Edgar Savisaare Blogi

Lähenemas on pikk nädalalõpp – paljudele meie seast tähendab see puhkusepikendust või lihtsalt kolme töövaba päeva. Kas mõeldakse ka sellele, mispärast esmaspäev on vaba?

Öeldakse, et inimese mälu on lühike, aga tõsi on ka see, et traditsioonid ja ühised ettevõtmised aitavad olulist meeles pidada ning elus hoida. Meie olulisemaid riigipühi on kindlasti vabariigi sünnipäev. Sellest päevast on saanud traditsioon, oleme seda nii salaja kui avalikult tähistanud juba 89 aastat. Kahjuks jääb aga järjest vähemaks neid, kes võivad öelda, et olid ka esimese aastapäeva tähistamise juures. See ei tähenda sugugi seda, et me ei võiks uusi ilusaid traditsioone luua. Hetkel on 20. augusti tähistamine ainus riiklik püha, mille me ise oleme loonud. Õiguse seda tähistada ise kätte võidelnud. 16 aastat on möödas neist pöördelistest päevadest, mil Eesti rahvas võitles ühise asja eest.

Tänaseks on tol aastal sündinud lastest saanud meie uus põlvkond. Noored, kes ei ole päevagi elanud okupatsioonis. Kosmopoliidid, kes on sageli rohkem reisinud kui nende vanemad, kelle suhtluskeel on täis pikitud ingliskeelseid väljendeid ning kelles rahvustunne tekib üldjuhul vaid siis, kui saab spordivõistlustel kaasmaalastele pöialt hoida. Nemad ei tea, mis tähendab olla vabaduseta, elada ilma valikuteta. Tegelikult on see ju uhke tunne, et nendesuguseid on juba terve põlvkonna jagu, sest otsus, mis 1991. aastal langetati, tehti just nimelt tuleviku nimel.

16 aastat tagasi julgesid inimesed unistada, julgesid võidelda ja julgesid muutuda. Tänapäeval võib sageli kuulda inimesi, kes meenutavad endisi aegu ja räägivad, kui tore oli „vanal heal nõuka ajal”. Tuleneb see lihtsalt nostalgiast (nooruses oli rohi rohelisem) või on inimesed tõesti oma riigist juba väsinud?

Loodan, et mitte. Et see nii ei oleks ja et tol päeval saavutatud vabadus oleks oluline ka meie lastele, võiks igas Eesti peres olla vähemalt üks inimene, kes 20. augustil kasvõi korra mõtleb selle päeva tähendusele. Kas heiskab oma majale lipu, ostab tordi, läheb sõbrale külla või meenutab lihtsalt toonaseid aegu. Tore, kui oleks ka neid, kes tulevad hommikul Toompeale 20. augusti kivi juurde lillede asetamisele või päeval Raekoja platsi kontserdile.

Pean siinkohal kiitma meie president Toomas-Hendrik Ilvest, kes tegi tõeliselt meeldiva üllatuse ja korraldab sarnaselt eelmisele presidendile 20. augustil Kadrioru roosiaias vastuvõtu. Ta on hetkel vist küll üks vähestest võimul olevatest riigimeestest, kes seda päeva ametlikult tähistab. Kui näiteks peaminister Mart Siimanni ajal korraldas 20. augusti üritusi eeskätt Vabariigi Valitsus, siis viimastel aastatel on selle korraldamine jäänud Tallinna linna õlule. Mis seal imestada – kui omal ajal 20. augustit Riigikogus riiklikuks pühaks hääletati, siis oli ju praegu valitsev koalitsioonijuht Reformierakond sellele vastu. Aga küllap on selles ka midagi head, sest järsku kipuks valitsus sel päeval muuhulgas veel ise lavale mõnd halenaljakat näidendit tegema või üks teadaolevatest ministritest koguni „Taasiseseisvumise tumedat„ pruulima.

Kutsun kõiki 20. augustit vääriliselt tähistama!
Tundkem rõõmu oma iseseisvast riigist!

Lisan siia juurde 20. augusti tähistamise ürituste kava Tallinnas:

9.00 Lillede asetamine 20. augusti mälestuskivi juures Toompeal.
9.30 Lillede asetamine Vabaduse kella juures Vabaduse väljaku.
10.00 Nõelasilma ja Trepi tänava avamine Harju tänaval.
12.00 - 16.30 Kontsert “Vabaduse lapsed IV - Tallrock 2007″ Harju mäel.
Kava juhib rokitaat Riho Baumann.
Esinevad: Brides in Bloom, Soterios, Speed King, Pimpfish, The Nymph.
Tastuta.

16. 00 - 18.30 Kontsert “16 aastat vabadust” Raekoja platstl.
Kontserti juhivad Mait Malmsten ja Jüri Nael.
Esinevad: Meero laululapsed, Jassi Zahharov ning “Eesti otsib Superstaari” finalistid Birgit Õigemeel, Luisa Värk, Rivo Kingi, Anna-Liisa Supp, Nele Kirsipuu, Mariann Saar, Mihkel Ratt, Raimondo Laikre.Tasuta.