Edgar Savisaare Blogi

väga asjalik kirjatükk. Lõpuks ometi sai mulle selgeks, mida selle haldusreformi all silmas peetakse. Kurb, et IRL-ile põhimõtted nii vähe maksavad. Muidu olid nad kangesti haldusreformi poolt aga kui seda hakkas korraldama Keskerakond,siis kadus neil igasugune huvi. Praegu peaks nii IRL kui ka Reformierakond ütlema, et see on väga hea idee, teeme koos ära, linnarahvas ütleb aitäh. Aga sdeda on vist nende käest liiga palju loota.

Ma söön oma mütsi ära kui selle reformi käigus peale Maardu ka teiste valdadega ühinetakse.

aga tulebki ju midagi teha selleks, et asjad paranema hakkaksid. Milleks kuulda juttu mida tuleks teha jne, kui tegelikult mitte midagi ei tehta. Ainult jutuvada kuid tegevust mitte mingit pole ka mõtet. Ning nagu näha pole Kiisleril aimugi mis toimub ja mis tema valdkond on. Milleks siis selliseid isikuid ametis hoida, seda ma ei taipa

Tallinna linn saab haldusreformi tulemusena (valdade liitmisega linnaga) täiendavalt maksujõulist elanikkonda, et suurendada linna eelarvesse laekuvat raha. Omal ajal anti 500 EEK-i, et inimesed ennast linnaelanikena registreeriks. Eesmärk lihtne ja loogiline linna seisukohalt.Tänases majanduslikus situatsioonis ja poliitilises olukorras reformi käivitamise protsess ei ole majanduslikult mõistlik, kuna see nõuab suuri täiendavaid investeringuid ja inimressurssi selle teostamiseks. Pikemas perspektiivis on samm väga õige aga seda peaks tegema valimisvälisel ajal ja samm-sammult ning mis kõige tähtsam lähtuma tervikust. Jüri Mõis omal ajal linnapeana soovis samuti Tallinna linna laiendada eelkõige ühistranspordi küsimuse lahendamiseks aga ka eesmärgiga linnaametnike vähendamiseks. Sõidavad ju paljud inimesed linna tööle ja linnast välja koju.
Jüri mõisa artikkel:
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=21163923

Mehed pange poliitikaväline meeskond kokku ja tehke asi ratsionaalselt koos poliitikutega(nende mittevahelesegamisel) asi õigel ajal ära. Õige aeg on siis kui oleme olmasoleva kriisi üle elanud.

“Seega liigub haldusreformi tulemusel poliitika linnakodanikest kaugemale, teenindamine aga jõuab neile lähemale.”

Ülaltoodu tähendab seda, et linnaelanikul võetakse ära võimalus kohaliku elus kaasa rääkida ja ainus võimalus midagi muuta on valimiste ajal.

Teenindamine tähendab seda, et saad seda, mida keskvõim otsustas kuigi see ei pruugi antud piirkonda üldse sobida.

Ja mingit haldusreformi ei tule, kuna ükski vald ei soovi Tallinnaga liituda. Haldusreformiks nimetatakse seda ainult selle tõttu, et saaks selle nime varjus kaotada linnaosavalitsused ja halduskogud.

Mingit kokkuhoidu ei tule, kuna ei ole välja toonud koondatavade töökohtade arvu vaid pigem väidetakse, et teeninduspunkte luuakse juurde.

See on Savisaare sõnum rahvale, et Tema teab, mis hea on, seega tuleb rahvalt võtta võimalus teisiti arvata.

Härra Savisaar,

Teie käitumine poliitikana on mõistetav, kui arvestada teie soovi pääseda lähemale võimupositsioonile, kuid kahjuks pole selline mitteriigimehelik käitumine Eesti pikaajalistes huvides. Palun lõpetage inimeste polariseerimine populistlike loosungitega ning kasutage oma positsiooni selleks, et tuua tegelik muutus Eesti majandusse. Tunnistage kriisi saabumist linnajuhtimises ning näidake eeskuju kärpides linna eelarvet - lihtsustage korda, millega toetatakse noori ettevõtteid, või inimesi õppimissooviga. Vähendage populistlike programmide mahtu ning investeerige hoopis avalikku Tallinna infrastruktuuri, et Tallinna poleks häbi kutsuda teistes riikidest pärit partnereid.

Mul pole midagi selle vastu, et te tegelete aktiivselt demagoogiaga, kuid vähemalt teie teod võiksid näidata üles riigimehelikust.

Avaldan tunnustust targa ja hästi läbiviidud mõjutuspoliitika eest.
Reformides Tallinna nii nagu teie plaan on ei ole õige. Miks?
1.Kõike tehakse kiirustades
2.Rahvaküsitluse küsimused on vägagi ebatäpselt ja arusaamatult sõnastatud
3. Kulusid tuleb kahe uue teeninduspunkti rajamisel ju juurde , mitte neid ei vähendata
4.Lähivaldade liitmine on ainult teie plaan,aga kui tegelikult ei taheta liituda?

Ole tubli, Hr.Savisaar!

Säm, millisest summast see kuus protsenti tuleb?

Peaks teadma, millest kuus protsenti arvestatakse, siis saaks pärast vaadata, kas eesmärk saavutati.

Ja jutt oli kuni kuuest protsendist. Ei ole välistatud, et kulud kasvavad.

Kui täna on ametnikke nii palju nagu neid on siis on ju see elu jooksul välja kujunenud vajaminev maht-keegi ju ei istu niisama? Kui palkade piirmäärad sunnivad inimesi rohkm tööle võtma, et palgad liiga suureks ei lähe siis oleks vaja hoopis palgasüsteem ümber vaadata?
Valdade liitmine linnaga ju ei vähendaks töömahtu, kuid võimaldab haldusstruktuure ümber ehitada. Seda saaks ju ka odavamalt ehk majandada läbi juhtimiotsuste ja strateegiliste plaanide teha? Tehakse midagi millegi varjus, et olla poliitiliselt korrektne?
Samas on mingi aja möödudes sama palju inimesi tööl nagu täna, sest ei vaadata asja tegelikku olemust. Siin tekib ringprotsess, et eraldame need taas, et juhtimist lokaliseerida jne. Usutavasti on vaja oleks hoobasid, mis muudaks inimeste töö efektiivsemaks, mitte keskenduda nende arvukusele. Uute töökohtade loomine läbi poliitiliste otsuste või vähendamine tekitab umbusaldust, mitte usaldust.
Kui anda võim näiteks 100 päevaks lihtinimeste kätte siis esimese asjana paneks inimesed makse maksma riiklikud organid. Kõik erakonnad maksaksid makse näiteks valimiskampaaniate ellu viimiseks ja saadud maksuraha läheks näiteks “poliitikute majandusalase täiendõppe läbiviimiseks”. Ministeeriumid maksaksid automaksu kallite autode omamise eest ja raha läheks näiteks “laste toetusteks”. Maksaksid maksu kallite hoonete pidamise eest ja raha läheks “lasteaedade toetamiseks”. Toimuks tegelik sisemine regulatsioon nagu seda eraettevõtluses.
Kindlasti muudetaks maksude laekumise (riiklike 51% ja kohalike omavalitsuste 49%) osakaalu. Inimesed tahavad, et nende teenitud maksud läheksid piirkondlikke investeeringute tarvis, mitte ühtsesse katlasse. Tänased eelarve kärped on liialt politiseeritud ning ei anna alust raha õiglaseks jagamiseks tulevikus lähtudes strateegilistest plaanidest. Haldusreformi puhul ei ole vaja selleks, et rahade jagamist muuta? Vaja on palju lihtsamaid otsuseid teha, et tegelikku olemust lahendada?
Infoühiskonnas on ju lihtne tegelikku raha liikumist näha.

kümme teeninduspunkti – seega teenuste, teabe ja linnapoolse abi kättesaadavus haldusreformi tulemusel hoopis paraneb..

Siis tekib küsimus, et milleks üldse haldusreform vajalik peaks olema? Kui tänasel päeval on nn. teeninduspunkte 8 ja riik peaks toimetama säästlikult, siis miks on vaja 2 punkti juurde? Kas 8 pole piisavalt ? Säästkem raha siinkohal ja säilitagem olemasolevad, mitte ärgem loogem uusi lollusi juurde, mis meie rahakotti auku õnnestavad.