Edgar Savisaare Blogi

Kurvaks teeb, et meil ei austata enam inimese isiklikku ruumi, kodu, mis peaks olema puutumatu ja püha. See väide ei käi kõigi ajakirjanike kohta, näiteks ETV „Pealtnägija“ võttis minu pressiesindajaga enne pühi ühendust ja küsis, kas nad on Hundisilmale oodatud. Neile sai viisakalt vastatud, et tegu on pereüritusega ja pressikajastust sellest teha ei soovita. Olen jah avaliku elu tegelane, poliitik ja avalikus teenistuses. Aga ma ei ole mingi reality show kangelane. Jälgides meie ajakirjandust - nii telet, kirjutavat kui ka veebiväljaandeid, siis minule jääb küll mulje, et olen seal üks sagedamini tsiteeritud ja viimse aspektini läbiuuritud persoone. Omas kodus aga soovin ma olla omaette. Olla koos lähedastega, pere ja sõpradega, ilma et peaksin sellest kellelegi aru andma. Olen teid, ajakirjanikke küll ka enda kodus võõrustanud, aga seda ikka vaid eelneval vastastikusel kokkuleppel. „Pealtnägija“ sai sellest aru ja ei tulnud pühapäeval mind koju tülitama.

Tulid aga mingid muud kaameraga kontvõõrad. Ilma ette teatamata ja veidra jutuga, et nad tahtvat mulle „kingitust“ üle anda. Panin sõna „kingitus“ jutumärkidesse, sest tegelik eesmärk oli läbinähtav – vastandada televaatajatele minu väikest perepidu Hundisilma talus ja samal ajal pealinnas toimuvat president Ilvese vastuvõttu „Estonias“. Kumba meist nad sellega pisendada tahtsid, jäägu vaatajate otsustada.

Järgnevalt tülitasid need mulle tundmatud paparazzod minu naabreid nende kodus, tegid ka seda ilma ette hoiatamata. Minu naabrid ei ole avaliku elu tegelased ja miks peavad nad kannatama selleläbi, et elavad minu läheduses? Pealegi, pani see kõmuajakirjanik minu naabri sõnad kahtluse alla, sest need ei sobinud talle.

Mõelge vaid, jälle serveeritakse kui „uudist“ seda, et Savisaar ei käi 24. veebruari vastuvõtul. Mis uudis see enam on, kui seda 10 aastat Eesti rahvale järjest pähe taotakse? Soovitan Kadastikul mõni parem propagandanõks välja mõelda. Reformierakonna reitingut ta sellega nagunii ei tõsta, isegi kui kogu Kanal 2 Ansipile oodi pannakse laulma.

Jääb reegliks, et kutsumata külalisi Hundisilmal vastu ei võeta, eriti mitte Kanal 2-st kui see säilitab oma rolli Reformierakonna suuvoodrina.

Muidugi on Eesti Vabariik ja meie riigi juubelisünnipäev ka mulle tähtsad. Aga võib ma tähistan seda omamoodi. Aastapäevale eelnenud päevadel käisin ka mina aktustel, koos presidendiga „Reaali poisile“ pärga asetamas, kontserdil ja Estonia teatris „Presidenti“ vaatamas. Tegin Poska majas Kadrioru eakatele ekskursiooni, kus rääkisime Tartu Rahulepingule alla kirjutanud Jaan Poska elust ja tegemistest. Mõtlesin endamisi toonaste riigimeeste vapra, südika ja ennastsalgava käitumise peale. Arutasin neid teemasid oma lähedastega. Pühapäeval heiskasime lipu, tegime piduliku lõunasöögi ja suhtlesin lähedastega. Isegi tütar Maria helistas kaugelt Sri Lankast ja rääkisime tema jaoks kauge, ent armsa isamaa teemadel. Erinevalt temast (ja kahjuks aina rohkematest noortest), ei taha mina kunagi kuskil mujal elada kui Eestis. Eestis, mis on minu sünnimaa, minu kodumaa ja millele kuulub suur osa minu südamest.

Elagu Eesti! http://www.eesti90.ee