Kahtlemata on inimesed üha jätkuvast hinnatõusust muserdatud ja soovivad sellele vastu seista. Me arvestasime välja, et aktsiiside ja käibemaksu tõusu tagajärjel võetakse maksumaksja rahakotist 5,5 miljardit krooni. Iga inimene – imikutest pensionärideni maksab täiendavalt riigieelarvesse 3500 krooni. Riigieelarve on muutunud järjest läbipaistmatumaks ja seetõttu pole enam igakord selge, milleks seda raha kulutatakse. Keskerakond asus elektrooniliselt koguma allkirju inimestelt, kes on selle üüratu hinnatõusu vastu. Tänaseks on meie seisukohaga ühinenud 9545 inimest ning see arv tõotab veelgi suureneda.
Meile öeldakse, et pada sõimab katelt ning samamoodi nagu riik, tõstab makse ka Tallinna linnavalitsus. Need asjad on aga võrreldamatud, vähemalt kolmel põhjusel:
Esiteks, pange kaalukaussidele riigi poolt inspireeritud hinnatõusud 5,5 miljardi krooni ulatuses, ning teiselt poolt Tallinna linnavalitsuse poolt vastu võetud otsused maamaksu määra, piletihinna ja parkimistasude tõstmise kohta kokku 200 miljoni krooni ulatuses. Võrrelge neid kahte arvu omavahel ja öelge, kumb kaalukauss vajub alla.
Teiseks, Tallinnas on riigi kõige ulatuslikum hinnatõusu kompenseerimise süsteem ning ka nüüd otsustati toetusi suurendada. Sisuliselt maksavad pensionärid ja represseeritud ka pärast maamaksu määra tõusu, seda mitte rohkem kui 1997 aastal.
Kolmandaks, Muidugi peame ka meie püksirihma pingutama, aga me vähemalt teame, mille nimel me seda teeme. Kõik need summad lähevad Tallinnas veevärgi – ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks aastaks 2011. Nõmme, Pirita ja Kristiine elanikud on aastaid nõudnud, et neil oleks korralik veevärk ja kanalisatsioon. Sain äsja kirja Kristiine linnaosa Lõokese, Västriku, Käo, Auli, Haraka ja Pardi tänavate elanikelt, kes meenutavad, et nad on pikki aastakümneid oodanud enestele vee ja kanalisatsiooni teenuste kasutamisvõimaluste loomist. Kirjal on väga palju allkirju ja inimestel, kes selle taotluse esitasid on ju tegelikult õigus. Ei maksa aga arvata, et vahendid niisuguse kolossaalse projekti elluviimiseks sajavad taevast. Kanalisatsiooni rajamiseks Nõmmele on järgmisel aastal kavas kulutada 300 miljonit krooni, Piritale 200 miljonit krooni. Maamaksu määra tõusust on võimalik loobuda küll, aga praegune linnavalitsus ei kavatse seda teha, sest see tähendaks loobumist ka kanalisatsiooni ja veevärgi väljaehitamisest.
Seega on meie kaalutlused maamaksu määra põhjendamiseks järgmised:
1) Viime maamaksu määra vastavusse turuhinnaga. Maa maksustamise hind peaks kajastama turuväärtust. Paraku on maa korraline hindamine viibinud (hinnati 1993, 1996, 2001). Isegi pärast maamaksu määra tõusu 1,5% jääb see Tallinnas allapoole Eesti keskmist (1,82%) ja Harjumaa keskmist (1,79%).
2) Maamaksu osas on omavalitsuste vahel olulised disproportsioonid. Tallinnas on maa kõige kallim, aga maamaksu määr samal ajal kõige odavam (tagant kolmas, meile järgnevad Mustjala - 0,2, Lümanda – 0,5 ja Kaarma – 0,6), näib kehtiv seaduspärasus, et maamaksu määr on kõrgem seal kus on võimul Reformierakond (Tartu 1,0, Kuressaare 1,5; Keilas tõsteti äsja 1,4-lt 2,0-le).
3) Vaja on ergutada suuremaid maaomanikke maid käibesse võtma. Majandusteadlane Paul Tammert (Äripäev, 2003) rõhutab, et maamaksu määra tähendus selles ongi, et ta ergutab omanikke kasutama maad.
4) Mõjutab eeskätt neid piirkondi, kus ette on nähtud suured kulutused veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Peale selle tuleb arvestada, et veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisega vähenevad kulud reovee ärajuhtimisele Pirital, Nõmmel ja Kristiines ligikaudu 10 korda. Sellega vähendatakse ka keskkonna kahjustusi.
5) Tallinnas on väljatöötatud maamaksu määra tõusu kompenseerimise süsteem pensionisaajatele ja represseeritutele (500 krooni + hüvitus 1996 ja 2001 aasta maamaksu hindamise vahe. Eelmistel aastatel oli selle jaoks eelarves 360 000, kulutati ~180 000). Linnavolikogule on esitatud ettepanek kompensatsiooni suurendada 700 kroonini.
