Uudis nimelt selline, et minu saksa lambakoer Othello võttis eile jalge alla raske koolitee. Sarnaselt paljudele Eesti lastele, kes pisut enam kui nädala aja pärast 1. septembril võtavad samuti ette koolitee – kes esimest, kes mitmendat aastat.
Loomulikult on võrdlus omajagu kohatu.
Kooliharidus peaks lastele andma iseseisvust ja iseteadlikust, alusteadmisi, mis kannavad mõtet vabalt ja sõltumatult tulevases iseseisvas elus. Koertekooli eesmärk on pigem alluvust õpetada.
Samas, mitte päriselt – koerte koolitamise juures (millega olen elu jooksul omajagu kokku puutunud, nagu iga hea lemmikloomaomanik) on sama tähtis juurutada õigeid käitumisnorme ning lõppude lõpuks jõuda nii kaugele, et koer suudab adekvaatselt ja iseseisvalt elus ettetulevate olukordade üle otsustada.
Huvitav on jälgida, kuidas sarnaselt koolikeskkonnale tuleb ka koertel end teiste seas kehtestada. Kiiresti loksuvad paika oma hierarhiad ning saab selgeks, kes on kes. Loodan kõigiti, et minu koer ei tunne end tõrjutuna ega tõrju teisi. Ta on ulakas, aga siiski heatahtlik.
Lapsed mõtlevad juba algklassides tuleviku peale.
Õppimine tähistab niisiis vabadust.
* Pildil pole küll Othello, kellest mul kahjuks pole hetkel pilti üles laadida. Viga, mis saab parandatud. Õnneks leidsin internetist päris sarnase tegelase. Pilt pärineb siit: http://www.dogcastradio.com/

August 23, 2007 kell 13:33
väga vahva, et meie linnapea tunneb ka huvi loomade vastu.Mul on endal ka kodus koer, kellega ka koolis käin.