Riigikohus tunnistas oma otsusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ühistranspordi – ning väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvat karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraettevõtetele, nt karistada piletita sõitjaid ühistranspordis. Tallinnas tegeleb sellega AS Ühisteenused.

Mäletan kuidas 2002. aastal arutati Riigikogus seaduseelnõu, mille kehtestamine võimaldas linnavalitsusel sõlmida haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga, mis annaks viimasele pädevuse karistada piletita sõidu eest bussis, trollis, trammis või reisirongis. Minu ees on Riigikogu eelnõu nr 1191 SE I, pika nimetusega „Täitemenetluse seadustiku, kohaliku maksude seaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus”, mille on 9. oktoobril 2002 alla kirjutanud ei keegi muu kui toonane justiitsminister Märt Rask. Seda seaduseelnõu toetati Vabariigi Valitsuses ning Riigikogus. Tallinna linnavalitsuses räägiti samuti ideest anda mõningad omavalitsuse kontrolli– ja karistusfunktsioonid erafirmadele ning kõige agaramalt esines selle toetuseks toonane abilinnapea Rein Lang.
 
Riigikogu võttis seadusemuudatuse vastu ning õiguskuuleka omavalitsusena asus Tallinna linn seda ellu viima. Möödus pooltosinat aastat ning selle ajaga rajati küllaltki efektiivne süsteem ühistranspordi sõidupiletite kontrollimiseks eraettevõtte poolt. Seda tehti mitte ainult Tallinnas, vaid ka mitmel pool mujal. Nüüd teatab Riigikohus eesotsas sellesama Märt Raskiga, et kuus aastat tagasi ikkagi eksiti ja võeti vastu põhiseadusega vastuolus olev seadusemuudatus. Riigikohus kehtestas oma otsuse nö päevapealt, mõtlemata sellele, et selle elluviimiseks on vaja ulatuslikke ümberkorraldusi. Näiteks Tallinna linn peab looma ligikaudu 60 inimesest koosneva üksuse ja hakkama seda igapäevaselt finantseerima. Tallinnale läheb see maksma ligikaudu 20 miljonit krooni, mis ei ole sugugi mitte väike raha.
 
Minu käest on küsitud kas Märt Raski ja tema kolleegide otsuse taga võib olla reformierakondlik soov jälle Tallinna linnale koht kätte näidata või on tegu mingite muude põhjustega? Vaevalt küll. Pigem näeb Rask uuel ametikohal maailma teise nurga alt kui seni. Milles aga Tallinna linn süüdi on? Me oleme aastaid töötanud vastavalt Eesti Vabariigis kehtinud seadusele ja nüüd äkki selgub, et see seadus on kogu aja olnud vastuolus põhiseadusega. Ajakirjanikud küsivad meilt karmilt iga poole tunni järel, miks ikka veel kontrollib sõidupileteid Ühisteenuste firma? Riigikohtunikud peavad olema ikka täiesti eluvõõrad kui nad kuulutavad tervet süsteemi käsitleva seaduse päevapealt kehtetuks. Iga päevaga kui sõidupileteid ei kontrollita (oletades, et vähemalt osa inimesi kasutaksid juhust ja sõidaksid ilma piletita) võib linn kaotada kuni miljon krooni. Kes tasub Tallinna rahvale selle võimaliku kaotatud tulu? Või paneme bussid, trammid ja trollid üldse seisma, niikaua kuni uus süsteem on loodud? Kes korvab AS-le Ühisteenused selle, mis neile lepinguga ette oli nähtud ning mille suhtes neil oli õigustatud ootus? Kes maksab segaduse eest?

Postitatud May 20, 2008 kell 16:40
Jäta kommentaar

3

Kommentaarid postitusele “Savisaar: uus roll – uus mõtlemine”

kutsikas

Tundub, et Savisaar on liiga heatahtlik reformierakonna suhtes. Minu meelest nad sigatsevad kogu aeg ja kuna neil ei õnnestunud tallinna linnale negatiivset eelarvet peale suruda, siis nüüd keeravad teisiti käkki- ehk mõelge uus süsteem välja ühistranspordi jaoks.

Anonymous

See oli teada ju, et on arutelus Riigikohus! Pigem on see ikkagi enda süü, kui silmad liiga tugevasti kinni suruti ja loodeti midagi muud. Egas midagi, nüüd tuleb tagajärgedega tegeleda kui ennem ei soovitud.

Anonymous

Kes oli siis linnapea, kui võimu ainupädevuses olev funktsioon - trahvimine erafirmale kanditi?
Bussijänes jääb bussijäneseks ka siis kui temalt raha valesse kohta läks. Seega Ühisteenused maksku linnale alusetult saadud raha tagasi.
Ja kui linn seda raha ei nõua, mis alusetult AS Ühisteenuste pööritatud, kahjustab see linnakodanike huve.

Kommenteeri