Edgar Savisaar: Keskerakonnal on hea võimalus olla sügisel kohalike valimiste kampaania keskpunktiks.

July 26, 2009

Esinesin laupäeval, 25.juulil Lääne-Virumaal, Käsmus toimuvatel Keskerakonna suvepäevadel ettekandega poliitilistest arengutest ning ettevalmistustest sügisesteks kohalikeks valimisteks. Nentisin, et valitsuserakondade- Reformierakonna ja IRL-i poliitika on pankrotis ning nende lootused kohalikel valimistel hääli koguda kahanevad iga nädalaga. Seetõttu otsitakse väljapääsu maskeerumisest mitmesuguste „kodumuru“-tüüpi valimisliitude taha, et parempoolseid ei koormaks valitsusparteide nimi ja vastutus.

Kirjeldasin mitmesuguseid katseid pakkuda parteidele alternatiivi, muuhulgas ka tänavu kevadisi mõttetalguid, mis aga haledalt läbi kukkusid. Osalejaid tuli isegi korraldajate enda tunnistust mööda kümme korda vähem kui välja reklaamiti ja kohalike mõtetega manipuleeriti sedavõrd rohmakalt, et üritust algul kogu jõuga toetanud meedia on tulemustest hiljem häbelikult vaikinud. Teist katset erakondadele vastanduda nägin aga Indrek Tarandi valimiskampaanias Europarlamendi valimistel. Tarand tõestas, et just Reformierakond, IRLja sotsid on tekitanud oma poliitika ebausaldusväärsusega Eesti erakonnamaastiku kohale tohutu osooniaugu, mille läbi need parteid ise ka otseselt kõige rohkem on kannatanud.
 
Meid on hirmutatud jutuga, et sügisestel valimistel võib Tarand või Jõks või mõni muu EÜS-ist inspireeritud tegelane võtta ka Keskerakonna hääli. Tegelikult mõjus Tarandi häältesaagile ka kevadel positiivselt pigem meie üleskutse, et need, kes Keskerakonna poolt ei taha hääletada, hääletagu Tarandi poolt. Võib öelda, et iga meie käest võetud hääle kohta võttis Tarand vähemalt neli parempoolsete ja nende satelliitide häält.
 
Muidugi ei usu keegi, et Tarandi juures käinud hääled tuleks juba oktoobris parempoolsetele tagasi. Pigem kardetakse, et praegu pelgalt protestiks valitsuse vastu Tarandile hääle andnud senised lojaalsed kolmikliidu valijad annavad sügisel hääle Keskerakonna poolt. Eriti Tallinnas. Nii püütaksegi Eesti erakonnasüsteemile käega lüües päästa ennast maskeerumisega mitteparteilistesse valimisliitudesse. Seega killustub poliitika parem tiib aga veelgi rohkem kui seni.
 
Keskerakond sellist arengut ei soovi – erakondliku süsteemi nõrgenemine ohustab tegelikult Eesti riiklust samamoodi nagu möödunud sajandi 30-ndatel aastatel. Seepärast on Keskerakond ainus, kes paneb neil valimistel välja juba praeguse seisuga enam kui 190 nimekirja, mis katab 85 % valdade ja linnade üldarvust. Selliselt, teistest erakondadest selgelt eristudes ja avalikult oma erakonna nime all välja tulles, vastandume oma parteilisust salgavale nn parteitute blokile. Hoiatasin, et kui domineerima hakkavad “kodumuru”-tüüpi valimisliidud, siis hakkab meedia pärast neid valimisi rääkima parteide süsteemi krahhist ning parempoolsete erakondade suhtes on neil ka omajagu õigus. Keskerakonnale aga annab praegune trend täiendavaid võimalusi olla selle valimiskampaania keskmes.

 Pilt pärineb wikipedia.org - Käsmu

10 kommentaari »

Edgar Savisaar: Töötutele oma ettevõtlusvorm

July 20, 2009

Eesti tööpuudus on katastroofiliselt suur ja kasvab veelgi. Ühe hea lahendusena on nähtud töötute massilist suundumist ettevõtlusesse. Kahjuks ei ole praktikas see veel nii läinud. Probleem oleks võimalik lahendada, kui töötutele pakkuda välja piiratud vasutusega ja ilma igasuguse rahalise riskita ettevõtlusvorm.

Euroopa Liidu statistikaorganisatsiooni Eurostat andmeil oli maikuus Eestis tööpuuduse määr 15,6%, mis tähendab 114 000 töötut inimest. Arutada ju võib selle üle, kas Eurostat on töötuse määra üle hinnanud või mitte, kuid vaieldamatult on probleem väga suur. Ühtlasi teatas Eurostat, et maikuus kerkis euroalal tööpuudus 9,5%le, mis on kõrgeim tase alates 1999. aasta mai kuust. Viimase aasta jooksul on Euroopa riikidest tööpuudus kasvanud kõige rohkem just Eestis, Lätis ja Leedus.
 
Euroopa Liit tegutseb, Eesti mitte
 
Euroopa Liit on otsustanud tööpuuduse küsimusega otsustavalt tegelema hakata. Juuli alguses teatas Euroopa Komisjon, et soovib eraldada 100 miljonit eurot aitamaks töötutel oma väikeettevõtteid luua. Koos Euroopa investeerimispangaga võiks summa suuruseks olla koguni rohkem kui 500 miljonit eurot. Programm võimaldab kaheksa aasta jooksul väikeettevõtete alustamiseks väljastada suurusjärgus 45 000 laenu.
 
Milliseks tööturu probleemid Eestis kujunevad, see selgub tõenäoliselt sügiseks. Septembriks saab läbi suvine peiteperiood ning ühtlasi selgub uue töölepinguseaduse mõju meie majandusele. Suvi on alati Eestis olnud selliseks ajaks, kui puhkusteperioodid ja argielust eemalolek ei lase probleemidel täie tõsiduse ja räigusega pinnale ujuda. Seda hullem on aga tõe avastamine sügisel jälle tööle asudes.
 
Sügisel võime kohata tuhandeid inimesi, kellelt hakatakse laenuvõlgade katteks võtma kodusid, kes ei suuda tasuda kommunaalmakseid, kellel on probleeme toidu ostmisega ja laste kasvatamise kulutuste katmisega. Kriisi viidud riigieelarve ei suuda sellistele inimestele tagada vajalikku sotsiaalabi ja sisuliselt ootab neid inimesi tänavale sattumine.
 
Erinevalt Euroopa Liidust ja paljudest teistest maailma riikidest ei näe Eesti riik täna vaeva selles suunas, et vältida võimalikku saabuvat tööturukatastroofi. Meil puudub särav initsiatiiv motiveerimaks olemasoleva ettevõtluse arengut ja tagamaks olukorda, kus töötuks jäänud inimesed oleksid huvitatud ja julgeksid ettevõtteid asutada. Selle asemel on valitsus läinud uimasele suvisele tööreziimile ja kasutab aega uute ja ühiskonda kui tervikut lõhkuvate poliitiliste sammude väljatöötamiseks – olgu need siis pensionide alandamise plaanid või muud kriitilise tähtsusega eelarvekärped.
 
Töötutel siiski valik hakata ettevõtjateks
 
Sellest, et praegu kriisiajal koondatavatest töötajatest võiksid saada ettevõtjad, on palju räägitud. Samas ei ole see jutt meid kusagile viinud. Kas pole räägitud piisavalt palju, piisavalt põhjalikult või piisavalt kõvasti, et reformierakondlastest paremäärmustlastele midagi kohale jõuaks, on raske öelda.
 
Mis ja kuidas võiks siis tulemuseni viia? Ilmselt võiks edu saavutada siis, kui barjäär ja vastutus ettevõtte asutamiseks viia sedavõrd madalale, et töötul tarvitseb vaid läbi astuda mõne ametniku juurest ja poole tunni jooksul saada paber selle kohta, et ta võib olla piiratud vastutusega ettevõtja. Ilma igasuguse rahalise kuluta ja isikliku materiaalse vastutuseta.
 
Sisuliselt vajab meie majanduskeskkond osaühingu laadset ettevõtlusvormi, millel ei ole nõutud minimaalset osakapitali, või selleks minimaalseks kapitaliks on 1 kroon, ja mille alusel tegutsedes saab erinevalt FIE-st äritegevust arendada ilma isikliku piiramatu vastutuseta. Sellise äriühingu asutamine peab olema täielikult tasuta – ka ilma väikseimate riigilõivudeta.
 
Ma olen veendumusel, et kui Eestis välja pakkuda selline minimaalse riski ja tasuta ettevõtluse arendamise vorm, alles siis võivad suur hulk muidu ärahirmutatud ja majanduse hammasrataste vahele sattunud töötuid suuremal määral ettevõtlusesse siseneda. Kui sellele lisada ka inimesi motiveeriv ja suunav riigipoolne tasuta koolituspakett, siis võime tõesti näha töötute poolt asutatavate ettevõtete arvu kasvu.
 
Täna toimiva tööturu teenuste süsteemi peamine viga seisneb selles, et inimesi küll koolitatakse ja nõustatakse, kuid tegelikult ei taga see ettevõtluse massilist teket ja seega töötutele alternatiivsete rakendusvariantide loomist. Inimesed võivad käia erinevatel koolitustel ja nõustamistel ning olla täis entusiasmi, kuid praktikas ei jõuta millegipärast ikkagi piisavalt ettevõtlusesse.
 
Eesti riik ei saa anda kõigile osakapitali
 
Võib ju väita, et Eestis on tööturuteenuste hulgas olemas 70 000 kroonine ettevõtluse alustamise toetuse võimalus ja sellest saab ju osaühingu asutamsiega kaasnevad kulud katta ja mingit takistust ettevõtlusesse asumiseks justkui ei olegi. Seega oleks pealtnäha kõik korras ja mingit uut ettevõtlusvormi meile vaja ei oleks.
 
Praktikasse tulles peaks meie eesmärgiks olema vähemalt see, et pooled meie tänasest 100 000 töötust alustaksid ettevõtlusega. See on 50 000 uut ettevõtet ja ettevõtjat. Kui kõik need inimesed sooviksid ja saaksid startida ainuüksi ettevõtluse alustamise toetuse najal, siis tähendaks see riigile kulu 3.5 miljardit krooni. Sellist raha parempoolse valitsuse eelarvekriisi tingimustes ei ole Eesti riigil kusagilt võtta.
 
Seega tänastest tööturuteenustest ei ole abi töötute massiliseks ettevõtlusesse suunamiseks. Abi ei oleks ka sellest, kui osaühingu praegust 40 000 kroonist algkapitali nõuet pisut vähendada. Aru tuleb saada sellest, et töötute hulka sattunud ja sissetuleku kaotanud inimestel ei ole võimalik võtta mingeid täiendavaid rahalisi riske – ükskõik kui väikesed need ka on.
 
Piiratud vastutusega ja ilma rahalise kuluta organiseeritav ettevõtlusvorm saab siiski olla vaid ajutiseks meetmeks ja olla suunatud töötutele. Selle vormi väljapakkumise eesmärgiks ei ole mitte ümber kujundada Eesti ettevõtluskeskkonna alustugesid vaid tuua elu hammasrataste vahele jäänud inimesed väikeettevõtjate hulka – anda nendele uus positiivne tõuge ja kiirendus.
 
Näiteks võiks kehtida põhimõte, et kuue kuu jooksul peale tegevuse alustamist peab ettevõtte osakapital ja omakapital tõusma 10 000 kroonini, siis järgneva kuue kuu pärast 20 000 kroonini ja kahe aasta pärast peale tegevuse alustamist peaks töötutele mõeldud ettevõtlusvorm vastama täiel määral osaühingule esitatavatele nõuetele. Õiguse sellise ilma rahata ettevõtte asutamiseks saaksid ikkagi töötud, kes läbiksid näiteks töötukassa poolt korraldatava vastava koolituse, esitaksid äriplaani ja kvalifitseeruksid ka muude võimalike kriteeriumide kohaselt tööturuteenust saama.
 
Oluline on siinkohal rõhutada, et ülalkirjeldatud meede aitaks reaalselt töötud ettevõtlusesse tuua. Kui me midagi taolist aga Eestis ei rakenda, siis võimegi jääda ootama, kuidas töötud ettevõtjateks hakkavad. Mõni ka hakkab, kuid enamikku ootab ees sotsiaalsete pingete süvenemine, isiklikud tragöödjad ja elude allakäigud. Seda ei vaja me keegi, loodan isegi Ansip mitte.

 Pilt pärineb Tarbija24.ee kodulehelt

" Pildil on kujutatud sotsiaalministeerium, kes peaks tegelema uute töökohtade loomise probleemiga."

26 kommentaari »

Edgar Savisaar: Eesti vajab pööret ja võimalust rahvuslike prioriteetide realiseerimiseks

July 14, 2009

Eesti rahval on viimane aeg hakata oma tuleviku üle otsustama, fikseerida rahvuslikud prioriteedid ja valida finantslahendused, mis meid oma tulevikueesmärkideni viia saavad. Peame taas koondama oma demobiliseerunud riigi ning pühkima ettevõtjatesse süstitud pettumuse, kartlikkuse ja soovi lahkuda ärist.

Tänane olukord Eesti valitsemisel on ammu väljunud igasugustest mõistuse raamidest. Reformierakondlik koalitsioon on hävitanud inimeste usu meie riigi tulevikku, ehmatanud ettevõtjad majandusest, genereerinud tööpuuduse, külvanud vaesust ja inimsaatuste hävingut ning kõigutanud üldise ühiskondliku kokkuleppe alustugesid.

 

Pildi allkiri:
Pildil kujutatud Eesti kaart pärineb google.ee-st pildiotsingu mootorist ja kajastab Tartu ühe veoteenust pakkuva firma kodulehekülge. Pildi aadress on http://www.hot.ee/mb609d/Eesti-Kaart.GIF. Kaardil on antud blogi sissekande juures ainult illustratiivne tähendus.

 

Eesti vajab pööret

Tänane Eesti vajab kiiresti tekkinud negatiivsete protsesside pööramist positiivseks. Reformierakonna poolt Eesti ühiskonda süstitud mädakolded vajavad väljalõikamist enne, kui need suudavad kogu Eesti ja meie toimemehhanismid hävitada. Reformierakonna vaimuhaigus iseeneslikust viie rikka riigi hulka jõudmisest vajab kiiret ravi, või vähemalt tuleb otsustavalt isoleerida selle haiguse nakkuslik mõju Eesti majandusele.

Eesti vajab oma rahvuslike majandusprioriteetide määratlemist. Nendeks võiksid olla biotehnoloogiad, nanotehnoloogiad, ökotehnoloogiad või mis iganes. Võime teha üldriikliku panuse toiduainete tööstusele või energiatootmisele. Millised valdkonnad aitavad meil läbi lüüa, seda teavad paremini nende valdkondade spetsialistid ja ettevõtjad. Rahvuslikud majandusprioriteedid tuleks aga kokku leppida ja selles suunas liikuda. 

Arvestades muutunud majanduskorraldust maailmamajanduses ei saa enam majanduses tegeleda huupi kalastamisega – et ehk tekib midagi siit ja ehk midagi sealt, ehk on kusagil edukas idee ja ehk mõni ettevõtlik inimene. Et üldse edutõenäosust omada, tuleb kõik kaardid panna ühele või paarile valdkonnale. Valdkonnad peavad olema hoolega valitud ja maksimaalse eduvõimega, kuid energia tuleb kontsentreerida. Meil ei ole täna võimalust jõudu hajutada, sest seda jõudu lihtsalt ei ole.

Kui suudaksime kokku leppida, et Eesti riigi rahvuslikuks majandusprioriteediks on mingi konkreetne tootmisharu või mõned harud, siis saaksime kogu ülejäänud riigi ressursid rakendada just nende tootmisharude hüvanguks.  Rahvusliku prioriteetide hüvanguks tuleb kohandada riigieelarve, haridussüsteem, tööturg, arengukavad, tööjaotus kohalike omavalitsuste vahel, koostöösidemed välisriikidega, riiklik meedia ja kõik muu Eestis paiknev jõud.

Keskne suunamine on vajalik

Saavutamaks olukorda, kus terve Eesti tegeleb pühendunult teatud paari valdkonna arendamisega, selleks on vaja keskset juhtimist ja koordineerimist. Eestis on liiga vähe ressurssi, et see saaks loomuliku arengu teel koonduda ja teatud konkurentsivõimelised valdkonnad välja arendada. Vajalik on keskne ehk riiklik suunamine. Paljudele senimaani Reformierakonna lausliberaalset ideoloogiat uskunud inimestele võib riikliku suunamise jutt tunduda liigselt vasakpoolne, kuid kui see on ainuke võimalus meie majandusele jalad alla saada, siis tundub see hoopis teises valguses olevat. Pealegi, enamik muust maailmast on selles suunas läinud või sinna poole minemas.

Esmajärjekorras tuleb luua finantsplaan, mis tagaks meie arendatavate võtmevaldkondade piisava rahastatuse. Kui meie riigis ei jätku raha rahvusliku majandusvundamendi taastamiseks, mis tänast eelarvekriisi vaadates on enam kui selge, siis tuleb võtta laenu. Kui meil on valik euro kiire käibelevõtu ja rahvusliku majanduse taastamise vahel, siis pigem on oluline ikkagi meie majanduse taastamine. Meil on ju oluline, et meil oleks töökohad, palgad, maksaksime oma laene, heaolu kasvaks, lastel oleks kindlus tuleviku suhtes. Euro tuleb kas varem või natuke hiljem. Ega see tulemata ei jää. Võib olla on võimalik rahvuslikud võtmevaldkonnad rahastada ka viisil, kus me eurot edasi ei lükkagi – see teema vajab tehniliselt läbitöötamist, mida aga ei suuda Ansipi valitsus.

Eesti vajab laenu rahvuslike prioriteetide realiseerimiseks

Võtme raskuspunkt kogu teema juures seisneb selles, et Eesti vajab rahvuslike prioriteetide realiseerimiseks laenu. Rahvusliku laenuprojekti taustal peame muidugi kiirelt lõpetama riigieelarve ümber toimuva lausliberaalse hävitustöö – eelarveküsimused tuleb lahendada julgelt ja tõsiselt ning pidades silmas seda, et Eesti peab elama ka peale kärpeid.

Meie majandussüsteemi säilumise osas ei tohi teha kompromisse. Reformierakondliku valitsuse poolt kultiveeritud eelaervenõrkus on demobiliseerunud riigi, süstinud kartilikkust ettevõtjatesse ja seadnud ohtu üldise ühiksondlikku kokkuleppe. Me vajame tugevat riiki, me vajame hakkajaid Eestis tegutsema motiveeritud ettevõtjaid ja me vajame, et riik toimiks tervikliku mehhanismina – kus kõigil oleks kindlus, kõik vajalikud valdkonnad oleks rahastatud ja keegi ei peaks otsima turvatunnet välismaalt.

Rahvuslik laenuprojekt tuleb tõsta rahvuslikuks prioriteetprojektiks, mis aitab meie majanduse taas käima vedada. Õigel viisil suunatud laenuvahendid annavad sõnumi ettevõtjale, et Eesti on hea asukoht äri jätkamiseks või alustamiseks. Selle tagajärjel hakkavad taastekkima töökohad, taastub sisetulekute tase ning luuakse võimalused meie mõranenud sotsiaalturvalisuse süsteemi ülesehitamiseks.

Andrus Ansipi poolt kultiveeritud mittemidagi tegemise arusaam tuleb lõpetada nii riigi kui ka erasektori tasandil. Ükski riik peale meie ei näi maailmas arvavat, et edu tuleb ilma tööta, iseenesest. Kui meie ainukeseks majanduspoliitiliseks tegevuseks on eelarve kärpimine, siis oleme juba ette kaotanud. Nõrka ja allakäiguspiraalis olevat majandust ei vaja me keegi ja seda ei taha isegi eurotsoon – ka eurotsooni oodatakse ikka üksnes tugevaid. Seega on meie valik, kas tugev majandus ja euro, või mitte kumbki. Ma arvan, et tuleks valida esimene ja selle nimel ka tegutseda.

 

 

7 kommentaari »

Edgar Savisaar: Mõistatuslik Postimees

July 2, 2009

Tänasest Postimehest leiab Urve Eslase repliigi, milles ta kirjutab nn "Pronksiöö seaduse" välja kuulutamata jätmisest president Ilvese poolt. Tegu kiidetakse heaks, kuid repliigist leiab järgmise mõistatusliku lause:

"Eile tuli Kadriorust kinnitus, et kuigi Savisaar palus presidendil jätta muudatused karistusseadustikus välja kuulutamata, jättis Ilves muudatused karistusseadustikus välja kuulutamata."
 
Niisiis, Postimees sai enda kinnitusel Kadriorust kinnituse, et president jättis muudatused karistusseadustikus välja kuulutamata hoolimata sellest, et ka mina seda palusin.
 
Nagu ma olen ajakirjandusest lugenud, sai presidendi kantselei kümneid kirju muudatuste väljakuulutamise vastu. Kirjutasin minagi, sest pean põhiseaduses kirja pandut olulisemaks mõningate võimupoliitikute soovist oma tahtmine iga hinna eest läbi suruda.
 
Ma ei näe ühtegi põhjust, miks demokraatlikul Eesti valitsusel on vaja õigust tuua tänavaile kaitsevägi ning asuda kadunud nõukogude aja vaimus represseerima oma kodanikke.
 
Ma leian, et praeguse valitsuse läbikukkunud majanduspoliitikat ei peaks täiendama veel ka terve mõistuse ning põhiseadusevastase seaduseloomega.
 
Arvasin presidendile kirjutades, et olen ka Postimehe ajakirjanikega selles küsimuses ikka ühel pool rindejoont. Või siis tuntakse Postimehe toimetuses niigi juba tsensuuri jäist hingust ja neile ei lähe sellised väärtused nagu sõnavabadus eriti korda? Võib nii olla - kahju küll.
 
Kuid mul on Postimehele halb uudis - Ansipi valitsus pole igavene. Ja ükskõik, milliseid meeleheitlikke pingutusi nad tema võimulpüsimiseks ei tee, ühel heal päeval saab Eesti siiski uue valitsuse. Loodan, et see valitsus saab olema demokraatlik nii sõnades kui tegudes. Demokraatlikule ja rahvalt saadud mandaadile toetuv valitsus aga selliseid seaduseid ei vaja.
 
Minu põlvkond ei võidelnud 1990ndate alul Eesti iseseisvuse, ajakirjandusvabaduse ja demokraatia eest selleks, et Ansip, ning mõned timurid oma meeskondadega parlamendis saaksid need põhiseaduslikud õigused ja vabadused, mille nimel me toona sõdisime, jalge alla tallata.

Ma ei saa Postimehest aru. Usun, et ka nende lugejad nõustuksid minuga. Nad tahavad lugeda Postimeest, mis vahendab erapooletult ja asjatundlikult Eestis ning maailmas toimuvat. Nad tahavad lugeda vaba ajalehte, mitte Pravdat. Nii minagi.

5 kommentaari »