Edgar Savisaar: Matsid meedias

May 21, 2008
Ma ei tea kes on Hendrik Vosman ja ega ei tahagi eriti teada, aga lugesin tänasest Postimehest tema kirjutatud juhtkirja. Ta alustab seal sõnadega: „Hillary Clinton on üks tüütu eit. Võimetuna aru saama, millal on aeg pillid kotti pista ja areenilt lahkuda, meenutab ta ninatarkadest jõmpsikaid lasteaias, kes pidevalt kasvatajale meele järele püüavad olla ja neile kõigest rääkima lähevad – peaasi, et neid pidevalt tähele pandaks ja kiidetaks. Hääli kerjates on Clinton valijatega täpselt samamoodi käitunud.“

Link: http://www.postimees.ee/210508/esileht/arvamus/332003.php

Miks on ennast seni Eesti üheks kvaliteetsemaks ajaleheks pidanud ja suure, pea 50 000 tiraazhiga Postimehe nõukogu esimees Mart Kadastik lasknud ühel noorel nolgil oma lehes nii kirjutada? Mingisugune stiil ja korrektsus peab ühel Eesti vanimal ajalehel ju olema. Postimeest peetakse ikka Eesti ajakirjanduse alustalaks, kas tõesti peab selle asutaja Johann Voldemar Jannsen hauas teist külge pöörama?

Ma ei tea, kes on selle noore ajakirjaniku ema ja isa ja kes olid tema õpetajad koolis, aga tänase kirjutisega näitab ta selgelt, et tegu on halva lastetoaga inimesega. See, kuidas ja mida ta kirjutab, jätab jälje mitte ainult talle endale, vaid kogu Postimehele. Selline stiil võib sobida mõne kolmandajärgulise kooli almanahhi, aga mitte riigi ühe loetavama lehe juhtkirjaks.

Ok, saan aru, kui ajakirjanikul on eriarvamusi proua Clintoni poliitika ja maailmavaate osas, kuid sellekohaseid seisukohti saab ju väljendada ka viisakalt, ilma labasustesse laskumata. Pealegi, tegu on ju daamiga. Väike Eesti ei pea suure Ameerika ees kindlasti mitte lömitama, aga ka kriitikat saab teha eetiliselt. Pealegi on see kirjatükk lihtsalt naiivne. Autor ei selgita tuhkagi seda miks Hillary Clinton peab oma võitlust. Põhjused on ju hoopis sügavamad.

Nagu poliitikud, nii on ka ajakirjandus eeskujuks. Ja siis veel imestatakse, et miks meil on nii palju ennasttäis, harimatuid ja kultuurituid noori, kes kellestki lugu ei pea. Teada ju on, et ajakirjandusel on väga suur mõju, ta on neljas võim ja seda ei saa ega tohigi alahinnata.

14 kommentaari »

Savisaar: uus roll – uus mõtlemine

May 20, 2008

Riigikohus tunnistas oma otsusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ühistranspordi – ning väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvat karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraettevõtetele, nt karistada piletita sõitjaid ühistranspordis. Tallinnas tegeleb sellega AS Ühisteenused.

Mäletan kuidas 2002. aastal arutati Riigikogus seaduseelnõu, mille kehtestamine võimaldas linnavalitsusel sõlmida haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga, mis annaks viimasele pädevuse karistada piletita sõidu eest bussis, trollis, trammis või reisirongis. Minu ees on Riigikogu eelnõu nr 1191 SE I, pika nimetusega „Täitemenetluse seadustiku, kohaliku maksude seaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus”, mille on 9. oktoobril 2002 alla kirjutanud ei keegi muu kui toonane justiitsminister Märt Rask. Seda seaduseelnõu toetati Vabariigi Valitsuses ning Riigikogus. Tallinna linnavalitsuses räägiti samuti ideest anda mõningad omavalitsuse kontrolli– ja karistusfunktsioonid erafirmadele ning kõige agaramalt esines selle toetuseks toonane abilinnapea Rein Lang.
 
Riigikogu võttis seadusemuudatuse vastu ning õiguskuuleka omavalitsusena asus Tallinna linn seda ellu viima. Möödus pooltosinat aastat ning selle ajaga rajati küllaltki efektiivne süsteem ühistranspordi sõidupiletite kontrollimiseks eraettevõtte poolt. Seda tehti mitte ainult Tallinnas, vaid ka mitmel pool mujal. Nüüd teatab Riigikohus eesotsas sellesama Märt Raskiga, et kuus aastat tagasi ikkagi eksiti ja võeti vastu põhiseadusega vastuolus olev seadusemuudatus. Riigikohus kehtestas oma otsuse nö päevapealt, mõtlemata sellele, et selle elluviimiseks on vaja ulatuslikke ümberkorraldusi. Näiteks Tallinna linn peab looma ligikaudu 60 inimesest koosneva üksuse ja hakkama seda igapäevaselt finantseerima. Tallinnale läheb see maksma ligikaudu 20 miljonit krooni, mis ei ole sugugi mitte väike raha.
 
Minu käest on küsitud kas Märt Raski ja tema kolleegide otsuse taga võib olla reformierakondlik soov jälle Tallinna linnale koht kätte näidata või on tegu mingite muude põhjustega? Vaevalt küll. Pigem näeb Rask uuel ametikohal maailma teise nurga alt kui seni. Milles aga Tallinna linn süüdi on? Me oleme aastaid töötanud vastavalt Eesti Vabariigis kehtinud seadusele ja nüüd äkki selgub, et see seadus on kogu aja olnud vastuolus põhiseadusega. Ajakirjanikud küsivad meilt karmilt iga poole tunni järel, miks ikka veel kontrollib sõidupileteid Ühisteenuste firma? Riigikohtunikud peavad olema ikka täiesti eluvõõrad kui nad kuulutavad tervet süsteemi käsitleva seaduse päevapealt kehtetuks. Iga päevaga kui sõidupileteid ei kontrollita (oletades, et vähemalt osa inimesi kasutaksid juhust ja sõidaksid ilma piletita) võib linn kaotada kuni miljon krooni. Kes tasub Tallinna rahvale selle võimaliku kaotatud tulu? Või paneme bussid, trammid ja trollid üldse seisma, niikaua kuni uus süsteem on loodud? Kes korvab AS-le Ühisteenused selle, mis neile lepinguga ette oli nähtud ning mille suhtes neil oli õigustatud ootus? Kes maksab segaduse eest?

3 kommentaari »

Edgar Savisaar: suletud tupikriigi eest hoiatab Tiit Vähi täiesti põhjendatult

May 7, 2008
7. mai 2008.a. Eesti Päevalehes avaldatud Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni presidendi Tiit Vähi arvamused Eesti majanduse hetkeseisust, tulevikust ja peaminister Andrus Ansipi ainuõigest käigust tagasi astuda vajavad meie tänast majandusolukorda hinnates tõsist tähelepanu.

Vaieldamatult üks olulisemaid aspekte, mida Tiit Vähi välja toob, on see, et tagasiminek Eesti majanduses ei ole tulenenud ainult maailmamajanduse mõjust, vaid suuresti ikka Eestis endas tehtud juhtimisvigadest. Tiit Vähi leiab kompromissitult, et meie riigi vältimatuks edasimineku eelduseks on peaminister Andrus Ansipi tagasi astumine. Vähi sõnade kohaselt on just Ansip muutnud avatud ja tasakaalustatud riigieelarvele tugineva riigi defitsiidis oleva eelarvega ida poole suletud tupikriigiks.

Kõige tõsisem majandusprobleem on peaminister

17. aprillil 2008.a. avaldas Tiit Vähi Postimehe vahendusel arvamust, et kõige tõsisem majandusprobleem on see, et meie peaminister ei ole võimeline ei arutama ega kuulama ja näeb üksnes müüte ning, et Ansipi arvates on majanduslanguses süüdi rahvusvaheline imperialism ja neli aastaaega.. Selline diagnoos Ansipile väga elukogenud ja pädeva inimese suust ütleb meie peaministri kohta nii mõndagi.

Oma 7. mai Päevalehe seisukohtades ütleb Vähi, et Ansipi poolt esile kutsutud kardinaalsed muutused toovad kaasa eelarvetulude vähenemise umbes 10 miljardit krooni aastas ja majandusraskuste edasise süvenemise 2008.a. sügisel. Tiit Vähi siin ei eksi, sest majandusindikaatorid räägivad sama keelt.

Tiit Vähi on veendunud, et sügiseks muutub olukord Eesti majanduses sedavõrd kriitiliseks, et ka poliitikud saavad sellest aru ja hakkavad lahendusi otsima. Ma ise olen oma artiklites korduvalt üles kutsunud erinevaid poliitilisi jõude ühiselt koondama jõud Eesti majanduse võtmeprobleemide lahendamiseks. Viimati tegin ma seda oma 2. mai 2008.a. Äripäevas avaldatud loos „Mis on majanduslanguse tegelik põhjus?” Artiklis ma selgitasin, et me keegi ei vaja töökohtade kaotusi, pankrotte, laenuvõlglasi, eluasemete kaotusi ja muid tagasilööke ning seetõttu on hädavajalik teha koostööd.

Tänasel majanduspoliitilisel maastikul annab kahjuks tooni silmaklappidega ja luuludest pimestatud kuristiku poole sööstev Reformierakond ning üldist koostöövaimu on vähevõitu. Hea oleks, kui Tiit Vähi ennustus täituks ja sügisel oleks poliitikute hulgas majandusküsimustes teineteisemõistmist märksa enam. Parem hilja, kui mitte kunagi.

Reformierakond varastab ideid Keskerakonnalt

Tiit Vähi ütleb oma Päevalehe arvamuses välja huvitava mõtte selle kohta, et Reformierakond ei ole enam ammugi parempoolne erakond, vaid vasakpoolne poliitiline jõud, kes viib ellu Keskerakonna majanduspoliitilist programmi. Iseenesest mõistetavalt ei ole Reformierakond võtnud üle kõiki Keskerakonna süsteemse majanduspoliitika häid komponente, vaid varastanud üksikuid pärle, millest on loodetud oma uppuvale laevale tuge saada. Piisab kui siinkohal nimetada kiire palgakasvu tagamist avaliku sektori töötajatele ja muid Keskerakonna palgareformi aspekte.

Tiit Vähi ei ole aga sugugi esimene, kes juhib tähelepanu Reformierakonna ideede kriisile ja sellele, et Reformierakond üritab süstemaatiliselt Keskerakonna käest häid mõtteid üle võtta. Tiit Vähi poolt avalikkusele sellise konkreetsusega välja öeldud kinnitus Reformierakonna süsteemsest käitumisest ideevarguste läbiviimisel on aga kindlasti väga paljudele silmi avavaks momendiks ja tõehetkeks peaministri partei moraali hindamisel.
Muide, Keskerakond ei ole ainus, kelle ideid reformistid on omastanud. Minu mäletamist mööda on nad proportsionaalse tulumaksu idee maha viksinud Mart Laarilt ning emapalga kontseptsiooni Taavi Veskimäelt.

Ärisektor vajab väärikat ja ausat kohtlemist

Tiit Vähi osutab suurt tähelepanu sellele, et Eesti ärieliit vajab diskussiooni poliitikutega ja eelkõige seda, et majandusküsimusi nendega arutataks. Eesti juhtivad ettevõtjad soovivad, et neile selgitataks praeguse majanduskriisi tegelikke põhjusi, mitte aga ei tegeletaks neile valetamise ja puru silma ajamisega. Peaminister Andrus Ansipi poolt aga valdavalt esitatud seisukoht on selline, et ettevõtjad jäägu oma liistude juurde ning lasku poliitikutel tegeleda nn. puhta poliitikaga.

Tiit Vähi ütleb konkreetselt, et ettevõtjatel on kusagil lõplik taluvuspiir. Andrus Ansip on seda piiri ilmselgelt ületamas, mis võib tähendada ettevõtjate kolimist teistesse piirkondadesse – Eestist ära. Transiidi on Ansip juba naaberriikidesse ära peletanud, kui ta veel pikalt samas vaimus jätkab, siis lahkuvad Eestist ka muud tootmisharud.

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni värske presidendina on Tiit Vähi asunud seisma nii ettevõtjate kui ka meie terve majandusruumi hea tervise ja tulevikuperspektiivide eest. Eesti vajab hädasti, et Tiit Vähi taolise kogemuspagasiga ja teadmistega inimesed hakkaksid lõpuks õigete nimedega rääkima objektiivsetest majandusprotsessidest ja aitaksid seeläbi Eesti inimestel lõplikult lahti öelda Ansipi valitsemise pimedusperioodil inimestesse ajupesu käigus süstitud majandusluuludest. Inimesed vajavad tõde, sest siis saavad üldse asjad muutuma hakata.

Ansip on ületanud isegi ajakirjanduse taluvuspiiri

Nii nagu ettevõtjatel on ka meedial oma taluvuspiir. Arvestades seda, kui aktiivselt meedia kajastas Tiit Vähi 7. mai Päevalehes välja öeldud kriitilisi seisukohti, võib järeldada, et Andrus Ansip on ületanud ka meedia taluvuspiiri. Varemalt peaministrit igal võimalikul viisil kaitsta püüdnud meediaväljaanded on hakanud vaba juurdepääsu avama peaministrit kriitiliselt hindavatele kirjutistele. Ilmselt on ajakirjandusel saanud igasugune mõõt täis reformierakondlikest majandusunelmatest, kus kõik negatiivne demagoogiliselt positiivseks räägitakse ning oodatakse meie iseeneslikku Euroopa rikaste hulka jõudmist.

Suur lugejate huvi Tiit Vähi seisukohtade vastu näitab samuti, et ka avalikkusel hakkab täis saama igasugune mõõt peaministri majandusvaledest ja inimesed tahavad ükskord hakata saama reaalseid olukorrakirjeldusi ja tulevikunägemusi Eesti majanduse osas. Inimesed peavad langetama oma otsuseid ja vajavad selleks lähteandmeid. Tiit Vähi taoliste inimeste realistlikud ja julged sõnavõtud on meie praegusel perioodil hädavajalikud ning vältimatud.

Pilt pärineb lingilt: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/69DE288507F94AECC2256C3E005E25F0

15 kommentaari »