Edgar Savisaar: Lang valetab, Rudi võimendab

April 30, 2009

15. aprillil ilmus Postimehes ajakirjanik Hanneli Rudi artikkel „Pealinnas kahekordistus korruptsioonis süüdimõistetute arv.“

Artikli pealkirjast võib järeldada, et kahekordistus süüdimõistetud linnaametnike arv, nagu me juba oleme harjunud lugema Kärt Anvelti ja tema mõttekaaslaste kirjutistest. Artikli juhtlõigust selgub siiski, et tegelikult kahekordistus hoopis pealinna kohtumajades langetatud vastavate otsuste arv (Harju maakohtu tööpiirkond - Harju maakond, kohtumajad asuvad Tallinnas, kokku kolm kohtumaja). Sellega eksis ajakirjanik Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi punkti 4.11 vastu, mille kohaselt ei tohi fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused auditooriumi eksitada.
 
Kirjutis põhines justiitsminister Rein Langi vastusel Riigikogu liikmete Kadri Simsoni ja Vladimir Velmani poolt esitatud kirjalikule küsimusele.
Justiitsministri vastuse kohaselt tehti Harju Maakohtu Tallinna kohtumajades 2007. aastal 32, ning 2008. aastal 59 süüdimõistvat otsust korruptsioonikuritegudes.
 
Kirjalikus küsimuses sooviti ka teavet, kas mõni neist otsustest puudutas ka Tallinna omavalitsuse töötajaid või olid kõik riigiasutuste töötajad? Kes süüdimõistetutest oli Tallinna linnatöötaja?
Justiitsminister neile küsimustele ei vastanud, soovitades kasutada kohtulahendite registrit. Ta tõi vaid kolm konkreetset näidet, millest aga ükski ei olnud seotud Tallinna linnaga. Käsitlesin neid näiteid oma blogis 23. aprilli sissekandes ja need on kõigile huvilistele kättesaadavad.
 
Lisan veel, et ka minister Rein Lang vähemalt eksitab Riigikogu liikmeid, kuigi võiks öelda ka teravamini. Kõik vastavad kohtulahendid ei ole registri avalikust osast kaugeltki kättesaadavad, mistõttu ei ole justiitsministri soovitus rakendatav. Registri avalikust osast kättesaadavatel andmetel on 2007. ja 2008. aastal Harju Maakohtus ametialaste kuritegude osas tehtud süüdimõistvad kohtuotsused (ametialaste kuritegude liikide kaupa) järgmised:
 
Koosseis
(KarS §)
  
Süüdimõistetuid 2007
 
Süüdimõistetuid 2008

 
  
riik
  
oma-
valitsus

 
 
Muu (äri- ühingud jne)
 
riik

 
 
oma- valitsus

 
 

 muu

 
201 lg 2 p 3 – Omastamine ametiisiku poolt
1
1
(Tallinn)
0
1
0
0
289 - ametiseisundi kuritarvitamine
1
0
3
0
0
0
291 – Võimuliialdus
2
0
1
1
0
1
293 – pistise võtmine
3
0
0
3
0
0
294 – Altkäemaksu võtmine
4
0
0
7
0
1
295 – pistise vahendus
0
0
1
0
0
0
296 – Altkäemaksu vahendus
0
0
1
0
0
0
297 – pistise andmine
0
0
4
0
0
0
298 – Altkäemaksu andmine
0
0
9
0
0
4
299 – ametialane võltsimine
1
0
0
1
0
0
 

 

KOKKU

 
 

 

12

 
 

 

1

 
 

 

19

 
 

 

13

 
 

 

0

 
 

 

6

 
 
 
Kohtulahendite registris avalikustatud otsuste andmetel on 2007 ja 2008 ametialastes kuritegudes süüdimõistetuist vaid üks Tallinna linna teenistuses (Tallinna ühe lasteaia raamatupidaja Lea Indreko, endise nimega Kaun). Lisan ülevaate ametialaste kuritegude liikide kaupa koos süüdimõistetute andmetega.
 
Avalikus kohtulahendite registris on avaldatud järgmised 2007. aastal ja 2008. aastal Harju Maakohtus ametialaste kuritegude osas tehtud süüdimõistvad kohtuotsused (karistusseadustikus (KarS) ametialaste kuritegude liikide kaupa):

KarS § 201 lg 2 p 3 omastamine (ametiisiku poolt) 

2007 – 2
1-07-9435:      Lea Indreko (Kaun) – Tallinna Lasteaed „XXX“ raamatupidaja
 
1-07-5789:      Jüri Soone – Vabariigi Presidendi Kantselei haldusteenistuse Juhataja

 2008 – 1

1-08-11491: Raili Raudsepp – Sotsiaalkindlustusameti finants- ja varahaldusosakonna raamatupidamistalituse pearaamatupidaja asetäitja
 
 
KarS § 289 ametiseisundi kuritarvitamine  
2007 - 2
1-07-1249/3:  AG, TK, MT  - äriühingu raamatupidajad;
 
1-06-8032/9:  Andrei Kolomainen - Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna        korrakaitsetalituse patrullteenistuse politseiinspektor.
  
 
KarS § 291 võimuliialdus

 2007 – 3

1-06-14825:  Kaspar-Kristjan Õunapuu  – AS Falck Eesti turvatöötaja
 
1-06-8032:  Andrei Kolomainen  – Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituse patrullteenistuse politseiinspektor
 
1-05-160:   Urmas Seppel – Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel

2008 – 3
1-08-2456: Ain Soone   – Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel 

1-08-8337:   Raul Eeron  – OÜ K-Grupp Turvateenused turvatöötaja 
 

KarS § 293 pistise võtmine
2007 - 2
1-08-103/2:  Kaimo Olesk  - Tallinna Tööhõiveamet (Sotsiaalministeerium)

1-05-665/:  Vadim Põlinski - Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna korrakaitsetalituse              nooremkonstaabel

            Roman Gritsõk - Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel
 
2008 - 2
1-06-10792/2:    Ruslan Väli         - Tallinna Tolliinspektuuri peainspektor
                     Juri Gontsarov    - Tallinna Tolliinspektuuri vaneminspektor
1-07-5789/2:     Jüri Soone           - Vabariigi Presidendi Kantselei haldusteenistuse Juhataja
 
 
KarS § 294 altkäemaksu võtmine
2007 – 3
1-07-8132:       LK  – Vangla järelevalveosakonna valvur (Justiitsministeerium)
1-07-1183:  Mati Malein; Ants Vähesoo  – mõlemad ARK (Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium)
 
1-07-9343:  Raivo Männi   – Vangla vangistusosakonna valvur (Justiitsministeerium)
 
2008 – 7
1-08-9854: Silvar Siider – Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel
 
1-08-13400:    Janek Raud   – tehnoülevaatuse punkt (OÜ P);
1-08-6094:      Vladimir Parfjonov  –  Vangla valvur (Justiitsministeerium)
 
1-07-9416:     Andres Kallas –  Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel
 
1-07-13118: Argo Jõgis; Tarvi Kiik – mõlemad Põhja Politseiprefektuuri Lääne- Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablid
 
1-07-9416:  Risto Vei  – Põhja Politseiprefektuur korrakaitsetalituse konstaabel
1-08-103:   Kaimo Olesk   – Tallinna Tööhõiveameti tööturu osakonna Konsultant (Sotsiaalministeerium)
 
 
KarS § 295 pistise vahendus
2007 - 1
1-06-10792/2:     Andrei Pavlov   - OÜ Brabuse Veod
 
 
KarS § 296 altkäemaksu vahendus
2007 – 2
1-07-1183:   Igor Ždanov     – andmed puuduvad


KarS § 297 pistise andmine
2007 - 1
1-07-5789/2:  Jaak Puskar     - AS Lindrem
                             Toomas Pärismaa  - OÜ Päris Ehitus
 

KarS § 298 – Altkäemaksu andmine
2007 – 7
1-07-9247:      Genja Serejev      – ei tööta
 
1-07-7810:      Eduard Johanson   – andmed registris puuduvad
 
1-04-222:        Alar Salu                 – andmed puuduvad
 
1-06-14796:    Rainer Vesso         – andmed puuduvad
 
1-07-1183:      Aleksei Aleinikov;
Kaldi Karlson;
Meelis Palm          – kõigil andmed puuduvad
 
1-06-14770:    Tarmo Vennikas    – andmed puuduvad
 
1-06-13194:    Yury Filippov           – andmed puuduvad
 
2008 – 4
1-07-8224:      S Kulešov               – OÜ A
 
1-07-116639: Andres Ilves             – FIE
 
1-07-15426:    Kristo Ebras            – töökoht puudub
 
1-07-14501:    Artur Parik                – OÜ M
 
 
KarS § 299 ametialane võltsimine
2007 - 1
1-08-11223/2:   Mart Müür   - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse osakonna juhataja
 
2008 - 1
1-07-6144/2:  Tatjana Gazukina - Tallinna Linnakohtu registriosakonna Vanemregistrisekretär (Justiitsministeerium).
 
Justiitsministeeriumist saadud teabe kohaselt ei ole avalikus kohtulahendite registris avaldatud kõiki kohtulahendeid (kõiki 32 ja 59 süüdimõistvat otsust vastavalt 2007. aastal ja 2008. aastal).
 
JÄRELDUSED:
  • Ajakirjanik Hanneli Rudi eksis ajakirjaniku eetikakoodeksi vastu, kuna artikli pealkiri oli eksitav ning diskrediteeris Tallinna linna ja selle juhtimist. Mulle näib, et see „eksimine“ on tahtlik ning kantud eesmärgist diskrediteerida Tallinna omavalitsust. Oleme nii ajakirjanikele kui ka justiitsiministeeriumi töötajatele varemgi kannatlikult seletanud, milles nad eksivad, kuid see kõik on olnud kui hane selga vesi ja endiselt jätkatakse propagandistlikku, aga mitte tõele vastavat juttu Tallinna korruptsioonist. Küsin Tarmu Tammerkilt ja Rein Ruutsoolt – mida veel ette võtta? Kas ei peaks süstemaatiliselt valetavaid Eesti meediaväljaandeid ja nende omanikke hakkama ebaeetilisuse pärast välja viskama rahvusvahelistest ajakirjandusorganisatsioonidest, kui nad ei taltu?
     
  •  Minister Rein Lang eksitas Riigikogu liikmeid, kui ta soovitas neil kasutada kohtulahendite registrit andmete saamiseks – osa andmeid ei olegi registri avalikus osas ja seetõttu ei ole soovitus rakendatav. Palun Riigikogu liikmeid küsimus uuesti püstitada, tundes ka huvi, miks osa kohtuotsuseid, mis justkui peaksid olema avalikud, on millegipärast registris varjatud. Riigikogu liikmed võiksid ka huvi tunda, mida teha ministriga, kes rahvaesindajatele niimoodi valetab?

  • Registri avalikus osas on 2007. aastal Tallinna linnaga seotud ainult üks süüdimõistev kohtuotsus (Tallinna ühe lasteaia raamatupidaja) ja 2008. aastal ei leidnud ma Tallinna omavalitsusega seotud ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust. Muide, ma ei usu, et ka registri salapärases salastatud osas sisalduks midagi olulist seoses Tallinna linnaga, vastasel juhul oleks Postimees vastavad andmed juba ammu näiteks oma maja liftist leidnud.
     
  • Võrdluseks samadel aastatel süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mis on seotud riigiasutuste, näiteks politseiprefektuuride töötajatega on 11, vanglatega 3, tolliga 2 ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga 2 jne. Kus on nendel teemadel Päevalehe ja Postimehe esikaaned? Tuleb nii välja, et Eesti Politseid, kes justkui peaks tegelema korruptsiooni uurimisega, on ennast riigiasutustest kõige rohkem kohtus süüdi mõistetud korruptsiooni eest! Tuleb nii välja, et nendel, kes istuvad ühel pool ülekuulajalauda, on statistiliselt kõige suurem tõenäosus sattuda ühel päeval istuma teisele poole seda lauda. Nii uskumatult, kui see ka ei kõla - ülekuulajast võib kõige kergemini saada ka ülekuulatav.

Kordan ühes oma blogi sissekandes Raivo Aegile, Norman Aasale ja Jüri Pihlile esitatud küsimust, miks Kapo aastaaruandes, kus oli eraldi peatükk võitlusest korruptsiooniga kohalikes omavalitsustes, vaikiti kui hiired rukkis korruptsioonist riigi tasandil? Seni ei ole ma sellele küsimusele mingit vastust saanud. Aga ei kaota kannatust. Ehk Aeg annab selgitust.

Kuna ma ei usu, et Eesti õukonnameedial lubatakse minu blogi selle sissekande kohta midagi objektiivset arvata, mille pärast ma neile kaasa tunnen; siis pöördun Inno ja Irja blogi, Liis Lassi portaali ja teiste tsenseerimata väljaannete poole palvega seda kirjutist võimalust mööda kajastada. Mõni mõttekoda võiks seda teemat ka homme 1. mail käsitleda.

 

 Pilt pärineb Googli pildipangast

8 kommentaari »

Edgar Savisaar: kas tõesti ainult totalitaarsed riigid toetavad sporti?

April 29, 2009

Majanduslikult rasketel aegadel on meil komme iseendisse tõmbuda ning eks ole ka põhjust. Mured laenude ja liisingute maksmise pärast, juba olnud või kohe-kohe tulevad palgakärped, või hoopiski hiljutine töökaotus ei kuulu just teemade hulka, mida meeleldi oma sõprade ja tuttavatega jagama tõttaks. Ning ega neilgi kergem ole, samad mured, samad probleemid ja sama kindlusetus. Jõuad sa siis teisele kaasa tunda, sest abikäsi, mida nii väga tahaks pakkuda, jääb ju pakkumata, endalgi kitsas käes. Ja kui mõnda vaba tööotsa teaks, võtaks ise.

Rasketel aegadel, kui kõik kassid kräunuvad hinge kohal, otsime lootust ja lohutust oma vaimujõust, oma rahvuse tugevusest ja nendest harvadest kordadest, kui rahvuskaaslased saavad hakkama kõigi takistuste kiuste, millegi suurega ja ennastületavaga. Just selliseks saavutuseks saab pidada meie võrkpallimeeste jõudmist Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Võrkpall on oma kandepinnalt kindlasti üks enim harrastatum spordiala, vist isegi jalgpalli järel number kaks maailmas. Loomulikult on Veerpalu ja Kanteri saavutused enam kui lugupidamist väärivad, kuid oleme ausad – võistkondlikel aladel tippu jõudmine ja edu saavutamine on väärt ehk rohkemgi. Seda enam ühe väikerahva jaoks, kus tänapäeva võistkondliku spordi ülitihedat konkurentsi arvestades on veidi enam kui miljonilise rahvaarvuga riigil edu saavutamine pea võimatu. Ligi kahekümne aastase hilisajaloo jooksul on korra vaid korvpallurid suutnud jõuda finaalturniirile, kus muide esineti igati korralikult ja väärikalt. Ning sama korralikku ja väärikat esinemist ootame loomulikult ka võrkpalluritelt.
 
Tänapäeva sport ei koosne kahjuks ainult meisterlikkusest, tänapäeva spordi lahutamatuks koostisosaks on ka finantsid ja raha. Raha laagriteks, raha varustuseks, raha kontrollmängudele sõitmiseks ja raha meditsiiniks. Aspiriini ja nuuskpiirituse ajad on spordis ammu ning jäädavalt otsa saanud.
 
Riik ja valitsus on alati premeerinud edukaid sportlasi – ja õigusega. Nad on selle ära teeninud, nad on selle väärilised. Kui aga võrkpallurid palusid hiljuti toetada EM-finaalturniiriks valmistuvat koondist, vastas Ansip, et riigi panus sporti on totalitaarsete rezhiimide nähtus. Ansip nagu ei teaks, et tõenäoliselt pole maailmas riiki, kes sporti ei toetaks. Teevad seda meie naabrid Põhjamaad, teevad seda ka kauged Ameerika Ühendriigid ning Austraalia. Kas tegu on totalitaarsete riikidega, no kui on, siis tahaks sellises totalitaarses riigis nagu Soome või Rootsi või minupoolest ka Austraalia elada küll. Sest nemad on aru saanud juba ammu-ammu, et tänases maailmas on riigi üheks paremaks visiitkaardiks ja tuntuse sümboliks edukad sportlased ja head võistkonnad. Võiks ju teada, et riigipoolne spordi toetamine pole mitte füüri laskmine, vaid eeskätt spordirajatiste ja objektide ehitamine. Nõuda staadionite, väljakute ja hallide rajamist erakapitalilt, oleks kindlasti samapalju vale kui kohatu. Muide, „totalitaarses” Tallinnas pearaha süsteemi kaudu toetatavast laste ja noortespordist, saavad kindlasti suu seks ka reformierakonna liikmete ja toetajate lapsed. Kas peaksime selle maksmise siis ära lõpetama, et püüelda valguse ja demokraatia poole?
 
Ansipi väite muudab eriti naeruväärseks fakt, et läbi EOK ja kultuuriministeeriumi liigub sporti ka riigi raha. Ja jumal tänatud, et see nii on, kuigi nüüd, peale peaministri lauset, on meil suur oht, et sedagi raha kärbitakse. Winston Churchill ütles omal ajal, kui tema käest küsiti tema pikaealisuse saladuse kohta, et ta kunagi ei seisnud, kui võis istuda, et ta kunagi ei istunud kui võis lamada ja kõige olulisem – absoluutselt mitte mingit sporti. Õige Ansip, absoluutselt mitte mingit sporti, pole teemat, pole probleemi.
 
Mind ainult hämmastab, et spordirahvas ise sellest Ansipi mõtteterast arglikult vaikib. Sealhulgas ka Olümpiakomitee president Mart Siimann, kes peaks ju nende huvisid kaitsma. Vaikinud on nii sportlastest poliitikategelased nagu Erki Nool ja isegi Jüri Tamm, kes on võimuloleva koalitsiooni mõjukad liikmed. Isegi meie kõige tuntum tervisesportlane Evelin Ilves pole sellel teemal seni sõna võtnud. Võib vastata, et kes soovib niisuguste lauslollustega vaielda. Aga kui sellist juttu räägib Vabariigi valitsusjuht, siis peaksid vähemalt spordiajakirjanikud teema üles võtma, kui poliitikutest tõesti asja ei saa. Küsima, kas peaminister ikka vastutab selle eest, mida ta räägib? Ja kas ta seejuures teeb erandid korvpallile, kergejõustikule ja suusatamisele, s.o. nendele alaliitudele, kus Reformierakonna tegelased on eesotsas ja mida aastaid valitsusasutuste või riigi äriühingute kaudu on rahaliselt üleval peetud. Liigub ju jutt, et Tehvandi suusakeskust ehitatakse eesmärgiga Brüsselist tagasi saabuvale Toomas Savile sinna soe koht teha. Ikka riigi rahadega, kuidas teisiti. Kui nii, kas siis Eesti ongi astunud sammukese edasi totalitaarse riigi suunas, kus – oh häda – sporti toetatakse?
 
Andrus Ansip ise kasutab tihti Tallinna linna rahadega rajatud ja kõigile tasuta avatud tervisespordiradu, käib seal suusatamas, jalgrattaga sõitmas ja rulluisutamas. Tema jaoks ei ole kindlasti probleem kui linn spordirajatisi enam ei finantseeriks. Peaminister suudaks küll enda spordihuvid kinni maksta. Selle peale kehitab ta lihtsalt õlgu, mida peavad ütlema lapsed ja nende vanemad ning teised Tallinna spordihuvilised, kellel ei ole rahakotti puuga seljas.

Pildiallkiri: Suusatav Ansip, pilt pärineb Ekspressi kodulehelt

8 kommentaari »

Edgar Savisaar: Kolm küsimust Langile, Pihlile ja Aegile korruptsiooni kohta

April 23, 2009

Meedia korrutab, et korruptsiooni põhiliseks pesaks on omavalitsused, eriti keskerakondlik Tallinn. Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt kirjutas, et Tallinn olla lausa „pistisepealinn“. Tuntud politseimehe abikaasa kinnitas seda väitega, et pealinnas olevat registreeritud 37 korruptsioonikuritegu ning pistise võtmise arv olla kasvanud lausa viis korda. Anveltile kiitis takka ka sotsioloog Juhan Kivirähk, kellele ma ühes eelmises blogi sissekandes juba vastasin.


  

 

 

Muidugi hakkasin ma asja vastu huvi tundma. Kõigepealt tekkis esimene küsimus: Kes on need 37 Tallinna linna korruptanti? Palusin küsida ajakirjanik Anveltilt, kust tema arvud pärinevad. Anvelt viitas vastuseks Justiitsministeeriumi kriminaalteabe – ja analüüsi talituse juhatajale Mari-Liis Söödile. Soovisin teada, kes konkreetselt ja nimeliselt on need 37 korruptanti, kes Tallinna linna head nime häbistavad. Linnavalitsusele justiitsministeerium mingit sisulist vastust ei andnud. Siis pöördusid Justiitsminister Rein Langi poole Riigikogu liikmed Kadri Simson ja Vladimir Velman, kellele ministeerium oli sunnitud lõpuks vastama. Lang soovitab meil kasutada kohtulahendite registrit, millest paraku me vastust nimede kohta ei saanud. Siiski sisaldus tema kirjas ka üks viide nimeliselt kolmele korruptandile, kes 2008. aastal said kohtus süüdimõistva otsuse. Siit oli võimalik edasi minna. Langi kirjas nimetatud isikud olid Kaimo Olesk, Kalle Kangur ja Ardi Šuvalov. Üks nendest nimedest ütles mulle midagi, ülejäänud kahe suhtes pidin tegema täiendavaid järelpärimisi.
 
Kõigepealt ei ole Šuvalovil Tallinna Linnavalitsusega pistmist.  Õigemini tema oligi see kohtunik, kes ahistas meie töötajat Vladimir Panovi ja jäi lõpuks ise altkäemaksu võtmisega vahele. Kohtunikud teadupärast kuuluvad aga Justiitsministeeriumi, mitte Tallinna linna haldusalasse.
 
Kaimo Oleski kohta selgus, et tegemist oli Tallinna tööhõiveameti tööturu osakonna töötajaga - niisis riigiametnikuga, kes tegutses Sotsiaalministeeriumi võimkonnas.
 
Kalle Kanguri näide on aga täiesti kohatu, kuna tema puhul on tegemist Kirde Piirivalvepiirkonna piirivalvur-spetsialistiga, kes kuulub Siseministeeriumi võimkonda. Niisiis, mitte ükski kolmest nimetatud isikust ei oma seost Tallinna Linnavalitsusega.
 
Miks ei nimeta Lang, Sööt, Anvelt ega Kivirähk teisi Tallinna linna korruptante ja pistisevõtjaid? Kas ongi tegemist üksnes episoodidega ametikoha piirangute rikkumisest nagu need juhtusid Tallinna Raekoja perenaise kübaratöökoja ja muu sellisega? Tuletan meelde, et ametikoha piirangute rikkumise süüdistatutest kaks ametnikku taipasid väärteo otsuse ise kohtus vaidlustada ja mõlemad mõisteti õigeks. See tähendab, et tegu oli politsei provokatsiooniga või vähemalt praagiga, mis kohut ei kannata.
 
Lugesin ka üht Eurobaromeetri küsitlust, mille eesmärgiks oli uurida eurooplaste hoiakuid korruptsiooni suhtes. Eestis viis selle küsitluse läbi Emor 2007. aasta lõpul, seega küllalt hiljuti. Küsitlustulemuste kohaselt peavad Eestis riiklike institutsioone korrumpeerunuks 75% ja kohalikke institutsioone 71% elanikkonnast. See arvamus oli küllalt sarnane Euroopa Liidu keskmisele - nii euroliidus keskmiselt kui meil ja meie mitmetes naaberriikides peetakse riiklikke institutsioone rohkem korrumpeerunuks, kui kohalikku võimu.
 
Vastuses küsimusele, millistes ametigruppides on altkäemaks ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikes huvides enam levinud, pidas 43% küsitletutest kõige korrumpeerunumateks poliitikuid riiklikul tasandil ning 38% kohalikke poliitikuid. Ametnikest hinnati Eestis kõige enam korrumpeerunuteks neid, kes tegelevad riigihangetega (40%), politseinikke (38%), tollitöötajaid (36%) jne. Niisiis – Eurobaromeeter näitab hoopis vastupidiseid tulemusi sellele, mida meile siin Eestis püütakse sisendada!
 
Siit teine küsimus – Miks mätsitakse kinni korruptsiooni riigi tasemel ja püütakse olukorda esitada kallutatult selles suunas, nagu oleks korruptsioon ainult omavalitsuste probleem? Miks vaikitakse sellistest uuringutest, mis on ju tegelikult Eesti firmade poolt läbiviidud ja sisaldavad täiesti avalikku informatsiooni? Küsimus on mõistagi retooriline sest vastust sellele teab igaüks, kes mõistab Eesti sisepoliitilist olukorda.
 
Kolmas küsimus – Miks tegeleb KAPO korruptsiooni väljajuurimisega ainult omavalitsuste tasemel, unustades täiesti riigi institutsioonides lokkava pistise – ja altkäemaksuvõtmise? Hiljuti ilmunud KAPO aastaraamatus on küll peatükk võitlusest korruptsiooniga kohalikes omavalitsustes, samal ajal kui puudub ülevaade analoogilisest võitlusväljast riiklikes institutsioonides.
 
Tean, et prokuratuuris töötab mitu eriprokuröri, kes tegelevad omavalitsusküsimustega. Paraku ei suuda ma nimetada ühtegi prokuröri, kes oleks keskendunud korruptsioonile riigi tasandil. Kunagi teritati politseis keelt, et vastust sellistele küsimustele teab vaid Tuul. Nüüd oleks aga sobiv öelda, et ehk annab Aeg arutust.
 
Pilt pärineb Korruptsiooni kodulehelt.

9 kommentaari »

Edgar Savisaar: Eesti Panga majandusprognoosist

April 22, 2009

Majandusprognoos konfidentsiaalne. Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et Eesti Panga majandusprognoos on nagu riigisaladus, mille andmeid hoitakse saladuses. Kas salatsemise asemel ei peaks Eesti rahvast suurest majandusohust hoopis võimalikult varakult hoiatama? Kui meil on tulemas näiteks veekatastroof – üleujutus – siis me ju hoiatame inimesi võimalikult vara, et kõik saaksid abimeetmed tarvitusele võtta. Kui aga on tulemas majanduskatastroof, siis hoiame saladuses. Kas sellise salatsemise eesmärk on hoida Eesti inimesi võimalikult kaua teadmatuses, lasta neil vastu võtta valesid majandusotsuseid ja et siis nende kukkumine majanduskatastroofis oleks võimalikult valus? Kas Eesti Pank ikkagi annab aru, mida ta sellise salatsemisega kaasa toob? Või tuli korraldus majandusprognoos võimalikult kaua saladuses hoida otse Ansipi käest, et valitsus negatiivsete uudiste foonil ei kõiguks?

Eesti Panga pädevus põhjendamatu positivismi tõttu kahtluse all. Meie kriis on juba kestnud mõnda aega. Eesti Pank ei ole midagi sisulist välja pakkunud selle lahendamiseks. Vastupidi – Eesti Pank on aeg-ajalt välja tulnud mingite positiivse maiguliste uudistega – olgu need siis ekspordist, tööturu kohandumisest vms. Eesti Pank räägib pidevalt, et meil nagu läheb kohe-kohe aina paremini. Nüüd selline katastroofiline uudis. Kas Eesti Pank on täiel määral ebapädev ja tegeldakse avalikkuse tahtliku eksitamisega? Võib olla on Ansip andnud Eesti Pangale korralduse rahvale kogu aeg mingeid positiivsed sõnumeid välja otsida, et valitsus saaks püsida. Nagu aga tänane majandusprognoos näitab, sellised uudised ei muuda reaalset majandusolukorda.
 
Kaks ülaltoodud punkti võivad tegelikult viidata otseselt sellele, et Eesti Pank täidab sisuliselt Ansipi pressiesindaja või propagandamasina rolli. Ansipil on küll probleem, kui Tallinna linn trükib mõned inimestele vajalikud ajalehed, kuid kui ta ise on muutnud hiigeleelarvega Eesti Panga oma propagandamootoriks, siis sellele nagu tähelepanu ei pöörata. Või milline muu roll Eesti pangal veel on? Rahapoliitikat nad läbi ei vii (ei saa viia)? Senised sinisilmsed analüüsid on osutunud liiga positiivseteks – järelikult analüüsi nad ei tee? Jääbki vaid poliitpropaganda roll. Eesti Pank poliitiliseks propagandamasinaks on ju väga kaval valik – seda ei oska keegi kahtlustada, sest pank ei ole ju meedia.
 
Täiendav kukkumine on katastroof. Eesti panga andmetel kujuneb selle aasta majanduslangus 10-12 protsendiseks. Arvestades seda, kui palju me juba kukkunud oleme ja kus me juba paikneme, on täiendav kukkumine Eesti majanduse jaoks mitte enam kriis vaid lausa katastroof. Kui laev on juba vett pilgeni täis, siis iga täiendav piisk võib uputada. Veelgi hullem, riskiprognoos e. must stsenaarium on 15% langust. Kus on Ansipi päästeplaan, või nüüd tuleks juba öelda kriisiplaan? Kas Ansip ja tema kaaskond annab endale aru, et kui nii edasi läheb, siis 2010. aasta alguses vaatab meile vastu hoopis teistsugune Eesti võrreldes sellega, mida senimaani oleme tundnud. Meie majanduslik olukord hakkab Ansipi juhtimisel sarnanema Eesti NSV olukorraga, mida vanemad inimesed veel mäletavad. Või ongi Eesti NSV taastamine Ansipi majandusplaani idee ja sisu?
 
Päevaleht mainib valitsuse enesepettust. Eesti Päevaleht ütleb oma tänases loos välja, et Eesti Panga tänane prognoos põrmustab valitsuse enesepettuse. Kui õukonnameedia üks võtmemängijaid hakkab valitsust enesepettuses süüdistama, siis peavad asjad ikka väga hullud olema. Või on Päevaleht hakanud lihtsalt uppuvalt laevalt põgenema, sest saab ju aru, mis majanduses toimub ja et Ansipi valitsus ei püsi – ei püsi ka lausliberaalne majanduskorraldus. Päevaleht võib mängida õukonnamänge, kuid see väljaanne ei ole loll. Ansipist kui probleemkoldest on leht otsustanud eemale hoidma hakata.
 
Töötuse kasv. Meil on täna suurusjärgus 60 000 registreeritud töötut. Kui meid tabab selline kukkumine, siis aasta lõpuks on meil täiendavalt 60 000 – 70 000 töötut – ühesõnaga 2010. aasta alguseks on meil silmapiiril 150 000 töötuga armee. Kas Ansip tõesti arvab, et see ongi see viis, kuidas Eesti peaks Euroopas silma paistma? Kas see ongi mingi viis rikaste riikide hulka jõudmiseks? Milline on Ansipi plaan töötute rakendamiseks, koondamiste peatamiseks? Uus töölepinguseadus on ju õli, kui mitte bensiisi, tulle valamine – see suurendab probleemi. Ansip tahab ka töötute hüvitisi igal viisil kärpida – ega tal ka suurt muud võimalust ei ole, sest tema majandamise korral on Eesti varsti pankrotis ja tal polegi raha töötutele maksta.
 
Hiigelkärbe silmapiiril. Eesti Panga tänased numbrid näitavad, et riigieelarvet peaks veel kärpima 8-10 miljardit krooni. Kas Ansip annab endale aru, mida selline kärbe riigi edasise funktsioneerimise jätkusuutlikkusele tähendab? Kusagil on piir, kus elu ei saa enam normaalselt siin riigis jätkuda – järgmine 8 miljardine kärbe selle piiri kindlasti ületab. Edasine kärpimine ei ole lahendus.
 
Euroga liitumine. Euroga liitumine on Ansipi loosungiks, millega on viimasel ajal absoluutselt kõik valitsuse lollused kinni mätsitud ja mis peaks andma andestuse kõige eest, mis kokku keeratud. Kahtlemata on euro majandusele vajalik, kuid kui euro saamise nimel eelnevalt kogu majandus hävitatakse, siis ei ole ju enam eurot kusagil käibele lasta. Kas Ansip seda ei mõista?
 
Rahandusministeerium ei täida oma rolli. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos nägi ette majanduse 8.5-protsendilist langust, riskistsenaariumi korral 10 protsenti. Rahandusministeerium on olnud naiivpositivistlik, nagu alati. Kas Ansip ei suuda lõpuks tagada, et tema ministeeriumid töötaks pädevalt? Või on ka rahandusministeerium kohustatud oma prognoose esitama läbi Ansipi poolt ette kirjutatud propagandanoodi?
 
 Pilt pärineb Äripäeva kodulehelt
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=76769bc6-58ae-49ff-9f56-5ba9555123fd&ref=rss

14 kommentaari »

Edgar Savisaar: OECD asus toetama Keskerakonda

April 21, 2009

Eile ja täna on palju kõneldud OECD poolt koostatud esimesest Eesti majandusülevaatest. Mida see dokument endast kujutab, miks see Eestile oluline on ja mis põhjusel see nii palju kõneainet on tekitanud? Teema lähemal analüüsil tuleb tõdeda, et tegemist on Eestile väga olulise ja suunda näitava dokumendiga nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes.

OECD – Organization for Economic Co-operation and Development – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon on asutatud 1961 aastal. Organisatsiooni liikmeteks on 30 arenenud tööstusriiki (kelle hulka Eesti veel ei kuulu, küll aga soovib kuuluda) ja organisatsiooni eesmärgiks on tugevdada demokraatiat ning soodustada majanduse arengut üle terve maailma. Oma eesmärkide saavutamiseks kogub OECD informatsiooni erinevatest riikidest, töötleb seda ja teeb selle pinnalt majanduspoliitilisi soovitusi. Täpselt sellised soovitused sai ka seekord Eesti.
 
OECD soovitused väärivad tõsist tähelepanu
 
Arvestades OECD tausta ja kogemuslikku pagasit väärivad sealt tulevad majanduspoliitilised soovitused kindlasti põhjalikku süvenemist ja analüüsi ning sobivuse korral nende rakendamist Eesti majandusse. OECD soovituste rakendamisel on kaks poolt. Esiteks aitavad need kahtlemata meie majandusel areneda ja meie riigil tugevneda. Teiseks on nende soovituste järgimine ka teataval määral piletiks arenenud tööstusriikide parema hinnangu saamiseks meie püüdlustele. Kui me järgime nende mõtteid, siis suhtutakse meisse ju paremini – ning ka tehakse meiega rohkem koostööd. Mida aga Eesti majanduslikust aspektist vaadates täna veel rohkem vajaks kui arenenud tööstusriikide investeeringuid ja ekspordivõimalusi nendesse riikidesse.
 
Mida OECD meile siis soovitab. OECD leiab, et Eesti senine eelarvepoliitika on olnud majandusele pigem kahjulik, kui kasulik. Meie eelarvepoliitikat protsükliliseks nimetades leiab organisatsioon, et me oleme majandusbuumile kulusid suurendades hoogu juurde andnud ja praegu süvendame kriisi suurte kärbetega. See on täpselt see, mida meie parempoolne Ansipi valitsus senimaani on teinud, täna teeb ja õigeks peab. OECD aga leiab, et selline eelarvepoliitika on Eestile kahjulik. Valitsusel peab olema majandusele stabiliseeriv roll, mitte aga vastupidi. 
 
OECD soovitab kaaluda, kas ei oleks mõistlik rakendada ühtset, võib olla küll madalat, ettevõtte tulumaksu. OECD raport avaldab otsest kahtlust, kas Eestis kasutatav reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus ka tegelikult oma eesmärki täidab – OECD ei ole üldse mitte kindel, et tulumaksuvabastus tagab ettevõtlusesse suunatud investeeringute kasvu. Siin on järjekordne kivi Reformierakonna kapsaaeda, kes on just reklaaminud ennast ettevõtjate suurima toetajana ja ettevõtluse soodustajana – nagu täna selgub, kahtleb selles isegi OECD.
 
OECD muretseb töötavate inimeste pärast
 
OECD pöörab tähelepanu ka meie tööturule, tööjõu maksustamisele ja sellega seonduvatele küsimustele. Raportis leitakse, et asjad ei ole meil jällegi korras. Organisatsioon on seisukohal, et kui Eesti kehtestaks ettevõtluse tulumaksu, siis on ka tööturgu võimalik paindlikumalt reguleerida ja loogiliselt ka töökohtade teket soodustada. Seda seisukohta meie tänasesse Eesti poliitikasse paigutades tuleb asju õigete nimedega nimetades tõdeda, et Keskerakond on tänasel poliitmaastikul ainuke partei, mis on seisnud töökohtade tekke eest. Nimetagem siinkohal kasvõi Tallinna linna abipaketti. Reformierakond on seevastu tulnud välja tööturu kollapsit esile kutsuva uue töölepinguseadusega.
 
Kindlasti ei saa mööda vaadata OECD soovitusest kehtestada Eestis kinnisvara väärtusel põhinev maks, mis leevendaks kinnisvaraturu tsüklilisust ja tagaks omavalitsustele stabiilse tulubaasi. See soovitus on otseses vastuolus Reformierakonna ja IRLi peamise valimisloosungiga lubada omavalitsusel kaotada maamaks kodualuselt maalt. Kes siis majanduses targemad on, kas OECD või Reformierakonna ja IRLi kildkond? Sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar on aga otsustanud asuda igal juhul OECD poolele ja on asunud tugevalt ründama oma koalitsioonipartnerite maamaksu kaotamise ideed.
 
Loomulikult on OECD raport palju pikem ja põhjalikum ja seal esitatakse veel mitmeid muid seisukohti, nagu eluasemelaenude intressidelt tulumaksu tagastamisest loobumine, euro käibelevõtu komplitseeritus jms. Samas sai ka olulisemad punktid juba ülalpool esitatud.
 
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et OECD toetab just neid majanduspoliitilisi meetmeid, mille eest on läbi aastate seisnud Keskerakond ja sisuliselt esineb organisatsioon väga konkreetse kriitikaga Reformierakonna majandusideede vastu. OECD peab õigeks Keskerakonna majanduspoliitilisi seisukohti ja tahab lahti saada Reformierekonnast, kes eesti nurka on ajanud. Sisuliselt tähendab OECD soovituste aktsepteerimine Eestile piletit rikaste riikide klubisse ja kiirelt arenevaks rahvusvaheliseks koostööks. 
 
Huvitav on aga OECD kajastust lugeda tänastest ja eilsetest meediaväljaannetest. OECD sõnumid ei ole ju meie õukonnameediale meeltmööda. Samas ei saa ka seda eirata. Seega toimub laveerimine ja sõnumite pehmendamine. Maha püütakse vaikida asjaolu, et see, mida soovitab OECD, on kardinaalses vastuolus Reformierakonna poliitikaga ning soosib Keskerakonna seisukohti. Meediategelastele lisaksin õpetuseks, et õigem oleks ikka tõde selgelt välja öelda. Ainult see võib meid viia edasi.

7 kommentaari »

Edgar Savisaar: Aitäh Päevaleht!

April 14, 2009


Tänane Delfi seletab midagi sellist nagu oleksin ma „õiendanud reklaamipinnal ajakirjanikega arveid“. See ei ole õige. Tegelikult õiendasin ma nendega arveid mitte reklaampinnal, vaid Tallinna linna koduleheküljel, kuhu linnapea ja ka linna finantsjuhi mõtteavaldused ikka üles pannakse. Kus siis veel?! Ikka oma koduleheküljel. Mis puutub Päevalehte, siis sinna paigutasime me üles bännerid, et inimesed ei laseks ennast ajalehe ühekülgsest jutust eksitada ja loeksid ka linna ametlikku seisukohta.

Tegime õigesti. Veebikülastuse statistika järgi suurenes avalehe vaadatavus enam kui tuhande külastaja võrra. Kui näiteks eelmise nädala tippuudist Linnahalli miljardilise investeeringu kohta vaadati vaid 74 korral, siis eilset kirjutist loeti kordades rohkem, oli 1300 külastajat.
 
Ausalt öelda olin Päevalehe artiklis pettunud. Kaks armsat poisinägu, aga terve lehekülg tühja teksti. Ja seda reklaamiti juba eelmisest neljapäevast, et tulevat kõva lugu! Minagi olin nädalavahetusel põnevil, et mida nad seekord välja mõtlevad. Poisid aga ei olnud vaeva näinud, vaid kordasid hambutut teksti, millest neil eneselgi juba villand peaks olema. Tulemus – Päevaleht lugejaid juurde ei saanud, mina sain toetajaid küll. Aitäh Päevaleht.
 
Vaata veel: www.tallinn.ee

5 kommentaari »

Edgar Savisaar: Juttudega kolmanda pensionisamba muutmisest tehakse katet teise samba kaotamisele

April 9, 2009

Postimees teatas üleeile, et valitsus kaalub ka kolmanda pensionisamba põhimõtete muutmist. Juttu on mitmest „muudatusest“, mida väidetavalt kaalutakse. Need puudutavad maksete tulumaksuvabadust, aga ka väljamaksete piiramist. Postimees kirjutab: „See on esialgu vaid idee, mis pole lõplikult heakskiitu leidnud.“


Ma usun, et siin pole tegemist muu kui valitsuse sooviga ajada pensionisammaste ümber toimuv võimalikult segaseks. Loodetakse, et otsuste vastuvõtmise ajaks ei saa keegi enam aru, mis tegelikult juhtus.


Riigipoolsete maksete peatamine teise sambasse on lihtne ja ühene otsus, millest iga pensionisüsteemiga liitunu aru saab – riik murrab pensionikogujatele antud lubadust. Kõik need inimesed, kes on uskunud Eesti riiki, saavad petta.

Nüüd aga on mängu toodud veel ka kolmas sammas. Eks hiljem saab väita, et suudeti siiski halvimat vältida. Kolmas sammas jäi paika, vaid teisest loobuti. Parem see, kui mitte midagi.
 
 
Punane lipp, mille sotsiaaldemokraadid kavatsevad Toompeal heisata
 
 
 
 
Umbes samas võtmes tehti talvised eelarvekärped. Alguses maaliti mustemast mustem pilt vähenevatest pensionitest, emapalga kärpimisest, politseinike vallandamisest ja mida kõike veel. Siis aga tuldi vikside ja viisakatena välja kärbetega, mis „kõigest“ vähendasid juba lubatud pensionitõusu ja mitmed teised hullud ideed unustati.

Hea taktika – eelmisel korral jäi Eesti avalikkus seda uskuma. Neelati alla valitsuse vale, et „halvim õnnestus ära hoida“.

Praegu kehtiva pensionisüsteemi alustest loobumist aga nii lihtsalt vaiba alla ei pühi.
 
Põhimõtteliselt kavatsetakse katta tänaseid kulutusi homsete pensionäride pensionite ette vähendamise läbi. Ehk siis – kõik need inimesed, kes on uskunud Eesti riiki, saavad petta.
 
Kusjuures petta saavad tänased tööealised kolmekordselt.

Praegu peaks valitsus tegema kõik, et luua uusi töökohti ja kaitsta olemasolevaid. Selle asemel ajab valitsus aktiivselt poliitikat, mis vastupidi - survestab ettevõtteid koondama. Valitsuse jaoks on töötud vaid statistika, majanduse kohanemise enesestmõistetav tagajärg. See on kohutavalt julm –plats tehakse puhtaks elujõulisest tööealisest elanikkonnast. Keegi ei saa aru, mille eest neid nii karistatakse.

Peagi jõustuv uus töölepinguseadus lihtsustab koondamist oluliselt. Ning näha on, et valitsus on kõigiti valmis loobuma töötajatele lubatud tagatistest – jõustama seaduse poolikult. Eks näis, kas oravatel õnnestub see läbi suruda või mitte. Poliitiline tahe on igatahes olemas.
 
Kolmandaks siis – vähendatakse juba ette tänaste tööealiste pensione.

Seega – kaotuse saavad nii tänased palgad kui ka tänased töökohad, riigipoolne kaitse töökaotanuile kui homsed pensionid. Kolmekordselt pihtas ja kolmekordselt põhjas.
 
Ainus, mis mind nende skeemide juures hämmastab, on sotside passiivsus majandusküsimustes. Kui keegi, siis nemad peaksid täna tasakaalustama valitsuses parempoolseid, olema selleks hääleks, kes tuletab meelde, et peale makronumbrite peab nägema ka inimesi!

Ma näen, et nad rabelevad ja püüavad end tõestada, kuid neil oleks hädasti vaja sõnastada oma iseseisev majanduspoliitika ning hakata seda ükskord ka ellu viima! Praegu on aga nii, et sotsiaaldemokraatlik maailmavaade tuleb Stenbocki majja nõupidamisele minnes sotsidest ministritel riidehoidu jätta.

Seal sotside poliitika siis ripub,  ühes varnas Rein Langi jope ja Jüri Pihli nahkmantliga.
 
Pilt pärineb lehelt uudised.err.ee

12 kommentaari »