Savisaar: huvitav tähelepanek

August 29, 2008

Täna hommikul toimus Grandi hotellis Keskerakonna initsiatiivil kuue partei (nendest nelja parlamendipartei) esindajate nõupidamine majanduspoliitika küsimustes. Arutati, kuidas kriisist välja tulla ja milliseid eelnõusid selle kohta Riigikogule üle anda. Lepiti kokku järgnevad kohtumised ja edasine koostöö. See oli väga põhimõtteline kohtumine, kus koostööd tegid nii opositsioon kui ka osa koalitsioonist – aktiivselt osales Isamaa ja Res Publica Liit.

Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag tegi kooskõlas teiste osalejatega kohtumise kohta ka uudise. Meedias põrkas see aga vastu jäist vaikimise müüri. Ei BNS ega Päevaleht ega SlÕhtuleht ei iitsatanudki, kuigi uudis oleks väärinud ju tähelepanu. Arvasin, et Elo Mõttus helistab oma tavalisel kombel Kanal 2-st ja küsib provotseerivalt, et „kas uus valitsus on juba sündinud?”, Elost pole aga midagi kuulda. Küll tema teab, millal, kellelt ja mida tohib küsida. Delfi avaldas paaritunnise viivitusega osa uudisest vaid majandusrubriigis pealkirja all: „Tõniste: Eesti Pank pidanuks sekkuma”. Tubli, Delfi! Kui tahetakse mingi uudis ära peita või lugeja segadusse ajada, siis isegi mina ei oskaks seda paremini teha.

Olen lugenud Inno&Irja blogist avameelseid ülestunnistusi tsensuurist Eesti ajakirjanduses. Varem ma arvasin, et nad dramatiseerivad asja üle. Nüüd sain aru, et neil on õigus. Paraku. Kui see ei ole katse ühele poliitiliselt tundlikule uudisele müür meedias ette ehitada, mis see siis veel on? Küsite, kes poliitikutest selle asja taga on? Võib-olla reformistid ja sotsid, kes eelistasid nõupidamisruumi ukse taha jääda? Võib-olla aga said meediagurud seekord ka kõrgemalt poolt juhtnööre?

Lisan lugejate jaoks Toomas Raagi sõnumi nii nagu see Toompealt välja saadeti. Lugege ja tundke kaasa „Vabale ning sõltumatule” Eesti pressile:

Keskerakonna pressiteade
29.08.2008

Erakondade ümarlaud lahkas Eesti majandust

Erakondade esindajad otsisid täna ümarlaual lahendusi Eesti majanduselu probleemidele, et selgitada erinevate poliitiliste jõudude positsioone majanduskriisi olemuse ja selle leevendamise suhtes.

Erakondade esindajad leppisid ühiste kavatsuste protokollis kokku tulumaksu alandamise külmutamise toetamises. Samuti kajastus protokollis maksu- ja keskkonnapoliitika, omavalitsuste tulubaasi, kaitsekulutuste, haridusinvesteeringute, euro- ja põllumajandustoetuste temaatika.

Riigikogu erakonna Isamaa ja Res Publica Liit fraktsiooni liige Toomas Tõniste tõdes, et valitsuse esimesel tegevusaastal ei tehtud õigeid otsuseid ja rahvale anti valesid signaale majandusolukorrast. „Eesti Pank oleks võinud siin sekkuda, aga ta ei teinud seda,” märkis ta.

Tõniste sõnul ei tohi valitsus parandada vanu vigu uute vigade tegemisega ja seda peamiselt maksude valdkonnas. Tõniste rõhutas haridusinvesteeringute ja kaitsekulutuste tähtsust ning haldusreformi kiire läbiviimise vajadust..

Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liige Tarmo Mänd ütles, et erakond on välja töötanud majandusplatvormi olukorra parandamiseks. „Riigi maksupoliitika peab soodustama ettevõtluse toetamist ning leidma jätkusuutliku proportsiooni kaudsete ja otseste maksude vahel,” ütles Mänd. „Valimistel lubatu tingis aktsiiside tõstmise Euroopa Liidus nõutust kaks aastat varem ja elektriaktsiisi tõstmise kolm korda kõrgemas mahus, mis põhjustas hüppelise inflatsiooni. Reformierakonna 17 ettepanekut jätkavad juhtpartei senist lausliberaalset poliitikat, millest riik vajab puhkust.”

Roheliste esindaja Marek Strandberg ütles, et konsensuslikult on vaja kokku leppida õigete asjade tegemine. Ta tõstatas energiasäästukava kiire vastuvõtmise vajaduse Riigikogus.

Ümarlauda juhtinud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek ütles, et Keskerakond kutsus erinevate poliitiliste jõudude esindajad kokku eesmärgiga leida ühiseid lahendusi Eesti majanduse elavdamiseks ning inimeste toimetuleku parandamiseks.

„Reformierakonna tegevuse tulemusena maadleb valitsus täna tuleva aasta eelarvega, mis on vaenulik nii tööinimeste, laste kui ka eakate inimeste suhtes,” märkis Varek. „Täna ümarlaual osalenud erakondadele läheb Eesti elu korda erinevalt Reformierakonnast.”

Ümarlaual osalesid Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, erakond Eestimaa Rohelised, erakond Isamaa ja Res Publica Liit, erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.

28 kommentaari »

Edgar Savisaar: keda ei märgatud, mida ei õpitud…

August 21, 2008
Toomas Hendrik Ilvese kõnest öisel kontserdil Tallinna Lauluväljakul jäi mulle meelde kinnitus, et rahvana peame me olema enese vastu ausad. Küllap pidas president silmas, et me ei tohi oma probleeme maha salata, ega teha head nägu halva mängu juures. Ilves on varemgi välja öelnud reformistidele ja nende satelliitidele ebamugavaid tõdesid. Mõtlesin, mida võis ta seekord silmas pidada. Ilmselt seda, kuidas me tegelikult jõudsime praegusesse majanduskriisi ning kuidas Ansip pikka aega lollitas rahvast juttudega Euroopa viie rikkama riigi hulka jõudmisest. Sellega andis ta inimestele valesid signaale ja õhutas jätkama mõtlematut tarbimispidu. Niisiis, küllap pidas Ilves silmas kriitilist seisu majanduses, mis nüüd teeb kõigile muret. Võimalik, et ta pidas silmas ka venelaste ja eestlaste jäätunud suhteid Eestis. Kui lauluväljakul toimunud pidu nimetati „märkamispeoks”, siis üht osa Eesti rahvast kohe kindlasti ei märgatud. 17 aastat tagasi, kui koguneti Tallinna Vabaduse väljakule nõudma Eestile iseseisvust, siis olid paljud venelased koos meiega ja esinesid sellel meeleavaldusel. Nüüd, 17 aastat hiljem, oli pilt teistsugune. Venelasi lauluväljakul praktiliselt ei olnudki. Ei saanudki olla, sest nad isegi ei teadnud sellest üritusest. Vaatasin sellel päeval Eesti teleuudiseid, Aktuaalse kaamera eestikeelses saates oli uudis öölaulupeo toimumise kohta teisel kohal pärast Gert Kanterit. Aktuaalse kaamera venekeelses saates oli see aga viimane uudis. Venelasi lauluväljakul ei olnud ja eesti meediakanalid nende puudumist ka ei märganud. Miks? Kas nemad on või ei ole meie rahva osa? Keskerakonna Noortekogu jagas sellel üritusel inimestele laiali 10 000 Rahvarinde ja Tallinna logoga õhupalli ning 5000 väikest lippu. Sellega loodi rõõmus meeleolu väljakul, mida paljud ka tunnustasid. Kutsusime teadlikult õhupalle jagama ka kümmekond vene noort Noortekogu Lasnamäe klubist ja nad tegid seda hea meelega. Kahjuks olid nad ühed vähesed vene noored sellel õhtul lauluväljakul. Loodan siiski, et see ei olnud viimane Eestile antud võimalus kõiki oma elanikke märgata. Kontsert Lauluväljakul oli muidugi vahva üritus ja meeldis inimestele. Olen selle ürituse kohta öelnud, et rahvas oli selleks valmis, korraldajad aga mitte niivõrd. Mitmed Lauluväljakul käinud on mulle kinnitanud, et dünaamikat oli seal vähe (eriti esimestel tundidel), pidu venis ja viimane tund vajus täiesti laiali. Arvan, et need tähelepanekud on asjakohased, eriti inimestelt, kes 20 aastat tagasi ise organiseerisid taolisi rahva- kogunemisi. Vilja tuli kontserdilt ja tunnistas – Ei olnud enam sellist fiilingut, kui tookord. Seepärast ma arvangi, et niisugused rahvakogunemised on kordumatud ja neid ei saa teist korda korrata. Seekordne kontsert oli teisel ajal ja teiste eesmärkidega ning polnud mõtet siduda seda ammuste emotsioonidega. Minu arvates ei olnud hea ka lauluväljaku kontserdi nii üks-ühene sidumine Gruusia traagikaga. Gruusia õppetund oli kui hoiatus meile, kuidas üks riik ja rahvas ei tohi oma asju ajada. Mõned meie poliitikud on andnud grusiinidele halba nõu. Petnud iseennast ja petnud ka gruusia sõpru. Kui konflikti kaasatakse sõjaline jõud, siis kaotab nõrgem pool varem või hiljem. Selline konflikt ei too kunagi ühelegi rahvale õnne. Olen südamest õnnelik, et 17 aastat tagasi suutsime oma iseseisvuse kätte võita veretult. Vägivallatu vabaduse kättevõitmine ongi tegelikult olnud Eesti Nokia, mille üle uhke olla. Ma ei saa aru, miks seda tänapäeval Eestis ei hinnata. Võib kui tahes kaua vaielda selle üle, kes alustas ja kes on süüdi, aga nii või teisiti on selline konflikt iga rahva traagika . Olen mures, kui näen gruusialikke jooni Eesti poliitikas. Pikemas perspektiivis teeb niisugune poliitika õnnetuks ka meie rahva.

Pilt pärineb lehelt: http://www.hot.ee/vvlfoto/ilves_1.htm

56 kommentaari »

Edgar Savisaar: tulevik, julgeolek, Mihkelson ja Stalin

August 13, 2008

Esmaspäeval, 11. augustil, lõpetas Marko Mihkelson oma veebikus (ehk veebipäevikus) kirjatöö järgmise mõttega: „Minu eesmärk ei ole mitte arvustada niivõrd Savisaare ja Vähi hoiakuid. Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus on tagatud sõnavabadus ja arvamuste paljusus. Küll teeb mind aga murelikuks see, kui meie tuleviku ja julgeoleku nimel esitatakse väga küünilisi ning rahvusliku julgeoleku põhialustega vastukäivaid seisukohti Eestis siiski teatavat mõju omavate isikute poolt.” Aga milles Mihkelson mind ja Tiit Vähit siis konkreetselt süüdistab? Ta alustab ikka sellest, et meile polevat olulised Eesti tulevik ega julgeolek. Meenutan poliitikasse meist tunduvalt hiljem tulnud Mihkelsonile, et mina olin Eesti Vabariigi peaminister 1990-1992 ja minu valitsuse majandusminister Tiit Vähi jätkas peaministrina pärast mind 1992 aastal. See oli aeg kui Eesti tegelikult N Liidust lahkus. Mart Laari ajalooraamatuid lugedes võib see murdeline protsess Mihkelsonile tõesti tunduda kerge jalutuskäiguna. Sündmuste osalisena ja saatusekaaslaste hilisemaid arenguid hinnates võin kinnitada, et Eesti järk-järguline taasiseseisvumine polnud sugugi kindel asi, mida kogu maailm aplodeerides pealt vaatas. Pigem olime lisaks Moskva survele pidevalt silmitsi nii Ameerika kui ka Suurbritannia mõnede poliitiliste ringkondade poolt meie püüdluste kohati lausa avaliku ja ametliku halvustamisega. Mis aga veelgi olulisem – toona oli meie edu võti vägivallatus vastupanus, täiesti professionaalseks lihvitud provokatsioonidele mitte allumise võimekuses ning kogu rahva toetuses. Toda aega meenutades olnuks mõnede Mihkelsoni tänaste parteikaaslaste enese arukese (aga võib-olla ka nende välisnõustajate soovituste) pealejäämise korral meil Narva-taguses Komarovkas ja küllap ka Petseri ümber tekkinud võrdlemisi samatüübiline relvastatud konflikt, nagu see tekkis toona mitmetel teistel endistel liiduvabariikidel – sh, ka Gruusial. Tulemuski olnuks sarnane nii siis kui ka nüüd. Toona Eesti riigitüüril olnud inimesed siiski hoolisid Eesti tulevikust ja julgeolekust sedavõrd, et sellist olukorda ei lastud tekkida. Niisamuti, nagu on nii Tiit Vähi kui minu kogu hilisem poliitika olnud suunatud just sellele, et Eesti ühiskonnas oleks võimalikult vähe lõhesid, mis paraku ongi juba Eesti muutnud selle julgeolekust ja tulevikust mitte hoolivatele jõududele kergeks mängukanniks. Hoidku taevas, et ka mitte sõjasaagiks (nagu juhtuski Gruusiaga). PS Muide, Eesti meedias on eriti palju juttu Gori purustustest. Soovitan Mihkelsonil oma partei esimehelt (kes juhtumisi on ka Gruusia presidendi peamine nõustaja) järele kuulata, kas Stalini sünnilinnas „isakese” kuju ikka terveks jäi. Tegemist pole ju mitte ainult meile vihatud ajalooga, vaid siiski ka Gruusia tänasele poliitilisele rezhiimile olulise sümboliga - just sealt kuju juurest Goris alustas Saakashvili nelja aasta eest oma demokraatia võidukäiku. Mis siis, kui selgub, et keegi on neil päevil Marko sõber Mikheilile eriliselt kalli kuju ööpimeduse käigus ebaseaduslikult teisaldanud või lihtsalt lõhkunud? Selle süüdlase tagaajamine muudaks ka Gruusia demokraatia Eesti sõprade draama tõeliseks farsiks.

Pilt pärineb lehest: http://www.postimees.ee/?id=43767

Pilt pärineb lingilt: http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.channel4.com/more4/media/images/documentaries/R/russia/gallery2/stalin_384×350.jpg&imgrefurl=http://www.channel4.com/more4/documentaries/R/russia/gallery/gallery2/page3.html&usg=__KW-5eoNaqJCWicIPM8EiSkF5f9o=&h=350&w=384&sz=13&hl=et&start=12&tbnid=_GT0Nrvcp4UVCM:&tbnh=112&tbnw=123&prev=/images%3Fq%3Dstalin%26gbv%3D2%26hl%3Det

33 kommentaari »

Savisaar: Vabadus väärib uuendatud väljakut ja Võidusammast

August 5, 2008

Vabaduse väljaku inim-ajalugu on, nagu kinnitavad äsjased neoliitikumi asulaleiud, aastatuhandete pikkune. Selles perspektiivis on juba 90 aastat tagasi sündinud Vabariigi algusaegadest peale käinud vaidlused endise Heinaturu ja Peetri platsi tuleviku üle väga lühike aeg. 17 aasta eest augustis taasiseseisvunud riigis taaskäivitunud arutelu meie riigi keskväljaku tuleviku üle on aga lausa piisake sellest paigast läbivoolanud ajaloo hoovuses.

Seetõttu on mul linnapeana eriti hea meel ja mitutki pidi sümboolne, et korraga on toimunud otsustav läbimurre ja enam pole tagasiteed kahes peamises senises vaidlusküsimuses. Vabaduse väljak saab kapitaalselt uuendatud ja mis veelgi tähtsam – sinna kerkib nüüd ka Vabadussõja Võidusammas, mis on väärikaks kaaslaseks 2002. aastal samale väljakule rajatud Vabaduse kellale.

Võib-olla ma hindan üle suviste „hapukurgiuudiste” mõju, kuid nii mõnelegi tallinlasele ja eestimaalasele on võinud sellise meedia vahendusel jääda mulje, et reformistist peaminister Ansip on see, kes on kindla käega väljas Võidusamba rajamise eest, samal ajal kui isamaalasest kaitseminister Aaviksoo ja keskerakondlasest Tallinna linnapea Savisaar selle rajamist omavahelise mõttetu kemplemisega takistavad.

Tegelikult ei ole Vabaduse väljakul parteipoliitikaga enam midagi pistmist ja ma arvan, et selles ongi kogu protsessi edu saladus – kõigil, kel on silmad, näevad täna ise, mis väljakul juba toimub ja veel toimuma hakkab.

Tallinna linn kulutab Vabaduse väljaku renoveerimisele üle 300 miljoni krooni (siit ka üks vastus peaministrile, miks Tallinna linnavõim läheb elanikele kallimaks kui mõni teine Eesti linn oma elanikele). Võidusambale kulutab aga Eesti riik (koos kõigi propagandakuludega) kuni 100 miljonit krooni. Kõik see on Eesti maksumaksjate raha aga ma arvan, et Eesti riik ja rahvas on seda kulu väärt. Nii nagu Vabaduse väljaku uueks saamise üle, nii rõõmustavad tallinlased ka koos Eesti rahvaga Võidusamba kerkimise üle. Ja ma ei kahtle, et kogu Eesti rahvas oskab olla tänulik tallinlastele väärika esindusväljaku eest.

On väga oluline, et mõlemad - nii väljak kui sammas saaksid valmis kiiresti aga mitte kiirustades. Ma ei tea, kelle idee valitsuses oli Võidusammas iga hinna eest püsti panna veel sel aastal. Igal juhul on mul heameel, et kaitseminister Aaviksoo on võtnud positsiooni, et kiirustamise tõttu ei tehta mööndusi samba planeeringus ega ehituskvaliteedis. Ja ma tõesti ei näe mingit probleemi, kui Võidusammas avatakse järgmisel aastal näiteks 20. augustil. Hoopis vastupidi. Sellega saaksime veelkord sümboolselt siduda ühte Eestile esimest korda vabaduse toonud võidu Vabadussõjas ja praeguse vabaduse toonud 1991. aasta ajaloolised augustipäevad.

Rääkimata sellest, et Vabaduse väljaku valmides on samba avamine märksa kohasem, kui seda oleks avatseremoonia lahti kaevatud ehitusplatsi serval. Kuhu seal rivistada kaitseväelased, diplomaatiline korpus ning kuhu peaks telekaamerad peitma oma silmad? Kui eesmärgiks on Eesti maine tõstmine oma rahva ja maailma silmis, siis oleks kõige targem avada Võidusammas koos Vabaduse väljaku valmimisega.

Praegune Tallinna linnavõim on teinud enda poolt kõik võimaliku, et Vabaduse kellale ja Võidusambale väärikas väljak lõpuks ometi valmis teha. Ka praegune Eesti valitsus on Võidusamba rajamiseks tublisti pingutanud. Terve Eesti võidaks kui uuendatud väljak ja uus sammas avatakse koosmeeles.

Ma ei julge öelda, kas mitme tuhande aasta pärast siin maal midagi teatakse või tahetaksegi teada meist ja meie Vabadusest. Küll on selge, et uus Vabaduse väljak ja Võidusammas annavad hoopis uue tooni meie riigi taasiseseisvumise 20. juubelile 2011. ja Eesti riigi 100.-le juubelile 2018. aastatel. Vähemalt on selleks ajaks mitte ainult valmis, vaid loodetavasti ka kogu Eesti rahva poolt omaks võetud koht omariikluse jaoks kesksete sündmuste tähistamiseks. Nagu näitab maailma kogemus ja kasvõi meie omagi Vabaduse kella lugu, ununevad tülid ja süüdistused õigete asjade ärategemise järel kiiresti.

Panin eile tähele BNS-i sõnumit, kus kõik Vabaduse väljakul toimuv taandati vaid maa-aluse parkla rajamisele. See oleks lihtsustatud ja võib-olla ka mitte õige lähenemisviis. Maa-alune parkla võib Vabaduse väljakule ju tulla. Sellega lahendame me oluliselt kesklinna liiklusprobleeme. Pole aga midagi katki ka siis, kui me väljaku alla rajame muuseumi- nendest iidsetest leidudest, mida arheoloogilised väljakaevamised tallinlaste jaoks on avastanud. Sõltub sellest, mis sealt maa-alt veel välja tuleb. Miks mitte, anda seal ruumi ka ekspositsioonile 1991. augustipäevadest samal väljakul.

Peamine on aga miski muu- alanud on Vabaduse väljaku laiaulatuslik renoveerimine, mida avalikkusele on lubatud juba pikka aega ja mis nüüd lõpuks ka ära tehakse. Ning siis te näete, kui hästi kõlavad kokku Vabaduse väljak, Vabaduse kell ja Vabadussõja võidusammas. Kõik need kolm täiendavad üksteist ja kõlavad kokku ühtses helistikus.

Pilt pärineb lingilt: http://www.vabadusemonument.ee/public/pilt_402_20070822080806.jpg

27 kommentaari »