2) Riigi tulud kasvavad oluliselt kiiremini, kui Tallinna linna tulud. Kui praegu on Tallinna eelarve riigieelarvest 8%, siis 1996 aastal oli Tallinna eelarve 14 % riigieelarvest. Samal ajal riigi eraldiste osakaal Tallinna sissetulekutesse väheneb. Tendents on silmaga nähtav, riigieraldised linnaeelarvesse moodustasid 2005 aastal 18, 38%, 2006 aastal 16, 13%, 2007 aastal 15,63%ja 2008 aastal 15%. Nt: riigitoetus Tallinna linnale teede korrashoiuks moodustab 1,2% riigieelarves teede remondiks ja teehooldeks ettenähtud vahenditest.
Positiivne „jõnks” elamuehituse ja teedeehituse osas oli paar aastat tagasi, kui Keskerakond oli Toompeal valitsuse koosseisus, kuid see ei muutnud üldist suunda.
3) Oluliselt suurem on investeeringute osakaal Tallinna eelarves võrrelduna riigiga. Tallinna linnaeelarvest moodustavad investeeringud 20%, riigieelarve kuludest aga ainult 6%. Kõigist riigi investeeringute kogumahtust moodustavad Tallinna investeeringud 26,4%, st Tallinn investeerib oluliselt rohkem kui Eesti riik.
Eelarve on mahukas dokument. Ma ei usu, et enamus inimesi vaevub seda läbi lugema, isegi kui see on internetis või kusagil mujal neile kättesaadav. Püüdsin koostada väikese spikri selle kohta, mis on Tallinna linna tähtsamad edulood järgmisel aastal. Toon välja 17 valdkonda, kuigi see loetelu pole kaugeltki ammendav:
1) Jätkub munitsipaalelamute ehitus. Loopealsel ja Eerika tänaval saavad valmis 816 korterit. Sellega realiseeritakse lõplikult elamuprogramm „5000 eluaset Tallinlastele”. Sundüürnike nimekiri kaotab oma tähenduse.
2) Renoveeritakse veel 9 kooli, kui möödunud aastal sai 7 koolimaja kaasaegse näo, siis sellele lisame veel 9 koolimaja, paljud neist koos staadionitega ja spordiväljakutega.
3) Täiendavalt ehitatakse 700 lasteaia kohta. Programm „Igale lapsele lasteaiakoht” muutub reaalsuseks.
4) Ühistranspordi eelisarendamine on linna jätkuv prioriteet. Ostetakse 25 autobussi, 7 trollibussi. Lisanduvad „Pargi ja Reisi” uued suunad – Peterburi mnt ja Haabersti.
5) Palgatõusud vähemalt riigi tasemel. Kõige enam tõuseb linnas Noorsoo - ja spordi töötajate palk 29%, järgnevad haridustöötajate palga kasv 20% ja kultuuritöötajatel 15%. Nende näitajate poolest oleme me riigiga ühel tasemel. Mõnevõrra jääme maha vaid ametnike palgatõusu osas – riigis tõuseb see ministeeriumides keskelt läbi 20%, meil linnas 17%. Meie ametnikud aga paremas olukorras seetõttu, et kiirem palgatõus (~25%) on ette nähtud eeskätt madalama palga astmega töötajatele.
6) Kõige suuremaid kulutusi teeme veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Järgmiseks aastaks näeb eelarve ette peaaegu kahekordset kasvu: 170-lt 300-le miljonile aastas. Eeskätt peaks see rõõmustama Nõmme, Pirita ja Kristiine linnaosade elanikke, kes juba palju aastaid on taotlenud veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamist. Kui need tööd saavad tehtud, siis vähenevad kulud reovee ärajuhtimisele nendes piirkondades ligikaudu 10 korda. Sellega vähendatakse ka keskkonna kahjustusi.
7) Teedeehitusse kavandatakse eraldada üle 500 miljoni krooni.
8) Seitsme kordne kasv toimub linna sisekvartaalsete teede remondi osas (10-lt miljonilt 70-le). Linnajuhtidele on varem etteheidetud, et me tegeleme rohkem magistraalteede väljaehitamisega, vähem aga sisekvartaalsete teedega, mis viivad igaühe koduni. Nüüd saab ka see viga parandatud.
9) Vabaduse väljaku renoveerimise algus. Sammuti ammu lubatud projekt. Nüüd võime öelda, et jõuame praktiliste tööde staadiumi, kaob ära parkimisplats Vabaduse väljakult. Järgmisel aastal ehitatakse valmis maa-alune osa, ülejärgmisel aastal saab väljak uue näo. Asjade käiku võib pidurdada see, kui väljaku alt maapõuest uusi arheoloogilisi leide avastatakse.
10) Prioriteetide hulka paigutaksin ka kogupere mänguväljakud, mis järgmisel aastal tulevad Haaberstisse, Kristiinesse, Põhja-Tallinnasse, Lasnamäele. Need ei ole lihtsalt laste liivakastid, vaid polüfunktsionaalsed puhkealad, mida võib võrrelda Kadriorus möödunud suvel avatud väljakuga. Iga selline mänguväljak läheb linnale maksma 4 miljonit krooni.
11) Algab Tallinna Tööstuspargi teise järgu rajamine Betooni tänaval. Jutt on eeskätt insenerivõrkude ehitusest. Väga perspektiivne projekt. Tööstuspargi esimene järk leidis oma asukate poolt suurt tunnustust. Usun, et teise järguga läheb samamoodi.
12) Seni oleme ehitanud inkubaatoreid nendele firmadele, kes osalevad materiaalses tootmises. Nüüd astume sammu edasi ja rajame esimese inkubaatori nendele firmadele, kes tegelevad loomingulise protsessiga. Sellest tulenevalt neile ka nimetus – Loomeinkubaator.
13) Jätkub Iru hooldekodu renoveerimine, mis peaks lõpule jõudma 2009 aastal.
14) Suurendame toetusi eakate inimestele, puuetega lastele ja lastetoetusi. Märkimisväärne on hinnatõusu kompensatsiooni kasv pensionäridele. Kui sel aastal toetas Tallinn oma kõige auväärsemaid – eakaid elanikke 700 krooniga, siis tuleva aasta jaanuarist tõuseb nende toetus 850-le kroonile.
15) Algab linnateatri uue hoone ehitus. See on esimene uus teatrimaja Tallinnas viimase 100 aasta jooksul.
16) Laialdaselt renoveeritakse kultuuriobjekte – pean silmas Lauluväljakut, Salme Kultuurikeskust, Vene Kultuurikeskust ja Lindakivi Kultuurimaja. Tähelepanuväärne, et kui Kultuuriministeerium jättis oma lubaduse täitmata ja ei kavatse järgmisel aastal Lauluväljakule mingeid rahasid eraldada, siis meie enesele niisugust küünilist käitumist ei luba. Tallinn kavatseb täita need kohustused, mis me enesele Lauluväljaku arendamiseks oleme võtnud.
17) Viimasena aga mitte vähetähtsana nimetaksin ka seda, et 2008 aastal valmib loomaaias elevandimaja. Elevantide elu muutub paremaks ja loomaaia külastajate meel rõõmsamaks.
Niipalju siis uuest linnaeelarvest. Usun, et seda teemat tuleb mul lähiaegadel veel käsitelda, sest kahtlemata on tegu kõige tähtsama dokumendiga, mille me oleme vastu võtnud ja mis loodetavasti ka linnavolikogus heakskiitu leiab.
PS: otsides loomadest pilte leidsin huvitava interneti lehekülje, kust pärineb ka hästi dresseeritud elevandi pilt: http://www.zoologi.su.se/education/etologi/Bilder.html.
Täna võttis Linnavalitsus vastu järgmise, 2008 aasta linnaeelarve. Andsime sellele nimeks „Tallinn hoolib ikka”. Selle nimetusega tahtsime meelde tuletada, et juba aasta tagasi veel Jüri Ratase linnavalitsuse ajal kirjeldasime eelarvet kujundiga „Tallinn hoolib…”. uues nimetuses on järjepidevust senitehtuga, aga on mõeldud ka sellele, et kuigi majanduses on langus ja riigivalitsusele on Tallinna probleemid siiski võõrad, saame me hakkama ja jätkame oma ambitsioonikate projektide elluviimist Tallinna linna inimeste heaks.
