7. mai 2008.a. Eesti Päevalehes avaldatud Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni presidendi Tiit Vähi arvamused Eesti majanduse hetkeseisust, tulevikust ja peaminister Andrus Ansipi ainuõigest käigust tagasi astuda vajavad meie tänast majandusolukorda hinnates tõsist tähelepanu.
Vaieldamatult üks olulisemaid aspekte, mida Tiit Vähi välja toob, on see, et tagasiminek Eesti majanduses ei ole tulenenud ainult maailmamajanduse mõjust, vaid suuresti ikka Eestis endas tehtud juhtimisvigadest. Tiit Vähi leiab kompromissitult, et meie riigi vältimatuks edasimineku eelduseks on peaminister Andrus Ansipi tagasi astumine. Vähi sõnade kohaselt on just Ansip muutnud avatud ja tasakaalustatud riigieelarvele tugineva riigi defitsiidis oleva eelarvega ida poole suletud tupikriigiks.
Kõige tõsisem majandusprobleem on peaminister
17. aprillil 2008.a. avaldas Tiit Vähi Postimehe vahendusel arvamust, et kõige tõsisem majandusprobleem on see, et meie peaminister ei ole võimeline ei arutama ega kuulama ja näeb üksnes müüte ning, et Ansipi arvates on majanduslanguses süüdi rahvusvaheline imperialism ja neli aastaaega.. Selline diagnoos Ansipile väga elukogenud ja pädeva inimese suust ütleb meie peaministri kohta nii mõndagi.
Oma 7. mai Päevalehe seisukohtades ütleb Vähi, et Ansipi poolt esile kutsutud kardinaalsed muutused toovad kaasa eelarvetulude vähenemise umbes 10 miljardit krooni aastas ja majandusraskuste edasise süvenemise 2008.a. sügisel. Tiit Vähi siin ei eksi, sest majandusindikaatorid räägivad sama keelt.
Tiit Vähi on veendunud, et sügiseks muutub olukord Eesti majanduses sedavõrd kriitiliseks, et ka poliitikud saavad sellest aru ja hakkavad lahendusi otsima. Ma ise olen oma artiklites korduvalt üles kutsunud erinevaid poliitilisi jõude ühiselt koondama jõud Eesti majanduse võtmeprobleemide lahendamiseks. Viimati tegin ma seda oma 2. mai 2008.a. Äripäevas avaldatud loos „Mis on majanduslanguse tegelik põhjus?” Artiklis ma selgitasin, et me keegi ei vaja töökohtade kaotusi, pankrotte, laenuvõlglasi, eluasemete kaotusi ja muid tagasilööke ning seetõttu on hädavajalik teha koostööd.
Tänasel majanduspoliitilisel maastikul annab kahjuks tooni silmaklappidega ja luuludest pimestatud kuristiku poole sööstev Reformierakond ning üldist koostöövaimu on vähevõitu. Hea oleks, kui Tiit Vähi ennustus täituks ja sügisel oleks poliitikute hulgas majandusküsimustes teineteisemõistmist märksa enam. Parem hilja, kui mitte kunagi.
Reformierakond varastab ideid Keskerakonnalt
Tiit Vähi ütleb oma Päevalehe arvamuses välja huvitava mõtte selle kohta, et Reformierakond ei ole enam ammugi parempoolne erakond, vaid vasakpoolne poliitiline jõud, kes viib ellu Keskerakonna majanduspoliitilist programmi. Iseenesest mõistetavalt ei ole Reformierakond võtnud üle kõiki Keskerakonna süsteemse majanduspoliitika häid komponente, vaid varastanud üksikuid pärle, millest on loodetud oma uppuvale laevale tuge saada. Piisab kui siinkohal nimetada kiire palgakasvu tagamist avaliku sektori töötajatele ja muid Keskerakonna palgareformi aspekte.
Tiit Vähi ei ole aga sugugi esimene, kes juhib tähelepanu Reformierakonna ideede kriisile ja sellele, et Reformierakond üritab süstemaatiliselt Keskerakonna käest häid mõtteid üle võtta. Tiit Vähi poolt avalikkusele sellise konkreetsusega välja öeldud kinnitus Reformierakonna süsteemsest käitumisest ideevarguste läbiviimisel on aga kindlasti väga paljudele silmi avavaks momendiks ja tõehetkeks peaministri partei moraali hindamisel.
Muide, Keskerakond ei ole ainus, kelle ideid reformistid on omastanud. Minu mäletamist mööda on nad proportsionaalse tulumaksu idee maha viksinud Mart Laarilt ning emapalga kontseptsiooni Taavi Veskimäelt.
Ärisektor vajab väärikat ja ausat kohtlemist
Tiit Vähi osutab suurt tähelepanu sellele, et Eesti ärieliit vajab diskussiooni poliitikutega ja eelkõige seda, et majandusküsimusi nendega arutataks. Eesti juhtivad ettevõtjad soovivad, et neile selgitataks praeguse majanduskriisi tegelikke põhjusi, mitte aga ei tegeletaks neile valetamise ja puru silma ajamisega. Peaminister Andrus Ansipi poolt aga valdavalt esitatud seisukoht on selline, et ettevõtjad jäägu oma liistude juurde ning lasku poliitikutel tegeleda nn. puhta poliitikaga.
Tiit Vähi ütleb konkreetselt, et ettevõtjatel on kusagil lõplik taluvuspiir. Andrus Ansip on seda piiri ilmselgelt ületamas, mis võib tähendada ettevõtjate kolimist teistesse piirkondadesse – Eestist ära. Transiidi on Ansip juba naaberriikidesse ära peletanud, kui ta veel pikalt samas vaimus jätkab, siis lahkuvad Eestist ka muud tootmisharud.
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni värske presidendina on Tiit Vähi asunud seisma nii ettevõtjate kui ka meie terve majandusruumi hea tervise ja tulevikuperspektiivide eest. Eesti vajab hädasti, et Tiit Vähi taolise kogemuspagasiga ja teadmistega inimesed hakkaksid lõpuks õigete nimedega rääkima objektiivsetest majandusprotsessidest ja aitaksid seeläbi Eesti inimestel lõplikult lahti öelda Ansipi valitsemise pimedusperioodil inimestesse ajupesu käigus süstitud majandusluuludest. Inimesed vajavad tõde, sest siis saavad üldse asjad muutuma hakata.
Ansip on ületanud isegi ajakirjanduse taluvuspiiri
Nii nagu ettevõtjatel on ka meedial oma taluvuspiir. Arvestades seda, kui aktiivselt meedia kajastas Tiit Vähi 7. mai Päevalehes välja öeldud kriitilisi seisukohti, võib järeldada, et Andrus Ansip on ületanud ka meedia taluvuspiiri. Varemalt peaministrit igal võimalikul viisil kaitsta püüdnud meediaväljaanded on hakanud vaba juurdepääsu avama peaministrit kriitiliselt hindavatele kirjutistele. Ilmselt on ajakirjandusel saanud igasugune mõõt täis reformierakondlikest majandusunelmatest, kus kõik negatiivne demagoogiliselt positiivseks räägitakse ning oodatakse meie iseeneslikku Euroopa rikaste hulka jõudmist.
Suur lugejate huvi Tiit Vähi seisukohtade vastu näitab samuti, et ka avalikkusel hakkab täis saama igasugune mõõt peaministri majandusvaledest ja inimesed tahavad ükskord hakata saama reaalseid olukorrakirjeldusi ja tulevikunägemusi Eesti majanduse osas. Inimesed peavad langetama oma otsuseid ja vajavad selleks lähteandmeid. Tiit Vähi taoliste inimeste realistlikud ja julged sõnavõtud on meie praegusel perioodil hädavajalikud ning vältimatud.