Edgar Savisaare Blogi

Eesti rahval on viimane aeg hakata oma tuleviku üle otsustama, fikseerida rahvuslikud prioriteedid ja valida finantslahendused, mis meid oma tulevikueesmärkideni viia saavad. Peame taas koondama oma demobiliseerunud riigi ning pühkima ettevõtjatesse süstitud pettumuse, kartlikkuse ja soovi lahkuda ärist.

Tänane olukord Eesti valitsemisel on ammu väljunud igasugustest mõistuse raamidest. Reformierakondlik koalitsioon on hävitanud inimeste usu meie riigi tulevikku, ehmatanud ettevõtjad majandusest, genereerinud tööpuuduse, külvanud vaesust ja inimsaatuste hävingut ning kõigutanud üldise ühiskondliku kokkuleppe alustugesid.

Pildi allkiri:
Pildil kujutatud Eesti kaart pärineb google.ee-st pildiotsingu mootorist ja kajastab Tartu ühe veoteenust pakkuva firma kodulehekülge. Pildi aadress on http://www.hot.ee/mb609d/Eesti-Kaart.GIF. Kaardil on antud blogi sissekande juures ainult illustratiivne tähendus.

Eesti vajab pööret

Tänane Eesti vajab kiiresti tekkinud negatiivsete protsesside pööramist positiivseks. Reformierakonna poolt Eesti ühiskonda süstitud mädakolded vajavad väljalõikamist enne, kui need suudavad kogu Eesti ja meie toimemehhanismid hävitada. Reformierakonna vaimuhaigus iseeneslikust viie rikka riigi hulka jõudmisest vajab kiiret ravi, või vähemalt tuleb otsustavalt isoleerida selle haiguse nakkuslik mõju Eesti majandusele.

Eesti vajab oma rahvuslike majandusprioriteetide määratlemist. Nendeks võiksid olla biotehnoloogiad, nanotehnoloogiad, ökotehnoloogiad või mis iganes. Võime teha üldriikliku panuse toiduainete tööstusele või energiatootmisele. Millised valdkonnad aitavad meil läbi lüüa, seda teavad paremini nende valdkondade spetsialistid ja ettevõtjad. Rahvuslikud majandusprioriteedid tuleks aga kokku leppida ja selles suunas liikuda. 

Arvestades muutunud majanduskorraldust maailmamajanduses ei saa enam majanduses tegeleda huupi kalastamisega – et ehk tekib midagi siit ja ehk midagi sealt, ehk on kusagil edukas idee ja ehk mõni ettevõtlik inimene. Et üldse edutõenäosust omada, tuleb kõik kaardid panna ühele või paarile valdkonnale. Valdkonnad peavad olema hoolega valitud ja maksimaalse eduvõimega, kuid energia tuleb kontsentreerida. Meil ei ole täna võimalust jõudu hajutada, sest seda jõudu lihtsalt ei ole.

Kui suudaksime kokku leppida, et Eesti riigi rahvuslikuks majandusprioriteediks on mingi konkreetne tootmisharu või mõned harud, siis saaksime kogu ülejäänud riigi ressursid rakendada just nende tootmisharude hüvanguks.  Rahvusliku prioriteetide hüvanguks tuleb kohandada riigieelarve, haridussüsteem, tööturg, arengukavad, tööjaotus kohalike omavalitsuste vahel, koostöösidemed välisriikidega, riiklik meedia ja kõik muu Eestis paiknev jõud.

Keskne suunamine on vajalik

Saavutamaks olukorda, kus terve Eesti tegeleb pühendunult teatud paari valdkonna arendamisega, selleks on vaja keskset juhtimist ja koordineerimist. Eestis on liiga vähe ressurssi, et see saaks loomuliku arengu teel koonduda ja teatud konkurentsivõimelised valdkonnad välja arendada. Vajalik on keskne ehk riiklik suunamine. Paljudele senimaani Reformierakonna lausliberaalset ideoloogiat uskunud inimestele võib riikliku suunamise jutt tunduda liigselt vasakpoolne, kuid kui see on ainuke võimalus meie majandusele jalad alla saada, siis tundub see hoopis teises valguses olevat. Pealegi, enamik muust maailmast on selles suunas läinud või sinna poole minemas.

Esmajärjekorras tuleb luua finantsplaan, mis tagaks meie arendatavate võtmevaldkondade piisava rahastatuse. Kui meie riigis ei jätku raha rahvusliku majandusvundamendi taastamiseks, mis tänast eelarvekriisi vaadates on enam kui selge, siis tuleb võtta laenu. Kui meil on valik euro kiire käibelevõtu ja rahvusliku majanduse taastamise vahel, siis pigem on oluline ikkagi meie majanduse taastamine. Meil on ju oluline, et meil oleks töökohad, palgad, maksaksime oma laene, heaolu kasvaks, lastel oleks kindlus tuleviku suhtes. Euro tuleb kas varem või natuke hiljem. Ega see tulemata ei jää. Võib olla on võimalik rahvuslikud võtmevaldkonnad rahastada ka viisil, kus me eurot edasi ei lükkagi – see teema vajab tehniliselt läbitöötamist, mida aga ei suuda Ansipi valitsus.

Eesti vajab laenu rahvuslike prioriteetide realiseerimiseks

Võtme raskuspunkt kogu teema juures seisneb selles, et Eesti vajab rahvuslike prioriteetide realiseerimiseks laenu. Rahvusliku laenuprojekti taustal peame muidugi kiirelt lõpetama riigieelarve ümber toimuva lausliberaalse hävitustöö – eelarveküsimused tuleb lahendada julgelt ja tõsiselt ning pidades silmas seda, et Eesti peab elama ka peale kärpeid.

Meie majandussüsteemi säilumise osas ei tohi teha kompromisse. Reformierakondliku valitsuse poolt kultiveeritud eelaervenõrkus on demobiliseerunud riigi, süstinud kartilikkust ettevõtjatesse ja seadnud ohtu üldise ühiksondlikku kokkuleppe. Me vajame tugevat riiki, me vajame hakkajaid Eestis tegutsema motiveeritud ettevõtjaid ja me vajame, et riik toimiks tervikliku mehhanismina – kus kõigil oleks kindlus, kõik vajalikud valdkonnad oleks rahastatud ja keegi ei peaks otsima turvatunnet välismaalt.

Rahvuslik laenuprojekt tuleb tõsta rahvuslikuks prioriteetprojektiks, mis aitab meie majanduse taas käima vedada. Õigel viisil suunatud laenuvahendid annavad sõnumi ettevõtjale, et Eesti on hea asukoht äri jätkamiseks või alustamiseks. Selle tagajärjel hakkavad taastekkima töökohad, taastub sisetulekute tase ning luuakse võimalused meie mõranenud sotsiaalturvalisuse süsteemi ülesehitamiseks.

Andrus Ansipi poolt kultiveeritud mittemidagi tegemise arusaam tuleb lõpetada nii riigi kui ka erasektori tasandil. Ükski riik peale meie ei näi maailmas arvavat, et edu tuleb ilma tööta, iseenesest. Kui meie ainukeseks majanduspoliitiliseks tegevuseks on eelarve kärpimine, siis oleme juba ette kaotanud. Nõrka ja allakäiguspiraalis olevat majandust ei vaja me keegi ja seda ei taha isegi eurotsoon – ka eurotsooni oodatakse ikka üksnes tugevaid. Seega on meie valik, kas tugev majandus ja euro, või mitte kumbki. Ma arvan, et tuleks valida esimene ja selle nimel ka tegutseda.