Tiina Vidin on 10. jaanuaril kommenteerinud minu kirjutist kaubaturgude dünaamika kohta. Muuhulgas küsib ta sirgjooneliselt, mida ma üldse majandusministeeriumis olen ära teinud ning arvab, et põhiaur on läinud raudteele ja arengufondile. See on nii ja ei ole ka. Ärgu Tiina arvaku, et need kaks kergelt tulid. Mõnikord aga jäävad kõige tähtsamad asjad hoopis kulisside taha ja neid ei pruugi kõrvaltvaataja üldsegi tähele panna. Pean väga tähtsaks neid jutuajamisi ärimees Kruudaga, kus ma andsin talle tungivat nõu mitte müüa Kalevi kommivabrikut Soome ärimeestele. Kruuda võttis nõu kuulda ja tunnistas seda isegi ühes Eesti Ekspressi intervjuus. Minu jaoks on tähtis rahvusliku kapitali mõiste. Kui Kalev oleks tõepoolest läinud välisfirmade kätte, siis oleks meie majandus palju vaesem ja üheülbalisem. Seda firmade välismaale müümist on juba küll olnud.
Või teine näide. Pean oluliseks jutuajamisi Enn Pandi ja teiste Tallinki juhtidega, kus ma neid – vastupidi eelmisele juhtumile – julgustasin läbi viima „sajandi” tehingut – ostma üles Silja Line aktsiad. Soome majanduse kroonijuveel tuli sellega eestlaste kätte. Kes oleks 10 aastat tagasi suutnud seda ette kujutada. Ka nüüd kõhklesid Tallinki juhid mõnda aega enne kui söandasid otsuse vastu võtta. Arusaadav, oligi riskantne tehing – kolm korda suurem kui raudtee tagasiostmine! Olen päris rahul, et ainukese Eesti ministrina ja veel enne kui see tehing teoks sai, võtsin kokku pressikonverentsi ja ütlesin, et toetan Silja ostmist. Ministri positsioonilt ja ministri vastutusega ei ole sugugi nii lihtne selliseid asju välja öelda.
Üks minu eesmärke majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ongi olnud toetada ettevõtteid ja ettevõtlust, algatada uute firmade loomist jne. Selle ligi kahe aasta jooksul on olnud kümneid suuremaid ja väiksemaid firmasid, kellele ma olen soovinud tuult tiibadesse. Meelde on jäänud Estonian Celli (üks suuremaid investeeringuid Kirde-Eestisse), Efore, Trendgate ja mitmete teiste firmade avamine.
Küllalt palju oleme viimasel ajal panustanud infrastruktuuri välja ehitamiseks, eriti teedesse ja sadamatesse. Kohalike teede rahastamine suurenes kolm korda. Veel mõni aasta tagasi peeti seda ainult „kohalikuks” mureks. Viis sadamat on avatud või rekonstrueeritud selle poolteise aastaga. Kõige suurem muidugi Saaremaa süvasadam, kuhu me investeerisime ligi 200 miljonit krooni, samuti ka Sõru sadam, Kihnu sadam ja Ruhnu sadam. Lääne-Eesti väikesaarte ühendus mandriga paranes märgatavalt. Rohelise tule avasime ka Sillamäe sadamale, mis on küll erasadam, aga mille valmimiseks riik kindlasti kaasa aitas.
Ärme unustame ka suuri riigimaanteid. Möödunud aastal valmis Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Sellel aastal algas Puurmanni liiklussõlme rajamisega Tallinn-Tartu maantee laiaulatuslik ümberehitamine.
Erilist tähelepanu nõudis laevandus. Maanteed on ju ülekoormatud, Euroopa Liit keskendub nüüd liikluse ümbersuunamisele raudtee- ja meretransporti. Avati uued laevaliinid Mõntu-Ventspilsi ja Sillamäe-Kotka vahel. Ilma erilise kärata vaieldi läbi ja sõlmiti praamilepingud mandri ja Lääne-Eesti saartevahelise laevaühenduse korraldamiseks. Alati pole see protsess nii rahumeelne olnud, isegi mõni minister on selle pärast tagasi astunud kui kokku ei suudeta leppida. Kõige tähtsamaks laevanduse valdkonnas pean valitsuse otsust laevandustoetuste väljamaksmise kohta. Praktiliselt kõik Euroopa riigid peale meie on seda juba pikka aega teinud. Meie laevandus kaotas konkurentsivõimet ning suur osa alustest lahkus üldse Eesti lipu alt. Üliliberaalsete eelarvamuste tõttu hoiduti nende toetuste maksmisest kõrvale ja lasti meie laevastikul hävineda. Lõpuks oli aga ka Reformierakond sunnitud järele andma ja 2007 aasta eelarves on laevandustoetused sees.
Päris pikalt võiks kirjutada tööst seadusandlusega, sest seaduste täiendamisel, uuendamisel ja muu Euroopaga harmoniseerimisel on kõigil ministeeriumidel suur tööpõld. Seadusi oli palju, kõige rohkem oli vaidlusi sundvõõrandamise seaduse ja postiseaduse ümber. Sundvõõrandamise seadus andis võimaluse teedeehituse jne puhul mitte lasta protsessi venida kui pooled kokku ei lepi. Seni kestsid vaidlused selles küsimuses aastaid, sest venitamist kasutati shantaaziks, et riigilt rohkem raha välja pressida. Tundub, et nüüd saime maatükkide võõrandamisküsimused kännu tagant välja. Pikalt vaieldi ka postiseaduse üle, kus me ei olnud nõus postiturgu kohe ja täielikult avama. Kui me oleksime siinjuures järele andnud siis oleks erafirmadele jäänud postiturul koor ja kasumid, riigile kuuluvale Eesti Postile aga kohustused ja kahjumid. Praegusel kujul vastu võetud postiseadus võimaldas säilitada maal odava postiteenuse nii, et see oleks kõigile kättesaadav.
Olen juba pikalt kirjutanud ja veel pikemalt võiks jätkata. Lihtsam on aga seda teha loetelu kujul, kuhu ma püüan lisada veel mõned nendest sammudest, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium viimase poolteise aastaga on tegelenud. Järjekorrale selles loetelus ärge pöörake tähelepanu, see on juhuslik.
1. Sõlmisime lepingu põlevkivi varude uurimiseks, kaevandamiseks ja põlevkiviõli tootmiseks Jordaaniaga. See on pikaajaline projekt, esimest korda läheb Eesti Vabariik sellisesse mastaapsesse üritusse oma know how’ga. Väljavaated on küllalt head.
2. Alustasime uue jäälõhkuja projekteerimist, seejärel läheb lahti ka ehitamine. See annab kindlustunde, et me suudame korraldada laevaliiklust ka rasketes jääoludes ega pea iga kord naabrite käest abi paluma.
3. Algatasime koos Leviraga ülemineku digiTVle. Mõned kritiseerivad meid selle pärast, aga usun, et tulevikus öeldakse aitähh. Televaatajad saavad vaadata mitu korda suuremat valikut telekanaleid, maapiirkondade telepildi tase paraneb tunduvalt ja samas sagedusalas saab vaatama hakata rohkem programme.
4. Saime valmis Estlinki merekaabli, mille kaudu muutusime osaks Põhjamaade energiaturust. Pikk projekt, esimest korda püstitas selle ülesande minu juhitud valitsus 1991. aastal, nüüd viidi see edukalt lõpule kui ma taas valitsuses olin.
5. Lõpuks ometi hakati toetama ka elamuehitust ja elumajade rekonstrueerimist. See puudutab nii tagastatud majade üürnike probleemi lahendamist kui ka noori perekondi ja üldse avalikus sektoris töötavaid inimesi. Varem on see olnud tabu-teema ja ega nüüdki kõik valitsuspartnerid sellele hea pilguga ei vaadanud. Võrdluseks: vahendid sellesse valdkonda kasvasid üle kolme korra. Kuna need olid eelmiste valitsuste ajal vahepeal lausa nullis, siis ega millegagi hoobelda tegelikult ei ole. Sellesse valdkonda oleks vaja palju rohkem panustada. Inimesed tahavad oma kodud korda saada ja neid peaks rohkem aitama. Tallinna linn on olnud selles küsimuses tublim kui Eesti riik ja võtnud endale ülesande tõepoolest ka lahendada neid probleeme, mida riik inimestele on tekitanud. Vaadake vaid kuidas kerkivad uued elamud Loopealsele ja mujale.
6. Raudteeliiklus on tihenenud. Eelmisel aastal pandi tööle uusi rongikoosseise (kiirem rong Tallinna ja Tartu vahel jne), selle aasta algul lähevad käima uued koosseisud Tartu ja Valga ning Tartu ja Orava vahel, samuti ka Tallinna-Peterburi rong.
7. Toetasime inimesi keda tabas kütteõli järsk kallinemine. Küttehinna ootamatu kallinemine eelmisel talvel lõi paljudel inimestel jalad alt ning riik oli lausa kohustatud neid aitama.
8. Perspektiivne on vedelkütuse hoiustamisleping, mille sõlmisime Soomega.
9. Korraldasime läbirääkimised odavlennufirmaga Ryanair. Kui hästi läheb, siis toob see juba sellest sügisest kaasa lennukipiletite kahekordse odavnemise. Maailma saavad vaadata ka need inimesed – tudengitest kuni pensionärideni – kellel see seni ülejõu käis.
10. Kirjutasime alla koos Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministritega RailBaltica ehitamise memorandumi, mis peaks meile tagama kiire ja mugava ühenduse Euroopa südamega, mida me oleme ammu soovinud.
11. Rajati uued postkontorid Sakus, Suure-Jaanis ja mujal.
12. Internetiühendus tehti kättesaadavaks ligi 90% Eesti territooriumil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatas selle Külatee 3 programmi kaudu. Tänaseks on teenusepakkujad rajanud oma infrastruktuuri ka seni vähetasuvaks peetud aladel ning tuhanded inimesed on kasutanud tekkinud võimalust internetiga liitumiseks.
13. Välja on töötatud mitmesugused strateegiadokumendid ja arengukavad, mis võimaldavad meil selgema pilguga vaadata tulevikku. Loetleksin ettevõtluspoliitika, teadus- ja arendustegevuse, elamumajanduse, infoühiskonna, transpordi, turismi ja tarbijakaitse arengukavasid. Nüüd me teame, mida me tulevikult soovime ja millised on meie tegelikud võimalused!
Kolmteist on just sobiv number mille pealt katkestada, sest aeg sai otsa. Kui keegi soovib võin teinekord püüda siit jätkata.
Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: Mis on tehtud?”
January 16, 2007 kell 13:00
Tehtu loetelu on muljetavaldav.
Ent pöörduksin siiski tagasi tulevikku vaatava valimiskõne juurde.
“Valik on selge: kas kõrgem palk või inimesed lähevad ära mujale, kus elamisväärsem sissetulek.”
Teatavasti moodustati meie majanduse praegune põhi üheainsa raamatu alusel, mis saatuse või juhuse tahtel sattus olema äärmusparempoolik. Siit ka äkilised võtted stiilis “plats puhtaks”, mis majanduse seisukohast tähendas vähegi asisema sisuga tööstuse kadumist. See oli tookord lihtne lahendus võrreldes näiteks renoveerimisega, mis tähendanuks asjatundlikku kaalutlemist: mida jätta, mida võtta, mida ümber teha. Tulemuseks on, et praegu teeme valdavalt vaid lihtsakoelisi asju (v.a. paar Skype tüüpi erandit) või liigutame teiste poolt tehtut ühest kohast teisale.
Olulisemalt kõrgemat palka saab maksta siiski võrratult oskustepõhisema töö eest kui me seda praegu viljeleme.
“Selle valitsuse ajal moodustati tulevikku vaatav arengufond…”
Siin ongi ilmselt võti edasiminekuks. See on küll veel keerulisem kui raudtee tagasiostmine, sest tööstust tagasi osta pole kelleltki, pealegi selle kunagisel kujul ka mitte enam mõistlik.
January 16, 2007 kell 13:44
Mul on hää meel, et Eesti on saanud endale üle pika aja nii tegusa majandusministri. Selle ajaga olete andnud tõesti suure panuse meie riigi arengusse, tänud selle eest, et olete pidanud ennekõike tähtsaks Eesti Vabariigi ja rahva huve!
January 16, 2007 kell 13:57
Mis Estonian Cell´i puutub, siis 2 aasta eest oli selle rajamine juba ammu otsustatud, ehitamine käis ja mingit nõuannet investorid enam ei vajanud. Tehase loomise eeltöö kestis palju kauem, tean seda enese mõningase osaluse kaudu selle tootmise keskkonnaohtlikkuse küsimuste hindamisel.
January 16, 2007 kell 16:43
Sa tüdruk ikke kribad oma kirjatükka püha Edkari nime all, kas sa igavest põrguleeki ei karda?
January 16, 2007 kell 16:47
Lp. härra Savisaar!
Olen üliõpilane, ja sellises keskkonnas on tavaline Keskerakonda halvasti suhtumine ja IRL-i poolt olemine. Samas olen lugenud ka Ruutsoo artikleid ja olen veidi segaduses. Pean tunnistama et kavatsen valimistel hääletada SDE poolt.
Teid on süüdistatud autoritaarsuses. Ühtne Venemaa (rohkem pole vajagi öelda:). Heimar Lenk. Te olite iseseisvumisel üks karismaatilisemaid persoone, ja selle tõttu austan teid.
Aga…
January 16, 2007 kell 17:00
vaat see punkt 12. kiitled, et oled eesti internetiseerinud, samas aga väidad järgmist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=14811673
vastuolulisus, kas pole???
tegelikkuses on asi ikka nii, et need suurelt reklaamitud “tehtud” asjad on kellegi teise ideed ja tegemised. sina ainult lõpetsid ja kõik. ära ehi ennast võõraste sulgedega.
lohutab see, et märtsis sinust peaministrit ei saa. mitte et keegi sind kardaks, aga sinu võimalikku peaministriks oleku tagajärgi tuleks väga karta.
January 16, 2007 kell 17:03
Üldiselt on päris kerge kindlaks teha, kas need on Savisaare mõtted või Siret Kotka omad, esimesed on kirjutatud raskepärases poliitilises hämastiilis a la “20. parteikongressi sihid 27. viisaastaku eel”, teised naiselik-emotsionaalses võttes.
Aga kodalikele, kes imestavad, kuidas Edgar suudab oma tööajast mahukat blogi pidada, siis teadmiseks, et Edgaril on üldse imelised võimed ja tegu on üldse imeinimesega, kes on korraga igal pool, ikke lihtinimese eest väljas.
January 16, 2007 kell 17:13
Palun teid, lugesin kapist leitud Aja Pulssidest Savisaare küllaltki adekvaatseid artikleid. No olge nüüd! Isegi Laari-pooldajad! (Muide, olen “Valge”:D ilmavaate pooldaja, aga erinev arvamus on heas mõttes pluralistlik).
Must-Valge on saanud Eestis kuidagi käibefraasiks. Minu ettepanek: oleme analüütilised!
January 16, 2007 kell 18:19
Väga pikk jutt millest kumab läbi MEIE vorm.
Kes “me” siis üldse midagi tegi?
Kas ainult Keskerakond said millegagi hakkama? (kahtlen selles sügavalt)
Räägib Savisaar endast ainult? (kahtlen selles sügavalt)
Ma ei näinud ühtegi viidet, et oleks olnud koostöö teiste parteidega.
Ainult me me me me me.
Kes ME ma küsin!?
1. Sõlmisime…
2. Alustasime…
3. Algatasime…
4. Saime…
Miks ma Keskerakonda mitte iialgi ei vali?
Astmeline tulumaks.
Aljoša toetamine.
Tsirkus presidendi valimistel (absurd kuubis).
Ainult lähetulevikku vaatamine.
Populism ja demagoogia.
Kõigi teiste kõikvõimalikes vormides mõnitamine, alandamine ja solvamine (jokk siiski).
January 16, 2007 kell 18:23
Jah seda küll, aga kui kõik valiks IRL-i, SdE jne, kuhu jääks siis vastuväited (ehkki küll veidi demagoogilised).
January 16, 2007 kell 20:42
Aitäh, Härra minister, et mu küsimusele nii põhjalikult vastasite.
Kõikidele teistele eeskommijatele: MINA VALIN KESKERAKONNA ja ma ei häbene seda ka öelda. Savisaar on ainuke poliitik Eestis
January 16, 2007 kell 22:29
to tiina vidin
Selles KE häda ongi, et Savisaar on ainuke poliitik, ülejäänud on lambapead :)
January 17, 2007 kell 0:07
Võrdluseks: vahendid sellesse valdkonda kasvasid üle kolme korra. Kuna need olid eelmiste valitsuste ajal vahepeal lausa nullis, siis ega millegagi hoobelda tegelikult ei ole.
Kas majandusministeeriumis on mingid teistsugused arvutid, mis nulliga korrutades nullist erineva arvu annavad ?
Või on saadud see 3 korda arvutsest 0*praegune summa + populismikonstant ?
January 17, 2007 kell 1:57
Teie Kõrgeausus
Ma võtaksin Teie pikast saavutuste loetelust kommenteerida ühe, millega ise lähemalt olen kokku puutunud - Kalevi kommivabriku. Omandasin kunagi ilmselt meeltesegaduse hoos Kalevi aktsiaid. Õnneks liigub börsil peale minu veel hullukesi ja mul õnnestus aktsiad hiljem müüa. Olen õnnesärgis sündinud.
Aga asjast-Kalevil läheb Kruuda eestvedamisel ikka väga-väga halvasti. Ma ei viitsigi neid mustmiljonit tegurit loetleda - ilmselt teate neid isegi. Kohe on käes too hetk, kui Kruuda peab hakkama nuputama, kuidas kommitegemist toetada, sest kinnisvaras enam raha sülle ei kuku.
Kuskil Kruuda väitis, et meedia olevat Kalevile tekitanud mitmesajamiljonilise kahju. Enne poliitiliste positsioonide võtmist oleks Kruudat pidanud veenma lühiajaliseks külapoe praktikumiks. Seal oleks nädalaga pilt selge, et osad inimesed käivad naaberpoes. Ei saa teha võitlevat poliitikat ja ajada jaeäri. Nüüd siis Kalev ostab ajakirja “Just” jne. Ootan kärsitult uudist “Maaja” omandamise kohta.
Aga võib-olla Kruudale lihtsalt ei maitse magus, siis ei teegi ja ongi nii. Kõik see on väga kurb aga õnneks ei toimu see minuga, kuna ma ei ole enam selle õnnetuse aktsionär… Loodan siiralt, et ka Teie ei pea oma raha pärast muretsema.
Mina ja usun, et sajad-sajad Kalevi väikeaktsionärid saavutuseks hoopistükis teist veenmist. Tulemus oleks Kalevi müük Kruuda poolt mõnele asjalikule tegevust jätkavale investorile. Ja Kruuda oleks astunud ise Keskerakonda, teiste vembumeeste juurde. Sest see on ainus erakond, kus peetakse uumorist lugu. Võidavad kõik.
Andestage mulle, kuid antud lahendus on fiasko. Rahvuslik kapital Kalevi näol kahaneb mitte aastate vaid sekundite ja minutitega.
Kõike paremat Teile
(aga loodan siiski, et Eesti majandus jääb püsima)
January 17, 2007 kell 11:29
Tore lugemine, aga…
Ma võin olla küll vana, aga minu mäletamist pidi peaks ministeerium looma n.ö. taustsüsteemi (seadusandlikud aktid, riikidevahelised kokkulepped jne.), et antud juhul majandusasjad paremini edeneda saaks. Seega on küsitav, kas Teie juhitav ministeerium näiteks ikka avas konkreetsed postkontorid - see ju rohkem Eesti Posti rida. Või siis konkreetselt elektrikaabli projekt- minu teada tuli algatus tollase Eesti Energia juhtkonna poolt (Gunnar Okk, Marko Allikson jt) ja selle idee ka majandusministeeriumi rahvale arusaadavaks tegid. Laiemas plaanis ei ole ju konkreetne elektrikaabel Keskerakonna vaadetele kohane (Keskerakond sooviks ju Venemaa suuremat mõju Eesti Vabariigis. Mis Te ikka salgate :)). Selle kaabliga astuti üks pisike samm irdumiseks Venemaa energiasüsteemist ja suurendamaks Eesti julgeolekut. Näib, et selle kaablijutuga Te veidi “libastusite”.
Kui vaadata Teie poolt juhitava erakonna valimispropagandat, siis ma ei pane seda imeks - teiste inimeste algatatud protsesse ja konkreetseid tegusid olete Te ju ennegi enda teeneks lugenud. Kena selline käitumisviis kahjuks pole…
January 17, 2007 kell 12:05
Kohutav. Hr. Savisaar, kas te tõesti arvate et kõik need suured “saavutused” olid teie teod? Need on ju iga normaalse riigi loogilised arengusammud. Peaksite hoopis häbi tundma nende elementaarsete asjade pärast, mis veel tegemata on.
Ma loodan, et naudite oma võimuloleku vilju nii kaua kui saate. Alla 30-aastaste põlvkonna nimel võin öelda, et ükski täie mõistuse juures olev inimene teie poolt ei hääleta.
January 17, 2007 kell 15:39
EDGAR!
NIMETA VIIS RIIKLIKU TÄHTSUSEGA EKSPORDIETTEVÕTET MIS EKSPORDIVAD EESTIS TOODETUD TOODANGUT!!!
kui sa ei suuda seda teha , siis tõmba oma palgareformile kriips peale ja iseendale ka, sest igasugune riiklik nn.palgatõus viib selle kartulivabariigi küll täiesti põhja.
veendunud kapitalist
January 17, 2007 kell 15:56
Minu arust ei ole Savisaar piisavalt veel odava populaarsuse saavutamise vahendeid ära kasutanud. Okei tõesti on plakatid suurte piltide ja poliitloosungitega igalpool, Keskerakonna poolt väljastatavad vene keelsed väljaanded, mis räägivad sellest kuidas Eesti sotsialismi taunime võrdub meie fašismi heakskiitmisega( mitte, et Savisaar ise nii arvaks aga pugeda on vaja häälte nimel) ja see samune Blog, mis täidab ainult ühte huvi: odav populaarsus. Mina omaltpoolt pakuks välja veel seni järgiproovimata vahendid, mis aitaksid just nooremate valijate seas populaarsust võita. Esiteks võiks Savisaar minna mõnda meie tõsieluseriaali ehk siis “Baari Edgar” või “Õige Valiku Edgar”, see teeks hoobilt popiks kõigi teimeliste seas. Teiseks soovitaksin teha oma konto rate.ee keskonda kuhu saab riputada pilte ja koguda feimi. Mida rohkem sõpru sõbralistis on seda rohkem feimi on ja see on pea sama hea kui päris hääled, ikkagist feim ju, see nagu noorte veel valimis mitte õiguslike kodanike poolehoid oma iidolile…rate on võimas…Edu! P.S Mina paneks küll Savisaare oma sõbralisti.
January 17, 2007 kell 19:24
Tere jälle!
Pole saand mahti mitu päeva siin käia aega polnd.
Vaatan, et jälle üks õige ja ilus jutt, aga nüüd lubage ka endale veidi nõu anda, kuna olen juba kogend blogihunt. Nimelt blogisisse kanded peavad olema võimalikult lühikesed, sest pikki jutte ei viitsi keegi lugeda. Vanasti kui ma bloogi veel paberikujul pidasin, noh kaustikus, siis teinekord olid õhtaks jalad villis ja keel kuivand kõigil sabas jooksmisest ja oma pika jutu näitamisest. Kuigi tänu sellele olin rajooni jooksukrossi võistkonna raudvara. Seega ka näiteks viimane postitus - lihtsalt oleksite pidand kirjutama – “Eelmine aasta tegin palju head”. Samuti peab olema sees mingi teravus, ehk intriig, sobib kui saadate kellegi p***e. Võib olla täitsa tundmatu või lausa välja mõeldud tegelane, sest lugejal, kes ei tea tegelast, kes pikalt saadeti, hakkab endal piinlik ja teeb näo, et hm jaa, kõva mees kui juba selle mehe pikalt saatis. See on hea ka sellepoolest, et avab inimese inmliku poole. Noh vanasti kui ma bloogi veel paberil pidasin siis oli see muidugi raskem, aga ka tänu sellele kuulus mulle kindel koht rajooni jooksukrossi meeskonnas.
Väga kasulik on ka käia teiste blogides mölisemas, eriti sellistes populaarsetes. Nii kui kuskile mingi kommentaari jätad, on sellel päeval sinu bloogi külastatavus kohe laes. Samuti on hea kellegi teise blogisse sisse ronida ja soovitada seal ennast hoopis lugeda. Mina ükskord tegin Aapo Ilvese blogis nii ja tulemused olid uskumatud! Siiamaani ei julge Räpinasse minna.
Ise oleksin teinud Teie tänase postituse umbes sellise:
“Tere kallid lugejad
Eelmine aasta tegin ilgelt palju head!.
Aga Sina, Elmo mine metsa!”
ja kohe esimeseks kommentaariks oleks pannud, et vau hästi paned
January 17, 2007 kell 19:33
Ahsoo jah, tahtsin tegelt hoopis teisest asjast rääkida.
Et noh vat ma jõudsin lugemisega sinnamaani, kus te rääkisite, et olete paljudele ettevõtjatele või firmadele tuult tiibadesse soovinud ja siis on neil kohe hästi minema hakand (see on mul jah võibolla veidi kontekstist välja rebitud, aga ülejäänud osa ei viitsind eriti lugeda), et kas te tohite seda ka eraisikutele soovida? Et sel juhul äkki oleksite nii kena ja sooviksite mulle ka? Või pean ma ennast vähemalt FIE-ks registreerima?
January 18, 2007 kell 1:18
Mul tekitas selle postituse avamine vastakaid tundeid. Ühest küljest tundsin nagu imelist kergust, mis kandis mind sinava taevalaotuse kohale ja nägin vaimusilmas kuldseid viljapõldusid ja mustavaid kartulivagusid. (Ei.Heimar ei olnud traktoriroolis)
Teisest küljest aga nägin puhastustuld ja kuulsin kõuemürinat.
Kogu selle ülalkirjetatud jama pärast sain ma lugeda kogu postitusest ainult viimast rida. See oli “Jõudu meile!”
Minu arust on see ilusti öeldud.
kokkuvõttes oli aga natuke piinlik ka. Umbes sama piinlik kui ameerika tolliametnikul, kellele Katrin Saks ja Meelis Vanker oma passid ulatasid. aga see on hoopis teine lugu.
Piinlik oli sellepärast, et ma avasin rumala peaga selle blogi oma tavalise, mitte kirikuskäimise läpakaga.
January 18, 2007 kell 7:20
Minule meeldivad kaks viimast sissekannet just sellepärast, et siin saavad tavalised inimesed, nagu mina ja see mees raamatukogust eile, kellel olid sinised põlvikud ja shotlase juustega müts, lugeda just neid tavalisi mõtteid, mida härra savisaar mõtleb.
Kohe on näha, et inimene on luust ja lihast ja noh mis me siin ikka põeme, natukese ikka pekist kah!
January 18, 2007 kell 12:32
jätkuvalt palun teemat teemal, “mis tegemata on jäänud”,
miks käib stabiilne hämamine jne jne jne
see on vist raskeim teema, võta kokku ennast lõpuks …
ja miks peetakse seda kausta tööajast, kui rahvas maksab palka samal ajal teile ?
January 18, 2007 kell 20:03
Tänases Postimehes on asine ja hariv arvamuslugu Heido Vitsurilt.
Selliseid rahvavalgustuslikke lugusid peaks tihedamini ilmutama. Siis oleks hämajatel valijatega tunduvalt raskem mängelda.
January 19, 2007 kell 23:22
Minu lemmiklause Vitsutilt oli viimane: “Ja lõpuks – maksumaksjale ei ole koormaks mitte korraliku palgaga, vaid ebakompetentne, kogemusteta ja saamatu riigiametnik.”
Selles mõttes võiks enne selle probleemi kuidagi lahendada, eriti loll oleks selle ebakompetentse tegelase palka tõsta
January 20, 2007 kell 11:34
Aga mis on tegemata?
Kui hakata kõiki valimis-lubadusi siia kirja panema on serveri kõvaketas kohe täis.
Kuhu jäi 1000.- lastetoetus?
January 20, 2007 kell 14:11
Minu jaoks on peamine küsimus: kas see Keski-asi on räige populism? Kas võib juhtuda see mis juhtus eelmisel aastal Ungaris?
Aga üldiselt olen nimme vastu Keski sõimamisele, sest see pole eriti euroopalik.
Möönan, valin märtsis IRL-i või SDE, aga liigne klähvimine käib närvidele. Mingem valima. Usaldan eesti inimeste mõistlikkust. Ja nagu hr. Ilves mainis - Venemaale ei tasu liigset tähelepanu pöörata. Rääkides taas klähvimisest:)
January 21, 2007 kell 0:03
kui väike on maailm… kui Edgar Savisaar oma saavustusi reastama hakkab on esikohal tehingud korruptsioonipartneritega. Odav kallis suvila… ava Congressmen Randy Cunninghami keiss, temalt, Esindajatekoja Relvateenuste Komitee esimehelt, relvafirma ostis maja kahekordse turuhinna eest — see on sama altkäemaksu teine vorm, mõlemal juhul on ju võimumehele altkäemaksu makstud. Kui tahad Cunninghamiga isiklikult kohtuda ta on praegu Key West Korrektuuride Hoidlas (vanglas). Soome “kroonijuveel” pole Silja, on Nokia, Silja on vähetähtis viimati Ameerika firma. Nii et sama Fixori eri lehekülgedel sama suvila maksis kord 0.5 kord 2.5 miljonit, ja kõlbas 10 miljoni laenu tagatiseks? Ja nüüd, korruptsiooni ja spekuleerimise oma esimesed ja ainsad 4 miljonit teeninuna sa oled rahul. Miks peaksin ma mingitki austust tundma sinu vastu?
January 21, 2007 kell 12:48
Kui Ryanair tõesti lõpuks Tallinna lennujaamast lende alustab, siis see on juba minu jaoks piisav põhjus järgmistel valimistel Keskerakonna poolt hääletada.
Lisan igaks juhuks, et Riia lennujaamas töötab ammu ka Ryanair ning selle piletihinnad on kordades odavamad Estonian Airi hiiglaslikest hindadest. Siiani pole just Estonian Airi huvides Ryanairi siia lubatud ning EA teenib selle tõttu tohutut kasumit ja on sisuliselt monopol.
January 21, 2007 kell 14:41
Meie haridussüsteemi oleks vaja küll muuta nii, et kõrgkoolis riigi-eelarvelisel kohal õppinud peavad teatud aastad töötama Eestis ja kui see raha on tagasi teenitud, siis mingu mujale tööle. Kui õpid oma raha eest, siis on ta vaba valima töökohta. Mulle väga meeldib Aab–tema rahulik, asjalik, selge arutelu ja mul on võimalik teda valida.
January 21, 2007 kell 16:30
“Lgp” Hr. Savisaar
Targad inimesed paistavad rohkem tarkadena siis kui nad ei teravmeelitse ja vaimutse! Igasugune tehislik iseeneseupitamine kellegi teise arvelt on odav ja alatu. Sinu fenomen on “musta- valgeks rääkimine”. Sõnade enda kasuks väänamine on poliitiku puhul küll kuldaväärt oskus (jutumärkides), eks. Kuid kas lõpuks ei oleks aeg näidata ka inimlikkust? (nii naiivne minust seda üldse loota)
Aga tea, et vanem valijaskond ei ela lõputult & pensoinäride häälte 500.- krooniga ostmine enam ei aita. Ilmselt oleks vaja uut nišši; Keskerakonna jaoks olekski ilmselt parim, kui noored kuhugi piiritaha läheksid, siis oleks vähem hääli konkurentidele, sest Keskerakonda ükski mõistusega ja MÕTLEV inimene küll ei vali. (silmaklappidega inimestest siinkohal ei räägi!)
January 22, 2007 kell 16:41
Ma ei ole küll e-majanduses mingi tegija, kuid mulle tundub, et me oleme viimasel ajal pigem loorberitele puhkama jäänud kui suuri edusamme teinud. Selle mitme aasta vanuse e-valitsusega hooplemine väliskülaliste ees muutub juba piinlikuks. Ammu oleks aeg millegi uuega välja tulla.
Ka teabe pakkumise maht nii omavalitsuste kui ka riigi ametite tegevuse kohta suureneb ikka väga aeglaselt.
Ammu oleks aeg teha kõigile internetis vabalt kättesaadavaks ehituse-, projekteerimise-, tuletõkke-, ohutustehnika jne normid ja juhendid. Praegu on see Ehituskeskuse monopol, kes siis seda soovijattele raske raha eest vahendab.
Praegu tähelepanu keskmes olevas meditsiinis peaks patsientide kohta käiv kogu info olema alati kätesaadav kõikdele arstidele, olenemata sellest, kus nad asuvad. Jääks ära paljud dubleerivad analüüsid ja uuringud, ning hoitaks kokku nii raha kui aega.
Hoopis nutikas on maksumaksja raha eest ülalpeetav ETV, kes oma arhiivsaateid soovijatele neti kaudu raha eest pakub. Samas kommertstelevisioonis on see lõbu tasuta.
Tundub, et e-majanduse arendamisel on riik lasknud ohjad liialt lõdvaks ja e-hobu on laisaks muutunud.
Eesti riigis on riigikeeleks eesti keel ja ühe ministri blogi suunised peaks ka ikka riigikeeles olema.
January 31, 2007 kell 13:37
Lihtsalt masendav olete Hr. Savisaar.
Ei süübinud isegi blogisse, kuna ei soovi oma mõistust Teie tülgastava demagoogiaga saastada. Olen enam kui kindel, et Teie aeg riigijuhtimise soojal kohal ja selle übruses on otsas. Seniilseid pensionäre, muulastest ja ka põlistest elanikest koosnevat madalalaubalist proletariaati õnnestub Teil ehk ennast valima meelitada ja unustama panna kõiki neid lugematuid sigadusi, millega hakkama olete saanud, kuid vähegi mõtlev indiviid Teid ega Teie jüngreid ei vali.
January 16, 2007 kell 12:05
Kas tõesti valmistab hr. Savisaarele niivõrd suuri raskusi kirjavahemärkide kasutamine ?