Valimiskonverents on sündmus, kus kandidaadid ja erakonnakaaslased lepivad kokku kõige olulisemas, mis valimistesse puutub. Selle ettevalmistustööd on võtnud kogu vaba aja.
Mul on hea meel, et saal ja rõdu olid rahvast pilgeni täis. Inimesi oli tulnud koguni nii palju, et kõik ei mahtunud suurde saali ära. Ma alustasin oma sõnavõttu just sellest – tänasin kõiki tulemast ja tõdesin, et rahvast täis saal tähendab ainult ühte: Keskerakond on nendeks valimisteks valmis!
Ma toon selle postituse lõpuks ära ka kogu kõne, lootmata muidugi, et enamik minu lugejaist selle algusest lõpuni läbi närida soovib. Selliseid poliitikahuvilisi on igas ühiskonnas pigem vähemus.
Põhisõnum on selletagi selge:
4. märtsil on valik inimeste jaoks on väga lihtne. Kas Reformierakond, kes räägib suurtest numbritest, samas tõrgub ette võtmast konkreetseid samme inimeste heaolu parandamiseks.
Või Keskerakond, kes näeb majanduskasvu suurte numbrite kõrval ka inimest ning taotleb, et riigi rikkus väljenduks ka meie perede ning tööinimeste paremas toimetulekus.
Teisisõnu, meie prioriteediks on paremad palgad, toimiv haridussüsteem, korralik arstiabi, aga ka suuremad pensionid.
Reformierakond näeb numbreid, meie inimesi.
Keda huvitavad poliitilised teooriad, neile soovitan tähele panna järgmist lõiku:
“Ühe suurem on tung keskele. Meie ideoloogilise levialasse, kõige kvaliteetsemasse levialasse.”
See ongi nende valimiste eripära kui erakondi vaadata. Keskerakonna konkurendid ajavad kõik Keskerakonnaga sama juttu: tõstame palkasid, mõtleme pensionäridele, tõstame lastetoetusi, mõtleme sotsiaalküsimustele… On neil ka laul leitud.
Küsimus taandub niisiis sellele: kellel on lihtsalt sõnad ja ehk ka mõned suured numbrid, kes aga on tegelikult näidanud, et ta suudab inimeste heaks midagi ära teha ning kellel on kava järgmisteks sammudeks?
Ma arvan, et Keskerakonna edu see tagabki, et valimiste põhiküsimuseks on tõusnud tervishoid, palgad, inimeste toimetulek. Mis tähendab, et nende valimiste põhiotsus toimub Keskerakonna levialas, kõige kvaliteetsemas levialas.
Head kõnelugemist, kel aega jätkub!
Edgar Savisaar
Edgar Savisaare ettekanne Eesti Keskerakonna valimiskonverentsil
Tallinn, 14. jaanuaril 2007
Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses
Lugupeetud erakonnakaaslased ja külalised!
Head võitluskaaslased ja toetajad!
Tänane pungil täis Rahvusraamatukogu saal räägib iseenda eest. See on keskerakondlaste ja meie toetajate soov ja tahe kaasa rääkida oma riigi käekäigu suhtes, mis on toonud siia noored ja vanad, mehed ja naised.
See on inimeste veendumus, et Keskerakond on suuteline kujundama mitte ainult tänast päeva, vaid ka kaugemat tulevikku. See on alatine valmisolek võtta vastu uus väljakutse.
Selle nimel ollakse siia, teadmiste ja hariduse kantsi, kogunetud nii lähedalt kui ka kaugelt.
Ma tänan Teid kõiki, kes Te siin olete ja meie arupidamisel kaasa lööte!
Tänan usu eest, et Keskerakond suudab Eesti elu paremaks muuta ning valmisoleku eest selles ise osaleda!
Mina olen olnud poliitikas nüüd juba paarkümmend aastat. Aga iga kord, kui ma lähen valimiskasti juurde, tunnen ma end jälle kui seismas silmitsi uue algusega.
I Keskerakond valitsuses
Me läheme nendele valimistele võimul olles. Olukorras, kus selge enamus Eesti inimestest on meie võimuga rahul.
Eesti on heas vormis. Tõeliselt heas vormis alates sellest ajast, kui Keskerakond on tugevatel positsioonidel vabariigi valitsuses ja suures osas omavalitsustes.
Keskerakonna kaasamine on lisanud valitsustele stabiilsust ja jätkusuutlikkust ning tugevdanud sotsiaalset mõõdet, millest muidu jäi nii vajaka.
Tänaseks on selge, stabiilne pikaajaline võim ilma Keskerakonnata pole Eestis enam võimalik. Seda on näidanud ühemõtteliselt Eesti poliitilise lähiajaloo õppetunnid.
Ajutisi valitsusi, milles puudub Keskerakond ja mille populaarsus on madal, võib luua, aga need on nõrgad ja ei ole suutnud kunagi pikalt püsida.
Alati on tarvis olnud Keskerakonda, et me tooksime valitsusse mõistuse ja tavalise inimese hääle. Meie asjalike ministrite koostöö on teistele eeskujuks. Tänu meie võimele üksteist mõista, oleme olnud kõigi nende valitsuste selgrooks, kus me oleme osalenud.
See on taganud Eestile kiire ja jätkusuutliku edasiliikumise.
Viimased kaks aastat on seda järjekordselt tõestanud.
Me oleme näidanud, et Keskerakonna mõistlik meel ja läbimõeldud poliitika on ja jääb eduka valitsuse stabiilsuse garantiiks.
Pärast Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu äpardunud ”vahevalitsuse” loomulikku lõppu on hoo sisse saanud kogu ühiskonna kiire areng.
Alustades majanduse ja kultuuriga ning lõpetades spordiga. Nii edukat aastat nagu äsjalõppenud 2006. aasta, pole Eestil seni olnudki.
Selle valitsuse üks olulisemaid saavutusi on olnud kiire majanduskasv, mis tuli kaasa Keskerakonna võimuletulekuga (algul 2002. aastal ning seejärel 2005. aastal).
Majanduskasvu suured numbrid iseenesest ei tee veel kedagi õnnelikuks, tähtis on ka pööre suurema sotsiaalsuse suunas.
Esimesed sammud tegime kohe peale võimuletulekut:
- Koolitoit ligi 150 tuhandele õpilasele – mis on olnud ainult meie haridusprogrammi prioriteediks;
- Kohalike teede ehituse kolmekordne kasv – veel kaks aastat tagasi oli kohalike teede eest hoolitsemine iga valla oma mure.
Meie saavutused ei seisne ainult selles, mis me oleme korda saatnud, vaid ka selles, mida me oleme suutnud ära hoida.
- Selle valitsuse ajal ei räägita enam, et põllumajandustoetused on kurjuse kehastus, vaid neid jagatakse vajadust mööda.
- Selle valitsuse ajal moodustati tulevikku vaatav arengufond, mitte eraõigusliku vaid avalik-õigusliku institutsioonina.
- Selle valitsuse ajal pole enam müüdud rahva vara, vaid pigem seda tagasi ostetud.
Kes oleks võinud oodata Reformierakonnalt kaasatulekut selliste mõistlike algatustega veel neli viis aastat tagasi? Ka nemad on õppimisvõimelised. Ning meie tahame olla neile head teenäitajad.
Veel enam tahan ma kiita Rahvaliitu. Pikaajalise koostöölepingu sõlmimine nende poolt Keskerakonnaga sidus omavahel kokku kaks Eesti kõige suuremat ja rahvale kõige lähemal seisvat erakonda.
Me leppisime kokku astmelise tulumaksu suhtes, euroopaliku palga suhtes, uue kursi suhtes tervishoiu valdkonnas, mis on järjekordne Keskerakonna ideede võit.
See on võimas algus ja esimene leevendus aegadele, mil inimestest üldse ei hoolitud ja kogu Eesti anti turujõudude stiihia hooleks.
III Rikas riik, parem palk!
Nendeks valimisteks püstitame uue eesmärgi, et jätkata ettevõetud teed. Meie sõnum on: Rikas riik, parem palk!
Me ei saa enam leppida ilusa jutuga Eesti jõukusest, kui see ei väljendu inimeste paremas sissetulekus ja toimetulekus.
Me ei saa enam leppida sellega, kui meile sisendatakse - rõõmustage statistika suurte numbrite üle!
Kui me lõime Eesti riigi, siis selleks, et meie lastel ja peredel, tööinimestel ja eakatel oleks parem tulevik ning kindlam olevik.
Rikas riik, parem palk! - tähendab, et me muudame Eesti majandusedu käegakatsutavaks ja tajutavaks iga inimese jaoks.
Rikas riik, parem palk! - tähendab, et me ei luba enam inimestele ülbelt visata, et kannatage veel 15 aastat, kuni saabub õnn!
Riigi rikkus peab väljenduma selles, et iga Eesti inimene saab oma töö eest väärilist palka ja keegi pole kõrvale jäetud.
Meie suur ülesanne on Eestist sellise heaoluühiskonna loomine, kus inimeste tööd tasustatakse vääriliselt.
Kus tunnustatakse neid, kes on juba andnud oma panuse ja neid, kes annavad igapäevaselt oma panust, et meil läheks paremini.
Meil läheb paremini siis, kui tänu oma edule oleme võimelised juurutama palgareformi, tõstma arstide, õdede, tuletõrjujate, bussijuhtide, politseinike, raamatukoguhoidjate ja õpetajate palku.
Kui oleme võimelised parandama tervishoiusüsteemi, kindlustama igaühele juurdepääsu korralikule arstiabile.
Kui oleme võimelised investeerima haridussüsteemi, mis võimaldab meie lastele parema koolihariduse ja üldse meile kõigile parema tuleviku.
Palgad, tervishoid, haridus, pensionid – need on meie jaoks võtmeküsimused!
IV Palgad ja pensionid
Ma tean, et kogu Tallinn on täis riputatud igat värvi plakateid, kus nõutakse rohkem palka ja suuremat pensioni.
Kõik parteid on selles suhtes justkui ühel meelel.
Isegi Reformierakond ühes rivis teistega.
Ütleme kõigile neile: tere tulemast meie paati!
Ütleme Reformierakonnale: kümme aastat õigel teel on Teid toonud Keskerakonnaga samadele positsioonidele!
Eks oli ka tagumine aeg!
Ka neile saadame me oma valimisplatvormi, mis täna konverentsile esitatakse. Kindlasti loevad selle ka teised parteid läbi ja saavad veel inspiratsiooni.
Ma ei ole aga kindel, kas kõik parteid suudavad kogu teekonda paremate palkade ja kõrgema pensioni nimel Keskerakonnaga kaasas käia, või väsivad poolel teel.
On meil ju ka sellised parteid, kellel on ainult loosungid, milleni jõutakse kaks kuud enne valimisi.
Keskerakonnal on põhjalik valimisplatvorm, mis sisaldab ulatuslikku palgareformi kava, haridus- ja sotsiaal- ning tervishoiuprogramme.
Muidugi on tore reformarite kombel unistada, et kauges tulevikus – 15 aasta pärast – oleme Euroopa viie rikkama riigi hulgas.
Seda on lihtne lubada, sest keegi ei pea vastutama lubaduse täitmise eest. Meie vanemad mäletavad, kuidas Nikita Hrushtshov lubas 20 aastaga kõik inimesed üldise õnneni viia. Kahekümne aasta pärast polnud ei õnne ega Hrushtshovi, ja ka aru polnud kellegi käest küsida.
Valimiskasti juures kutsume Eestimaa inimesi mõtlema mitte suurtele arvnäitajatele ega kaugele tulevikule, vaid omaenda elule ja tänasele päevale. Küsige eneselt: millist parteid Te usaldate, et see kannaks hoolt Teie vanaema eest, või milline partei aitab kaasa sellele, et Teie lapsed saaksid hea hariduse?
V Tervishoid
Mulle oli suureks pettumuseks, kui Reformierakonna esimees tegi nalja arstide ja õdede palganõudmiste üle ja arvas, et nende täitmiseks oleks vaja üht väikest võidukat sõda. See ei olnud tõsiseltvõetav jutt.
Olukord tervishoiu alal näitab kõige ilmekamalt, mis on nende valimiste põhiküsimus. Kas ainult makromajandus või siiski ka inimesed? Kas lihtsalt kõrge majanduskasv ja rikas riik või niisugune rikas riik, kus rikkus jõuab inimeste kätte suurema palga ja kõrgema pensionina?
Reformierakond tahab, et tervishoid näeks hea välja paberil ja arvnäitajates. Siis on võimalik Euroopas muretult rääkida Eesti majandusimest. Keskerakond hoolib arstidest, õdedest, kõikidest meedikutest, aga ka patsientidest – Eesti inimestest.
Kui Keskerakond on juhtinud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda, siis on meditsiini jaoks alati leitud lisaraha.
Jaak Aab on olnud hea sotsiaalminister. Aprillis 2005, kui ta asus ministriametisse, haigutas eelmise valitsuse otsuste tagajärjel haigekassa eelarves mitmesaja miljoni kroonine auk, haigekassa nõukogu oli sunnitud pikendama ravijärjekordi, tervishoiuteenuste hinnad ei vastanud kaugeltki tegelikele kuludele. Arstiabi kättesaadavus oli halb.
2007. aastal suurendati aga Jaak Aabi ettepanekul arstiabi eelarvet 1,2 miljardi krooni võrra. Seda on rohkem kui kunagi varem. See andis talle ka võimaluse teha haiglatele ettepanek tõsta kahe aasta jooksul meedikute palkasid 40% võrra.
Meie usume, et kvaliteetne arstiabi ja tervishoiuteenused peavad olema kättesaadavad kõigile Eesti inimestele, mitte ainult selle jõukamale osale.
Selles ei õnnestu Keskerakonda kuidagi ümber veenda. Ning selle nimel, et meedikute ja patsientide huve kaitsta, oleme ka meie valmis selles vaidluses „barrikaadidele“ tõusma, kuigi eelistame rahumeelsemaid võitlusvahendeid.
Reformierakond on nimetanud meditsiinitöötajate palkade tõstmist mustkunstniku trikiks, jänese välja tõmbamiseks kübarast. Nende seisukohast nii ongi, et Eesti majanduskasvu jagamine inimestega meenutaks kui mustkunsti, mille saavutamiseks oleks vaja vallata mingit erilist võluväge.
Kuid armas Eestimaa ja armsad erakonnakaaslased – lubage mul Teile kinnitada, see pole mingi mustkunst. See ongi see, mida Eesti inimesed meilt ootavad ja tahavad.
Vaja on kindlaid põhimõtteid ja selget tahet ning koos me viime majanduskasvu Eesti inimesteni.
Mis see Reformierakond hoiab jänest kübaras ja ainult räägib temast.
Tõmbame ta sellest kübarast välja ja laseme vabalt rohelisele aasale ringi jooksma. Siis tulevad nii töötegijatele parema palk kui ka eakatele kõrgem pension kui ka kõigile tänapäevane arstiabi!
VI Eesti rikkus
Meie rikkus on juba piisavalt suur, et seda investeerima hakata. Samas, piisavalt väike, et niisama käest ära sulada, kui me teda ei investeeri.
Praegu tormiliselt muutuvas maailmamajanduses võib meie rahvuslik vara kiiresti kokku kuivada, kui me targalt ei talita.
Keskerakond leiab just sellepärast, et praegu on õige aeg investeerida Eesti riigis reaalsetesse töötegijatesse, käivitades põhimõttelise palgareformi.
Palgareformi ideed püütakse praegu pisendada ning isegi naeruvääristada. Aga alati paistab selle tagant veel midagi: mõnede majandusringkondade mure, et riiklik palgapoliitika ühel päeval tõesti muutub.
Siis ei aita enam hirmutamine ega naljatamine, siis tulebki tunnistada – enam ei õnnestu teenida kasumit selle arvel, et inimestele sente makstakse.
Valik on selge: kas kõrgem palk või inimesed lähevad ära mujale, kus elamisväärsem sissetulek.
Kolmandat võimalust pole antud!
VII Tööinimeste toetus
Selle nädala Kesknädal andis hea ülevaate, millistesse parteidesse tegelikult kuuluvad need inimesed, kes meedikute seas streiki õhutavad.
Aga ma küsin: mis siis?
Muidugi püüavad sotsid ja respublikaanid valimiste eel pingeid suurendada ning võimulolevatele parteidele, eriti Keskerakonnale ebamugavusi valmistada. See ei muuda aga fakti, et Keskerakond ise esindab samuti neid inimesi, kes täiesti õigustatult nõuavad rikkalt riigilt paremat palka.
See ongi ju meie valimisloosung!
Mitte ükski palgareform ei ole käivitatav ainult ülaltpoolt, ilma selleta, et oluline osa rahvast selle suhtes seisukoha võtaks. Niisugune oluline osa – meditsiini- ja ka haridustöötajad – on endast nüüd ühiskonnas valjuhäälselt märku andnud.
Teame, et neile kuulub veel ka nii mõnegi teise ala, näiteks päästeteenistuste ja politsei töötajate toetus, ehkki nood seda nii otseselt väljendada ei saa. Ja kui Reformierakond leiab, et arstide või õpetajate palk ei ole riigi asi, siis Keskerakond leiab: on ikka küll! See on meie palgareformi osa.
VIII Eesti rahvas
Paljud on kiitnud meie valimisreklaami, milles öeldakse, et Keskerakond on tõstnud Eesti rahva iivet – “Tehtud!”. Kiitus kiituseks, aga tunnistame, et just meie oleme rahvale andnud eeskujusid – meie perepoliitikat tunnustavad Keskerakonnaga liitunud pereinimesed, keda Eesti rahvas tunneb ning austab: nelja lapse ema Liis Tappo-Treial, kolme lapse ema Diana Klas ja nii mõnedki teised. Siinsamas saalis istub ka Mailis Reps, kes on kogu rahvale nähtavalt ja täiesti loomulikult suutnud ühitada ministritöö emaks olekuga. Muide, Mailisel oli eile sünnipäev, õnne talle ja tema perele!
Emapalk on samm õiges suunas. Aga minu meelest paneb ta emad ebavõrdsesse olukorda. Ausalt öelda – see samm jääb ka liiga lühikeseks.
Meie nii lihtsalt rahule ei jää! Meie nõudmised on selged:
- Sünnitoetused viielt tuhandelt kümnele tuhandele kroonile;
- Lapsehooldustasu kolmesajalt kolmele tuhandele kroonile;
- Igale lapsele lasteaiakoht kodu lähedal;
Tugev toetus lasterikastele peredele algas Tallinnas ammu enne seda kui Toompeal emapalgani jõuti ja andis siin ka tulemusi. Tallinna rahvas, mis seni ainult kahanes, hakkas järsku kasvama ja seda vaatamata suurele väljarändele. Positiivne iive Tallinnas – see on meie linnavalitsuse märk.
Keskerakonna jätkuva püsimise noorte ja paljulapseliste perekondade toetamise kursil tagab just selliste inimeste kuuluvus Keskerakonna perepoliitika kujundajate hulka, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liidu esimees, seitsme lapse isa Kalmer Hütt, kes on ka täna siin saalis.
Me peame Eesti Vabariigi jätma niisugusele järgmisele põlvkonnale, kellel on olnud ilus lapsepõlv. Mul on hea meel jätta see ka väga paljudele Keskerakonna lastele. Nii ülekantud kui ka otseses tähenduses.
Inimesed on küsinud, miks keskerakondlastele on plakati peal põsele tõmmatud sinimustvalged triibud. Mina näen selles trikolooris meie põsel Keskerakonna sünnimärki. Keskerakond sündis Rahvarindest, mille märk oli samuti sinimustvalge. Me oleme Rahvarinde lapsed, meie riik on Rahvarinde poolt taastatud.
Meie trikoloor on rahumeelse ja tsiviliseeritud rahvuspoliitikaga riigi sümbol.
IX Eesti iseseisvus, Eesti raudtee
Ka raudtee tagasitulek Eesti kätte on minu jaoks rahvuspoliitiline samm. Me taastasime selle kaudu osa oma rahvusliku majanduse iseseisvusest, sest suured infrastruktuurid peavadki olema riigi omad.
Vahepeal võõrastesse kätesse sattunud raudtee on jälle Eesti rahva raudtee.
See on tähtis nii rahvusvaheliselt kui ka regionaalpoliitiliselt. See on tähtis ka majandusideoloogia muutuse aspektist.
Riik näitab, et ta on taas õige peremees. Totaalse erastamise aeg on möödas. Me ostame tagasi majandusharud, mis on strateegilised ja kus turukonkurents ei toimi.
Võib isegi öelda, et ostame Eesti tagasi.
Eesti majanduse võtmesektorid on enamikus välisfirmade omanduses. Kuni toimib konkurents, nagu mobiilsideturul, pole midagi katki. Kui me aga näeme, et väliskapital on hõivanud monopoolse niši, on aeg sekkuda Eesti riigil ning majandada neis sektoreis ise üldistes huvides.
Muidugi on see vaevaline protsess. Ka talude päriseksostmine meie ärkamisaja algul, oli vaevaline. Kuid meie vaarid läksid sellele, sest mõistsid, et ainult neile kuuluvates taludes on nende perel ja Eesti rahval tulevik. Selle unistuse kehastuseks sai ja on Eesti riik. Oleme siis ka meie oma vaaride väärilised!
Meie ei häbene sinimustvalget oma põsel valimisplakatil. Seda mitte ka Eldar Efendijev Narvas, kuigi mõned meediategelased teda selles süüdistasid. Juba 1988. aastal oli toonane Narva muuseumi direktor Efendijev selles linnas esimene, kes uhkelt ja avalikult heiskas trikoloori. Täna, nagu toona, on see vapper mees koos meiega, koos meie paljude vaprate meeste ja naistega, keda seob üks eesmärk.
X Keskerakonna valimisvõit
Tänasel päeval ei ole meie jaoks küsimus selles, kas me 4. märtsil järjekordselt valimised võidame. Meie ei mõtle mitte ainult enda erakonna valimisvõidust, vaid Eesti rahva võidust nendel valimistel.
Nii nagu Eesti rahvas õigeks peab, nõnda ka läheb. Meie jaoks on olulisem, et rahvas mõistaks, milles seisneb nende valik ja otsus.
Eeldused valimisvõiduks loovad meie erakonna edukas tegevus nii tänases valitsuses kui kohalikul tasandil.
Ütlen suur aitäh kõikidele tänastele riigikogulastele, kes on kandnud meie võimuloleku peamist raskust. Palun Eesti Keskerakonna Riigikogu-saadikutel meie hulgas hetkeks püsti tõusta. Tehkem neile üks mehine aplaus, nad väärivad seda! Tänagem neid tehtud töö eest!
Me ei luba endile enesega rahulolu. Me ei taha ka valijatele sisendada, et Keskerakond saab enim hääli niikuinii. Mitte keegi ei võida „niikuinii” – ka meie mitte.
Meie esmane kohus ja ülesanne on järelejäänud nädalate jooksul igal kohtumisel valijatega selgitada, et iga valima tulija hääl Keskerakonna kandidaadi poolt on meile asendamatu.
Iga hääl Keskerakonna kasuks tähendab suuremaid palku, kõrgemaid pensione, uusi lasteaiakohti, lisaraha kohalikele teedele, paremat arstiabi.
XI Hooliv, toimiv riik
Meie julgeme inimestele silma vaadata. Keskerakond vaatab otsa Eesti inimestele ja küsib neilt – kuidas Teil läheb?
Ja me näeme Eesti inimeste silmis suuremat usku paremasse homsesse. Aga me näeme veel midagi. Me näeme Eesti inimeste silmis üha suuremat nõudlikkust oma riigi suhtes.
Inimesed ütlevad meile, me oleme pingutanud viisteist aastat – riik on meie nimel tõeliselt pingutanud ainult mõned viimased aastad ning selle on taganud Keskerakond.
Neil on õigus. Viimased aastad on Eestit väga põhjalikult muutnud.
Lausparempoolne ideoloogia, mis ütles inimestele “meie hoolitseme riigieelarve eest, inimesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad” – on asendunud järjest hoolivama riigiga ning seda on Keskerakond ellu viinud.
Ei õhukesele riigile, jah hoolivale riigile, jah toimivale riigile!
Me alustasime Tallinnast, kus me kaasasime inimesed otsustamisse ja hakkasime küsima nende arvamust. Me oleme ikka toetanud pensionäre nende igapäevases toimetulekus ja pakkunud neile lisatoetusi hinnatõusudega leevendamiseks. Me hakkasime ehitama uusi kodusid inimestele, kelle parempoolsete poliitika oli kodutuks jätnud.
Me viisime sama mõtteviisi riigi tasemele.
Eesti sai sellest jõudu juurde ja kokkuvõttes on sellest võitnud ka majandus.
Meie konkurendid Reformierakonnast tahavad inimesi veenda, et majanduskasv on ainuüksi nende saavutus.
Tegelikult on majanduskasv Eesti inimeste saavutus, milles Keskerakond on püüdnud neid aidata ja aidanud. Me oleme teinud kõik, et Eesti oleks riik, kus peale suurte ja säravate numbrite nähakse ka inimesi.
Me oleme 15 aastat seisnud Eesti rahva eest ja Eesti rahvas on 15 aastat toetanud meid. Me pole inimesi alt vedanud ja inimesed pole meid unustanud. Valimistel on edu saatnud ikka just Keskerakonda.
Me oleme võidelnud selle eest, et Eesti inimesed saaksid olla oma oleviku ja tuleviku peremehed!
XII Numbrid ja inimesed
Keskerakond on pakkunud välja oma selge nägemuse tervishoius, me oleme pakkunud välja töötava kava, kuidas tõsta inimeste palkasid ja pensione, meil on programmid hariduses ja kõigis teistes olulistes eluvaldkondades ja me tahame need viia Eesti inimeste ette, et nad saaksid meie kavatsustele anda oma hinnangu.
Probleeme on hakatud märkama ja neist rääkima. Paljud kiidavad nüüd meie ideid, kuid väidavad, et nad saaksid hakkama paremini. Meie küsime – kus nad siis varem olid?
Sel nädalal käis Reformierakond välja kolm pressiteadet penisonide tõstmise kohta, mis neil kavas olevat.
Eile teatasid nad oma kogunemisel, et pakuvad eakatele 15 krooni kõrgemat pensioni kui Keskerakond. Kõvad poisid, julgesid ikka lubada.
Seni seletasid nad, et pensionärid olevat kasutud, sest nad ei teeni riigile rikkust juurde.
Ega neil ka seekord peale pressiteadete pensionäridele suurt midagi pakkuda ei ole.
Aga nad vaatavad meie pealt ja püüavad järgi teha.
Armsad erakonnakaaslased, see on tegelikult ju hea olukord. Las nad teevad meid järgi. Mida rohkem inimesi liitub meiega, mida enam on neid, kes avaldavad toetust meie kavatsustele nüüd, seda kindlam on meie programmi ellu viimine.
Parempoolsuse kogu ideoloogia pudeneb tükkhaaval koost lahti. Ühe suurem on tung keskele. Meie ideoloogilise levialasse, kõige kvaliteetsemasse levialasse.
XIII Keskerakonna sõnum
Siit kõige olulisem. Mis on Keskerakonna sõnum nendel valimistel?
Meie sõnum on – Eesti on palju saavutanud, kuid sellest veel ei piisa, Eesti inimesed ootavad oma riigilt palju enam. Meie vastame nende ootustele, meil on selged sammud ette mõeldud, kuidas me Eesti elu kõigi Eesti inimeste jaoks saame paremaks muuta.
See on meie sõnum.
On põhjust rõõmustada selle üle, millega me oleme hakkama saanud. Kuid mida enam me saavutame, seda nõudlikumad me peame olema. Vaja on saavutada veel enam.
Inimesed ei taha ei õhukest riiki ega õhukest palka!
Ja kui Reformierakond väidab, et nemad annavad inimeste kätte rohkem raha, siis suhtume selle kriitiliselt. Ka meie oskame arvutada!
Nende algatusel langetati tulumaksu taas ühe protsendi võrra. Reformierakond räägib sellest kui „Suurest Võidust”. Tegelikkuses see tähendab täiendavalt vaid sada krooni inimese taskus.
Mis selle saja krooni eest saab kui meie tervishoid on samal ajal alarahastatud, pole piisavalt politseinikke ja päästeametnikke, kes meile häda korral appi tõttaksid? Pole korralikku haridust ega lastehoidu ning vahendeid selleks õhuke riik ei taga.
Vastuseks räägitakse eelarve ülelaekumisest, mida näevad ainult riigi raamatupidajad ning mis ei jõua inimesteni.
Selle sõnumi hoolivast ja toimivast riigist ning paremast palgast ja pensionist võtame siit kaasa ja kasutame järele jäänud poolteist kuud, et viia see sõnum iga Eesti inimeseni.
Teie, armsad kandidaadid ja erakonnakaaslased, olete need, kes selle sõnumi inimesteni peavad viima.
Me ütleme inimestele, et me mõistame nende tahet ning me kavatseme nende eest seista!
Ma usun, et kui me viime selle sõnumi inimesteni, kui me läkitame selle sõnumi rahva hulka, siis väljendub inimeste vastus valimiste päeval Keskerakonnale öeldavas jah-sõnas.
Siis oleme koos Eesti inimestega paremate palkade ja pensionite sõnumi läkitanud ka uuele Riigikogu koosseisule, uuele valitsusele, kellel ei jää muud üle kui käised üles käärida ja tööle asuda.
Asuda tööle, et viia ellu Eesti inimeste unistus veel paremini toime tulevast Eesti riigist ja veel paremini elavast Eesti rahvast.
XIV Valimistulle!
Armsad sõbrad, võitluskaaslased! Me läheme valimistulle. See väljend “valimistulle minema” on täiesti täpne, sest igaüks meist on kandideerimiseks nõusolekut andes avaldanud valmisolekut kaitsta Keskerakonna valimisprogrammis sõnastatud põhimõtteid ükskõik kui teravate või ükskõik kui madalate, ka isiklike kallaletungide kiuste. Me astume tule alla, tõmbame tule endi peale.
Keskerakonna poliitika ning selle elluviijad on läbi teinud rohkem tuleproove kui keegi teine Eesti avalikus elus. Kõik eelmised valimised on meid selles suhtes karastanud. See on meie tugevus, see on meie stabiilsus, mida valijad on ka vääriliselt hinnanud.
Eesti riigi rikkus peab jõudma iga inimeseni!
Jõudma iga inimeseni suuremate palkadena!
Parema arstiabina!
Parema haridusena!
Kõrgema pensionina!
Meis on jõudu see teoks teha!
Meis on see jõud! Meis on see usk! Meis on selleks valmisolek!
Jõudu meile!
Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: Keskerakonna kvaliteetne leviala”
January 15, 2007 kell 14:35
Vägas asjalik ja huvitav kõne. Mina soovin küll edu Keskerakonnale ning loodan, et teil läheb valimistel hästi, vastasel korral jooksevad meie noored välismaale laiali paremat palka otsima.
January 15, 2007 kell 14:53
aga mina kui väike-ettevõtja küsin: kust võtan mina palgatõusuks ressursi? Minul ei ole miljardiga ülelaekumist. Seega pean ma tõstma oma hindu ja see kahandab kohe ju palgatõusu kasutegurit. Paraku ei saa ma oma hindu piisavalt kiiresti tõsta ja seega kaotan ma esialgu tööjõudu - millega on niigi probleeme - ja seejärel juba kogu ettevõtte. Lihtne. Tehtud!
January 15, 2007 kell 14:59
Loomulikult ajab keskerakond kvaliteetpoliitikat ja reform kollast poliitikat ;)
January 15, 2007 kell 15:05
Olen teie mõttega päri, vähemalt võin ma seda järeldada meediast lähtuvalt, hoolimata sellest, et Teid ja teie erakonda igal võimalikul viisil laimatakse. Aga jätkem kõrvale laim või kiitus ja kontsentreerugem põhilisele, ehk TEHTULE: analüüsides meie riigis toimuvcat võin ma kindlalt väita, et JAH, te olete teinud ja paljusi oma lubadusi täitnud.
Seega, olen ma olnud rahul nii koalitsiooniga riigi tasandil kui ka Teie erakonna ainuvõimuga pealinnas. Kui ma ütleks, et ma olen Keskerakonnas pettunud, siis ma hämaks ja valetaks, sest ma ei mäleta ühtegi teist endist võimukoalitsiooni ega ka valimist, kelle ajal on eestis või Tallinnas nii hästi läinud.
Seega olen ka veendunud, et jätkates seniseid arengu suundi koos Keskerakonnaag võida riik ja seega iga inimene.
January 15, 2007 kell 15:40
Ma ei ole küll alati hr Tõnis Paltsuga nõus, aga seekord peab temaga nõus olema:
Tükati tunduvad Teie mõtetel isegi jumet olema, aga tegelikkus näitab mingi aja pärast ikka hambaid - ja inimesed kiruvad saatust või siis valimiskasti ääres tehtud valesid valikuid. Inimestes tekib pettumus poliitikas ja siis tasub just teil, poliitikutel, peeglisse vaadata. Ma ikka mõtlen, miks peaksin ma pingutama oma heaolu nimel, kui Eesti suurte poliitiliste parteide seas on jõude, kes vesistaval keelel Kremli poole kiikavad ja salalepinguid teevad. Kas tõesti ajalugu kordub (ja täitub Teie unistus Kremli võimu all olevast Eesti Vabariigist)? Ma olen kurb…
January 15, 2007 kell 16:16
Tead Edgar…kommenteeri seda:
Ajalugu on nagu lõputult pöörlev trummel Stanislav Lemi ulmeloos. Oleme taas jõudnud Eesti iseseisvuse teise kümnendisse. Ja taas on Eestis tekkinud grupp poliitikuid, kes
- ilmutavad halvasti varjatud autoritaarset võimuiha,
- kõnelevad vajadusest kontrollida meediat,
- heroiseerivad Eesti okupeerimist
- ning annavad endast parima, et Eesti inimestes tekiks pidev kodusõja tunne.
- Nad saavad selle eest varjatud või avalikku toetust suurelt idanaabrilt Venemaalt.
JUTT ON KESKERAKONNAST JA TEMA LIIDRITEST
.
Üksikuna võttes ei ole Keskerakonna ja Vene riigivõimuga seotud sündmused kuigivõrd silmapaistvad. Pannes need aga PILDIJADESSE, SAAME KOKKU FILMILINDI, mis vähemasti peaks panema mõtlema, kas Keskerakond ja tema juhid ikka seisavad Eesti demokraatia ja iseseisvuse eest. Mina selles veendunud ei ole.
Eelmisel aastal toimus mitu etappi PROJEKTIST “VENE POLIITILISE KAPITALI IMBUMINE EESTISSE” - projektist, mille elujõudu tunnistas kaitsepolitsei juba üle-eelmise aasta kokkuvõtetes.
Projekti siinne kuraator on just Edgar Savisaar, majandusminister ja Eesti ühe mõjukama erakonna esimees.
Ent laskem kõneleda sündmustel.
- Eelmise aasta alguses alustab Eesti riik Savisaare initsiatiivil raudtee tagasiostu. Eesti Raudtee on (Vene riigi soosingut nautinud) transpordigigandi Severstaltransi ja temaga seotud äride siinne ebamugav konkurent.
- Suvel rullitakse majandusministeeriumis lahti punane vaip IGOR LEVITINI ees, kes on Venemaa transpordiminister, endine Severstaltransi tippjuht, ning kes ütleb Ekspressi andmetel, et ajal, kui Euroopa Liit ei luba kuidagi venelasi oma rööbastele ligi, on eestlased ikka tublid ja lasevad esimese riigina oma raudteed kasutada.
- “Vene äril peab olema õigus osaleda Eesti majanduse arengus!” kuulutab minister.
- Savisaar ostab raudtee tagasi, Severstal (Severstaltransi osalusega firma) on kasvanud suurimaks ja mõjukaimaks transiidigrupiks Eestis.
- Lugu jätkub. Savisaar ja Keskerakond kaitsevad valitsuses lõpuni Severstali juhi ANDREI FILATOVI kodakondsuse taotlust, seda hoolimata asjaolust, et viimane on rahastanud Eesti riiklust kahtluse alla seadvat propagandafilmi.
Miks? Muuseas, sellesama Filatovi toetatud filmi keskmes oli “vabastaja” monument Tõnismäel, mille kohta minister Levitin ütles mullu juulis, et ERIMEELSUSED PRONKSSÕDURI ASJUS VÕIVAD SAADA TAKISTUSEKS EESTI-VENE ÄRISUHETE ARENGULE. Keskerakond on teatavasti võtnud hoiaku, et “vabastaja” Aljoša peab kohale jääma.
Jätkakem küsimustega.
- Mida ikkagi tähendab Keskerakonna ja Vladimir Putini nukupartei Ühtne Venemaa paar aastat tagasi sõlmitud koostöölepe?
- Mis asju ajab Ain Seppik oma sagedastel külaskäikudel idapiiri taha?
- Millest rääkisid Edgar Savisaar ja Ühtse Venemaa juht Boris Grõzlov kohtumisel detsembri keskel?
- Miks on Savisaarel viimaste kuude jooksul mitmel korral olnud vaja provotseerida inimesi kodusõjale?
- Mis eesmärki kannab Keskerakonna kontrolli all olevas ajalehes Ansipi, Laari ja Velliste tembeldamine natsideks?
Küsimusi oleks veel terve rida. Aga nende lisamine ei muuda peamist, essentsi - kõik viitab sellele, et VÄGA MITMETEK JUHTUDEL TEEVAD KESKERAKONNA JUHID JALAJÄLGI ETTE VENE RIIGIVÕIMULE JA TEMA SAADIKUTELE.
Ning taas tõstatub selles kontekstis päevakorda küsimus: KES IKKAGI RAHASTAB KESKERAKONDA?
- Kust saavad kaks Lõuna-Eesti lihtinimest 100 000 krooni, et annetada see erakonnale?
- Kas see on ikka poliitilise sümpaatia näitamine, kui kaks noort meest, Ain Seppiku pojad, viivad kumbki parteikassasse 300 000 krooni? Või on nad lihtsalt idapiiri tagant pärit raha vahendajad? - Ja kes ikkagi ostis Keskerakonna võlakirju 10 miljoni krooni eest? Räägitakse, et Kruuda, Annus, Sõõrumaa. Aga tegelikult? Äkki hoopis Filatov?
- Ning kes rahastab erakonna hääletoru, Jüri Vilmsi sihtkapitali tegevust, kes ostis hiljuti venekeelse ajalehe Vesti Dnja ja annab välja paskvillidest kubisevat Kesknädalat ja selle venekeelset sõsarlehte?
Keskerakonna lihtliige ei saa sellest suurest, üle peade ja riigipiiride käivast mängust osa ega aru. Tegemist on ehk erakonna marssalite armastusväärse nõrkuse ning nostalgiaga kunagise Suure Kodumaa vastu, arvavad parteisõdurid.
Äkki näen tonti seal, kus teda pole. Pole ju midagi halba, kui Eestis on erakond, kes saab läbi vaenulikult meelestatud suure naabriga. Selle väitega peab nõustuma, aga ainult ühel tingimusel. KUI SUHTED OLEKSID PARITEETSED EHK LÄHTUKSID PARTNERITE VÕRDSUSEST. Paraku ei lähtu sellest bütsantslik Suur-Venemaa poliitika, saagem sellele kinnitust ajaloost või ka Venemaa praegust riiklikku gaasipoliitikat jälgides.
Aga miks Keskerakonna juhid siis nii teevad? Arvan, et siin pole tegemist ei aadete ega põhimõtetega. MÄRKSÕNAD ON JUUDAS JA 30 HÕBESEEKLIT. Ehk teisisõnu - hea teenistus ja isiklik kasu. Olgu selleks magus võimupirukas, soe koht Riigikogus, võib-olla ka vana hea kõlisev taskus.
Pole midagi uut siin päikese all. Isegi kuni detailideni meenutab Savisaare ja Keskerakonna käitumine eelmise iseseisvusaja mõnede poliitikute tegemisi. Niisiis, lugedes Konstantin Pätsi ja tema kaaskondlaste rahastamisest ning neile suuniste andmisest Vene riigi poolt, tekib kahtlus, et vahetades nimed ja aastad ja rahanumbrid, oleksime endiselt ajaloo suhtes õiglased.
Postimehest leidsin. RÄÄGI, MIS SELLEST ARVAD!
Ausalt öeldes, mul läheb süda pahaks, kui ma näen telekas su nägu!
January 15, 2007 kell 17:33
Kommentaari kustutamiseks tuleb esialgu kustutada kommentaar, siis tuleb kiri: delete for ever ja sealt siis kustutada.
Sellega kaob ka kustutatud kommentaari jälg kommentaariumist. Kuid seda saab teha vaid blogija parooli alt.
January 15, 2007 kell 20:29
kas mitte reformierakond polnud see, kes tahtsis KOHE meditsiini valdkonnas hakata palku tõstma, sest raha on riigil ju olemas, kas mitte savipoolsaar polnud see, kes toetas hoolega streiki, et ikka hädadest TÕELISELT kuulda ?
millistest inimestest siis sellise poliitikaga hoolitakse ?
Kas neist, kes antud streigiga abist ilma jäävad ?
Millest te hoolite TEGELIKULT ?
oma liikmete paremast elust ?
Mis siis saab kui sama moodi purki astute, nagu presidendi farsiga ?
Kas siis lõpuks hakkab häbi ?
Kui kaua läheb veel aega, et teie hämamised päevavalgele juletakse tuua ?
Mis teie valitsuse ajal TEGEMATA on jäänud ?
Miks neist asjadest ei räägita ?
Miks sa selline valelik mees oled ?
miks miks miks miks miks
ja viimaseks
MIKS SA TÖÖAJAST BLOGI PEAD ?
selle blogi kirjutamine võttis vist tööaega alates 9-st kuni 14-ni ?
ja maksumaksja peab selle kinni maksma ?
oled sa tont või inimene ?
January 16, 2007 kell 1:22
nojah, parem kvantiteet peos kui kvaliteet katusel. Aga tundub, et Siretil on see copy-paste tegemine täitsa ilusti käpas. Tubli tüdruk, istu, viis!
January 17, 2007 kell 19:40
Minu küsimus ei puuduta küll otseselt ülalolevat artiklit ega ka konverentsil peetud kõnet. Hoopis selle järel Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus (viide, vt. alates umbes 2 min. 15 sek.) jäi üks väide kõrva kriipima. Ütlesite: “Nad [valijad] on näinud ju neid skandaale kui mõni mees viiakse plate peale - nagu öeldakse - käed raudus ja peale valimisi tuleb välja, et ei olnudki suurt midagi. Niisuguseid asju osatakse lavastada ja kahjuks ka meil siin Eestis.” Mina ei ole sugugi kindel, et ma saan aru mida te sellega öelda tahate või millisele konkreetsele juhtumile vihjate. Oleksin tänulik kui täpsustaksite.
January 19, 2007 kell 19:53
Hr. Savisaar
Kuhu saab teha kirjaliku palve, et Kesknädal ei jõuaks kunagi minu postkasti.
Postkontorist pole abi, sest seal vahetuvad postiljonid liiga tihti.
January 19, 2007 kell 21:54
Mulle väga meeldis! Edu ja jaksu Keskerakonnale tegemistes ja Sulle, Edgar!
January 21, 2007 kell 14:30
Sõnades on kõik ilus, kuid miks see ei ole tegudesse jõudnud? Aastaid olete rääkinud astmelisest tulumaksust, kuid jutuks kahjuks on see jäänudki. Saan aru, et koalitsioonil on oma hind ja kompromisside eest tuleb maksta, aga praegu olete küll oma valijate ootusi petnud. Samas aga on reformarid suutnud oma programmilist põhipunkti - tulumaksu alandamine - edukalt ellu viia. Kas siin siiski ei ole olnud tegemist üle jõu käiva prgrammi koostamisega või suutmatusega seda ellu viia? Oleksin tänulik, kui leiaksin järgnevates blogides sellele vastuse.
January 22, 2007 kell 23:44
Kõne on huvitav, seda võib mitu korda lugeda. Küsitavusi on samuti palju. Kasvõi lõik: “Tegelikult on majanduskasv Eesti inimeste saavutus, milles Keskerakond on püüdnud neid aidata ja aidanud.”.
Kindlasti on Keskerakond siin kaasa aidanud, kuid enamasti nõustutakse sellega, et suur kasv on tingitud eelkõige liitumisest EL-ga. Mitte geniaalsest maksusüsteemist (mida väidab Reform) ega näiteks eri-diilide otsimise ihalusest Venemaaga vaid liitumisest EL-iga. See tagas stabiilsuse ja odava laenuraha.
Nüüd - olite see ju Teie ise, kes ütles, et see on igaühe südametunnistuse asi, kuidas referendumil EL-i astumiseks hääletada. Ei olnud selget sõnumit - hääletage poolt, see toob kaasa majanduskasvu. Väike vastuolu? Kuigi jah, kindlasti on Keskerakond kaasa aidanud.
Kui palju siis ikkagi saab inimest ja tema südametunnitust usaldada? Näiteks presidendivalimistel Riigikogu Keskerakonna liikmete puhul ei saanud…
January 25, 2007 kell 17:39
Edu Teile,härra Savisaar! Ma loodan,et Teil ja Teie erakonnal läheb valimistel väga hästi. Ja loodetavasti veel paremini peale valimisi: et ikka koalitsioonis oleksite! Ma usun,et kommentaarides esinevad solvangud ja madalalaubaline sõim Teid ei morjenda,et Te sellistele asjadele lihtsalt tähelepanu ei pööra. Las koerad hauguvad,karavani see ei koti. Te olete Eesti parim poliitik!!!
January 31, 2007 kell 23:46
Vaevalt et Edgar kommentaarib, mina ei kavatse ka rohkem kommentaarida !
February 8, 2007 kell 23:19
kõige labasem trikk mida teha saab et reformiga ei sa arsti,politsei,jne kui reeded on maksuvabad valige keskerakond . teisi mõnitavaid reklaame ei tohi teha ise paks ka seadust jälgima
August 26, 2010 kell 22:18
Everyone seems to have Nike’s at the tip of their tongue. I know the majority of you of you own or are currently even wearing a pair of Nike’s. Even big women with abnormal shoe sizes like 24 are running around with Nike’s right this minute. Due to the figure four that they have over the footwear community, what kind of loser wouldn’t have a pair. If you have any information on the history of Nike besides what we have, please provide it here: http://www.squidoo.com/the-brief-history-of-nike
January 15, 2007 kell 13:43
Tere,
Kas kõik kõnes kajastatu on ka tegelikult Sinu seisukoht või näed ka ise seal kohati populismi märke?