuus korda hangetel võitnud OÜ 3 Step IT. Kas vastab tõele, et Töötukassa IT-hangetel on hankeid võitnud pidevalt samad firmad? 3. Tegemist on lühikese aja jooksul juba teise korraga, kui Töötukassa rikub riigihanke korraldamise reegleid. Kas järgneb ka tõsisemaid sanktsioone peale Meelis Paaveli palga vähendamise kolmeks kuuks? 4. Kas Töötukassal ei ole praeguse kõrge töötusetaseme juures tõesti muud teha kui vigaseid riigihankeid korraldada? Töötus ei ole vist praegusel hetkel absoluutselt oluline teema?

11.03.10 Toobal: kultuuriminister Jänes tuleks ametist vabastada

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et kultuuriminister Laine Jänes tuleks ametist vabastada, sest üksmeelselt peavad Jänest ministritöös saamatuks nii kultuuri- kui ka spordiüldsus. "Proua Jänese ametiajast ainsad meeldejäävad seigad seostuvad tema mõõdutundetu edvistamisega dirigendipuldis," märkis Toobal. "Samas kiratseb kultuuri- ja spordielu. Keskerakond on Riigikogus korduvalt esitanud kultuuriministrile arupärimisi, kuid oma ministri tööle paneku asemel on Reformierakond asunud ründama Tallinna abilinnapead Kaia Jäppineni." Toobali sõnul püüab minister Jänes vaatamata Eesti maakonnamuuseumide juhtide ja avalikkuse vastuolule viia läbi muuseumide sunniviisiline liitmine. "Jänes hävitab rahvusooperi "Estonia"," märkis Toobal. "Samal ajal on riik tõstnud piletite müügilt laekuvat käibemaksu 9 %-lt 20 %-le, mis 2009. aastal vähendas piletitulu 3 miljoni krooni võrra. Kärbete tulemusena on Estonias koosseis kahanenud kahe aastaga 536-lt 432-ni, viimati oli seal nii väike koosseis pärast II maailmasõda." Toobal ütles, et Jänes pole siiani suutnud avalikkusele selgitada spordi alaliitude segaseid rahaeraldusi. "Kultuuriministeerium eraldas 11 miljonit Eesti Olümpiakomiteele (EOK) olümpia ettevalmistusteks, kuid neli miljonit eraldati koalitsiooni poliitikutega seotud alaliitudele," märkis ta. Toobali sõnul vähendas Reformierakonna juhitud valitsus lasteaedadele 2008.aastal eraldatud rahalisi vahendeid 150 miljoni krooni võrra. "Valitsuse lubadus alustada programmiga "Igale lapsele lasteaiakoht" ongi jäänud vaid lubaduseks ja reaalsuseks pole see saanud," märkis Toobal. "Küll on aga Tallinnas kolme aastaga loodud juurde enam kui 3500 lasteaiakohta ning avatud-ehitatud uusi lasteaedu. Kui paljudes kohalikes omavalitsustes palgad vähenesid, siis Tallinn tõstis möödunud aastal pedagoogide palka 4% ning kattis selle linna eelarveliste vahendite arvelt." Toobal ütles, et Eestile oleks Jäppinen väga hea kultuuriminister.

10.03.10 Keskkonnaminister peab selgitama kahtlasi riigihankeid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärimise kahtlustuste kohta, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatajale lekkis informatsioon võimalikust uurimisest RMK vastu prokuratuurist ning juhataja tegi selle ajendil ise avalduse konkurentsiametile, et tulevast süüdistust pehmendada. "Konkurentsiameti ja prokuratuuri eestvedamisel on algatatud väidetavalt seni kõige suurem kartellikuriteo uurimine ja esitatud kahtlustus 8 eraisikule ja 9 firmale," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Kuusmik. "Kahtlustuse kohaselt sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni." 2008. aasta suvel korraldas RMK suure metsaveohanke, et leida terves riigimetsas raiutavale puidule vedajad viieks aastaks. Hankemahuks kujunes 1,74 miljardit krooni. "Väidetavalt tegid suured puidufirmad põhjendamatult odavaid pakkumisi paljudele lepingutele, et hiljem pakkumuse tagasivõtmise eest konkurentidelt raha küsida," ütles Kuusmik. RMK juhtkond sõlmis kokku 38 lepingut, kuid esitas ka kuriteoavalduse konkurentsiametile. Poolteist aastat kestnud uurimise järel said kuriteokahtlustuse RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu ja üheksa metsafirmat. Seoses eeltooduga tuleb keskkonnaministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kuidas on võimalik, et nimetatud riigihanke koostamise ajal Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimees olnud Ülle Rajasalu polnud teadlik nii mahuka riigihanke ebaadekvaatsest ja küsitavusi tekitavast koostamisest ning korraldamisest? 2. Kas ja millal teavitas RMK juhataja RMK nõukogu esimeest oma avaldusest võimalikust nn kartellikuriteost konkurentsiametile? 3. Millised on argumendid, et tänane RMK nõukogu esimees omab suuremat kogemust ja motiveeritust avaliku huvi kaitsmisel kui erahuvi kaitsmisel? 4. Milline on tollase nõukogu esimehe Ülle Rajasalu vastutus avastatud riigihanke juhtumi valguses? Millised firmad ostsid nn odavalt saadud pakkumised endale ning kas ka nemad on tulevikus hankemenetlustest kõrvaldatud? 5. Metsaseadus P§ 49 lõige 7 sätestab nõukogu pädevusena juhatuse liikmete arvu määramise, nende valimise ning nendega lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustamine, juhatuse töökorra kinnitamine ja juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise otsustamise. Kas nõukogu on analüüsinud tänast töökorda ning millised muudatusi on kavas rakendada?

10.03.10 Põllumajandusminister peab selgitama langustrendi piimandussektoris

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitab täna põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile arupärimise piimandussektori jätkusuutlikkuse kohta. "Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) viis veebruaris läbi Eesti piimatootjate küsitluse, millest selgus, et ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. EPKK nõukogu esimees Aavo Mölder ütles uuringut kommenteerides, et langustrend piimandussektoris on olnud pidev. "Sisuliselt ainsa riigina Euroopas ei kaitsnud Eesti oma põllumajandusturgu," märkis Mölder. "Riigieelarve kaudu ei suudetud seda kompenseerida. Sellest tulenesid tegemata investeeringud, madalamad toetuste baasperioodide näitajad ning seetõttu saamegi praegu vähem toetusi, kui põllumajandustootjad Euroopa Liidu teistes liikmesriikides. Eeltoodud põhjustel peaks Eesti riik senisest enam analüüsima reaalolukorda põllumajandussektoris ja kasutama praegu kõiki ühise põllumajanduspoliitika võimalusi kohalike põllumeeste tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Konkurentsivõime tõstmiseks saaks kaasa aidata ka maksu-, aktsiisi- ja investeeringupoliitika meetmetega." Sarapuu sõnul on lisaks eelnevale on selgunud, et raskustes põllumeestel ei jätku loomade ravimiseks raha. "Olukord on isegi niivõrd vilets, et Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse viiakse ka need isendid, keda olnuks võimalik ravida," märkis ta. Arupärijate arvates pole põllumajandusminister suutnud tõsta maatootjate võimsusi ning ministri jõuetus oma sektori kaitsta kiirendab veelgi negatiivseid trende. "Näiteks 2010. aasta eelarves ette nähtud erikütuse aktsiisikompensatsioon 20 miljonit krooni (mis lisati vähendatud top-up'ile) on vaid raha ühest taskust teise tõstmine, sest täiendavaid otsetoetusi vähendati 271 miljoni krooni võrra," selgitas Sarapuu. "Minister pole andnud ühtki sõnumit selle kohta, kuidas plaanitakse põllumajandust edendada pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist. Ministril puudub tegevusstrateegia kuidas tagada meie rahva toiduga varustamine ning maatootjate rahvusvaheline konkurentsivõime." Keskerakonna fraktsioon tahab põllumajandusministrilt vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kommenteerite antud uuringu tulemusi? 2. Milliseid meetmeid kavatsete luua, et tagada piimandussektori areng ja suurendada toodetava piima kogust? 3. Üks võimalus tagada väiketootjate olemasolu ja tegusus on arendada ühistulist ettevõtlusvormi. Mida te ministrina olete teinud, et ühistud omaksid suuremat osa piimaturust ning väiketootjad koonduksid ühistutesse? 4. Millist mõju avaldab tulevikus Eesti piimandusele kvoodipoliitika lõpetamine? 5. Kuidas ja mil määral on mõjutanud ravimite ja söödalisandite hindade kallinemine piimakarja ning milliseid tugimeetmeid kavatsete negatiivsete mõjude ilmnemisel rakendada?

09.03.10 Kaitseminister peab selgitama kinnisvaramüsteeriumi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kaitseminister Jaak Aaviksoole arupärimise tehingu kohta, milles kaitseministeerium ostis Rävala 14 kinnistu 74,2 miljoni krooni eest, ehkki sõltumatu kinnisvaraeksperdi hinnangul oli selle turuhind üle 30 miljoni krooni madalam. "Kinnistu turuhinnast ligi poole kõrgema hinnaga ostmine tekitab mitmeid küsimusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. "Nimetatud kinnisvaratehing leidis aset 2008/2009 aastavahetuse paiku, kui riigieelarvet juba valusalt kärbiti." Ajakirja "Saldo" käesoleva aasta veebruarinumbris ilmus artikkel pealkirjaga "Kaitseministeeriumi kinnisvaramüsteerium". Artikkel viitab, et Kaitseministeerium ostis Rävala 14 kinnistu 74,2 miljoni krooni eest, ehkki sõltumatu kinnisvaraeksperdi hinnangul oli selle turuhind üle 30 miljoni krooni madalam. Kinnistu Rävala 14 kujutab endast Kaitseministeeriumiga külgnevat naaberkinnistut. Kaitseministeerium põhjendab kinnistu soetamist vajadusega ametnikele lisaruume leida. Nimetatud kinnistu võõrandas kaitseministeeriumile Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Seoses eeltooduga tuleb kaitseministril vastata järgmistele küsimustele: Kas olete kaitseministrina teadlik nimetatud kinnistu ostutehingust? Miks ostis kaitseministeerium Rävala 14 kinnistu 2008/2009 aastavahetusel turuhinnast ligi 50 % kõrgema hinnaga? Kes tegi otsuse osta aadressil Rävala 14 asuv kinnistu? Kes tegi otsuse maksta kinnistu eest 74,2 miljonit krooni? Kuidas kujunes hind 74,2 miljonit krooni? Milline kinnisvaraettevõte vahendas Rävala 14 kinnisvaratehingut ja koostas kinnistu hindamisakti?

09.03.10 Laasi: peaminister peab selgitama ajakirjanduse suukorvistamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise valitsuse pressikonverentsi ning ajakirjanike küsimustele vastamise korralduse kohta. "18. veebruaril Stenbocki majas toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid muuhulgas ka vabakutselised ajakirjanikud, kes soovisid saada valitsuselt teavet tööpuudusega seonduvate probleemide ning tööpuuduse vähendamiseks kasutusele võetud meetmete kohta," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi. "Kahjuks jäid küsimused vastuseta, mida saab käsitleda ajakirjanduse suukorvistamisena." Laasi ütles, et vabakutselised ajakirjanikud olid end varasemalt Vabariigi Valitsuse koduleheküljel pressikonverentsile registreerinud, kuhu märgiti nii osalejate nimed kui ka väljaanne, mida nad esindasid. "Nimetatud ajakirjanikud võeti Stenbocki majas vastu ning juhatati pressikonverentsile," märkis Laasi. "Kui vabakutselised ajakirjanikud soovisid esitada küsimuse tööpuudusega eonduva kohta, teatati neile, et valitsuse pressikonverentsil tohivad küsimusi küsida vaid ajakirjandusväljaanded. Samas jõudsid ajakirjanikud pressikonverentsile piisavalt vara, et neile oleks olnud võimalik teatada mittekvalifitseerumisest." Eelnevast tulenevalt peab peaminister vastama järgmistele küsimustele? 1. Kas Vabariigi Valitsusel on kinnitatud pressikonverentsil osalemise nõuded ja kord, milles kajastuvad muuhulgas ka tingimused osalejate kohta? 2. Kas vabakutselistel ajakirjanikel on õigus osaleda ja esitada küsimusi valitsuse pressikonverentsil? 3. Millistel kaalutlustel jätsite vastamata tööpuudusega seonduvatele küsimustele? 4. Kui vabakutselised ajakirjanikud lubati pressikonverentsile, miks polnud neil õigus küsimuste esitamiseks? 5. Millistel kaalutlustel otsustasite kutsuda turvamehed ajakirjanike väljaviskamiseks? Millised olid nende poolt toimepandud rikkumised? 6. Miks ei kajastu käesoleva aasta 18. veebruari pressikonverentsi stenogrammis vabakutseliste ajakirjanike sooviavaldus küsimuse esitamiseks ning pressikonverentsi juhi vastus sellele? 7. Kas valitsus on ka varasemalt jätnud stenogrammist välja ajakirjanike küsimusi ja valitsusliikmete vastuseid?

08.03.10 Kultuuriminister peab selgitama rahvusooperi "Estonia" rahastamist

Sulge

"Kärbete tulemusena on Estonias koosseis kahanenud kahe aastaga 536-lt 432-ni, viimati oli seal nii väike koosseis pärast II maailmasõda," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa. "Rahvusooper palub anda eelarvest lisaks 17 miljonit krooni palgakulude ja sellega seonduvate maksukulude katteks, kuna rohkem artiste koondada ei ole enam mõeldav." Eesmaa ütles, et alates 2008. aastast on vähendatud rahvusooperi sihtotstarbelist eraldist 19 miljoni krooni võrra, ehk 121 219 443-lt 102 610 448 kroonini. "Samal ajal on riik tõstnud piletite müügilt laekuvat käibemaksu 9 %-lt 20 %-le, mis 2009. aastal vähendas piletitulu 3 miljoni krooni võrra," märkis Eesmaa. "Lisaks vähendab piletimüügist saadavat tulu üldine majanduslik olukord. Lubasite 22. jaanuaril 2008. aastal kompenseerida kõikidele teatritele ja riiklikele kontsertorganisatsioonidele käibemaksu vahe 13 protsendi ulatuses, mis tagab teatri- ja kontserdipiletite hinna püsimise samal tasemel." Eesmaa ütles, et võrrelduna rahvusvahelise praktikaga on Eesti rahvusooperil oluliselt suurem kohustus end ise ülal pidada, kui teistes riikides - riigipoolsed toetused jäävad üldjuhul vahemikku 80 - 95 %, Eestis ületab omapanus aga veerandi kogu eelarvest. Keskerakonna fraktsioonil on kultuuriministrile järgmised küsimused: Ka Teie olite rahvusooperi poolt saadetud kirja üks adressaatidest. Kas Teie poole on sarnase palvega ka varem pöördutud ning milline oli Teie vastus neile? Kas sellise olukorra tekkimist, kus rahvusooperi koosseis on langenud samale tasemele, mis 60 aastat tagasi pärast teist maailmasõda oleks olnud võimalik ennetada? Kuidas olete seisnud Rahvusooper "Estonia" jätkusuutlikkuse eest? Kuhu on kadunud lubadus kompenseerida teatripiletite käibemaksu tõus? Kas ja millal plaanitakse rahvusooperile puuduolevad 17 miljonit krooni eraldada? Millised on olnud teie hinnangul eelarvekärbete mõjud rahvusooperile seadusega antud ülesannete täitmisele?

08.03.10 Kultuuriminister peab selgitama rahvusringhäälingus vabariigi aastapäeva kajastamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kultuuriminister Laine Jänesele arupärimise rahvusringhäälingus vabariigi aastapäeva kajastamise kohta, sest televaatajad ei saanud ülevaadet maakondades toimuvatest aastapäeva sündmustest. "24. veebruaril kajastas uudistesaade Aktuaalne Kaamera nii riigilipu heiskamist Pika Hermanni tornis, Vabadussõja Võidusamba juures toimunud pärgade asetamise tseremooniat, kaitsejõudude paraadi kui ka president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese vastuvõttu," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Georg Pelisaar. "Samas toimus riigi aastapäevale pühendatud olulisi sündmusi veel ja kogu Eestis. Jüriöö pargis süüdati vabaduslõke ning üles oli rivistatud Vahipataljoni auvahtkond ja mängis Kaitseliidu orkester, erinevates Eestimaa paikades korraldati vastuvõtte, aktuseid, kontser