“Tahtsin teada, et kas saaks kuidagi nii teha, et ma näiteks müün ühe asja maha, noh et siis saadud raha on nagu minu palk. Aga nii et siis selle saadud raha eest saaksin ma kallimalt endalt selle asja tagasi osta ja nii jälle uuesti, et tekkiks selline elav kaubaturg endaga.”
Aafrika metsaomanik saab hulga tema jaoks hindamatuid USA dollareid ja USA-s paiknev metsaostja saab puidu odavalt kätte. Aafriklane on oma piirkonnas väga ostujõuline ja saab teha arukaid investeeringuid. Ameeriklane suudab tagada oma ettevõttele hea tootluse – kuna sai toorme odavalt.
Kui nüüd sellist kaubaturgu endaga läbi mängida, siis sisuliselt oleks vajalik tekitada enda isiksuse kahestumine.
Üks pool endast peab hindama müüdavat kaupa odavalt ja teine pool endast peab hindama kaupa kallilt – tehinguhind kujuneb kusagil vahepeal, et mõlemad pooled tunneksid ennast võitjatena. Isegi, kui selline psühholoogiline tasand on saavutatav, siis on veel vaja lahendada rahaline küsimus.
Kui tehingu hind iga järgmise tehinguga järjest kasvab, siis sisuliselt peab kaubavahetuses kaasatud oleva käibekapitali hulk ka pidevalt suurenema. Samas, kui aga osta enda käest ja müüa endale kaupa järelmaksu või pangalaenu peale, siis tegelikult ostja ei pea ju raha välja käima (pangalaenu korral) ja müüja ei pruugi reaalset raha saada (järelmaksu korral).
Ütleme, et iga järgmise tehingu maht on 10 % kõrgem ja kui tehinguid tehakse üks kord päevas, siis võivad nii ostja kui müüja ennast iga päev 10 % rikkamaks pidada: ostja investeerib iga tehinguga 10 % rohkem (ostetud vara on ju väärtus) ja müüja teenib raha iga tehinguga 10 % rohkem (sissetulek iga tehingu pealt kasvab).
Kuna üks pool endast on üle päeva müüja ja siis jälle üle päeva ostja, kuid samas teenib ta 10 % mõlema tehingu pealt, siis saab väita, et 10% on igapäevane teenistus.
Endaga kaubitsemine on hea näide. Sellisel viisil endaga tehinguid tehes võib ennast väga rikkaks kujutleda ja seda ka ise uskuma hakata. Sisuliselt tekitatakse majanduslik mull (mis vahest esineb aktsiaturgudel, vahest kinnisvaras ja mujal).
Kui nüüd see iseendaga kaubitseja peab vahelduseks poodi minema ja reaalselt endale süüa ostma, siis selgub, et rikkust nagu polekski (inimene on veetnud aega endaga tehinguid tehes, kuid tööl käinud ja palka saanud ei ole). Mull lõhkeb ja kaardimajake kukub kokku.
Eesti kinnisvaras ja Eesti majanduses laiemalt toimuv on mõnevõrra sarnane selle endaga kaubitsemise ideega. Kogu elanikkonna kohta ostame-müüme liiga suures koguses kinnisvara. Kuna meil endal piisavalt rikkust ei ole, siis laename raha Skandinaaviast.
Mida aktiivsemalt kinnisvaraga kaupleme, seda kõrgemaks lähevad hinnnad ja seda rikkamana ennast tunneme.
Kuid meie rikkus on kokkuleppeline meie endiga. Kui me mingil hetkel otsustame, et oleme kinnisvaraga kauplemisest tüdinenud ja millegi muuga tegelema hakkame, siis ei pruugi meie ülivõimas kinnisvara hindade tase püsida. Seega vajame midagi, mis meile reaalset väärtust toodab.
Sellepärast olemegi üha rohkemal määral päevakorda võtnud palkade tõstmise teema. Palgareform tagab inimestele reaalse sissetuleku, mitte kokkuleppelisel väärtusel põhineva näilise rikkuse (mida ka veel realiseeritakse läbi laenu).
Palgatõus saab aga põhineda paljukäsitletud teadmistemahukal majandusel. Kui me ekspordime väärtust ja riiki tuleb raha sisse, siis on see heaolu tõusu aluseks.
Seega, üldiselt ja muude tingimuste samaks jäädes, mida kaugemate punktide vahel kaubeldakse (Aafrika ja USA näide), seda suuremat lisandväärtust saadakse. Mida lähemas lähikonnas tehinguid tehakse, seda väiksem on reaalselt loodav väärtust (äärmuseks on endaga kauplemine).
Seega peame rõhuma ekspordile ja sellest tulenevale palkade kasvule.
Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: Kaubaturgude dünaamika, kinnisvaramull ja Eesti majandus”
January 8, 2007 kell 16:16
No sel viimasel lausel oli isegi mõningane mõte sees. Et peame rõhuma ekspordile ja sellest tulenevale palkade kasvule.
Täitsa nõus. Jutt jumala õige, ega vaielda ei saa kuidagi.
Paraku tegeleb austatud blogija meil ju hoopis palgareformiga? Oleks hüüdlauseks “toetame Eesti eksporti!”, siis võiks ju kuulamagi jääda, et mismoodi ja kuidas. Aga kui asi piirdub ainult jutuga kõrgemast palgast… Jama ju.
January 8, 2007 kell 16:46
Minu meelest on ka see, et “palgareform” nagu temast seni on räägitud on täpselt samasugune iseendaga kauplemine, riik ühel hetkel otsustab, et reormib oma palkasid ja hakkab oma töötajatele rohkem maksma. Aga kust see raha võetakse või kuidas tagatakse see, et inflatsioon seda palgatõusu ära ei söö, see ei tule kusagilt välja.
Ekspordist tulenev palgatõus on juba mõistlikum mõte ainult et kuidas see eksordi kasv siis saavutatakse?
January 8, 2007 kell 17:07
Noh, jubejuss läks kirvega kurge (kranichit)püüdma. Ja sai, mis tahtis. Sest see palgareform on tõepoolest kavalam asi, kui lihtlabane valimiseelne populism (kuigi ta ka seda muidugi on). Sest objektiivselt on tõepoolest vajalik rikka ühiskonna saavutamiseks muuta suhteliselt järsult kulude-tulude nominaalväärtusi. Vaadake tõeliselt rikaste ühiskondade norra ja islandi hinna ja palgatasemeid. Mis tähendab ka seda, kui palju peavad turistid ka vaesematest riikidest sinna maha jätma…Seda hüpet palga- ja hinnatasemes peaks tõepoolest kuidagi läbi viima, kas just nii, nagu Edgar pakub, aga mõtteainet peaks siiski olema.
January 8, 2007 kell 17:21
Öö…mmm… “Edgar Savisaar” selgitab, et kinnisvarahindade tõus tuleb sellest, et inimesed laenavad raha ja ostavad muudkui kallimalt. Sel juhul palkade tõstmiseks tuleb aga raha kust? Kas keskhärrad laenavad selle Rootsi pankadelt, või kavatsetakse siiski kasutada majandusnõunik Münchhauseni lahendust, ehk siis palgatõusuks tuleb raha otse maksudest, kuna mida rohkem inimene saab palka, seda rohkem maksab ta ju makse?
Kenjaalne süsteem!
January 8, 2007 kell 17:25
jälle tööajast 1 sissekanne ?
Kas tõesti tööajal muud teha pole, kui aklnast välja vaadata ja blogi pidada, selle kohta võiks ka vastav sissekanne tulla :)
January 8, 2007 kell 18:59
mulle juba see sissekanne meeldis (midagi sisulisemat)
(muidugi lootes, et seda ei teinud majandusminister oma tööajast (ehk minu taskust), vaid näiteks Kruuda palgal olev parteitööline…)
January 8, 2007 kell 21:12
Huvitav kui kiiresti teie, härra Savisaar, trükite?? Teil on suhteliselt pikad sissekanded, ja nagu näha kirjutate te neid tööajal :P
January 8, 2007 kell 21:51
APPiiiiiiiiiiiii - ma tean, et Ets on küll …. ütleme… no, ütleme, et tal pole palju aega mõelda.
ja meie ei saa ka igale poole jaole ja üldse on kabinetis ka madalad palgad….
(sekretäääääär ja asja-ajaja, mittemetsaomanik)
January 8, 2007 kell 22:02
Tubli 3, unustatud on ainult ära jubejussi küsimuse viide Savisaare enda majatehingutele. Praeguse seletuse järgi tuleb vaid välja, et oma majatehingute materiaalseks kindlustamiseks vajab ta nüüd suuremat palka. Väga halvasti traagedatud põhjendus! Tööd tuleb rohkem teha ja selle pealt saada rohkem tulu, mitte aga riigilt kalanäoga pappi oma majatehingute jaoks küsida!
January 9, 2007 kell 0:28
Aga rahvaga suhtlemine peaks ju minu meelest ühe korraliku ministri tööaja sisse kuuluma küll…
Blogi on huvitav, isegi kui poliitiliste otsustega alati nõus pole.
January 9, 2007 kell 11:33
Savisaar kustutab bensiiniga tuld
Tartu Ülikooli majandusteadlased Raul Eamets ja Urmas Varblane kirjutavad Eesti Päevalehe arvamusveerul, et avaliku sektori palku keskmiselt 25 000 kroonini tõsta lubanud majandusminister Edgar Savisaarel puudub positiivne programm, kuidas vähendada mahajäämust tootlikkuses ning kuidas jõuda rikkamate riikide hulka.
Kui avaliku sektori palgad tõusevad, siis peab sellega kaasa minema ka erasektor, nendivad autorid. “Hüppeline palgakasv kasvatab hüppeliselt ka inflatsiooni ning tulemuseks võib olla see, et selle potentsiaalse 25 000 krooni eest saab nelja aasta pärast vähem kaupu osta kui praegu 9000 krooni eest.”
Põhiprobleem meie majanduse jaoks on madal tootlikkus. Palgatõus ei tohiks tootlikkuse tõusust kiirem olla, sest kui palgad tõusevad kiiremini kui tootlikkus, siis ei suuda ettevõtted selle palgaralliga kaasas käia ja osa inimesi lastakse lihtsalt lahti.
Tootlikkus on madal aga mahajäänud tehnoloogia tõttu — seda, mida meil reklaamitakse uusima Lääne tehnoloogiana, on sealses mõttes tegelikult tehnoloogia eilne päev, sest uusimat tehnoloogiat ei müü Eestile keegi või me ei suuda seda lihtsalt sisse osta, nendivad autorid.
Kolmas väga oluline erinevus tuleb sisse tootmise üldise korralduse poole pealt: meil seda tootmise pehmemat poolt ehk üldist asjade organiseerimist ei osata või ei taheta korraldada.
January 9, 2007 kell 21:23
huvitav jutt, kui mäletate O.Lutsu Joosep Toost tahtis ka rahast maja ehitada ja raha laenata aga tuli välja, et palke peab hoopis olema ja tööd tegema. Kas meie kinnisvara on rahast tehtud või on seal ka miskit lisaväärtust loodud?
January 10, 2007 kell 2:39
Selleks, et rõhuda ekspordile et kaasneks palkade kasv tuleb esmalt rõhuda stabiilsetele palkadele ehk Teie idee palgareformist hr Savisaar, tundub olevat sellega vastuolus.
Selleks, et ekspordile rõhuda, peab see eksport meil olemas olema. Praegu , oma järjekordset negatiivse kaubandusbilansiga aastat veeretades tekib õigustatud küsimus - kust tuleb meie eksport?
Kas sellest, et tänu kõrgematele palkadele on meie kaubad kallimad? Või tänu sellele, et me kehtestame oma kaupadele eksporditollid?
Te vist päris täpselt ei mõelnud, et käesolev blogipostitus läheb vastuollu Teie uitmõttega avaliku sektori palgareformist ning mõjub petlikult sisenõudlusele.
Ekspordi aluseks peab olema suhteline eelis (Porter, anybody?). Eesti suhteline eelis on valdavalt olnud tööjõu odavus, hea tööjõu keskmise kvalifikatsiooni ja töödistsipliin selle hinna kohta suhtarv, geograafiline asukoht (lähedus Euroopa südaturgudele kiire elutsükliga kaupade puhul - kataloogikaubad, mobiiltelefonid).
Ekspordi mahu suurendamine strateegiliste välisinvestorite abil on olnud meie peamine maksebilansi tasakaalustaja ja tänu oma liberaalsusele on see “punn ka viimaseni põhjas”. Aga sellest ei ole sündinud ühtegi arvestatavat puhtalt omamaist (sõltumata finantseerimisallikatest) äri.
Me tegeleme kas kohaliku tooraine väärindamisega (puit) või allhanketööstusega. Suhtelise eelise loomine eeldab pikaajalist investeeringut haridusse ja teadusse (eriti viimasesse) mille eest Te viimasel valitsusajal ei ole suutnud seista. Nooled ja graafikud reklaamklipis on ju piisk merre probleemi lahendamisel.
Tootlikkuse tõus võib tulla (ajutiselt) läbi mehaanilise palkade üles surumise, kuid üldjuhul tuleb läbi investeeringute (aga kapitalikulude osas meil konkurentsieelis puudub) või tuleb see edu parema töö organiseerimise ja intensiivsema töötamise arvelt. Pigem peaks see tulema targa ja täpse kapitali/tööjõu asendusmäära reguleerimise.
Ehk siis traageldades otsad kokku: kuidas avaliku sektori palgareformi abil palku üles surudes on võimalik püsihindades eksporti suurendada, kui see osutub suuremate kulude ja hinnakonkurentsi eelise puudumise tõttu kahjumlikuks.
Toode mida eksporditakse ei oma turunduslikku ja tehnoloogilist konkurentsieelist ja kogu palgatõusust saavutatud nõudluse kasv suunatakse impordile ja sisetarbimisele ning niigi kriitilise välislaenud/GDP suhtarvu suurendamisele.
Äkki mul jäi mõni peatükk makroökonoomikas vahele aga palun siiski selgitage mõnes oma järgmises blogipostituses, kuidas on võimalik Teie poolt pakutud palgareformiga jääda Euro kriteeriumide piiresse, kontrollida välislaenamist ning saavutada märkimisväärset edu ekspordivõimes.
Tänan
January 10, 2007 kell 11:27
Lugupeetud majandusminister Edgar Savisaar
Praeguseks hetkeks on ainult paar kuud veel jäänud Teie ametisoleku aja lõpuni selles valitsuses. Kunagi on juttu olnud, et poliitikud võiksid teha oma tegemistest aruande. See oleks selleks, et rahval oleks kergem otsustada, kelle poolt hääletada valimistel. Nüüd, kus valimisteni on jäänud ainult kaks kuud, saate Te kindlasti praegu juba põhimõtteliselt öelda, mida te ministrina olete Eesti riigi jaoks ära teinud. Meediast on hetkel silma jäänud, et põhiaur on kulunud Teil raudtee tagasiostu ja arengufondi loomisele.
January 10, 2007 kell 11:27
Tere jälle!
No mina lugesin ka suure huviga ja väga arukalt! Selle eelmise idee jätangi praegu ootele - läks liiga keeruliseks. Mõtlesin, et katsetan teda siis kui saan korra ameerikasse reisida.
Aga see ekspordi ja palga teema läks küll huvitavaks. Nigu ma aru saan siis plaan on selline, et tõstetakse riigisektori palgad 25000 peale ja siis välismaalaste pealik ütleb nii: “Mehed, arvate, et eesti riigisektor saab nii palju pappi, et see on mingi juhuste kokkusattumine? Mina nii ei arva - neil on nüüd hoopis teadmistepõhine majandus!” ja sellele järgneb selline väljamaa firmade rünnak eesti toodangule, mida pole nähtud pärast kadaka turu hiigelaegu! Aga meie itsitame pihku ja maksame tegelt hoopis oma korteri laenud ära ja rootsi pangad jäävad pika ninaga!
Kaval on see jah, nigu siin ennistki üks kommentaatorionu tabavasti märkis.
Kas äkki tasuks siis kaaluda sellist ideed ka, et kõik meie inimesed riigi tööle võtta, et siis oleks kõikide mured hetkega murtud?
January 10, 2007 kell 11:56
No ma pean igaks juhuks täpsustama, et väljama firmade rünnaku võrdlemisel kadaka turu hiigelaegadega pidasin silmas hordide suurust, mitte, et välismaa firmad tuleksid eestisse odavate hilpude või viina järele.
Need ajad on siiski läbi - ka välismaalased on õppinud endast lugu pidama!
January 10, 2007 kell 12:16
Või on hoopis nii, et riigisektori palgatõstmise mõte selles, et siis hakkavad hoopis erafirmad riiki oma palkadega üle trumpama ja selleks kvaliteetsemalt raha tegema?! See võib juhtuda küll, ega need on ühed kuramuse edevad kuked jah! Tunnen isegi ühte, see magab näiteks hugo bossi kingadega ja jalad peavad olema teki alt väljas, sest muidu ei näe keegi. Justkui tal sinna öösiti ekskursioone korraldataks. Kuigi, ka see oleks isegi üks võimalus majandust tõsta kui sinna ikkagi korraldada ekskursioone (Noh väljamaalastele mõeldud, eriti ameeriklastele, aga siis oleks vist mõtekam kingade asemel miki hiire näoga susse kasutada või hamburgereid?. Selle idee kallal ma veel töötan.)
January 10, 2007 kell 18:28
halllooo , hr savisaar
öelge mulle viis suurimat eksportijat , kes on riikliku tähtsusega.
elcoteq ju arvesse ei lähe
majandusminister või asi…
January 10, 2007 kell 22:15
Jälle panged kolisevad Hr. majandusminister. Seega, enam tarku ei püüa. Lolle lükatakse ikka labidaga kokku.
January 11, 2007 kell 12:48
“Seega peame rõhuma ekspordile ja sellest tulenevale palkade kasvule.”
See ongi meie majanduse põhiprobleem. Juba pikemat aega.
Sest oluline palkade kasv saab tuleneda vaid suuremast lisanduvast väärtusest. Allhanke- ja vahenduspõhine majandus kasvatab lisandväärtust napilt määrates meid sellega jätkuvalt madalate palkade tasemele.
Inflatsiooni hinnaga saab muidugi ka praeguse majandusmudeli juures palku järsult tõsta, kuid kas me sellist majandust ikkagi tahtsime?
Minu lugupidamine Teie nõunikule Heido Vitsurile!
January 12, 2007 kell 23:40
Kas ma sain nüüd dotsent jubejussi jutust õigesti aru? Tuleks tekitada iseendaga mängides teatud kogus mulle, mida välismaa Hugo Bossi kingades neegrid ostmas käiksid?
Iseenesest võiks isegi toimida. Samas, Hugo Bossi kingades välismaa neegrite asemel ostaksid võibolla meie mullid ära ka Hugo Hiibuse sandaalides kodumaised neegrid (vt. ka Mike Emelai narkoraha, Dave Bentoni eurovisioonipreemia)
January 13, 2007 kell 11:33
Hr Savisaar, palun seletage lugejatele Balassa-Samuelsoni mudelit ja selle suhet oma palgatõstmislubadustega.
January 14, 2007 kell 16:25
Hr.Savisaar, minu blogi lugejaid see temaatika kindlasti huvitaks. Palun kommentaari. Kas vastab tõele, et Heimar Lenk hakkab riigikogu valimiste kampaania käigus viljaringe tegema?
January 15, 2007 kell 15:47
Niimoodi peabki voodimärgajatele koha kätte näitama!
Tubli, härra Savisaar!
lugupidamisega,
Kalle Mihkels
January 17, 2007 kell 16:11
Kuule Kalle Mihkels mustamäelt.
Tubli Härra Savisaar kirjutas selle jutu vastuseks mulle, mitte aga ei kasutand bloogi ütlemaks teile, kus koht on. Piisanuks kasvõi esimese lause läbilugemisest, et seda taibata. Härra Savisaar on tark ja tähtis mees ja lisaks oma erakonna liikmetele koha näitamisele avaldab ta aegajalt arvamust, võtab sõna ühiskondlikel teemadel ja räägib pensionäridega. Saage aru, et härra Savisaar ei räägi alati teiega.
Andke ometi inimesel hingamisruumi ja mõelge ise ka vahelduseks millestki, ta ei suuda kogu aeg teid karjatada.
January 25, 2007 kell 20:33
postimehe onlines on kõigile parteidele esitatud sarnane küsimus, millele keskerakond pole seni vastanud. Et tegu on üsna oluliste küsimusega, siis hr. Savisaar on ehk nii lahke ja vastab:
Austatud parteifunktsionäär.
Eesti on Euroopas Inglismaa järel teisel kohal eluasemelaenudesse „mähkumises“ .
Siit küsimus, kas meie nn. edulainetel hõljuval Eestil poleks aeg oma riiklikku eluasemepoliitikat muutma hakata ?
Kuivõrd kohalikud parteid pole nimetatud teemat tõstatanud, oleks mul ettepanek :
Kas poleks otstarbekas seda muutmist alustada võttes aluseks seisukohad, mida on avaldanud oma kõnedes ühe arenenuma riigi “analoogiliste” probleemide suhtes Matti Vanhanen, soome peaminister.
___________________________________
Peame seadusandluse ja tugipoliitika abil pürgima selle poole, et saaksime kõigile kodanikele tagada turvalise ja möödukate kuludega elamise.
___________________________________
Eluasemepoliitikas peab pöörama erilist tähelepanu perede seisukohalt soovitavamate eluasemete saamiseks. Pakkumine peaks hakkama vastama nõudlusele. Lisaks põhjustavad paljude lastega perede väikesed eluasemed ja eluasemete kõrged hinnad seda, et need pered piiravad laste arvu kasvu ja ootavad paremaid aegu.
___________________________________
On talumatu, et vastupidiselt inimeste soovidele on lähiaastateks vaid 20% planeeritud eluasemest eramud. Ametkondade tegevusel pole midagi ühist inimeste soovidega.
___________________________________
Planeeritud elamukruntide puudus pidurdab pealinna piirkonnas jm. kasvukeskustes elamute ehitamist.
___________________________________
Väikeelamute eramurajoonide arendamine on tähtis ka seetõttu, et leibkondade keskmine suurus väheneb jätkuvalt ning väikeelamutes soovivad lapsperedele lisaks elada muudki sihtgrupid
___________________________________
Pered saavad praegusel ajal vähem lapsi ja palju hiljem kui mida nad sooviksid. Paljud siirdavad laste hankimist elu- ja töökeskkonna ebakindluse tõttu
___________________________________jne. jne…http://www.mattivanhanen.net/index.php?sivu=mvsispol&puheid=108
February 20, 2009 kell 14:55
Mida lähemas lähikonnas tehinguid tehakse, seda väiksem on reaalselt loodav väärtust (äärmuseks on endaga kauplemine)- nii lineaarne siis asi ongi? See väide küll kriitikat ei kannata…
January 14, 2012 kell 18:07
I went over this internet site and I believe you have a lot of superb info , saved to favorites (:.
January 8, 2007 kell 15:26
ÕIGE EESTI MEES HOIA SELG SIRGE JA ÄRA LASE MINGITEL MOLKUSTEL END HEIDUTADA. EESTI EEST!