7 Apr

Edgar Savisaar: Pikem vastus Juhan Kivirähki lühikommentaarile

15 kommentaari

31. märtsi Eesti Päevalehes esitab hea Juhan Kivirähk lühikommentaaris „Parim kaitse on rünnak“ kaks sügavalt kaheldavat seisukohta. Tema pealkirjas oleva järeldusega saan aga ainult nõustuda.


Tema esimene ekslik seisukoht oli: „Panovi valimine kristallpuhta poliitiku etaloniks on kaheldava väärtusega ettevõtmine. Temavastasest süüdistusest loobuti ju seetõttu, et tõendite hindamise praktika oli Riigikohtus aja jooksul muutunud ja viis aastat hiljem uusi tõendeid koguda oleks olnud keeruline.“

See on just see mantra, millega parempoolne seltskond on lohutanud üksteist kohvikutes ja õllebaarides, sest Panovi õigeksmõistmine oli neile ootamatu ja ebameeldiv ning kuidagi oli vaja ennast õigustada. Ei saa ainult aru, miks viis aastat venitati, kui esialgu olevat süüdimõistvad tõendid käes olnud ja Riigikohtu praktika ka sobis. Näiteks Panovigi asjaga tegelenud kohtunik Ardi Šuvalov tabati altkäemaksu võtmiselt ja mõisteti süüdi mõne kuuga. Panovi kohtuasja ei suudetud aga viie aasta jooksul kuidagi ühele poole viia, kuigi süütõendid olid Kivirähki arvates olemas.

 
Panovi ees vabandas isegi prokurör

Võtsin abiks kohtudokumendid. Neid on kaks. Kohtumääruses 10. septembrist 2007 pistisevõtmise kahtluse suhtes, kus öeldakse et „riigiprokuratuuri seisukoha kohaselt ei ole kohtualuste süü nimetatud kuriteoetteheidetes tõendatud“ ja seoses sellega kriminaalmenetlus lõpetatakse. Tähtsam on siiski kohtuotsus 7. jaanuarist 2008 aastal. Tehtud Pärnu Maakohtus Eesti Vabariigi nimel Panovile esitatud altkäemaksu süüdistuse osas, kus öeldakse, et kohtuasi lõpetatakse, sest puudub kuriteo koosseis.
 
Juhan Kivirähk kordab oma kommentaaris tegelikult juhtivprokurör Jüri Pikmad, kes 30. novembril 2008 ETV saates «Aeg luubis» esitles Vladimir Panovi õigeksmõistvast kohtuotsusest hoolimata ikkagi kurjategijana. Panov kaebas selle peale justiitsminister Rein Langile ja Rahvusringhäälingu juhile Margus Allikmaale.
 
Panov kirjutas: «Juhtivprokurör Jüri Pikma jättis vaatajale mulje, nagu oleks hoolimata prokuratuuri tõhusast tööst minu süü tõendamisel pääsenud ma kriminaalvastutusest väliste asjaolude tõttu, kuid tegelikult on minu puhul ikkagi tegemist kurjategijaga. Prokuratuuriseaduse § 15 lg 1 p 3 ja 4 järgi võib prokuröriks nimetada isiku, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega, prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kuidagi ei saa pidada kõlbeliseks avalikkuse ees inimesele kuritegude inkrimineerimist, hoolimata jõustunud õigeksmõistva kohtuotsuse olemasolust. Leian, et minu tembeldamisel kurjategijaks Jüri Pikma, kas «unustas» oma ametipositsiooni Riigiprokuratuuris või, mis veel hullem, kasutas seda teadlikult veenvuse huvides, mis tekitab kahtluse temal prokuröritööks vajalike isikuomaduste olemasolus. Ma ei tea, miks juhtivprokurör Jüri Pikma mind avalikkusele kurjategijana esitles, kuid kindlasti on tema väljaütlemised minu suhtes vastuolus juristi eetika põhimõtetega ning kahjustavad õigusemõistmise huve.» Pärast seda kaebust Pikma vabandas Panovi ees kirjalikult ja lubas oma «eksitusest» (Pikma kasutas just nimelt seda väljendit) järeldused teha.

Ma ei tea, kas Panov on kristallpuhas inimene. Oma meelsuselt on ta Kivirähkiga üsna sarnane. Ainult vanus eristab. Mõlemad suhtuvad poliitikutesse umbusuga, mõlemad püüavad neist eemale hoida ja küllap neil on ka omajagu õigust – eriti olukorras, kus poliitika on asendunud intriigiga. Kumbki aga pole pääsenud oma saatusest ja paraku on mõlemal eluaegne koht Eesti poliitikas. Mida kinnitas ka Kivirähki artikkel.
 

Sepa mõistis süüdi ainult ajakirjandus

Teine Kivirähki seisukoht: „Vähe usaldust tekitab linnapea kompromissitu kaitse korruptsioonis süüdistatud Elmar Sepa suhtes, kes on oma karjääri jooksul korduvalt hämarate toimingutega silma paistnud. Juriidiliselt võib ju kõik olla korrektne, poliitikult on aga õigus nõuda enamat“.
 
Olen püüdnud aru saada, millised on need Elmar Sepa „hämarad toimingud“ ja ikka jõudnud nende nn korteritehinguteni, millega seoses tema vastu omal ajal kriminaalasi algatati, mis ka kohtusse välja viis. Milline oli selle kriminaalasja saatus? Esimeses astmes – halduskohtus – mõisteti Elmar Sepp süüdi Tallinna linnale moraalse kahju tekitamises. Teises astmes – maakohtus – süüdimõistev otsus aga tühistati ja asi saadeti teistkordsele läbivaatusele esimeses astmes, aga uuendatud kohtukoosseisuga. Uuel protsessil mõisteti Sepp õigeks.

9. oktoobril 2003 aastal otsustas kohus, et E. Sepp „kuulub temale inkrimineeritavas kuriteos õigeksmõistmisele kuriteokoosseisu puudumise tõttu“. Riik oleks ju võinud minna edasi Riigikohtusse, kuid Riigiprokuratuur loobus edasikaebamisest. Ju siis nähti asja lootusetust. Kui nendest nn hämar-toimingutest oleks andnud tilgakestki süüd välja pigistada, oleks seda ka tehtud, sest ajakirjandus nõudis verd.

Võib vaielda, et juriidiliselt võiski asi olla korras, aga mida öelda moraalselt? Meedia oli Sepa juba süüdi mõistnud ning seda süüdistamist jätkab ka Kivirähk oma kommentaaris. Kuid ka selle kohta on kohtuotsuses seisukoht võetud. Nimelt tuletatakse seal meelde, et ajakirjandus „teatas juba ette, et E. Sepp on süüdi“. See on üks tavatu juhtum, kus kohtuotsuses anti hinnang ka ajakirjanduse tegevusele kohtuasja käsitlemisel. Meedia pidi astuma üle igasuguse piiri, kui kohus teda eraldi oli sunnitud noomima.

 
Anvelti korruptiivne häma ja meedia võim

Kivirähk on korra olnud tõeliselt julge mees oma seisukohtade esitamisel – see oli pärast Pronksiööd Eesti Päevalehe artiklis „Uue kolmikliidu verine algus“, mille eest ta pälvis Ajakirjanike Liidult Aasta Ajakirjaniku ning Ajalehtede Liidult 2007. aasta Pressisõbra tiitli.

Aga julge tuleb olla iga päev ja julgus nõuab ka järjepidevust. See on tore, et Kivirähk kaitseb Kärt Anveltit (neiupõlvenimega Karpa). Naisi tulebki rohkem kaitsta, isegi kui nad on provokaatorid. Lugesin Anvelti kirjutist „Korruptiivne võim = poliitiline häma + valijate naiivsus“ 30. märtsi EPLis, millele viitab ka Kivirähk oma kommentaaris. Anvelti allkirjaga jutt baseerub kolmele väitele, mis täpsemal analüüsil upuvad nagu põllukivid.

Anvelt kirjutab: „kõige enam on registreeritud ametialaseid ehk korruptsioonikuritegusid Tallinnas (37), mujal vähem. Võrreldes 2007 aastaga viiekordistus statistika kohaselt Tallinnas pistisevõtmise arv“. Sellest teeb ta järelduse, et „Tallinn pürib pistisepealinnaks“.

Muidugi oleks need koledad arvud, mida ta välja toob… kui need oleksid tõesed. Anvelt tunnistas, et ta olla need saanud Justiitsministeeriumi kriminaalteabe – ja analüüsi talituse juhatajalt Mari-Liis Söödilt. Tema andmete täpsustamisel selgus, et statistiline näitaja ei käsitle tegelikult sooritatud kuritegusid, vaid statistikas registreeritud kriminaalmenetluste alustamisi. Ja sedagi episoodide kaupa, mis tähendab, et ka paari ametniku tegevuse episoode võib registreerida 37-ks erinevaks kuriteoks. Kusjuures see statistika ei arvesta, kas algatamine süüdimõistva kohtuotsuseni või üldse kohtuni jõuab. Anvelti arvud ei kajasta tegelikku olukorda, sest menetluste algatamise arv ei saa kuidagi olla kuritegude arvuks.

Põhimõte registreerida kuritegu juba kriminaalmenetluse alustamisel võib nö tavaliste kuritegude (vargus, tapmine vms.) puhul olla õigustatud, kuna üldjuhul on teada fakt, et aset on leidnud vastav kuritegu ning välja on vaja selgitada süüdlane. Seevastu ametialaste, aga ka näiteks maksukuritegude puhul, jääb ikka kohtu hinnata, kas tegu oli üldse kuritegu või mitte.

Anvelt kirjutab ka, et pistisevõtmiste arv Tallinnas olevat võrreldes 2007-nda aastaga viiekordistunud! Järelepärimisest selgus aga, et 2007. aastal ei eristatud veel statistiliselt linna – ja riigiametnikke. Püüdsime saada selgeks, kellega konkreetselt on tegu. Vastusest on seni kõrvale hiilitud. Nüüd oleme esitanud sama küsimuse justiitsministrile Riigikogu kaudu. Ootame vastust.

Esialgu aga oleme kuulnud telgitagust sahinat, et tegu olevat vaid paari üksiku ametnikuga, keda kahtlustatakse paljudes pistisevõtmistes. Statistika registreerivat mitte pistisevõtjaid, vaid pistisevõtmise juhtumeid! Järelikult võib nii palju juhtumeid tähendada ka seda, et Tallinnas on kuskil mõned üksikud laialt tegutsevad kurikaelad, kes sel viisil toimetavad. Veel huvitavam on teine mitteametlik väide: meile ei teatatavat kurikaelte nimesid, sest tegu olevat mitte linna- vaid riigiametnikega, keda ei tohtivat enneaegu diskrediteerida. Kohtuotsuseid nähtavasti veel ei olegi!

Anvelti allkirjaga artiklis on veel üks vale. Ta kirjutab: „ Arve vaadates on ka mõistetav, miks Tallinna linnavõim palus Riigikohtu abi, et vabaneda riigikontrolli audititest. Ülemöödunud nädalal Riigikohus siiski otsustas, et riigikontrollil on õigus kohalikku omavalitsust kontrollida.“

Nõnda sünnib aga järjekordne müüt, mida tiražeeritakse erinevates meediates, kuni inimestele kulub pähe, et just nii oligi. Kas mitte sellepärast ei võideldud nii ägedasti Oliver Kruuda telekanali vastu, et see siiski suutis tuua ka alternatiivset arvamust avalikkuse ette?

Tegelikult ei taotlenud Tallinn ju omavalitsuste uste sulgemist Riigikontrollile. Probleem oli selles, et Riigikontroll kippus andma hinnanguid ka linnavõimude tegevuse tulemuslikkusele, heites meile ette, et olime andnud soodustustega kortereid sundüürnikele, politseinikele ja noortele peredele. Nüüd ütles Riigikohus selgelt välja, et omavalitsuse tegevuse tulemuslikkuse küsimus ei ole Riigikontrolli asi ja selle üle otsustab iga linn või vald ise, keda ta peab õigeks soodustada.

 
Keskerakond ei ründa, meid rünnatakse

Kivirähki kommentaari pealkirjas on järeldatud, et parim kaitse on rünnak. Nõus. Viimasel ajal on ju Keskerakond sattunud totaalse rünnaku alla nii valitsusparteide, õukonnameedia kui isegi Kapo poolt. Ma saan aru, miks raevutsevad Kapo ja teised politseiorganid, kes peavad kampaanias kindlustama „rohelise tule“ uuele linnapeakandidaadile, kes juhuslikult on nende minister. Aga kõik teised? Mille eest nemad ennast selle rünnakuga kaitsevad? Või püüab keegi väita, et nende rünnakus ei olegi kaitse, mõnikord isegi meeleheitliku kaitse elemente?
 
Ma ei arva, et Kivirähk kirjutaks asju, millesse ta ei usu. Küllap on teisigi, kes innustuvad „korruptant Panovist“ ja „Tallinna kui pistisepealinna“ müütidest. Erinevalt teistest teab Kivirähk aga sotsioloogina hästi, milline on nende müütide tekkemehhanism ja milleks neid poliitikas kasutatakse.

Juhan Kivirähk ei ole tavaline ajakirjanik, poliitik või teadlane. Ta on inimene, kelle arvamus tõesti loeb paljudele. Seetõttu ma palun, et ta kaitseks ja põhjendaks usutavamalt oma seisukohti, mida ta esitas 31. märtsi kommentaaris.

Mõlemad vennad Kivirähud on nüüd Panovi teemal Päevalehes käe valgeks saanud. Ma ei vaidle Andrusega, kes on tuntud naljamees ja Mart Laari isiklik sõber. Juhaniga aga vaidlen küll, sest olen võtnud teda kui teadlast ja arvamusliidrit ikka tõsiselt.

 

PS:
Pärast 31. märtsi kommentaari on Juhan Kivirähk Eesti Päevalehes rohkem oma poiss kui seni. Kutsun teda üles kaasa aitama, et ka minu käesolev arvamuslugu ilmuks seal ja enam-vähem kärpimata kujul. Siis tegutseks ta vähemalt oma põhimõtete järgi, nagu mina neid ette kujutan.

Pilt pärineb ERRi kodulehelt

Postitatud April 7, 2009 kell 11:53
Jäta kommentaar

15

Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: Pikem vastus Juhan Kivirähki lühikommentaarile”

Hele
April 8, 2009 kell 0:24

Olen ka hämmastunud,mis on juhtunud Juhan Kivirähk`iga.
Ei ole muud järeldust,kui see,et talle on survet avaldatud,et sellist jama on hakanud ajama.

Vist on tegemist politoloogiga,kelle kohta sobib järgmine tsitaat
copypaste
“Paraku kommunistlikud poliittehnoloogid teadsid, et “demokraatia” kätkeb v6imalusi eelk6ige nendele, sest omades ringhäälingut, ajakirjandust ja k6ikv6imalikke muid kanaleid ning ressursse v6ib inimestega hästl manipuleerida.”(Jüri Toomepuu artiklile järgnenud väljavõte ühest kommentaarist 4.04.09.)
J.Kivirähk on surve tõttu tõetunnetusele jõudnud,et ellu jäämiseks tuleb lõdvaks lasta ja peavooluga ühineda.
Kahju,väga kahju.
Aga Edgar Savisaarele jõudu võitluseks tõe ja õigluse nimel.
Kui Eestist seda ei leia,siis edasi Euroliidu kohtuteni.Pean silmas omavalitsus autonoomiasse sekkumisi ja loomulikult kallutatud jõustruktuuride võtteid opositsiooni kallal.

Martti
April 8, 2009 kell 9:54

Oäris asjalik lugu Edgarilt, nii mõnedki asjad, mis küsimusi tekitasid, said vastused. Olgem ausad, ka mina loen ajalehti ja tahaks ju ikkagi usukuda seda, mida kirjutatakse, aga … Tekib küsimus, kas meil on sellist kallutatud meediat üldse vaja?

Pean Juhanist väga lugu, kuid eks me kõik vahel libastu. Sellisel juhul tuleb oma vigu tunnistada ja need parandada. Juhanis on piisavalt härrasmeest, et seda teha.

jm
April 8, 2009 kell 12:37

Aga Reformipartei on küll nagu mingi püha lehm, mis teeb mida tahab ja keegi ei julge sõna võtta ajakirjanduses ehk ainult erandkorras.
Lang tituleeris uue kohtutäituri seaduse ühe lõike alusel, “alimentidest kõrvale hoidjate seaduseks”, suure käraga, kuid enamus peatükke ja lõikeid annavad võlausaldajatele veel rohkem õiguseid läbi täituri tomingute.
Keegi ei kirjuta ajakirjanduses, et tegu on uue KÜÜDITAMISE või KUUSE ALLA SAATMISE eelnõuga.
Pealtnägijas nägime suures plaanis reformi sponsorit Mati Kadakut, kelle tütar müüs kingiks saadud villa Paldiski linnale tagasi, mille Paldiski linn eelnevalt oli müünud 60 000 krooni eest. Hr Kadak olevat Paldiski linnavolikogu liige jne.
Andmed Pealtnägiast-etv

Keskjuss
April 8, 2009 kell 13:02

Jm, minu õnnitlused sulle mõistuse hägustumise puhul, mis peaks kergendama raskete aegade üleelamist. Kui sa ühes kommentaaris kirud, ajakirjandust, kes ei julge Reformi kiruda ja samas lisad et said seda teada ajakirjandusest (Pealtnägijast, lisaks kajastas seda ka EPL ja Postimees), siis sul ilmselt pööningul just kõik ka korras pole. Igaks juhuks lisan, et minu jaoks Reform eriti Keskerakonnast ei erine, lihtsalt ettevõtjate ringkonnad on erinevad, kelle huve nad esindavad. Kivirähu juhtum on hea näide, et kui mees kritiseeris Reformi, siis oli ta justkui “oma poiss”, kui ta aga minu meelest täpselt samadest neutraalsetest põhimõtetest lähtuvalt kritiseeris Keski, siis sai temast hoobilt reetur. Ei tulegi hetkel meelde, kas mõni teine erakond on ka niimoodi suhteliselt sõltumatute inimestega toimetanud?

laura
April 8, 2009 kell 13:42

Mul on äärmiselt hea meel tõdeda, et kirjapapa Kivirähk on viimaks ometi kapist välja tulnud ja näidanud siis eesti rahvale oma tõelist parempoolset palet. Sügisestel valimistel on meil ainulaadne võimalus valida sm Kivirähki Reformierakonna, IRLi või siis sotsiaaldemokraatide (loe: parempoolsete) valimisnimekirjades.

tiina
April 8, 2009 kell 13:44

Kivirähk on tuntud oma vaimukate väljaütlemiste pärast ja oleme tõesti nautinud tema väljapaistvaid kirjateosed, kuid astudes sammu poliitikasse on ta nüüd end maha mänginud. Ta ei osanud end eemale hoida asjadest, mis teda kui tõsiseltvõetavat kirjanikku diskrediteerivad. Kahju, kuid ega kõikidest ei saagi Jaan Krosse :(

Herbert von Sachermacher
April 8, 2009 kell 13:46

Kivirähk-poiss tegelegu raamatute kirjutamisega, mitte soppa loopimisega. Kui tal on loominguline kriis, siis mingu otsigu omale mõni hobi!

pepi
April 8, 2009 kell 13:47

teate, mind see kivirähk ei huvita üldse ja tema raamatud on ju puhas roppus ja saast, mida kurja on eesti rahvas küll ära teinud, et selline end kijranikuks nimetada julgeva soperdaja sai?

jm
April 8, 2009 kell 14:39

Miks ei tegele uuriv ajakirjandus järgmiste teemade lahkamisel:

1. Eesti Vabariigi kuld, mille Inglismaa tagastas, miks seda ei ole momendil alles rohkem kui 200 kg, kuhu kadus siis üle 5TN ja miks see vahetati rämpsaktsiate vastu ajal, mil unts maksis kõigest 272 usd.

2. Langi poolt on kriisi ajal tulnud pea 4 eelnõud, millest osa on saanud, saamas seadusteks (nn pronksöö-, VÕS-, kohtutäituri seaduse-, Tsiviilkohtu menetlus seadustiku eelnõu) Milleks on näiteks kohtutäituritele vaja lisaks õiguseid kui nendel on neid teiste riikidega võrreldes niigi rohkem,
miks kuuse alla saatmise eelnõusse lisatakse mingi tühine
rongaisade pügal ja selle taustal viiakse ellu küüditamist meenutav või sundüürnike genotsiidi meenutav protseduur?

Arvan, et Edgaril on õigus, rääkima hakkavad paljud alles siis kui nad on vallandatud!

jm
April 9, 2009 kell 10:14

Tänases äp-s võime tõdeda, et Eesti väliskaubanduse defitsiit on 2001 aasta tasemel ja puudujääk on ainult miljard krooni.
Kiirel lugemisel jääb mulje nagu kõik läheb rööbastesse, kuid lähemalt veel kord läbi lugedes saame aru, et see on statistikaameti poolt väljastatud seis käesoleva aasta veebruari kohta.
Kinnisvara buumi ajal näiteks eesti juhtiv äp ei avaldanud kunagi andmeid väliskaubanduse näitajate suhtes, iga majandusest arusaav kodanik mõistis, et meie krooni kattevara vahetatakse sellise ohjamatu impordi näol kipsplaadi vastu välja, eesti pank vaatas kõike pealt ning
eurolaenude e. selle impordi tekitaja reguleerimiseks ei astunud ühtegi sammu.
Viimati kui hr Ligi kes armastab oponentide suunas pilduda numbrilisi fraase nagu ” palju me emapalga kärpimisest kokku hoiame 10 000 000″ jne, meenutab filmist KULDVASIKAS tuntud raamatupidajat, kelle matemaatika takerdus pärast seda, kui OSTAP oli ta skeemile jälile saanud, nimelt oponentide küsimus reservide hetke väärtuse kohta, mis on teadagi rämpsaktsiates.
Kohe nädala pärast leiame äp-s artikli kus väidetakse, et reservide aktsiaportfell olevat teeninud 2/3 kasumi, kuid selgusetuks jääb, kas tegelikku kasumit peale suurt kukkumist on saadud. Surnud kassi põrge olevat olnud märgib hoopis BLOOMBERG.

jumaltänatud
April 9, 2009 kell 11:40

http://www.minueesti.com

palun etkar pane oma plogile suur bänner selle saidiga!

appi!
April 9, 2009 kell 12:12

just, tuleb bänner panna
aga sealt uuest blogist eemaldatakse kogu aja minu küsimusi..
proovisin viimast korda aga igaks juhuks panen küsimused siia ka, sest innuirjakesed on nende kustutamisega olnud oma blogis kohutavalt innukad..tore, see töhendab, et vähemalt jälgivad oma blogi…aga miks nad mulle ei vasta, seda ma ei tea..ja kindlasti ei pahanda herr savisaar, et siin esitan need küsimused, sest innukesed on sõbrad ja objektiivsed ja kindlasti lihtsalt kogemata on need minu küsimused kustutanud 10 korda

Comment from proovin veel

Time 9. apr 2009 at 12:03

küsimused:
üritasin siis mina esitada vastavatud uues blogis mõned küsimused:
Kas kärmas valetab, et inno väitis, et tema pole kirjutanud?
Kui nii, siis inno kindlasti esitab ekspressile järelepärimise…
Kas vastab tõele, et tuli korraldus (allikad teatavad) eemaldada blogist roppused, sest ka keskerakond on aru saanud, et teatud sõnavara ja ellusuhtumisega inimesi ei suuda isegi nende jüngrid tõsiselt võtta`?
Parim viis roppused eemaldada on teha uus blogi ilma roppusteta, kuidagi suutes säilitada just poliitilised teemad, voodood ja järjejutud lausa vahel ära võetud..
selleks on äärmiselt hea teatada, et kapo tegi ja roppröökurite imidzi asemel tekitada endale tagakiusatute imidz
minu küsimused eemladati momentaalselt inno ja irja blogist
eemaldatakse jälle?
haletsusväärne

Keskjuss
April 9, 2009 kell 13:41

JM ära häma, toksi Äripäeva otsingusse selle defitsiidi kohta vajalikud märksõnad ja loe terviseks. Iga majanduslikult mõtlev inimene võiks aga neid asju statistikaameti lehelt ka ise vaadata. Lisaks veel seda et kinnisvarabuumi tippajal oli eesti valitsuses nii Reform kui Kesk. Ürita veidi objektiivsem olla. Lipstok sai Eesti Panga presidendiks 2005 st samal ajal kui Savisaar majandusministriks, niisiis? Ainus mees, keda ma konkreetselt mäletan, kes on varem sõna võtnud, et eesti peaks ohjama laenurallit, oli Vahur Kraft. Ma hetkel ei mäleta, kas ta rääkis sel teemal eesti panga presidendina või hiljem.

vello raja
April 9, 2009 kell 21:39

Kivirähul jääb puudu ajakirjaniku peamisest omadusest kontrollida alati fakte Kahju kui krabiseva lootus teeb muidu asjaliku mehe naeruväärseks Vist on ta hästi omandanud kommunistide meetodi kui vabriku miitingul poolhullud ajakirjanikud lõid süütuid inimesi risti Panov ja Sepp on süütud sest nii on otsustanud kohus ja üks ajakirjanik võib mõelda mistahes oma kodus mitte ajalehes Laim on ja jääb laimuks ja laim on kriminaalkuritegu

Laura
April 10, 2009 kell 9:44

keegi siin kirjutab, et savisaar oli sel ajal majandusminister, kui laenubuum oli hoos. Õige.Aga mina olen lugenud ka ministrite savisaare ja sõerdi kirjutisi, kus nad nõuavad, et valitsus ja eesti pank laenubuumile piiri paneksid. Kahjuks ei olnud reformikast peaminister nõus neid küsimusi valitsuses isegi arutusele võtma.

Kommenteeri