22 Jun

Priit Toobal: Euroopa Parlamendi valimised. Mis siis tegelikult juhtus?

16 kommentaari

Tere head lugejad!

Kutsusin täna oma blogisse külla Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali. Seoses Europarlamendi valimistega oli mei Valimiskomisjonil palju erinevaid probleeme. Priit annab meile neist sisulise ülevaate. Priidul on ka oma blogi, mille leiate aadressilt priittoobal.blogspot.com.
 
Lugege läbi!
 
Edgar Savisaar
 
Eellugu
 
Segadused Euroopa Parlamendi valimiste osas algasid tegelikult juba enne valimispäeva. Nimelt muudeti napilt kaks nädalat enne valimisi ilma ühegi põhjenduseta hääletussedelite kehtetuks tunnistamise korda nii, et sedelid, kuhu on kantud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi, tunnistatakse kehtetuks. Üksikkandidaadi nime kandev sedel aga kehtivaks. See tähendab, et hääletussedelid, kuhu oli märgitud näiteks Savisaare või Padari nimi loeti kehtetuks, samas sedelid, millele oli kirjutatud Tarandi nimi, tunnistati kehtivaks.
 
Usun, et ka need inimesed, kes erinevalt minust leiavad, et antud otsus on põhjendatud ja õige, nõustuvad minuga, et valimiskorda ei saa ega tohi muuta vahetult enne valimisi. Nimelt oli Riigikogu Kantselei Valimiste osakond varem korduvalt kinnitanud, et kehtivaks loetakse sedelid, millele on märgitud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi ja üheselt on arusaadav, et on soovitud hääletada konkreetse erakonna poolt. Vabariigi Valimiskomisjoni 20. mail 2009.a. toimunud koosolekul otsustas Vabariigi Valmiskomisjon aga, et juhul, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud erakonna registreerimisnumbrit, vaid sellele on kirjutatud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi, tuleb selline sedel lugeda kehtetuks. Millest selline meelemuutus tingitud oli, on mulle ja avalikkusele siiani teadmata.
 
 
Valimispäeva õhtu
 
Kogu Eesti rahvas mäletab, et Vabariigi Valimiskomisjon lubas 7. juunil kell 23.00 kõik valimistulemused avalikustada. Tegelikkuses aga ei teadnud selleks kellaajaks täpseid tulemusi isegi mitte Vabariigi Valimiskomisjon ise ning komisjoni esimees Heiki Sibul andis ainult meediale kiirelt muutuvat ja vastuolulist infot selle kohta, mitu mandaati üks või teine erakond sai. Ühest ja kindlat valimistulemust aga ei olnud ning sellel ööl ega järgnevate päevade jooksul seda ei tulnudki.
 
Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht kord töötas, kord ei töötanud ja oli 7. juuni õhtul sisuliselt kasutuskõlbmatu. Kõige kummalisem on, et seal ülevalolevad tulemused muutusid täiesti kaootiliselt ühes ja teises suunas. 08. juunil 2009.a. kella 00:33 seisuga olid kodulehel valimistulemused, mille kohaselt Eesti Keskerakonna poolt hääletanud 103 613 valijat. Samal leheküljel kell 01:14 avaldatud andmete kohaselt oli Eesti Keskerakonna poolt hääletanuid 103 525, seega häälte arvu oli korrigeeritud väiksemaks 88 hääle võrra. Kinnitatud tulemuste järgi sai Keskerakond teatavasti 103 542 häält, ehk midagi kahe eelpoolmainitud arvu vahepealset.
 
Selgusetuks on jäänud ka see, kuidas on võimalik, et 7. juunil välja kuulutatud valimisaktiivsus hiljem muutus. Mäletatavasti teatati juba järgmisel päeval, et täpsustatud andmetel oli valimistest osavõtu protsent 43,9, mitte 43,2. Seega lisandus üleöö circa 5000 hääletussedelit ehk valijat, mis tekitab paratamatult küsimusi Vabariigi Valimiskomisjoni asjaajamise korrektsuse ja aususe osas.
 
Siiani pole kindlust, kas valimiskomisjoni koduleht ja häälte arvestamise programm töötab nüüdseks tõrgeteta ja kes siis õieti on süüdi, et 7. juuni õhtul ja 8. juuni öösel süsteemid ja kodulehekülg ei töödanud? Puudub ka igasugune info selle kohta, et keegi oleks toimuva eest vastutust kandnud.
 
Olgugi et Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul püüab avalikkust veenda, et valimisõhtul kukkus kokku ainult süsteemi nii-öelda väline pool ehk www.vvk.ee leht, on enam kui küllalt alust arvata, et tegelikkuses ei toiminud ka valimiste infosüsteem ehk VIS. Väidan seda, kuna vastasel korral oleks pidanud ju olema täpsed ning selged valimistulemused Sibulal endal juba õhtul kell 23.00 teada ja viibima ainult nende www.vvk.ee lehele jõudmine. Reaalselt mäletame aga kõik, et isegi südaööks polnud Sibulal mingeid kindlaid hääletustulemusi, vaid ainult tema isiklik arvamus, et Keskerakond sai vist 3 mandaati ja sotsid ei saanud ühtegi ning seegi välja kuulutatud mandaatide jaotus muutus üpris varsti.
 
Kuna segadust tol ööl oli palju, sõitsin ka ise koos ühe kolleegiga Vabariigi Valimiskomisjoni kontorisse, et oma silmaga näha, kuidas seal asjaajamine käib. Kohale jõudes tuli tõdeda, et mingist toimivast süsteemist kohe kindlasti rääkida ei saanud, sest kõik numbrid muutusid reaalajas ja palju ei puudunud sellest, et Sibul ise paberi ja pastakaga hääli kokku arvutaks. Sellest tulenevalt kahtlen siiani, kas võime olla kindlad laupäeval kinnitatud valimistulemuste õigsuses.
 
 
Milline sedel on kehtiv ja milline kehtetu?
 
Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 57 lõige 8 punkt 1 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et „kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit“.
 
Enamik maakondade ja linnade valimiskomisjone järgis seadust ja luges kõik ühe pitsati jäljendiga hääletussedelid kehtetuks, kuid Valga Maakonna ja Tallinna Linna Valimiskomisjon otsustasid täiesti arusaamatul põhjusel erandi teha.
 
Mustamäe valimisjaoskonnas nr 79 loetud hääletamissedelite hulgas oli 48 hääletamissedelit, millistel puudub üks (välimine) jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Nagu öeldud, on seaduse järgi kõik ühe pitsati jäljendiga sedelid kehtetud, kuid Tallinna Linna Valimiskomisjon otsustas Euroopa Parlamendi valimise seadust eirata ning need 48 sedelit kehtivaks lugeda.
 
Samalaade juhtum on Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2, kus hääletamissedelite ülelugemisel Valga maakonna valimiskomisjoni poolt selgus, et 137 hääletamissedelil puudus samuti üks (sisemine) jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Valga Maakonna Valimiskomisjon luges esialgu need sedelid kehtetuks, kuid sama päeva jooksul mõeldi segastel kaalutlustel ümber ja tunnistati ühe pitsatiga sedelid kehtivaks.
 
Eesti Keskerakond pöördus kõigepealt mõlema ebaseadusliku otsuse muutmiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poole, kuid kuna Sibula juhitav komisjon erakonna kaebust ei rahuldanud, siis pöördus Keskerakond seaduste järgmise tagamiseks Riigikohtu poole.
 
Võru maakonnas Urvaste vallas on asjalood vähemalt sama segased. Ka seal tuvastati kuusteist ühe pitsatijäljendiga sedelit ja loeti need kõigepealt Võru Maakonna Valimiskomisjoni poolt kehtetuks. Veidi hiljem aga otsustati Palupera juhtumit eeskujuks võttes lugeda need hääletussedelid ikkagi kehtivaks. Järgmise päeva hommikul helistasin isiklikult Võru Maakonna Valimiskomisjonile ning palusin antud otsuse kohta protokolli, et see ebaseadusliku otsuse vaidlustamisel aluseks võtta. Veidi aega peale mu telefonikõnet saabus uus info – sedelid tunnistati uuesti kehtetuks. Kehtetuks-kehtivaks-kehtetuks-? Lõpp hea, kõik hea? Aga ei. Nüüd olla Sibul võtnud uuesti ühendust ka Võru maakonna valimiskomisjoniga ning teatanud, et kui alustatakse järelvalvemenetlust ning leitakse nn süüdlane, siis võib ka need seadusevastaselt kehtivaks lugeda.
 
Kusjuures mina ei süüdistagi siinkohal maakondade ja linnade valimiskomisjone, vaid leian, et segadus on tingitud Vabariigi Valimiskomisjoni käitumisest ja asjaolust, et eeltöö valimisteks jäeti tegemata. Euroopa Parlamendi valimiste häälte lugemisel puudub ühtne ja selge läbi räägitud süsteem ning seetõttu sõltubki lubamatult palju kohapealse valimiskomisjoni liikmete otsustest ja seaduste järgimine on Sibula eestvedamisel ja õhutusel muutunud teisejärguliseks.
 
Keskerakonna ja mu enda kindel seisukoht on, et seadusi tuleb järgida täpselt ja üheselt kõigis maakondades ja linnades, sest ainult nii tagame õiguspärase valimistulemuse. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kuna häälte lugemine peab olema võimalikult täpne, aus ja õiglane nii kõigi erakondade kui valijate enda suhtes. See, kui mitu mandaati üks või teine erakond saab või kaotab, on täiesti teisejärguline.
 
 
E-hääletamine
 
Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehe ja häältelugemise süsteemi kokku kukkumine valimisööl, tekitab paratamatult küsimuse, kui turvaline ja veakindel oli e-hääletamise protseduur. Kahtlusi süvendab fakt, et mitmed e-hääletajad on kirjutanud internetifoorumites, et hääle andmisel tekkis tehnilisi tõrkeid või takistusi.
 
Näiteks on Hinnavaatluse foorumis toodud mitmeid juhtumeid, kus kasutajad pidid hääle andmiseks süsteemiga tõsist võitlust pidama – see aga eeldab kõrgeid teadmisi IT-valdkonnas. Mind väga huvitab, kui palju oli inimesi, kes alustasid hääletamise protseduuri, kuid ei viinud seda ühel või teisel põhjusel lõpuni. See arv võib viidata ka sellele, kui mitu häält jäi andmata, sest süsteem ei suutnud hääletajat teenindada. Omamoodi võrdsustub see olukorraga, kus keegi või miski füüsiliselt takistaks valija teekonda valimisjaoskonda, mis oleks ju täiesti absurdne.
 
Lisaks paljudele probleemidele e-hääletuse osas, juhtis üks täies mahus e-hääletamise vaatleja koolituse läbinud ja IT ala hästi tundev inimene mu tähelepanu veel mõnele segasele asjaolule. Nimelt ei kutsutud mingitel põhjustel peale e-hääletamise lõpetamist erapooletuid vaatlejaid e-hääletanute nimekirja printimise ja nende andmete valimisjaoskondadesse saatmise protseduuride juurde. S.t. vaatlejad ei näinud absoluutselt e-valinute sedelite (nimekirjade) printimist, sorteerimist, pakendamist, ümbrikutesse panekut. Ka ei saadud veenduda selles, kas jaoskondadesse saadeti kõigi hääletanute sedelid (nimekirjad) jmt.
 
Märkimisväärne on ka fakt, et E-valimise alustamise protseduurid küll salvestati videokaameraga, kuid hilisemaid tegevusi nagu näiteks serverite töö lõpetamine, enam ei jäädvustatud.
 
Võttes eelduseks, et hoolimata vastupidistest väidetest viidi kõik e-hääletuse protseduurid siiski läbi enam-vähem korrektselt ja suuremaid probleeme ei esinenud, tekib küsimus, miks ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni lehel üleval infot e-häälte kohta piirkondade ja erakondade kaupa ning statistikat e-häälte andmise intensiivsuse kohta ajalises lõikes. Nende andmete põhjal oleks nii erakondadel kui valijatel märksa lihtsam e-hääletamise süsteemi töökindluses ja täpsuses veenduda, kuna saaks teha vähemalt üldistavaid järeldusi registreeritud e-häälte ja reaalselt e-hääletanute numbrite kattuvuse osas kõigi linnade ja valdade lõikes.
 
Samuti teeb mind ettevaatlikuks asjaolu, et e-valimiste õiguspärasust ja korrektsust kontrollivad eraõiguslikud audiitorid. Minu hinnangul peaks seda tegema avalik-õiguslikud audiitorid või siis mõlemad teineteisest sõltumatult.
 
Kokkuvõte
 
Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole teinud kõike endastolenevat Euroopa Parlamendi valimiste korrektseks ja edukaks läbiviimiseks ning ilmselgelt vähese eeltöö tulemusena jääb õhku kümneid vastuseta küsimusi nii eelhääletamise, e-hääletamise kui valimisööl toimunu kohta.
 
Lisaks puudustele komisjoni töö korraldamisel, jätab soovida ka komisjoni esimehe Heiki Sibula üleolev ja ebakonstruktiivne suhtluslaad. Tegelikult peaks ju kõige rohkem korrektsete valimistulemuste eest seisma just Vabariigi Valimiskomisjon ning selle saavutamiseks oleks pidanud Sibula meeskond aktiivselt valimiskomisjonide tööd kontrollima ja tehtud vigu tuvastama ning parandama, mitte meedias esinemisele keskenduma.
 

Ma sügavalt loodan, et tehtud vigadest vähemalt õpitakse ning tulevastel valimistel nii palju probleeme ja seaduste rikkumisi ei esine. Selleks tuleks aga Vabariigi Valimiskomisjoni esimehel Heiki Sibulal kriitilise pilguga oma senist tegevust ja tegevusetust analüüsida, sellest omad järeldused teha ning aumehelikult käituda ja tagasi astuda. 

Postitatud June 22, 2009 kell 17:34
Jäta kommentaar

16

Kommentaarid postitusele “Priit Toobal: Euroopa Parlamendi valimised. Mis siis tegelikult juhtus?”

Mina
June 22, 2009 kell 18:12

Nii käib siis asjaajamine Eesti moodi, või õigem oleks öelda Reformierakonna ja IRL-i moodi. Ajakirjanduse on nad juba osavalt oma käpan alla saanud, nende musti tegusid politsei lihtsalt ei pea vajalikuks uurida ja nüüd siis on järg jõudnud valimistulemuste oma kasuks pööramiseni. Kuna Keskerakond on Eestis partei number 1, siis on valitsuserakondade ärapanemise soov niivõrd suur, et ei jäeta ühtegi võimalust kasutamata. Aga ega rahvas ole rumal, keda saab lõpmatult lollitada. Mulle tundub, et üha enam on neid, kelle silmad on avanenud ja sügisel, kui hakatakse “tibusid” lugema, paneb Keskerakond teistele pika puuga ära.

Mind paneb ikka ja jälle imestama, et reformikad nii järjekindlat seda poliitikat ajavad, mis pole kunagi tööle hakanudki. Ebaausad võtted,küüniline ja üleolev suhtumine oma kaasmaalastesse- tekib küsimus, mis valemiga nad üldse nii kaua võimul on olnud??

Serks
June 23, 2009 kell 11:14

Tüüpiline Jedinaja Kusikerakonna hala. “Kõik kiusavad meid, niuks-niuks.” “Ajakirjandus on kallutatud, niuks-niuks.”

Haiged inimesed olete. Nii Kim Jong Edgar kui tema poliitbroileritest sabarakud ja arulagedad valijad.

Muuseas, sm. Kim Jong, miks sa Vabadussõja Võidusamba avamisel ei olnud?

Teddy
June 23, 2009 kell 18:40

Kas valetatakse teadmatusest või tahtlikult?

http://www.vvk.ee/index.php?id=10610

Kristjan
June 25, 2009 kell 0:31

Tead, oska võita ja oska kaotada. Kahju, ee Teie ei oska kumbagi teha. Terve see suletud nimekirjade süsteem, Hr. Savisaar ja saab oma “valijate” hääled kinni püüda ja siis oma valijaid petab, sest neid Euroopasse esindama ei sõida, on täielik jama. Need 34 000 inimest (Sotside valijad) on igati oma esindaja saatmise Euroopa Parlamenti välja teeninud. Ja fakt on see, et eestlaste poolt sai valitud Tarand ja teie poolt enamuses kunagi siia migreerunud venelased ja nende järeltulijad (Ida-Virumaa ja Lasnamäe) ja Te teate seda ise ka. Lihtsalt ajate oma jaburat juttu ja see tekitab vastumeelsust, isegi kui mõningad Teie poolt pakutud ideed ja lahendused on täiesti normaalsed. Seega eestlased kaotasid nendel valimised, mis oligi võib-olla mõnede valijate soov, sest andes oma hääle Tarandile, läks üle 60 000 hääle tegelikult raisku, sest Tarandit kloonide kahjuks ei olnud võimalik.

Andrus
June 26, 2009 kell 1:57

Härra Toobal.

Te hakkate oma vingumisega järjest rohkem ebameeldivaks muutuma. Kes te üldse selline olete, et midagi nõuate? Äkki ma nõuan ka, et sm Toobal paneks oma pudrumulgu kinni ja astuks Keskerakonna peasekretäri kohalt tagasi sest sellist kiunuvat poisikest on juba raske taluda ja piinlik on ka.

Valimistel valisin Keski poolt..aga ilmselt tegin vea…

Norman
June 26, 2009 kell 8:11

Tere!

See küll ei puutu antud teemasse, kuid kuidas kommenteerib Edgar Savisaar vene meedia reageeringut vastavatud vabadussamba suunas?

tõde
June 26, 2009 kell 21:18

Võin oma valimis kogemusest kinnitada, et minu valimis sedel ei läinud ühegi ümbriku sisse ja pitsat sai ka vaid ühekordne!!!

Hääletaja
June 27, 2009 kell 22:16

Tere!
Lugesin Postimehes artikli, kus hr Savissar palub hr Ilvesi “pronksiöö” seadust mitte avaldata. Vaatasin ka seda, kes selle seaduse pool hääletas ja… Oi! Kõik keskerakonda liikmed olid selle seaduse pool! Kuidas nii võiks olla?!

jaaeg
June 28, 2009 kell 17:24

Tõesti igavene kiunuja.Kus sa enne valimisi olid kui kõik nii valesti ja pahasti tehtud oli?Ma arvan ,kui keskerakond oleks saanud tohutu võidu ei vinguks ega prassiks te mitte üks raas!Palju edu Teile!

Mait
June 29, 2009 kell 16:45

Keskeakond on nii tubli ja aus ja kristallpuhas. Aga miks Te tädikesi e-valima sundisite, kui on kirjas, et see mitte ilus ei ole: http://www.vvk.ee/index.php?id=11704

Või eeldate Te juba ette, et Vabariigi Valimiskomisjoni mistahes tegemised Teile ei sobi ja Teie neid ei täida?

jaaeg
June 29, 2009 kell 18:10

Härra Serks!Ta ju võis seal rahva vahel peidus olles kohalgi olla aga Ta ei julge ju avalikult end näidata sellisel üritusel!No mõtle nüüd ometi Ta ju püüab viimasel ajal aint vene rahvusest inimeste hääli.Ta ju jääks nendestki ilma kui teda sellise natsi rahva üritustel nähtaks.Enamusele venelastele oleme ju natsid!Tal ju ei kõlba presidendi vastuvõttudelgi osaleda!Ja siis on jube sovunud kui kanal kaks küsib kas ta oli üritusel…Minuarust Ta käib ainult venelaste üritustel.Näiteks pronkssõdurile lilli panemas!AH mis ma ikka teda kirun eks ta ise teab paremini!

Kalju P.
June 29, 2009 kell 22:43

Aga mõelge nüüd pisut järele, sõbrad.

Kui venelased, pensionärid ja rumalad eestlased - sõnaga, inimesed, kes eesti asjadest suurt ei jaga - Keskerakonda ei valiks, siis keda nad valiksid? Vaadake Lätit. Keda seal valitakse… See on päris jube.

Nii et Savisaart võib kiruda küll ja kesiklust üldiselt, aga…

Halvaks võib asi muidugi siis minna, kui seltsimehed kesikud riigi kõrgeima täitevvõimu juurde saavad… Siis keeratakse vist asjad ikka nii p-sse, et sellele on kole mõeldagi.

Kui rääkida personaaliast, siis… Eks need erakondade peasekretärid ole kõik üsna tüütud. Noored kuked/kanad, kes kirevad/kaagutavad rohkem kui vaja oleks. Ambitsiooni on kõvasti - aru veel kahjuks mitte.

Kalju P.
June 29, 2009 kell 22:59

Lisaksin, et Savisaar on linnapeana ju täitsa kenasti hakkama saanud. See, mida Tallinna LV teeb töötute abistamiseks, on hea. Inimeste tööharjumust tuleb hoida ja päris nälga surra ei tohi inimestel lasta.

Väike kesiklik vasakule kantimine küll pidevalt käib, aga see ei ole vast konkreetselt Savisaare viga.

Nii et kokkuvõtteks: edu ja jõudu, hr. Edgar! Katsu oma vargaid ohjes hoida, olgu see kuitahes raske. Ja ära palun riigitüüri juurde kipu. Targa mehena tead ju isegi, et sellest ei tule kellelegi midagi head.

Laura
June 30, 2009 kell 8:07

tubli, Priit. Täitsa korralik lugu ning ma loodan väga, et see leidis ka laiemat lugemist. Sai lõpuks selgeks, kus on meie valimiste nõrgad kohad,

Tarmo
July 9, 2009 kell 17:22

Lp. Hr. Savisaar,

Palume Teid lahendada olukorda mis on seotud kelmusega Maardu linnas.

2007. aastal Maket Kinnisvara AS võtis SEB Ühispangast laenu korteriomanike nimele selleks, et renoveerida 17 maja Maardu linnas. Laenu suurus oli 2,5 millionit krooni iga maja kohta 15 aastaks. Selle asemel, et läbi viia remonditöid, selle raha eest firma ehitas aadressil Langu tänav 2a maja. Praegusel momendil nad müüvad selles majas kortereid turu hinnaga Uusmaa kinnisvara büroo kaudu.

Lubatud remonti nad ei teinud 2 aastat, vaatamata sellele, et elanikud maksavad korralikult krediiti ja protsenti. Siisekäigu remonti alustati alles talvel 2009 aastal. Mitte ühelegi firmale, kes tegeles meie majades remondiga Market Kinnisvera ei maksnud tehtud tööde eest raha. Seoses sellega iga palgatud firma jättis tööd pooleli. Terve talv läbi me elasime külmas ja mustas sissekäigus, millel polnud välisuksi. Viimane palgatud firma hakkas panema uusi uksi aga kahjuks neile raha ei makstud ja nüüd aadressil Ringi 31 on osaliselt uksed ees.

Endised sissekäigu usked, mis tegelikult ei vajanud vahetust (koguses 2 ust ühe sissekäigu kohta, kokku 14 ust), olid täiesti uued, pruunid ja mettallist. Market Kinnisvara AS töötaja Pr. Ljubov Dolgusina võttis uksed maha ja hakkas neid müüma otse sissekäkude ees, otse tunnistajate ees. Raha ta kasseeris enda tasku. Selle info kinnitamiseks on remonditöö aruanne, mis Pr. Dolgisina esitas korteriomanikele, kus andmed müüdud uste kohta puuduvad.

See, et Maket Kinnisvara ei maksa töölistele tehtud tööde eest on kõigile ammu teada. Nad õppisid väga osavalt aruandeid koostama ja võltsima elanike allkirju selleks, et laene võtta.

Selle järgi, 8. Juunil 2009 (peale Europarlamendi valimisi, ilmselt selleks, et mitte rikkuda linnapea Hr. Bõstrovi reputatsiooni), firma teatab meile, et peale 6 krooni iga ruutmetri kohta, mida me juba maksame krediidi eest, me hakkame maksma juurde veel 13 krooni iga ruutmetri kohta uue krediidi eest. Nende sõnul see on tehtud selleks, et koguda meie maja remondi jaoks raha ja maksta järgmisele firmale. Praktiliselt keegi elanikest ei kirjutanud alla uue krediidi saamiseks aga nüüd millegi pärast me peame maksma 19 krooni iga ruutmeetri eest.

Nüüd me oleme kindlad, et need vahendid lähevad mitte remondi jaoks, aga uue maja ehitamiseks aadressil Langu 2 (ehitusplats on juba valmis).

Krediidi kelmusega ja majade ehitamisega on seotud Hr. Ants Raudla ja Maket Kinnisvara AS töötaja Pr. Ljubov Dolgusina.

Palume Teid lahendada antud olukorda ja taastada õigsust järgmistes küsimustes:

• Kontrollida, kuhu läksid võetud laenu vahendid 2007. aastal.
• Uurida elanikke allkirju võltsimist laenude saamisel. Enamus elanikke oli laenude võtmise vastu, aga millegi pärast laene siiski anti 2007. aastal.
• Lahendada olukord miks remont algas alles 2 aasta pärast ja siiani pole lõpetatud. Uurida, miks hakkati vahetama korralikke uksi ja kuhu läksid vahendid nende müügist. Samuti, miks pole uued usked lõppuni ette pantud.
• Kontrollida elanikke allkirju võltsimist uue laenu saamiseks. Millegipärast on selline tunne, et uus laen saab siiski võetud, kuigi praktiliselt mitte ükski elanik pole oma allkirja andnud.

Palume uurida silmnähtavat kuritegu, antud firma poolt toime pandud ja kutsuda süüdlased esile. Antud firmat on juba mitu korda mainitud pressis seoses teiste kelmustega seotud juhtumitega, aga keegi siiani ei saa neid kurjategijaid karistada, sest neid ilmselt katab Maardu linnapea.

Maardu, Ringi 31 elanikud

V
December 18, 2009 kell 22:20

Kus mu raha on ???

Kommenteeri