Edgar Savisaar: Miks ma olen vastu Telekomi müügile

August 26, 2009

Riigile kuuluva Eesti Telekomi osaluse müük enamusaktsionär TeliaSonera AB-le ei ole õige ei poliitiliselt ega majanduslikult, kahjustab meie võimet toime tulla iseseisva riigina ja väljavaateid taastuda majanduslangusest. Telekomi müük on lihtsalt tänase koalitsiooni üheks sammuks teel Eestist varatu riigi moodustamisel ja aitab kaasa vara koondamisele Reformierakonna poolt esindatava kitsa majandusliku huvigrupi kätte.

Telekomi müük ei ole õige, kuid isegi, kui seda peaks müüma, siis ei tohiks seda teha sellise odava hinna eest ja olukorras, kus Eesti riik on majanduslikus sundseisus nagu täna. TeliaSonera 93 kroonine pakkumine Telekomi aktsia eest tähendab seda, et riik teeniks aktsiate müügist, kuhu on juurde arvestatud ka Arengufondi bilansis olevad aktsiad, suurusjärgus 3,5 miljardit krooni või isegi vähem. Selle raha suudab peaminister Ansip ära raisata loetud kuudega – siis olemegi ilma nii rahast kui ka Telekomist.
 
Pakutav hind on liiga madal
 
Telekomi aktsia eest pakutav 93 krooni on selgelt liiga väike hind. Näiteks on Danske Capital teatanud, et ei ole TeliaSonera pool tehtud ülevõtupakkumisest sellise hinnaga huvitatud. Ka LHV pank on soovitanud väikeaktsionäridel pakkumise tagasi lükata. LHV pank arvab, et hind peaks olema vähemalt 15% kõrgem. 
 
TeliaSonera on ka varemalt üritanud Eesti Telekomi üle võtta – see juhtus aastal 2004 ja siis pakkus TeliaSonera iga Telekomi aktsia eest 111,3 krooni. Seega oluliselt rohkem, kui täna. LHV pank on väitnud, et arvestades Telekomi majandusnäitajaid ei ole ühtegi põhjust, miks täna pakutav hind peaks olema madalam, kui 2004. aastal.
 
Eesti Telekom on maksnud häid dividende. Telekomi dividenditootluseks võis enne ülevõtupakkumist hinnata kuni kümme protsenti. Riigi seisukohalt on Telekomi puhul tegemist väga hea eelarve tulu allikaga ja eelarve tasakaalu parandajaga. Telekomi aktsiate müügi puhul oleks nagu tegemist olukorraga, kus kalamees müüb hetkelise rahavajaduse tõttu maha õnge ja võtab endalt edaspidiseks igasuguse võimaluse kalu püüda ja tulu teenida. 
 
Kolm protsenti Eesti Telekomi aktsiatest kuulub Arengufondile. Just Telekomi aktsiad olid need, mis andsid Arengufondile jõu asuda parandama ja arendama meie majandust. Telekomi müügiga tõmbab riik vee peale nii Arengufondile kui läbi selle ka meie majanduse innovatsioonimootorile – see on viimane asi, mida täna vajame.
 
Telekomi müük löögiks Eesti investeerimiskultuurile
 
Eesti Telekomi aktsia on olnud turvaline investeering ja tootnud head dividenditulu. Just selline aktsia on investoritele väga oluline olukorras, kus finantsturgudel valitseb määramatus. Eesti Telekomi aktsionäride arv on viimase aastaga kasvanud rohkem kui tuhande kontoomaniku võrra tõustes pea viie tuhande investorini. Tegemist on Eesti rahvusaktsiaga ja Eesti investeerimiskultuuri kandetalaga. Telekomi müük oleks suureks tagasilöögiks Eesti väikeeinvestoritele, kes vaatamata makromajanduslikele tagasilöökidele olid nõus oma vara aktsiatesse paigutama.
 
Telekomi müük oleks suureks löögiks ka meie börsile. Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus on suurusjärgus 25 miljardit krooni. Telekom moodustab sellest üle 10 miljardi. Kui Telekom börsilt ära läheb, siis jääb börsiettevõtete väärtuseks umbes 15 miljardit krooni, ehk alla miljardi euro. Seega, kui valitsus otsustab Telekomi müüa, siis sisuliselt otsustab ka luua eeldused Tallinna börsi allakäiguks ja sulgemiseks.
 
TeliaSonera on oma pakkumise ajastanud nii, et sundida Eesti riiki odavaks väljamüügiks. Uudis Eesti riigieelarve defitsiidi võimalikust kasvust aasta lõpuks 5-6 protsendini ja TeliaSonera ülevõtupakkumine tulid täpselt ühel hetkel. Kindlasti ei ole see kokkusattumus. Kui siia lisada veel Ansipi vähemusvalitsuse ebakindel positsioon ja vajadus vastu minna kolmandale negatiivsele lisaeelarvele, siis on üldse raske mõelda välja paremat aega sundimaks valitsust odavale väljamüügile. TeliaSonera saab suurepäraselt aru, et kui Ansip müüb Telekomi aktsiad, siis võib ta jääda võimule. Kui ei müü, siis tõenäoliselt ei jää võimule. Mida tahab Ansip teha?
 
Telekomi tehing ostaks Ansipile lihtsalt pisut lisaaega
 
Seega suurendaks Telekomi müük Ansipi väljavaateid võimul püsida. Telekomi tehinguga ostaks Ansip endale lihtsalt pisut lisaaega, mis läheb aga ülaltoodud põhjustel Eesti rahvale kalliks maksma. Miks Ansip seda teeb? Eks tema ise ja tema selja taga seisev huvigrupp on eluliselt huvitatud võtmaks Eesti majandusest, mis võtta annab – varsti ei ole riigieelarve enam nende ühiskassa ja seega kasutavad nad igat päeva oma huvides.
 
Postimees.ee küsis 24. augustil lugejate seisukohta Telekomi müügi küsimuses. 84,3 protsenti vastanutest ei pooldanud riigi osaluse müüki. Kas meil on veel siin millegi üle arutada?
 
Kavandav Eesti Telekomi müük on lihtsalt üks paljudest näidetest Ansipi äärmuslikult negatiivsest majanduspoliitikast, kuid ka see on piisav, et mõista Reformierakonna üldist kahjulikkust meie ettevõtlus-, investeerimis- ja sotsiaalsele keskkonnale. Kaua see lõputu õudus ikkagi kestab? Telekomi müügiga ei ole võimalik nõustuda.
 
Mälestus ajast majandusministrina
 
Meedias on küsitud, kas pole TeliaSonera ettepaneku taga mingi salakokkulepe Ansipi valitsusega? Võib-olla on Telekomi aktsiad juba ära lubatud ning avalikkusele edendatakse vaid näitemängu? Valitsus on niisugust stsenaariumi eitanud. Mulle tulid aga meelde need ajad, millal kohtusin majandus – kommunikatsiooniministrina ise TeliaSonera juhtidega. Mulle öeldi: „ Me teeme teile avaliku ettepaneku aktsiate müümiseks alles siis, kui te olete selgelt märku andnud, et Eesti riik on selleks tehinguks valmis. Seni ei juhtu midagi“. Kas nüüd on Eesti riik selles suhtes vaikselt märku andnud?

 Pilt pärineb www.teliasonera.com

6 kommentaari »

Olga Sõtnik: Autodest ja hirmudest vaba väljak

August 25, 2009

Tere head lugejad!

Kutsusin täna oma blogisse külla Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme ja endise Tallinna abilinnapea Olga Sõtniku. Olga on andekas noor neiu, kellega me oleme pikalt koos tegutsenud. Kunagi aitas ta korraldada algul minu, seejärel ka Jüri Ratase valimiskampaaniaid. Olga kirjutab meile Tallinna suurimast sündmusest - uuenenud Vabaduse väljaku avamisest. Olgal on ka oma blogi, mille leiate aadressilt http://olgasotnik.blogspot.com/.
 
Lugege läbi!
 
Edgar Savisaar

 

Kuigi ma juba kaks aastat ei täida kommunaalvaldkonda kureeriva abilinnapea ülesandeid ning olen täna hoopis Riigikogu liige, jälgin endiselt huviga teede, sildade, parkide ja teiste linna rajatiste ehituse kulgu. Ka tallinlasena olen rahul, kui näen linnas korda tehtud teid, äsja istutatud lilli, korrastatud haljastust või uut mänguväljakut.
Eile jalutasime koos perega Vabaduse väljakul. Olen väga rõõmus, et see oluline väljak sai täiesti uue ilme.
Peale seda, kui ehituspiirded ja avamiseks püsti pandud dekoratsioonid olid maha võetud, avanes väljak linnarahvale ja täitus inimestega – turistide ja tallinlaste, noorte ja vanade, lihtsalt jalutajate- ja tööle kiirustajatega.
Ilusal pühapäeva hommikul ei olnud ma ainuke, kes tuli uudishimulikult uurima uuenenud platsi. Ma ei jõudnud veel parklast ülessegi tulla, kui kohtasin tuttavat, kes oli seal samal eesmärgil.
Olen kindel, et väljakust saab kohtumiste ja kohtingute paik. Vaevalt, et noored armunud kohtusid väljakul enne selle rekonstrueerimist. Kes ikka parklasse kohtinguid määrab. Isegi kui parkla kannab uhket nime Vabaduse Väljak.
Nüüd jätkub suurimal ja esinduslikumal Tallinna ja vast kogu Eesti väljakul ruumi mitte ainult armunud paarikestele, vaid sellest saab väärikas koht spordi-, muusika-, teatri-, aga võib olla ka poliitiliste ürituste korraldamiseks.
Pidulik avamistseremoonia, mis toimus mõned päevad tagasi ja kogus 15000 pealtvaatajat, näitas, et see koht sobib ideaalselt suurte massürituste korraldamiseks. Kirju interaktiivne šõu näitas ajalooliseid sündmusi, mis on sajandite vältel väljakul aset leidnud. Etenduse lõpetas uhke ilutulestik, mis oli paljude arvamusel üks ilusamaid, mida Vabaduse Väljaku kohal kunagi nähtud.
Juba praegu linnal on ürituste kava kuuks ajaks ette planeeritud ja igaüks leiab põhjuse miks tulla väljakule tagasi uuesti, uuesti ja uuesti.
Plats vajas hädasti renoveerimist juba ammu. Ma arvan paljud mäletavad endiste linnavalitsejate püüdlusi midagi muuta Vabaduse väljakul, kuid peale asfaldile joonistatud lillede, asjad edasi ei liikunud.
Peale jalutuskäiku väljakul läksime maa alla, kus meil esialgu tekkisid väikesed probleemid parkimise eest tasumisega – parkimisautomaat ei tahtnud kupüüre vastu võtta. Kuid see lahenes kiiresti tänu operaatorfirma lahkele töötajale.
Seega ainukeseks mõruks momendiks tutvumisest uuenenud Vabaduse Väljakuga jäid Vabadussõja võidusambaga seotud emotsioonid. Mina kuulun nende linnaelanike hulka, kellel vabadusevõitlejatele püstitatud samba vorm ei tekita erilist elevust.
Ma arvan, et inimesed, keda sammas mälestama peab, väärivad paremat, kui rist, mille valgustus on kogu aeg rikkis ja klaasist paneelid lähevad roosaks.
Samas inimestele on omane kohaneda ja harjuda, eks me samuti harjume ära ka selle sambaga, mis on nüüdsest keskväljaku lahutamatu osa. Kuid ikka jääb tunne, et oleks saanud paremini.
Tahan loota, et Vabaduse Väljak vabastab meid hirmudest ja eelarvamustest ja sellest saab rahva eneseväljenduse koht, kus me saame vabalt tunda rõõmu ja kurbust ning pelgamata väljendada oma emotsioone. Kui vaja ka võimude tegevuse vastu, nagu seda on sel väljakul korduvalt tehtud.

6 kommentaari »